Kiri

Vabariigi Valitsusele 02. september 2022.a. PÖÖRDUMINE: Talude olukord ja väljavaated praeguses majanduskeskkonnas Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Maakarja Kasvatajate Selts pöörduvad Teie poole, et pöörata tähelepanu energiakriisist ja muudest asjaoludest tekkinud märkimisväärsetele probleemidele põllumajandussektoris. Käesolev majanduskriis ei ole puutumata jätnud põllumajandussektorit. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu tootmiseks tehtavaid kulutusi. Kõrged sisendihinnad, eelkõige kõrged energiahinnad, on tõsiselt halvendanud talunike tootmisvõimet ja praeguseks on juba mitmed väiketalud sunnitud oma piimakarja likvideerima, mis mõjub laastavalt taluelule. Eestis on enneolematu inflatsioon. Tarbijahinnad on aasta lõikes kasvanud üle 25%. Ka paljud põllumajandustootmise sisendite hinnad on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Samas puudub talunikel võimalus toodangu müügihindasid samas mahus suurendada, kuna lõpptoodangu müügihinnad määrab kaubandus. Põllumajandustootjad on endiselt tarneahelas kõige nõrgemal positsioonil. Tänaseks võime väita veel, et ka positsioonid on jagunenud sektori sees selliselt, et väiketootjad, kellel on väikesemad tootmismahud saavad madalamat hinda, kuna suurema mahuga tootjatele makstakse tööstuste poolt (näiteks piimanduses) nn “mahuboonust”. Sellised arengud on viimastel aastatel Eesti väikepõllumajandustootjate konkurentsivõimet kahandanud, mis omakorda mõjub negatiivselt Eesti toidujulgeolekule, soodustab põllumajandusootmise konsentreerumist ja intensiivistumist ning mõjub negatiivselt maapiirkondade elujõulisusele. Eestis on inflatsioon kaasa toonud energiakandjate hüppelised hinnatõusud. Osad põllumajandussektorid ja ka töötleva tööstuse valdkonnad on vägagi sõltuvad energiakandjate hindadest. Oleme tänulikud valitsusele otsuse eest langetada diiselkütuse aktsiisi EL miinimumtasandile ja seda langetust pikendada. Siiski tunneme äärmiselt suurt muret elektrienergia kõrgete ja veelgi kasvavate hindade pärast. Kuigi elektri kasutuse määrad on sõltuvalt toidutootmise sektorist vägagi erinevad, on elekter põllumeeste jaoks sageli sundkulu, mille tarbimist ei ole võimalik oluliselt vähendada. Toetame valitsuse elektriturureformi kava, kuid leiame, et fikseeritud hindadega elektrit tuleks lisaks kodutarbijatele pakkuda ka kõigile põllumajandustootjatele (nii äriühingute kui ka FIEde vormis tegutsevatele) ja põllumajandustootjate ühistutele. Selline meede aitaks pidurdada sisendihindade tõusu, tagaks stabiilsema elektrihinna ja aitaks kokkuvõttes kaasa Eesti toidujulgeoleku tagamisele ja peretalude püsimajäämisele. Täiendavalt võiks riik infaltsioonilises olukorras sarnaselt Saksamaale, loobuda tähtajalisel elektritootjatelt CO2 tasude nõudmisest, mis aitaks ka elektri hinda vähendada. Samas tuleks teiste meetmetega soodustada Eesti kiiremat üleminekut taastuvenergia allikatest elektri tootmisele. Oluline on siinkohal rõhutada, et Eesti põllumajandusettevõtted tegutsevad EL-i ühisturul, mis tähendab, et kõikide teiste Euroopa Liidu riikide poolt rakendavad abimeetmed, mis aitavad leevendada energiakriisist tingitud olukorda ja soodustada toidutootmist, halvendab meie tootjate positsiooni turul kui meil sarnaseid meetmeid ei rakendata. Siinkohal soovitame analüüsida ka teiste riikide poolt kasutatavaid leevendusmeetmeid ja neid ka meie riigile sobival viisil rakendada, et Eesti toidutootjad püsiksid konkurentsis. Selgitame järgnevalt olukorda Eesti maakarja kasvatajate näitel. Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi hinnangul on lisaks toidutootmise kallinemisele ka oht meie ohustatud põlistõu eesti maatõugu veise hääbumine. Eesti maatõugu lehmi kasvatavad peamiselt meie väike- ja mahetootjad, kellel on tekkinud tõsised raskused piimatootmise jätkamiseks. Piimatootmine on üks kõige energiamahukam põllumajandusharu (vähemalt kaks korda päevas lüpsmine, piima jahutamine ja hoiustamine energiakulukates mahutites). Samas on eesti maatõugu piimaveis, kelle säilitamiset ei saa tagada ilma korraliku aretustööta. Aretustöö ja geneetilise mitmekesisuse säilitamise aluseks on aretuspõhikari, kelle peamiseks nõudeks on kontrollitav ja jälgitav piimatootmine. Tänasel päeval kuulub aretuspõhikarja alla 500 maatõugu lehma (piima jõudluskontrolli alused karjad), kelle jätkusuutlikkus on suure küsimärgi all. Seisuga 31.08.2022 on lõpetanud suurte energiahindade tõttu tegevuse kolm maakarja kasvatajat, mille tulemusena on põhikari sellel aastal vähenenud 12%. Suuremates raskustes on piimatootjad, kelle kari koosneb peamiselt maatõugu veistest (8 kasvatajat, kokku 332 lehmaga). Selleks et tagada meie väärtusliku põlistõu säilimine, on hädavajalik leida võimalus väiketalupidajate elektrienergiakulu toetuseks. Sest enamuses maakarja pidajatel on tootmise elektrikulu kodumajapidamise arvestitest eraldatud, mistõttu praegu kavandatavad elektri universaalteenuse paketid ei saa neile ka abi pakkuda. Maakarja kasvatajate hinnangul oleks väga vajalik kompensatsioon tagasiulatuvalt. 2021 aasta ja 2022 aasta juuni ja juulikuu võrdluses on piimatootmise elektrikulu tõusnud 120%, samas toorpiima kokkuostuhind on tõusnud vaid 39% (aasta tagasi 327 €/tonn ja täna 457€ /tonn). Soovime siinkohal veel lisada, et hüperinflatsioon ja eriti energiakandjate hinnatõus ohustavad maapiirkondade jätkusuutlikkust tervikuna, kuna maapiirkondades on kallim elada ja mitmeid kulutusi energiale ei ole võimalik alternatiivsetega asendada. Näiteks puudub maapiirkondades linnaline ühistranspordisüsteem, mistõttu auto kasutamine näiteks poes ja tööl käimiseks või laste kooli viimiseks on sageli sundkulu. Seetõttu on eluliselt oluline, et rakendatakse meetmeid maapiirkondade olukorra parandamiseks. Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Maakarja Kasvatajate Selts jäävad ootama Teie poolset peatset ja positiivset tagasisidet. Oleme valmis selgitama olukorda täpsemalt. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kerli Ats Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige /digitaalselt allkirjastatud/ Ege Raid Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht / tõuraamatupidaja