Kultuuriministeerium · 2. september 2022
- Viit
- 1-7/1513-1
- Registreeritud
- 2. september 2022
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Eestimaa Talupidajate Keskliit
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
- Sari
- 1-7 Juhtimisalased ja strateegilise planeerimise dokumendid (riigikogu liikme arupärimised, kriisireguleerimisega, riigikaitsega seotud dokumendid) (AV)
- Toimik
- 1-7/2022 Kirjavahetus üldküsimustes
- Vastutaja
- Marika Saar
- Lahendamise tähtaeg
- 3. oktoober 2022
Sisu (failidest)
Vabariigi Valitsusele
02. september 2022.a.
PÖÖRDUMINE: Talude olukord ja väljavaated
praeguses majanduskeskkonnas
Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed
Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Maakarja Kasvatajate Selts pöörduvad Teie poole, et
pöörata tähelepanu energiakriisist ja muudest asjaoludest tekkinud märkimisväärsetele
probleemidele põllumajandussektoris. Käesolev majanduskriis ei ole puutumata jätnud
põllumajandussektorit. Tekkinud turuolukorras ei kata toodangu turustamisest saadav tulu
tootmiseks tehtavaid kulutusi. Kõrged sisendihinnad, eelkõige kõrged energiahinnad, on
tõsiselt halvendanud talunike tootmisvõimet ja praeguseks on juba mitmed väiketalud sunnitud
oma piimakarja likvideerima, mis mõjub laastavalt taluelule.
Eestis on enneolematu inflatsioon. Tarbijahinnad on aasta lõikes kasvanud üle 25%. Ka paljud
põllumajandustootmise sisendite hinnad on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Samas puudub
talunikel võimalus toodangu müügihindasid samas mahus suurendada, kuna lõpptoodangu
müügihinnad määrab kaubandus. Põllumajandustootjad on endiselt tarneahelas kõige nõrgemal
positsioonil. Tänaseks võime väita veel, et ka positsioonid on jagunenud sektori sees selliselt,
et väiketootjad, kellel on väikesemad tootmismahud saavad madalamat hinda, kuna suurema
mahuga tootjatele makstakse tööstuste poolt (näiteks piimanduses) nn
“mahuboonust”. Sellised arengud on viimastel aastatel Eesti väikepõllumajandustootjate
konkurentsivõimet kahandanud, mis omakorda mõjub negatiivselt Eesti toidujulgeolekule,
soodustab põllumajandusootmise konsentreerumist ja intensiivistumist ning
mõjub negatiivselt maapiirkondade elujõulisusele.
Eestis on inflatsioon kaasa toonud energiakandjate hüppelised hinnatõusud. Osad
põllumajandussektorid ja ka töötleva tööstuse valdkonnad on vägagi sõltuvad energiakandjate
hindadest. Oleme tänulikud valitsusele otsuse eest langetada diiselkütuse aktsiisi
EL miinimumtasandile ja seda langetust pikendada. Siiski tunneme äärmiselt suurt muret
elektrienergia kõrgete ja veelgi kasvavate hindade pärast. Kuigi elektri kasutuse määrad on
sõltuvalt toidutootmise sektorist vägagi erinevad, on elekter põllumeeste jaoks sageli sundkulu,
mille tarbimist ei ole võimalik oluliselt vähendada.
Toetame valitsuse elektriturureformi kava, kuid leiame, et fikseeritud hindadega elektrit tuleks
lisaks kodutarbijatele pakkuda ka kõigile põllumajandustootjatele (nii äriühingute kui ka FIEde
vormis tegutsevatele) ja põllumajandustootjate ühistutele. Selline meede aitaks pidurdada
sisendihindade tõusu, tagaks stabiilsema elektrihinna ja aitaks kokkuvõttes kaasa Eesti
toidujulgeoleku tagamisele ja peretalude püsimajäämisele. Täiendavalt võiks riik
infaltsioonilises olukorras sarnaselt Saksamaale, loobuda tähtajalisel elektritootjatelt CO2
tasude nõudmisest, mis aitaks ka elektri hinda vähendada. Samas tuleks teiste meetmetega
soodustada Eesti kiiremat üleminekut taastuvenergia allikatest elektri tootmisele.
Oluline on siinkohal rõhutada, et Eesti põllumajandusettevõtted tegutsevad EL-i ühisturul, mis
tähendab, et kõikide teiste Euroopa Liidu riikide poolt rakendavad abimeetmed, mis aitavad
leevendada energiakriisist tingitud olukorda ja soodustada toidutootmist, halvendab meie
tootjate positsiooni turul kui meil sarnaseid meetmeid ei rakendata. Siinkohal soovitame
analüüsida ka teiste riikide poolt kasutatavaid leevendusmeetmeid ja neid ka meie riigile
sobival viisil rakendada, et Eesti toidutootjad püsiksid konkurentsis.
Selgitame järgnevalt olukorda Eesti maakarja kasvatajate näitel. Eesti Maakarja Kasvatajate
Seltsi hinnangul on lisaks toidutootmise kallinemisele ka oht meie ohustatud põlistõu eesti
maatõugu veise hääbumine. Eesti maatõugu lehmi kasvatavad peamiselt meie väike- ja
mahetootjad, kellel on tekkinud tõsised raskused piimatootmise jätkamiseks. Piimatootmine on
üks kõige energiamahukam põllumajandusharu (vähemalt kaks korda päevas lüpsmine, piima
jahutamine ja hoiustamine energiakulukates mahutites). Samas on eesti maatõugu piimaveis,
kelle säilitamiset ei saa tagada ilma korraliku aretustööta. Aretustöö ja geneetilise
mitmekesisuse säilitamise aluseks on aretuspõhikari, kelle peamiseks nõudeks on kontrollitav
ja jälgitav piimatootmine. Tänasel päeval kuulub aretuspõhikarja alla 500 maatõugu lehma
(piima jõudluskontrolli alused karjad), kelle jätkusuutlikkus on suure küsimärgi all. Seisuga
31.08.2022 on lõpetanud suurte energiahindade tõttu tegevuse kolm maakarja kasvatajat, mille
tulemusena on põhikari sellel aastal vähenenud 12%. Suuremates raskustes on piimatootjad,
kelle kari koosneb peamiselt maatõugu veistest (8 kasvatajat, kokku 332 lehmaga). Selleks et
tagada meie väärtusliku põlistõu säilimine, on hädavajalik leida võimalus väiketalupidajate
elektrienergiakulu toetuseks. Sest enamuses maakarja pidajatel on tootmise elektrikulu
kodumajapidamise arvestitest eraldatud, mistõttu praegu kavandatavad elektri
universaalteenuse paketid ei saa neile ka abi pakkuda. Maakarja kasvatajate hinnangul oleks
väga vajalik kompensatsioon tagasiulatuvalt. 2021 aasta ja 2022 aasta juuni ja juulikuu
võrdluses on piimatootmise elektrikulu tõusnud 120%, samas toorpiima kokkuostuhind on
tõusnud vaid 39% (aasta tagasi 327 €/tonn ja täna 457€ /tonn).
Soovime siinkohal veel lisada, et hüperinflatsioon ja eriti energiakandjate hinnatõus ohustavad
maapiirkondade jätkusuutlikkust tervikuna, kuna maapiirkondades on kallim elada ja mitmeid
kulutusi energiale ei ole võimalik alternatiivsetega asendada. Näiteks puudub maapiirkondades
linnaline ühistranspordisüsteem, mistõttu auto kasutamine näiteks poes ja tööl käimiseks või
laste kooli viimiseks on sageli sundkulu. Seetõttu on eluliselt oluline, et rakendatakse meetmeid
maapiirkondade olukorra parandamiseks.
Eestimaa Talupidajate Keskliit ja Eesti Maakarja Kasvatajate Selts jäävad ootama Teie poolset
peatset ja positiivset tagasisidet. Oleme valmis selgitama olukorda täpsemalt.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Kerli Ats
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige
/digitaalselt allkirjastatud/
Ege Raid
Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi tegevjuht / tõuraamatupidaja