Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 10 Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse spordiseaduse § 9 lõike 3 alusel: Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruses nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 71 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Maakonna spordiliidu toetus on väiksem või võrdne, võrreldes maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse rahalise panusega maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.“; 2) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 17 järgmises sõnastuses: „(17) Maakonna spordiliidu toetuse taotlusele lisatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.“; 3) paragrahvi 10 lõikest 4 jäetakse välja sõnad „ja maakonna spordiliidu“; 4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Taotlus maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. novembriks.“; 5) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Maakonna spordiliidu toetuse taotlejate hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel juhindutakse järgmistest asjaoludest: 1) 55–65% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt; 2) 20–25% toetuse kogusummast jaotatakse arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel käesoleva määruse § 10 lõikes 41 sätestatud tähtpäeva seisuga. Harjumaa elanike koguarvust jäetakse arvutamisel välja Tallinna linna elanike arv; 3) 10–20% toetuse kogusummast jaotatakse arvestades kavandatavate tegevuste mõju liikumisharrastuse edendamisele erinevate sihtrühmade hulgas riiklike prioriteetide alusel. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on suurem, kui käesoleva määruse § 10 lõikes 17 nimetatud kinnitusest nähtuv maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kavandatav rahaline panus, vähendatakse toetust selliselt, et see oleks võrdne maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kavandatava rahalise panusega.“; 6) paragrahvi 141 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Kuni 50% maakonna spordiliidu toetusest makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 5. jaanuaril. Toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete laekumist, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 1. mail ja mitte hiljem kui sama aasta 15. novembril. (3) Maakonna spordiliidu toetuse saaja esitab hiljemalt toetuse kasutamise kalendriaasta 31. oktoobriks toetuse andjale andmed maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegeliku rahalise panuse kohta maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal.“; 7) paragrahvi 16 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Toetuse andja vähendab maakonna spordiliidu toetust muu hulgas juhul, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või toetuse kasutamise aruande menetlemise jooksul selgub, et maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegelik rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal on maakonna spordiliidu toetusest väiksem. Toetust vähendatakse ulatuses, mis tagab käesoleva määruse § 71 lõikes 21 sätestatud tingimuse täitmise.“; 8) paragrahvi 171 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) 2022. aastaks määratud maakonna spordiliidu toetuse puhul juhindutakse käesoleva määruse 2021. aasta 29. novembril jõustunud redaktsioonist.“. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärk on tasakaalustada maakonna spordiliitude toetamisel riigi ja kohalike omavalitsuste panust, tõsta maakonna spordiliitude võimekust oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel ja aidata kaasa arengustrateegias „Eesti spordipoliitika põhialused 2030“ seatud sihtide elluviimisele. Eelnõuga uuendatakse maakonna spordiliitude riigieelarvest toetamise põhimõtteid nii, et maakonna spordiliitude riikliku tegevustoetuse suurus oleks edaspidi otseses seoses kohalike omavalitsuste panusega. Siiani ei ole riigieelarvest antava maakonna spordiliidu toetuse suurus omavalitsuste toetusest sõltunud ja on olnud riigi poole kaldu. 2021. aastal toetas Kultuuriministeerium maakonna spordiliite 587 600 euroga. Omavalitsusüksuste, nende liitude ja maakondlike arenduskeskuste toetus maakonna spordiliitudele oli 328 346 eurot. Arvestades, et maakonna spordiliitude pakutavad teenused on otseselt suunatud kohalike elanike hüvanguks, peaks juhtiv roll tegevuste hindamisel, tellimisel ja rahastamisel olema kohalikel omavalitsustel. Riigi roll sellel tasandil on olulisi liikumisharrastust ja -aktiivsust toetavate initsiatiivide võimendamine ning eelnõus sätestatud kujul tehakse seda võrdsetel alustel kohalike omavalitsustega. Toetuse eraldamise põhimõtete muutmine loob eelduse, et maakonna spordiliitude tegevustoetus suureneb ning nad saavad edaspidi töötada tõhusalt ja tulemuslikult, aidates kaasa spordipoliitika põhialustes seatud eesmärkide saavutamisele. Suurem tegevustoetus võimaldab näiteks käivitada uusi tegevusi sihtrühmadele, kes seni on olnud vähem kaasatud. Juhul, kui kohalikud omavalitsused otsustavad toetuste suurendamise tulemusena tõsta maakonna spordiliidu rolli ja vastutust liikumisharrastuse edendamisel, on Kultuuriministeerium valmis täiendavalt suurendama maakonna spordiliitude riikliku tegevustoetuse tarbeks ettenähtud vahendeid kuni 20% võrra. Toetussüsteemi muutmise ideed tutvustas Kultuuriministeerium kohalike omavalitsuste juhtidele 2020. aastal toimunud maakondade visiitidel. Üldiselt oldi seisukohal, et liikumisharrastuse edendamise eesmärgi saavutamiseks on sellised muudatused vajalikud ja põhjendatud. Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna juhataja Margus Klaan ([email protected], 628 2328) ja spordiosakonna nõunik Norman Põder ([email protected], 628 2354) ning personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254; teenistussuhe peatunud). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). Määrusega muudetakse kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid 1 ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ (edaspidi sporditoetuste kord) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.11.2021, 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punkt 1 – sporditoetuste korra § 71 täiendatakse lõikega 21, mis sätestab, et Kultuuriministeeriumi poolt maakonna spordiliidule eraldatav toetus (edaspidi maakonna spordiliidu toetus) on väiksem või võrdne, võrreldes maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse rahalise panusega maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Seni ei ole maakonna spordiliidu toetuse suurus kohalike omavalitsuste panusest sõltunud. Arvestades, et maakonna spordiliitude pakutavad teenused on otseselt suunatud kohalike elanike hüvanguks, peaks juhtiv roll tegevuste hindamisel, tellimisel ja rahastamisel olema kohalikel omavalitsustel. Kohaliku tasandi panuse suuruse hindamisel arvestatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse rahalisi panuseid kokku. Eelnõu punkt 2 – sporditoetuste korra § 10 täiendatakse lõikega 17, milles nähakse ette, et maakonna spordiliidu toetuse taotlusele tuleb lisada maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Kõnealune kinnitus peab olema allkirjastatud kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuste volitatud esindajate poolt. Kinnitus on üheks maakonna spordiliidu toetuse suuruse kindlaksmääramise aluseks (vt ka eelnõu punkti 5 selgitust), ent annab ka maakonna spordiliidule kindlustunde järgneva aasta eelarve osas. Eelnõu punkt 3 – sporditoetuste korra § 10 lõikest 4, milles on sätestatud spordialaliidu ja maakonna spordiliidu toetuse taotluse esitamise tähtpäev, jäetakse välja maakonna spordiliidu toetuse taotlust puudutav osa. Maakonna spordiliidu toetuse taotluse esitamiseks nähakse sama paragrahvi lõikes 41 ette erinev tähtpäev (vt ka eelnõu punkti 4 selgitust). Eelnõu punkt 4 – sporditoetuste korra § 10 täiendatakse lõikega 41, mis sätestab, et taotlus maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. novembriks. Seni on maakonna spordiliidu toetuse taotluse esitamise tähtpäev olnud 31. oktoober. Lisandunud kuu aega taotluse esitamiseks loob eeldused selleks, et maakonna spordiliidul ning kohaliku omavalitsuse üksustel, nende liidul või maakondlikul arenduskeskusel on piisavalt aega eelarvekõnelusteks ja teineteisele ootuste sõnastamiseks. Eelnõu punkt 5 – uuendatakse sporditoetuste korra § 13, mis sätestab maakonna spordiliidu toetuse taotlejate hindamise ja toetuse jaotamise alused. Paragrahvist jäetakse välja senised lõiked 1 ja 11, mis puudutasid hea juhtimistava järgimist iseloomustavate asjaolude hindamist. Tegemist on kriteeriumitega, mida maakonna spordiliidud on varasematel aastatel edukalt täitnud ja mille täitmine peaks olema elementaarne ka edaspidi, sõltumata selle seotusest toetuse maksmisega. Paragrahvi 13 uues lõikes 1 (põhineb osaliselt sama paragrahvi senisel lõikel 2) nähakse ette põhimõtted, millest maakonna spordiliidu toetuse taotlejate hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel juhindutakse. Kõnealune lõige sätestab, et 55–65% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt ja 20–25% toetuse kogusummast jaotatakse arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel taotluse 2 esitamise tähtpäeva seisuga, seejuures jäetakse Harjumaa elanike koguarvust välja Tallinna linna elanike arv. 10–20% toetuse kogusummast jaotatakse arvestades kavandatavate tegevuste mõju liikumisharrastuse edendamisele erinevate sihtrühmade hulgas vastavalt riiklikele prioriteetidele. Nimetatud põhimõtetest viimane on võrreldes senise süsteemiga uus ja selle lisandumisest tulenevalt on korrigeeritud ka kahe varemgi kasutusel olnu osakaale. Kavandatavate tegevuste mõjule annab hinnangu sporditoetuste komisjon, kes määrab sporditoetuste korras sätestatud piirides kindlaks ka täpse osakaalude jaotuse (näiteks võib toetuse kogusummast 60% jaotada maakondade vahel võrdselt, 20% elanike arvu järgi ja 20% vastavalt tegevuste mõjule, samas võib jaotus olla ka 65%, 25% ja 10% ning võimalusi on veel). Paragrahvi 13 uue lõike 2 kohaselt vähendatakse juhul, kui sama paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on suurem, kui sporditoetuste korra § 10 lõikes 17 nimetatud kinnitusest nähtuv maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kavandatav rahaline panus, toetust selliselt, et see oleks võrdne maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kavandatava rahalise panusega. Selliselt tagatakse sporditoetuste korra § 71 lõikes 21 sätestatud tingimuse (maakonna spordiliidu toetus on väiksem või võrdne, võrreldes kohaliku tasandi panusega) täitmine. Kui kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitusest nähtuv kavandatav rahaline panus on § 13 lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetusest suurem, siis jääb maakonna spordiliidu toetuse suuruseks § 13 lõike 1 alusel arvutatud summa. Eelnõu punkt 6 – toetuse väljamaksmist puudutavat sporditoetuste korra § 141 täiendatakse uute maakonna spordiliidu toetuse spetsiifiliste lõigetega (lõiked 2 ja 3). Lõike 2 kohaselt makstakse kuni 50% maakonna spordiliidu toetusest välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates ning toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete laekumist, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 1. mail ja mitte hiljem kui sama aasta 15. novembril. Lõige 3 näeb ette, et maakonna spordiliidu toetuse saaja esitab hiljemalt toetuse kasutamise kalendriaasta 31. oktoobriks toetuse andjale andmed maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegeliku rahalise panuse kohta maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Lõike 3 alusel esitatud andmete põhjal on toetuse andjal võimalik kontrollida, kas kohaliku tasandi rahalise panuse tegelik suurus kattub koos maakonna spordiliidu toetuse taotlusega esitatud kinnituses näidatud algselt kavandatud panusega. Kui kohaliku tasandi tegelik rahaline panus on nii palju väiksem, et enam ei ole tagatud sporditoetuste korra § 71 lõikes 21 sätestatud tingimuse (maakonna spordiliidu toetus on väiksem või võrdne, võrreldes kohaliku tasandi panusega) täitmine, vähendatakse maakonna spordiliidu toetust (vt ka eelnõu punkti 7 selgitust) ja teine väljamakse tehakse juba vastavalt korrigeeritud toetusotsusele. Kuni 50% toetusest, mis makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, on eeldatavasti piisav selleks, et katta maakonna spordiliidu kulud aasta esimese nelja kuu jooksul. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved kinnitatakse reeglina jaanuaris ja kohaliku tasandi toetused makstakse välja enamasti veebruaris või märtsis. Seega peaks enamik maakonna spordiliite saama aegsasti esitada Kultuuriministeeriumile andmed kohaliku tasandi tegeliku rahalise panuse suuruse kohta, misjärel on võimalik juba maikuus teha teine väljamakse. Juhuks, kui kohaliku tasandi rahalise panuse lõplik suurus on aga mingil põhjusel pikemat aega ebaselge, on loodud võimalus vastavaid andmeid esitada kuni oktoobri lõpuni. 3 Seejuures on arvestatud, et andmete esitamiseks veelgi pikema tähtaja andmine ei oleks mõistlik, kuna sellisel juhul toimuks toetuse teine väljamakse niivõrd lähedal aasta lõpule, et toetuse eesmärgipärane kasutamine ei oleks enam sisuliselt võimalik. Eelnõu punkt 7 – sporditoetuste korra § 16 täiendatakse lõikega 51, mis näeb ette, et toetuse andja vähendab maakonna spordiliidu toetust muu hulgas juhul, kui toetuse kasutamise kalendriaasta või toetuse kasutamise aruande menetlemise jooksul selgub, et maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegelik rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal on maakonna spordiliidu toetusest väiksem. Toetust vähendatakse ulatuses, mis tagab sporditoetuste korra § 71 lõikes 21 sätestatud tingimuse (maakonna spordiliidu toetus on väiksem või võrdne, võrreldes kohaliku tasandi panusega) täitmise. Eelnev tähendab, et pärast seda, kui maakonna spordiliit on sporditoetuste korra § 141 lõike 3 alusel Kultuuriministeeriumile teada andnud kohaliku tasandi tegelikust rahalisest panusest, mis ei ole enam vähemalt võrdne maakonna spordiliidu toetuse suurusega, muudetakse vastavalt ka toetusotsust. Kohaliku tasandi tegeliku rahalise panuse suurust kontrollitakse hiljem ka toetuse kasutamise aruande põhjal ja vajadusel korrigeeritakse toetusotsust ka siis. Eelnõu punkt 8 – sporditoetuste korda täiendatakse uue rakendussättega (§ 171 lõikega 6), mille kohaselt juhindutakse 2022. aastaks määratud maakonna spordiliidu toetuse puhul sporditoetuste korra 2021. aasta 29. novembril jõustunud redaktsioonist. 2022. aastaks eraldatud maakonna spordiliidu toetust kavandatavad muudatused seega ei puuduta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 4.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – maakonna spordiliidud Maakonna spordiliidud tegutsevad mittetulundusühingutena. Kõigist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud mittetulundusühingutest, keda oli käesoleva aasta 1. aprilli seisuga kokku 23 598, moodustavad maakonna spordiliidud 0,06%. Seega on tegemist väikese sihtrühmaga. 4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavad muudatused loovad eelduse, et mitmeid aastaid stabiilsel tasemel püsinud maakonna spordiliitude tegevustoetus (nii riiklik maakonna spordiliidu toetus kui ka kohaliku tasandi panus) suureneb. Juhul, kui kohalikud omavalitsused otsustavad toetuste suurendamise tulemusena tõsta maakonna spordiliidu rolli ja vastutust liikumisharrastuse edendamisel, on Kultuuriministeerium valmis täiendavalt suurendama maakonna spordiliitude riikliku tegevustoetuse tarbeks ettenähtud vahendeid kuni 20% võrra. Sihtrühmale avaldub seega positiivne mõju. Kui aga kohalikud omavalitsused toetust maakonna spordiliitudele ei suurenda, siis väheneb ka Kultuuriministeeriumi toetus, mille tulemusena avalduks sihtrühmale negatiivne mõju. 4 4.2. Mõju majandusele (halduskoormus) 4.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – maakonna spordiliidud Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 4.1.1). 4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Maakonna spordiliidu toetuse taotlemine eeldab edaspidi senisest rohkemate andmete esitamist. Maakonna spordiliidul tuleb toetuse taotlemise etapis esitada kinnitus maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kavandatava rahalise panuse kohta maakonna spordiliidu tegevusse ja hiljem andmed kohaliku tasandi tegeliku rahalise panuse suuruse kohta. Kuivõrd kõnealune teave tuleb esitada kord aastas, ei ole tegemist siiski olulise halduskoormuse suurenemisega. 4.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 4.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Kultuuriministeerium ning kohaliku omavalitsuse üksused, nende liidud ja maakondlikud arenduskeskused Mõjutatud on üks valitsusasutus. Kavandatavad muudatused mõjutavad aga ka kohaliku omavalitsuse üksuseid (79), nende liite (15) ja maakondlikke arenduskeskuseid (15). Kuna seeläbi on mõjutatud kogu kohalik valitsemistasand, on kokkuvõttes tegemist suure sihtrühmaga. 4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kultuuriministeeriumilt toetuse andjana eeldavad kavandatavad muudatused maakonna spordiliidu toetuse senise ühe väljamakse asemel kahe väljamakse tegemist ja vajadusel vahepeal toetusotsuse korrigeerimist, et viia see vastavusse kohaliku tasandi tegeliku rahalise panuse suurusega. Tegemist ei ole olulise töökoormuse kasvuga ja mõju on seega ebaoluline. Majanduslik mõju Kultuuriministeeriumile on kuni 117 520 eurot aastas , mis sõltub sellest, kui suures mahus kohalikud omavalitsused maakonna spordiliite toetavad. Kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liitude ja maakondlike arenduskeskuste vaatest lisandub kohustus väljastada maakonna spordiliidule kinnitus, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse. See eeldab asjaosaliste aegsat arutelu ja planeerimist. Kuivõrd selline kinnitus tuleb väljastada kord aastas, ei kujuta selle ettevalmistamine endast märkimisväärset töökoormuse kasvu ja mõju sihtrühmale on ebaoluline. Määruses kavandatav muudatus ei sea kohalikele omavalitsustele uut kohustust, sest maakonna spordiliite toetatakse ka täna. Kohalikud omavalitsused ei ole kohustatud maakonna spordiliitu kindla summaga toetama, küll aga seotakse nende panuse mõju spordiliidu riiklikule toetusega. Spordiseadusest tulenevalt on kultuuriministril õigus kehtestada taotlusvooru tingimused (sealhulgas maakonna spordiliidu toetus). 4.4. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridus ja kultuur) 4.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – maakonna spordiliidud 5 Eesti spordiregistrisse on kantud andmed enam kui 2800 spordiorganisatsiooni kohta. Neist 15 ehk vaid pisut üle 0,5% on maakonna spordiliidud. Seega on tegemist väikese sihtrühmaga. 4.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna kavandatavad muudatused loovad eelduse maakonna spordiliitude tegevustoetuse (nii riikliku maakonna spordiliidu toetuse kui ka kohaliku tasandi panuse) suurenemiseks, võimaldab see maakonna spordiliitudel näiteks käivitada uusi tegevusi sihtrühmadele, kes seni on olnud vähem kaasatud. Toetuste suurendamine tõstab maakonna spordiliitude võimekust, aidates seeläbi kaasa nende põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele ja arengustrateegias „Eesti spordipoliitika põhialused 2030“ seatud sihtide elluviimisele. Spordivaldkonnale avaldub seega positiivne mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne, kuid Kultuuriministeerium püüab leida oma valitsemisala sees lisavahendeid, et suurendada maakonna spordiliidu toetuse tarbeks ettenähtud vahendeid, mis käesoleval aastal on 587 600 eurot, kuni 20% võrra. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele, Eestimaa Spordiliidule Jõud, maakonna spordiliitudele, kohalikele omavalitsustele, kohaliku omavalitsuse üksuste liitudele ja maakondlikele arenduskeskustele. 6  Eelnõu seletuskirja lisa Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine 1. Ida-Virumaa IVOLi juhatus on seisukohal, et enne põhjalikku ülevaadet Ida-Virumaa Arvestatud osaliselt. Oleme nõus, et Omavalitsuste Spordiliidu tegevusest, tuleviku perspektiividest ja eelarvest ei saa rahastamise kindlasti on vajalikud mitmepoolsed Liit otsust langetada ja esitatud eelnõule kooskõlastust anda ei ole võimalik. läbirääkimised. Seda eriti juhul, kui Eelnõu vajab laiemat arutelu IVOLi juhatusel ei ole tänaseni õnnestunud saada põhjalikku ülevaadet maakonna spordiliidu tegevustest ja tulevikuplaanidest. Eelnõu muutmisega liigume edasi ning 6. septembril leiab aset kohtumine IVOL-i ja teiste osapooltega. 2. Eesti Linnade 1. Täna puudub omavalitsusüksustel maakondliku spordiliidu toetamise ja Mittearvestatud. Määruses kavandatav ja Valdade Liit ülalpidamise kohustus ning õiguslikult on küsitav, kas ministri määrusega muudatus ei sea kohalikele saab (spordiliitudele) seada toetuse andmise tingimuse, mis põhineb omavalitsustele uut kohustust, sest kolmandate isikute (linnade ja valdade) tegevusel (toetuse eraldamisel). maakonna spordiliite toetatakse ka täna. Küll aga seotakse nende panuse mõju spordiliidu riiklikule toetusega. Spordiseadusest tulenevalt on kultuuriministril õigus kehtestada taotlusvooru tingimused (sealhulgas maakonna spordiliidu toetus) ning seda määrusega ka tehakse. Määrusega nähakse ette spordiliitudele õigus riigieelarvelise toetuse saamiseks. 2. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on vaja riigi ja omavalitsuse toetusi täna Mittearvestatud. Seletuskirjas on rohkem suunata just maakonna spordiliitude võimekuse tõstmiseks ja milleks on toodud, et maakonna spordiliitude vaja tasakaalustada maakonna spordiliitude toetamisel riigi ja kohalike pakutavad teenused on otseselt omavalitsuste panust. suunatud kohalike elanike tervise hüvanguks ja seega peaks juhtiv roll  Eelnõu seletuskirja lisa nende tegevuste hindamisel, tellimisel ja rahastamisel olema kohalikel omavalitsustel. Maakonna spordiliidu tegevused rahvatervise edendamisel peaksid tulenema just kohalike omavalitsuste vajadustest ja kuna tegemist on ennekõike kohalikele inimestele suunatud teenustega, siis on mõistetav, et ka kohalike omavalitsuste toetus neile peaks suurenema. 3. Omavalitsuste toetuse suunamine maakondlikku spordiliitu toetab Mittearvestatud. Loodame siiski, et tingimatult maakondliku spordiliidu võimekust, aga vähendab võimalusi kohalikud omavalitsused leiavad toetada kohalikke spordiklubisid, kohalikke spordiüritusi ja hoida korras maakonna spordiliitude toetamiseks spordihooneid ja -rajatisi. täiendavaid vahendeid ning olemasolevaid toimivaid lahendusi ei ole vaja kärpida, arvestades, et kohalike omavalitsuste tulubaas ei ole olnud kunagi varem nii suur kui praegu. Loomulikult on maakonna spordiliitude toetamise maht lõpuks kohalike omavalitsuste otsustada. 4. Eelnõu seletuskirjast ei selgu ka, miks on spordiliidu toetamisel vaja riik ei toeta kõiki linna või valla tasakaalustada riigi ja kohalike omavalitsuste panust. Nagu märgitud, toetavad spordikulusid omalt poolt samaväärse kohalikud omavalitsused sporti väga erinevate tegevuste ja kuludega. Paraku summaga, mis vastab tõele. Kuigi ei toeta riik kõiki linna või valla spordikulusid omalt poolt samaväärse kohalikud omavalitsused on summaga. Samuti osalevad spordi rahastamises teised osapooled (sponsorid, spordi/liikumisharrastuse suurimad lapsevanemad jt). Me ei saa eeldada, et kõiki kulusid rahastavad kõik toetajad, on riik viimastel aastatel oma osapooled võrdselt. panust oluliselt suurendanud. 2021. aastal eraldas riik spordivaldkonnale üle 50 miljoni euro. Seda siis näiteks treeneri tööjõukulu toetuste, tippspordi, jalgpallihallide ja tervisespordikeskuste  Eelnõu seletuskirja lisa suuremahulise toetamise näol. On selge, et kõiki kulusid võrdselt rahastada ei saa, sest riigi ja kohalike omavalitsuste rollid ja eesmärgid spordi toetamisel ongi erinevad. Samas näeme, et maakonna spordiliidud, olles otseselt kohaliku spordielu, rahvatervise ja liikumisharrastuse edendajateks, peaksid olema kohalike omavalitsuste poolt toetatud vähemalt samas mahus nagu riik seda teeb. 5. Eelnõust ega selle seletuskirjast ei selgu, kas ja millises mahus riik Arvestatud osaliselt. Täiendavate tegelikult maakondlikke spordiliite edaspidi toetab. Seletuskirja järgi juhul, kulude juurde on seletuskirjas lisatud kui kohalikud omavalitsused otsustavad toetuste suurendamise tulemusena võimalik kulu Kultuuriministeeriumile tõsta maakonna spordiliidu rolli ja vastutust liikumisharrastuse edendamisel, 20% lisatoetuse mahus, mis rakendub on Kultuuriministeerium valmis täiendavalt suurendama maakonna juhul, kui kohalikud omavalitsused ka spordiliitude riikliku tegevustoetuse tarbeks ettenähtud vahendeid kuni 20% enda panust vastavalt suurendavad. võrra (eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et teatud tingimustel kultuuriminister Ministeeriumi eelarves on selleks püüab leida täiendavaid vahendeid, kuigi määruse rakendamisega täiendavaid lisavahendid olemas. Samas märgime, kulusid ei teki – selline sõnastus on oma olemuselt vastuoluline). Lisaraha et ministeeriumi eelarve lähtub iga- sporditegevustele on tervitatav, aga määruse eelnõu ei pane riigile selget aastasest riigieelarvest. kohustust ega anna spordiliidule ega omavalitsusüksusele selget lubadust (kavandatava regulatsiooni järgi on toetus sama suur või väiksem kui omavalitsusüksuste panus). 6. Eelnõu seletuskirja punktis 4.1.2. on analüüsitud maakondlikule Arvestatud. Täiendatud on seletuskirja spordiliidule avalduvat mõju eeldusel, et rahastus suureneb, ja leitud, et mõju punkt 4.1.2., kus on toodud välja spordiliitudele on positiivne. Nagu eelpool märgitud, ei selgu regulatsioonist, võimalik negatiivne mõju maakonna et toetus spordiliidule tegelikult suureneks või et sporti laiemalt jõuaks spordiliitudele. lisatoetus (tegemist on kulude suunamisega maakondlikku spordiliitu). Arvestamata on jäetud mõju, et omavalitsusüksuste toetuste suunamine maakondlikku spordiliitu võib vähendada spordiklubide või spordikoolide  Eelnõu seletuskirja lisa rahastust. Seega võib kokkuvõttes spordi nn sisutegevustele suunatav raha üldse väheneda. 7. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kui suur on kohalike omavalitsuste üksuste, Arvestatud. Seletuskirja on lisatud nende liitude ja maakondlike arenduskeskuste toetus spordiliitudele viimastel kohalike omavalitsuste üksuste, nende aastatel. liitude ja maakondlike arenduskeskuste toetus spordiliitudele 2021. aastal. Lisaks on välja toodud ka riigi toetus 2021. aastal. 8. Muidugi ei ole peamine mõju linnadele või valdadele töökoormuse kasv, Arvestatud osaliselt. Leiame, et vaid selleks on lisanduv rahaline kohustus, millega eelnõu koostamisel pole toetamise kord võiks ideaalis juba arvestatud (vt eelnõu seletuskirja p 5). Kui eelnõu koostajad on arvestanud, et praegu olemas olla, sest nagu eelpool linnadel ja valdadele ei teki lisakulusid, siis avaldub mõju selles, et raha tuleb märkisime, siis kohalikud leida valdkonna seest teiste tegevuste arvelt. KOKS § 22 lõike 1 järgi omavalitsused toetavad juba praegu kuuluvad volikogu ainupädevusse mh eelarve vastuvõtmine ja toetuste maakonna spordiliite. Toetuse andmise ja valla või linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra eraldamise küsimus kahtlemata vajab kehtestamine. Seega on omavalitsusüksusel vaja volikogu poolt kehtestada arutamist ja otsustamist kohalikes korda maakondlike spordiliitude toetamiseks või näha toetus ette eelarves volikogudes, sest tegemist on otseselt (novembriks veel järgmise aasta eelarvet pole vastu võetud). Seega nõuab kohalike elanike rahvatervise toetuse eraldamise küsimus kindlasti arutelusid ja otsustamist kohalikes edendamisega seotud küsimusega. volikogudes. Toetamise korra kehtestamine seal, kus seda veel ei ole, on positiivne nähtus, sest võimaldab läbi selgete toetamise põhimõtete kehtestamise kohalike omavalitsuste poolt anda maakonna spordiliitudele tulevikuks kindlustunde. 9. Peame jätkuvalt oluliseks, et kavandatavad muudatused vajavad enne Toetussüsteemi muutmise ideed määruse vastuvõtmist kõigi osapoolte vahel põhjalikku arutelu ning ühtsetele tutvustas Kultuuriministeerium arusaamadele jõudmist, seda kavandatavate muudatuste vajalikkuse, kohalike omavalitsuste juhtidele juba eesmärkide, osapoolte ootuste ja mõjude osas. 2020. aastal toimunud maakonnavisiitide käigus, kus enamik nõustus, et liikumisharrastuse edendamise eesmärgil on sellised  Eelnõu seletuskirja lisa muudatused vajalikud ja põhjendatud. Lisaks oleme käesoleval aastal koha peal käinud näiteks Pärnumaal, Hiiumaal, Raplamaal, Läänemaal ja Lääne-Virumaal ning korraldasime seminari, kus maakonna spordiliitudega määruse muutmise teemal elav arutelu toimus. Aprilli lõpus saatsime välja ka kirja, kus taaskord kirjeldasime kavandatavat muudatust ning kutsusime osapooli üles kogu valdkonnaga diskussiooni pidama. Tagasisidet antud kirjale ei antud. Kultuuriministeerium on alati vajadusel valmis ka edaspidi osapooltega kohtuma ja üheskoos parimaid võimalikke lahendusi leidma.