Toetuse osalise tagasinõudmise otsus

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 01.09.2022 nr 136 Toetuse osalise tagasinõudmise otsus Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 5, kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 19 lõike 1 punkti 2 ja § 19 lõike 2 punkti 3 alusel ning kooskõlas kultuuriministri 14. oktoobri 2021. a käskkirjaga nr 166 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine““ (edaspidi taotluse rahuldamise otsus): 1. Teen otsuse nõuda Eesti Laskesuusatamise Föderatsioonilt (edaspidi toetuse saaja) osaliselt tagasi projekti „Laskesuusatamise maailmakarikaetapi BMW IBU World CUP Biathlon Otepää 2022“ (edaspidi projekt) toetus summas 350 000 eurot. 2. Tuginedes määruse § 19 lõikele 7 tasaarveldan punktis 1 nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa sama projekti raames teise osamaksena väljamaksmisele kuuluva toetuse summaga ning tunnistan osaliselt, punktis 1 nimetatud summa ulatuses, kehtetuks taotluse rahuldamise otsuse punkti 1 alapunkti 1.2. 3. Toetuse tagasinõude faktiline ja õiguslik alus. Toetuse saaja esitas 3. veebruaril 2021 Kultuuriministeeriumile taotluse projekti elluviimiseks summas 800 000 eurot. Kultuuriministeerium vaatas taotluse läbi, tunnistas taotleja ja taotluses kavandatavad tegevused taotlusvooru tingimustele vastavaks ning rahuldas taotluse osaliselt summas 700 000 eurot. Määruse § 17 lõike 2 kohaselt makstakse toetus välja osade kaupa. Kuni 75% toetusest makstakse ettemaksena toetuse saaja esitatud maksetaotluse ja ettemakse prognoosi alusel enne kulude abikõlblikkuse tõendamist. Ülejäänud osa toetusest makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 4 kohaselt eraldab toetuse andja toetuse saajale 350 000 eurot määruse § 17 lõike 2 kohaselt ettemaksena ning teine osamakse (350 000 eurot) tehakse maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist ja lõpparuande kinnitamist. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 4 kohaselt esitab toetuse saaja projekti lõpparuande koos kuludokumentidega ning projekti raames toetatud sündmuse majandusliku mõju analüüsiga hiljemalt 30. mail 2022. Seoses majandusliku mõju analüüsi mitteõigeaegse  valmimisega avaldas toetuse saaja soovi aruande esitamise tähtaega kuni 30. juunini 2022 pikendada. Toetuse andja rahuldas aruande esitamise tähtaja pikendamise taotluse ning toetuse saaja esitas projekti lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi toetuse andjale 30. juunil 2022. Määruse § 3 lõike 2 kohaselt peab toetuse andmise tulemusena riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu olema vähemalt võrdne toetuse 1,2 kordse suurusega. Toetuse saaja peab maksutulu tõendama majandusliku mõju analüüsi kaudu. Määruse § 3 lõike 1 kohaselt arvestatakse täiendavat maksutulu rahvusvaheliste kaaskorraldajate ja välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning välisosalejate ja väliskülastajate Eestis tehtud kuludelt. Määruse § 19 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehakse toetuse tagasinõudmise otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks mh, kui määruse § 3 lõikes 2 nimetatud tulemust ei saavutata. 14. detsembril 2020 jõustus määruse muudatus, millega lisati § 19 lõikesse 2 punkt 3, mis sätestab, et kui toetuse saaja viis ellu taotluses ettenähtud tegevused, kuid ei saavutanud määruse § 3 lõikes 1 toodud eesmärki ja/või lõikes 2 toodud tulemust ning mittesaavutamine on lahutamatult seotud COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse leviku piirangutest tuleneva tagajärjega, siis toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta. Toetuse saaja 30. juunil 2022 esitatud lõpparuande ja Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusliku mõju analüüsi kohaselt olid välisosalejate ja pealtvaatajate tehtud kulud koos rahvusvahelise spordialaliidu ja rahvusvaheliste sponsorite toetusega arvestuslikult 2,5–3,0 miljonit eurot. Välisriikide osalejate ja pealtvaatajate kulutustelt ning rahvusvahelise spordialaliidu ja rahvusvaheliste sponsorite toetuselt laekus Eesti riigile maksutulu arvestuslikult 382 515 eurot, mille kohaselt on võimalik projekti toetada 318 762 euroga. 4. Toetuse saaja selgitused. Toetuse andjale esitatud lõpparuandes märgib toetuse saaja, et võistlused toimusid COVID-19 piirangute tingimustes. Väliskülaliste arvu mõjutas COVID-19 laialdane levik Euroopas ja Eestis. Võistluste toimumise ajal 10.–13. märtsil 2022 oli koroonaviirusega nakatunute seitsme päeva keskmine üle 3000 inimese päevas ning perioodil 2.– 27. veebruar oli koroonaviirusega nakatunute seitsme päeva keskmine üle 6000 inimese päevas. Seega langes võistlus ning kõige olulisem piletimüügi aeg koroonaviiruse leviku kõrgajale. COVID-19 viiruse leviku tõttu jäid tulemata kuus võistkonda ning väliskülaliste arv oli planeerituga võrreldes umbes neli korda väiksem. Vabariigi Valitsus andis 27. jaanuaril 2022 ürituse korraldamiseks eriloa ja lubas võistlustele päevas 6000 pealtvaatajat, kellest 3000 paiknevad erinevatel tribüünidel ja 3000 raja ääres. Korraldaja ettepanek Vabariigi Valitsusele oli lubada võistlusele 12 000 pealtvaatajat. Seega mõjutas Vabariigi Valitsuse otsus otseselt korraldaja piletimüügi ja turundusplaane ning korraldaja pidi enne võistlust peatama piletimüügi, sest Vabariigi Valitsuse lubatud pealtvaatajate arv laupäevaks ja pühapäevaks saavutati juba enne võistlust. Korraldajatelt laekunud info kohaselt said osad välismaalased (nt võimalikud pealtvaatajad Saksamaalt) oma riikide institutsioonidelt soovituse mitte reisida Eestisse ja teistesse riikidesse, mille COVID-19 näitajad olid kõrged.  Alates 2022. aasta algusest hakati varasemaid eelbroneeringuid tühistama ja uusi oste väliskülalised sisuliselt ei teinud. Saksamaa andis lisaks oma telekanalite esindajatele soovituse mitte saata oma ülekande meeskonda Otepääle, põhjendades seda mh COVID-19 näitajatega. Seega jäi ära arvestatav kogus televisiooni- ja meediatöötajaid Kesk-Euroopast. See aga mõjutas otseselt tulu ning vähendas sellega maksude laekumist. Samuti mõjutas ürituse eelarvet ja välisosavõtjate poolseid rahalisi kulutusi vähenenud osavõtjate arv (tulenevalt riikide arvu vähenemisest). Võistluse eel ja ajal kehtinud piirangute tõttu jäi üritusega kaasnenud majanduslik mõju prognoositust väiksemaks. Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusliku mõju aruandest selgub, et osaleja välisriikidest kulutas Eestis keskmiselt 529,4 eurot, millelt laekus riigile käibemaksu 60,5 eurot. Viiruse leviku tõttu jäi tulemata kuus võistkonda, milles keskmiselt kaheksa inimest ehk kokku 48 inimest. Seega saabumata võistkondade tõttu jäi Eestil saamata vähemalt 25 000 eurot välisraha, millelt oleks laekunud käibemaks vähemalt 2900 eurot. Saksamaa telekanalid toovad võistluspaika keskmiselt 60–65 inimest. Arvestades, et nad oleksid Eestis viibinud keskmiselt kuus päeva ja kulutanud siin selle aja jooksul keskmiselt 529,4 eurot, siis jäi Saksamaa telekanalite saabumise tõttu Eestil saamata vähemalt 31 000 eurot välisraha, millelt oleks laekunud käibemaksu vähemalt 3600 eurot. Korraldaja info kohaselt tühistati alates 2022. aasta algusest vähemalt 450 eelbroneeringut välismaalt, millest enamik oli kahe või kolme inimese broneeringud. Seega jäi tulemata vähemalt 900 väliskülalist. Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusliku mõju analüüsi kohaselt kulutasid väliskülalised Eestis keskmiselt 125,3 eurot päevas. Seega 900 väliskülalist, kes oleksid Eestis viibinud keskmiselt 3,5 päeva, oleksid siin kulutanud 390 000 eurot, millelt oleks laekunud Eesti riigile käibemaksu vähemalt 63 000 eurot. COVID-19 viiruse leviku, selle leviku tõkestamiseks seatud piirangute ning Vabariigi Valitsuse otsuse tõttu lubada võistlustele kuni 6000 pealtvaatajat päevas jäi laskesuusatamise MK etapile tulemata vähemalt kuus võistkonda, 60 välismaa telekanalite esindajat ning 900 pealtvaatajat välismaalt. Nende saabumisel oleks riigile laekunud käibemaksu täiendavalt veel vähemalt 69 500 eurot, mis oleks olnud piisav esimese väljamakse (350 000 eurot) katmiseks vastavalt taotlusvooru tingimustele. Korraldaja hinnangul oleks COVID-19 piiranguteta olnud ürituse majanduslik mõju veelgi suurem, kui eeltoodud arvutused näitavad. 5. Kultuuriministeeriumi seisukoht. Tulenevalt ülaltoodud asjaoludest ja tuginedes määruse § 19 lõike 2 punktile 3 vähendatakse toetuse osalise tagasinõudmise otsuse tegemisel toetust 350 000 euro ulatuses, tasaarveldades summa sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetuse summaga. Toetuse saaja on määruse § 14 lõike 2 kohaselt ära kuulatud ning vastuväiteid ei esitanud. 6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib käesoleva käskkirja peale esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule 30 kalendripäeva jooksul, arvates käskkirja teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman