Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise täiendatud aruande kooskõlastamiseks esitamine

Vastavalt jaotuskavale 14.09.2022 nr 15-4/22/4118 Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise täiendatud aruande kooskõlastamiseks esitamine Austatud koostööpartner Keskkonnaministeerium edastab Teile tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 42 lõikele 2 kooskõlastamiseks metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030, edaspidi ka arengukava) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise täiendatud aruande. Keskkonnaministeerium algatas 04.09.2019. a ministri käskkirjaga nr 1-2/19/607 „Metsanduse arengukava aastani 2030“ KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise. Keskkonnamõju hindamine on algatatud „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõigete 1, 2 ja 5 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 10. jaanuari 2019. aasta korraldusega nr 15 „Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepaneku heakskiitmine“. Arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse KeHJS § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna arengukava koostatakse metsanduse valdkonnas. MAK2030 üldeesmärk on tagada Eesti metsanduse kestlikkus. Üldeesmärgi saavutamist toetavad kolm alaeesmärki, mis lähtuvad Euroopa ministrite metsakaitse koostööprotsessist Forest Europe säästliku metsanduse (sustainable forest management) põhimõtetest. Lisaks täidab arengukava mitmeid ÜRO säästva arengu eesmärke ja arvestab pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ esile toodud arenguvajadustega ja toetab otseselt majanduse ja elukeskkonna strateegilist sihti. Arengukava elluviimisega ei ole ette näha olulist ebasoodsat piiriülest keskkonnamõju esinemist. Lähtuvalt KeHJS §-st 311 on KSH eesmärkideks arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Arengukavale viiakse koos KSH-ga läbi ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine (sh kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud). Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231 Arengukava koostamise algataja on Vabariigi Valitsus, koostamise korraldaja ja koostaja Keskkonnaministeerium (kontaktisik: metsaosakonna juhataja Meelis Seedre, [email protected], 5340 1116) ning arengukava kehtestab Riigikogu. Palume Teil KSH aruanne KeHJS § 42 lg 3 alusel kooskõlastada 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 17. oktoobriks 2022. a tehes seda Keskkonnaministeeriumi kontaktidel aadressil Paldiski mnt 96, 13522 Tallinn või e-postiaadressil [email protected]. Keskkonnaministeerium loeb KSH aruande vaikimisi kooskõlastatuks, kui Te 30 päeva jooksul KSH aruande saamisest arvates ei ole arvamust avaldanud. Pärast kooskõlastusi kontrollib Keskkonnaministeerium KSH aruannet 30 päeva jooksul alates kooskõlastuste saamisest arvates ning teeb KeHJS § 42 lõike 5 alusel KSH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse. Otsuse tegemisest teavitame Teid 14 päeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Täname Teid aktiivse osalemise eest MAK2030 KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise protsessis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marku Lamp Asekantsler Lisad: 1. Lisa 1 Kontrollküsimustik 2. Lisa 2 MAK MH programm 3. Lisa 3 Asjaomaste asutuste seisukohad ja nendega arvestamine 4. Lisa 4 Aruande avalikustamine 5. Lisa 5 MAK2030 mõjude hindamise aruanne 6. Lisa 6 MAK2030 kavand 09.09.2022. a seisuga Teadmiseks: MAK2030 juhtkogu liikmed Epp Kikas, 600 0149 [email protected]  MAK2030 KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi avaliku arutelu protokoll Asukoht: Virtuaalne kohtumine Aeg: 08.10.2021, kell 10.00 – 12.00 Modereeris: KSH programmi kaasekspert Hendrik Puhkim (Skepast&Puhkim OÜ) Protokollis: KeM metsaosakonna nõunik Andra Ainsaar Osalesid Keskkonnaministeeriumist: Marku Lamp, Meelis Seedre, Andra Ainsaar, Leno Kuura, Marju Kaasik Osalesid KSH programmi meeskonnast: Karl Kupits, Hendrik Puhkim, Jaak Järvekülg, Häli Tarum, Kalev Jõgiste, Nele Rent, Olavi Grünvald, Raimo Pajula, Siim Salmar Lisaks osalesid: Mari Arold, Mihkel Annus, Rein Drenkhan, Helena Eenok, Rein Einasto, Olav Etverk, Maie Kiisel, Miranda Klaij, Maarja Kõrkjas, Toomas Lemming, Allar Luik, Siim Umbleja, Lauri Raid, Madis Raudsaar, Triin Reisner, Mati Sepp, Kärt Talimaa-Eelmaa, Juhan Telgmaa, Kalle Toomet, Kristjan Tõnisson, Tarmo Tüür, Veiko Uri, Mati Valgepea, Karen Katri Voll, Linda-Mari Väli Päevakord: 1. Kohtumise sissejuhatus, Hendrik Puhkim (Skepast&Puhkim OÜ, kaasekspert) 2. MAK2030 hetkeseisu ülevaade, Marku Lamp (KeM) 3. KSH programmi tutvustus, Karl Kupits (Maves OÜ, juhtekspert) 4. Edasised tegevused, Meelis Seedre (KeM) 5. Avalik arutelu, modereerib Hendrik Puhkim (Skepast&Puhkim OÜ, kaasekspert) 6. Lõppsõna 1. Kohtumise sissejuhatus Hendrik Puhkim tervitas kõiki arutelule tulnuid ja tegi tutvustusringi kohalviibijate seas. Lisaks andis ülevaate kohtumise päevakavast ning selgitas arutelul osalemise kodukorda. 2. MAK2030 hetkeseisu ülevaade Marku Lamp andis ülevaate MAK2030 protsessist, kuhu on tänaseks jõutud. Ta tänas kõiki huvilisi, kes on arengukava koostamisse panustanud – viimasele MAK2030 tööversioonile laekus ca 400 ettepanekut ja kommentaari. Peatselt ollakse valmis täiendatud tööversiooniga välja tulema. 3. KSH programmi tutvustus Karl Kupits tutvustas mõjude hindamise programmi koostamise protsessi ja eesmärki. Programmi koostamisele annab raamistiku keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), millest tuleneb ka mõjude hindamise protsessi menetlusnorm. Samuti on aluseks Justiitsministeeriumi ning Riigikantselei loodud mõjude hindamise metoodika koos kontrollküsimustikuga. Lisaks on võetud raamiks kõik MAK2030- ga puutumuses olevad riiklikud ja EL-i strateegiad ning nende eesmärgid. Oluline on tähele panna, et programmiga pannakse paika mõjude hindamise metoodika ehk see on aluseks järgmises etapis koostatavale aruandele. Samuti tuleb välja tuua, et mõjude hindamise täpsusaste jääb samale tasemele, mis on hinnatava dokumendi ehk MAK2030 täpsusaste. MAK2030-le hinnatakse lisaks keskkonnamõjudele ka muid olulisi mõjusid, sh sotsiaal- majanduslikke. Mõjude hindamise eesmärk on konsulteerida ja teha koostööd MAK2030 koostamisega, mitte anda hinnangut valmis arengukavale. 4. Edasised tegevused Meelis Seedre märkis, et programmi täiendatakse vastavalt laekunud ettepanekutele ja see saadetakse Keskkonnaministeeriumile nõuetele vastavaks tunnistamisele. Kui programm on vastuvõetud, siis kuulutatakse välja mõjude hindamise aruande koostamiseks uus riigihange. Tööteostaja püütakse leida hiljemalt uue aasta alguses. Selleks hetkeks tullakse välja ka uue MAK2030 tööversiooniga, mille on täiendamiseks on analüüsitud suvel laekunud ca 400 ettepanekut, arvamust, kommentaari. Järgmise aasta esimene pool hinnatakse mõjusid MAK2030-le ja ajakava kohaselt võiks jõuda MAK2030 Riigikogusse sügisel. 5. Avalik arutelu Tarmo Tüür (Eestimaa Looduse Fond) küsis, et miks ei ole programmi meeskonda ja järgmise etapi meeskonda plaanis kaasata kliimaeksperti. Lisaks, miks on kasutatud 2012. aastast pärit mõjude hindamise metoodikat, kui käesolevaks hetkeks on oluliselt esile kerkinud metsandust mõjutavad kliima- ja elurikkuse kriis. Karl Kupits vastas, et kliimaeksperti eraldi ei ole kaasatud, kuid valdkond on kindlasti kaetud kontrollküsimustiku ja teiste riiklike ja EL-i eesmärkidega. Aluseks võetud kontrollküsimustik on küll aastast 2012, kuid vastused kirjeldavad ikka hetkeolukorda ja lähtutud on kehtivatest riigi eesmärkidest. Hetkel ei oska välja tuua ühtegi valdkonda, mida küsimustik katmata jätab. Meelis Seedre lisas, et mõjude hindamise metoodikast, sh kontrollküsimustikust on just sel sügisel koostatud ka uus versioon, kuid küsimustes ei ole midagi oluliselt muutunud. Linda-Mari Väli (Eesti Metsa Abiks) tõi välja, et programmis lk 29-30 toodud väide “Eestis olemas biomass, mida saaks keemiliste, termomehhaaniliste või biotehnoloogiliste meetoditega töödelda suurema väärtusega toodeteks” justkui juba eeldaks, et uues arengukavas jäävad raiemahud samaks – sellist eeldust ei peaks programmis tegama. Meelis Seedre vastas, et väide ütleb, et biomass on olemas, mitte kui palju ja kas seda kasutada saab. Ehk väide põhineb Eesti metsa olemil. Siim Salmar märkis, et võibolla saab sõnastust parandada. Mõeldud on seejuures väärindamise püramiidi põhimõtet: näiteks jääb ukse- ja aknaraamide tootmisel kogu puidumassist üle 60%, millest väikese osa saab saata paberitööstusesse, kuid valdavast enamusest tehakse puidugraanuleid või saadetakse otse küttesse. Seega antud väite mõte on, et tahame olemasolevat puitu väärindada võimalikult kaugele ning see ei puuduta raiemahtu. Kui raiemaht oleks ka väiksem, siis tööstuses tekiks puitjäätmeid igal juhul. Tarmo Tüür palus täpsemalt kirjeldada, kuidas protsess edasi läheb. Karl Kupits selgitas, et edasi liigutakse vastavalt KeHJS-s ettenähtud korrale. Ekspertgrupp kaalub kirjalikult laekunud ettepanekuid ja nendele vastatakse arvestamise osas kirjalikult. Arvestatud ettepanekutega täiendatud programm koos tehtud ettepanekutega antakse üle Keskkonnaministeeriumile, kes hindab programmi vastavust KeHJS-le. Heaks kiidetud programmi alusel hakatakse aruannet pärast koostama. Siim Umbleja (Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing) küsis, et kas Eesmärk 55 ettepanekutes toodud uued aspektid saavad roheleppe all kaetud. Kõige suurem ootus on stertifitseerimise ja säästlikkuse kriteeriumite tõendamisega kaasnevate probleemidega. Mingil hetkel võib tulla moment, kus metsaomanik ei suuda tõendada enda puidu vastavust kriteeriumitele ja nii ei saa omanik puitu ka realiseerida. Karl Kupits vastas, et mõjude hindamine peab arvestama rohelepet ja Eesmärk 55 on integreeritud selle all. Meelis Seedre lisas, et mõjuhindamine arvestab neid siseriiklikke ja välismaiseid strateegiaid ning kokkuleppeid, mis on vastuvõetud mõjude hindamise hetkeks. Rohelepe on väga laiahaardeline ja mingeid vastuolusid praegu näha ei ole. Karl Kupits täiendas, et mõjude hindamise aruanne käib läbi ka kõik ministeeriumid ja kindlasti antakse vastuoludest märku. Linda-Mari Väli palus täpsustada programmile esitatud tagasiside arvestamist, kui ettepanekute esitamise tähtaeg oli alles paar päeva tagasi. Karl Kupits selgitas, et vastavalt KeHJS-le said asjaomased asutused programmile tagasisidet anda juba suve alguses ning neid ettepanekuid on juba ekspertgrupp kaalunud ja vastavalt on programmi ka täiendatud. Praegu lõppenud avalikustamise perioodil laekunud tagasisidet kõikidelt huvitatud osapooltelt alles hakatakse analüüsima. Tarmo Tüür küsis, et kas metsanduses on võimalik hakata elurikkuse kriisi arvesse võtma ja kuidas seda mõjudehindamisse sisse tuua. Vastavalt IBPES-i raportitele on elurikkuse kaol ka olulised majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud. Samuti ei ole EL-i elurikkuse strateegiat programmis välja toodud. Raimo Pajula vastas, et rahvusvahelised lepped saavad programmi sisse. Elurikkus vs majandus on oluline teema ja seda tasakaalu leidmist peab kindlasti mõjude hindamisel käsitlema. Metsakeskkond on limiteeritud ning peab kandma erinevaid ökosüsteemiteenuseid, mida ei saa kõiki samal ajal maksimeerida. Seega tuleb leida kompromisse. Mati Sepp (Eesti Metsa Abiks) küsis, et kuidas eksperdid säilitavad sõltumatuse erinevate huvigruppide survestamise eest. Karl Kupits vastas, et mõjude hindamise metoodika näeb ette MAK-i eesmärkide ja teiste riigi võetud eesmärkide võrdlemist ning kallutatud seisukohad tulevad välja. Meeles tuleb pidada, et tegemist on strateegiliste mõjude hindamisega ning seega jäädakse strateegilisele tasandile. Alati jääb võimalus, et ekspert võib esitada kinnimakstud seisukohti, kuid selleks on KeHJS ja avatud mõjude hindamise menetlus ning paremat meil ei ole võtta. Meelis Seedre lisas, et ekspertidele on pandud südamele võimalikust lobistamisest koheselt teada anda. See on ekspertide enda vastustus, et jääda enda ekspertarvamuse juurde. Linda-Mari Väli märkis, et ptk 4.5 „Metsade roll süsinikuringes“ on rõhutatud metsade süsiniku sidumist, kuid neil on oluline roll ka talletamises ja hoidmises. Kalev Jõgiste vastas, et see on hea ja õigustatud märkus. Talletamine viitab varule ja olemile, mis on süsiniku kokku kogumisega saavutatud. Süsiniku varul on olemas sisse- ja väljavool, mis vastavalt tähendab metsade kasvuprotsessi ja raieid. Meelis Seedre tõi välja, et valminud on antud teemat käsitlev LULUFC-i uuring (https://envir.ee/media/4036/download), mis võetakse aluseks MAK2030 ja mõjude hindamise koostamisel. Toomas Lemming (Erametsaliit) selgitas, et oluline on eristada füüsilisi ja juriidilisi metsaomanikke. Hindamise juurde on vajalik lisada, kuidas on ajas metsaomand muutunud ja kuidas MAK toetab põhiseadusest tulenevalt ülesannet: järjepidevalt säilitada rahvuskultuuri ja keelt. Kalev Jõgiste vastas, et väike- ja suuremetsaomanike hoobasid on riigil keeruline mõjutada. Programmis saab välja tuua erametsaomanike arvu ja lähiaja dünaamika, kuid protsesside muutmiseks on keeruline häid mehhanisme leida. Samuti on see osalt ka kultuuri ja sotsiaalvaldkonna küsimus. Karl Kupits lisas, et kuna küsimus laekus ka kirjalikult, siis vastame sellele pikemalt ka kirjalikult. Meelis Seedre märkis, et erinevas vormis metsaomanikel on ka oma raamistik, milles nad tegutseda saavad. Samuti oleme osa EL-i ühisturust, kus kehtivad teatavad kokkulepped metsaomanikele. MAK peab arvestama omandile seatud õigusruumiga ning saab siin anda vaid soovitusi. Allar Luik (Erametsakeskus) tundis huvi, et programmis on võrreldud lageraiepõhist majandamist teiste raievõtetega – kas teised raievõtted on arvestatud null mõjuga või hinnatakse ka nende võimalikku negatiivset mõju. Karl Kupits vastas, et hinnatakse MAK-st tulenevaid suuna muutusi: kui teatud raievõtte osakaal kasvab või kahaneb, siis hinnatakse, mis see kaasa toob. Mati Sepp küsis, et kuidas kontrollitakse tõese info kasutamist. Näiteks on RMK välja toonud, et raiemahu langetame 1 mln tm võrra tähendab 6000 töökoha kadumist. See on aga mitme teadlase poolt välja toodud, et raiemaht ja töökohade arv ei ole otseses seoses. Olavi Grünvald vastas, et selle kohta on tehtud alusuuringus põhjalik peatükk Maaülikooli poolt. Seos raiemahu ja töökohtade vahel on keskmise tugevusega, st et 1:1 ei muutu. See on ka majanduslikult põhjendatud: tootmismahtudega seoses töökohtade arv üldiselt ei muutu 1:1, see kasvab või kahaneb natuke. Linda-Mari Väli küsis, et kas RMK uuringuid ja rakendusprojekte saab võtta objektiivse allikana kliima teemades. Kalev Jõgiste vastas, et RMK poolt kasutatd meetod süsinikusidumise uuringul on maailmas end õigustanud. Leitud on, et 7-aastane metsanoorendik hakkab süsinikku siduma. Meelis Seedre lisas, et eksperdid ei võta kindlasti ainult ühte dokumendi aluseks, vaid oma valdkonnas kõige parema ja aktuaalsema teadustöö. Mati Sepp küsis, et kas kasutatakse ka naaberriikide süsiniku-uuringuid, eriti vanade metsade osas. Meelis Seedre vastas, et Eesti mets ei ole niivõrd unikaalne ja saame kindlasti kasutada ka naaberriikide analüüse. Tõepoolest ei ole Eestis seda teemat palju uuritud. Kalev Jõgiste lisas, et vanade metsade süsinikusidumise kohta on ka vastukäivaid artikleid: väidetakse, et mõningane sidumine mulda jätkub ja teisalt, et sidumine ja õhkupaiskamine on tasakaalus ehk nullis. Seejuures sõltub süsinikuringe häiringu koormusest. Ürgmets talletab süsinikku häiringu momendini ja paiskub siis kiiresti ning suures koguses süsiniku õhku. Linda-Mari Väli küsis, et kui täpsed on andmed selle kohta, et kui palju lagunevast puidust läheb süsinikku õhku ja palju läheb mullastikku ja tagasi metsa. Meelis Seedre vastas, et metsateadlased on seda on põhjalikult mitmete meetoditega uurinud. Süsinikuringe eripärad sõltuvad suuresti asukohast, aga ka kliimamuutustest. Süsiniku sidumine mulda on väga aeglane, sajandeid nõudev protsess. Kalev Jõgiste täiendas, et ka Eesti piires on mulda süsiniku sidumise varieeruvus küllaltki suur: viljakates kasvukohtades seotakse mulda rohkem kui soometsade turbamuldadesse. Praegu rakendatavate mõõteseadmetega uuritakse n-ö keskmiseid Eesti juhtumeid, nagu Järvselja monitoorimine. Tarmo Tüür märkis, et tema küsimusele sisuliselt ei vastatud. Ta küsis, et kas ja kuidas elurikkuse kriisiga ja sellest kriisist tänaste parimate teadmiste (IBPES) valguses eri valdkondadele tulenevate suurte negatiivsete mõjudega saab ja on plaanis arvestada. Vastus ei ole, et peame leidma tasakaalu looduse ja majandamise vahel – seda teadsime juba ka 10 ja 20 a tagasi. Raimo Pajula vastas, et strateegilise dokumendi mõjude hindamise metoodika seab kindlasti ka oma piiri, kuid elurikkuse strateegia ja selle rakendussätteid saame mõjude hindamisel kindlasti arvestada. Seejuures tuleb kõrvale võtta ka paljud teised riigis kehtivad strateegilised eesmärgid ja kõige selle vahel tuleb leida kompromiss. Karl Kupits lisas veelkord, et mõjude hindamisel lähtutakse kehtivatest strateegiatest ja hinnatakse MAK-i eesmärke nende vastu. Mõjude hindamisel ei liideta juurde uusi teemasid ehk MAK-st ei tehta kõiksust parandavat arengukava. 6. Lõppsõna Hendrik Puhkim tänas osalejaid ja ekspertrühma.  Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programm 10.2021 Sisukord Lühendid ja mõisted ................................................................................................................................................ 4 1 Sissejuhatus..................................................................................................................................................... 5 2 MAK lühikirjeldus .......................................................................................................................................... 7 3 Mõju hindamise ulatus ............................................................................................................................. 10 4 Eeldatavalt mõjutatav keskkond ........................................................................................................... 11 4.1 Elurikkuse ja metsamajanduse seosed ......................................................................................... 11 4.2 Raied ja ökoloogilised väärtused ................................................................................................... 14 4.3 Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism ........................................................................... 16 4.4 Mets kui elukeskkond ja pärandkultuuri kandja ....................................................................... 18 4.5 Metsade roll süsinikuringes ja süsiniku talletamises............................................................... 21 4.6 Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine .......................................................... 22 4.7 Metsade sotsiaalne funktsioon ....................................................................................................... 23 4.8 Metsade tootlike funktsioonide säilitamine ............................................................................... 25 4.9 Metsade kasutamise ruumiline planeerimine ............................................................................ 26 4.10 Metsandus majanduses ja tööhõives............................................................................................ 29 4.11 Metsanduse infrastruktuur ............................................................................................................... 33 4.12 Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine ................................................................................ 34 4.13 Metsaomandi struktuur ja kasutamistavad ................................................................................ 34 4.14 Metsandusteabe kogumine ning kasutamine ........................................................................... 35 5 MAK-i seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................. 37 5.1 ÜRO säästva arengu eesmärgid...................................................................................................... 37 5.2 EL-i kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-2030 ........................................... 38 5.3 EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 ........................................................................................ 39 5.4 Euroopa rohelepe................................................................................................................................. 40 5.5 Strateegia "Eesti 2035" ....................................................................................................................... 41 5.6 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” ............................................................................................ 42 5.7 Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“ ...................................................... 43 5.8 Rahvastiku tervise arengukava (RTA) 2020-2030 ..................................................................... 43 5.9 Heaolu arengukava 2016-2023 ....................................................................................................... 44 1  5.10 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 ...................................................................... 44 5.11 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 .................................................................................. 45 5.12 Eesti keele arengukava 2021–2035................................................................................................ 45 5.13 Kultuuri arengukava 2021-2030 ja selle siduskavad ............................................................... 46 5.14 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 ........................................................................... 47 5.15 Lõimuv Eesti 2020 ja Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 ................................................. 47 5.16 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020 .......... 48 5.17 Riigikaitse arengukava 2017–2026 ................................................................................................ 49 5.18 Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030 ................................................................. 49 5.19 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 ............................................................................ 50 5.20 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 ........................................................................ 50 5.21 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 ................................. 51 5.22 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021– 2035 ..................................................................................................................................................................... 52 5.23 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+ ................................................................................. 52 5.24 Digiühiskonna arengukava 2030 .................................................................................................... 53 5.25 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ...................................................................................... 53 5.26 Läänemere kaitse tegevuskava ....................................................................................................... 54 5.27 Eesti metsapoliitika .............................................................................................................................. 55 5.28 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ...................................................................................... 55 5.29 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ................................................... 56 5.30 Looduskaitse arengukava aastani 2020 ....................................................................................... 57 5.31 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ...................................................................................... 58 6 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju ......................................................................................................... 59 7 Hindamisel kasutatav hindamismetoodika ....................................................................................... 60 8 Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle dokumendi vastu ......................................................................................... 62 8.1 Asjaomased asutused ......................................................................................................................... 62 8.2 Muud huvitatud osapooled .............................................................................................................. 62 8.2.1 Teadus- ja haridusasutused .................................................................................................... 62 8.2.2 Organisatsioonid ......................................................................................................................... 62 2 9 Mõju hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava ........................................................ 64 10 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja KSH eksperdirühm...................................... 65 10.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja .......................................................................... 65 10.2 Eksperdirühm ......................................................................................................................................... 65 11 Ettepanekud ja vastused .......................................................................................................................... 67 11.1 Asjaomaste asutuste seisukohad ................................................................................................... 67 11.2 Avalikustamisel kirjalikult esitatud seisukohad ......................................................................... 87 Lisa 1 – mõjude hindamise kontrollküsimustik Lisa 2 – avaliku arutelu protokoll 3 Lühendid ja mõisted MAK Metsanduse arengukava vastavalt mõjude hindamise programmi koostamise aegsele seisule MAK Keskkonnaministeerium, kes vastutab MAK-i koostamise eest. Sellel koostamise osapoolel on KSH menetluses vastutav roll. korraldaja KeHJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Selle alusel viiakse läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus. Muude oluliste mõjude hindamine on liidetud menetlusse ja integreeritud strateegilise mõju hindamise programmi. KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KeHJS 2. peatükk 2. jagu) KSH KSH aruande koostamise kava, milles selgitatakse olulised mõjud ning programm nende mõjude hindamise metoodika. Mõjusid hinnatakse aruande etapis. KSH programmile on nõuded toodud KeHJS § 36. KSH aruanne Keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis viiakse läbi vastavalt KSH programmis toodud raamidele (nt olulised mõjud, metoodika). KSH-le on nõuded toodud KeHJS § 40. Mõjude Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja hindamise muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programm programm Mõjude Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja hindamine muude oluliste mõjude strateegiline hindamine Oluline mõju Oluline keskkonnamõju võib tekkida olukorras, kus näiteks MAK-i eesmärk või alaeesmärk ei vasta rahvusvahelisele, EL-i või Eesti keskkonnapoliitika eesmärkidele, on nendega vastuolus või ei aita neid ellu viia.1 Antud juhul laiendatakse seda mõistet keskkonnapoliitika dokumentide kõrval ka teiste valdkondade arengukavadele ja strateegiatele. 1 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. 4 1 Sissejuhatus Keskkonnaministeerium esitas metsanduse arengukava koostamise ettepaneku2 Vabariigi Valitsusele, mille alusel algatati metsanduse arengukava koostamise 10. jaanuaril 2019. Keskkonnaministeerium algatas 04.09.2019 ministri käskkirjaga nr 1-2/19/607 „Metsanduse arengukava aastani 2030“ KSH. Käskkirjas on muuhulgas toodud järgmist: • Arengukava koostamise eesmärk on saavutada laiapõhjaline kokkulepe jätkusuutliku metsanduse suunamiseks, arvestades integreeritult nii rahvusvahelisi kohustusi kui ka Eesti sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi ja kultuurilisi aspekte ning biomajanduse strateegilise arendamise vajadust. • Arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna arengukava koostatakse metsanduse valdkonnas. Lähtuvalt KeHJS § 311, on KSH eesmärk: • arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; • edendada säästvat arengut. Loetelu lubab järeldada, et KSH ülesanne on keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet kinnitab ka KSH käsiraamat3. Et kujundada Eesti vabariigi metsanduspoliitikat, on seadusest tulenevalt (metsaseaduse § 7 lg 1) vajalik läbi viia strateegiline planeerimine. See tegevus hõlmab arengukava koostamist. Arengukava on tulevikku vaatav, eesmärke seadev ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi kirjeldav dokument. Hindamaks arengukava soodsaid ja ebasoodsaid keskkonnamõjusid, viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Kuna MAK-i mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, viiakse lisaks KSH-le sama protsessi raames läbi Eestis esmakordselt ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku hindamisena. Seetõttu lähtub käesolev mõjude hindamise programm lisaks KeHJS toodud nõuetele ka Justiitsministeeriumi poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast4 (kontrollküsimustikku vt lisas 1). 2 Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek. Keskkonnaministeerium. 3 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. 4 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2012 5 Käesolevas etapis koostatakse üksnes mõjude hindamise programm, mille eesmärk on kaardistada olulised mõjud ja koostada metoodika nende mõjude hindamiseks. Järgmises, aruande etapis tuvastatakse mõju suurus, ulatus, kestus, pöörduvus ja muud parameetrid ning vajadusel töötatakse välja leevendusmeetmed. Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programm koostatakse ühtse dokumendina. 6 2 MAK lühikirjeldus Eesti Metsanduspoliitika kujundamiseks ja Eesti metsanduse suunamiseks on metsaseaduse § 7 kohaselt vajalik koostada iga kümne aasta jaoks MAK, mille kinnitab Riigikogu. Hetkel on koostamisel MAK 2030, mille eesmärk on saavutada laiapõhjaline kokkulepe jätkusuutliku metsanduse suunamiseks. MAK-i koostamisel lähtutakse arengukavade koostamise korrast5. Rohkem kui pool eesti maismaast on kaetud metsaga. Eestlastele on mets alati oluline olnud ja viimasel ajal on metsade majandamise teemat ühiskonnas eriti laialdaselt arutatud. Metsad pakuvad mitmesuguseid ökosüsteemide teenuseid, mis sõltuvad sellest, kuidas metsi kasutatakse. Metsade pakutavad ökosüsteemide teenused hõlmavad loodust ja sealhulgas inimesi reguleerivaid (nt. kliima, vesi), toetavaid (nt. mulla teke, toitainete ringlus), varustavaid (nt. toit, puit) ja kultuurilisi (nt. puhkus, vaimsus) teenuseid. Metsade pakutavaid teenuseid võib kirjeldada osana metsanduse väärtusahelast. See on mitmekülgne, hõlmates erinevat maakasutust, metsaomanikke ja metsandussektoris hõivatud inimesi, elukeskkonna toetamist, pikaajalisi investeeringuid, taastuvenergiat, teadust, haridust ja ka innovatsiooni. Metsandusel on läbi majandusvõtete oluline roll nende teenuste ja selle väärtusahela toimimisel. Kuna metsade ja metsanduse potentsiaalne mõju on sedavõrd suur, koostatakse arengukava laiapõhjalise dokumendina hõlmates nii kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte. Samuti on oluline hinnata arengukava mõju võimalikult laiapõhjaliselt. Arengukava selgitab: „Koostatud arengukava lähtub ÜRO metsainstrumendist, mis loob riikidele raamistiku jätkusuutliku metsamajanduse arendamiseks, sealhulgas metsaga seotud ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamiseks, ning Euroopa ministrite koostööprotsessis Forest Europe kokkulepitud resolutsioonidest ja otsustest jätkusuutliku metsamajanduse arendamiseks, sealhulgas jätkusuutliku metsamajanduse definitsioonist.“ Arengukava defineerib detailselt metsanduse kitsamalt ja laiemalt6 ja juhindub Forest Europe käigus kokku lepitud jätkusuutliku metsamajanduse definitsioonist ja põhiseisukohtadest. Peamiseks vahendiks metsade säästva majandamise määratlemiseks ja selle rakendamise soodustamiseks on kriteeriumite ja näitajate süsteemid. Need pakuvad asjakohast teavet metsapoliitiliste otsuste väljatöötamiseks ja hindamiseks. Samuti ka teavet riikliku metsapoliitika ja erinevate arengukavade ja –programmide tarbeks. Kriteeriumite ja näitajate süsteemide kasutamise abil saab ka hinnata metsaressursi olemit ja arengutrende, samuti koostada võrreldavat aruandlust Euroopa, piirkondlikul ja riigi tasandil. Valdkonna arengukava ja programmi lähtealused on: 5 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117. 6 EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2030 eelnõu. Kavand seisuga 31.05.2021. 7  (1) Valdkonna arengukavas ja programmis lähtutakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti pikaajalistest strateegilistest sihtidest ning toetatakse nende saavutamist. (2) Valdkonna arengukava ja programmi koostamisel ja muutmisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärke ja mõõdikuid. (3) Valdkonna arengukavas ja programmis kajastatakse Eesti Euroopa Liidu poliitika eesmärke. (4) Valdkonna arengukava ja programmiga aidatakse Eestil saavutada ÜRO ülemaailmseid säästva arengu eesmärke. Detailse kirjelduse lähtealustest leiab MAK-i kavandist. Arengukava ja programmi eesmärgid ja nende mõõdikud koos tulemusvaldkonna eesmärkidega moodustavad strateegilise planeerimise raamistiku, mille põhjal koostatakse eelarvestrateegia ja riigieelarve. MAK-i sisuks on: • valdkonna arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende mõõdikud alg- ja sihttasemetega; • ülevaade olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada. Arengukava üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi, mis lähtuvad Forest Europe säästliku metsanduse põhimõtetest, mille järgi tagab säästlik metsamajandus elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse. Et tervikuna toetada üldeesmärgi täitmist, jätkatakse osalemist metsandusega seotud rahvusvahelistes protsessides (Forest Europe, ÜRO-FAO/ECE, EFI jm). 8  üldeesmärk Eesti metsandus on kestlik 1. alaeesmärk 2. alaeesmärk 3. alaeesmärk Metsandus arvestab Metsasektor on Metsandus on kaasav kliimamuutuste ja majanduslikult ning arvestab metsade elurikkuse konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja seisundiga kultuuriliste väärtustega Joonis 1 MAK eesmärgid 1. Kliimamuutuste ja elurikkuse seisundi alaeesmärk • Kliimamuutuste mõjude tegevussuund • Metsade elurikkuse seisundi tegevussuund 2. Metsanduse konkurentsivõime alaeesmärk • Metsanduse konkurentsivõime tegevussuund • Puidu parema väärindamise tegevussuund 3. Metsanduse sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste ning kaasamise alaeesmärk • Sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuund • Kaasamise tegevussuund Detailse alaeesmärkide kirjelduse leiab MAK-i kavandist7. 7 EESTI METSANDUSE ARENGUKAVA AASTANI 2030 eelnõu. Kavand seisuga 31.05.2021 9 3 Mõju hindamise ulatus MAK on strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani tegevusi asukohaspetsiifiliselt (maakond, vald, küla). Mõju hindamine lähtub hinnatava dokumendi tasandist ja jääb samasse täpsusastmesse. Mõju hinnatakse Eesti üleselt laskumata piirkondade eripäradesse. Vastasel juhul oleks mõju hindajad sunnitud täpsustama MAK-i või looma eeldusi, mida MAK oma strateegilisel tasandil loonud ei ole. Mõjude hindamine käsitleb kõiki puudutatud eluvaldkondi. Eeldatavalt puudutatud valdkondasid on käsitletud peatükis „4 Eeldatavalt mõjutatav keskkond“. Piiriülest mõju ei prognoosita. MAK on ette nähtud Eesti metsa arengu suunamiseks ja olulisemad muudatused toimuvad Eestis. Arvestades strateegia üldsusastes ei ole võimalik prognoosida konkreetsete piirkondade piiriülese mõju võimalikkust. Peamiseks hindamise objektiks on kooskõla Eesti teiste strateegiliste kavadega. Eesti strateegilised kavad ei kehti väljaspool riigipiire. Hindamise ajaline ulatus kattub MAK-i kestuse ulatusega, millele lisatakse arutluse teel hinnang mõju muutumisele juhul, kui MAK-i olemasolevad eesmärgid ja mõõdikud pikendatakse veel 20 aastaks. 10 4 Eeldatavalt mõjutatav keskkond 4.1 Elurikkuse ja metsamajanduse seosed MAK-i eesmärkide ja muude poliitikainstrumentide kavandamisel on mõju keskkonnale, sh ka elurikkusele selle kõige laiemas mõttes, üks olulisi mõjuvaldkondi, millega arvestada tuleb. Metsad kannavad tervet rida ökosüsteemiteenuseid, millest olulisimate hulka kuuluvad kahtlemata ka elurikkust toetavad teenused. Loodushoidu ja metsade elurikkust puudutav väga oluline metsapoliitiline kokkulepe tehti 2002. aastal Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 raames, mil otsustati, et rangelt kaitstavate metsade pindala tõstetakse olemasolevalt 7,2%-lt vähemalt 10%-ni Eesti praegusest metsamaa pindalast. Samast arengukavast leiame ka vääriselupaikade kaitse strateegia. See eesmärk on praeguseks ka täidetud – range kaitse all on üle 14% metsamaa kogupindalast. Elurikkuse toetamiseks võeti suund säilik-, lama-, põlis- ja surnud puude jätmiseks raiesmikele. Metsade kaitse eri aspekte reguleeritakse peamiselt metsaseaduse ja looduskaitseseadusega. Metsaseaduse põhieesmärgiks on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Nende täitmiseks on metsade majandamisele kehtestatud piirangud ja nõuded, näiteks lageraietel pindalale ja säilikpuude hulgale. Samuti on reguleeritud vääriselupaikade kaitse, mis paraku toimib seni siiski vaid riigimetsades. Seega peab metsaseadus tagama nii metsade elustiku mitmekesisuse kui ka võimalused metsa ökonoomseks majandamiseks ja kaitseks. Metsa looduskaitse Eestis tugineb aga eelkõige looduskaitseseadusele, mille järgi looduskaitse tähtsaim põhimõte on looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramine. 01. jaanuari 2021. seisuga paiknes 19,7% Eesti metsamaast kaitstavatel aladel8. Statistilise metsainventuuri järgi, mis arvestab kaitstavate alade hulka ka ranna ja kalda piiranguvööndid, oli kaitstavat metsamaad kokku hinnanguliselt 25,6% Eesti metsamaast. Siiski nähakse vajadust võtta kaitse alla rohkem vanu metsi ja metsaelupaigatüüpe ning parandada range kaitse all olevate metsamaade tüpoloogilist esinduslikkust. Osalt on kaitstavate metsade kaitserežiim kehtestatud ka liigikaitselistest eesmärkidest lähtuvalt kaitstes metsa kui kaitstava liigi elupaika. Liigikaitselistel eesmärkidel on enim metsi kaitstud metsise kaitse vajadustest lähtuvalt (metsise püsielupaigad). Viimastel aastatel on intensiivistunud raiesurve kaitsealade piiranguvööndites (sealhulgas ka Natura 2000 aladel), mis võib seada ohtu kaitsealade kaitse-eesmärkideks olevate liikide ja metsaelupaigatüüpide seisundi ning säilimise. Seega on vajadus korrigeerida (sh karmistada) piiranguvööndite kaitserežiime seal, kus metsade majandamine võib seada ohtu kaitseala eesmärgid või avaldada ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 alade eesmärgiks olevate elupaigatüüpide või liikide seisundile. Euroopa liidu tasandil (ja selle kaudu ka Eestis) on metsade kaitse tagamisel mänginud tähtsaimat rolli Natura 2000 kaitsealade moodustamise protsess. Looduslike metsade kaitse 8 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus. Keskkonnaagentuur, 2020. 11 Natura loodusaladel põhineb Loodusdirektiivil, mille I lisasse kantud metsaelupaigatüüpe loodusaladel kaitstakse. Metsade kaitsele on kaas aidanud ka linnudirektiiv, millega kaitstavate linnuliikide jaoks on vajalik kaitsta liikide elupaiku ning vältida metsade majandamisest ja muudest inimtegevustest tulenevaid häiringuid. Lähitulevikus hakkab metsade kaitset ja kasutust nii Euroopa tasandil kui ka siseriiklikult kujundama Elurikkuse strateegia aastani 2030 ja sellest lähtuvad rakendusaktid ning muud otsustused. Metsandusega seondub strateegia kõige otsesemalt läbi metsade kaitse ja seisundi parandamise eesmärgi. Elurikkuse strateegia kohaselt tuleb tõhustada metsade kaitset ning pöörata enam tähelepanu metsadega seotud elurikkuse aspektidele, sealhulgas kaitstavate metsaelupaikade ning liikide kaitsele. Metsade majandamise seosed elurikkusega on võrdlemisi komplekssed kuid üldreeglina põhjustab metsade intensiivsem ning puidu kvaliteedi ja kvantiteedi aspektist produktiivsem majandamine metsade elurikkuse vähenemist. Antud negatiivne seos esineb nii liigirikkuse kui ka koosluste ja metsaökosüsteemide tasandil. Ehk teisisõnu, lähtudes pakutavatest ökosüsteemiteenustest ei saa (või on see keerukas ning kallis) samal ajal maksimeerida varustusteenust puidu tootmise näol ja elurikkust toetavaid teenuseid. Siiski on majandusviiside valikuga võimalik säilitada või suurendada elurikkust toetavaid teenuseid ning leida kompromiss või tasakaal metsa erinevate funktsioonide vahel. Lisaks raieviiside valikule aitab elurikkust säilitada raiete ajaline planeerimine – kevadine raierahu, mis praegu kehtib vaid riigimetsades, on oluline nii metsalinnustikule kui ka muule elustikule. Praegu on raierahu puhul tegemist siiski vaid osalise raierahuga (15. aprillil kuni 15. juuni), mis ei hõlma tervet pesitsusperioodi. Eesti Ornitoloogiaühing soovitab pidada raierahu vähemalt 15. juulini. Käsitletud teemad seonduvad kontrollküsimusega 4.1.5: “Kas eelnõu mõjutab elurikkust?”, indikaator: “Metsamaade üldine elurikkus hinnatuna erinevate elustikurühmade baasil” Metsamajanduse olulisim negatiivne mõju elurikkusele tuleneb asjaolust, et Eesti metsade majandamine on lageraiepõhine: aastal 2019 tehtud uuendusraiete 37 900 hektarist moodustasid lageraied 90,5%; samal aastal tehti turbe- ja valikraieid 4 800 hektaril9. Lageraiepõhise metsanduse (LPM) keskkonnamõju ja võimalusi seda leevendada on maailmas (ka Eestis) palju uuritud; LPMi kombineerimine turberaiete ja püsimetsandusega on aktiivse uurimise faasis. Uuringud näitavad, et LPMi ohud elustikule on seotud paljude protsessidega: peamised on elupaikade ja populatsioonide lokaalne hävimine ning ökoloogiliste seoste muutused tulenevalt raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist ja paljudest sekundaarsetest mõjudest. Maastikes moodustuvad liitunud puistute ja raiesmike mosaiigid, kus raiesmikel on ühtaegu spetsiifiline ökoloogiline roll (sh mõnele ohustatud liigile) ja riskid. Enamik negatiivseid mõjusid tugevnevad metsakasvatuse intensiivistudes ja raiealade suurenedes; need tulenevad näiteks lühemast raieringist, väiksemast põlispuude ja kõdupuidu hulgast, ulatuslikest raiesmikest, märgalade kuivendamisest, teedest jne. 9 Aastaraamat „Mets 2019“ peatükk „Raied“. 12 Lageraiejärgse metsa üheealisus tähendab, et pärast hõrenemisfaasi domineerib kuni raievanuseni häiringutest peamiselt üksikpuude suremine ja võrastik püsib tihe. Vastavalt ei teki puistusse kuigivõrd vertikaalset heterogeensust (rindeid), häilulisust ja häiludes omakorda eripärast puistuarengut, mis on paljude liikide jaoks olulised. Puistutes puuduvad põlispuud, puuõõnsuste hulk ja mitmekesisus on väga väike ning surnud puud on enamasti väiksemad kui domineeriva rinde eluspuud; nende struktuurielementide teke raieringi lõpul tähendab ühtlasi, et nende koloniseerimise aeg elustiku poolt jääb väga lühikeseks. Elurikkusele avalduvate mõjude ulatust reguleerivad raieringi pikkus ja raiejärgsed säilikstruktuurid (kaudselt seega raiepindalad), raiesmike pindala ja paiknemine, metsateede poolt killustamine ning valitud uuendamisviis ja teised metsakasvatusvõtted (nt kombineerumine kuivendusmõjudega). Eesti uuringutes on piirkondlikul tasemel kõige ulatuslikumalt dokumenteeritud 1) pikaajaliselt või suktsessiooni hilisemates faasides kujunevate mikroelupaikade vähenemise mõjud; 2) ohustatud liikide asurkondade isoleerumine raiesmike tõttu. MAK-i senise protsessi ning alusuuringute käigus on kaardistatud mitmeid intensiivse metsamajanduse korral elurikkusele kaasnevaid mõjusid ja probleemkohti: • metsalinnustiku arvukuse kahanemine (metsades pesitseva tavalinnustiku arvukus on seiretulemuste alusel viimase 33 aasta jooksul vähenenud keskmiselt 0,5% aastas); • raiepindalad on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada metsade teisi ökoloogilisi funktsioone; • säilik- ja põlispuude jätmise praktikad ei ole piisavad metsaelustiku säilimiseks tulevases metsapõlvkonnas, • raiete käigus väheneb metsas surnud puidu kogus ja heterogeensus; • vanade haavikute elustik on perspektiivis ohustatud; • esimese rinde väärislehtpuude (tamm, pärn, vaher, jalakas, künnapuu) vähesus ohustab nendega seotud liike ja kooslusi; • looduslike häiringualadega seotud elustik on ohustatud. Elurikkuse kaitsel on probleemiks ka asjaolu, et ohustatud metsaliikide kohta puudub neid arvestavate metsandusotsuste tegemiseks vajalik ülevaade. Ka seni reformimata riigimaade RMK-le üleandmisel või müümisel ei inventeerita loodusväärtusi, mistõttu kõrge kaitseväärtusega alad (näiteks metsaelupaigatüübid või kaitstavate liikide elupaigad) võivad sattuda raiesse. Statistilise metsainventuuri 2014-2018 andmestiku järgi asus 65% elupaigatüübiväärilistest metsadest väljaspool ametlikult registreeritud elupaiku, mis tähendab, et metsaelupaikade seire ei kata suurt osa elupaigaks sobivaid metsi, ning samas, on veel metsaelupaigaväärtuslikke metsi, mida saaks täiendavalt elupaikadena arvele võtta10. 10 Liira, J. 2020. Bioloogilise mitmekesisuse indikaatorite analüüs erinevate metsaseireskeemide põhjal (SMI ja Natura2000-metsaelupaigad). 13 Nimetatud teemad seonduvad kontrollküsimusega 4.1.5: “Kas eelnõu mõjutab elurikkust?”, indikaatorid: “Metsaelupaigatüüpide pindala ja seisund Eestis” ja “Metsadega seotud kaitstavate liikide seisund” maade üldine elurikkus hinnatuna erinevate elustikurühmade baasil” Elurikkusele avaldab kaudset mõju ka metsade omandivorm, millest sõltub nende majandamise intensiivsus. Juriidilised isikud on intensiivsemad metsade majandajad võrreldes füüsiliste isikutega olles aktiivsemad nii raiel kui metsa uuendamisel11. Füüsilistest isikutest omanike hulgas on suhteliselt rohkem passiivseid metsaomanikke. Seetõttu on tõenäoliselt ka füüsiliste isikute metsade elurikkus kõrgem. Kui valdavas osas on metsamajanduse ja elurikkuse seosed lokaalsed ning mõjud avalduvad enamasti vaid metsaelustikule siis maastike veerežiimi ja vooluveekogude veekvaliteedi ning seisundi muutuste kaudu võivad mõjud avalduda ka veekeskkonnale ja soode ning muude märgalade seisundile. Selliseks mõjufaktoriks on metsakuivendus, mis nii uute kuivendussüsteemide rajamise kui ka olemasolevate rekonstrueerimise kaudu võib mõjutada muid ökosüsteeme, eelkõige vooluveekogusid ja soid. Vooluveekogude puhul avaldab mõjusid eelkõige kuivendusvõrgu kaudu aga ka raiete tõttu veekeskkonda lisanduv heljum ja toitained, samuti kuivendusega kaasnev veerežiimi muutus. Veekvaliteedile avaldavaid mõjusid saab leevendada settetiikide ja puhastuslodude kasutusega. Soode puhul on peamiseks ohuks uute kuivenduskraavide rajamine või ka olemasolevate rekonstrueerimine looduslike sooalade piiril või läheduses. Samuti on kuivendus ohuks veel looduslikuna säilinud veerežiimiga soometsade ja soostunud metsade seisundile ja elustikule. Eeltoodule lisanduvad veel metskuivenduse kliimamõjud, mis seisnevad CO2 ja vähemal määral ka N2O emissioonis kuivenduse toimel aereeritud ja lagunevast turvasmullast. Kokkuvõttes võib metsakuivendust lugeda oluliseks metsamajanduse kaasmõjuks, mille minimeerimine nõuab mõjude eelhindamist ning leevendavate meetmete rakendamist. Praegu hinnatakse metsakuivenduse kavandamisel selle otseseid mõjusid looduskaitselistele objektidele, kuid mõjusid elurikkusele ja veekeskkonnale ning kuivenduse kliimamõjusid ei võeta otsustuste tegemisel piisavalt arvesse. Metsade, eelkõige soometsade ja soostunud metsade, veerežiimile avaldavad mõju ka lageraied, mille tagajärjel väheneb aurumine ning tõuseb veetase. Antud mõju piirkonna elustikule võib olla erinev. Veetaseme tõus võib kompenseerida kuivenduse mõju aga kuivenduse puudumisel kiirendada soostumist ning mõjutada negatiivselt piirkonnas välja kujunenud metsaökosüsteeme. 4.2 Raied ja ökoloogilised väärtused Metsandusega seotud peamisteks kitsaskohtadeks ei ole pelgalt üldine raiesurve, vaid metsandusliku majandustegevuse suurepinnalisus ja looduslikust foonist oluliselt äärmuslikum intensiivsus, ning metsamajanduse produktiivsuse tõstmiseks põhjustatud elupaigatingimuste eriilmelisuse vähenemine (näiteks märgade muldade kuivendamine metsa produktiivsuse 11 Erametsakeskuse ettepanekud MAK aastani 2030 koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks läbiviidava alusuuringu lähteülesandele 20.02.2018. 14 suurendamiseks). Metsa majandusliku kasutamise kõige äratuntavamaks ruumilise struktuuri tunnuseks on lageraiega tekkinud ajutiselt lagedad alad. Urmas Petersoni tehtud kaugseire tuletised Keskkonnaagentuurile pakuvad välja, et viimase kümnendi keskmine häilu pindala metsas ületab veidi kahte hektarit, kuid on ka väga suuri, üle 10 ha raiealasid. Lageraiepõhise metsanduse elustikku ohustavad mõjud on seotud paljude eri protsessidega: peamised on mikroelupaikade ja populatsioonide lokaalne hävimine ning liikidevaheliste seoste muutused, mis tulenevad igakordsest raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist, puistute üheealisusest ning eelmainitutega seotud sekundaarsetest mõjudest. Mõjude ulatust reguleerivad raieringi pikkus ja raiejärgsed säilikstruktuurid (kaudselt seega raiemahud), raiesmike pindala ja paiknemine ning valitud uuendamisviis ja teised metsakasvatusvõtted (nt kombineerumine kuivendusmõjudega). Eesti uuringutes on piirkondlikul tasemel kõige ulatuslikumalt dokumenteeritud 1) pikaajaliselt või suktsessiooni hilisemates faasides kujunevate mikroelupaikade vähenemise mõjud; 2) ohustatud liikide asurkondade isoleerumine raiesmike tõttu. Lageraied põhjustavad maastiku mastaabis mõõduka ulatuse puhul lühiajalist liigirikkuse suurenemist avakoosluste liikide arvel, intensiivse majandamise korral aga elustiku homogeniseerumist ja levikutõkete kujunemist paljudele metsaliikidele. Mõju on seda tugevam, mida ühtlaselt suuremad on raiesmikud ja lühemad raieringid. Eesti raiesmike tavaline suurus varieerub umbes ühe suurusjärgu piires (u. 0,5–5 ha), mille tulemusena on looduslikult dünaamilise maastikuga võrreldes homogeniseerunud nii puistud (üheealised, samamoodi majandatud jne) kui ka maastikud (ühtviisi killustunud). Homogeniseerumine pärsib liike, kes vajavad puistute sisemist heterogeensust või kelle asurkonnad toimivad looduslikult suurtes elupaigalaikudes. Lageraiejärgselt kujunevas noorendikus ja latimetsas toimub elustiku vaesumine, mida saab leevendada heterogeensust tekitavate valgustusraiete ja säilikpuude abil. Lageraiejärgse metsa üheealisus tähendab, et pärast hõrenemisfaasi domineerib kuni raievanuseni häiringutest peamiselt üksikpuude suremine ja võrastik püsib tihe. Vastavalt ei teki puistusse kuigivõrd vertikaalset heterogeensust (rindeid), häilulisust ja häiludes omakorda eripärast puistuarengut, mis on paljude liikide jaoks olulised. Puistutes puuduvad põlispuud, puuõõnsuste hulk ja mitmekesisus on väga väike ning surnud puud on enamasti väiksemad kui domineeriva rinde eluspuud; nende struktuurielementide teke raieringi lõpul tähendab ühtlasi, et nende koloniseerimise aeg elustiku poolt jääb väga lühikeseks. Põlispuude ja suurte surnud puude olulisus paljudele linnu-, sambliku-, sambla- ja puiduseeneliikidele on hästi dokumenteeritud, sh ka nende vähesuse piirav mõju ohustatud asurkondadele ja mitmete liikide võime asustada niisuguste puude olemasolul ka majandusmetsi. Metsade struktuur on lihtsustunud ning metsa paljufunktsioonilisus vajab toetamist ja taastamist. Eestis on vähe alles jäänud looduslikus seisundis metsi, siiski on veel palju looduslähedase struktuuriga majandusmetsi ajaloolise järjepidevusega metsamaal ja parkides. Metsades väheneb jätkuvalt puistu suurstruktuuride sagedus (sh vanad ökoloogiliselt väärtuslikud puud ja jäme surnud puit). Raiesse satuvad korraga ulatuslikud piirkonnad, 15 lagedaks raiutud alad muutuvad väga suureks. Metsaseadus reguleerib maksimaalset uuendusraie pindala, mis aga ei näita tegelikku võimalikku lageala suurust, kuna raiesmiku kõrvale tohib teha uue lageraielangi kohe, kui raiesmik on uuenenud (uuenenud metsaks aga loetakse sageli juba kuni mõne aasta vanuseid raiesmikke). Suured lageraielangid tekivad maastikus ka seetõttu, et ühe eraldise piires ei ole lageraielankidel pindala ülempiiri. Lageraiete tõttu satuvad vanad metsad järjest suuremasse eraldatusesse, piiratud levikuvõimalusega liigid ei suuda metsamaastikes liikuda. Metsadega seotud ohustatud liigid ei suuda pikaajaliselt säilida killustunud metsamaastikus. Metsaliikide levikubarjäärid suurenevad ja arvukus langeb. SMI on jälginud ka tavalisemaid bioloogilise mitmekesisuse indikaatoreid. Vaatlusperioodi jooksul on järsult vähenenud bioloogiliselt vanade puude sagedus kuusikutes ja mingil määral ka männikutes. Järsu vähenemise on läbi teinud surnud puidu maht puistutes, samas kui suure- läbimõõduline lamapuit on metsades sagenenud. Väikesemõõdulistes indikaatorites on jätkuvalt harvenenud õõnsustega tüved ja erinevate putukate tekitatud aukudega (d>5mm) kuiv puit. Samas on sagenenud üldiselt torikseente viljakehade ja rähnide olemasolu okasmetsades. Sammaldunud lamapuitu on harva, aga olukord paistab paranevat. Rippsamblike sagedus on stabiilne. Kokkuvõtlikult, suur-struktuuride kadumine, õõnsuste ja putukaaukudega tüvede vähenemine võib olla eelnevaks märgiks tulevikus toimuvatele negatiivsetele muutustele ka üldises okasmetsades elurikkuses, isegi kui hetkel ei ole väike- indikaatorite seis seireperioodi jooksul halvenenud. Teoreetilise analüüsi põhjal on tulususe tõstmiseks ja metsakahjustuste vältimiseks (eriti kuusikutes) soovitatud kohati kasutada lühemaid raieringe12. Nende rakendamisel on aga veelgi raskem tagada metsade ökoloogilist funktsiooni ja seega nende tasuvus väheneb ökoloogilisse funktsiooni investeerimise arvelt. Siiski on mitmed simulatsiooniuuringud leidnud, et intensiivistamine koos kaitsealade pindala suurendamisega võib anda nii kõdupuidu ja teiste loodusmetsaliikide kui ka puidutootlikkuse jaoks positiivse tulemuse13. Eestis pole sellist analüüsi tehtud. 4.3 Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism Erametsaomanikud (ja ka metsaühistud) saavad Eestis metsatoetusi SA Erametsakeskuse ja metsaühistute vahendusel. Euroopa Liidu toetused on Eesti maaelu arengukava meetmed, mida rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. Siseriiklike toetuste raha tuleb riigieelarvest. Metsaomanik saab taotleda järgmisi toetusi: Korjus, H., Põllumäe, P., Rool, S. 2011. Profitability analysis of short rotations in Scots pine, 12 Norway spruce and silver birch stands. – Forestry Studies | Metsanduslikud Uurimused 54, 28–36. 13 Ranius, T. ja Roberge, JM. (2011). Effects of intensified forestry on the landscape-scale extinction risk of dead wood dependent species. Biodiversity and conservation. 20 :13 , 2867-2882 16  • Metsa uuendamise toetus • Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus • Erametsaomanike nõustamise toetus • Metsamaaparandustööde toetus • Metsa inventeerimise toetus • Metsa sertifitseerimise toetus • Üraskikahjustuste ennetamise toetus • Natura metsa toetus • Metsameede (hooldusraied, laasimine, ulukikahjustuste ennetamine) • Vääriselupaiga kaitse lepingud • Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus Toetuste andmist reguleerivad siseriiklike toetuste määrus, Natura metsa toetuse määrus ja metsameetme määrus. Maaeluministeerium kavandab perioodil 2021-2027 rakendada EL kaasrahastatavat toetust „Investeeringud bioressursside väärindamisse“, mille sihtgrupiks on ka metsandusettevõtted. Erametsaomanike looduskaitseliste tegevuste toetamise meetmete kirjeldused on toodud järgnevalt: • Vääriselupaiga kaitseks saab erametsaomanik sõlmida Erametsakeskusega lepingu, kes hüvitab metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjud ja kulud. Vääriselupaiga kaitset reguleerib metsaseadus (§ 23). • Natura meetmega hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. Toetuse suurus on täna 110 €/ha (sihtkaitsevööndis) või 60 €/ha (piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal). • Pärandkulutuuri säilitamise toetusega toetatakse erametsamaal paikneva pärandkultuuri objekti korrastamist, hooldamist, säilitamist, tähistamist, sellele avaliku juurdepääsu tagamist, eksponeerimist, kaardistamist ja arhiivimaterjalide kogumist. Alates 2014. aastast puuduvad regulaarselt esitatavad andmed metsauuenduse kohta eramaadel. Varasemate aastate kohta on teada kavandatud tööde maht, mis oli summeeritud Keskkonnaameti registreeritud metsateatiste põhjal. Aastaraamat Mets 201814 andmetel maksti erametsanduse toetusi 2018. aastal 2,5 miljonit eurot (2010. a 2,35 miljonit eurot). Kõige suurem toetuse liik on metsauuendamise toetus, sellele järgnevad erametsaomanike nõustamine, metsaühistu toetus ja metsamajandamise 14 Aastaraamat „Mets 2018“ Metsavarud 17 kavade koostamine. SA Erametsakeskus koostatud uuringu15 kohaselt oli uuendamise toetuste summa 2018. a 1,25 miljonit eurot ning selle abil uuendati 7 235 ha metsamaad (2008. a 3 673 ha) – toetusega uuendatud metsamaa pindala on olnud tõusvas trendis alates aastast 2009. Võrdluseks, RMK uuendas 2020. aastal metsa 11 756 hektaril (2019. aastal 11 760 ha). Kui aastal 2008 olid toetuste saajatest 66% juriidilised isikud ning 20% füüsilised isikud siis 2018. aastal oli proportsioon vastupidine, vastavalt 28% ja 67% (ülejäänud FIE-d). 4.4 Mets kui elukeskkond ja pärandkultuuri kandja Eesti metsapoliitika16 deklareerib Eestimaa elanike traditsiooniliselt tugeva seotuse metsaga, kus inimene veedab suure osa oma igapäevaelust ja puhkuseajast. Lisaks kajastub mets sagedasti nii eesti kunstis, folklooris kui ka keeles, tõestades sellega oma suurt tähtsust kohalikus kultuuripärandis. Metsanduse arengukava koostamise ettepaneku ettevalmistamise käigus selgus, et metsa ja selle rolli tähtsustamine, uurimine, teadvustamine on vajalik nii eestlase identiteediloome, ruumilise keskkonna kujundamise kui ka kultuuri ja traditsioonide hoidmise seisukohast, kuivõrd Eesti inimeste pärimuslik loodusetundmine väheneb ning õppeasutustes ei käsitleta piisavalt talupojapärimuste ja esivanemate loodushoidlikke tavasid, näiteks traditsioonilisi metsakasutusviise, looduslikke pühapaiku kui erakordset kultuuripärandit, ei ole loodud võimalusi vanema kultuuripärandi ühendamiseks tänapäevase tervisekäitumisega. Huvirühmade hinnangul on metsade säilimine väljaspool ruumilise keskkonna kavandamise haardeulatust ning Eesti nüüdisarhitektuuris kasutatakse liiga vähe puitmaterjali. Lisaks on vähenemas inimeste harjumus metsas käia või julgus selle hüvesid kasutada. Seda, kuidas ja millised metsad on kõrgkultuurilise inspiratsiooni allikad, ei ole seni ulatuslikult uuritud. Alusuuringu17 kohaselt toetab kultuurilist funktsiooni hästi täidetud ökoloogiline funktsioon — elurikkus. Loomeinimestes äratavad huvi ja pakuvad esteetilist naudingut metsad, kus ei ole märgata häiringut tekitavat inimtegevust. Loovisik tunneb seost ja lisab kontseptsiooni. Soosivad faktorid on suured ja erikujulised puud, looduslikkus (näiv puutumatus), mitmevanuselised ja -liigilised puistud, võimalus kohtuda muljetavaldavate liikidega, näha loomade (sh putukate) tegevusjälgi. Oluline on, et sellised metsad oleks elukoha ja/või väikeste radade lähedal. 15 Aastail 2008 - 2018 makstud erametsanduse arendamise toetused ja nendega kaasnenud mõju 16 Eesti metsanduse arenguprogramm „Eesti metsapoliitika“. Vastu võetud Riigikogu 11. juuni 1997 otsusega. RT I 1997, 47, 768. 17 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne. Koostajad: Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool. Tartu, 2018. Lk 81-82. 18 Puhkeväärtuslikus mõttes, kuivõrd on tõestatud looduskeskkonna positiivne mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele,18 näiteks esineb lapsepõlves19 rohealade lähedal elanud inimestel vähem skisofreeniat,20 peetakse esmatähtsaks linna(lähedasi) metsi, mille puhul võivad olla probleemiks kahandamine ja hakkimine uusarendustega21, või ootamatud ja ulatuslikud (lage)raied22. Kuigi linnametsadel on ka negatiivseid külgi nagu kuritegevuse riski võimalik tõus, peetakse üleilmselt vajalikuks nende pindala ja funktsionaalsuse kasvatamist23. Metsaregistri andmetel on Eesti asulate sees ja lähiümbruses (raadius 3 km) metsasus 34%, ning metsaeraldise ligipääsetavus lähimast teest on keskmisele 170 m. Puhkemetsadena eelistatakse küpseid ja vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu ei ole, kuid mets on hõre24. Eesti riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastavad inimesed on üldiselt metsa seisukorraga rahul25. Metsaga seotud rahvakultuuri ja identiteedi26 püsimiseks peetakse oluliseks, et paljudel inimestel säiliks ja oleks mitmekülgne side metsaga, seda nii puiduliste kui ka mittepuiduliste hüvede kogumise ja kasutamise (korilus, küttimine), jalutamise, metsas matkamise ja ööbimise, elustikuvaatluste, teatud paikade oluliseks (pärandkultuuriobjektid)27, tähenduslikuks (vanad vabakujunduslikud pargialad, mida tänapäeval käsitletaksegi metsana (kantud metsaregistrisse) kuigi oma olemuses evivad varasemaid maastikukujunduse kultuuri ja 18 Russell, R., Guerry, A. D., Balvanera, P., Gould, R. K., Basurto, X., Chan, K. M., ... & Tam, J. (2013). Humans and nature: how knowing and experiencing nature affect well-being. Annual Review of Environment and Resources, 38, 473-502. 19 Lees 2014 Kuidas paistab mets lastekirjanduse aknast? Õpetajate Leht 2. mai. 20 Engemann, K., Pedersen, C. B., Arge, L., Tsirogiannis, C., Mortensen, P. B., & Svenning, J. C. (2018). Childhood exposure to green space–A novel risk-decreasing mechanism for schizophrenia?. Schizophrenia research. 21 Orru, K. Roose, A., Ainsaar, M., Gutmann, R., Gauk, M., & Orru, H. (2015) Keskkond, tervis ja heaolu. Väljaandes Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. SA Eesti Koostöö Kogu. Tallinn. 22 Levald 2017 Linnamets pole vaid loodusand. Sirp 24.03.2017. 23 Endreny, T. A. (2018). Strategically growing the urban forest will improve our world. Nature communications, 9(1), 1160. 24 Eggers, J., Holmgren, S., Nordström, E. M., Lämås, T., Lind, T., & Öhman, K. (2017). Balancing different forest values: Evaluation of forest management scenarios in a multi-criteria decision analysis framework. Forest Policy and Economics; Edwards, D., Jensen, F. S., Marzano, M., Mason, B., Pizzirani, S., & Schelhaas, M. J. (2011). A theoretical framework to assess the impacts of forest management on the recreational value of European forests. Ecological Indicators, 11(1), 81-89; Nestra-Junolaine, L. (2014). Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring (Magistritöö Maaülikoolis); Mann, C., & Jeanneaux, P. (2009). Two approaches for understanding land-use conflict to improve rural planning and management. Journal of Rural and Community Development, 4(1). 25 Riigimetsa Majandamise Keskuse Külastuskorraldusosakond (2018) Külastajaseire RMK-s. RMK 2010. ja 2015. aasta külastajauuringu kokkuvõte. 26 Kultuuriministeerium (2008). Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Valdkonna arengukava 2008–2012. 27 Tarang, , l. Jt. (2007). Väike pärandkultuuri käsiraamat. Eesti Loodusfoto. Tartu. 19 üksikobjektide jäänuseid) või pühaks pidamise28, legendide, muinasjuttude jms läbi. Eesti looduslikud pühapaigad on ja nende hoidmine aitab säilitada Eesti traditsioonilisi väärtuseid ja omanäolist kultuuriruumi. Kohaliku kultuuripärandi säilitamisel on mõju ka rahvusvahelistele suhetele. Eesti on 2006. aastal liitunud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ja sellest tulenevalt on riigil kohustus kaitsta elavaid kultuurinähtusi. Näiteks ristide lõikamine puusse Lõuna-Eesti matusekombestiku osana, kui elav traditsioon, on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Selle unikaalse traditsiooni jätkamise eeldus on ristimetsade olemasolu. Metsade olukord või majandamine paljudes looduslikes (püha)paikades on aga selgelt seda kultuurilist funktsiooni häiriv29 või takistav. Looduslike pühapaikade kaitsmist pärsib see, et lõpule on viimata nende uurimine (kaardistamine) ning puudub selgus, millised neist on mälestus möödunud aegadest, millised endiselt kohad, mida kasutatakse usulisteks toiminguteks. Forest Europe jätkusuutliku metsanduse kriteeriumide ja indikaatorite raporti kohaselt (Criterion 5: Maintenance and Appropriate Enhancement of Protective Functions in Forest Management (notably soil and water)) on Eesti elanikkonna vastandumine looduskaitsepiirangutele vähenenud sedamööda, kuidas intensiivne metsamajandus on kitsendamas inimeste võimalusi harjumuspäraselt kasutada metsa mittepuidulisi saadusi ja metsa kui elukeskkonda, mis viitab sisulisele vajadusele töötada välja indikaatorid sisendiga kõigist säästliku metsanduse valdkondadest, sest kitsalt valdkondlikud (eriti kitsalt majanduslikud) hinnangud ei ole piisavad. Olukorda Eesti tasemel parandaks: a) sõnastada Eesti metsamajanduses säästlikkuse (jätkusuutlikkuse) printsiibid ja indikaatorid viisil, mis ei pea majanduslikke kaalutlusi ökoloogilistest ning sotsiaalsetest ja kultuurilistest huvidest olulisemaks; b) suurendada aastaraamatu „Mets“ peatüki „Keskkond“ mahukust. Lisaks on RMK ehitanud ja hoiab kasutuses matkaradu, onne jms, mis täidavad ka loodushariduslikke ja kultuurilisi eesmärke. Üldist loodusest võõrandumise tendentsi arvestades on kulutused rekreatsiooniobjektidele otstarbekad. Samuti näitab radade monitooring kasutusaktiivsuse tõusu. Avalike kulutuste andmed metsamajandusele on aga puudulikud, ehkki need on just näitajad, mis on otseselt seotud metsapoliitika kujundamise ja rakendamisega. Avaliku sektori kulutusi väljendavad näitajad tuleks edaspidi välja selgitada ja nende trendi jälgida. Samuti hinnata, kas kulutused on piisavad võrreldes metsasektori puidukäibega. Seda on võimalik teha sihtotstarbeliste uuringute abil. Mets kui elukeskkonna, kultuuripärandi ja pärandkultuuri kandja on seotud kontrollküsimustiku küsimustega 1.9.1. Kas eelnõu mõjutab teadus- ja arendustegevust ning milline on eelnõu mõju teadmistepõhise ühiskonna arengule? 1.9.2. Kas eelnõu mõjutab haridusteenuste, sh alus-, põhi-, kesk-, kõrg- ja täiendusharidus, ning kultuuriteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti? ja 1.9.3. Kas eelnõu mõjutab erinevate kultuurivaldkondade, sh teater, kino, muusika, kunst, arhitektuur, kirjandus, rahvakultuur, sport, meedia jne, arengut? 28 Hiite Maja, Faktum Ariko. (2014). Elanike hoiakud seoses hiite jt looduslike pühapaikadega. 29 Kaasik, A. (2018). Rüüstatud pühapaigad. 20 4.5 Metsade roll süsinikuringes ja süsiniku talletamises Metsad on olulised süsiniku (C) sidujad ja talletajad ning seeläbi kliimamuutuste tasakaalustajad ning seetõttu tuleb metsade majandamisel arvestada tegevuste planeerimisel võimalike mõjudega nende süsiniku bilansile. Majandamisega on võimalik metsade süsiniku sidumist suurendada, kuid samas põhjalikke teadmisi kõikide metsamajanduslike tegevuste mõjust Eesti metsade süsiniku bilansile meil veel pole. Regulaarselt esitatakse riigi poolt kasvuhoonegaaside (KHG-de) inventuuri aruanded vastavalt ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) Kyoto protokollile, mis võimaldab osaleda rahvusvahelises lubatud heitkoguste ühikute müügis ning samuti annavad need aruanded sisendi riikliku kliimapoliitika kujundamisele, kuid empiiriline andmestik erinevate metsade süsiniku varudest ja voogudest on senini puudulik. Teadusuuringutel põhinevad riigispetsiifilised süsiniku mudelid tagaksid Eestile parema positsiooni rahvusvahelistel läbirääkimistel ning täpsema kasvuhoonegaaside heite arvestuse. Lageraiejärgselt toimuvad ökosüsteemis kardinaalsed muutused: drastiliselt muutuvad valgus ja temperatuuritingimused, aga ka toitainete- ning süsiniku ringe. Kuna süsinikku siduvaid puid enam pole või on neid väga vähe (seemnepuud, säilikpuud), kuid mullahingamine võib olla intensiivistunud (lagunevad raiejäätmed, tõusnud mullatemp.), siis muutub ala süsinikku siduvast süsteemist süsiniku allikaks. Millal taastuv ökosüsteem jälle süsinikku siduma hakkab, see on üks olulisemaid teaduslikke ja rakenduslikke võtmeküsimusi metsanduses süsinikuringe seisukohast. Levinud on seisukoht, et raiejärgselt on raiesmik/noorendik süsiniku allikas ligikaudu 10 aastat või isegi kauem 30,31,32. Lõppenud RMK rakendusprojekti („Raiete mõju metsade süsinikuringele“ 2015–2018) saadud tulemused näitavad aga, et isegi suhteliselt madala mullaviljakusega mustika kasvukohatüübis muutus männinoorendik süsinikku siduvaks juba 7 aasta vanuses. Viljaka kasvukoha (jänesekapsa kasvukohatüüp) raiesmik oli teisel raiejärgsel aastal aga vaid nõrk C allikas (-0,51 t C ha-1 a-1) ja muutus süsinikku siduvaks samuti 7. raiejärgsel aastal. Hiljutine Eestis läbiviidud uuring on, kasutades turbulentse kovariatsiooni meetodit, näidanud et näiteks lageraie järgselt muutub metsaökosüsteem süsiniku eritajast selle sidujaks kuue aasta jooksul33. Süsiniku sidumise saavutamine võtab erinevate uuringutele põhjal peale 30 Amiro, B.D., jt, G. and Xiao, J., 2010. Ecosystem carbon dioxide fluxes after disturbance in forests of North America. J Geophys Res-Biogeo, 115. 31 Goulden, M.L., McMillan, A.M.S., Winston, G.C., Rocha, A.V., Manies, K.L., Harden, J.W. and Bond-Lamberty, B.P., 2011. Patterns of NPP, GPP, respiration, and NEP during boreal forest succession. Global Change Biol, 17(2): 855-871. 32 Noormets, A., McNulty, S.G., Domec, J.C., Gavazzi, M., Sun, G. and King, J.S., 2012. The role of harvest residue in rotation cycle carbon balance in loblolly pine plantations. Respiration partitioning approach. Global Change Biol, 18, 10, 3186-3201. 33 Rebane, S., Jõgiste, K., Kiviste, A., Stanturf, J.A., Metslaid, M. 2020. Patterns of carbon sequestration in a young forest ecosystem after clear-cutting. Forests, 11(2), 216. doi:10.3390/f11020126 21 lageraiet aega kuni 20 aastat ja peale metsatulekahju üle 50 ja peale putuka- ja tormikahjustust ca. 5 aastat 34. Süsiniku tagavara puitses biomassis metsamaal on viimastel aastakümnetel suurenenud. Perioodil 1990 kuni 2019 suurenes see okaspuumetsades 22 470 tuhat tonni ja lehtpuumetsades 13 991 tuhat tonni. Kokku suurenes sellel ajavahemikul süsinikutagavara metsades 36 461 tuhat tonni. Perioodil 2010–2019, kui metsandust on kujundanud „Eesti Metsanduse arengukava aastani 2020“ suurenes süsinikutagavara okaspuumetsades 5 210 tuhat, lehtpuumetsades 4 076 tuhat tonni. Kokku 9 286 tuhat tonni 35. 4.6 Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine Seaduse järgi on metsade seisundi ja kahjustuste esinemise jälgimine metsaomaniku kohustus, mille täitmisega paraku ei tulda toime ei riigi- ega erametsas. Keskkonnaagentuuri koostatud ülevaated metsade seisundist ja kahjustajate esinemisest on üsna pealiskaudsed ega peegelda tegelikku olukorda metsas. Ametlikud andmed näiteks ei kajasta invasiivsete patogeenide ja kahjurite esinemist ega kahjusid. Kuid viimaste aastate uue tendentsina on meil täheldatud mitmete putukkahjurite esmakordseid hulgisigimisi ja patogeenide kahjustusi, mis varem on esinenud üksnes lõunapoolsetes piirkondades. Metsahäiringute esinemine ja intensiivsus on kontrollküsimustiku küsimuse 4.2.5. „Kas eelnõu mõjutab keskkonnariskide, sh kliimamuutus, looduskatastroofid, õnnetused tõenäosust või ulatust ja võimalust nendeks valmistuda või nendega kohaneda?“ hindamise indikaator. Puudub süsteemne seire ja hinnangud sisse toodud metsa- ja haljastuse istutusmaterjali kohta, kuid selline bioloogiline materjal on kõrge riskiga invasiivsete patogeenide ja kahjurite levitamisel. Lisaks turustatakse Eestisse lõunapoolsete piirkondade puude järglasi (nt jalakad haljastusele), need enamasti ei sobi meie tingimustesse, kuid võivad levitada patogeene. Seega, mõtestatud tegevus ja kahjude ennetamine on kordi odavam kui hilisem likvideerimine. Kompetentse metsakaitsepersonali vähesus on siinkohal tõsiseks probleemiks. Kokku oli aastal 2018 metsamaast kahjustatud 809,7 tuhat hektarit36. Kõige suurema osa (36,8%) kahjustustest moodustasid sõraliste poolt tekitatud kahjustused. Sõraliste poolt oli kahjustatud 298,3 tuhat hektarit. Teine oluline kahjustuste tekitaja oli seenhaiguse poolt põhjustatud juuremädanik juurepess, moodustades 13,5% kõigist kahjustustest. SMI 2018 andmetel on juurepessust kahjustatud metsamaad 109,7 tuhat ha. Võib aga eeldada et juuremädanikest on tegelikkuses kahjustatud rohkem metsamaad. 34 Rebane, S., Jõgiste, K., Põldveer, E., Stanturf, J.A., Metslaid, M. 2019. Direct measurements of carbon exchange at forest disturbance sites: A review of results with the eddy covariance method. Scandinavian Journal of Forest Research, 34(7), 585−597. https://doi.org/10.1080/02827581.2019.1659849 35 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/keskkond/mets. Alusandmed statistika andmebaasist: KK509 36 Statistiline mets. 20 aastat statistilist metsainventeerimist Eestis. SMI 2018 andmed. 22 Raiete läbiviimine ja puidu väljavedu raskete metsamasinatega võivad põhjustada mulla tihenemist, roobaste teket ja mullakihtide segunemist, mis võivad pikaajaliselt mõjutada mulla struktuuri, bioloogilist aktiivsust ja seeläbi ka metsade produktiivsust. Mulla tihenemine suurendab mulla lasuvustihedust ja vähendab mulla poorsust, mis mõjuvad negatiivselt mulla niiskusrežiimile, vee läbilaskevõimele ja mulla õhustatusele. Tihenenud mullas on raskendatud ka vee ja toitainete omastamine taimede, sh puude poolt. Lisaks mulla füüsikalistele omaduste mõjutamisele võivad mullahäiringud olla ka visuaalselt ebaesteetilised ning tekitada avalikkuse pahameelt. Mulla tallamist ja roobaste teket on võimalik vähendada, kui metsamasinad liiguksid töö käigus oksavallil. Kuna soojad talved ja läbikülmumata mullaga raiete läbiviimine muutub muutuvas tulevikukliimas tõenäoliselt üha levinumaks praktikaks, on kirjeldatud probleemistik kindlasti oluline ja väärib teaduslikult põhjendatud tähelepanu. Kodumaised uuringud mullahäiringute teemal praktiliselt puuduvad. 4.7 Metsade sotsiaalne funktsioon Metsade üks oluline sotsiaalne funktsioon seisneb metsanduse ja selle majandamisega seotud töökohtade loomes, mida on kirjeldatud peatükis „Metsandus majanduses ja tööhõives“. Käesolevas peatükis tuuakse välja metsa sotsiaalne funktsioon tervise edendamise ja puhkeväärtuse valdkonnas, mida on vastavalt käsitletud Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruandes. Looduskeskkonna positiivne mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele on veenvalt tõestatud37, näiteks esineb lapsepõlves rohealade lähedal elanud inimestel vähem skisofreeniat38. Eesti lastekirjandusest nähtub, et lapse positiivse vaimse arengu toetamiseks on vajalikud metsa lähedal elamine või seal elavad sugulased; metsas elamise asemele on lasteraamatutes tekkinud metsas ära käimine, puhkemetsa külastus39, mis rõhutab kergesti ligipääsetavate metsade olulisust. Eestis on küll metsa palju, kuid puhkeväärtuslikus mõttes võib esmatähtsaks pidada linna(lähedasi) metsi, mille puhul on kohati probleemiks kahandamine ja hakkimine uusarendustega40. Samuti häirivad linnaelanikke ootamatud raied, mistõttu on soovitatav kooskõlastada raieload linnametsades kohaliku omavalitsusega41 või viia need metsad linna omandusse. Kuigi linnametsadel on ka negatiivseid külgi nagu kuritegevuse riski võimalik tõus, peetakse üleilmselt vajalikuks nende pindala ja 37 Russell, R., Guerry, A. D., Balvanera, P., Gould, R. K., Basurto, X., Chan, K. M., ... & Tam, J. (2013). Humans and nature: how knowing and experiencing nature affect well-being. Annual Review of Environment and Resources, 38, 473-502. 38 Engemann, K., Pedersen, C. B., Arge, L., Tsirogiannis, C., Mortensen, P. B., & Svenning, J. C. (2018). Childhood exposure to green space–A novel risk-decreasing mechanism for schizophrenia?. Schizophrenia research. 39 Lees 2014 Kuidas paistab mets lastekirjanduse aknast? Õpetajate Leht 2. mai. Orru, K. Roose, A., Ainsaar, M., Gutmann, R., Gauk, M., & Orru, H. (2015) Keskkond, tervis ja heaolu. 40 Väljaandes Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. SA Eesti Koostöö Kogu. Tallinn. 41 Levald 2017 Linnamets pole vaid loodusand. Sirp 24.03.2017. 23 funktsionaalsuse kasvatamist42. Metsaregistri andmetel on Eesti asulate sees ja lähiümbruses (raadius 3 km) metsasus 34%, ning metsaeraldise ligipääsetavus lähimast teest on keskmisele 170m. Samas, hea ligipääsetavusega metsade seas on palju noori või raieküpseks saanud metsi, vähe vanu metsi. Metsade struktuuri sobivust rekreatsiooniks on inimeste eelistuste tasemel palju uuritud. Üldiselt loetakse headeks puhkemetsadeks küpseid ja vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu ei ole, kuid mets on hõre43. Eriti madala rekreatsioonilise väärtusega on noorendikud44. Rekreatsioonilist väärtust kasvatavad paremad orienteerumisjuhendid ning teenuste ja vahendite pakkumine matkaradadel45,46; puistu struktuuri osas vanade erikujuliste puude ja männikute suurem hulk (Vassiljev jt 2010) ning paljude surnud puudega metsakahjustuse minimeerimine47,48. Kui vaadelda teemat metsamaastiku kontekstis, võib kitsaskohtadeks pidada tendentsi üheliigiliste ja lihtsa struktuuriga puistute osakaalu suurenemisele. Näiteks Saksamaal Swarzwaldis toovad looduses puhkajad häiriva faktorina välja loodusliku-ilmeliste puistute vähesuse ja taimestiku ühetaolisuse, monokultuurid49. Ka Rootsi uuring näitab, et inimesed eelistavad erivanuselist leht-okas segametsa mõõduka määra kõdupuiduga50. Eesti riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastavad inimesed on üldiselt metsa seisukorraga rahul51. 42 Endreny, T. A. (2018). Strategically growing the urban forest will improve our world. Nature communications, 9(1), 1160. 43 Eggers, J., Holmgren, S., Nordström, E. M., Lämås, T., Lind, T., & Öhman, K. (2017). Balancing different forest values: Evaluation of forest management scenarios in a multi-criteria decision analysis framework. Forest Policy and Economics. 44 Edwards, D., Jensen, F. S., Marzano, M., Mason, B., Pizzirani, S., & Schelhaas, M. J. (2011). A theoretical framework to assess the impacts of forest management on the recreational value of European forests. Ecological Indicators, 11(1), 81-89. 45 Nestra-Junolaine, L. (2014). Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring (Magistritöö Maaülikoolis). 46 Kaevats, G. (2015). Rekreatiivsete loodusturismitoodete arendamine RMK Oandu-Ikla matkatee näitel (Magistritöö, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž). 47 Hansson, K., Külvik, M., Bell, S., Maikov, K. (2012). A preliminary assessment of preferences for Estonian natural forests. Baltic Forestry 18: 299-315. 48 Nestra-Junolaine, L. (2014). Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring (Magistritöö Maaülikoolis). 49 Mann, C., & Jeanneaux, P. (2009). Two approaches for understanding land-use conflict to improve rural planning and management. Journal of Rural and Community Development, 4(1). 50 Nielsen, A. B., Olsen, S. B., & Lundhede, T. (2007). An economic valuation of the recreational benefits associated with nature-based forest management practices. Landscape and urban planning, 80(1-2), 63- 71. 51 Riigimetsa Majandamise Keskuse Külastuskorraldusosakond (2018) Külastajaseire RMK-s. RMK 2010. ja 2015. aasta külastajauuringu kokkuvõte. 24 4.8 Metsade tootlike funktsioonide säilitamine Männi osatähtsus 1958. ja 1975. aastast (41,9 ja 40,6%) on langenud aastateks 2015 ja 2016 (32,6%) 8 - 9% võrra. Kuuse osakaal 1988. aastast (23,5%) on langenud 2015. ja 2016. aastaks ca 17% peale. Lehtpuude osatähtsus on 2016. a (Ks, Hb, Lm, Lv) kokku 48,5%, 1958. a 34,8%. Seejuures halli lepa osakaal on suurenenud 5,5% ehk 47 tuhandelt hektarilt (1958) 196 - 198 tuhandeni. Hall lepp ja kuusk aga jagavad samu kasvukohti. Eesti metsade seisundi takseerimine ja seire ei anna head ülevaadet erinevate metsa poolt pakutavate ökohüvede kohta. Metsa majanduslike funktsioonidena nähakse valdavalt metsa puidulist ja süsinikusidumise väärtust, vähe on aga infot mittepuidulistest majanduslikest, ökoloogilistest, kultuurilistest ja sotsiaalsetest väärtustest. Mittepuidulise tootesektori osale metsade majandusliku arengu raames pööratakse suhteliselt vähe tähelepanu ning selle kohta ei koguta samal määral statistikat kui puidusektori osas. Lageraied häirivad nii turismisektorit kui ka metsade sotsiaalset ja rekreatsioonilist funktsiooni ning puistute struktuurse ühtlustamise kaudu vähendavad bioloogilist mitmekesisust. Asulates elavatest inimestest on looduslikus seisundis mets kaugel: väherakendatud on asulalähedaste metsamaade kultuurilis-inspireeriv, hariduslik ja puhkeväärtus, sh mõju tervisele. Sellise ühefunktsionaalse metsakorraldamise praktika jätkumine ja puistu struktuuri optimeerimine puidutootmisele ohustab teiste metsaga seotud hüvede tulevikku. Metsakultiveerimismaterjal Metsaistutusmaterjali toodang on küll võrreldes 2010. aastaga suurenenud, kuid seoses erametsas metsauuendamise mahu kasvuga ei ole erametsaomanikele kodumaist metsaistutusmaterjali jätkunud. Puudujäägi katmiseks on metsaistutusmaterjali valdavalt sisse toodud Lätist ja Leedust. Keskkonnaameti info kohaselt on viimase 3 aasta jooksul toodud naaberriikidest sisse 11,3 miljonit metsataime. 2018 aastal uuendati ca 8 300 hektari erametsa. Selgelt on vajadus metsataimede ettekasvatamise suurendamise järele. 2019. aasta kevadeks on Eestis erataimlates kasvatatud taimi Keskkonnaameti antud hinnangu kohaselt ca 8,4 miljonit. RMK seemnemajanduse eesmärk on tagada Eesti metsade metsapuuseemne vajaduse rahuldamine. 2018. aasta lõpu seisuga on kuuse seemne jääk 4 934 kg, millest 270 kg on kategooriaga „kvalifitseeritud“ (ehk seemla seeme). Männi seemnevaru 2018. aasta lõpu seisuga on 3 070 kg, millest seemlaseemet on 868 kg. Kase seemne varu on 239 kg ning seemlaseemet ei ole. Tootvaid kuuse seemlaid täna on 2 pindalaga 32,1 ha. Seitse kuuse seemlat (pindalaga 101 ha) on hetkel liiga noored, et sealt seemet varuda. Geenireservimetsade pikaajaline kasutamine Eestis eraldati 1985. aastal 10 ala kogupindalaga 3 540 ha geenireservimetsadeks, sh 1 arukase ala (417 ha), 5 hariliku kuuse ala (1 158 ha) ja 4 hariliku männi ala (1 965 ha). Toonaste 25 eeskirjade põhjal nähti ette, et nii männi, kuuse kui arukase kohta peaks olema igast 6 geenireservimetsa (kokku 18) ehk arvuliselt täideti plaanist alla poole. Riigikorra muutuse ja muude põhjuste tõttu oli aastaks 2009 geenireservimetsade ainsaks juriidiliseks taustaks RMK peadirektori käskkirjad ja nende põhjal geenireservimetsade pindala 1 686 ha. Samal aastal RMK poolt tehtud inventuuri ja analüüsi põhjal sobis neist aladest geenireservimetsaks 1 154 ha. Nii Eesti Metsanduse Arengukavas aastani 2010 kui samas dokumendis aastani 2020 on prioriteediks seatud uute geenireservimetsade valimine kuid reaalsuses selleni jõutud pole. Geenireservimetsadel puudub seadusandlik taust, samuti ei ole olemas ei strateegiat ega laiapõhjalist kokkulepet selle kohta, kuidas metsapuude geneetiliste ressursside säilitamine in situ peaks Eestis toimuma. 1985. aasta strateegiline lähenemine oli, et Eestis peaks olema harilikul männil, harilikul kuusel ja kaseliikidel 3 geenireservimetsa rannikuvööndis ja sama palju mandrivööndis, alade suurus 200–500 ha okaspuude ja 100–400 ha lehtpuude puhul. Teiste puuliikide in situ säilitamist sel viisil oluliseks ei peetud. 2011. aastal lõppes EMÜ-s KIK-i finantseeritud projekt „Metsageneetiliste ressursside säilitamise strateegia ning metsakultiveerimismaterjali tootmise ja kasutamise strateegia lähteülesannete koostamine ning täiendavate vajakute kaardistamine“. Selles tehti ettepanek rakendada geneetiliste ressursside säilitamist in situ lisaks kuusele, männile ja arukasele ka sanglepale ning kõvalehtpuudele kuid seda väiksematel aladel kui 1985. aasta eeskirjades ette on nähtud. 4.9 Metsade kasutamise ruumiline planeerimine Metsade kasutamise ruumiline planeerimine on Eestis varasemalt toimunud üldisel tasemel läbi maakonna- ja üldplaneeringute. Tuginedes piirkonna vajadustele on planeeringutes määratud puhke- ja kaitseotstarbelisi metsaalasid. Oluline on silmas pidada, et ruumiline planeerimine Eestis on avalik ja erinevaid huve tasakaalustav protsess, mistõttu peavad planeeringute koostajad arvesse võtma nii metsa ökoloogilisi, kultuurilisi kui majanduslikke väärtusi. Planeeringutega seatud tingimused nn puhke- ja kaitsemetsadele on varieeruvad, pigem üldisel tasemel suunised metsaalade kasutuseks kindlal otstarbel (puhkamiseks või asula kaitseks nt müra eest). Üldplaneeringutega on seatud tingimusi ka metsade majandamisele, et saavutada teatud ruumiline eesmärk – nt puhkeotstarbeliselt kasutatav mitmekesine mets. Planeerimisseadus annab suunise omavalitsustele metsadega seotud teemadega tegeleda (§ 75 lg 1 p 10, 14, 20 ja 21). Siiski on üldplaneeringutega metsade majandamise reguleerimine keeruline protsess. Kehtiva metsaseaduse § 231, mis näeb ette võimaluse elamu või asula kaitseks määratud metsale seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ja lageraie tegemisel langi suurusele, on ühtlasi seotud maaomaniku nõusolekuga – piiranguid saab seada vaid kokkuleppel maaomanikuga. RMK on üldplaneeringute koostamise protsessides seni valdavalt asunud jäigale seisukohale, et lageraie langi suurusele numbrilise piirangu seadmine ei ole otstarbekas. Planeerimisseadus maaomaniku nõusolekut kitsenduste seadmiseks ei nõua. Eelkõige on metsaalasid üldplaneeringutes vaadeldud rohelise võrgustiku osana. Rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh 26 puhkemajanduse edendamine. 2018. aastal valmis rohevõrgustike planeerimisjuhend52, mis annab suuniseid rohevõrgustiku planeerimiseks üldplaneeringutes. Juhendis on lähtekohaks võetud asjaolu, et rohevõrgustik on üldjuhul juba määratud kas maakonnaplaneeringu või varasema üldplaneeringuga. Käimasolevates üldplaneeringutes on eesmärgiks rohevõrgustiku tingimuste täpsustamine. Rohevõrgustiku kontekstis on metsade üks olulisem roll liikidele elupaikade pakkumine ja elupaikade vahelise sidususe tagamine, mis on osaliselt vastuoluline teise väga olulise rolliga, metsamajandusega. Liikidele elupaikade pakkumise võime sõltub ühest küljest konkreetse liigi nõudlusest elupaigale ja liikumisteedele, teisalt aga metsa majandamisest. Osade liikide puhul ei ole metsa majandamine (nt lageraielangid jms) olulise tähtsusega, samas kui teiste spetsiifilisemate elupaiganõudlusega liikide jaoks võib see olla elupaiku killustav ja rohevõrgustiku funktsiooni nõrgestav tegevus. Oluliste punktidena toodi senise olukorra analüüsil välja, et rohevõrgustikke planeerides tuleb tagada alade parem sidusus ning kasutustingimuste selgus, et tingimused oleksid siduvad ning tagaksid seega ka rohevõrgustike toimimise. Rohevõrgustikku ei saa siiski võrdsustada metsaga, vaid tegemist on erinevaid ökosüsteeme (sh ka niidud, märgalad jne) hõlmava sidusa võrgustikuga. Valdavalt on üldplaneeringutes metsaaladele kasutuse reguleerimisel piirdutud enamasti üldisemate, mitte metsamajanduslike tingimustega. Oma rolli mängib siin ka omavalitsustel puuduv voli ja oskusteave metsade majandamise järelevalve teostamiseks, samuti ei ole üldplaneeringute koostamisel enamasti nõutud metsanduseksperdi kaasamist. Lisaks kaitsevad üldplaneeringu protsessi käigus reeglina jõuliselt oma õigusi metsaomanikud, kes on huvitatud metsade majandamisest ja nõuavad omavalitsuselt kitsendavate tingimuste seadmisel rahalist kompensatsiooni. Kuigi ruumilise planeerimise eest vastutav Rahandusministeerium on seisukohal, et kui nt avalike huvide kaitseks piiratakse osal kinnistul lageraie tegemist, ei pruugi hüvitise maksmine olla põhjendatud53, kaasneb selliste teemadega omavalitsuse jaoks keerukas läbirääkimis- ja vaidlusprotsess. Eelnevast tulenevalt on kõlanud seisukoht, et metsade kasutamise ruumiline planeerimine ja metsamajanduslik planeerimine tuleb hoida eraldiseisvana, et üldplaneeringuid mitte ebamõistlike vastasseisudega üle koormata (vt Levald, A 08.05.2020 „Metsa ruumiline planeerimine viib koostööle“). Samas on Eestimaa Looduse Fond rõhutanud, et planeerimismenetluses kohustus ja eesmärk aidata kaasa toimiva ning kvaliteetse elukeskkonna loomisele ning samuti ennetada äärmuslike loodusjõudude poolt tekkida võivaid kahjusid54 (vt Metsade kasutuse suunamine üldplaneeringutes). Praktika, millises ulatuses üldplaneeringutes metsamajandamisele tingimusi seatakse, on Eestis hetkel veel kujunemas. Siiski on selge, et omavalitsused vajavad metsade ruumilise arengu kavandamisel metsamajanduslike tingimuste seadmisel riigi poolset igakülgset tuge. Metsamajanduslik planeerimine, mis keskendub metsamajandusviisidele, omab kahtlemata samuti ruumilist mõju ning on kohapõhine. Suuremõõtmelist kogu metsamaastikku hõlmavat 52 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend 53 Rahandusministeeriumi 25.03.2020 kiri nr 14-11/1695-2 Kose vallavalitsusele 54 Planeerimisseadus § 8 ja § 75 p 21 27 raiete ruumilist planeerimist kogu Eesti metsale läbi ei viida. Metsamajandamise mõju maastikele hinnatakse otseselt vaid väga ulatuslike raadamiste puhul, nimelt tuleb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt seda teha üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa raadamiseks. Raadamise korral muutub peale raiet maa sihtotstarve ning tegemist ei ole enam metsamaaga. Ruumilise ulatuse mõttes kontrollitakse metsateatiste menetlemisel raielankide maksimaalseid pindalasid, mis erinevad raieliigiti ning kasvukohatüübiti, kuid ei hinnata mõju maastiku ilmele ega erinevate aastate raiete kumulatiivset mõju. Maastikulises mõttes taastumata lageraiealad võivad metsaseaduse mõttes olla uuenenud, mistõttu planeeritakse järgmised raied naabrusesse. Kaitsealadel on osade kaitse-eeskirjadega seatud piirangud kas liigi kaitsekavadest või kaitseala kaitse- eesmärgist lähtuvalt (näiteks lendoravaga seotud piirangud metsa kõrgusele või teatud vanusega metsa osakaal piiranguvööndis metsise elupaigas). Maastike säästlik, üldsust kaasav ja kvaliteedieesmärkidest lähtuv planeerimine on ka Euroopa maastikukonventsiooni eesmärk, mis Eesti suhtes jõustus 1. juunil 2018. aastal55. Selle järgi vajab metsade majandamise planeerimine erinevate huvitatud osapoolte, sh kohalike kogukondade kaasamist. Kogukondade teavitamisega on tegelenud RMK kõrgendatud avaliku huviga metsaaladel, kus kaasatakse huvilisi metsade majandamisse riigiettevõttes kujunenud menetluskorra alusel56;57. Samuti on RMK raiete ruumilist planeerimist ning maastikuelementide sidususe hoidmist rakendanud seoses lendoravaga, mille puhul on RMK liigispetsialistidega konsulteerides loonud süsteemi teadaolevate pesitsuskohtade vaheliste ühendusteede ja astmelaudade säilimiseks ja rakendab seda ilma kaitsealasid loomata. RMK lendorava levikukoridorid ühendavad praegu ca 50 lendorava pesitsuskohta ja levikukoridoris ning peatuspaikades lähtutakse metsa majandamisel lendorava levikukoridoride planeerimise juhendist58. RMK on toetanud läbi oma teadusprojektide ruumilise planeerimise ja mõjude hindamise tööriistu, millest üks tegeles ka nutika elurikkuse kaitsega Eesti loodus- ja majandusmetsades ning töötas välja ka ökoinformaatika lahenduse. Projekti tulemuste kohaselt59 on praegune metsakaitsealade võrgustik elurikkust hästi toetav, kuigi on olemas ka elurikkuse tulipunkte, mis ei asu kaitsealadel ning millel on suur potentsiaal elurikkust säästva metsanduse korral paljudele metsaliikidele elupaiku pakkuda või mida saaks kasutada uute kaitsealade loomisel või raiete paremal ruumilisel planeerimisel. 55 Euroopa maastikukonventsioon 56 RMK kõrgendatud avaliku huviga alad, 57 RMK kõrgendatud avaliku huviga aladel planeeritud raieid tutvustavad koosolekud 58 Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava 59 Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti lõunaosa näitel 28 4.10 Metsandus majanduses ja tööhõives Arengukava eesmärkidel ja poliitikainstrumentidel on mõju nii majandatava metsamaa pindalale ja raiemahtudele (ja metsa kõrvalkasutusele) kui ka väärindatava või taastuvenergeetikas kasutatava ressursi mahule ning seeläbi majandusele laiemalt, sealhulgas tööhõivele, väliskaubandusele, lisandväärtuse loomisele. Samuti investeeringutele nii metsamajandusse kui ka puidutöötlemisse. 2019. aastal moodustas sektori (puidu- ja paberitööstus, mööblitootmine ning metsamajandus) lisandväärtus Statistikaameti esialgsetel andmetel ligi 1,1 miljardit eurot (2011. a 0,66 miljardit eurot), mis moodustas Eesti kogulisandväärtusest 6,9% (2011. a 7,0%). Otsene lisandväärtus tihumeetri kohta oli SA Erametsakeskus andmetel aastal 2019 84 eurot (2011. a 67 eurot). Koos kaudse ja kaasneva lisandväärtusega oli näitaja 246 eurot (2011. a 179 eurot). Metsasektori ettevõtete investeeringud põhivarasse on viimastel aastatel olnud suurusjärgus 300 miljonit eurot aastas, mis moodustavad Eesti ettevõtete kogu investeeringutest ca 9%. Sektori tööstuse osa (puidu-, paberi- ja mööblitööstus) moodustas kogu Eesti töötleva tööstuse müügitulust 24%. Puidupõhiste toodete eksport 2020. a oli 2,4 miljardit €, osakaalu Eesti ekspordist moodustas 16,8%. Töötlemata puitu eksporditi 2019. a raiemahust 22% (2011. a 33,7%). MAK teine alaeesmärk on Eesti metsasektori konkurentsivõime tõstmine läbi metsa puiduliste ja mittepuiduliste toodete ja teenuste väärtuse arendamise ja nende maksimaalse väärindamise. Suurima osa lisandväärusest annavad puidul baseeruvad tooted. Väärindamise mõiste, mis samuti hõlmab jätkusuutlikku tootmist ja innovatsiooni edendamist, seob MAK-i suuresti muude strateegiliste arengudokumentidega (vt. pt 5). Näiteks MAK koos KEVAD60-ga suunab puidu väärtuse optimeerimist paralleelses ja ringkasutuses (kaskaadkasutamisel, jäätmete taaskasutamisel jms)61. Biomajanduses eeldatakse tooraine väärtuse suurenemist, mida illustreeritakse tihti mahu ja produktide väärtuse püramiidiga (Joonis 2)62,63. Ressursikasutuse suunamisel tuleks eelistada püramiidi põhjast kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste poole liikumisele, mis sisaldab ka majanduskasvu ja töökohtade loomise elementi. 60 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Koostamise algusetapis. 61 Biomassi astmelise kasutamise suunised koos hea tava näidetega puitbiomassi kohta. Luxembourg: Euroopa Liidu Väljaannete Talitus, 2019, 62 Toppinen A., Mikkilä M., Lähtinen K. (2019) ISO 26000 in Corporate Sustainability Practices: A Case Study of the Forest and Energy Companies in Bioeconomy. In: Idowu S., Sitnikov C., Moratis L. (eds) ISO 26000 - A Standardized View on Corporate Social Responsibility. CSR, Sustainability, Ethics & Governance. Springer, Cham. 63 Budzianowski W.M. (2017) Renewable and Sustainable Energy Reviews 70, 793–804, 29 Joonis 2 Puidubiomassi mahu ja produktide väärtuse püramiid, mille bio-põhiste toodete loend põhineb Toppinen (2019) ja Budzianowskil (2017). Joonis 2 illustreerib, kuidas biomajanduses kattuvad metsamajanduse ja energeetika- ja keemiatööstuse piirid. Seega saab MAK mõjutada kaudselt mitmeid sektoreid nagu keemia-, farmaatsia-, kosmeetika-, ehitus- ja muude materjalide tööstuse arengut ja soodustada kõrgepalgaliste töökohtade loomist. Näiteks kasevineeri tootmisel jääb suures koguses üle kasekoort, mis tihti põletatakse energia ja soojuse tootmiseks. Eestis enim levinud arukase (Betula pendula) koores leidub betuliini (ligi 30% kuivmassist), ühendit, mis annab kasele valge värvi. Betuliin ja betuliinhape on aga kõrgehinnalised bioaktiivsed ained farmaatsiatööstusele (retroviiruse-, vähi-, põletikuvastaste omadustega), mille ekstraheerimine looks suurema lisandväärtuse64. MAK soosib edendama puidu siseriiklikku maksimaalset töötlemist. Kuna puidu biomassi jätkusuutlik kogus on piiratud, määratleb MAK selle kasutamise prioriteedid. Näiteks väärindatakse Eestis vähe paberipuitu, millest suurem osa töötlemata eksporditakse. Veelgi märkimisväärsem kogus raiemahust (raidmed, küttepuit ja puidutöötlemise jäägid, lisaks raiemahus mitte kajastuvad raiejääk (sh oksad) ja hake mitte metsamaalt) aga rakendatakse peamiselt madalal väärindusastmel taastuvenergia toodeteks65. Kuigi mingit osa puidutöötlemise jääke (nt. saematerjali, akna-ja uksedetailide tootmisel tekkivaid) saab kasutada plaaditööstuses või paberitselluloosi tegemisel, siis mitmetel põhjustel on see väga piiratud. Seega sõltumata raiemahust on Eestis olemas biomass, mida väärindatakse madalal 64 A.E. Grazhdannikov, L.M. Kornaukhova, V.I. Rodionov, N.A. Pankrushina, E.E. Shults, A.S. Fabiano-Tixier, S.A. Popov, F. Chemat Selecting a Green Strategy on Extraction of Birch Bark and Isolation of Pure Betulin Using Monoterpenes, ACS Sustainable Chem. Eng. 2018, 6, 5, 6281–6288 Aastaraamat „Mets 2019“ 65 30 astmel või üldse mitte, aga saaks innovaatiliste keemiliste ja biotehnoloogiliste meetoditega töödelda suurema väärtusega toodeteks (vt. Joonis 2). MAK-l on mõju taastuvressursile ja kõrgeimat lisandväärtust loovate biorafineerimistehnoloogiate rakendamisele ja kasutusele võtule Eestis, mis omakorda soodustab nii era- kui avalikus sektoris teadus- ja arendustegevust. Metsa biorafineerimine - biomassi jätkusuutlik töötlemine erinevateks turustatavateks toodeteks - on viimase paarikümne aasta jooksul teinud olulise arengu. Näiteks saab arendatud tehnoloogiate abil biomassist toota tselluloosisuhkrut. Biorafineerimistehases, mis asub juba olemasolevas puidutööstuse piirkonnas, saab nendest suhkrutest valmistada erinevaid produkte: kütuseid (bioetanool, isobuteen (lennuki kütus), biokemikaale või muid biomaterjale. Heaks näiteks on Graanul Biotechi rajatud lehtpuidu fraktsioneerimise demotehas Imaveres, mis on tööstuslikus mastaabis võimeline tootma kõrge puhtusega puidu suhkruid ja ligniini, kasutades uudset eeltöötlustehnoloogiat66. MAK toetab selliselt oluliselt maapiirkondade üldist arengut, loob võimalused ekspordikasvuks ja aitab mitte ainult kaasa maapiirkonnas töökohtade hoidmisele, vaid uute loomisele. Aastal 2019 oli esialgsetel andmetel koguraiemaht Eestis 11,3 miljonit m3. Raiemahu areng eelmisel kümnendil on toodud järgneval graafikul (Joonis 3). 14 000 84,0% 82,0% 12 000 80,0% 10 000 78,0% 8 000 76,0% tuh m3 74,0% 6 000 72,0% 4 000 70,0% 68,0% 2 000 66,0% 0 64,0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019* * esialgsed andmed Koguraie, tuh m3 Lageraie, % Joonis 3 Raiemaht SMI hinnangul ning lageraie osakaal 2010-2019 (Allikas: Statistikaamet) Joonis 3 näitab, et lageraie osakaal koguraiemahus on mõnevõrra tõusnud – 78% 2018. a vs 71% 2011. a. Raiemaht riigimetsades oli 2019. aastal 4,4 miljonit m3 (2011. a 3,6 miljonit m3) ning erametsades 6,9 miljonit m3 (2011. a 5,4 miljonit m3). Erametsade kavandatud raiemahust 2019. a oli 36% (2011. a 48,7%) plaanitud füüsiliste isikute ning 64% (2011. a 51,3%) juriidiliste isikute metsades67. 66 https://sweetwoods.eu/ 67 Aastaraamat „Mets 2019“ Väljaanded ja ülevaated | Keskkonnaagentuur 31 Majandustegevuse registrisse lisandus 2018. aastal 18 uut metsataimekasvatajat. Suurenes kultiveerimishuvi erametsas ja seega ka taimenõudlus. 2018. aastal kasutati metsaistutamiseks 33,3 mln taime. Populaarseim istutusartikkel oli kuusetaim, mida kasutati 19,3 mln tükki.68 Suurim taimekasvataja on RMK – ettevõtte taimlatest realiseeriti 2020. aastal 23,9 miljonit (2019. aastal 22,2 miljonit) metsataime, millest 23 miljonit (2019. aastal 22,1 miljonit) kasutati RMK metsauuenduseks. Teistele metsaomanikele müüdi 0,9 miljonit (2019. aastal 0,1 miljonit) metsataime. Keskmine müügihind oli 0,22 eurot/tk (2019. aastal 0,21 eurot/tk). Kui arvestada keskmise avajuuretaime maksumuseks ilma käibemaksuta 0,2 eurot69, siis oli metsataimete kasvatuse müügitulu ca 6-7 miljonit eurot. Sellele lisandub väiksemas mahus veel metsapuude seemnete müük (aastas ca 2 tonni). Euroopa Liidu liikmesriikidest toodi 2018. aastal Eestisse sisse 5 mln metsakultiveerimiseks sobivat taime (müügiväärtusega ca 1 miljonit eurot). Populaarseim sisseveoartikkel oli hariliku kuuse paljasjuurne taim (92% kogu aastasest taimede sisseveost). Otsene tööhõive metsamajanduses ja metsavarumise tegevusalal on oluliselt kasvanud perioodil 2010 (3624 töötajat) kuni 2019 (6060 töötajat; vt Joonis 4). Koos puidutöötlemise tegevusaladega oli otsene tööhõive metsa- ja puidutööstuse tegevusaladel 2019. aastal üle 32 tuhande (2010.a 25,3 tuhat). 20 000 15 000 Töötajat 10 000 5 000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Metsamajandus ja metsavarumine Puidutöötlemine Paberi ja pabertoodete tootmine Mööblitootmine Joonis 4 Tööhõive metsanduse ja puidutöötlemise tegevusaladel (Allikas: Statistikaamet) Kui arvestada ka kaudset (läbi tarneahela) ja kaasnevat (läbi tarbimisahela) mõju siis kasvab metsa- ja puidutööstusega seotud töökohtade arv rohkem kui kahekordseks – nt 68 Aastaraamat „Mets 2018“ Väljaanded ja ülevaated | Keskkonnaagentuur 69 Vt näiteks: https://www.systemseparation.ee/hinnakiri/ 32 Ernst&Young’i uuringus70 toodud arvutuse kohaselt 2017. aastal 27,5 tuhandelt töötajalt (otsene tööhõive) 58,6 tuhandeni. Seega on metsa- ja puidutööstus oluline tööandja, kus on otseseid, kaasnevaid ja kaudseid mõjusid arvestades hõivatud ligikaudu 10% Eesti kõigist töötajatest. 4.11 Metsanduse infrastruktuur Metsaseadus maaparandust ei reguleeri, vaid märgib, et maaparandussüsteemide projekteerimine, ehitamine ja hoid käib maaparandusseaduse järgi. Samas maaparandusseadus sätestab korra vaid nendele süsteemidele, mis on registreeritud maaparandussüsteemide registris. 2014. aastal hinnati kuivenduskraavide vajaliku rekonstrueerimise maksumuseks Eesti erametsades 455 mln eurot ning teedega seotud investeerimisvajaduseks 317 mln eurot. Arvestades rekonstrueerimise tsükliks 25-30 aastat, on ligikaudne investeeringuvajadus erametsade infrastruktuuri korrashoiuks 25-30 mln eurot aastas71. Riigisisese toetusena rakendatakse SA Erametsakeskus kaudu metsamaaparandustööde toetust mille raames toetatakse järgmisi tegevusi72:: 1. maaparandussüsteemi uuendustööde kava koostamine; 2. kuivenduskraavi ja eesvoolul sette eemaldamine; 3. truubi uuendamine; 4. metsamaale kuni 25 meetri pikkuse ja keskmiselt 50 cm sügavuse voolunõva rajamine, millega juhitakse punktis 2 nimetatud veejuhtmelt sette eemaldamisel tekkinud mullavalli taha sulglohku kogunenud vesi kuivenduskraavi või eesvoolu; 5. tööde vastuvõtmise akti koostamine. Metsa kuivendussüsteemide arendamist ja korrastamist toetatakse EL kaasrahastusel meetme „Põllu- ja matsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ raames. RMK-l valmis 2020. aastal 16 451 (2019. aastal 22 139) hektarit kuivendussüsteemide uuendamise ja rekonstrueerimise projekte ja 333 (2019. aastal 330) kilomeetri teede rekonstrueerimise ja ehitamise projekte. Metsaparandustöödest teostati teede ja kuivendussüsteemide hooldus- ja uuendustöid 2020. aastal 5,9 miljoni (2019. aastal 7,0 miljoni) 70 Metsa- ja puidutööstuse sektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs; 2019. 71 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne; Tartu Ülikool, Maaülikool; 2018. 72 Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord. Keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10. 33 euro ning kapitaalmahutusi kuivendussüsteemidesse ja teedesse tehti 16,5 miljoni (2019. aastal 20,6 miljoni) euro suuruses summas 221 km ulatuses.73 Puhkeradade ja puhkealade (telkimisalad, lõkkekohad) arendamisega metsades tegeleb Eestis peamiselt RMK: erinevaid RMK poolt pakutavaid looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel kasutati 2020. aasta jooksul kokku 2,9 miljonil (2019. aastal 2,6 miljonil) korral. 4.12 Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine Eesti metsapoliitika74 sätestab küllalt põhjalikult riigi rolli metsanduses, kusjuures riigi kui metsaomaniku ning riigi kui võimu- ja järelevalveorgani funktsioonid on lahutatud. Riigimetsade majandamise organisatsiooni ülesannete hulka aga võivad kuuluda ka muud Vabariigi Valitsuse poolt antavad ülesanded, mis ei too kasumit ning mille täitmiseks vajalikud kulud kompenseerib riik. Riik peaks hoolitsema selle eest, et majanduses ja ühiskonnas oleks olemas töötavad ja toimivad institutsioonid, mis tagaksid muutuva metsaomandi, metsa iseloomu ja ühiskondlike ootuste tingimustes metsa eri funktsioonide täitmise ja loodavate ja/või tekkivate väärtuste olemasolu. Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 algatamise ettepaneku koostamise käigus sõnastatud (Forest Europe jätkusuutliku metsamajanduse kriteeriumide ja indikaatorite süsteemis) probleemide seas ei leidu ühtegi sisulist probleemipüstitust riigimetsade majandamise või RMK toimimise kohta, millele tähelepanu täna juba ei pöörataks. 4.13 Metsaomandi struktuur ja kasutamistavad Kokku oli 2020. aasta jaanuaris maakatastris arvel 2,286 miljonit hektarit metsamaad75. Metsamaa kogupindalast oli SMI 2019. aasta mõõtmiste andmetel riigimetsa 1,19 miljonit ha ehk 51,2% (sellest RMK halduses 1,07 miljonit ha), erametsa 1,13 miljonit ha ehk 48,2% ning metsamaa omand oli määratlemata (tagastatav või erastatav maa, sh kinnistamata riigi reservmaa) 13 140 hektaril (0,6%). Erametsaomanike maast kuulus füüsilistele isikutele 2019. aastal 57,8%, mis näitab olulist langust võrreldes varasemaga (2010. a 75,6%). 2019. aasta lõpu seisuga oli Eestis 104 311 erametsaomanikku, kellest 98 393 (94,3% erametsaomanike koguarvust) olid füüsilised isikud ja 5918 (5,7%) juriidilised isikud. Keskmine erametsaomandi suurus Eestis oli 10,7 ha, füüsiliste isikute puhul oli see näitaja 6,6 ha ja juriidilisel isikutel 78,6 ha. Rekreatsiooniks loob aluse Eestis juurdunud igaüheõigus, võimalus käia metsades, millel ei ole eraomanike poolt seatud kitsendusi või mis ei ole külastamiseks suletud avalike ülesannete 73 RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS. Majandusaasta aruanne 2020. 74 Eesti metsapoliitika (1997) Eesti metsanduse arenguprogramm – RT 1997, 47, 768. 75 Aastaraamat „Mets 2018“ 34 täitmise tõttu, nt reservaadid. Enam kui 90% kõigist metsadest on avatud. Põhja-Euroopa näitajast 98% on see madalam, kuid EL 28 keskmisest (68,6%) aga kõrgem. RMK on ehitanud ja hoiab kasutuses matkaradu, onne jms, mis täidavad ka loodushariduslikke ja kultuurilisi eesmärke. Üldist loodusest võõrandumist arvestades võib pidada kulutusi rekreatsiooniobjektidele ka edaspidi otstarbekaks. Radade monitooring näitab kasutusaktiivsuse tõusu. Koriluse kohta ülevaatlikud andmed puuduvad, aga pigem see linnastumise ja elustiili muutuse tõttu väheneb. Ka majanduslikel eesmärkidel korilus (seened, marjad müügiks) pigem väheneb. Potentsiaali võib olla metsatoodetel baseeruva väikeettevõtluse edendamises. Praeguse majandamispraktika üheks kitsaskohaks on lageraied, mis põhjustavad inimeste ilmajäämist oma harjumuspärastest metsapuhkuse ja koriluse kohtadest76. Jahipidamise ja jahiturismi võimalusi piiravad pigem ulukite arvukus ja küttimise määr. Metsastruktuuri olulise piiranguna välja ei tooda77. Metsade pärandkultuurilist kasutamist on käsitletud peatükis “Mets kui elukeskkond ja pärandkultuuri kandja”. 4.14 Metsandusteabe kogumine ning kasutamine Metsaregister Metsaressursi arvestuse riikliku registri ehk Metsaregistri eesmärk on arvestuse pidamine metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise üle. Metsaregistris hoitakse metsa inventeerimisandmeid ning metsateatiste, keskkonnaametnike välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside andmeid. Metsaregistri metsaportaal on mõeldud kasutamiseks avalikkusele Eesti metsade kohta info saamiseks ning metsakorraldajatele ja metsaomanikele riigiga suhtlemiseks. Infosüsteem võimaldab oma metsaga seotud asjaajamistel silma peal hoida ning esitada riigile taotlusi ja olla pidevalt kursis menetluse seisuga. Infosüsteemil on ligikaudu 300 ametkondlikku kasutajat. Keskkonnaagentuur vastutab eraldiste ehk metsa inventeerimisandmete kontrollimise ja registrisse kandmise eest. Keskkonnaameti spetsialistid vastutavad metsateatiste sisestamise ja menetlemise eest. Keskkonnaamet teostab välitöid metsanduslike tegevuste kontrolliks ja keskkonnakahjude hindamiseks ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside teostamiseks ning raiekavatsuste hindamiseks. Keskkonnaagentuur teostab välitöid registrisse kantavate metsa inventeerimisandmete kontrollimiseks. Avalikkusele suunatud metsaportaali (AVE) kaudu saab vaadata enda kinnistuga seotud andmeid ning esitada metsateatisi. Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik huvilised, 76 Remm, L., Rünkla, M., Lõhmus, A. 2018. How bilberry pickers use Estonian forests: implications for sustaining a non-timber value. Baltic Forestry, revision submitted. 77 Alas, T. (2016). Kas jahiturismil on Eestis potentsiaali? Maa Elu 4.08. 35 kuid metsateatiste esitamiseks ning oma metsa andmete täisulatuses vaatamiseks tuleb ennast tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID abil. Statistiline metsainventuur Algselt (aastal 1999) oli statistilise metsainventuuri (SMI) eesmärk saada ülevaadet metsaressursist puidulisest ja pindalalisest vaatenurgast: jagunemine enamuspuuliigiti, vanuseklasside, kaitsepõhjuste jms tunnuste alusel. Proovitükkide arv määrati lähtuvalt sellest, et riigi tasemel saaks metsamaa pindala hinnangu 1,5% täpsusega ja tagavara 5% täpsusega. Hinnang pannakse kokku viie aasta mõõtmisandmete alusel. Need eelduslikud veahinnangu piirid kehtivad kogu Eesti kohta käivatele hinnangutele, mitte konkreetse grupi (nt kogu pindala või tagavara ühe enamuspuuliigi kohta). Hiljem on SMI-ga hakatud mõõtma ka täiendavaid tunnuseid, et koostada rahvusvahelisi aruandeid. Esialgu oli aastas mõõdetavate proovitükkide hulk ca 4 000, millest pisut üle 2 000 oli metsas. Alates 2014. aastast traktivõrku tihendati ning hakati mõõtma 5 500 proovitükki aastas, millest ca 3 000 on metsas. Kuna tulemused pannakse kokku viie aasta mõõtmisandmetest, siis hetkel on kogu proovitükkide hulk 27 500, millest ca 15 000 on metsas. Viimastel aastatel on Keskkonnaministeeriumi käest küsitud väga detailseid andmeid erinevate gruppide kohta (nt vanuseklasside ja enamuspuuliikide ja kaitsekategooriate ja omandite lõikes surnud puidu kogused), millega igas grupis olevate proovitükkide hulk on tunduvalt väiksem, kui kogu proovitükkide hulk. Kui soovitakse omandite (5 gruppi), enamuspuuliikide (7 grupp), 10 aastaste vanuseklasside (vähemalt 10 gruppi) ja kaitsekategooriate (3 gruppi) infot, siis kogu gruppide hulk on 1050 ning sellega on keskmiselt ühes grupis ainult 15 proovitükki, mis ei ole piisav kogu Eesti kohta üldistuste tegemiseks. Kuigi see 15 on keskmine, siis mõnes grupis on oluliselt rohkem, aga harva esinevates gruppides on neid oluliselt vähem, mistõttu ka hinnangu vead on väga suured. 36 5 MAK-i seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega MAK on üleriigiline strateegiline planeerimisdokument. Sellest lähtuvalt võrreldakse MAK-i seost üleriigiliste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Madalama taseme (maakondlikud, kohaliku omavalitsuse) strateegilisi planeerimisdokumente ei käsitleta. Seonduvate strateegiliste planeerimisdokumentide väljaselgitamisel lähtuti MAK-i koostamise ettepanekust ja tuvastati seonduvad kehtivad (märts 2021) strateegilised planeerimisdokumendid. Asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide selgitamiseks kontakteeruti Eesti iga ministeeriumiga. Kirjeldatakse ka seost Riigikogus menetluses olevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Strateegilistes planeerimisdokumentides toodud eesmärke võrreldakse MAK-i kavandis välja toodud eesmärkidega ja tegevussuundadega. MAK-i vastavust seonduvate planeerimisdokumentidega kajastatakse kvalitatiivse eksperthinnanguga. Selle käigus tehakse kindlaks potentsiaalsed vastuolud muude kehtivate planeerimisdokumentidega. Planeerimisdokumendid, millega seost ei tuvastata, võib hindamise etapist välja jätta. Hilisema mõjuhindamise käigus tuleb välja pakkuda vajalikud muudatused MAK-i kavandis võimalike vastuolude eemaldamiseks. 5.1 ÜRO säästva arengu eesmärgid78 ÜRO on püstitanud 17 säästva arengu eesmärki millest kaheksa on MAK-i kontekstis olulised. Säästliku metsanduse üks keskne põhimõte on multifunktsionaalsus. Seetõttu aitab arengukava kaasa suure osa ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamisele, mh tervise ja heaolu, jätkusuutliku energiavarustuse, majanduse ja tööhõive, kliimamuutustega kohanemise, taristu, tööstuse ja innovatsiooni, linnade ja asumite ning säästva tootmise ja tarbimise eesmärkidele. Metsandusega on otseselt seotud vastava tegevuskava eesmärk 15 „Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi jätkusuutlikult ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine“. Arengukava käsitleb ennekõike eesmärgi 15 punktide 1 ja 2 täitmist, s.o tagada maismaaökosüsteemide ja ökosüsteemide pakutavate teenuste, eelkõige metsade kaitse, taastamine ja jätkusuutlik kasutamine. Samuti saavutada kõikide metsade säästlik majandamine, peatada metsade raadamine, taastada rikutud metsad ja suurendada kogu maailmas oluliselt metsastamist ja metsade uuendamist. 78 United Nations Sustainable development goals. https://sdgs.un.org/goals 37 Joonis 5 MAK-ga seonduvad ÜRO säästva arengu eesmärgid MAK-i tegevussuundade hulgas on innovatsiooni arendamine jätkusuutlikkuse väärtustamine ja kaitstavate elupaikade parendamine. 5.2 EL-i kliima- ja energiapoliitika raamistik aastateks 2020-203079 2030. aasta raamistiku keskmes on kasvuhoonegaaside 40%-line vähendamine aastaks 2030. Juhitakse tähelepanu sellele, et EL-il on vaja minna üle vähese CO2-heitega majandusele, toetudes liidu kasvuhoonegaaside heite, taastuvenergia ja energiasäästu 2020. aasta eesmärkide poole püüdlemisel tehtud suurtele edusammudele. Pärast 2013. aasta märtsis avaldatud rohelise raamatu80 alusel sidusrühmadega konsulteerimist kinnitatakse teatises veelkord vähese CO2-heitega majanduse poole püüdlemise tähtsust, mis tagab konkurentsivõime ja taskukohase energia tarbijatele, soodustab majanduskasvu ja uute töökohtade loomist ning suurendab energiavarustuse kindlust, vähendades samal ajal sõltuvust energiaimpordist. Poliitika põhimõtted on: • EL-i kasvuhoonegaaside heite 40%-line vähendamine aastaks 2030 võrreldes 1990. aasta tasemega, mille saavutamiseks kasutatakse ainult liidusiseseid meetmeid. Nende meetmete hulka kuulub heitkogustega kauplemise süsteemis heitkoguste vähendamine 43% võrreldes 2005. aastaga ning lisaks sellele liikmesriikide meetmed 79 Kliima- ja energiaraamistik 2030. https://www.consilium.europa.eu/et/policies/climate-change/2030- climate-and-energy-framework/ 80 ROHELINE RAAMAT Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030. Euroopa Komisjon. 2013 Brüssel https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52013DC0169 38  heitkoguste 30%-liseks vähendamiseks heitkogustega kauplemise süsteemist väljapoole jäävates sektorites; • taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu suurendamine vähemalt 27%ni EL-is tarbitavast energiast, mis on siduv EL-i, kuid mitte liikmesriikide tasandil, et liikmesriigid saaksid oma eesmärkide võimalikult kulutõhusaks saavutamiseks paindlikult tegutseda; • heitkogustega kauplemise süsteemi reform, milleks luuakse uus turustabiilsusreserv ning karmistatakse heitkoguste aastaseid piirmäärasid pärast 2020. aastat. Koos käesoleva teatisega avaldati seadusandlik ettepanek reservi loomiseks; • veelgi parem energiatõhusus, mis on vajalik konkurentsivõime, energiavarustuse kindluse ja säästvuse tagamiseks. 2012. aasta energiatõhususe direktiivi läbivaatamine 2014. aasta teises pooles aitab kehtestada tulevast energiasäästupoliitikat; • uus Euroopa juhtimissüsteem energia- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks. Liikmesriikidel tuleks koostada konkurentsivõimelise, kindla ja säästva energia siseriiklikud kavad, mis esitatakse läbivaatamiseks ja hindamiseks komisjonile; • põhinäitajad konkurentsivõime, kindluse ja säästva energia kõigi tahkude arengu jälgimiseks. 5.3 EL-i elurikkuse strateegia aastani 203081 Uues elurikkuse strateegias käsitletakse elurikkuse kao peamisi põhjuseid, nagu maa ja mere jätkusuutmatu kasutamine, loodusvarade ülekasutamine, saaste ja invasiivsed võõrliigid. Lisaks on strateegia eesmärk muuta elurikkusega seotud kaalutlused EL-i üldise majanduskasvu strateegia oluliseks osaks. Muu hulgas tehakse strateegias ettepanek kehtestada siduvad eesmärgid, et taastada kahjustatud ökosüsteemid ja jõed, parandada EL-i kaitsealuste elupaikade ja liikide seisundit, tuua põllumajandusmaale tagasi tolmeldajad, vähendada saastet, suurendada linnades haljastust, soodustada mahepõllumajandust ja muid elurikkust hoidvaid põllumajandustavasid ning parandada Euroopa metsade seisundit ning tagada Euroopa metsade rangem kaitse. Strateegias esitatakse konkreetsed meetmed, et Euroopa elurikkus hakkaks taastuma. MAK-ga seostuvad neist järgmised: Kaitsta õiguslikult vähemalt 30% EL-i maismaast ja 30% EL-i merealadest ning lõimida tõelisse üleeuroopalisse loodusvõrgustikku ökoloogilised koridorid; Kaitsta rangelt vähemalt kolmandikku EL-i kaitsealadest, sealhulgas kõiki EL-is veel alles olevaid loodus- ja põlismetsi; 81 Euroopa liidu elurikkuse strateegia aastani 2030 39 Hallata kõiki kaitsealasid tulemuslikult ning määrata selleks kindlaks selged kaitse-eesmärgid ja -meetmed ja seirata neid asjakohaselt; Esitada 2021. aastal, pärast mõjuhinnangu tegemist, ettepanek EL-i õiguslikult siduvate looduse taastamise eesmärkide kohta; Taastada 2030. aastaks olulised kahjustatud ja suure süsinikuvaruga ökosüsteemidega alad; Tagada, et elupaikade ja liikide seisund ei halvene; ning et vähemalt 30% ebasoodsas või ebapiisavas seisundis elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa looduskaitse seisundi või vähemalt näitab positiivset suundumust; Istutada EL-is kolm miljardit uut puud, järgides igakülgselt ökoloogilisi põhimõtteid. Kavas on teha elurikkuse kaitsmiseks kättesaadavaks 20 miljardit eurot aastas, kasutades mitmesuguseid allikaid, sealhulgas EL-i ning riikide ja erasektori vahendeid. Looduskapitali ja elurikkusega seotud kaalutlused muudetakse äritavade osaks. Eesmärgiks on ka muuta EL ülemaailmse bioloogilise mitmekesisuse kriisiga tegelemisel maailmas juhtivaks jõuks. Euroopa Komisjon kasutab 2021. aastal toimuval bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osaliste konverentsil kõiki välistegevuse ja rahvusvaheliste partnerlussuhete vahendeid, et luua uus ambitsioonikas ÜRO üleilmne elurikkuse raamistik. Metsanduse valdkonnaga seondub strateegia kõige otsesemalt läbi metsade kaitse ja seisundi parandamise eesmärgi. Samuti seondub MAK kaitsealuste elupaikade ja liikide seisundi parandamise ning ökosüsteemide taastamise eesmärkidega. EL elurikkuse strateegia kohaselt tuleb tõhustada metsade kaitset ning pöörata enam tähelepanu metsadega seotud elurikkuse aspektidele, sealhulgas kaitstavate metsaelupaikade ning liikide kaitsele. 5.4 Euroopa rohelepe82 Euroopa rohelises kokkuleppes esitatakse tegevuskava, et • edendada ressursside tõhusat kasutamist liikumisel puhta ringmajanduse suunas; • taastada bioloogiline mitmekesisus ja vähendada saastet. EL-i eesmärk on saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks. Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb meetmeid võtta kõigis majandussektorites, sealhulgas: • investeerida keskkonnasõbralikesse tehnoloogiatesse; • toetada tööstuse innovatsiooni; • võtta kasutusele puhtamad, odavamad ja tervislikumad era- ja ühistranspordi vormid; • vähendada energiasektori süsinikuheidet; • tagada hoonete energiatõhusamaks muutmine; • teha koostööd rahvusvaheliste partneritega ülemaailmsete keskkonnastandardite parandamiseks. 82 Euroopa roheline kokkulepe. Euroopa Komisjon. Brüssel, 11.12.2019 40 MAK-l on kokkupuude ringmajandusega läbi asjaolu, et metsanduses on kohati olukord, kus teatud sortimentide väärtusahel katkeb toorme või pooltoodete faasis. Bioloogilise mitmekesisuse taastamisega on MAK-l oluline kokkupuude tegevussuundade „metsade tervislik seisund“ ja „metsade elurikkus“ kaudu. Kuna mõlemas strateegilises dokumendis on bioloogilise mitmekesisuse eesmärk sõnastatud sarnaselt, puudub kahtlus, et kavad võiksid järgmistes, detailsemates astmetes üksteisest lahkneda. 5.5 Strateegia "Eesti 2035"83 Erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ning otsustajatele ühtset suunda andev strateegia “Eesti 2035” seab viis pikaajalist strateegilist sihti. Strateegilised sihid mõjutavad kõiki eluvaldkondi ning Eesti regionaalset arengut tervikuna. Joonis 6 Eesti 2035 strateegilised sihid Strateegia seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Välja tuuakse majanduse vastutustundlikkust. Aluspõhimõttena on välja toodud kohalike ressursside väärindamise kasvu 83 Strateegia „Eesti 2035“. Riigikogu II lugemisel. 41 ja suunda arvestada loodusvarade kasutamisel nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaalmajanduslike mõjudega. MAK tähtsustab metsa väärindamist ja kaitstavate metsaelupaikade seisundi parandamist. Metsanduse arengukaval puudub vastuolu strateegiaga Eesti 2035. 5.6 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”84 Üleriigiline planeering on katus maakonnaplaneeringute koostamiseks, mis omakorda on aluseks üldplaneeringute koostamiseks. Viimasega täpsustatakse muuhulgas ka rohevõrgustiku paiknemist ning vajadusel on võimalik seada konkreetsed kasutustingimused või kitsendused maakasutusele. Üleriigilise planeeringu põhisõnumiks on elamisvõimaluste tagamine Eesti igas asustatud paigas. Metsadega seotud teemasid on välja toodud nii elukeskkonna kvaliteedi kui vähemal määral ka majandustegevuse vaatenurgast. Üleriigilises planeeringus on elukohana väärtustatud nii tihedamalt asustatud keskused kui ka maapiirkonnad, mille juures tuuakse olulise eelisena välja ka looduslikku elukeskkonda. Ökoloogiliselt puhtale tootmisele keskenduvat põllumajandust ja metsandust on peetud oluliseks töökohtade pakkujaks ja rohevõrgustiku ning ka kultuurmaastike säilimise kindlustajaks. Planeering toob välja metsade tähtsuse suuremate linnade ümbruses, kajastades seda rohevõrgustiku sidususe ühe olulise faktorina. Lisaks rohevõrgustiku mõistele (planeeringuline meede, mis parandab loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi) kasutab planeering ka rohetaristu mõistet (sisuliselt kattuvalt rohevõrgustikuga). Mõlema üheks oluliseks osaks on ka mets. Üleriigiline planeering toob välja rohevõrgustiku eesmärgid ja kohustab nendega arvestama ka muuhulgas metsamajandamiskavade koostamisel. 2012. a kehtestatud planeering annab hinnangu, et rohevõrgustiku säilitamise meetmed on maakonnaplaneeringutes üldiselt piisavad, kuid üldplaneeringutes tuleb rohkem tähelepanu pöörata nende piiride ja kasutustingimuste täpsustamisele. Üleriigiline planeering toob ära ka rohelise võrgustiku riigi tasandi tuumalad ja koridorid. Riigi tasandi suured tuumalad paiknevad Ida-Virumaal, Harjumaa ja Raplamaa ning Järvamaa piiril, samuti Pärnumaal; väiksemas ulatuses ka Kagu-Eestis, Peipsi ääres , Läänemaal ja Hiiumaal. Nendele tuginedes on välja toodud ka rohevööndid, mis osaliselt kattuvad Eesti metsasemate aladega ning näitavad ära ka piirkonnad, kus regionaalne mõju avaldub olulisemal määral. Üleriigiline planeering määrab arengusuunad ruumilisel tasandil, MAK-i tegevussuunad ei ole suunatud konkreetsetele piirkondadele. See tähendab, et mõlemaid strateegilisi dokumente ei ole võimalik üksteisega võrrelda päris samadel alustel. Näiteks MAK ei näe ette konkreetselt, millistes Eesti piirkondades millist tüüpi raiet teha. MAK-l ja üleriigilisel planeeringul on puutumus looduskaitse eesmärkide osas. Üleriigiline planeering määrab rohevõrgustiku 84 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” kehtestatud Vabariigi Valitsuse 30.08.2012 korraldusega nr 368. 42 piirkonnad, MAK-i üks tegevussuundadest on metsade elurikkus. Mõlema dokumendi vahel vastuolud puuduvad, kuid palju sõltub ka MAK-i täpsemast rakendamisest (MAK tegevusprogramm koostatakse pärast arengukava kinnitamist). 5.7 Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“85 Eesti riigi ja ühiskonna arendamise strateegia aastani 2030 siht on ühildada üleilmsetest arengusuundadest lähtuvad edukuse nõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Strateegia pakub välja eesmärgid ja tegevussuunad, mis võiksid olla aluseks ühiskondlikule kokkuleppele Eesti jätkusuutliku arengu osas. Tegu on kogu ühiskonnaelu haarava arengukavaga ning see on valdkondlike arengukavade koostamisel alusdokumendiks. Säästev Eesti 2021 seab neli eesmärki: 1. Eesti kultuuriruumi elujõulisus 2. Heaolu kasv 3. Sidus ühiskond 4. Ökoloogiline tasakaal MAK-l on mingil määral kokkupuude kõikide eesmärkidega (kultuuriruumi elujõulisuse hoidmine maastike kaudu, heaolu kasv läbi sissetulekute kasvu ja rekreatsioonivõimaluste, ühiskonna sidustamine läbi tööhõive tõstmise ja regionaalse tasakaalustamise, ökoloogiline tasakaal läbi säästva arengu põhimõtete järgimise). MAK-i tegevussuunad ühtivad Säästev Eesti 21 eesmärkidega. 5.8 Rahvastiku tervise arengukava (RTA) 2020-203086 Arengukava eesmärk on tõsta Eesti inimeste oodatavat eluiga ja tervena elatud aastate arvu ning vähendada ebavõrdsust sugude, piirkondade ja erineva haridustasemega inimeste tervisenäitajates. Eesmärkide saavutamist kavandatakse kolme alavaldkonna kaudu: tervist toetavad valikud, tervist toetav keskkond ja inimesekeskne tervishoid. MAK-i eesmärgid ja planeeritud tegevused on tihedalt seotud teise RTA alavaldkonna ehk tervist toetava keskkonna loomisega. Tervist toetava keskkonna edendamise alaeesmärgiks seab RTA: kõikide Eesti elanike elukeskkond on muutunud tervist toetavamaks ning teave võimalikest keskkonnast tulenevatest terviseriskidest (näiteks metsatulekahju) ja nende vähendamise viisidest on õigel ajal kergelt kättesaadav. Tervist toetava keskkonna alaeesmärk käsitleb inimese tervist mõjutavat elukeskkonda. Elukeskkond tähendab inimest ümbritsevat sotsiaalmajandusliku, psühhosotsiaalse, loodusliku ja tehisliku keskkonna tegurite kogumit, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist. Elukeskkond hõlmab nii kodu-, õpi-, töö- kui puhkekeskkonda (näiteks mets).MAK-i strateegiline eesmärk on muuhulgas teadvustada ja hoida metsandusega 85 Säästev Eesti 21. Heaks kiidetud Riigikogu 14.09.2005 otsusega. 86 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030. Riigikogu menetluses olev versioon. 43 seotud puhke- ja tervistavaid väärtusi, sh soodustada loodusturismi, luua uusi ja kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid ning toetada metsade puhkekasutust riigi eriplaneeringu või maakonna kohaliku omavalitsuse vastava teemaplaneeringu kaudu. Inimese tervise seisukohalt ei ole olulised üksnes loodusturism, puhkemetsad ja matkarajad, vaid kogu Eestit hõlmav mets kui looduslik ökosüsteem, mille majandamisel peab hoolikalt arvestama elurikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja säilitamisega. Looduslikud ökosüsteemid tagavad, et meil on sobivalt toimiv aineringlus, puhas õhk, vesi ja viljakas muld. RTA kohaselt on inimeste elukeskkonna loomisel ja parandamisel ning tervise toetamisel ja edendamisel kogukonnal ja kohalikul tasandil väga suur roll, sest just see on tasand, mis kujundab inimeste elukeskkonna avaliku ruumi ja väärtused ning puutub vahetult inimestega kokku. Seega mõjutavad MAK-s seatud eesmärgid ja ette nähtud tegevused positiivselt RTA-s seatud eesmärkide täitmist. 5.9 Heaolu arengukava 2016-202387 Arengukava üldeesmärk on tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu, samuti sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ja suurem sotsiaalne kaasatus. Heaolu arengukava ja rahvastiku tervise arengukava on väga tihedalt seotud, toetades üksteise eesmärkide saavutamist. Inimeste võimalus igapäevaelus toime tulla ning ühiskonna- ja tööelus osaleda on märkimisväärselt mõjutatud nende tervisest, samas mõjutavad inimese tervist olulisel määral tema majanduslik toimetulek ning töö- ja elutingimused. MAK-s planeeritud tegevused edendavad kõige enam heaolu arengukava alaeesmärgi „Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist“ edendamist. MAK seab eesmärgiks metsade kasutusega seotud tööhõive hoidmise ja võimalusel suurendamise, mh soovitakse edendada metsandussektoris töötavate inimete kompetentse, parandades seeläbi kvalifitseeritud tööjõu pakkumist. MAK soodustab potentsiaalselt uudsema ja keerulisema kompetentsidega kõrgepalgaliste töökohtade lisandumist sektorisse, millel on omakorda positiivne mõju inimeste majanduslikule toimetulekule, vähendades seeläbi vajadust sotsiaalkaitse meetmete järele. MAK-l on positiivne mõju arengukavale. 5.10 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–203588 Arengukava üldeesmärk on edendada Eesti inimeste teadmisi, oskusi ja hoiakuid, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. MAK-i ja haridusvaldkonna arengukava ühendab läbiva põhimõttena ühiskonna ja looduskeskkonna säästev areng. Haridusvaldkonna arengukava kohaselt on haridusvaldkonna taristu ehitamisel ja arendamisel oluline arvestada ruumikvaliteedi põhimõtetega; õpikäsituse kaudu toetada üld- ja tulevikupädevuste arengut ja 87 Heaolu arengukava 2016-2023. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 30.06.2016 korraldusega nr 240. 88 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035. Riigikogu menetluses olev versioon. 44 väärtushoiakute kujunemist, mis on eelduseks ühiskonna ja keskkonna säästva arengu tagamisel. MAK näeb ette meetmeid, mida võib seostada metsanduse ning sellega seotud ökoloogiliste, majanduslike ja (pärand)kultuuriliiste aspektide lõimimiseks erinevate üldhariduse õppeainetega, metsade rolli suurendamist õuesõppe programmides, õpetajate täiendkoolituste korraldamist, metsaga seotud hariduslike projektide toetamist ja koostöö võrgustike loomist koolide, KOV-de ja ettevõtetega. Samuti seab MAK eesmärgiks metsandussektori erialaõppe populariseerimise ning kutse- ja kõrghariduse, sh täiendõpe programmide vastavusse seadmise metsasektori tuleviku tööturu vajadustega. MAK on kooskõlas Eesti haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035. 5.11 Noortevaldkonna arengukava 2021-203589 Arengukava üldeesmärgiks on tagada noorte avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi, mis loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. MAK-i ja noortevaldkonna arengukava ühisosa seisneb peamiselt loodus- ja elukeskkonna alaste hoiakute ja väärtuste edendamises. Noortevaldkonna arengukava fookuses on noored kui keskkonna valdkonna nügijad ja eestvedajad, kes omaalgatuste ning nutikate lahenduste väljatöötamise läbi on võimestatud ühiskonda positiivsed muutust tooma. Arengukava visioonina on sõnastatud noorte võimalus elada tervislikku ja täisväärtuslikku elu, mille eeldus on puhas ja mitmekesine loodus- ja elukeskkond. Tähelepanu pööratakse noorsootööasutuste taristu parendamisele ja nutika noorsootöö põhimõtete laiemale juurutamisele, mis loob eelduse ressursitõhusamaks tegevuseks. MAK on kooskõlas Noortevaldkonna arengukavaga 2021-2035. 5.12 Eesti keele arengukava 2021–203590 Arengukava üldeesmärk on tagada eesti keele elujõud ja toimimine esimese keelena kõigis eluvaldkondades, tagada igaühele õigus kasutada Eestis eesti keelt ning säilitada ja tugevdada eesti keele staatust, mainet ja eestikeelset kultuuriruumi ning väärtustada teiste keelte valdamist. Eesti keele arengukava tähtsustab eesti keelt identiteedi kandjana – Eesti keel on osa Eesti riigi ja inimeste identiteedist. Arengukava kohaselt usub tugeva identiteediga inimene oma võimesse mõjutada Eesti riigi arengut ning väärtustab enam oma elu- ja looduskeskkonda ning selle eripära. Selgekeelne teavitustöö teeb elu- ja looduskeskkonda puudutavad juhised ja õigusaktid arusaadavaks, hea keeleoskus annab inimestele võimaluse keskkonnateemadel kaasa rääkida. MAK-i kavandis on ühe tegevussuunana välja toodud et “Kavandatakse meetmeid metsanduse ning sellega seotud ökoloogiliste, majanduslike ja (pärand)kultuuriliiste aspektide lõimimiseks erinevate üldhariduse õppeainetega (nt matemaatika, keeleõpe, ajalugu)”. MAK-l on arengukavaga puutepunkt, kuid seos ei ole oluline. 89 Noortevaldkonna arengukava 2021–2035. Riigikogu menetluses olev versioon. 90 Eesti keele arengukava 2021-2035. Riigikogu menetluses olev versioon. 45 5.13 Kultuuri arengukava 2021-203091 ja selle siduskavad Kultuuripoliitika põhialused aastani 202092 lähtub veendumusest, et kultuur on üheks võtmeteguriks riiklike ja kohaliku tasandi eesmärkide saavutamisel ning kultuuripoliitika on tihedalt seotud mitme teise riikliku poliitikavaldkonnaga, sh haridus-, majandus-, sotsiaal-, keskkonna-, tööhõive-, lõimumis-, regionaal-, turismi- ja välispoliitikaga. Kultuuripoliitika ideaal on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks, kas loojate või loomingust osasaajatena. Prioriteetselt väärtustakse elukeskkonda, milleks on nii ehitatud ja kujundatud keskkond kui looduskeskkond, kui tervikut ning adutakse, et kvaliteetselt ehitatud keskkonna aluseks on nii kaasava disaini kui asjatundlikud ruumilised otsused, sh ollakse veendunud, et kvaliteetsel ehitatud keskkonnal on oluline roll riigi säästva arengu eesmärkide saavutamisel. Kultuuripärandi väärtustamisel ei ole aineline ja vaimne pärand lahutatud ning kultuurimälestiste objektipõhine kaitse on laienenud keskkonna ja konteksti väärtustamisele ning tagada tuleb nii pärandi hoidmine kui selle sobiv kasutus. Koostatav Kultuuri arengukava 2021–2030 lähtub globaalsetest ja Eesti-sisestest arengutrendidest: digipööre, rohepööre, rahvastikumuutused, sh rahvastiku vähenemine ja rahvastikuränne ning linnastumine, ning kriisidega toimetulek. Sihiks on võetud, et kultuur ja loovus on tihedalt lõimitud eri valdkondadega, toetades ühiskonna terviklikku ja kestlikku arengut ning aidates kaasa Eesti konkurentsivõimele, sotsiaalse ja majandusliku heaolu kasvule ning rahvusvahelisele kuvandile. Kõikidel inimestel sõltumata soost, vanusest, elukohast, sotsiaalsetest või majanduslikest tingimustest ning individuaalsetest erivajadustest on võimalus osaleda kultuurielus nii loojate kui osasaajatena. Eesti rikkalik vaimne ja aineline kultuuripärand on hästi hoitud, uuritud ja teadvustatud, kultuuripärand on elavas kasutuses ja inimestele oluline, tagatud on kultuuripärandi pikaajaline füüsiline ja digitaalne säilimine ning kättesaadavus. Kultuuriprogramm kirjeldab Kultuuriministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuste osutatavad olulisemad teenused. MAK-s on hinnatud, et arengukava eesmärkidel on eeldatav positiivne mõju Eesti kultuuri järjepidevusele. Samuti on mõjuna märgitud, et eeldatavalt on arengukava osa eesmärke ja/või meetmeid seotud otseselt elurikkuse säilitamise ja kaitsega või suunatud parandama elukeskkonda. Arengukava rakendamine omab seega otsest mõju elu- ja looduskeskkonnale, sealhulgas inimeste elukeskkonnale nii regionaalsel kui ka kohalikul tasandil. MAK prioriteetse probleemina on välja toodud, et loodushoidlike tavade ning metsaga seotud Eesti rahvakultuuri traditsioonide õpetamine koolides on ebapiisav. Probleemi taust: Eesti inimeste pärimuslik loodustundmine väheneb. Õppeasutustes ei käsitleta piisavalt 91 Kultuuri arengukava 2021-2030. Koostamisel 92 Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020. Vastu võetud Riigikogu 12.02.2014 otsusega. 46 talupojapärimuste ja esivanemate loodushoidlikke tavasid (nt looduslikke pühapaiku kui erakordset kultuuripärandit, traditsioonilisi metsakasutusviise). Liiga vähe tutvustatakse loodus- ja majandusmetsa ning püsi- ja intensiivmetsanduse erinevusi. 5.14 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 203093 Arengukava seab eesmärgi viia eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu Põhjamaade tasemele ning tagada kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. Liikumisel ja spordil on oluline ning kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, rikka elukeskkonna loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel. Rikka elukeskkonna all peetakse silmas sotsiaalselt vastutustundlikult arendatud ning kergesti kohandatavat liikumise ja spordiga seotud teenuspõhist ettevõtlus- ning kultuuriruumi. Strateegia kohaselt peavad eri valdkonnad elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks tegema sisulist koostööd ning planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana, sh peab sporditaristu olema kõigile kättesaadav. MAK-l on puutepunkt arengukavaga läbi soovi tõsta riigimetsa külastatavust. Selleks on sotsiaalse ja kultuurilise tegevussuuna all ette nähtud uute matkaradade loomine ja olemasolevate hooldamine, mitmekülgseks kasutamiseks vajaliku taristu ehitamine ja rekonstrueerimine. MAK toetab arengukava eesmärkide saavutamist. MAK tegevussuundade ja mõõdikute põhjal pole ette näha võimalikku konflikti arengukavaga. 5.15 Lõimuv Eesti 202094 ja Sidusa Eesti arengukava 2021–2030 95 Lõimumispoliitika üldine eesmärk on ühiskonna sidususe suurendamine ja riigi põhirahvastikust erineva keele- ja kultuuritaustaga inimeste lõimimine ühiskonnaellu on muutumas üha olulisemaks nii riigi stabiilsuse, majanduse kasvupotentsiaali kui ka ühiskonna heaolu seisukohast. Kultuuriline mitmekesisus ja erinevuste austamine toetab riigi arengupotentsiaali, kuid samas on see ka ühiskonnale katsumus. Sidususe saavutamiseks on vajalik ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ning sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Lõimumisprotsess on vajalik, et inimesed ei lahkuks Eestist ja et igaüks saaks rakendada oma potentsiaali täiel määral sõltumata vanusest, soost, etnilisest või rahvuslikust päritolust, usutunnistusest, puudest või seksuaalsest sättumusest. Senise lõimumispoliitika peamise sihtrühmana on nähtud valdavalt venekeelseid Eesti püsielanikke, kellel ei ole Eesti kodakondsust ja kes on valdavalt Vene Föderatsiooni kodanikud või määratlemata kodakondsusega isikud. Uue programmiperioodi tegevusi hakatakse suunama nii eesti 93 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030. Vastu võetud Riigikogu 18.02.2015 otsusega. 94 Lõimuv Eesti 2020. Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 16.05.2016 otsusega nr 161. 95 Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030. Koostamisel. 47 emakeelega inimestele, pikka aega Eestis elanud muu emakeelega inimestele kui ka senisest enam uussisserändajatele, sh riigikaitse saajatele ja taotlejatele, rahvuskaaslastele ja tagasipöördujatele. Uus lõimumiskava postuleerib mh, et sidusa ühiskonna alustalaks on tugevad kogukonnad ja nendevaheline tugev koostöö sõltumata keelest ja päritolust ning seab sihiks kultuuriliselt mitmekesise, jagatud komberuumiga, turvalise, usaldusliku ja õnneliku Eesti. Lõimumisprogramm kajastab ainult Kultuuriministeeriumi tegevusi. MAK-l puudub seos arengukavaga. 5.16 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–202096 Arengukava täitmine jätkub kuni eesmärkide täitmiseni (100% inventeeritud pühapaigad ja avalikkusele kättesaadav andmestik). Arengukava lähtekohaks on vajadus tegeleda sihipäraselt looduslike pühapaikade, milleks võivad olla loodusliku välisilmega paigad ja maastikud, millega seostub ohverdamisele, ravimisele, palvetamisele vm religioossele tegevusele viitavaid folkloorseid, arheoloogilisi, ajaloolisi, etnoloogilisi vm andmeid ning ristipuud, millega seostub ajalooline matusekombestik, kui pärandiliigi teadvustamise ja säilitamisega ning selle üldeesmärk on korraldada ja tagada Eesti looduslike pühapaikade väljaselgitamine (inventeerimine) ja andmete kättesaadavaks tegemine. Arengukava elluviimisel saadakse ülevaade pühapaikade hulgast, paiknemisest ja piiridest, mis võimaldab riiklike ja maakondlike arengukavade koostamisel ning keskkonna ruumilisel planeerimisel ning põllumajanduslike ja erametsanduslike toetuste taotluste hindamisel, metsateatiste menetlemisel ja muude pühapaiku puudutavate haldustoimingute korraldamisel arvestada looduslike pühapaikade väärtustamise ja säilitamise vajadusega. Arengukava hõlmas perioodi 2015–2020 ning 2020. aasta lõpu seisuga on ajaloolised looduslikud pühapaigad inventeeritud Eesti 105 kihelkonnast 54-s, lisaks on olemas rahastus veel viie kihelkonna inventeerimiseks. Kuigi arengukavaga seatud eesmärki – inventeerida kõik Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad – ei saavutatud, on arengukava raames tehtud inventeerimistööd väga oluline ja pikk samm looduslike pühapaikade kaitsel. Inventeerimistega koos on tutvustatud avalikkusele kaardistamise andmeid ja kogutud kohalike käest täiendavat informatsiooni pühapaikade kohta.97 Arengukavaga ettenähtud tegevused jätkuvad 2021. aastal ja edaspidi kuni nende täitmiseni. MAK-i sotsiaalse ja kultuurilise väärtuse tegevussuunas on arengukava eesmärgile reageeritud otseselt: Lõpetatakse ajalooliste looduslike pühapaikade inventuur, tagatakse andmestiku kättesaadavus (sh metsaregistris) ning rakendatakse meetmeid, et pühapaikade olemasoluga arvestataks metsas planeeritavate tööde tegemisel. Ajaloolisi looduslikke pühapaiku ei 96 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020. Kinnitatud Kultuuriministri 10.03.2015 käskkirjaga nr 1-2/57 97 vt „Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020.“ 48 majandata, kui see ohustab nende säilimist. Soodustatakse ajalooliste looduslike pühapaikade ja metsas asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi objektide paremat teadvustatust ja leitavust, muuhulgas mobiilsete rakenduste abil. MAK toetab otseselt arengukava. 5.17 Riigikaitse arengukava 2017–202698 Riigikaitsega seotud ohtude ja pingete ennetamine ja maandamine, heidutuse kasv sõjalise agressori vastu, riigi iseseisva kaitsevõime kiirem väljaarendamine, võime seista rünnaku vastu kogu ühiskonna tegevusega, võime kiirelt lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, Eesti ühiskonna sidususe suurendamine ning valmisoleku tagamine seista vastu infosõjale. MAK võib mingil määral mõjutada maastiku, millel ohu korral tuleb kaitset rakendada. Samas riigikaitse peab kohanema teda ümbritseva maastikuga, mitte maastik riigikaitsega. Sellest lähtuvalt võib järeldada, et MAK-l puudub puutumus riigikaitsesse ja Riigikaitse arengukavasse. 5.18 Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 203099 Eesti välispoliitika ülesanne on riigi ning kodanike julgeoleku ja heaolu kindlustamine ning huvide kaitsmine rahvusvahelistes suhetes. Väikese, avatud ja ekspordist sõltuva riigina on Eesti haavatav üleilmsetest muutustest. Eesti välispoliitika tugevustena on muuhulgas välja toodud: • stabiilne äri- ja ettevõtluskeskkond ning tegusad Eesti ettevõtted; • majanduse ja heaolu kasv; • paindlikkus, vähene bürokraatia, uuendusmeelsus ja kiire otsustusvõime; • Eesti loomulik loodus- ja elukeskkond, jätkusuutlik toidutootmine, kaasaegne põllumajandus- ja kalandussektor, mis on üha tugevamalt integreerunud üleilmsete toidu- ja biomajanduse tarneahelatega; Välispoliitika üldeesmärk on: • Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes; • heaolu kasv Eestis ning eestlaskonna huvide kaitse võõrsil; • Eesti kasvav panus üleilmsesse kestlikku arengusse. Eesmärgi täitmiseks nähakse ette muuhulgas järgmised mõõdikud: • Eesti osatähtsus maailmakaubanduses – sellele aitab kaasa MAK-i alaeesmärk 2 (punktid 2 ja 3) ehk metsa maksimaalne väärindamine (sh kallima toote eksport). 98 Riigikaitse arengukava 2017–2026. Kiidetud heaks Vabariigi Valitsuse 29.06.2017 korraldusega nr 193. 99 Vabariigi Valitsuse Välispoliitika arengukava 2030. Kinnitatud Vabariigi Valitsus 9. juulil 2020. a 49  • Eesti positsioon maailma konkurentsivõime edetabelis – sellele aitab kaasa MAK-i alaeesmärk 2 (punkt 1) ehk metsanduse osaluse tõstmine teadus- ja arendustegevuses. MAK on arengukavaga seotud läbi kõigi kolme alaeesmägi. Nähakse vajadust metsa kodumaal võimalikult väärindada. Selle läbi tõuseb ekspordipotentsiaal. 5.19 Energiamajanduse arengukava aastani 2030100 Eesmärgiks on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu. Prioriteediks on seatud energiajulgeoleku suurendamine kohapealse energiatootmise kaudu, sh kasutades ka puitset biomassi kui taastuvat energiaressurssi. Näiteks on eesmärgiks olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku võimaluste suurendamine sh biokütuste ja turba kasutamine. MAK-i kavandis tuuakse probleemvaldkonnana – millele arengukava peab keskenduma ja millel on otsene seos energiamajandusega – välja ka metsade seos kliimamuutustega kohanemisega ja nende mõjude leevendamisega ning selleks vajalike investeeringute tagamine. MAK-i strateegilises raamistikus nähakse ette, et arengukava aitab kaasa ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide saavutamisele, mh jätkusuutlikule energiavarustusele ja kliimamuutustega kohanemisele. MAK-l vastuolu energiamajanduse arengukavaga puudub. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, kui palju MAK puidu väärindamisega seotud eesmärk võib mõjutada metsa kasutamist biokütusena ja seeläbi raskendada energiamajanduse arengukavaga seatud eesmärkide saavutamist. 5.20 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030101 REKK 2030 laiem eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. See info on vajalik, et avalikkus ning ettevõtjad saaksid planeerida ja ette valmistada vajalikke investeeringuid, mis on vajalikud eesmärkide saavutamiseks. REKK 2030 peamised eesmärgid järgnevad: • Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030). • Jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%. 100 Energiamajanduse arengukava aastani 2030. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 20.10.2017. a korraldusega nr 285. 101 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030. Kinnitatud 19.12.2019 Vabariigi Valitsuse poolt. 50  • Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%. • Energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32-33 TWh/a. Metsanduse arengukava on seotud põhimõtteliselt kõigi eelloetletud eesmärkidega. MAK-l on võimalik mõjutada metsamajanduse kasvuhoonegaaside heidet. Kaudselt on MAK seotud ka taastuvenergia kasutamise ja lõpptarbimise mahuga (nt innovaatika, väärindamise eesmärgid). 5.21 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030102 Seab eesmärgid põllumajandussektorile aastani 2035, käsitleb toidutootmist ja -julgeolekut ning keskkonda ja elurikkust. Arengukava üldeesmärk: Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised. Ka MAK-i seisukohalt on oluline maakogukondade elujõulisus. Nii nähakse MAK-s ette, et metsade kasutusega seotud tööhõive hoidmiseks ja võimalusel suurendamiseks maapiirkondades hinnatakse metsa puidulise ja mittepuidulise kasutuse mõju ja potentsiaali maapiirkondade tööhõivele ning kavandatakse meetmeid selle potentsiaali realiseerimiseks. Põllumajanduse arengukava kohaselt tähendab hea maaelu seda, et maal on võimalik teha hästi tasustatud ja mitmekesist tööd, seal on atraktiivne elu- ja ettevõtluskeskkond ning aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad. Põllumajanduse arengukava puudutab ka maakasutust, sh sätestab näiteks ka meetmete vajalikkust, mis kaitseksid väärtuslikku kõrge boniteediga põllumajandusmaad ja selle mullastikku, piirates kõrge viljelusväärtusega põllumajandusmaa hõlmamist mh metsastamisega. Tuuakse välja, et Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti suhteliselt hästi bioressurssidega varustatud, aga suurim kitsaskoht on madal lisandväärtus – endiselt on suur osatähtsus töötlemata või vähetöödeldud teravilja, toorpiima ja ka puidu ekspordil. MAK-l ja arengukaval on puutepunkt ka maakasutuse pindalade osas. MAK näeb ette metsamaa pindala säilimist või tõusu. Tuleb jälgida, et tõusu soodustamiseks ei rakendata meetmeid, mis vähendavad väärtuslikku põllumaad. Maaeluministeerium on seisukohal, et põllumajandusmaadel tuleb metsastamist ja võsastumist vältida ja hoida need avatuna, sest põllumajandusmaastik pakub metsarikastele piirkondadele teistsugust liigirikkust ja seda tuleb soodustada. See on ka üks Euroopa ühise põllumajanduspoliitika uue perioodi eesmärkidest ning põllumajandusmaade metsastamine kindlasti seda eesmärki ei toeta. Mosaiikne maastik, kus avatud alad vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks oluline. Põllumajandusmaade metsastamisel kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad põllumeestele vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahuritõrje jne).103 102 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Eelnõu. 103 Maaeluministeerium 05.07.2021 kiri nr 4.1-3/1170-1. 51 5.22 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035104 Eesmärgiks on seatud teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks, sh suurendades ühiskonna üldist vastupanu- ja kohanemisvõimet kriisiolukordades ja globaalsete muutustega toimetulekuks. Kava kohaselt peab Eesti areng tuginema teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele. Rõhutab kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomise ja ekspordi kasvatamise vajadust, investeeringute tagamist Eesti kõikides piirkondades ning kohalike ressursside väärindamise olulisust. MAK-i kavandis toodud väärindamise tegevussuund ongi põhilises osas seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eesmärkidega. Pole ette näha, et MAK-i rakendamine võiks ohustada arengukava eesmärkide saavutamist. 5.23 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+105 Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused. Üks tegevussuund näeb ette, et suurendatakse transpordisüsteemi konkurentsivõimet, arendatakse seda säästvalt, nutikalt ja kulutõhusalt, vähendatakse selle keskkonna jalajälge ning muudetakse taristul liiklemise ohutumaks. Teise tegevussuuna kohaselt tuuakse ühistransport inimestele lähemale ning muudetakse selle kasutamine mugavamaks targema planeerimise ja nutikama piletimüügikorralduse abil. Arengukavas on suur rõhk keskkonnahoiu ja loodusressursside säästliku kasutamise teemadel, mis on olulised ka metsanduses. Tuuakse välja ka uute teenuste tekkeks eelduste loomine näiteks mehitamata õhusõidukite opereerimise võimaldamise kaudu, mis aitab muuhulgas kaasa metsandusega seotud järelevalve- ja kontrolltegevuse arendamisele. Nähakse ette ka metsloomade liikumisandmete kogumise süsteemi arendamist, et soodustada nende andmete põhjal uute teenuste loomist. MAK-i kavand näeb tegevusena ette metsamaterjali transpordi muutumist kulu- ja süsinikuefektiivsemaks. Oluliseks peetakse metsaomanike, piirkondlike metsaühistute ja kohalike omavalitsuste koostööd, et tagada teede soodne seisukord. Heas seisukorras teede olemasolu on vajalik mitmest aspektist, sh nii metsa majandustegevuseks, kõrvalkasutuseks 104 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035. Eelnõu Riigikogus lugemisel. 105 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021+. Eelnõu. 52 (rekreatsioon, loodusturism, korilus), kohalike elanike juurdepääsuks kui ka pinnasekahjustuste vältimiseks. MAK puidu metsast väljaveo mahu suurendamist ei plaani. MAK-i plaani kohta muuta transport kulu- ja süsinikuefektiivsemaks puuduvad täpsemad tegevussuunad või indikaatorid, mille põhjal hinnata vastuolu võimalikkust arengukavaga. Ideeliselt on mõlema kava eesmärk sarnane ja ei ole põhjust eeldada vastuolu. 5.24 Digiühiskonna arengukava 2030106 Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juhtimisel on tegemisel Eesti digiühiskonna 2030 arengukava, mis on jätkuks varasemale Eesti Infoühiskonna 2020 arengukavale. Tegemist on koostatava dokumendiga, mis on plaanis vastu võtta 2021. aasta esimeses pooles. Arengukava loomise eesmärgiks on luua pikaajaline strateegia väge täis Eesti digiühiskonna edu tagamiseks, kus kõik inimesed saavad parima digikogemuse. Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks: digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus. Visiooniks on „Eesti täis digiväge“. Digiväelises Eestis on eesmärkideks, et digilahendused on lihtsad ja kättesaadavad nii inimeste elukorralduses kui majanduses. Otseselt digiühiskonna arengukavas metsandust ei ole mainitud, kuid seos MAK-ga on olemas läbi järgmiste aspektide: 1. Metsamajandamise ja puidukaubandusega seotud informatsiooni digitaalse haldamise teenuste ja võimaluste parandamine (metsainventeerimisandmete ja metsateatiste esitamine ning registreerimine, elektroonilise veoselehe infosüsteem jt); 2. Metsadega seotud puhkekasutuse ja turisminduse teenuste digitaliseerimine ja laiem kättesaadavus ning kasutamine (matkarajad, vaatamisväärsused, ööbimiskohad, lõkkekohad jt). Parandatakse metsade ligipääsetavust erinevate valdkondade üleselt koostööd tehes ning erinevaid digitaalseid lahendusi kasutusele võttes. MAK-l on vähesel määral kokkupuude arengukavaga, kuid MAK-i rakendamisest negatiivset mõju arengukava eesmärkidele ette näha ei ole. 5.25 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030107 Valdkonna arendamiseks on välja töötamisel keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ehk KEVAD, mis koondab suure osa valdkonna erinevaid arengukavasid ühtsesse strateegiasse. MAK ei saa olema KEVAD-e osa. Kuna KEVAD on alles koostamisel, lähtutakse hetkel kehtivatest arengukavadest. MAK-i mõjude hindamisel on siiski oluline käimas olevat tööd silmas pidada. KEVAD koondab ühtse katuse alla erinevad arengudokumendid. Kuna KEVAD ja MAK hakkavad kehtima samas ajaraamis, siis on KEVAD-e puhul tegemist ühe olulisima arengukavaga, millega 106 Digiühiskonna arengukava 2030. Eelnõu. 107 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030. Koostamise algusetapis. 53 tuleb MAK-i koostamisel ja selle mõjude hindamisel arvestada. Samuti tuleb MAK-i mõjude hindamisel arvestada KEVAD-e raames koostatava Looduskaitse tegevuskavaga aastani 2030. Mitmed hetkel kehtivatest arengudokumentidest on uuendamisel/loomisel, millest mõned lõimitakse KEVAD-e lisadeks: • Looduskaitse tegevuskava aastani 2030 — valmib KEVAD-e raames. • Eesti merestrateegia meetmekava 2022-2027 — dokument valmib 2022. a alguses. • Ringmajanduse strateegia/tegevuskava — dokument valmib 2021. a lõpuks ja kinnitatakse KEVAD-e lisana. • Riigi jäätmekava 2023-2028 — dokument valmib 2022. a lõpuks ja kinnitatakse KEVAD-e lisana (seniks pikendatakse kehtivat jäätmekava). • Veemajanduskavad — dokument valmib 2021. a lõpuks. • Üleujutustega seotud riskide maandamiskava 2021-2027— dokument valmib 2021. a lõpuks. • Nitraaditundliku ala tegevuskava perioodiks 2021-2024 — dokument valmib 2021. a kevadel. Merestrateegia meetmekavade108, metsanduse arengukava ja riigi jäätmekava KSH109 protsessidega on alustatud paralleelselt. Aastal 2019 valmisid õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm110 ning kiirgusohutuse riiklik arengukava111, mille raames viidi läbi KSH-d. 5.26 Läänemere kaitse tegevuskava112 Tegevuskava eesmärk on saavutada Läänemere hea seisund. Peamiste probleemkohtadena nähakse toiteainete rohkus, liigilise mitmekesisuse vähenemist ja mereõnnetuste rohkust. Vähesel määral võib metsamajandusel (lageraied) olla panus toiteainete liikumises Läänemerre, kuid tegevuskavas metsanduse mõju piiramiseks tegevusi ette nähtud ei ole. Seetõttu on MAK-l tegevuskavaga pigem mitteoluline puutumus. 108 Merestrateegia ajakohastatud meetmekava koostatakse 2021. aastal (seejärel uuesti 2027 jne). 109 „Riigi jäätmekava 2022–2028“ koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Keskkonnaministri 15.03.2021 käskkiri nr 1-2/21/131. 110 Õhusaasteainete vähendamise programm. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276. 111 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027. Kinnitatud keskkonnaministri 23.01.2020 käskkirjaga nr 1-2/20/44 k. 112 Baltic Sea Action Plan 54 5.27 Eesti metsapoliitika113 Eesti metsapoliitika on metsanduse arengukava oluline alus. Eesti metsapoliitika kohaselt on metsanduse arengul kaks lahutamatut ja teineteisest tulenevat üldeesmärki: 1) säästlik (ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; 2) metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomset tootmist ja kasutamist nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Eesti metsapoliitika kohaselt on metsade majandamise ja keskkonnakaitse põhiprintsiibiks metsaressursside säästlik, pidev, ühtlane ning mitmekülgne kasutamine. Lähtuvalt sellest on metsade majandamise ja ökosüsteemide kaitse eesmärkideks bioloogilise mitmekesisuse säilitamine, metsade tervisliku seisundi parandamine ning puidu ja metsa kõrvalsaaduste ning mittemateriaalsete hüvede mahu ja väärtuse tõstmine. MAK toetub suures osas Eesti metsapoliitika põhimõtetele, kuid arengukavana on MAK detailsem ja praktilisem, seades konkreetsed eesmärgid, mõõdikud ja tegevused nende saavutamiseks. Mõjude hindamisel tuleb jälgida MAK-i kooskõla metsapoliitika üldpõhimõtetega. Samas tuleb arvestada, et metsapoliitika on koostatud Eesti taasiseseisvumise järel ning vahepealse aja jooksul on põhimõtted ja vaated mitmetes aspektides oluliselt muutunud. Kindlasti aga kehtib üldprintsiip, et metsi tuleb majandada viisil, et täidetud oleks lisaks majanduslikele funktsioonidele ka metsade ökoloogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised funktsioonid. MAK mõjutab otseselt Eesti metsapoliitika arengut ja võib soovitada selles muudatusi. 5.28 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050114 Kliimapoliitika põhialuste kohaselt soodustatakse kodumaiste taastuvate energiaallikate järk- järgult laiemat kasutuselevõttu lõpptarbimise kõigis sektorites, pidades silmas ühiskonna heaolu kasvu ning vajadust tagada energiajulgeolek ja varustuskindlus. Soodustatakse kodumaiste bio- ning teiste taastuvenergiaressursside laialdast kasutuselevõttu nii elektri- ja soojusenergia tootmisel kui ka transpordikütustena. Oluliseks teguriks on kliimamuutusele reageerimise ajastatus: tegutseda tuleb kohe. Sellele on juhitud tähelepanu ka Euroopa Komisjoni dokumendis “Kliimamuutuste suhtes 113 Eesti metsapoliitika. Vastu võetud Riigikogu 11.06.1997 otsusega. 114 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Riigikogu 5.04.2017 otsus. 55 vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia115. Kliimapoliitika eesmärgistab metsade juurdekasvu ja süsiniku sidumise võime suurendamise tootliku ja kestliku metsamajandamisega ning pikas perspektiivis metsade süsinikuvaru säilitamise. Põhialuste kohaselt suurendatakse majandatava metsamaa tootlikkust peamiselt hooldusraie, puistute õigeaegse raie ja metsa kiire uuendamisega kasvukohatüübile sobilike puuliikidega. Majandatavates metsades rakendatakse paindlikke ja puistute kasvupotentsiaalist sõltuvaid raievanuseid, arvestatakse säästva metsanduse põhimõtetega ja hoolitsetakse elurikkuse säilimise eest. Kliimapoliitika rõhutab puidukasutuse järjepideva edendamise ning süsinikuvaru suurendamise vajadust puittoodetes ja ehitistes, asendades sel viisil taastumatute loodusressursside kasutamist116. Poliitika peab oluliseks kodumaise puidu kasutuse arendamist ja tootmist, näiteks ehituses puidu kasutuse suurendamist. Poliitika kohaselt soodustatakse senise metsamaa pindala säilimist ning teistes maakasutuse kategooriates eelistatakse süsiniku sidumise suurendamise ja heite vähendamise võtteid. Jälgitakse ja planeerimisel arvestatakse maakasutuse sektori trende. Kliimapoliitika suunab metsanduse ja maakasutuse sektoris eelistama teadus-, arendus- ja innovatsioonisuundi, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist ning leida alternatiivseid puidukasutusviise. MAK-i eelnõu toetab kliimapoliitikat läbi eesmärgi väärindada puitu, säilitada või tõsta metsamaa pindala ja tõsta teadustegevuse ning innovatsiooni osakaalu. Pole ette näha MAK-i tegevussuundi, mis võiksid seada ohtu kliimapoliitika eesmärke. 5.29 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030117 Arengukava kohaselt on oluline tagada metsade tootlikkus, elujõulisus ning mitmekesisus ja tõhus kasutamine muutuvas kliimas. Tulevikus prognoositakse kõrgema õhutemperatuuri ja sademete kasvust tingituna ökosüsteemide primaarproduktsiooni suurenemist, kuid samal ajal kiireneb ka orgaanilise aine lagunemine ning suureneb sellega seotud kasvuhoonegaaside heide. Kliimamuutuste tagajärjel muutuvad talved soojemaks ning muld ei külmu läbi, mis suurendab pindmise juurestikuga liigniisketes metsades eelkõige talviste tormikahjustuste esinemist ning raskendab metsatööde tegemist. 115 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning regioonide komiteele. Kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise Euroopa kujundamine – ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia 116 Leturcq, P. 2020 GHG displacement factors of harvested wood products: the myth or substitution. Scientific Reports 10: 20752. doi.org/10.1038/s41598-020-77527-8 117 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030. Võetud vastu Vabariigi Valitsuse poolt 2.03.2017. 56 Kliimamuutused mõjutavad metsa elupaikade levikut ja sidusust, bioloogilist mitmekesisust, liikidevahelisi suhteid ja metsa kasvukohatüüpe. Kliimamuutustega kohanemise arengukava kohaselt võivad muutuvad kliimatingimused mõjutada Eesti olulisemate biomajandusharude, sealhulgas metsasektori toimimist, muuhulgas muutuste kaudu metsade koosseisus, produktsioonis ja metsade ökoloogilises seisundis. Kava rõhutab investeeringute suurendamise vajadust metsade infrastruktuuri ja inimeste teavitusse, et tagada puidukasutuse säilimine ja puidu kvaliteet ning suurendada sel teel süsiniku sidumist. Suuremat tähelepanu on vaja pöörata metsataimekasvatusele, metsaselektsioonile, puistute hooldamisele, metsakaitsele ja metsapatoloogiale. Kliimamuutuste tõttu kujutavad järjest suurenevat ohtu Eestis seni puuduvad või vähearvukad, kuid lähiriikides üha suuremaid kahjustusi põhjustavad liigid (sh invasiivsed võõrliigid). Oluline on pöörata tähelepanu ka metsade geneetilise ressursi säilitamisele ja majandamisele, mis võimaldab puuliikidel paremini kohaneda muutuva kliimaga. 5.30 Looduskaitse arengukava aastani 2020118 Arengukava on üks olulisemaid metsanduse arengukavaga haakuvaid arengudokumente. Looduskaitse arengukava kehtib kuni Looduskaitse tegevuskava aastani 2030 valmimiseni (koos KEVAD-ga). Looduskaitse arengukava seisukohast on olulisim põhimõte, et puitu varutakse viisil ja ulatuses, mis tagab metsade elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja ka tulevikus. Ilma looduskaitseliste piiranguteta majandatavates metsades kaitstakse metsaseaduse alusel vääriselupaiku, kus ohustatud või haruldaste metsaliikide esinemise tõenäosus on suur. Majandatavates metsades on oluline täiendavate, metsaelustiku säilimist toetavate piirangute järgimine metsa majandamisel, nagu seemnepuude, elus ja surnud säilikpuude (elustikupuude) jätmine, monokultuurpuistute vältimine, metsade väetamisest loobumine, ohtlike taimekaitsevahendite (glüfosaatide) mittekasutamine, uute kuivendussüsteemide rajamise vältimine. Looduskaitse arengukava seab eesmärgid range kaitse all olevate metsade osakaalule (mis on tänaseks saavutatud) ja tüpoloogilisele esindatusele (alakaitstud olid laane-, salu- ja soovikumetsad). Arengukava kohaselt vajab täiendavat uurimist põlismetsa liikide elupaiganõudlus ning erinevate metsakasvukohatüüpide kaitstus. Rõhutatakse erametsatoetuste jätkumist kaitstavatel aladel. MAK-i ühe mõõdikuna on välja toodud soodsas seisundis Natura 2000 metsaelupaigatüüpide arvu tõus ning halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse hinnatud puistute pindala. 118 Looduskaitse arengukava aastani 2020. Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 26.07.2012 korraldusega nr 332 57 5.31 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030119 Metsapoliitikas rõhutatud metsade mitmekülgse kasutamise kontseptsiooni toetab ka Eesti keskkonnastrateegia. Keskkonnastrateegia alapunkt 5.1.4 „Mets“ eesmärk on metsakasutuses ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike vajaduste tasakaalustatud rahuldamine väga pikas perspektiivis. Keskkonnastrateegia seab seoses metsandusega järgmised meetmed (tegevussuunad): • Metsanduse arengu pikaajaline kavandamine majanduslike, sotsiaalsete, ökoloogiliste ja kultuuriliste vajaduste tasakaalustatud rahuldamisest lähtudes. • Polüfunktsionaalsete metsade kasvatamist ja jätkusuutlikku kasutamist tagavate soodustuste, toetuste ja regulatsioonide süsteemi väljatöötamine. • Metsandusalaste info- ja seiresüsteemide arendamine teadmispõhiste otsuste tegemise võimaldamiseks. • Järelevalvesüsteemi tõhustamine ebaseadusliku metsakasutamise piiramiseks Keskkonnastrateegia kohaselt on metsaga seotud strateegiline küsimus järgmine: kas eelistada polüfunktsionaalset (üheaegselt majanduslikke, sotsiaalseid, ökoloogilisi ja kultuurilisi vajadusi rahuldavat) või monofunktsionaalset metsa? Järeldatakse, et monofunktsionaalsus välistab muud kasutamisviisid ja muudab metsa liiga haavatavaks nii majanduslikus kui ökoloogilises mõttes. Polüfunktsionaalne mets on stabiilsem ning vastupidavam haigustele ja olude muutustele ning, kui majanduslik nõudlus muutub, kiiremini kohaldatav uutele nõudmistele. Seega on keskkonnastrateegia kohaselt eelistatud polüfunktsionaalne mets. MAK tähtsustab metsade mitmekülgset kasutust. Sealhulgas looduskaitse, kultuur, majandus. Tuleb jälgida, et MAK-i tegevussuunad ja mõõdikud mitmekülgse kasutuse eesmärgiga vastuollu ei lähe. 119 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Heaks kiidetud Riigikogu 14.02.2027 otsusega. 58 6 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Eeldatavalt olulise mõju kirjeldamiseks on kasutatud mõjude hindamise metoodika kontrollküsimustikku120. Küsimustik on mõeldud õigusaktide ja arengukavade kehtestamisega kaasnevate mõjude hindamiseks ja käsitleb kõiki riigi valdkondasid. Kuna käesoleva mõju hindamise eesmärk on lisaks looduskeskkonnale avalduvatele mõjudele hinnata ka muude valdkondade mõjusid, sobib kõike hõlmav õigusaktide mõjude hindamise metoodika ka antud juhul. Vastavalt metoodikale on valdkonnad jaotatud järgmistesse rühmadesse: 1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud. 2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. 3. Mõju majandusele. 4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale. 5. Mõju regionaalarengule. 6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele. Loetelu katab muuhulgas KeHJS §36 lg 2 p 4 toodud valdkonnad: mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ja võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Kontrollküsimustik on toodud mõjude hindamise programmi lisas 1 „Mõjude kontrollküsimustik“. Mõjude hindamise programmi etapis on antud hinnang, kas MAKl võib olla oluline puutumus küsimusega ehk, kas mõju võib olla oluline. Olulisuse kriteeriumiks on hinnang, kuivõrd võib olla puutumus teiste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega. Kui puutumus on võimalik, liigitub see eeldatavalt oluliseks mõjuks. 120 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2012. 59 7 Hindamisel kasutatav hindamismetoodika MAK-i tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidele. KSH eksperdirühm toimib MAK-i töögrupi kõrval konsultatsioonimeeskonnana, kes juhib tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) ja teeb ettepanekuid MAK tõhustamiseks. Tuleb tähele panna, et MAK-i eesmärk on suunata Eesti metsandust ja MAK eesmärk ei ole kaasa aidata teiste strateegiate eesmärkide saavutamisele. Küll ei tohi MAK teiste eesmärkide saavutamist takistada. KSH eksperdirühm lähtub võimalike mõjude prognoosimisel ja MAK-i meeskonna konsulteerimisel lisas 1 „Mõjude kontrollküsimustik“ toodud metoodikast ja indikaatoritest. Käesoleva programmi koostamise poole peal andis Justiitsministeerium ja Riigikantselei välja uue metoodika121. 2021. aastal täiendati metoodikat, et viia see kooskõlla Vabariigi Valitsuse määrusega122 ning uuendati metoodika struktuuri, terminoloogiat ning selgitati enam lahti mõjude hindamise etappe. Osaliselt täiendati ka kontrollküsimustikku sõnastades küsimusi täpsemalt. Mõjude hindamise etapis tuleb oluliseks loetud küsimused üle vaadata uue kontrollküsimustiku küsimuste redaktsioonis. Asjakohasel juhul võib eksperdirühm teha ettepanekuid tegevussuundade seadmiseks ning täpsustamiseks vastavalt MAK eesmärkidele. See ei ole ekspertgrupi põhiülesanne ja tehakse juhul, kui vastavalt oma erialateadmistele nähakse potentsiaalseid parenduskohti. MAK-i eesmärkide seadmisesse eksperdirühm ei sekku. Mõjude hindamise aruande täpsusaste on võrdne MAK-i täpsusastmega. Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus MAK esitab suunad kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitab ka mõjude hindamise aruanne mõju prognoosi kvalitatiivselt. Kvantitatiivsete näitajate puhul prognoositakse võimalusel mõju samal kvantitatiivsel tasemel. MAK-i mõju NATURA aladele objektipõhiselt ei hinnata. NATURA hindamise eelduseks on planeeritava tegevuse ruumiliselt täpselt määratletud kirjeldus. MAK ei planeeri ruumiliselt määratletud arenguid. NATURA aladele avalduvat mõju hinnatakse vastavalt lisas 1 „Mõjude kontrollküsimustik“ toodud metoodikale. Hinnatakse seda, kas MAK seatud eesmärgid ja tegevused võivad suurendada majandussurvet Natura aladel või mõjutada muul viisil Natura alade terviklikkust ja Natura võrgustiku sidusust ning mõjutada kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundit. Hinnatakse võimalikke mõjutusi Natura alade sees kui ka mõjusid, mis tulenevad tegevustest Natura alade naabruses (nt metsakuivenduse mõjud), kuid mis võivad avaldada mõjusid Natura aladele. Analüüsida tuleb nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, samuti võimalikke kumulatiivseid mõjusid. Hindamise eesmärk on jõuda 121 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021. 122 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord. Vabariigi Valitsus. 19.12.2019 määrus nr 117. 60 veendumusele, kas MAK võib olla vastuolus loodusdirektiivi123 ja linnudirektiivi124 ning Eesti seatud üldiste eesmärkidega. MAK-i koostamisel ei ole käesolevaks hetkeks tekkinud põhimõttelisi arengustsenaariume, mida mõjude hindamises võrrelda. Null alternatiivina käsitletakse olemasolevate trendide jätkumist. Mõju hindamise väljundiks on aruanne, mis kirjeldab toimunud mõjude hindamise protsessi, tuvastatud riskikohtasid ja välja töötatud lahendusi, hinnangut lõplikult välja töötatud MAK-ile ning ettepanekuid võimalike riskide vältimiseks ja riigi teiste eesmärkidega sünergia tekitamiseks. 123 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992. 124 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta 61 8 Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle dokumendi vastu 8.1 Asjaomased asutused Lähtuvalt MAK2030 kõrgetasemelise strateegilise planeerimisdokumendi olemusest on asjaomasteks asutusteks ministeeriumid. Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja on palunud ministeeriumitel oma seisukoha kujundamiseks kaasata vastavalt vajadusele oma valitsemisalas tegutsevad asutused ning esitada KSH programmile ühtne seisukoht. • Haridus- ja teadusministeerium • Justiitsministeerium • Kaitseministeerium • Keskkonnaministeerium • Kultuuriministeerium • Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium • Maaeluministeerium • Rahandusministeerium • Siseministeerium • Sotsiaalministeerium • Välisministeerium 8.2 Muud huvitatud osapooled Muude osapoolte kaasamine toimub mõjude hindamise programmi ja aruande avalikustamise käigus. Neid osapooli teavitatakse avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust, kus on võimalik oma arvamust avaldada. 8.2.1 Teadus- ja haridusasutused • Eesti Maaülikool • Tartu Ülikool • Tallinna Tehnikaülikool • Tallinna Ülikool • Eesti Teaduste Akadeemia • Luua Metsanduskool • Eesti Kunstiakadeemia 8.2.2 Organisatsioonid • Eesti Erametsaliit • Eesti Keskkonnaühenduste Koda 62 • Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit • Eesti Metsataimetootjate Liit • Eesti Jahimeeste Selts • Eesti Linnade ja Valdade Liit • Eesti Looduskaitse Selts • Eesti Loodusturismi Ühing • Eesti Ornitoloogiaühing • Eesti Metsatöötajate Ametiühing • Eesti Märgalade Ühing • Eesti Taastuvenergia Koda • Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda • Eesti Metsa Abiks • Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda • Eesti Maastikuarhitektide Liit • Eesti Evangeelse Luterliku Kirik • Eesti Metsaselts • Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda • Kotkaklubi • Eesti Kaugmetsaomanike Liit • Eesti Puitmajaliit • MTÜ Eesti Kutseliste Mesinike Ühing • Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing • Keskühistu Eramets • Eesti Metsasertifitseerimise Nõukogu MTÜ • Eesti Metsloomaühing MTÜ • Eesti Planeerijate Ühing • Eesti Arhitektide Liit • Eestimaa Looduse Fond • Eestimaa Talupidajate Keskliit 63 9 Mõju hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava september 2019 KSH algatamine detsember 2020 mõjude hindamise programmi ekspertgrupi leidmine veebruar 2021 MAK struktuuri muudatused ja täiendused märts 2021 MAK juhtkogu moodustamine aprill 2021 MAK juhtkogu I kohtumine, MAK struktuur ja mõjude hindajate tutvustus juuni 2021 MAK juhtkogu II kohtumine mõjude hindamise programmi tutvustamine juuni 2021 mõjude hindamise programmi kohta seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt september 2021 mõjude hindamise programmi avalikustamine november 2021 mõjude hindamise programmi nõuetele vastavuse kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine aprill 2022 MAK juhtkogu III, mõjude hindamise aruande ülevaatamine ja MAK täiendamine juuni 2022 mõjude hindamise aruande kohta seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt september 2022 mõjude hindamise aruande ja MAK avalikustamine oktoober 2022 mõjude hindamise aruande ja MAK kooskõlastamine asjaomaste asutustega november 2022 mõjude hindamise aruande nõuetele vastavuse kontrollimine ja nõuetele vastavaks tunnistamine detsember 2022 MAK vastuvõtmine 64 10 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja KSH eksperdirühm 10.1 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja Keskkonnaministeerium Narva maantee 7a, Tallinn 15172 Üldtelefon: 626 2802 Faks: 626 2801 E-post: [email protected] Esindaja: Leno Kuura; 6262912, [email protected] Pressiesindaja: Marju Kaasik 6262811, 5133165 [email protected] 10.2 Eksperdirühm Strateegilise planeerimisdokumendi koostamise korraldaja viib mõjude hindamise läbi kahe hankega vastavalt programmi ja aruande koostamiseks. Sellest tulenevalt võib eksperdirühma koosseis aruande etapis muutuda. Juhul, kui eksperdirühma koosseis muutub, kaasatakse igal juhul mõjude hindamise aruande koostamisse vajaliku pädevusega valdkondade eksperdid programmis paika pandud mõjude hindamiseks. ekspert mõjuvaldkond pädevuse miinimumnõuded Karl Kupits KSH juhtekspert vastab KeHJS § 34 lg 4 Jaak KSH kaasekspert, metoodika kaasamine aruande etappi on Järvekülg koostamine vabatahtlik Hendrik KSH kaasekspert, metoodika kaasamine aruande etappi on Puhkim koostamine vabatahtlik Olavi majandusvaldkonna ekspert magistrikraad või sellele vastav Grünvald haridus majandusvaldkonnas vähemalt 3-aastast töökogemust mõjuvaldkonnas Nele Rent kultuuripärandi ekspert magistrikraad või sellele vastav haridus kultuuriteaduste valdkonnas 65  vähemalt 3-aastast töökogemust mõjuvaldkonnas Kalev metsandusvaldkonna ekspert sh magistrikraad või sellele vastav Jõgiste metsakasvatus, metsakasutuse haridus keskkonna-, loodus-, planeerimine, metsapatoloogia ja põllumajandus- või süsinikuringe metsandusvaldkonnas vähemalt 3-aastast töökogemust mõjuvaldkonnas Siim puidutöötlemise valdkonna ekspert sh magistrikraad või sellele vastav Salmar mehaaniline kui keemiline haridus keskkonna-, loodus-, väärindamine põllumajandus- või metsandusvaldkonnas vähemalt 3-aastast töökogemust mõjuvaldkonnas Raimo ökoloogia valdkonna ekspert magistrikraad või sellele vastav Pajula haridus keskkonna-, loodus-, põllumajandus- või metsandusvaldkonnas vähemalt 3-aastast töökogemust mõjuvaldkonnas Häli sotsiaalvaldkonna ekspert magistrikraad või sellele vastav Tarum haridus sotsiaalteaduste valdkonnas vähemalt 3-aastast töökogemust mõjuvaldkonnas Pille ruumilise planeerimise ekspert Magistrikraad geograafias või Metspalu maastikuplaneerimises. Vähemalt 3-aastat töökogemust mõjuvaldkonnas KSH juhtekspert Karl Kupits kinnitab, et ta vastab KeHJS § 34 lõike 4 punktides 1–5 esitatud nõuetele, tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne 66 11 Ettepanekud ja vastused 11.1 Asjaomaste asutuste seisukohad Lisatakse pärast seisukohtade laekumist. Haridus- ja Teadusuministeerium 15.07.2021 e-kiri Täiendavalt toome välja veel kaks Kutsekoja uuringut: „Töötamise Arvestatud. Excelis täiendatud veerud 1.3.6 ja 1.9.2. Soovitame tulevikutrendid“ ja „OSKA COVID-19 eriuuring“, mille kasutamist võib võtta mõjude hindamisel arvesse ka nimetatud kahes uuringus kaaluda, kas 1.3.6., 1.9.2 ja/või mõne muu seotud teema küsimuste puhul. väljatoodud. Uuringud toovad välja tööhõivet mõjutavad olulised tegurid lähima 10 aasta vaates. Metsandussektori vaates on oluline märkida, et tööturu arengus toimub rohepöörde võimendamine (ringmajandus, süsiniku neutraalsus, ressursisäästlikkus, elurikkus, kliimamuutus). Uuringud toovad välja ka oskused, mis Covidist hoogu said ja mis on olulised tööturu tulevikutrendide vaates. Kõige olulisemalt oskused, mis on vajalikud kõikides sektorites, on digioskused, suhtlemis- ja juhtimisoskused, enesejuhtimine, riskijuhtimine, kohanemisvõime, tootearendus, e-turundus loovus jm. Et kiireneva rohepöördega toime tulla, vajavad inimesed üha enam võimalusi arendada roheoskuseid. Seejuures tuleb üldoskuste omandamist metsandusvaldkonna kutseõppes mõõta ka läbi praktiliste probleemide lahendamise. Tulevikus on oluline töötajate erialaoskuste arendamise juures ka võime panustada elukestvalt enesearengusse. Nendele tööturu muutuvatele vajadustele peavad täiend- ja ümberõppe 67 pakkumistega reageerima ka kutseõppeasutused. Kutseharidus koos paindlikkusega on muutumas järjest individuaalsemaks ning haridussüsteemi subjektiks saab enam õppija ja kutseõppeasutused muutuvad enam ettevõtjaid kaasates teenusepakkujateks. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria valdkonnal (ISCED-F õppevaldkondade jaotuses) sh metsandussektoril on viimastel aastatel tööjõuga probleem olnud ja on jätkuvalt raskuseid vajalike oskustega töötajate värbamisel. Selles sektoris on töötajatel lävend valdkonda vahetada kõrge. Kriisiperioodil on samas koondatud palju tööjõudu teenindus- ja majutussektoris, tulevikus ka põlevkivienergeetikas kaevanduse, õlitööstuse ja elektritootmise võimalike koondamiste jätkumisel jt sektorites. Seega otsivad paljud koondatutest juba tööjõuturul uusi väljakutseid uutes sektorites. Liikumas on ka tööjõudu, kes saavad kaasa tuua oskusi teistelt erialadelt sh tööstusest, autoremondi töökodadest, energeetikast jne. Metsandussektoril on siinjuures võimalus värvata uusi töötajaid, kes metsanduse erialadele tööle tulekuks vajavad kas täiendõpet või täiskasvanud õppijana paindlikke tasemeõppe võimalusi. Rahandusministeerium 12.07.2021 nr 15-4/4404-2 1. Juhime tähelepanu, et programmis viidatud Justiitsministeeriumi poolt Osaliselt arvestatud. Programmi koostamise hetkel oli saadaval koostatud mõjude hindamise metoodika (2012) on Riigikantselei ja 2012. aasta mõjude hindamise metoodika. Uus metoodika Justiitsministeeriumi koostöös ajakohastatud 2021. aastal. Programmis avaldati programmi avalikustamise protsess alguses. ja mõjude hindamisel tuleb lähtuda uuendatud metoodikast. Programmi koostamisel on kasutatud metoodika Muuhulgas käsitleb uuendatud metoodika mõjude hindamist kontrollküsimustikku ja jäetud kasutamata muu juhendav osa. valdkonna arengukava koostamise käigus, mõõdikute kasutamist Kõrvutades uue metoodika kontrollküsimustikku vanaga, on näha, kriteeriumite ja näitajate süsteemis ning valdkonna arengukava 68  aruandlust, samuti seoseid hinnatavate mõjuvaldkondadega. Palume et osa küsimusi on mõnevõrra muudetud, kuid muutused ei ole KSH programm täiendavalt läbi analüüsida ja viia vastavusesse põhimõtteliselt erinevad. St ei ole välja jäetud mingit teemat või täiendatud metoodikaga. ei ole sisse toodud täitsa uusi teemasid. Samas on muudatusi piisaval hulgal, et neid uuesti hindamata üle võtta. Kuna uuesti hindamine on sisuliselt töö algusesse minemine ja uuele küsimustikule vastused ei saa olema eeldatavasti oluliselt erinevad, siis jätkatakse programmis vana kontrollküsimustikuga, kuid programmis tehakse ettepanek aruande etapis oluliseks loetud küsimused üle vaadata uue küsimustiku sõnastuses. 2. Selgitamist vajab mõiste "metsasektor" tähendus, kuna nii MAK 2030-s Osaliselt arvestatud. Sotsiaalse ja kultuurilise osa puhul on vajalik kui KSH programmis kasutatakse seda mõistet puidutööstuse vastena, suurem rõhuasetus. Samas puudub “metsasektori” selge mis ei hõlma selliselt metsandusega seotud sotsiaalset ja kultuurilist definitsioon. Metsasektor haarab ökoloogilist, majanduslikku ja ettevõtlust (turism, terviseliikumine, õuesõpe jms). Samas on kultuurilist mõõdet. Seda võib ka hindamisprogrammi erinevates metsasektori mõistet kasutatud programmis ka metsanduse osades näha. Ökosüsteemi teenuste osas võiks metsa spetsiifilise konkurentsivõime alaeesmärgina (skeem ja loetelu lk 9). Metsanduse kasutusfunktsiooni puhul mainida ka kaitsefunktsioone: mets konkurentsivõime aluseks on ka sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega puhastab õhku ja vett, pakub varju tuule eest. Punkti 5.9 (Heaolu arvestamine ja metsa kasutusfunktsioonide kaasav planeerimine. Tuleb arengukava 2016 – 2023) tuuakse välja kõrge kvalifikatsiooniga nõustuda, et "Metsa majanduslike funktsioonidena nähakse valdavalt töötajate vajadus metsasektoris. MAK soodustab uudsema ja metsa puidulist ja süsinikusidumise väärtust, vähe on aga infot keerukama kompetentsi tekkimist sektoris. mittepuidulistest majanduslikest, ökoloogilistest, kultuurilistest ja Programmis ei ole metsasektorit käsitletud üksnes puidutööstuse sotsiaalsetest väärtustest" (programmis lk 19). vastena. Kontrollküsimustikus on metsa käsitletud ka puhke, kultuuri, tervise jm kontekstis. 3. Programmis lk 11 on tõdetud, et metsamajanduse olulisim negatiivne Arvestatud. Peatüki pealkiri sisu ise räägib elurikkusest. Täiendati mõju elurikkusele tuleneb asjaolust, et Eesti metsade majandamine on p 4.4 lõiku 4 lageraiega. 69  lageraiepõhine. Sama pädeb ka metsamajanduse negatiivse mõju kohta sotsiaalsetele ja kultuurilistele väärtustele. 4. Programmi lk 14 on märgitud, et kuivendus on ohuks veel looduslikuna Arvestatud - täiendatud programmi teemat käsitleva lõiguga: säilinud veerežiimiga soometsade ja soostunud metsade seisundile ja “Metsade, eelkõige soometsade ja soostunud metsade, elustikule. Meie hinnangul vajab lisaks kuivendusele käsitlemist ka veerežiimile avaldavad mõju ka lageraied, mille tagajärjel väheneb lageraietega kaasnev mõju soometsade veerežiimile. Nimelt võib aurumine ning tõuseb veetase. Antud mõju piirkonna elustikule lageraiete tagajärjel ala muutuda veel liigniiskemaks ja seeläbi võib olla erinev. Veetaseme tõus võib kompenseerida kuivenduse mõjutada oluliselt elustikku. mõju aga kuivenduse puudumisel kiirendada soostumist ning mõjutada negatiivselt piirkonnas välja kujunenud metsaökosüsteeme.” 5. Programmis lk 15 lause "Samuti on metsade säilimine väljaspool Arvestatud osaliselt. ruumilise keskkonna kavandamise haardeulatust ning Eesti Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanekust. nüüdisarhitektuuris kasutatakse liiga vähe puitmaterjali." Vajab täpsemat lahti kirjutamist ning mõju hindamisel käsitlemist. Ühte Peatüki pealkiri on „4.3 Mets kui elukeskkond ja lausesse pandud mõtted käsitlevad metsa majandamise erinevaid pärandkultuuri kandja“. Pole juttu tervisekäitumisest vaid inimese alameesmärke. Kuidas on puitmaterjali kasutamine nüüdisarhitektuuris seosest puuga. Selles kontekstis on lausel selge mõte. seotud inimese tervisekäitumise või harjumusega metsas käia? Küll aga Peatüki selles lõigus kirjeldatakse arengukava koostamisel välja on need seotud metsade ruumilise keskkonna kavandamise võimaluste selgitatud valupunkte. Neid ei vastandata, ei analüüsita. kitsaskohtadega. Edaspidises tekstis on teemat siiski enam analüüsitud. Korrigeeriti teksti, et mõte arusaadavamalt välja tuleks. Kindlasti on "Üldist loodusest võõrandumise tendentsi arvestades Lisati vajadus hinnata avalikke kulutusi puhke- jms aladele ja kulutused rekreatsiooniobjektidele otstarbekad" (lk 17). Kas aga ka puidukäivet ja indikaatori kontrollküsimustikku piisavad võrreldes metsasektori puidukäibega, see vajab hindamist. Kontrollküsimustiku küsimused vajavad selles osas konkretiseerimist. 70 6. Programmi peatükis 4.4 sisaldub väga oluline küsimuse püstitus – millal Võetakse teadmiseks. taastuv metsaökosüsteem jälle süsinikku siduma hakkab? See on üks olulisemaid teaduslikke ja rakenduslikke võtmeküsimusi metsanduses süsinikuringe seisukohast ja ka metsanduse arengukava seisukohast laiemalt, kui vaidlusaluses teemakäsitluses positsiooni võtmise alusel hakatakse tegema pikaajalisi otsuseid ning põhjendama raiemahte. 7. Näiteks programmi lk 15 on märgitud, et alates 2014. aastast puuduvad Uuendamine erametsades on MAK2030 üks prioriteete. Täna regulaarselt esitatavad andmed metsauuenduse kohta eramaadel. kogutakse andmeid nii erametsade kui riigimetsade metsade Oleme seisukohal, et metsaomanikke tuleks käsitleda kindlasti võrdselt, uuendamise kohta, aga lihtsalt andmete täpsus on erinev. seega palume rõhutada vajadust omada piisavat ülevaadet, et hinnata Riigimetsade kohta saadav ülevaade on operatiivsem ning ka erametsades toimuvaid protsesse. MAK 2020 aruandest nähtub, et täpsem. Erametsade mahud tuletatakse läbi uuendusraiete riik ei ole suutnud seda eesmärki viimastel aastatel järgida ning pindala ning turustatavate metsataimede arvu kaudu erametsades püstitatud eesmärgid on saavutamata. See järeldus vajab MAK 2030 mõjude hindamisel seisukohavõttu ja ettepanekuid tulevikuks. 8. Programmi peatükki 4.7 tuleb täpsustada kogu ulatuses, et eristada Arvestatud. Peatükki „Metsade kasutamise ruumiline metsade funktsionaalse kasutamise ruumiline planeerimine planeerimine“ täiendati. Planeerimisseaduse mõistes (nt puhkemets jne) metsamajanduse planeerimisest Metsaseaduse mõistes (muuhulgas ka raiete planeerimine). Ilmselt ei suuda kahe erineva planeerimise – ruumilise planeerimise ja metsaseaduse järgi metsamajanduslike tööde planeerimise – mõistete ja eesmärkide segunemine osaliste huve tasakaalustada. See koormab nt üldplaneeringu koostamist ebamõistlike vastasseisudega ega ole kestlik. Ruumiline planeerimine ja metsaseaduse järgi toimuv metsamajanduslik planeerimine on 71  mõlemad kohapõhised. Ruum on ühine, ent ootused väärtustele, tegevusele ning avaliku huviga arvestamisele võivad erineda. Metsamajanduslik planeerimine, millel on samuti ruumiline mõju, ei saa asendada ruumilist planeerimist ega täita selle ülesandeid. Vt Levald, A. Metsa ruumiline planeerimine viib koostööle. Sirp 08.05.2020. Viide maastikukonventsioonile ei ole ruumilise planeerimise osas ammendav. RMK ei tegele KAH aladel ruumilise planeerimisega vaid huviliste kaasamisega metsade majandamisse ettevõttes kujunenud menetluskorra alusel. Vt ka Kaljuveer, K.-K. Üldplaneeringud ja metsade kasutuse suunamine. 9. Programmi peatükis 4.11 on käsitletud koos teemasid metsaomandi Arvestatud. Pealkirja on tekkinud viga. “Kultuuri” asemel on struktuur ja kultuur. Palume kaaluda, kas nende teemade koos kohasem kasutada “kasutamistavad”. Korrigeeriti. käsitlemine on asjakohane. Peatükis 4.14 leiavad käsitlust nii sotsiaalne kui kultuuriline funktsioon. Ökosüsteemiteenuste mõistes on tegemist kultuuriteenustega. Teeme ettepaneku analüüsida kultuuri osas muuhulgas ka õiguste ja kohustuste teematikat üldises omandikultuuri kontekstis. 10. Teeme ettepaneku täiendada eksperdirühma – kaasata ruumilise Arvestatud. Ekspert lisati. planeerimise pädevusega ekspert, kuna metsanduse arengukaval on otsene mõju ruumi kavandamisele ja selle kasutusele. Vajadusel oleme valmis andma nõu vajaliku pädevusega ekspertide leidmisel. 11. Rahandusministeerium ei võta hetkel seisukohta MAK 2030 sisu osas, KSH ülesanne ei ole hinnata riigi poolt seatud sihttasemete kuna soovime ära oodata laiapõhjalise mõjude hindamise tulemused. õigsust. KSH ülesanne on hinnata, kas MAK võib kaasa tuua Juhime tähelepanu, et MAK 2030-s pole sihttasemed määratletud negatiivset välismõju. 72  hoomatavalt, nt pole arusaadav, kui palju soovitakse strateegiaperioodi Arvestades metsanduse pikaajalisust ning arengukava jooksul olukorda parendada. Seetõttu pole meie hinnangul ka täpsusastet ning suhteliselt lühikest kestvust on seni piirdutud kavandatud tegevuste mõju ja tulemuslikkust võimalik KSH raames tendentside või seisu indikatsioonidega. Toimuvad veel arutelud, hinnata ega otsustada, kas määratud sihttasemed on otstarbekad ja/või kas määratleda eesmärkide sihttasemed kvantitatiivselt või mitte. riigile käsitletavas ajaperioodis jõukohased. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12.07.2021 nr 1.1- 16/21-0018/3616-2 1. Üldine tähelepanek: MAK kavandis on metsandust käsitletud Arvestatud. MAK peabki tegelema oma valdkonnaga, et vältida oluliselt kitsamas mõistes (fookus on ainult puistute majandamisel) laialivalgumist. kui KSH programmis. MAK-s on põgusalt juttu küll loodusturismist, Seevastu KSH ja muude oluliste mõjude hindamise ülesanne on jahindusest ja korilusest, kuid seda mitte majandustegevuse mõttes. vaadata, kuidas MAK võib mõjutada teisi riigi valdkondi ning ära MAK läbivalt räägitakse ainult puistute majandamisest. On oluline, hoida välismõjusid. Ekspertgrupi hinnangul tagab programm et mõjusid hinnatakse igast vaatenurgast ja erinevate tegevuste laiapõhjalise hindamise. raames ning hinnangud jõuaksid ka arengukavasse. 2. Kestlikkus – kuidas seatud eesmärkki ehk kestlikkust mõõdetakse ja Arvestades metsanduse pikaajalisust ning arengukava täpsusastet seiratakse ehk kuidas on kõigile teada, et tegu on kestlikku ning suhteliselt lühikest kestvust on seni piirdutud tendentside või olukorraga? Mis põhjusel on MAK mõõdikute sihttasemed mitte seisu indikatsioonidega. Toimuvad veel arutelud, kas määratleda arvulised, vaid suundumust näitavad? Kas see muutub peale eesmärkide sihttasemed kvantitatiivselt või mitte. mõjuhindamist? 3. Täpsustamist vajavad mõned MAK-s olevad mõisted, mis võivad KSH Mõistete selgitused tulevad MAK2030 lisana. tulemusi mõjutada: - Metsade kogutagavara: Kas mõeldud on kogu biomassi mahtu või ainult puistute, st puiduvaru? Metsaseaduse tähenduses on mets 73  „ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust“. - Mainitud on tulundusmetsa, kuid sellist mõistet enam Metsaseaduses ei ole. - Termin „metsandussektor“ on praktikas aina laienev mõiste ega tähenda ainult puistutega tegelemist ja täpne sisu oleneb kontekstis. Seepärast võiks arengukavas ja mõjude hindamisel piiritleda täpsemalt selle termini sisu. Muidu jääb näiteks mõõdik „Metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv“ laialivalguvaks ja aastane tulemus sõltub ülevaate koostaja arusaamast. 4. Kuna MAK-s on välja toodud probleem, et metsandussektoris Võetakse teadmiseks. Vajab veel arutelu juhtkogus. valitseb ebakindlus edasiste tegevuste ja investeeringute kavandamiseks, oleks oluline seada kaitstavate metsade osakaalule ülempiir. Arengukava peaks tagama, et kaitse-eesmärgid täidetakse optimaalse kaitse all oleva metsamaapindalaga. 5. MAK-s on ebatäpsus energeetikasse jõudva puidu osas. Märgitud on Võetakse teadmiseks. Vajab veel arutelu juhtkogus. ainult madalakvaliteediline ümarpuit ja raidmed, kuid tegelikkuses jõuab energeetikasse ka suur osa puidutööstuse jäätmetest ehk tegu on laiema ringmajandusega. Samuti tuleks välja tuua, kui oluline on seetõttu metsa- ja puidutööstus energeetikale, tagades juhitava elektritootmise ning aidates kaasa seeläbi taastuvenergia eesmärgi täitmisele. Teiseks on eksitav MAK väide „Energeetikas kasutatakse puitu vastavalt väärindamispotentsiaalile, sh uuritakse ja 74  arendatakse ümarpuidu kohaliku väärindamise ja mitmekülgse kasutamise võimalusi“. Praktikas on ümarpuidu (va küttepuidu, mida ei saa kasutada muuks otstarbeks) energeetikas kasutamine taunitud olnud. 6. Mõõdik „Metsasektori ettevõtete aastane lisandväärtuse kasv“ - Võetakse teadmiseks. Vajab veel arutelu juhtkogus. lihtsalt aastast lisandväärtuse kasvu mõõta ei ole mõistlik, inflatsiooni prognoosimatu hüplikkuse tõttu võib väga hüplik olla, siis on tulemust prognoosida raske. Mõistlikum oleks mingi väärtusega võrrelda, näiteks Eesti keskmise kasvuga või eesmärk jõuda põhjamaade keskmisele tasemele vms. Samuti on mõõdik „Riigimetsa külastatavus“ vastuoluline, sest looduskaitselised piirangud seavad mõõdikule kiiresti lae. Maaeluministeerium 05.07.2021 nr 4.1-3/1170-1 Lk 13 palume kasutada õiget EL fondi nime, teeme ettepaneku „Maaelu Arvestatud. Parandus sisse viidud. Arengu Euroopa Põllumajandusfond“ asendada nimega „Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond“. LK 13 teeme ettepaneku lisada toetuste nimekirja EL kaasrahastatav Arvestatud. Täiendused on sisse viidud. toetusmeede „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus“, vajadusel tuua välja teave muudest fondidest rahastavate toetuste kohta, näiteks LIFE programm. Maaeluministeerium kavandab perioodil 2021-2027 rakendada EL kaasrahastatavat toetust „Investeeringud bioressursside väärindamisse“, mille sihtgrupiks on ka 75 metsandusettevõtted, seetõttu teeme ettepaneku lisada loetellu ka see toetus. Lk 20 on toodud metsataimede vajadus. Teeme ettepaneku hinnata Arvestatud osaliselt. Mõju kliimamuutustele hindamiseks ei ole metsataimede mõju kliimamuutuste kontekstis ja seoses sellega hinnata vajalik, kuna selgelt on teada, et ette kasvatatud taimi on liiga vajadust enamlevinud taimede, sh laialehiste puuliikide taimede järgi. vähe. Lõiku lisati kokkuvõttev järeldus, et on vajadus ettekasvatusmahtu tõsta. Lk 24 palume täiendada, et EL kaasrahastusel toetatakse metsas ka Arvestatud. Täpsustus on sisse viidud. kuivendussüsteemide arendamist ja korrastamist meetmes „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid“. Lk 24 teeme ettepaneku täiendavalt analüüsida ja uuendada 2014. aastast meil uuemaid andmeid ei olegi. Kasvukohatüüpide kuivenduskraavide investeeringu vajadust ja maksumust, sest andmed on osas võib leida infot „Metsamajanduse alused“ (Tartu Ülikooli aastast 2014. Samuti teeme ettepaneku selgemalt välja tuua kirjastus, lk 544-545) ja viimase lause osas võib vaadata MAK2030 kasvukohatüübid, kus on oluline arendada ja säilitada kuivendussüsteemide alusuuringut (lk 300, tabel 8) ja maaparandussüsteemide registrit toimimisvõime. Samuti tuua lisaks RMK-le välja andmed erametsades tehtud kuivendustööde kohta, sh keskkonnakaitserajatiste rajamise kohta. LK 46 on käsitletud seoseid PõKa 2030-ga. Välja on toodud puutepunkt Arvestatud. Käsitlus lisati peatükki „Põllumajanduse ja kalanduse maakasutuse pindaladega. Lisaks väärtusliku põllumajandusmaa valdkonna arengukava aastani 2030“ vähendamist põhjustavate meetmete vältimisele tuleks meie hinnangul hoiduda ka põllumajandusmaade vähenemisest üldiselt. Maaeluministeerium on seisukohal, et põllumajandusmaadel tuleb metsastamist ja võsastumist vältida ja hoida need avatuna, sest põllumajandusmaastik pakub metsarikastele piirkondadele teistsugust liigirikkust ja seda tuleb soodustada. See on ka üks Euroopa ühise 76 põllumajanduspoliitika uue perioodi eesmärkidest ning põllumajandusmaade metsastamine kindlasti seda eesmärki ei toeta. Mosaiikne maastik, kus avatud alad vahelduvad metsaaladega, on elurikkuse säilitamiseks oluline. Põllumajandusmaade metsastamisel kaovad avatud maastiku liigid, kes pakuvad põllumeestele vajalikke ökosüsteemi teenuseid (tolmeldamine, kahuritõrje jne). Kuna Eestis on metsamaad võrreldes põllumajandusmaaga märgatavalt rohkem, siis on oluline tagada elupaigad ja levikukoridorid just avatud maastikualade liikidele. Hooldatud rohumaadel seotakse ja talletatakse mulda orgaanilist süsinikku, mis samuti toetab kliimaeesmärkide saavutamist, kuid on lisaks oluline ka avamaastike liigirikkuse jaoks. Ka PõKa 2030-s on tulemusmõõdikuna toodud, et kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala (ha) säilib või suureneb mõõdukalt. Samuti teeme ettepaneku kajastada dokumentides põhjalikumalt puidu Vastav teemakäsitlus lisati peatükki 4.10 Metsandus majanduses väärindamise osa, kuna see toetab oluliselt maapiirkondade arengut ja loob ja tööhõives. võimalused ekspordikasvuks suurendab erametsaomanike sissetulekuid ja aitab kaasa maapiirkonnas töökohtade hoidmisele ja loomisele. Kaitseministeerium 07.07.2021 nr 12-1/21/2131 Palusite seisukohta Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju Arvestatud. Peatükk uuendati. strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi kohta. Kaitseministeeriumil ei ole täiendusettepanekuid mõjude hindamise programmi sisu osas, kuid juhime tähelepanu, et programmi peatükis 5.17 on hinnatud seost Riigikaitse arengukavaga 2013-2022, mis 77 tänaseks ei ole aktuaalne. Palume programmi korrigeerida ja viidata Riigikaitse arengukavale 2017-2026. Kultuuriministeerium 06.07.2021 nr 6-1/1357-2 1) Märgime, et metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju Arvestatud. Tekst lisati. strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi peatükk „4.3 Mets kui elukeskkond ja pärandkultuuri kandja“ toob looduslikud pühapaigad sisse ainult riivamisi mainides, samas on nende teadvustamine inventeerimise näol üks metsanduse arengukava eelnõu mõõdikuid. Teeme ettepaneku lisada lk 16 teise lõiku kahe viimase lause ette järgnev kursiivkirjas tekst: „/…/või pühaks pidamise, legendide, muinasjuttude jms läbi. Eesti looduslikud pühapaigad on ja nende hoidmine aitab säilitada Eesti traditsioonilisi väärtuseid ja omanäolist kultuuriruumi. Kohaliku kultuuripärandi säilitamisel on mõju ka rahvusvahelistele suhetele. Eesti on 2006. aastal liitunud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ja sellest tulenevalt on riigil kohustus kaitsta elavaid kultuurinähtusi. Näiteks ristide lõikamine puusse Lõuna-Eesti matusekombestiku osana, kui elav traditsioon, on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Selle unikaalse traditsiooni jätkamise eeldus on ristimetsade olemasolu.“ 2) Sama peatüki kohta: pärandkultuur ja kultuuripärand on Eestis käibel Arvestatud. Tekst lisati. erinevate mõistetena ega kattu. Seetõttu oleks vajalik lk 17 peatüki viimase lõigu esimest lauset täiendada kultuuripärandi sõnaga – 78  Mets kui elukeskkonna, kultuuripärandi ja pärandkultuuri kandja on seotud kontrollküsimustiku küsimustega/…/. 3) Palume peatüki 5.15 nimetus asendada õige arengukava eelnõu Arvestatud. Täiendus viidi sisse. nimetusega „Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“. 4) Peatükis „5.16 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arvestatud. Täiendus viidi sisse. Arengukava 2015–2020“ on toodud kokkuvõte arengukava eesmärkidest. Seoses arengukava lõppemisega 2020. aastal, koostas Kultuuriministeerium kokkuvõtte, mis on lisatud käesolevale kirjale. Lühidalt: 2020. a lõpu seisuga on ajaloolised looduslikud pühapaigad inventeeritud Eesti 105 kihelkonnast 54-s, lisaks on olemas rahastus viiel kihelkonna inventeerimiseks. Kuigi arengukavaga seatud eesmärki – inventeerida kõik Eesti ajaloolised looduslikud pühapaigad – ei saavutatud, on arengukava raames tehtud inventeerimistööd väga oluline ja pikk samm looduslike pühapaikade kaitsel. Inventeerimistega koos on tutvustatud avalikkusele kaardistamise andmeid ja kogutud kohalike käest täiendavat informatsiooni pühapaikade kohta. Looduslike pühapaikade avalikke teabepäevi on korraldatud 32 korral. Täpsemad andmed ja kaardivaate leiab aruandest. 5) Programmi lisa 1 „Mõjude kontrollküsimustik“ Exceli tabelis read 54 Arvestatud. Täiendus viidi sisse. – 57 puudutavad eelnõu mõjusid kultuurile, seepärast palume ka ridadel 54 ja 55, nii nagu ridadel 56 ja 57, seonduvate arengukavade veerus viidata Kultuur 2030 eelnõule. Kultuur 2030-s on lisaks 79  pärandi arenguvajadustele eraldi välja toodud ka ajaloolised looduslikud pühapaigad ja nende inventeerimise jätkamise vajadus. 6) Programmi lisa 1 „Mõjude kontrollküsimustik“ Exceli tabeli real 56 Arvestatud. Täiendus viidi sisse. palume lisada peale haridusteenuste viite ka kultuuriteenustele, täpsemalt vaimse pärandi edasikandmisele. Kultuuriteenus on elanike võimalus osaleda kultuuriprotsessides. Metsanduse arengukava eelnõul on selge mõju ajalooliste looduslike pühapaikade teadvustamisele ja seeläbi säilimisele. Eesti on 2006. aastal liitunud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga (vastu võetud 2003) ja sellest tulenevalt on tal kohustus kaitsta elavaid kultuurinähtusi. Ristide lõikamine puusse Lõuna-Eesti matusekombestiku osana kui elav traditsioon, on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Selle unikaalse traditsiooni jätkamise eeldus on ristimetsade olemasolu. Riigimetsa Majandamise Keskus 05.07.2021 nr 1-7/3523 Täname võimaluse eest avaldada arvamust Metsanduse Arengukava 2030 Info teadmiseks võetud. mõjude hindamise programmi kohta. Tegemist on põhjaliku ja detailse dokumendiga ning tuleb tunnustada programmi koostajate valmidust võtta ette sedavõrd mitmetahuline ja erinevate huvide tulipunktiks oleva arengukava mõjude hindamine. SA Erametsakeskus 21.06.2021 e-kiri 80 Peatükk 4.1 lause: Uuringud näitavad, et LPMi ohud elustikule on seotud Mitte arvestatud. Valik- ja turberaied säilitavad mitmeid paljude protsessidega: säilikstruktuure (puurinde suurem säilimine) ja seetõttu on ka elustik mitmekesisem. LPM võib olla rakendatud ka paindlike Lageraiepõhist ja turberaietel ning valikraietel põhinevat metsamajandust skeemidena. Erinevate raieviiside proportsioonide sätestamine võrreldakse sageli pindale tekitatud kahjuga, mis on 1ha vastava raieliigi vajab eeldusena uurimistööd ja põhjalikku analüüsi. korral ühekordselt lageraie korral kõrgem. Samas tuleks hinnata lageraiete ja turbe- ning valikraiete mõju loodusele sama puidukoguse saamisel. Valik- või turberaie korral toimub häiring sagedamini ja mõned mõjud näiteks mulla tallamisele või puistu tervislikule seisukorrale võivad olla rängemad, kui lageraie korral. Peatükk 4.1 lause: säilik- ja põlispuude: Säilikpuud ei pruugi olla väga vanad. Põlispuude osas on oluline puude kõrge vanus. Kas säilik- ja põlispuud on sisuliselt erinevad või siiski samad? Võimalusel võiks neid ühe nimega nimetada, et vältida segadust või siis defineerida põlispuud. Keskkonnaamet 07.07.2021 nr 6-5/21/12989-2 1. Programmi lk 4 toodud tabeli neljandas reas on viidatud KeHJS 2. Arvestatud. Täiendatud. jaole. Korrektne viide on KeHJS 2. peatüki 2. jagu. 2. Programmi lk 4 kohaselt: „Keskkonnamõju hindamise ja Arvestatud. Kustutati lause osa „(mõjud mis lisanduvad keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Selle alusel viiakse läbi loodusmõjudele)“. keskkonnamõju strateegiline hindamine ja hindamise menetlus. Muude oluliste mõjude (mõjud mis lisanduvad loodusmõjudele) hindamine on liidetud menetlusse ja integreeritud strateegilise mõju hindamise programmi.“ See ei ole korrektne. KSH abil hinnatakse 81  strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale ning muutuva looduskeskkonnaseisundi kaudu avalduvaid mõjusid inimese tervisele ja heaolule1 ehk KSH ei piirdu üksnes looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamisega. 3. Programmi lk 10 kohaselt piiriülest mõju ei prognoosita, kuna MAK Arvestatud. Lisati järgmised laused: „Ei ole ette näha, et on ette nähtud Eesti metsa arengu suunamiseks. See põhjendus ei kavandatav tegevus toob endaga kaasa olulist piiriülest mõju. ole asjakohane. On loomulik, et Eesti saab koostada MAK-i Eesti Peamiseks hindamise objektiks on kooskõla Eesti teiste metsa arengu suunamiseks. Piiriülese KSH tuleb aga läbi viia, kui strateegiliste kavadega. Eesti strateegilised kavad ei kehti MAK elluviimisega eeldatavalt kaasneb oluline keskkonnamõju teise väljaspool riigipiire.“ riigi keskkonnale. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise mõjuala suurus võib teatud juhtudel olla suurem planeerimisdokumendi enda käsitlusalast ehk ulatuda Eestist ka kaugemale. Palume programmi lk 10 üle vaadata. 4. Programmi lk 54 kohaselt MAK koosneb ühest Peatükis 7 asendati stsenaariumeid puudutav käsitlus järgmise arengustsenaariumist, mistõttu mõjude hindamises erinevaid sõnastusega: stsenaariume ei võrrelda, alternatiivide kaalumise järgi vajadus MAK-i koostamisel ei ole käesolevaks hetkeks tekkinud puudub. põhimõttelisi arengustsenaariume, mida mõjude hindamises Märgime, et keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi võrrelda. Null alternatiivina käsitletakse olemasolevate trendide seaduse (edaspidi KeHJS) § 40 lg 4 p-de 9 ja 10 kohaselt KSH aruanne peab jätkumist. sisaldama ülevaadet põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid, mida strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel käsitleti ning kuidas saadi parim alternatiivne 1 arengustsenaarium. KeHJS § 31 järgi KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel 82 ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. Sellest tulenevalt peab materjalidest selguma, kuidas on jõutud MAK-i lahenduseni, sh kuidas on KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise tulemused vorminud MAK-i sisu. Kui juba algusest peale määratleda, et MAK-i koostamisel on kavas kaaluda ainult ühte varianti, siis see piirab tasakaalustatud MAK-i koostamist ja vastuvõtmist. 5. Programmi lk 54 kohaselt KSH eksperdirühm toimib MAK-i töögrupi Arvestatud. Kui programmi põhjalikult lugeda, siis leiab sealt kõrval konsultatsioonimeeskonnana, kes juhib tähelepanu järgmise selgituse: Mõjude hindamine toimub MAK valmimisega riskikohtadele (võimalik vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) paralleelselt. ja teeb ettepanekuid MAK tõhustamiseks. Rõhutame vajadust teha tihedalt koostööd MAK-i töörühma ja eksperdirühma vahel nii, et MAK ja selle KSH ning muude oluliste mõjude tulemused mõjutaksid üksteist vahetult. Vastasel juhul ei saavutata KSH eesmärki (KeHJS § 311), samuti ei ole protsess efektiivne. Vältida tuleb olukorda, kus KSH ja muid olulisi mõjusid hakatakse hindama alles siis, kui MAK on suures osas juba valminud. 6. Programmi ptk-s 1 on selgitatud, et: „Kuna MAK-i mõju on vaja Keskkonnaministeerium on KSH programmi hankes toonud välja hinnata laiapõhjaliselt, viiakse lisaks KSH-le sama protsessi raames tingimused ja ootused keskkonnamõju strateegiliseks läbi Eestis esmakordselt ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamiseks, sh soovinud läbi viia laiendatud mõjude hindamise. hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule kultuurilisi, St, lisaks KeHJS kohastele olulistele keskkonnamõjudele tuleb majanduslikke, sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine käsitleda ka muid olulisi mõjusid. Hanke võitnud meeskond - KSH toimub ühe tervikliku hindamisena.“ Programmi lk 58-59 võib välja juhtekspert koos eksperdirühmaga - on KSH programmi lugeda, et MAK-i KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise koostamisel sellega arvestanud ning laiendatud mõjude hindamise eest (sisulise hindamise) vastutab KSH juhtekspert. hindamisega tuleb arvestada ka KSH aruande etapis. KSH 83  Palume see üle vaadata ja veenduda, et see vastab programmi eksperdirühmas on muude mõjude hindamiseks Keskkonnaministeeriumi ootustele. KSH abil hinnatakse kaasatud majandusvaldkonna ja sotsiaalvaldkonna eksperdid. strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale ning muutuva looduskeskkonnaseisundi kaudu avalduvaid mõjusid inimese tervisele ja heaolule ehk KSH ei tegele kõikide strateegiliste planeerimisdokumentide elluviimisega kaasnevate mõjude hindamisega. Varasemalt ei ole KSH juhteksperdid (alati) soovinud vastutada strateegiliste planeerimisdokumentide kõikide mõjude hindamise eest, vaid üksnes KSH fookuses olevate mõjude hindamise eest. 7. Programmi lk 58 järgi aruande etappi kaasatakse vabatahtlikkuse Mitte arvestatud. Tabel täidab kahte ülesannet: loetleda alusel kaks KSH eksperti. Palume programmis välja tuua, mis oleks eksperdid, kes osalesid programmi koostamisel ja loetleda nende ülesanne MAK-i mõju hindamisel. Juhime tähelepanu, et KSH nõuded ekspertidele, kes peavad osalema aruande koostamisel. juhteksperte ehk füüsilisi isikuid, kes juhivad strateegilise Kaks lisaeksperti osalesid programmi koostamisel. Kui planeerimisdokumendi KSH-d (mõjude hindamist), saab korraga olla Keskkonnaamet on nõus põhimõttega, et antud tabelis ei tule vaid üks. aruande meeskonnaliikmeid nimetada nimeliselt vaid võib välja tuua üksnes vajalike ekspertide pädevuse ja kogemuse nõuded, saaks tabelist kaks lisaeksperti välja jätta. Siis oleks põhjust koostada eraldi loetelu programmi koostanud ekspertidest. 8. Mõjude kontrollküsimustik, detailne küsimus 4.1.2 (rida nr 114): Arvestatud. Täiendatud lahtreid "Olulisuse hinnang" ja Lisaks tabelis nimetatule hinnata ka veekaitsevööndites toimuvate "Hindamismeetod". raiete mõju. 84  9. Mõjude kontrollküsimustik, detailne küsimus 4.1.5 (rida nr 117): Arvestatud. Täiendatud lahtrit "Hindamismeetod" Lisaks tabelis nimetatule kindlasti hinnata ka nn lihtsate metsaliikide (s.o liigid, mis ei ole kaitsealused) seisundit. 10. Mõjude kontrollküsimustik, detailne küsimus 4.1.8 (rida nr 120): „Kas Mitte arvestatud. Natura hindamist klassikalisel kujul läbi ei viida, eelnõu mõjutab Natura 2000 võrgustiku nimekirja kantud alasid ning sest MAK ei määratle selgelt tegevusi ja tegevuste asukohti. Ei ole siseriiklikult kaitstavaid alasid?“ Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et võimalik konkreetsetele Natura aladele mõju hinnata. Natura hindamine tuleb vormistada oma protseduuri ja hinnangust tulenevate õiguslike tagajärgede tõttu eraldi, mitte ühe osana mõjudest siseriiklikele kaitstavatele aladele. 11. MAK-i KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise käigus Mitte arvestatud. Antud ettepanek võiks olla asjakohane juhul, kui kirjeldada ka praeguse metsandusstatistika mõjusid ühiskonna MAK-iga plaanitakse info jagamise strateegiat. MAK koostajad ja hoiakutele metsandussektoris toimuva suhtes, metsapoliitilistele mõjude hindamise ekspertgrupp on veendumusel, et info otsustele ning metsakeskkonna kaitse kavandamisele ning anda liikumine peab olema vaba ning info selektiivne jagamine tekitab hinnang MAKis kavandatule selguse suurendamises osas (hetkel täiendavaid probleeme (kes jagab, mille alusel, kes kontrollib, riigi puuduvad). usaldatavus jne). Hoiakuid saab muuta teadlikkuse tõstmisega, mida programmis on käsitletud. Siseministeerium e-kiri 19.07.2021 1. Sisuliselt nõustume mõjude hindamise tabelis real nr 60 kirjutatuga, Hindamismeetod on esitletud veerus 58 ehk punkti 1.10 all. et metsanduse sektor mõjutab ka töörännet. Metsanduse sektor on ka üks suurimatest, kus on vajadus välistööjõu järele on püsivalt olnud. Seega on eesmärgipärane see ka mõjude hinnangus kaardistada. Seejuures jääb meile arusaamatuks, millist hindamissüsteemi rakendatakse. Kirjas on, et hindamismeetod „vt 85  punk 1.10.“, kuid selle alusel ei ole minul võimalik vastavat meetodit tuvastada. 2. MAK 2030 mõjude hindamise programmis on lk 30 märgitud Peatükki „4.10 Metsandus majanduses ja tööhõives“ lisati järgnevat: „Metsade üks oluline sotsiaalne funktsioon seisneb teemakäsitlus. metsanduse ja selle majandamisega seotud töökohtade loomes, mida on kirjeldatud peatükis „Metsandus majanduses ja tööhõives“.“ MAK 2030 mõjude hindamise programmi peatükis „Metsandus majanduses ja tööhõives“ ei ole aga tööhõivet käsitletud. Osaliselt on tööhõivet käsitletud „Eesti metsanduse arengukavas aastani 2030“ peatükis „Metsanduse roll majanduses ja tööhõive“, aga ka seal ei ole kirjeldatud hetkeolukorda, trende ega võimalikke suundi seoses välistööjõu vajadusega. 3. Mõjude hindamise tabelis real nr 126 on analüüsitud, kuivõrd Ekspertgrupp võtab teadmiseks. arengukava mõjutab keskkonnariskide, sh kliimamuutus, looduskatastroofid, õnnetused tõenäosust või ulatust ja võimalust nendeks valmistuda või nendega kohaneda. Eri arengukavad on kahtlemata omavahel seotud, mõnikord üks tegevus võib aidata mitme arengukava eesmärkidele moel või teisel kaasa. Asjakohaselt on viidatud seosele Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga. Juhime tähelepanu, et nii kliimamuutustega kohanemise arengukavas, kuid ka siseturvalisuse arengukavas on võetud siht parandada riigi valmisolekut nt kliimamuutustest tulenevalt metsatulekahjudele reageerida ja sellega vähendada eri keskkonnariskide mõju. 86 11.2 Avalikustamisel kirjalikult esitatud seisukohad Eesti Keskkonnaühenduste Koda 6.10.2021 nr 1-5/21/5186 Toome esmalt välja, et Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) on esitanud oma kommentaarid Mitte arvestatud. MAK tööversioonile 10.06.2021, KSH programmi koostamise alusena on Keskkonnaministeeriumi Selgitame, et kuigi MAK-i uut versiooni ei ole kodulehel väljas aga MAK kavand seisuga 31.05.2021. See tähendab, et ei EKO ega teiste avalikustatud, siis on seda oluliselt täiendatud huvigruppide ettepanekute alusel ei ole MAK kavandit täiendatud enne KSH programmi võttes arvesse huvigruppide suurt tagasisidet. koostamist. EKO ei ole ministeeriumilt oma 10.06.2021 saadetud kirjale siiani ka vastust saanud. KSH juhtekspert ja eksperdirühm on olnud EKO kirjas välja toodud MAK tööversiooni puudujäägid on märkimisväärsed ja meie hinnangul muutustest MAK-i tööversioonis teadlikud ning vajanuks tööversioon olulist täiendamist, et mitte öelda ümber tegemist. Leiame, et KSH nendega vajadusel arvestanud ka mõjude hindamise programmi koostamisel. MAK-i ja programmi koostamine huvirühmade ettepanekute alusel täiendamata MAK tööversioonile on selle KSH koostamise protsess toimub eksitav. Tööversiooni täiendamine võib tähendada olulisi muudatusi ka KSH programmis ja KSH paralleelselt, mistõttu täiendatakse mõlemaid enda hilisemas sisus, võrreldes praegu kavandatavaga. Seetõttu teeme ettepaneku suunata KSH dokumente samaaegselt ning teineteist programm uuesti avalikustamisele peale seda, kui MAK kavandile seisuga 31.05.2021 arvestavalt. Kui mõju hindamise käigus peaks huvigruppide poolt saadetud tagasiside on kavandis arvesse võetud. täiendavate asjaolude selgumisel toimuma võrreldes nõuetele vastavaks tunnistatud programmiga muudatusi, siis selgitatakse ja põhjendatakse ka neid aruande etapis. Praeguse MAK versiooni juures oleks KSH läbi viimine sisutu, kuivõrd hindamise aluseks olevas Võetud teadmiseks. arengudokumendis puudub nii maksimaalne raiemaht, mille kaudu oleks võimalik hinnata Selgitame, et KSH protsess on programmi kavandatava arengu suundumust, mõju ning vastavust teistes arengudokumentides sätestatud etapis, kus tuvastatakse, milliseid mõjusid eesmärkidele kui ka konkreetsed arengustsenaariumid, mille mõjusid KSH raames analüüsida ja ja kuidas hindama hakatakse. Hetkel ei ole võrrelda. Praegune KSH programm seab mõjuhindamise eesmärgiks justnimelt teistes oluline eesmärkide konkreetne suund või arengudokumentides sätestatud eesmärkidele vastavuse hindamise (ptk 7), jääb aga selgusetuks, suurus. Oluline on saada ülevaade kuidas on hindamine võimalik, kui hinnatav arengukava konkreetseid eesmärke ega sihte ei sea. eesmärkide olemusest ja selle põhjal anda 87 Sellisel juhul saab ka mõjude hindamine olla vaid ümar sõnaseadmine, mitte aga sisuline mõjude hinnang mõju esinemise võimalikkusele. analüüs. MAK sisaldab programmi koostamiseks eesmärkide kirjeldusi piisava täpsusega. Leiame, et kuivõrd MAKis ei ole nimetatud maksimaalset raiemahtu, ei ole võimalik sisukalt hinnata Arvestatud. näiteks vastavust Riiklikus energia– ja kliimakavas (REKK 2030) seatud süsinikubilansi eesmärkidele. Koostati peatükk „Eesti riiklik energia- ja See hinnang on aga äärmiselt oluline, kuivõrd REKK 2030 koondab Eesti energia- ja kliimapoliitika kliimakava aastani 2030“. eesmärgid ning on siduv ka EL tasandil. REKK sõnastab eesmärgina LULUCF sektoris heitmete ja sidumise tasakaalu, mida on võimalik saavutada üksnes raiemahtude reguleerimise läbi. Teeme ettepaneku lisada REKK 2030 KSH programmi peatükki 5 “MAK-i seos muude strateegiliste planeerimisdokumentidega” ning arvestada mõjude hindamisel REKK-is seatud eesmärke. MAK sisu tuleb viia piisavalt täpseks, nii et REKK 2030-s seatud süsinikubilnasi eesmärkidele vastavust on võimalik sisukalt hinnata. ptk 4.1 Elurikkuse ja metsamajanduse seosed Arvestatud. Siseriikliku kokkuleppe kõrval on metsade looduskaitsel olnud väga olulisel kohal ka Natura 2000 Peame ettepanekut asjakohaseks. võrgustiku moodustamise protsess ning tulevikus hakkab metsade looduskaitset kujundama Täiendati programmi peatükki 4.1 kindlasti ka EL Elurikkuse strateegia. Siin peatükis võiksid nii Natura kui Elurikkuse strateegia olla (Elurikkuse ja metsamajanduse seosed). samuti mainitud. ptk 4.1 Elurikkuse ja metsamajanduse seosed Arvestatud. Toodud väide, et Eestis on kaitse alla võetud 25,6% metsamaast ei ole korrektne. Selles koondarvus Täiendati programmi peatükki 4.1 sisalduvad näiteks teiste seas veekogude kaldakaitsevööndid, mille kaitserežiim on leebe. (Elurikkuse ja metsamajanduse seosed) Kaitsealade koosseisu kuulub aga 2020. a andmetel 19,7% Eesti metsamaast (Eesti looduse kaitse aastal 2020. KAUR). Kui siia peatükki koondnumbreid tuua, siis tuleks need detailsemalt lahti kirjutada, mid need sisaldavad. 88 ptk 4.1 Elurikkuse ja metsamajanduse seosed Arvestatud. Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanekus on toodud probleemina välja, et Täiendati programmi peatükki 4.1 raiemahud on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja (Elurikkuse ja metsamajanduse seosed) võib ohustada metsade teisi ökoloogilisi funktsioone. See probleemikaardstus ei kajastu siinses peatükis ega ka mujal, kus see probleem olulist rolli mängib. Palume probleem lisada loetellu teiste kaardistatud probleemide juurde. ptk 4.1 Elurikkuse ja metsamajanduse seosed Arvestatud. Leheküljel 13 on kirjeldatud probleemi, et seni reformimata maade RMK-le üleandmisel ei Täiendati programmi peatükki 4.1 inventeerita loodusväärtusi. See pole siiski vaid reformimata maade probleem, vaid laieneb kogu (Elurikkuse ja metsamajanduse seosed) Eesti metsamaale, mh Keskkonnaagentuuri tellitud metsaelupaikade seire ja statistilise metsainventuuri koosanalüüsis on jõutud järeldusteni, mille kohaselt asub kuni 65% metsaelupaiga väärilisi elupaiku väljaspool inventeeritud elupaiku (Liira, J. 2019 Bioloogilise mitmekesisuse andmete analüüs metsade seire andmete põhjal (SMI ja Natura 2000 metsaelupaigad)). Teeme ettepaneku korrigeerida probleemi sõnastust: "Loodusväärtuste inventeerimata jätmine on probleemiks kogu Eesti metsamaal." ptk 4.2 Raied ja ökoloogilised väärtused Arvestatud. KSH programmi teksti tuleb lisada, et suured lageraielangid tekivad maastikus ka seetõttu, et ühe Täiendati programmi peatükki 4.2 (Raied ja eraldise piires ei ole lageraielankidel pindala ülempiiri. ökoloogilised väärtused) ptk 4.5 Metsade roll süsinikuringes Mitte arvestatud. Tuuakse välja, et metsad on olulised süsiniku sidujad ja talletajad, ent jäetakse välja toomata, et Selgitame, et antud olukorras ei ole raied on olulised arvestuslike emissioonide allikad. 2021. aasta KAURi ja EMÜ uuringu otstarbekas raiestsenaariumide analüüsi “Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni lisada. Mehhanism raiete erisuse osas on 89 aastani 2050” järgi võib erinevate vaadeldud raiestsenaariumide korral metsamaa osa LULUCF samuti erinev. Põhjalikke teadmisi sektoris erineda 17 miljoni tonni jagu aasta kohta, mis on rohkem kui Eesti 2019. aastal majandamise ja raiete mõjust raporteeritud koguheide. Ettepanek lisada peatükki ülevaade raiete emissioonidest ning erinevate süsinikuringele veel pole. Raiete puhul raiestenaariumide mõjust süsiniku sidumisele ja varule. tuleb eraldada metsast eemaldatud süsinikuvaru ja raiealadele jääv süsinikuvaru. Süsinikusidumise algus sõltub palju ka erinevate aastate ilmastikust, põuaperioodid võivad takistada uue süsinikku siduva taimkatte kujunemist. KSH programmis, peatüki “Metsade roll süsinikuringes” alguses (lk 19) on ka põhjalike teadmiste puudumisele viidatud. ptk 4.6 Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine Mitte arvestatud. Olukorra kirjelduse juures ei ole räägitud kliimamuutuse mõjust olemasolevatele metsadele. Kuuse puhtpuistute kujunemise protsess Kuusikud saavad olema kliimamuutusest tugevalt mõjutatud, eriti haavatavas seisus on istutatud on mitmeetapiline. Nende etappide ja teistest puuliikidest puhtaks harvendatud-valgustatud kuusikud. Samas saab dokumendist kirjeldamine ja erinevas vanuses olevate lugeda, et kuuske istutatakse kõikidest puuliikidest kõige rohkem. Mõjude hinnangus on vaja välja puistute liigilise koosseisu esitamine oleks tuua, kui palju on viimasel paarikümnel aastal loodud kuuse puhtpuistuid (kuuse osakaal 90% või liiga detailne. enam) ja kuidas taolisi puistuid majandada, et suurendada nende vastupanuvõimet kliimamuutusele. ptk 4.6 Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine Arvestatud. Asulalähedastes metsades on lisaks arendustegevusele kindlasti probleemiks lageraie. See on Antud teema ei haaku otseselt riigi mõne probleem paljudel RMK kõrgendatud avaliku huviga aladel ja vajab lahendust MAKi protsessi teise strateegilise eesmärgiga. Teemat 90 raames. Teeme ettepaneku kajastada KSH programmis probleemina lageraieid asulalähedastes käsitletakse niivõrd, kui see on seotud metsades. ruumilise planeerimise ja sotsiaalsete eesmärkidega. ptk 4.9 Metsade kasutamise ruumiline planeerimine Arvestatud osaliselt. Metsade majandamist saab üldplaneeringuga suunata, kui KOVil on piisavalt teadmisi ja pädevust. Peatüki eesmärk on kirjeldada hetkel Näiteks on Raasiku vald oma värkselt kinnitatud üldplaneeringus kehtestanud puhkemetsadele ruumilises planeerimises (üldplaneeringute uuendusraiete keelu. Varasemalt on uuendusraieid keelatud näiteks Häädemeeste valla koostamisel) metsamajanduse reguleerimisel toimuvat. Sõnastust on selguse huvides üldplaneeringus ja mujal valdades. Hetkel jätab tekst eksitava mulje nagu oleks üldplaneeringuga korrigeeritud. Põhisõnumiks on jätkuvalt, et võimatu metsamajandamisele tingimusi seada. Teeme ettepaneku korrigeerida sõnastust ptk 4.9, omavalitsustel on üldplaneeringutes nii et oleks selgelt välja toodud KOVide võimalus suunata raietegevust läbi üldplaneeringute. konkreetsete tingimuste (nt lageraielangi maksimaalse pindala määramine) keeruline ja omavalitsusi tuleb riigi poolt toetada. ptk 4.10 Metsandus majanduses ja tööhõives Arvestatud. Viide 53 leheküljel 29 on vigane - siin peaks olema allikas, kus on toodud energeetikas kasutatava Allikate lingid on korrigeeritud ning viide puidu maht. 63 (varasemalt 53) on kättesaadav https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/aas taraamat-mets-2019 ptk 4.10 Metsandus majanduses ja tööhõives Mitte arvestatud. Väide, et 10% Eestis hõivatud töötajatest on seotud otseselt või kaudselt metsa- ja Ei ole selge, miks viide Ernst&Young tööle ei puidutööstusega vajab viidet ja täpset lahtikirjutust, kuidas see suurusjärk on leitud. Raiemahu ole asjakohane. Lisaks, mõjude hindamise vähenemise mõju töökohtadele tuleb arvestada lähtuvalt metsanduse arengukava aastani 2030 programmis ei ole hinnangut selle kohta, kui tugev on seos raiemahtude ja tööhõive vahel, alusuuringus toodud metoodikast (lk 292 peatükk: “Raiemahtude muutuste mõju metsamajanduse ja metsavarumise tööhõivele”), mitte kasutada ainsa viitena Ernst&Youngi tööd. Samuti tuleb 91 silmas pidada, et alusuuringus on selgelt välja toodud, et raiemahtude ja töökohtade vaheline seos välja on toodud lihtsalt faktid tööhõive kohta ei ole tugev ning toodud metoodika järgi on võimalik töökohtade muutust raiemahust sõltuvana viitega EY tööle. väga suure veaga prognoosida. ptk 4.11 Metsanduse infrastruktuur Arvestatud. Küsisime 2020. aastal RMK-lt välja mh teede ja kraavide rekonstrueerimise ja hoolduse mahud ning Aruannet täiendati. 2019. a kohta jagatud andmed olid märkimisväärselt suuremad (ligikaudu 20 000 000 euro võrra), kui praegu KSH programmi tekstis toodud. Meie esitatud teabenõude RMK poolne vastus on siin: https://adr.rmk.ee/dokument/3062. Teeme ettepaneku korrigeerida programmis esitatud teede ja kraavide rekonstrueerimise ja hoolduse mahud. Ptk 4.11 Metsanduse infrastruktuur Mitte arvestatud. Teeme ettepaneku kajastada ptk 4.11 ka metsakuivenduse kumulatiivseid keskkonnamõjusid, sh Nimetatud peatükk (4.11) keskendub sellest tulenev täiendav koormus eesvooludeks olevatele veekogudele, kuivendamise kliimamõju, metsade majandamiseks vajaliku kuivendamise toimel vaesuv ja üheülbastuv elurikkus jmt. Hetkel hindab kuivenduse mõjusid oma infrastruktuuri olukorra ja vajaduste kuivendusprojektide puhul RMK ning teeb seda väga pealiskaudselt, seadusekohased kirjeldamisele. Metsakuivenduse mõjusid mõjuhindamise (KMH) protsessid on üliharvad erandid (Põllumajandus– ja Toiduameti andmetel on käsitletud ja täiendatud peatükis 4.1 on 10 aasta jooksul algatatud 2 KMH menetlust), kuivenduse keskkonnamõjude kumulatiivne (Elurikkuse ja metsamajanduse seosed). aspekt jääb täielikult arvestamata. ptk 4.12 Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine Mitte arvestatud. Kogu peatüki tekst teiste peatükkidega võrreldes on väga ebakonkreetne ja üldsõnaliste näidetega. Ajakirjanduses on esitatud suhteliselt On ainult antud hinnang, et “...probleemide seas ei leidu ühtegi sisulist probleemipüstitust vastakaid arvamusi. Leiame, et diskussioon riigimetsade majandamise või RMK toimimise kohta, millele tähelepanu täna juba ei pöörataks”. See sellel tasandil ei annaks lisandväärtust hinnang tuleb sisustada konkreetsete probleemide ja konkreetsete tegevustega, et sel oleks sisu, mõjude hindamise programmile. 92 mis oleks käesoleva analüüsi vääriline. Kaasamisprobleemidest riigimetsas on teiste seas näiteks kirjutanud ornitoloog ja keskkonnajurist Liis Keerberg: https://leht.postimees.ee/7092332/liis-keerberg-reegliteta-kaasamismangud-riigimetsas. Teeme ettepaneku korrigeerida ptk 4.12 teksti, tuues välja konkreetsed probleemid ning tegevused. ptk 4.14 Metsandusteabe kogumine ning kasutamine Arvestatud osaliselt. SMI-d käsitlevas peatükis tuleks ära markeerida vaidlused ja vastuolud, mis SMI andmete ümber Praegu olemasolevas tekstis on ka viidatud käivad. mõningatele probleemidele, mis SMIga seonduvad. ptk 5 MAKi seos muude planeerimisdokumentidega Arvestatud. Tekstis on mitme planeerimisdokumendi puhul väga pinnapealselt hinnatud, et need ei lähe Lisati peatükk „Läänemere kaitse omavahel vastuollu. Leiame, et antud hinnangud ei päde näiteks kliimapoliitika põhialuste, Säästev tegevuskava“. Eesti 21 ja “Eesti 2035” puhul. Teeme ettepaneku nimetatud hinnangud üle vaadata ning seisukohti Ekspert leiab, et ettepanekus mainitud praegusest sisukamalt põhjendada. strateegiad on käsitletud piisava Teeme ettepaneku lisada ptk 5 strateegiliste planeerimisdokumentide nimekirja ka HELCOMi põhjalikkusega, et aru saada MAK Läänemere kaitse tegevuskava, kuivõrd MAK käsitleb ka metsakuivenduse teemat ning raiet. puutumusest nendega. Metsakuivendus ja lageraied mõjutavad veekogude veekvaliteeti kuni mereni välja, põhjustades märkimisväärset orgaanika ja taimetoitainekoormust. ptk 6 Eeldatavalt kaasnev oluline mõju Mitte arvestatud. Ptk 6 kohaselt on MAK KSH metoodiliseks aluseks Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud Viidatud kohas on selgitatud, et mõjude hindamise metoodika. Aluseks tuleb võtta lisaks sellele ka Forest Europe kriteeriumid, nagu ettepanekus toodud probleemide on lubatud “Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanekus” (p 5.3). Teeme sõnastamisel on kasutatud Forest Europe ettepaneku KSH programmi vastavalt täiendada. indikaatorite süsteemi. 93  Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanekus ei ole lubatud, et mõjude hindamiseks seda dokumenti kasutatakse. MAK hindamine jäetakse siiski Riigikantselei juhendi põhiseks, sest see sisaldab kõiki olulisi küsimusi. Hindajatel ei ole keelatud Forest Europe sisu kasutada küsimustele vastamiseks. ptk 8 Isikud ja asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla Arvestatud. põhjendatud huvi selle dokumendi vastu Peatüki 8.2 algusesse kirjutati järgmised Peatükk 8 alapeatükkides on välja toodud asutused ja organisatsioonid, kellel võib olla seos ja huvi laused: MAK KSH protsessi vastu. Selgusetuks jääb, kas ja kuidas plaanitakse ptk 8.2 nimetatud osapooled „Muude osapoolte kaasamine toimub protsessi kaasata, ptk 9 ajakavas kajastub ainult asjaomaste asutuste kaasamine. Teeme ettepaneku mõjude hindamise programmi ja aruande tuua KSH programmis selgelt välja, millal ja kuidas kaasatakse ptk 8.2 nimetatud osapooled. avalikustamise käigus. Neid osapooli teavitatakse avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust, kus on võimalik oma arvamust avaldada.“ ptk 10 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja ja KSH eksperdirühm Mitte arvestatud. Palume tuua programmis selgelt välja, kes ekspertidest kattis millist osa programmi koostamisel Soovitud info jagamine ei paranda ning milliseid teemasid katab iga ekspert aruande koostamisel. Lisas 1 kajastuvad eksperdid programmist aru saamist. Lisaks on soovi eesnimedega, palume selguse huvides lisada ka perekonnanimi ning programmi ptk 10.2 tabelis täitmine keeruline, sest mõnda peatükki on nimetatud valdkonnad. kirjutanud mitu eksperti. 94  Kuna aruande koostamiseks viiakse läbi eraldi hange, siis ei ole selge, kes nimeliselt mingi eksperdi ülesandeid hakkab täitma. Lisas 1 toodud nimesid ei olnud plaanis avalikustatava dokumendiga kaasa panna, sest see ei paranda tekstist arusaadavust. Nõuetele vastavaks tunnistamisele saadetavas programmi Lisa 1 tabelis see veerg kustutatakse. Lisa 1. Arvestatud. Küsimus 4.1.2. Lisada mõju ranna- ja kaldakaitse piiranguvööndi raiete mõju. Antud teema on käsitletud mõjude kontrollküsimustiku küsimuses nr 4.1.2. „Kas eelnõu mõjutab veekogude seisundit, sh suurendab või vähendab pinnavee või põhjavee kvaliteeti, mõjutab veevarude, sh joogivee varude hulka?“. Lisa 1 Arvestatud. Küsimus 4.2.1 Lisada kasutatavate viidete hulka ka järgmine allikas: Viidatud allikas on lisatud peatükki „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. https://www.nature.com/articles/s41598-020-77527-8 Üldine kommentaar Lisale 1: raiemahu vähenemise mõju töökohtadele tuleb arvestada, lähtuvalt Mitte arvestatud. metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringus toodud metoodikast (lk 292 peatükk: Mõjude hindamise programmis ei ole “Raiemahtude muutuste mõju metsamajanduse ja metsavarumise tööhõivele”), mitte kasutada hinnangut selle kohta, kui tugev on seos ainsa viitena Ernst&Youngi tööd. Samuti tuleb silmas pidada, et alusuuringus on selgelt välja raiemahtude ja tööhõive vahel, välja on 95 toodud, et raiemahtude ja töökohtade vaheline seos ei ole tugev ning toodud metoodika järgi on toodud lihtsalt faktid tööhõive kohta. võimalik töökohtade muutust raiemahust sõltuvana väga suure veaga prognoosida. Programmi dokumendis ei ole vaja korrata alusuuringu tulemusi, Ernst&Youngi tööga on sisse toodud uus vaade / uusi andmeid. Alusuuringu põhjal selgub, et raiemahtude ja töökohtade vaheline suhe on keskmise tugevusega (ja positiivne), mis on ka majandusteoreetiliselt loogiline ning põhjendatav. Mittetulundusühing Eesti Metsa Abiks 5.10.2021 e-kiri Metsade kaitse eri aspekte reguleeritakse peamiselt metsaseaduse ja looduskaitseseadusega. Arvestatud. Metsaseaduse põhieesmärgiks on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja säästev majandamine. Täiendati programmi peatükki 4.1 Nende täitmiseks on metsade majandamisele kehtestatud piirangud ja nõuded, näiteks lageraietel (Elurikkuse ja metsamajanduse seosed). pindalale ja säilikpuude hulgale. Samuti on reguleeritud vääriselupaikade kaitse, mis paraku toimib senini siiski vaid riigimetsades. Seega peab metsaseadus tagama nii metsade elustiku mitmekesisuse kui ka võimalused metsa ökonoomseks majandamiseks ja kaitseks. Metsa looduskaitse Eestis tugineb aga eelkõige looduskaitseseadusele, mille järgi looduskaitse tähtsaim põhimõte on looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramine. Praeguseks on kaitse alla võetud 25,6% metsamaast ning sellel alal on seatud rangem või leebem kaitserežiim. Siiski nähakse vajadust võtta kaitse alla rohkem vanu metsi ja metsaelupaigatüüpe ning parandada range kaitse all olevate metsamaade tüpoloogilist esinduslikkust. (lk. 11) • Juhime tähelepanu, et lisaks vajadusele “võtta kaitse alla rohkem vanu metsi ja metsaelupaigatüüpe ning parandada range kaitse all olevate metsamaade tüpoloogilist esinduslikkust” eksisteerib meil ka vajadus karmistada piiranguvööndite kaitserežiime seal, kus eeskirjad on leebemaks muudetud (ntks uuendusraiete lubamise jms näol) nii, et see 96  hakkab kahjustama alade kaitse-eesmärke ja erinevate elupaigatüüpide ning -koosluste säilimist. • Teeme ettepaneku lisada käesoleva lõigu lõppu selgitav lause: “Samuti tuleb korrigeerida piiranguvööndite kaitserežiime seal, kus kaitse-eeskirjad on leebemaks muudetud (ntks uuendusraiete lubamise, raieliikide seadusliku definitsiooni muutuste jms näol) nii, et see hakkab kahjustama alade kaitse-eesmärke ja erinevate elupaigatüüpide ning -koosluste säilimist.” Lisaks raieviiside valikule aitab elurikkust säilitada raiete ajaline planeerimine – kevadine raierahu, Arvestatud. mis praegu kehtib vaid riigimetsades, on oluline nii metsalinnustikule kui ka muule elustikule. (lk.11) Täiendati peatükki 4.1 (Elurikkuse ja • Juhime tähelepanu, et riigimetsades kehtib vaid osaline raierahu, kuna praegu võib metsamajanduse seosed). tekstist jääda ekslik mulje, nagu kehtiks RMK hallatavates metsades täielik “kevadine raierahu”. RMK peetav kevadsuvine raierahu kestab alates 15. aprillist kuni 15. juunini, samas kui Eesti Ornitoloogiaühing soovitab pidada raierahu vähemalt 15. juulini: https://www.eramets.ee/metsandusuudised/riigimetsas-algas-raierahu- keskkonnaminister-kutsub-ka-erametsaomanikke-uhinema/ • Seepärast teeme ettepaneku faktilise täpsuse saavutamiseks korrigeerida lauseosa “kevadine raierahu, mis praegu kehtib vaid riigimetsades” vastavaks: “kevadine raierahu, mis praegu kehtib lühendatud kujul vaid riigimetsades”. Teoreetilise analüüsi põhjal on tulususe tõstmiseks ja metsakahjustuste vältimiseks (eriti kuusikutes) Arvestatud. soovitatud kohati kasutada lühemaid raieringe. Nende rakendamisel on aga veelgi raskem tagada Kaitsealade pindala ja intensiivsem metsade ökoloogilist funktsiooni ja seega nende tasuvus väheneb ökoloogilisse funktsiooni metsakasvatus on olulise investeerimise arvelt. Siiski on mitmed simulatsiooniuuringud leidnud, et intensiivistamine koos keskkonnamõjuga tegurid. Näidatud kaitsealade pindala suurendamisega võib anda nii kõdupuidu ja teiste loodusmetsaliikide kui ka lauseosa eemaldatud. puidutootlikkuse jaoks positiivse tulemuse. Eestis pole sellist analüüsi tehtud ja seepärast pole teada, milline peaks olema kaitsealade pindala ja intensiivistamisest tõusev lisatulu, et süsteem oleks jätkusuutlik. (lk 15) 97  • Juhime tähelepanu, et eelnev lõik, mis lõpetab ühtlasi peatüki “4.2 Raied ja ökoloogilised väärtused”, on teravas vastuolus peatüki ülejäänud sisuga lehekülgedel 13-15. Selgusetuks jääb, kuidas saab metsaraieid intensiivistada koos kaitsealade pindala suurendamisega, kasvatades niimoodi liigilist mitmekesisust, kui probleem on selles, et me oleme juba liiga palju vanu metsi maha raiunud. Selle asemel, et vanade metsade raiet veelgi intensiivistada, tuleb keskenduda nende kaitse alla võtmisele, muidu ei ole lihtsalt võimalik seatud eesmärki saavutada. Kui seda eesmärki soovitakse saavutada niimoodi, et juba raiutud noorendikele soovitakse rajada eriti väikese raieringiga nö põllumajandusliku puidutootmise funktsiooniga puistud, mis muid metsa funktsioone enam ei täida, siis tuleks see idee selgemalt välja kirjutada. Selge on aga see, et metsaraie intensiivistamisest tõusev rahaline tulu ei saa kuidagi kompenseerida looduskeskkonna kahjustamist ega muuta süsteemi ökoloogilises mõttes jätkusuutlikumaks“. • • Seepärast teeme ettepaneku eemaldada viimane lauseosa: “ja seepärast pole teada, milline peaks olema kaitsealade pindala ja intensiivistamisest tõusev lisatulu, et süsteem oleks jätkusuutlik.” Loomeinimestes äratavad huvi ja pakuvad esteetilist naudingut metsad, kus ei ole märgata häiringut Arvestatud osaliselt. tekitavat inimtegevust. Loovisik tunneb seost ja lisab kontseptsiooni. (lk 17) Lõigus kirjeldatakse MAK koostamise • Minu kui Eesti Metsa Abiks pikaaegse koordinaatori kogemuse kohaselt on nende tarbeks TÜ ja EMÜ tehtud alusuuringut, inimeste hulgas, kellele “pakuvad esteetilist naudingut metsad, kus ei ole märgata häiringut mille pilootuuring küsis justnimelt 15 tekitavat inimtegevust”, kõikvõimalike elualade ja nn ühiskondlike klasside esindajaid. loomeisiku arvamust. • Seetõttu palume selguse ja täpsuse huvides asendada termini “loomeinimesed” fraasiga “osad inimesed”: “Osades inimestes äratavad huvi[…]” Täpsustamiseks on uuringule lisatud viide. Kohaliku kultuuripärandi säilitamisel on mõju ka rahvusvahelistele suhetele. Eesti on 2006. aastal Arvestatud osaliselt. liitunud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ja sellest tulenevalt on riigil Viidatud lausesse lisatud “või kohustus kaitsta elavaid kultuurinähtusi. Näiteks ristide lõikamine puusse Lõuna-Eesti majandamine”. matusekombestiku osana, kui elav traditsioon, on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Selle unikaalse traditsiooni jätkamise eeldus on ristimetsade olemasolu. Metsade olukord paljudes looduslikes (püha)paikades on aga selgelt seda kultuurilist funktsiooni häiriv või takistav. Looduslike 98 pühapaikade kaitsmist pärsib see, et lõpule on viimata nende uurimine (kaardistamine) ning puudub selgus, millised neist on mälestus möödunud aegadest, millised endiselt kohad, mida kasutatakse usulisteks toiminguteks. (lk 18-19) • Juhime tähelepanu, et lause “metsade olukord paljudes looduslikes (püha)paikades on aga selgelt seda kultuurilist funktsiooni häiriv või takistav” on hetkel äärmiselt raskesti arusaadav. Kuna selle lause juures viidatakse allikana looduslike pühapaikade uurija Ahto Kaasiku 2017. aastal valminud uurimustööle “Rüüstatud pühapaigad”, siis eeldame, et viidatakse tõsiasjale, et paljudes teadlastele teadaolevates looduslikes pühapaikades toimub metsamajanduslik tegevus, mis hävitab rahvusvahelise kultuurilise tähtsusega pärandit, mille olemasolu eelduseks on nö pühad kombed ja talitused, tänu millele on neid alasid paljude põlvkondade abil sadu ja mõnikord isegi tuhandeid aastaid igasugusest majandustegevusest ja inimese sekkumisest puutumatuna hoitud. Seega pole looduslike pühapaikade kultuurilise funktsiooni häirimise ja takistamise põhjuseks mitte metsade olukord, vaid olukord meie metsanduspoliitikas ja -majanduses, mille tõttu isegi teadaolevad looduslikud pühapaigad on kaitseta ning võivad hävida seaduslikult lubatava majandustegevuse käigus. • Seetõttu teeme ettepaneku asendada fraas “metsade olukord” selles lauses fraasiga “metsade majandamine paljudes looduslikes (püha)paikades on aga selgelt seda kultuurilist funktsiooni häiriv või takistav”. 4.5 Metsade roll süsinikuringes / Metsad on olulised süsiniku (C) sidujad ja seeläbi kliimamuutuste Arvestatud. tasakaalustajad ning seetõttu tuleb metsade majandamisel arvestada tegevuste planeerimisel Peame märkust asjakohaseks ning võimalike mõjudega nende süsiniku bilansile. (lk 19) nõustume, et “talletaja” roll süsinikuringes • Juhime tähelepanu, et metsadel pole oluline roll mitte ainult süsinikuringes, vaid ka tuleks välja tuua. Peatükki ja selle pealkirja süsiniku talletamises, ning lisaks sellele, et metsad on olulised süsiniku sidujad, on nad ka viidatud kohtades korrigeeritud. olulised süsiniku talletajad ja hoidjad. • Seepärast palume faktilise korrektsuse saavutamiseks lisada pealkirja fraas “ja - talletamises”: “4.5 Metsade roll süsinikuringes ja süsiniku talletamises”. 99  • Faktilise korrektsuse saavutamiseks tuleb metsade roll süsiniku talletajatena ära märkida ka peatüki avalauses: “Metsad on olulised süsiniku (C) sidujad ning talletajad ja seeläbi[…]”. Ka Rootsi uuring näitab, et inimesed eelistavad erivanuselist leht-okas segametsa mõõduka määra Teadmiseks võetud. kõdupuiduga. Eesti riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastavad inimesed on üldiselt metsa Uuringu täpsem metoodika paika seisukorraga rahul. (lk 23) seadmine on järgmise etapi ülesanne. • Juhime tähelepanu, et seoses Rootsi ja Eesti uuringute kõrvutamisega tuleks selguse huvides lisada, et parema arusaamise nimel oleks vaja ka Eestis uuringut, kus käsitletakse, missugused metsad eestlastele rohkem meeldivad – kas majandatud noorendikud või mitmerindelised, eriilmeliste puude ja liikidega nö metsikumad metsad. • Seepärast teeme ettepaneku lisada käesolevate lausete lõppu ettepanek lisauuringu tegemiseks: “Lisaks puhke- ja kaitsealade külastamise rahuloluuuringule maksaks rootslaste eeskujul uurida ka seda, milliseid metsasid (mitme- või üherindelisi, rohkema või vähema kõdupuiduhulgaga jne) inimesed puhkemetsadena eelistaksid.” Kogukondade teavitamisega on tegelenud RMK kõrgendatud avaliku huviga metsaaladel, kus Teadmiseks võetud. kaasatakse huvilisi metsade majandamisse riigiettevõttes kujunenud menetluskorra alusel. (lk 27) Vajadust programmi täiendamiseks pole, • On tõsi, et RMK on tegelenud kogukondade teavitamise ja kaasamisega kõrgendatud sest eesmärk pole anda hinnangut avaliku huviga metsaalade majandamisel, aga samas peab möönma sedagi, et väga suur kaasamise protsessile, vaid markeerida osa kaasamisprotsessides osalevatest kogukondadest on protsessi läbi viimisega endiselt teemad, mida on oluline järgmises etapis rahulolematud. Kohalikud elanikud leiavad liigagi sageli, et RMK tegeleb näilise hinnata. kaasamisega, surudes kohalikule kogukonnale peale lageraieid ja intensiivset metsamajandust ka siis, kui kogukond on sellele vastu ning toob intensiivsest metsade majandamisest hoidumiseks ka mõistlikud argumendid. Nendele tendentsidele on osutatud ka kõrgendatud avaliku huviga alade esindajate ühispöördumises: https://looduskalender.ee/n/es/node/5421 • Seepärast palume faktitäpsuse ja selguse huvides lisada selle lause lõppu veel üks lause: “Kogukondade teavitamisega on tegelenud RMK kõrgendatud avaliku huviga metsaaladel, 100  kus kaasatakse huvilisi metsade majandamisse riigiettevõttes kujunenud menetluskorra alusel. Teisalt leiavad mitmete kogukondade esindajad, et RMK kaasamisprotsess töötab kohalike elanike kahjuks, arvestamata lageraiete vastaste argumentidega ja surudes läbi intensiivmetsanduslikke plaane kohalike elanike avalikes kasutuses olevates metsades.” MAK soosib edendama puidu siseriiklikku maksimaalset töötlemist. Kuna puitbiomassi jätkusuutlik Arvestatud. kogus on piiratud, määratleb MAK selle kasutamise prioriteedid. Näiteks väärindatakse Eestis vähe Olemasoleva puidu biomassina on silmas paberipuitu, millest suurem osa töötlemata eksporditakse. Veelgi märkimisväärsem kogus peetud küll vähe või mitte üldse raiemahust (raidmed, küttepuit ja puidutöötlemise jäägid, lisaks raiemahus mitte kajastuvad raiejääk väärindatavat biomassi (raidmed, (sh oksad) ja hake mittemetsamaalt) aga rakendatakse peamiselt madalal väärindusastmel puidutöötlemise jääk, küttegraanulid jne), taastuvenergia toodeteks. Kuigi mingit osa puidutöötlemise jääke saab kasutada plaaditööstuses või mille hulk võib sõltuda raiemahust ja paberitselluloosi tegemisel, siis mitmetel põhjustel on see väga piiratud. Seega on Eestis olemas kasutatavatest esmastest tehnoloogiatest. biomass, mida saaks keemiliste, termomehhaaniliste või biotehnoloogiliste meetoditega töödelda Samas selle biomassi kõrgtehnoloogiline suurema väärtusega toodeteks. (lk 29-30) väärindamine ei vaja raiemahu hoidmist või suurendamist. Vastupidi, suurema • Juhime tähelepanu, et hetkel lähtub käesoleva lõigu lõpulauseks olev järeldus “seega on väärtusega produktide tootmine võib Eestis olemas biomass, mida saaks keemiliste, termomehhaaniliste või biotehnoloogiliste kompenseerida majandusliku, sotsiaalse meetoditega töödelda suurema väärtusega toodeteks” ekslikust järeldusest, et meie praegused raiemahud on ühiskondlikult, ökoloogiliselt, sotsiaalselt ja ka majanduslikult jm. surve, mis võiks kaasneda raiemahu jätkusuutlikud ja vastuvõetavad, kuna viidatud biomass jääb järele praeguseid vähendamise vajadusel. raiemahtusid arvestades. Seega lähtub väide, et Eestis on olemas selline biomass, mida Parandused on viidud teksti. suuremate “keemiliste, termomehhaaniliste või biotehnoloogiliste meetoditega töödelda” eeldusest, nagu jääks meie raiemahud uue arengukavaga üldjoontes samale tasemele nagu need seni on olnud. Leiame, et tegemist on ennatliku järeldusega, mis pole veel ei KSH ega MAK2030 lõpliku valmimise kujul kinnitust leidnud. • Seepärast teeme ettepaneku täiendada käesoleva lõigu viimast lauset sõnadega “praeguste raiemahtude juures” ning lisada sellele selgituseks täpsustus tulevaste raiemahtude ebaselguse kohta: “Seega on Eestis praeguste raiemahtude juures olemas biomass, mida saaks keemiliste, termomehhaaniliste või biotehnoloogiliste meetoditega 101  töödelda suurema väärtusega toodeteks. Teisalt on ühiskonnas nii inimeste kui osade teadlaste poolt tõstatatud tõsine kahtlus, et seniste raiemahtude püsimine ei ole metsade ökoloogiliste, sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike hüvede säilimist arvestades võimalik. Seepärast on ka ennustatav, et peale jätkusuutlike raiemahtude kehtestamist ei teki enam varasega võrreldavat biomassi ülejääki.” Siseministeerium 06.10.2021 e-kiri 1. Lk 88 on kirjeldatud seoseid teiste arengukavadega. Palun asendada pealkiri „Rahvastiku ja Arvestatud. Sidusa Eesti arengukava 2021–2030“ uue pealkirjaga, milleks on „Sidusa Eesti arengukava 2021– Muudatus sisse viidud. 2030“. 2. Mõjude hinnangus ei ole nähtud, et „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ oleks kuidagi Mitte arvestatud. seotud metsanduse arengukavaga. Juhime tähelepanu, et mõningaid seoseid siiski on. Esile tasuks Seos MAK-ga on kaudne ja vähene ning tõsta, et „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ on arvestatud vajadusega kohaneda MAK-s ei esine sisulisi vastuolusid kliimamuutuste mõjuga eelkõige sellistes valdkondades nagu pääste ja kriisireguleerimine ning Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 hädaolukordadeks valmisolek. Siseturvalisuse arengukava rakendamisel on kavas suurendada eesmärkide ja kavandatavate tegevustega. päästevõimekust ning tagada valmidus likvideerida tõhusamalt ka nt metsatulekahjude tagajärgi, see mh aitab minimeerida kahjusid. Samuti olete mõjude hinnangus välja toonud, et metsanduse arengukava võib mõjutada sisserännet – vastava poliitika kujundamist puudutav on samuti täpsemini kavandatud Siseturvalisuse arengukava abil. Maaeluministeerium 01.10.2021 nr 4.1-3/1760-1 Peatükis 4.11 palume korrigeerida, et metsa kuivendussüsteemide arendamist ja korrastamist Arvestatud. toetatakse EL kaasrahastusel meetme „Põllu- ja matsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ Lause lisati. raames. 102 Peatükis 4.8 või 4.10 palume põhjalikumalt hinnata enamlevinud taimede, sh kliimamuutuste Mitte arvestatud. kontekstis ka laialehiste puuliikide, vajadust. Käsitlus on programmile piisavas mahus välja toodud kliimamuutusi käsitlevas osas. Teema täpsem käsitlus toimub vajadusel mõju hindamise etapis. Sotsiaalministeerium 06.10.2021 e-kiri Täname, et teavitasite Sotsiaalministeeriumit „Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju Arvestatud. strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise (KSH) programmi“ Peatükki täiendati. avalikustamisest. Hea meel on lugeda, et ka Metsanduse arengukava 2030 KSH-s nähakse seotust Rahvastiku tervise arengukavaga (RTA) 2020-2030, mille tervist toetava keskkonna programm käsitleb inimese tervist mõjutavat elukeskkonda. KSH programmi RTA-d puudutavas peatükis 5.8 on märgitud, et MAK-i strateegiline eesmärk on muuhulgas teadvustada ja hoida metsandusega seotud puhke- ja tervistavaid väärtusi, sh soodustada loodusturismi, luua uusi ja kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid ning toetada metsade puhkekasutust riigi eriplaneeringu või maakonna kohaliku omavalitsuse vastava teemaplaneeringu kaudu. Pöörame tähelepanu, et inimese tervise seisukohalt ei ole olulised üksnes loodusturism, puhkemetsad ja matkarajad, vaid kogu Eestit hõlmav mets kui looduslik ökosüsteem, mille majandamisel peab hoolikalt arvestama elurikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse kaitsmise ja säilitamisega. Looduslikud ökosüsteemid tagavad, et meil on sobivalt toimiv aineringlus, puhas õhk, vesi ja viljakas muld. Ainult kogu tervikpilti vaadates (sõltume oma eksistentsis täielikult looduse pakutavast) saame säilitada elukeskkonna jätkusuutlikkuse, sh ka rahvastiku tervise kaitse. Eeldame, et selle põhimõtte järgimine on toetatud ning seda täpsustatakse ka KSH programmis ja aruandes. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 04.10.2021 e-kiri 103 Peatükis 8.2 ei ole huvitatud osapoolte nimekirjas mingil põhjusel toodud Eestimaa Looduse Fondi Arvestatud. (ELF). Ei ole usutav, et nimetatud organisatsioonil puudub huvi MAK 2030 mõjude hindamise Eestimaa Looduse Fond lisati. programmi suhtes. Muuhulgas on ELF aastatel 2020-2021 läbi viinud projekti (https://elfond.ee/teoksil/mets/kohaliku-metsa-tulevik-teadlikud-osalejad-ja-paremad-otsused), ELF projekti eesmärk on viia metsanduse mille eesmärgiks oli parandada kohaliku tasandi metsandust puudutavate otsuste kvaliteeti huvide alane teave inimesteni, mis on hea, aga ei parema väljenduse ja kaasatuse kaudu. ole seotud mõjude hindamisega. Selgitame, et KSH menetlusprotsessis on Tegemist on niivõrd olulise ja põhjaliku tööga, et see väärib kindlasti viitamist ka MAK 2030 mõjude üldsus kaasatud KSH programmi ja KSH hindamise programmis. aruande avalikustamisel, mille raames on igaühel võimalus arvamust avaldada. Teavitusalase projekti info võetakse teadmiseks. Peatükk 4.7 (Metsade sotsiaalsed funktsioonid) vajab põhjalikumat sisustamist, kuna linnade ja Arvestatud. asulate metsade, puhkemetsade, pärandmetsade ning kõrgendatud avaliku huviga (edaspidi KAH) Ettepanek MAK-i täiendamiseks edastati alade metsade (varasemalt kuulunud kaitsemetsade kategooriasse) majandamise küsimused on MAK koostamisega tegelevale viimastel aastatel olnud teravalt esiplaanil. Ilmselgelt on metsade sotsiaalsete ja kultuuriliste meeskonnale. väärtuste kaitsel olnud tõsiseid puudujääke. Seda teemat peab MAK 2030 peamise valdkonna arengudokumendina läbipaistavalt käsitlema ning pakkuma välja selged muudatused, mis olukorda edaspidi parandaksid. Eelkõige oleks vajalik kaitsemetsade kategooria taastamine metsaseaduses, mis annaks võimaluse täpsemalt suunata metsade majandamist selliselt, et prioriteetsena oleks kaitstud selliste metsade sotsiaalsed ja kultuurilised väärtused. Majanduslikud huvid ei tohi olla selliste metsade majandamisel esiplaanil, eelkõige riigimetsade majandamisel. Peatükis 4.7 toodud väide, et linna metsade majandamisel on soovitatav raie kooskõlastada Arvestatud. kohaliku omavalitsusega, ei ole tõene. 1. septembril 2020 jõustus metsaseaduse täpsustus, mis sätestab: „Planeeringuga linna kui asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi 104 raiuda kohaliku omavalitsuse nõusolekuta. Raie kooskõlastatakse kohaliku omavalitsusega enne Jah, see on õige, et üldplaneering määrab metsateatise esitamist.“ Seega on raiete kooskõlastamine täna seadusest tulenev kohustus, mitte metsa majandamise. Samas jääb soovitus. Vastavad piirangud linnametsade majandamisele tuleb määrata üldplaneeringutes. üldplaneeringule ka metsaaladest loobumise võimalus (kui planeeritakse linnarajatisi). Kindlal juhul on kooskõlastamine kohustuslik. Muudel juhtudel on soovituslik. Peatükis 4.9 (Metsade kasutamise ruumiline planeerimine) ei saa nõustuda Andres Levaldi artiklist Arvestatud. pärineva seisukohaga, et „Eelnevast tulenevalt on hetkel valdav seisukoht, et metsade kasutamise Peatüki eesmärk on kirjeldada hetkel ruumiline planeerimine ja metsamajanduslik planeerimine tuleb hoida eraldiseisvana, et ruumilises planeerimises (üldplaneeringute üldplaneeringuid mitte ebamõistlike vastasseisudega üle koormata.“ Vastupidiselt on just kohalike koostamisel) metsamajanduse reguleerimisel omavalitsuste üldplaneeringutel väga suur roll selles, et läbi igakülgselt põhjendatud ja vajaliku toimuvat. Sõnastust on selguse huvides täpsusastmega metsa majandamise tingimuste seadmise suunataks muude oluliste metsa korrigeeritud, samuti on lisatud viide ELF-i väärtuste kaitset. Eelpoolviidatud ELF-i töö tööle. Põhisõnumiks on endiselt, et (https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/Metsade%20kasutuse%20suunamine%20%C3%B omavalitsustel on üldplaneeringutes Cldplaneeringutes.pdf) annab siin olulise sisendi nii kohalikele omavalitsustele, planeerijatele kui konkreetsete tingimuste (nt lageraielangi maksimaalse pindala määramine) keeruline ja ka kohalikele kogukondadele. Antud töö jõuab kokkuvõttes järgmistele seisukohtadele: omavalitsusi tuleb riigi poolt toetada. „Kohalikul omavalitsusel on planeerimismenetluses kohustus ja eesmärk (Planeerimisseadus (PlanS) § 8) aidata kaasa toimiva ning kvaliteetse elukeskkonna loomisele ning samuti ennetada äärmuslike loodusjõudude poolt tekkida võivaid kahjusid (PlanS § 75 p 21). Äärmuslike ilmanähtuste poolt tekitatud kahjud ei ole tänaseks enam vaid rannikualade probleemiks. Seda kinnitavad eelkõige viimase aja suuremad tormikahjud. Tormikahjude tõsidust kinnitab ka see, et Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on Eesti Kindlustusseltside Liidu tellimusel eraldi antud teemat uurinud. 105 Arvestades kohalike omavalitsuste rolliga tagada kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine (Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 3 p 1), ei saa kohalikud omavalitsused jätta planeerimismenetluses tähelepanuta riske, mis võivad kohalikku elu otseselt mõjutada. Seega eeldab õiguspärane planeerimisdiskretsiooni teostamine seda, et omavalitsus arvestab planeerimisel kõikide asjakohaste seoste ja riskidega pikemas perspektiivis. Teiste sõnadega omavad metsade majandamisega seotud küsimused väga laia tähendust ja mõju. Võimalike riskide juhtimiseks on omavalitsusele antud ka õigus sekkuda metsade majandamisse ning suunata kohalikku metsamajandamist viisil, mis arvestab parimal määral kohalike huvidega. Näiteks võib kohalik omavalitsus üldplaneeringus reguleerida lubatud raieliike, raiutava metsa vanust ja langi suurust. Seaduslikul alusel seatud piirangud ei tekita automaatselt omavalitsusele rahalisi kohustusi. Iga kohaliku omavalitsuse planeerimisotsustus mõjutab erinevate isikute omandi kasutamist. Nende piirangute seadmine ei tekita omanikule rahalist nõuet omavalitsuse vastu. Sama põhimõte kehtib ka metsade majandamist puudutavate planeerimisotsuste puhul. Rahalisest kohustusest saab rääkida siis, kui kellegi omand sundvõõrandatakse. Rohevõrgustikus majandustegevuste tingimuste määramine ja raieliigile piirangu seadmine üldplaneeringus ei ole võrdsustatav sundvõõrandamisega, kuna need ei jäta omaniku omandi kasutamisest täielikult ilma, vaid üksnes piiravad omandi kasutamist. Näiteks ei välista lageraie keeld metsamaa sihtotstarbelist kasutamist, kuna lageraie ei ole ainus metsa kasutamise ja majandamise viis. Kohalikul omavalitsusel on õigus hinnata ja reguleerida seda, milline metsade majandmise viis sobib parimal viisil kohalike olude ning kohalike huvidega pikemas perspektiivis.“ Ka Rahandusministeerium on asunud seisukohale (Rahandusministeeriumi 25.03.2020 kiri nr 14- 11/1695-2 Kose vallavalitsusele), et „omavalitsusel on õigus seada metsade majandamisele tingimusi ka mitmete teiste üldplaneeringu ülesannete lahendamise käigus ja kahjulike keskkonnamõjude puhverdamise säte (PlanS § 75 lg 1 p 21) on vaid üks võimalus. [---] omavalitsuse tegelik kaalutlusruum metsade kaitseks tingimuste seadmisel on oluliselt laiem.“ PlanS § 75 lg 1 p 106 10, 14, 20 ja 21 annavad mitmekesised võimalused metsadega seotud väärtuste kaitseks läbi üldplaneeringu. Kahjuks peatükis 4.9 on mainitud neid PlanS punkte vaid väga põgusalt. Peame vajalikuks, et nimetatud PlanS tulenevad võimalused oleksid selgemalt välja toodud sh nendest tulenevad võimalused metsade kultuuriliste ja sotsiaalsete väärtuste kaitseks. Väide, et üldplaneeringutega metsade majandamise reguleerimine on keeruline ja sageli mitte tulemuslik protsess (lk 25) võiks kasutada ehk vaid praeguse olukorra puuduste kirjeldamiseks. Eesmärk peab olema, et üldplaneeringutega metsade majandamise suunamine oleks edaspidi lihtsam ja tulemuslikum. Kokkuvõttes peab Tallinna linn vajalikuks, et MAK 2030 käsitleks metsade kultuuriliste ja Ettepanekut arvestatakse vastavalt sotsiaalsete väärtuste kaitse küsimusi põhjalikumalt ning annaks selged suunised, kuidas nende eeltoodud täpsematele ettepanekutele. väärtuste kaitse oleks edaspidi paremini tagatud. Selleks on vajalik metsade raiete parem ruumiline planeerimine. See puudutab ka linnametsade põhifunktsioonide (ökoloogiline, miljööline ja rekreatiivne) kaitsmist raiete negatiivse mõju eest. Linnaruumis on oluline keskkonda ilmestavat metsa kui kooslust rohealade põhieesmärkide täitmiseks järjepidevalt säilitada. Toomas Lemming 06.10.2021 e-kiri Punkt 4.1 Elurikkuse ja metsamajanduse seosed Mitte arvestatud. Lk. 11. Metsade majandamise seosed elurikkusega on võrdlemisi komplekssed, kuid üldreeglina Antud märkused puudutavad MAK2030 põhjustab metsade intensiivsem ning puidu kvaliteedi ja kvantiteedi aspektist produktiivsem põhiteksti. Info on edastatud MAK majandamine metsade elurikkuse vähenemist. Antud negatiivne seos esineb nii liigirikkuse kui ka koostamisega tegelevale meeskonnale.. koosluste ja metsaökosüsteemide tasandil. Väga suur erinevus on füüsilisest isikust metsaomanikel ja juriidilisest isikust metsaomanikel oma metsade majandamise intensiivsuses, majandusviisis ja eesmärgis. 107 ETTEPANEK: Vajalik on analüüsida ja käsitleda füüsilisest isikust metsaomanike ja juriidilisest isikust metsaomanike metsade majandamist eraldi. Punkt 4.2 Raied ja ökoloogilised väärtused Mitte arvestatud. MÄRKUS Antud märkused puudutavad MAK 2030 põhiteksti. Puudub metsa majandamise intensiivsuse võrdlus – eraldi füüsilisest isikust metsaomanike ja juriidilisest isikust metsaomanike. Info on edastatud MAK koostamisega tegelevale meeskonnale.. Juriidilisest isikust metsaomanikud raiuvad oma metsi oluliselt üle juurdekasvu. ETTEPANEK Analüüsida eraldi füüsilisest isikust metsaomanike ja juriidilisest isikust metsaomanike metsade majandamist ja lähtuvalt sellest kujundada ka KSH seisukohti ja MAK 2030 tervikuna. Punkt 4.3 Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism Arvestatud. Lk. 15 - Metsaomanik saab taotleda järgmisi toetusi: Viga parandatud. • Metsaühistu toetus MÄRKUS Metsaomanik ei saa seda taodelda metsaühistu toetust. Punkt 4.3. Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism Mitte arvestatud. Lk. 16 - Kui aastal 2008 olid toetuste saajatest 66% juriidilised isikud ning 20% füüsilised isikud siis Lause ütleb, et toetuse saajate järgi. 2018. aastal oli proportsioon vastupidine, vastavalt 28% ja 67% (ülejäänud FIE-d). MÄRKUS Siin ei saa aru, mida võrreldakse – kas pindala või toetuse saajate arvu või toetuseks saadud raha? 108 ETTEPANEK Konkreetselt välja tuua mida nende suhtarvudega võrreldakse. Punkt 4.4 Mets kui elukeskkond ja pärandkultuuri kandja Teadmiseks võetud. MÄRKUS Ei sisalda ettepanekut. Programm ei lahenda metsa omandi struktuuri ja selle Kultuur ei ole järjepidev, kui meil ei ole piisavat arvu kultuuri järjepidevuse kandjaid. Eesti muutuste küsimusi. põliskultuur on maa- ehk talupojakultuur. Jne. Väga oluline on metsaomandi küsimus. Suulise pärimuse edasikandmine. Traditsioonide ja traditsioonilise metsakasutuse säilimine- edasikandumine toimub ikka ainult füüsiliste isikute metsaomadi järjepidevuse tingimustes. NB! Ka Põhiseaduse preambulas on kirjas, et peame tagama põliskultuuri järjepidevuse! Punkt 4.10 Metsandus majanduses ja tööhõives Mitte arvestatud. Lk. 30 – Erametsade kavandatud raiemahust 2019. a oli 36% (2011. a 48,7%) plaanitud füüsiliste Selles lauses on mainitud, et suhtarvud on isikute ning 64% (2011. a 51,3%) juriidiliste isikute metsades. saadud raiemahtude põhjal. MÄRKUS Ei ole arusaadav, milliste suhtarvudega on tegemist – kas metsaomanike arv, raiete pindala või raiete maht? Puudub erinevate omanike (juriidilised isikud ja füüsilised isikud) võrdlus – raiemaht, pindala, jne. Puudub metsa majandamise intensiivsuse võrdlus – füüsilised ja juriidilised isikud! Juriidilisest isikust metsaomanikud raiuvad oma metsi oluliselt üle juurdekasvu! Punkt 4.13 Metsaomandi struktuur ja kasutamistavad Mitte arvestatud. Lk. 33 Saadetud MAK-i koostajatele. Selgitame, et metsaomandi struktuuri (eraomand, 109 MÄRKUS juriidiline omand) mõjusid erinevatele valdkondadele (nt looduskaitse, Puudub metsaomandi struktuuri muutuse analüüs ajateljel, samuti hinnang metsaomandi kultuuripärand) tuleb uurida põhjalikumalt struktuuri muutusest tingitud mõjudele. kui üksnes muutuste analüüs ajateljel. ETTEPANEK Omandi tüübi mõjust erinevatele Teha metsaomandi struktuuri muutuse analüüs ajateljel, samuti hinnang metsaomandi struktuuri valdkondadele on antud hinnanguid, kuid muutusest tingitud mõjudele. puudub põhjalik teaduspõhine analüüs, mis aitab seada eesmärke ja meetmeid. MAK-i järgmises perioodis tuleb vastav analüüs läbi viia, et ülejärgmisel perioodil tegeleda probleemide lahendamisega teaduspõhiselt. Punkt 4.14 Metsandusteabe kogumine ning kasutamine Mitte arvestatud. Punkt 5.3 EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 Metsaomandi teema on kompleksne hõlmates mitmeid erinevaid, sh MÄRKUS sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. MAK ei Metsadega seotud elurikkuse aspektid – mida rohkem füüsilisest isikust metsaomanikke, seda oma piisavaid hoobasid, et metsaomandit suurem on metsade elurikkus. Füüsiliste isikute metsades on suurem elurikkus kui juriidiliste isikute suunata. metsades!!! Omanditüübi seost elurikkusega kirjeldati täiendavalt punktis 4.1 (Elurikkuse ja metsamajanduse seosed). Punktiga 4.14 (Metsandusteabe kogumine ning kasutamine) antud küsimusega otseselt ei seondu. Punktiga 5.3 (EL-i 110  elurikkuse strateegia aastani 2030) on seos väga kaudne. Punkt 5.8 Rahvastiku tervise arengukava (RTA) 2020-2030 Seisukoht teadmiseks võetud. Lk 42-43 MAK-i ei ole kommentaarist lähtuvalt täiendatud, sest kommentaar puudutab Arengukava eesmärk on tõsta Eesti inimeste oodatavat eluiga ja tervena elatud aastate arvu ning RTAs käsitletut. Samuti pole MAK eesmärk vähendada ebavõrdsust sugude, piirkondade ja erineva haridustasemega inimeste anda hinnanguid. tervisenäitajates. Eesmärkide saavutamist kavandatakse kolme alavaldkonna kaudu: tervist toetavad valikud, tervist toetav keskkond ja inimesekeskne tervishoid. Tervist toetava keskkonna alaeesmärk käsitleb inimese tervist mõjutavat elukeskkonda. Elukeskkond tähendab inimest ümbritsevat sotsiaalmajandusliku, psühhosotsiaalse, loodusliku ja tehisliku keskkonna tegurite kogumit, mis mõjutab või võib mõjutada inimese tervist. Elukeskkond hõlmab nii kodu-, õpi-, töö- kui puhkekeskkonda (näiteks mets). MÄRKUS Elukeskkond on elamise keskkond. Siin on puudu see osa, mis puudutab metsa omamist, kui väärtusliku elukeskkonna omamist. Mida rohkem on meil metsa omanikke (füüsilisi isikuid), seda rohkem on meil ka väärtusliku elukeskkonna omanikke + metsaomanike pereliikmed. Nad kõik saavad igal ajal kasutada-elada väga väärtuslikus elukeskkonnas. NB! Praeguse seisuga MAK 2030 ei soodusta väärtusliku elukeskkonna säilimist, vaid vastupidi soodustab selle vähenemist. Punkt 5.13 Kultuuri arengukava 2021-203084 ja selle siduskavad Teadmiseks võetud. Lk. 45. MAK-s on hinnatud, et arengukava eesmärkidel on eeldatav positiivne mõju Eesti kultuuri järjepidevusele. 111 MÄRKUS Ei sisalda ettepanekut. Põhiseadus räägib kultuurist, mille all saab rääkida ka Puudulik on Eesti põliskultuuri (mille järjepidevuse säilitamist peab oluliseks ja teeb kohustuslikuks põliskultuurist. ka Põhiseaduse preanbul) järjepidevuse säilitamise toetamine. Eesti põliskultuur pärineb talupoja- ehk maakultuurist. Talupoja- ehk maakultuuri järjepidevust saavad kõige paremini kanda füüsilisest isikust maa- ja metsaomanikud. Seejuures on kultuuri järjepidevuse säilitamisel väga oluline maa- ja metsaomandi järjepidevus. Seepärast on kõige väärtuslikumad Eesti põliskultuuri kandjad ja uute kandjate kasvatajad PÕLISTALUD. Põlistalud on ka koht kus säilib ja ka kõige paremini hoitakse lisaks materjaalsele kultuuriväärtusele ka vaimset kultuuripärandit – KOHAPÄRIMUST! Punkt 5.16 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015–2020 Mitte arvestatud. Lk. 48. MAK-i sotsiaalse ja kultuurilise väärtuse tegevussuunas on arengukava eesmärgile Pärandkultuuri ja kultuuripärandi objektide reageeritud otseselt: Lõpetatakse ajalooliste looduslike pühapaikade inventuur, tagatakse säilimise tagamise vajadus on programmis andmestiku kättesaadavus (sh metsaregistris) ning rakendatakse meetmeid, et pühapaikade kajastatud. olemasoluga arvestataks metsas planeeritavate tööde tegemisel. Ajaloolisi looduslikke pühapaiku ei majandata, kui see ohustab nende säilimist. Soodustatakse ajalooliste looduslike pühapaikade ja metsas asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi objektide paremat teadvustatust ja leitavust, muuhulgas mobiilsete rakenduste abil. MAK toetab otseselt arengukava. MÄRKUS Väga oluline on, et oleks tagatud metsas asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi objektide - meie ühise põliskultuuri objektide – säilimine. Seda eriti just metsade majandamise käigus. Punkt 5.17 Riigikaitse arengukava 2017–2026 Mitte arvestatud. Lk. 48. MAK võib mingil määral mõjutada maastiku, millel ohu korral tuleb kaitset rakendada. MAK ei tegele metsamaade omandisuhete Samas riigikaitse peab kohanema teda ümbritseva maastikuga, mitte maastik riigikaitsega. reguleerimisega. 112 Sellest lähtuvalt võib järeldada, et MAK-l puudub puutumus riigikaitsesse ja Riigikaitse arengukavasse. MÄRKUS Tegelikult on MAK-l oluline puutumus riigikaitsesse. Väga oluline on, kes on Eestis maa ja metsa omanikud. Suur vahe on, kas maa ja metsa omanikud on Venemaa ja Hiina taustaga suurfirmad, Euroopa fondid või eesti põlisrahvas. Ärme unusta ajalugu. Vabadussõtta mindi võitlema oma maa – Isamaa eest. Mida rohkem on OMA MAAD JA METSA omavaid eestlasi, seda rohkem on inimesi, kes soovivad kaitsta (ja kasvatavad Isamaa kaitsjate uusi põlvkondi) Isamaad. Samuti on maal elavate ning maad ja metsa omavate inimeste-perede suhtumine oma riigi kaitsmisesse hoopis erinev kui suurlinnas korteris elavatel maad mitte omavatel inimestel. Oluline on metsaomand ka partisanisõja ajal. Punkt 8.2.2 Organisatsioonid Arvestatud. Lk. 61 Organisatsioon lisati. MÄRKUS Miks puudub nende organisatsioonide hulgast väga suurt hulka talumetsaomanikke koondav organisatsioon - Eestimaa Talupidajate Keskliit. Punkt 5.25 Eesti metsapoliitika Arvestatud osaliselt. Lk. 54 Viidatud kujul on tegemist tsitaadiga Eesti metsapoliitikast, tuleks muuta 1) säästlik (ühtlane, pidev ja mitmekülgne) metsandus, mille all mõeldakse metsade ja metsamaade alusdokumenti (p 1). hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise 113 mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka Täiendatud p 5.25 eelviimast lõiku tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid ??? “kultuurilised” funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; MÄRKUS Puudub “kultuurilisi funktsioone”? MAK mõjutab otseselt Eesti metsapoliitika arengut ja võib soovitada selles muudatusi. ETTEPANEK Tuleb lisa ka “kultuurilise funktsiooni” . Punkt 7 Hindamisel kasutatav hindamismetoodika Mitte arvestatud. Lk. 59 Tuleb tähele panna, et MAK-i eesmärk on suunata Eesti metsandust ja MAK eesmärk ei ole Saadetud MAK-i koostajatele. Täiendavalt kaasa aidata teiste strateegiate eesmärkide saavutamisele. on kommenteeritud ettepaneku (punkt 4.13 Metsaomandi struktuur ja MÄRKUS kasutamistavad) vastuses. Samas ei tohi MAK teiste eesmärkide saavutamist takistada. Kui MAK soodustab metsa omanikkonna negatiivset muutust (suurneb juriidiliste isikute omandis olev metsamaa ja väheneb füüsilisest isikust metsaomanike arv ning nende omandis olev metsamaa), siis sellega MAK takistab teiste eesmärkide (näit. Põhiseaduse preambulis riigile pandud peamise ülesande - Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade – saavutamist). Riiklikult tähtsa ülesandena peaks MAK soodustama füüsilisest isikust metsaomanike arvu ja nende omandis oleva metsamaa vähenemist. Keskkonnaamet 08.10.2021 nr 6-5/21/20371-5 114 1. Programmi ptk 3 on muudetud järgmiselt: „Piiriülest mõju ei prognoosita. MAK on ette nähtud Arvestatud. Eesti metsa arengu suunamiseks. Ei ole ette näha, et arengukava elluviimisega kaasneks olulist Programmi samas peatükis on juba kirjas, piiriülest mõju. Peamiseks hindamise objektiks on kooskõla Eesti teiste strateegiliste kavadega. Eesti et objektipõhist mõju ei hinnata kuna strateegilised kavad ei kehti väljaspool riigipiire.“Märgime, et programmi ptk 3 keskendub jätkuvalt dokument strateegiliselt kõrgetasemeline. sellele, et Eesti strateegilised kavad kehtivad Eestis, mitte MAK-i elluviimisega kaasneva olulise Seetõttu ei ole võimalik prognoosida, kas keskkonnamõju ulatusele, mis on piiriülese KSHläbiviimise kaalutluse aluseks.Strateegilise näiteks lõunapiiril toimub MAK tulemusel planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise mõjuala suurus võib teatud juhtudel olla selline metsa majandamine, mis võiks suurem planeerimisdokumendi enda käsitlus-või kehtivusalast ehk ulatuda Eestist ka kaugemale. mõjutada Läti või Vene riiki. Sellest aru saamiseks lisati järgmine lause: „Arvestades strateegia üldsusastes ei ole võimalik prognoosida konkreetsete piirkondade piiriülese mõju võimalikkust.“ 2. Teeme ettepaneku programmi ptk 5.2 lisada ka Euroopa Komisjoni 14.07.2021avaldatud „Fit for Fit for 55 on Euroopa roheleppe osa, mis 55“ pakett ja sellega seotud peamised eesmärgid, millega on kavas muuta seni kehtivaid on juba programmis olemas. kliimaeesmärke.Kuigi „Fit for 55“ pakett ei ole veel vastu võetud, siis MAK-ikoostamisel pidada pakettisilmas ja võtta võimaluste piires arvesse. 3. Programmi ptk 7 järgi: „Asjakohasel juhul võib eksperdirühm teha ettepanekuid tegevussuundade Arvestatud. seadmiseks ning täpsustamiseks vastavalt MAK eesmärkidele. See ei ole ekspertgrupi põhiülesanne Peatüki lõppu kirjutati järgmine lõik: „Mõju ja tehakse juhul, kui vastavalt oma erialateadmistele nähakse potentsiaalseid parenduskohti. MAK-i hindamise väljundiks on aruanne, mis eesmärkide seadmisesse eksperdirühm ei sekku.“ Teeme ettepaneku programmis selgemalt välja kirjeldab toimunud mõjude hindamise tuua, mis on MAK-i KSHja muude oluliste mõjude strateegilise hindamiseväljund, et see oleks protsessi, tuvastatud riskikohtasid ja välja kõikidele üheselt selge, sh avalikkusele. MAK-i KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise töötatud lahendusi,hinnangut lõplikult hindamise käigus analüüsitakse MAK-i elluviimisega kaasnevat (olulist) mõju tuues mh vajadusel välja töötatud MAK-ile ning ettepanekuid 115 välja olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimise ja leevendamise meetmed. Töö tulemusena võimalike riskide vältimiseks ja riigi teiste tuleks kanda asjakohased meetmed jmt MAK-i mõjutades sellega MAK-i sisu. eesmärkidega sünergia tekitamiseks.“ 4. Programmi lk 17 (punkt 7) antud selgituse osas märgime, et see on Keskkonnaministeeriumi Seisukoht võeti teadmiseks. otsustada, kas programmis esitatakse eksperdirühmakoosseis nimeliselt või mitte. Olenemata Tabelisse lisatud kaasjuhtekspertide sellesttuleb programmis nimetada, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga eksperdirühma tegevused. kuuluv isik hindama ehk igal eksperdil on kindel roll6. 5. Mõjude kontrollküsimustiku p 4.1.8 kohaselt on hinnatavad indikaatorid: „1) mõjud Natura alade Arvestatud. terviklikkusele ja Natura võrgustiku toimimisele; 2) mõjud kaitse-eesmärkide saavutamisele“. Sama Natura hindamise metoodika kirjeldust punkti juures on lähtudes Keskkonnaameti 07.07.2021 programmi täiendamiseks esitatud täiendati peatükis 7. ettepanekutest lisatud märkus: „Omaette küsimus on, et mismoodi seda Natura hindamist teha - klassikalisel kujul alapõhiselt pole see arengukava puhul võimalik“. Nõustume programmi lk 18 toodud selgitusega, et Natura-hindamist klassikalisel kujul ei ole võimalik läbi viia. Programmi lk6 kohaselt on programmieesmärk kaardistada olulised mõjud ja koostada metoodika nende mõjude hindamiseks. Seetõttu peab juba programmi faasis olema selge, kuidas on MAK-i koostamisel kavas hinnata mõju Natura 2000 võrgustiku alade terviklikkusele, eesmärkide saavutamisele ja võrgustiku toimimisele. Kas KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamisekäigus prognoositakse Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevate metsa-elupaikade ja - liikide üle-eestilist seisundit?Palume programmi täpsustada. 6. Palume uuendada programmis toodud Keskkonnaministeeriumi veebilehe lingid, kuna nendest Arvestatud osaenam ei tööta. Lingid korrigeeriti. 116  MAK2030 KSH ja muude oluliste mõjude strateegili se hindamise programmi avaliku arutelu protokoll Asukoht: Virtuaalne kohtumine Aeg: 08.10 .202 1, kell 10.00 – 1 2 .00 Modereeris : KSH programmi kaasekspert Hendrik Puhkim ( Skepast&amp;Puhkim OÜ ) Protokollis: KeM metsaosakonna nõunik Andra Ainsaar Osalesid Kesk k onnaministeeriumist : Marku Lamp, Meelis Seedre , Andra Ainsaar, Leno Kuura , Marju Kaasik Osalesid KSH programmi meeskonnast: Karl Kupits, Hendrik Puhkim, Jaak Järvekülg, Häli Tarum, Kalev Jõgiste, Nele Rent, Olavi Grünvald, Raimo Pajula , Siim Salmar Lisaks osalesid: Mari Arold , Mihkel Annus , Rein Drenkhan , Helena Eenok , Rein Einasto , Olav Etverk , Maie Kiisel , Miranda Klaij , Maarja Kõrkjas , Toomas Lemming , Allar Luik , Siim Umbleja , Lauri Raid , Madis Raudsaar , Triin Reisner , Mati Sepp , Kärt Talimaa-Eelmaa , Juhan Telgmaa , Kalle Toomet , Kristjan Tõnisson , Tarmo Tüür , Veiko Uri , Mati Valgepea , Karen Katri Voll , Linda-Mari Väli Päevakord: Kohtumise sissejuhatus, Hendrik Puhkim ( Skepast&amp; Puhkim OÜ, kaasekspert ) MAK2030 hetkeseisu ülevaade, Marku Lamp (KeM) KS H programmi tutvustus , Karl Kupits ( Mave s OÜ, juhtekspert) Edasised tegevused, Meelis Seedre (KeM) Avalik arutelu , modereerib Hendrik Puhkim ( Skepast&amp; Puhkim OÜ, kaasekspert ) Lõppsõna 1. Kohtumise sissejuhatus Hendrik Puhkim tervitas kõiki arutelule tulnuid ja tegi tutvustusringi kohalviibijate seas . Lisaks andis ülevaate kohtumise päevakavast ning selgitas arutelul osalemise kodukorda. 2. MAK2030 hetkeseisu ülevaade Marku Lamp andis ülevaate MAK2030 protsessist, kuhu on tänaseks jõutud. Ta tänas kõiki huvilisi, kes on ar engukava koostamisse panustanud – viimasele MAK2030 tööversioonile laekus ca 400 ettepanekut ja kommentaari. Peatselt ollakse valmis täiendatud tööversiooniga välja tulema. 3. KSH programmi tutvustus Karl Kupits tutvustas mõjude hindamise programmi koostamise protsessi ja eesmärki. Programmi koostamisele annab raamistiku k eskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ( KeHJS ) , millest tuleneb ka mõjude hindamise protsessi menetlusnorm. Samuti on aluseks Justii t s ministeeriumi ning Riigikantselei loodud mõjude hindamise metoodika koos kontrollküsimustikuga . Lisaks on võetud raamiks kõik MAK2030-ga puutumuses olevad riiklikud ja EL-i strateegiad ning nende eesmärgid. Oluline on tähele panna, et programmiga pannakse paika mõjude hindamise metoodika ehk see on aluseks järgmises etapis koostatavale aruandele. Samuti tuleb välja tuua, et mõjude hindamise täpsusaste jääb samale tasemele, mis on hinnatava dokumendi ehk MAK2030 täpsusaste. MAK2030 -le hinnatakse lisaks keskkonna mõjudele ka muid olulisi mõjusid, sh sotsiaal-majanduslikke . Mõjude hindamise eesmärk on konsulteerida ja teha koostööd MAK2030 koostamisega, mitte anda hinnangut valmis arengukavale. 4. Edasised tegevused Meelis Seedre märkis, et programmi täiendatakse vastavalt laekunud ettepanekutele ja see saadetakse Keskkonnaministee riumile nõuetele vastavaks tunni stamisele. Kui programm on vastuvõetud, siis kuulutatakse välja mõjude hindamise aruande koostamiseks uus riigihange . T ööteostaja püütakse leida hiljemalt uue aasta alguses. Selleks hetkeks tullakse välja ka uue MAK2030 tööversiooniga, mi lle on täiendamiseks on analüüsitud suve l laekunud ca 400 ettepanekut, arvamust, kommentaari. Järgmise aasta esimene pool hinnatakse mõjusid MAK2030-le ja ajakava kohaselt võiks jõuda MAK2030 Riig i kogusse sügisel. 5. Avalik arutelu Tarmo Tüür (Eestimaa Looduse Fond ) küsis, et miks ei ole programmi meeskonda ja järg mise etapi meeskonda plaanis kaasata kliimaeksperti . Lisaks, miks on kasutatud 2012. aastast pärit mõjude hindamise metoodikat, kui käesolevaks hetkeks on oluliselt esile kerkinud metsandust mõjutavad kliima- ja elurikkuse kriis. Karl Kupits vastas, et kliimaeksperti eraldi ei ole kaasatud, ku id valdkond on kindlast i kaetud kontrollküsimustiku ja teiste riiklike ja EL-i eesmärkidega . Aluseks võetud kontrollküsimustik on küll aastast 2012, kuid vastused kirjeldavad ikka hetkeolukorda ja lähtutud on kehtivatest riigi eesmärkidest. Hetkel ei oska välja tuua ühtegi valdkonda, mida küsimustik katmata jätab. Meelis Seedre lisas, et mõjude hindamise metoodikast, sh kontrollküsimustikust on just sel sügisel koostatud ka uus versioon, kuid küsimustes ei ole midagi oluliselt muutunud. Linda-Mari Väli (Eesti Metsa Abiks ) tõi välja, et programmi s lk 29-30 toodud väide “Eestis olemas biomass , mida saaks keemiliste, termomehhaaniliste või biotehnoloogiliste meetoditega töödelda suurema väärtusega toodeteks” justkui juba eeldaks, et uues areng ukavas jäävad raiemahud samaks – sellist eeldust ei peaks programmis tegama . Meelis Seedre vastas, et väide ütleb, et biomass on olemas, mitte kui palju ja kas seda kasutada saab. Ehk väide põhineb Eesti metsa olemil. Siim Salmar märkis, et võibolla saab sõnastust parandada . Mõeldud on seejuures väärindamise püramiidi põhimõtet: näiteks jääb ukse- ja aknaraamide tootmisel kogu puidumassist üle 60%, millest väikese osa saab saata paberitööstusesse , kuid valdavast enamusest tehakse puidugraanuleid või saadetakse otse küttesse. Seega antud väite mõte on, et tahame olemasolevat puitu väärindada võimalikult kaugele ning see ei puuduta raiemahtu. Kui raiemaht oleks ka väiksem, siis tööstuses tekiks puitjäätmeid igal juhul. Tarmo Tüür palus täpsemalt kirjeldada, kuidas prot s ess edasi läheb. Karl Kupits selg itas, et edasi liigutakse vastavalt KeHJS -s ettenähtud korrale . Ekspertgrupp kaalub kirjalikult laekunud ettepanekuid ja nendele vastatakse arvestamise osas kirjalikult. Arvestatud ettepanekutega t äiendatud progr amm koos tehtud ettepanekutega antakse üle Keskkonnaministeeriumile, kes hindab programmi vastavust KeHJS-le . Heaks kiidetud programmi alusel hakatakse aruannet pärast koostama. Siim Umbleja (Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ü hing) küsis, et kas Eesmärk 55 ettepanekutes toodud u ued aspektid saavad r oheleppe all kaet ud. Kõige suurem ootus on stertifitseerimise ja säästlikkuse kriteeriumite tõendamisega kaasn e vate probleemidega. Mingil hetkel võib tulla moment, kus metsaomanik ei suuda tõendada enda puidu vastavust kriteeriumitele ja nii ei saa omanik puitu ka realiseerida. Karl Kupits vastas, et mõjude hindamine peab arvestama rohelepet ja Eesmärk 55 on integreeritud selle all. Meelis S eedre lisas, et mõjuhindamine arvestab neid siseriiklik k e ja välismaiseid strateegiaid ning kokkuleppeid, mis on vastuvõetud mõjude hindamise hetkeks . Rohelepe on väga laiahaardeline ja mingeid vastuolusid praegu näha ei ole. Karl Kupits täiendas, et mõjude hindamise aruanne käib läbi ka kõik ministeeriumid ja kindlasti antakse vastuoludest märku. Linda-Mari Väli palus täpsustada p rogrammile esitatud tagasiside arvestamist, kui ettepanekute esitamise tähtaeg oli alles paar päeva tagasi. Karl Kupits selgitas , et vast a valt KeHJS-le said asjaomased asutused programmile tagasisidet anda juba suve alguses ning neid ettepanekuid on juba ekspertgrupp kaalunud ja vastavalt on programmi ka täiendatud. Praegu lõppenud avalikustamise perioodil laekunud tagasisidet kõikidelt huvitatud osapooltelt alles hakatakse analüüsima. Tarmo Tüür küsis, et kas metsanduses on võimalik hakata elurikkuse kriisi arvesse võtma ja kuidas seda mõjudehindamisse sisse tuua. Vastavalt IBPES-i raportitele on elurikkuse kaol ka olulised majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud. Samuti ei ole EL-i elurikkuse strateegiat programmis välja toodud. Raimo Pajula vastas, et rahvusvahelised lepped saavad programmi sisse. Elurikkus vs majandus on oluline teema ja seda tasakaalu leidmist pe ab kindlasti mõjude hindamisel käsitlema. Metsakeskkond on limiteeritud ning peab kandma erinevaid ökosüsteemiteenuseid, mida ei saa kõiki samal ajal maksimeerida. Seega tuleb leida kompromisse. Mati Sepp (Eesti Metsa Abiks ) küsis, et kuidas eksper did säilit a vad sõltumatuse erinevate huvigruppide survestamise eest. Karl Kupits vastas, et mõjude hindamise metoodika näeb ette MAK-i eesmärkide ja teiste riigi võetud eesm ärkide võrdlemist ning kallutatud seisukohad tulevad välja. Meeles tuleb pida da, et tegemist on strateegiliste mõjude hindamisega ning seega jäädakse strateegi lisele tasandile. Alati jääb võimalus, et ekspert võib esitada kinnimakstud seisukohti , kuid selleks on KeHJS ja avatud mõjude hindamise menetlus ning paremat meil ei ole võtt a. Meelis Seedre lisas, et ekspertidele on pandud südamele võimalikust lobistamisest koheselt teada anda. See on ekspertide enda vastustus , et jääda enda ekspertarvamuse juurde. Linda- Mari Väli märkis, et ptk 4.5 „ Metsade roll süsinikuringes “ on rõhutatud metsade süsiniku sidumist, kuid neil on oluline roll ka talletamises ja hoidmises. Kalev Jõgiste vastas, et see on hea ja õigustatud märkus. Talletamine viitab varule ja ole mile, mis on süsiniku kokku kogumisega saavutatud . Süsiniku varul on olemas sisse- ja väljavool, mis vastavalt tähendab metsade kasvuprotsessi ja raieid. Meelis Seedre tõi välja, et valminud on antud teemat käsitlev LULUFC-i uuring ( https://envir.ee/media/4036/download ), mis võetakse aluseks MAK2030 ja mõjude hindamise koostamisel. Toomas Lemming ( Erametsaliit) selgitas , et oluline on eristada füüsilisi ja juriidilisi metsaomanikke . Hindamise juurde on v ajalik lisada , kuidas on ajas metsaomand muutunud ja kuidas MAK toetab põhiseadus es t tulenevalt ül esannet: järjepidevalt säilitada rahvuskultuuri ja keelt. Kalev Jõgiste vastas , et väike - ja suuremetsaomanike hoobasid on riigil keeruline mõjutada . Programmis saab välja tuua erametsaomanik e arvu ja lähiaja dünaamika, kuid protsesside muutmiseks on keeruline häid mehhanisme leida. Samuti on see osalt ka kultuur i ja sotsiaalvaldkonna küsimus. Karl Kupits lisas, et kuna küsimus laekus ka kirjalik u lt, siis vastame sellele pikemalt ka kirjalikult. Meelis Seedre märkis, et erinevas vormis metsaomanikel on ka oma raamistik, milles nad tegutseda saavad. Samuti oleme osa EL-i ühisturust , kus kehtivad teatavad kokkulepped metsaomanikele. MAK peab arvestama omandile seatud õigusruumiga ning saab siin anda vaid soovitusi. Allar Luik (Erametsak eskus) tundis huvi , et programmis on võrreldud lageraiepõhist majandamist teiste raievõtetega – kas teised raievõtted on arvestatud null mõjuga või hinnatakse ka nende võimalikku neg atiivset mõju. Karl Kupits vastas, et hinnatakse MAK-st tulenevaid suuna muutusi: k ui teatud raievõtte osakaal kasvab või kahaneb , si i s hinnatakse, mis see kaasa toob. Mati Sepp küsis, et kuidas kontrollitakse tõese info kasutamist. Näiteks on RMK välja toonud, et raiemah u langetame 1 mln tm võrra tähendab 6 000 töökoha kadumist. See on aga mitme teadlase poolt välja toodud, et raiemaht ja töökohade arv ei ole otseses seoses. Olavi Grünvald vastas, et selle kohta on tehtud alusuuring us põhjalik peatükk Maaülikooli poolt. Seos raiemahu ja töökohtade vahel on keskmise tugevusega, st et 1:1 ei muutu. See on ka majanduslikult põhjendatud: tootmismahtudega seoses töökohtade arv üldiselt ei muutu 1:1, see kasvab või kahaneb natuke. Linda- Mari Väli küsis, et kas RMK uuringuid ja rakendusprojekte saab võtta objektiivse allikana kliima teemades. Kalev Jõgiste vastas, et RMK poolt kasutatd meetod süsinikusidumise uuringul on maailmas end õigustanud. Leitud on, et 7-aastane metsanoorendik hakkab süsinikku siduma. Meelis Seedre lisas, et eksperdid ei võta kindlasti ainult ühte dokumend i aluseks, vaid oma valdkonnas kõige parema ja aktuaalsema teadustöö. Mati Sepp küsis, et kas kasutatakse ka naaberriikide süsiniku-uuringuid, eriti vanade metsade osas. Meelis Seedre vastas, et E esti mets ei ole niivõrd unikaalne ja saame kindlasti kasutada ka naaberriikide analüüse. Tõepool est ei ole Eestis seda teemat palju uuritud . Kalev Jõgiste lisas, et vanade metsade süs i nikusidumise kohta on ka vastukäivaid artikleid : väidetakse, et mõningane sidumine mulda jätkub ja teisalt, et sidumine ja õhkupaiskamine on tasakaalus ehk nullis. Seejuures sõltub süsinikuringe häi r ingu koormusest. Ürgmets talleta b süsinikku häiringu momen dini ja pai s k ub siis kiiresti ning suures koguses süsiniku õhku . Linda-Mari Väli küsis, et kui täpsed on andmed selle kohta, et kui palju lagunevast puidust läheb süsinikku õhku ja palju läheb mullastikku ja tagasi metsa . Meelis Seedre vastas, et metsateadlased on seda on põhjalikult mitmete meetoditega uurinud. Süsinikuringe eripärad sõltuvad suuresti asukohast, aga ka kliimamuutustest. Süsiniku sidumine mulda on väga aeglane, sajandeid nõudev protsess. Kalev Jõgiste täiendas, et ka Eesti piires on mulda süsiniku sidumise varieeruvus küllaltki suur: viljakates kasvukohtades seotakse mulda rohkem kui soometsade turbamuldadesse. Praegu rakendatavate mõõteseadmetega uuritakse n-ö keskmiseid Eesti juhtumeid, nagu Järvselja monitoorimine . Tarmo Tüür märkis, et tema küsimuse le sisuliselt ei vastatud . Ta küsis, et kas ja kuidas elurikk use kriisiga ja sellest kriisis t tänaste parimate teadmiste (IBPES) valguses eri valdkonda dele tulenevate suurte neg atiivsete mõjudega s aab ja on plaanis arvestada. V astus ei ole, et peame leidma tasakaalu looduse ja maja ndamise vahel – seda tea dsime juba ka 10 ja 20 a tagasi. Raimo Pajula vastas, et strateegilise dokumendi mõjude hindamise metoodika seab kindlasti ka oma piiri, kuid elurikkuse strateegia ja selle rakendussätteid saame mõjude hindamisel kindlasti arvestada. Seejuures tuleb kõrvale võtta ka paljud teised riigis kehtivad strateegilised eesmärgid ja kõige selle vahel tuleb leida kompromiss. Karl Kupits lisas veelkord , et mõjude hindamisel lähtutakse kehtivatest strateegiatest ja hinnatakse MAK-i eesmärke nende vastu. Mõjude hindamisel ei liideta juurde uusi teemasid ehk MAK-st ei tehta kõiksust parandavat arengukava. 6 . Lõppsõna Hendrik Puhkim tänas osalejaid ja ekspertrühma. Keskkonnaministeerium Leno Kuura 21.06.2022 nr 1-7/22/53 Erametsakeskuse tagasiside Keskkonnaministeeriumi seisukoha kujundamiseks metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta. Erametsakeskus tänab võimaluse eest anda tagasisidet Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõule. Oleme eelnõuga tutvunud ning järgnevalt lisame mõned tähelepanekud või kommentaarid, mida peame oluliseks välja tuua. Peatükis 4.3 on nimetatud toetused, mida metsaomanik saab SA Erametsakeskuse abil taotleda. Nende toetuste hulgas on ka Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus, mida saab taotleda PRIA kaudu. Samuti on nimekirjas erametsaomanike nõustamise toetus, mida saab taotleda metsanduskonsulent, mitte erametsaomanik. Peatükis 4.4 on lõik: Forest Europe jätkusuutliku metsanduse kriteeriumide ja indikaatorite raporti kohaselt (Criterion 5: Maintenance and Appropriate Enhancement of Protective Functions in Forest Management (notably soil and water)) on Eesti elanikkonna vastandumine looduskaitsepiirangutele vähenenud sedamööda, kuidas intensiivne metsamajandus on kitsendamas inimeste võimalusi harjumuspäraselt kasutada metsa mittepuidulisi saadusi ja metsa kui elukeskkonda, mis viitab sisulisele vajadusele töötada välja indikaatorid sisendiga kõigist säästliku metsanduse valdkondadest, sest kitsalt valdkondlikud (eriti kitsalt majanduslikud) hinnangud ei ole piisavad. Olukorda Eesti tasemel parandaks: a) sõnastada Eesti metsamajanduses säästlikkuse (jätkusuutlikkuse) printsiibid ja indikaatorid viisil, mis ei pea majanduslikke kaalutlusi ökoloogilistest ning sotsiaalsetest ja kultuurilistest huvidest olulisemaks; b) suurendada aastaraamatu „Mets“ peatüki „Keskkond“ mahukust. Lõigus viidatakse sellele, et intensiivse metsamajanduse taustal on elanikkonna vastandumine looduskaitsepiirangutele vähenenud ja see viitab vajadusele töötada välja indikaatorid, mis saavad sisendit kõigist säästliku metsanduse valdkondadest. Välja on pakutud kaks meetodit, mis parandaksid olukorda Eesti tasemel. Lõigu sõnastus ja väljapakutud lahenduste tegelik mõju jääb kokkuvõttes mõnevõrra ebaselgeks ja kuna seda võidakse võtta sisendiks tulevastes metsandusteemalistes aruteludes, tuleks Erametsakeskuse hinnangul mõtet täpsemalt selgitada. Peatükis 4.7 viidatakse uuringule, mille tulemusena öeldakse: Eriti madala rekreatsioonilise väärtusega on noorendikud. --------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- Tallinna mnt 22 E-post [email protected] 79512 RAPLA Arvelduskonto EE891010220034796011 Telefon 652 5333 Saaja Rahandusministeerium www.eramets.ee Viitenumber 3500080873 Reg kood 90005449 Viidatud Ühendkuningriigis tehtud uuringus on toodud muuhulgas välja, et 0-5 aastaste metsade puhkeväärtus on 2-3 korda kõrgem, kui 5-15 aastaste (noorendike) puhkeväärtus. Suurim puhkeväärtus on uuringu järgi üle 50 aastastel metsadel. Uuringus on võrreldud üheliigilisi metsakultuure ning väärtus on leitud ainult kindla vanuseklassi väärtusena. Uuringus ei ole hinnatud vanuseklasside vaheldumise mõju või lankide suurust ja mitmekesiste metsadega (noored, keskealised, vanad metsad) metsamaastiku puhkeväärtust. Samas lõigus on hiljem viidatud teistele uuringutele, kus on viidatud, et puhkajad hindavad erineva vanuse ja struktuuriga puhkemetsi. Erametsakeskus leiab, et mõjude hindamises ei peaks olema sellist väga kitsasse konteksti sobivat viidet sellele, et noorendikud on eriti madala puhkeväärtusega, kuna see uuring ei kajasta kuigi hästi Eestile omaseid mitmekesiseid metsamaastikke. Seda viidet võidakse tulevikus ebakorrektselt kasutada. Peatükis 4.8 on lõik: Asulates elavatest inimestest on looduslikus seisundis mets kaugel. Väherakendatud on asulalähedaste metsamaade kultuurilis-inspireeriv, hariduslik ja puhkeväärtus, sh mõju tervisele. Sellise ühefunktsionaalse metsakorraldamise praktika jätkumine ja puistu struktuuri optimeerimine puidutootmisele ohustab teiste metsaga seotud hüvede tulevikku. Lõigus on viidatud, justkui oleks senine metsakorralduse praktika süüdi selles, et looduslikus seisundis olev mets on asulates elavatest inimestest kaugel. Erametsakeskus peab oluliseks rõhutada, et on vältimatu, et kõige looduslikumas seisundis metsad, mis on aastakümnete jooksul pidanud taluma kõige vähem inimmõju, saavad olla vaid tihedatest inimasustustest võimalikult kaugel. Sellised puutumatud metsad on sageli ka kaitse alla võetud. Inimasustuste lähedale, inimmõju piirkonda, ei ole võimalik tekitada täiesti looduslikus seisundis metsa. Samuti ei saa ka eeldada, et mets, mida inimesed külastavad (linnalähedased metsad) saaks säilitada oma täieliku loodusläheduse. Inimeste külastatavates metsades toimub suurem tallamine, mis takistab järelkasvu teket ning samas eeldatakse metsakülastajate poolt seda, et metsa omanik eemaldab metsast ohtlikud ja liikumist segavad puud. Samuti on asulalähistes metsades suurem müra-, õhu- ja valgusreostus ja need on võrreldes asualatest kaugemal olevate metsadega autoteede ja muude taristuobjektide tõttu rohkem killustunud. Seega ei saa seal elada mitmed sarnases looduslikus metsas elavad liigid. Erametsakeskus kinnitab, et rekreatiivsetel eesmärkidel kasutatava metsa olemasolu on asulate lähedal oluline. Samas peame vajalikuks rõhutada, et linnalähedased ja inimeste poolt sageli külastatavad metsad kaotavad paratamatult oma loodusliku ilme ja sisuliselt võimatu on saavutada eesmärki, mille järgi saaksid asulates elavad inimesed oma kodu lähedal nautida looduslikus seisundis metsa kõiki hüvesid. Seetõttu leiame, et mõjude hindamise raames peaks üle vaatama seisukoha, et senine metsakorraldus on süüdi asulalähiste looduslikus seisundis metsade puudumises ja lõigu sõnastust vastavalt muutma. Teeme ettepaneku sõnastada lõik järgnevalt: Asulates elavatest inimestest on looduslikus seisundis mets kaugel. Väherakendatud on asulalähedaste metsamaade kultuurilis-inspireeriv, hariduslik ja puhkeväärtus, sh mõju tervisele. Asulalähiste metsade rekreatiivsetel eesmärkidel kasutamisega kaasneb paratamatult inimmõju, kuid selle leevendamiseks ja rohkemate puhkeväärtuste pakkumiseks tuleks edaspidi soosida kõide omandivormiga metsade avalikku kasutamist. Peatükis 5.1 on toodud välja neli erinevat aastase raiemahu alternatiivi: • Alternatiiv 1 – Küpsuslank (raiemaht ca 19 mln m3/a) • Alternatiiv 2 – Arvestuslank (raiemaht ca 12-14 mln m3/a) 2 • Alternatiiv 3 – Ühtlane kasutus (raiemaht ca 10 mln m3/a) • Alternatiiv 4 – 5 mln m3/a uuendusraie (raiemaht ca 7 mln m3/a) Erametsakeskus teeb ettepaneku ükskõik millise alternatiivi rakendamisel arvestada raiemahtu pikema perioodi keskmisena, mitte vaid aastapõhiselt. Peatükis 5.4.3 on ühtlase kasutuse alternatiivi (alternatiiv 3 ca. 10 mln tm) puhul hinnatud mõju puidutööstustele järgnevalt: Selle raiemahu juures võiks tekkida motivatsioon töötlevas tööstuses tekkivate jääkide, aga samuti väheväärtusliku puidu ja raiejäätmete ringmajanduslikuks ja innovaatilisemaks väärindamiseks kõrgema väärtusega toodeteks kui energia tootmine. Selline alternatiiv võib kasvatada märkimisväärselt kõrgepalgaliste töökohtade arvu metsa- ja puidutööstuse sektoris kui ka lisandväärtust tihumeetri kohta. Ebaselgeks jääb miks leitakse positiivne mõju just selle raiemahu juures. Pakkumise vähendamisega innovatsiooni tekitamine on mõnevõrra mõistev, aga olukorras, kus puidule leitakse järjest enam kasutust, sealhulgas uutes valdkondades nagu keemia-, kosmeetika- ja ravimitööstus, on oht, et pakkumise vähendamisega läheb innovatsioon nendesse riikidesse, kus tooraine saamisele ei ole tehtud piiranguid. Silmas tuleb pidada, et arengukava perioodi jooksul ei ole näha ka olulist vähenemist puidu energeetilise kasutamise vajaduses. Puidutööstuse jäägid, väheväärtuslik puit ja raidmed on juba praegu kasutusel toorainena, mitte ei lähe raisku. Seega ei ole põhjust arvata, et pakkumise vähenemisel hakataks neid kuidagi teisiti kasutama ja rohkem väärindama. Pigem väheneb pakkumise vähenemisel turustatava madalaväärtusliku puidu hulk, seetõttu väheneb ka võimalik teenitav tulu, millega rahastada innovaatilisi lahendusi. Pakkumise suurenemisel suurenevad aga erinevate sektorite ja tööstusharude võimalused materjali kasutusele võtta. 3  Saatja: "KeM Keskkonnaministeerium" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: MAK2030 mõjude hindamise aruande eelnõu Kuupäev: 2022-07-01 08:03 From: Merike Reiljan [mailto:[email protected]] Sent: Friday, July 1, 2022 9:48 AM To: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]> Cc: Leno Kuura <[email protected]> Subject: RE: MAK2030 mõjude hindamise aruande eelnõu Tere Annan Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt teada, et kooskõlastame Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu. Vabandan vastuse viibimise pärast. Edastan ühtlasi meie ekspertide tähelepanekud dokumendi osas, mille palume üle vaadata. 1. Üldise kommentaarina juhime tähelepanu, et haridusvaldkonnaga seoses tuleb silmas pidada, et loodus- sh metsandusharidus saab alguse koolieelsest east. Seega peaks dokumendis üldistavalt haridusasutustest rääkides kasutama terminit „haridusasutus“ ning kui on vaja õppetasemeti eristada, siis kasutada vastavalt termineid „üldhariduskool“, „kutseõppeasutus“ ja „lasteaed“. 1. Juhime tähelepanu, et lk 26 ja 42 on identsed laused: „RMK on ehitanud ja hoiab kasutuses matkaradu, onne jms, mis täidavad ka loodushariduslikke ja kultuurilisi eesmärke.“ 1. Lk 69 on kasutatud terminit „õppetasanditel“. Palume selle asendada korrektse terminiga „õppetasemetel“. 1. Lk 79 ptk 6.1.10 tabelis on Eesmärk 1 all kirjas, et „MAK toetab tugevalt loodusaharidust ja teadmistepõhist metsandust.“ Praeguses sõnastuses jääb selle lause sisu ebaselgeks. Teeme ettepaneku kasutada sõnastust: „MAK eesmärgid on vastavuses teaduspõhise loodushariduse käsitlemisega“ või „MAK-iga toetatakse loodusharidusele seatud eesmärkide saavutamist.“ 1. Lk 86 ptk 6.1.14 „ÜRO säästva arengu eesmärkide“ all on 4. ja 5. eesmärgi kohta märgitud, et otsene kokkupuude MAK-iga puudub. See ei lähe aga kokku dokumendis mujal kirjeldatud mõjudega. Seepärast soovitame kaaluda kokkupuutekohatade lisamist. 5.1 Eesmärk 4: Tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Eespool on öeldud, et rajatakse matkaradu ja toetatakse teadmistepõhist loodusharidust, mis tähendab, et igal inimesel peab olema võimalus neid rajatisi kasutada ja võimalus omandada metsanduse-alane kvaliteetne haridus või teatavad oskused metsanduse / metsamajandamisega seonduvalt sõltumata tema erivajadusest ja sotsiaal- majanduslikust taustast (ptk 6.1.23, lk 109 alaeesmärk 1). 5.2 Eesmärk 5: Saavutada sooline võrdõiguslikkus ning suurendada naiste ja tütarlaste mõjuvõimu. Sama teemat on pikalt käsitletud Heaolu arengukava puutepunktide all (ptk 6.1.23, lk 111 alaeesmärk 4). 1. Hetkel jääb ebaselgeks ning palume täpsustada, mida mõeldakse tabelis ptk 6.1.15, lk 94 „Teadussüsteem“ all lausega: „MAK kaasamise ning sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuunad toetuvad erinevates punktides Eesti teadusel ning teadus- ja haridusasutustel sh erinevate õppeprogrammide arendamine vastavalt metsasektori tuleviku tööturu vajadustele.“ 1. Samuti palume täpsustada, mida mõeldakse ptk 6.1.24, lk l12 alaeesmärk 1 all toodud punktiga: Kultuurisidemete hoidmiseks ja arendamiseks edendatakse metsade rolli koolide õuesõppe programmides. Ühtlasi juhime tähelepanu, et õige termin on „õueõpe“. 1. Ptk 6.1.24, lk 112 on öeldud, et „Üldhariduskoolide õppetegevuse mitmekesistamiseks töötatakse välja metsanduslikke õppematerjale ja tehakse need kättesaadavaks.“ Palume sõnastust korrigeerida ja kasutada „metsanduslikke õppematerjale“ asemel „metsanduse temaatikat käsitlevaid õppematerjale“. 1. Ptk 6.1.25, lk 114 Noortevaldkonna arengukava alaeesmärk 1 all on kirjas, et „MAK-s on ühe tegevussuunana toodud uute meetmete loomine, selleks, et üldhariduskoolid saaksid viia ellu metsaga seotud hariduslikke projekte.“ Noortevaldkonna AK ei sea sihte formaalharidusele, mistõttu ei ole siin õige üldhariduskoole välja tuua. Palume „üldhariduskoolid“ eemaldada ning asemele panna „noortekeskused ja huviharidusasutused“. Heade soovidega Merike Reiljan Strateegilise planeerimise valdkond peaekspert Haridus- ja Teadusministeerium tel 7350302| 56945622 [email protected]<mailto:[email protected]> From: Merike Reiljan Sent: Wednesday, June 22, 2022 1:26 PM To: '[email protected]' <[email protected]<mailto:[email protected]>>; '[email protected]' <[email protected]<mailto:[email protected]>> Subject: MAK2030 mõjude hindamise aruande eelnõu Tere Tänan, et esitasite Haridus- ja Teadusministeeriumile seisukoha andmiseks Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu. Annan teada, et meie vastus viibib puhkuste perioodi tõttu mõni päev. Suuremaid kommentaare meil ei ole, aga üks teema on veel täpsustamisel. Vabandan viivituse pärast ja saadan meie vastuse esimesel võimalusel järgmisel nädalal. Heade soovidega Merike Reiljan Strateegilise planeerimise valdkond peaekspert Haridus- ja Teadusministeerium tel 7350302| 56945622 [email protected]<mailto:[email protected]> Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Saatja: "Kaie Siniallik" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: EN Kuupäev: 2022-07-01 13:17 From: Mall Hiet [mailto:[email protected]] Sent: Monday, June 27, 2022 1:46 PM To: Leno Kuura <[email protected]> Subject: EN Tere, Edastan Justiitsministeeriumi kommentaari Metsanduse arengukava eelnõule: 20.06.2022: Tutvunud. Ei ole puutumust JuM valitsemisalaga. Silver Raukas Lugupidamisega Mall Hiet Dokumendihaldus P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Saatja: "Kaie Siniallik" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: Metsanduse arengukava ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Kuupäev: 2022-07-01 13:10 From: Kadri Auvaart Sent: Monday, June 27, 2022 7:03 PM To: Leno Kuura <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: Metsanduse arengukava ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Tere, Leo Kaitseministeerium on tutvunud Metsanduse arengukavaga aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude hindamise eelnõuga ja seisukohtasid eelnõule ei esita. Kaitseministeeriumil on ettepanekuid metsaseaduse muutmiseks, millest oleme Keskkonnaministeeriumit varasemalt informeerinud, ja ka vääriselupaikade kaitset puudutava osas, aga hoiame need ettepanekud arengukavast eraldi, kuna nende detailsusaste ei vasta arengukavale. Lugupidamisega, Kadri Auväärt Kaitseministeerium Keskkonnapoliitika ja ruumilise planeerimise juht *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. *** AMETIALASEKS KASUTAMISEKS *** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. This e-mail and any attachments may contain sensitive and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Keskkonnaministeerium Teie 20.05.2022 nr 15-4/22/2417 [email protected] Meie 14.06.2022 nr 6-5/22/10152-2 Seisukoht metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta Esitasite Keskkonnaametile seisukoha andmiseks metsanduse arengukava 2030 (MAK) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu. Palute esitada Keskkonnaameti seisukoht aruande eelnõu ajakohasuse ja piisavuse kohta. Keskkonnaamet on seisukohal, et KSH aruannet tuleb täiendada järgmiste ettepanekute ja märkuste alusel: 1. Lk 4: Kustutada MAKi ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) lühendite selgituste juurest viide programmile, kuna KeHJSi kohaselt (§ 311 p 1, § 32, § 40, § 43 p 1) KSH viiakse läbi MAKi koostamise käigus, KSH tulemused võetakse omakorda arvesse MAKi koostamisel. Seetõttu viide MAKi KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi aegsele versioonile ei ole enam asjakohane. Keskkonnaministeeriumi veebilehel1 on MAKi versioon seisuga märts 2022. Materjalidest peab nähtuma, et KSH on läbi viidud MAKi koostamise käigus ja MAKi koostamisel on omakorda arvestatud KSH tulemusi ehk MAK ja KSH on üksteist vahetult mõjutanud kogu protsessi vältel täites sellega KeHJSi § 311 nimetatud eesmärk. 2. Lk 8 on märgitud, et rohkem kui pool Eesti maismaast on kaetud metsaga. See ei ole päris korrektne. Ilmselt on silmas peetud metsamaad, mis sisaldab ka metsata alasid. Nt 2019. a Eesti metsanduse aastaraamatu andmetel moodustavad metsamaal asuvad lagedad ja selgusetud alad, mis pole metsad, kokku enam kui 9% majandatava metsamaa pindalast. 3. Lk 14 on öeldud, et: „Vastavalt ELi elurikkuse strateegiale aastani 2030 tuleb kindlaks määrata ja range kaitse alla võtta kõik ELis veel alles olevad loodus- ja põlismetsad.“ Märgime, et vastavad tõlgendused, mida mõista loodus- ja põlismetsa all, on hetkel koostamisel ning esitatakse liikmeriikidele eelduslikult 2022. aasta lõpuks. Samuti on sisustamisel range kaitse definitsioon. 1 MAK 2030 KSH taustamaterjalid | Keskkonnaministeerium (envir.ee) Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 4. Lk 21 on märgitud, et kokku saab liita kavandatud raietööde mahu, aga analüüsimata on asjaolu, et milline majanduslik ning ökoloogiline mõju on asjaolul, et riigil puudub tegelikult ülevaade tehtud raietest ning sellest tulenevalt ka raimahtude jooksva kontrolli ja reguleerimise võimalus, kuna märkimisväärset osa esitatud metsateatistest ei realiseerita, samas pole aga teada, kus seda siiski tehakse ning millised on tegelikud raiemahud (raiutav tagavara). Sisuliselt muudab see riigi jaoks võimatuks raiemahtude piirmäärade jälgimise ja puudub ka mehhanism (õigusruumis fikseeritud põhimõtted) raiete piirmäärade kehtestamiseks. 5. Lk 33 on öeldud, et: „Raadamise korral muutub peale raiet maa sihtotstarve ning tegemist ei ole enam metsamaaga.“ See ei ole korrektne, vt nt maakatastriseadus, keskkonnaministri 14.08.2018 määrust nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“. Metsamaa on kõlvik ehk kaardistatav topograafiline nähtus (kaardistusüksus). Metsamaal võivad olla erinevad sihtotstarbed (nt elamumaa, kaitsealune maa jne) ka enne raadamist ja need ei pruugi muutuda pärast raadamist). Raadamisega muutub kõlviku tüüp. 6. Lk 47 viidatakse, et küpsuslangi alternatiivi korral muutuvad raielangid suuremaks. Palume täpsustada, kas plaanis on metsaseaduses muuta lankide maksimumsuuruse piire või liitumisaja nõuet? 7. Lk 47-49: Hinnangus alternatiividele elurikkuse valdkonnas ei ole märgitud ega hinnatud raietegevuse mõju metsamaastiku ja metsaga seotud kaitsealade sidususele, palume see lisada. Mõjude kontrollküsimustikus (nr 7) on see valdkond küll käsitletud. 8. Lk 48-49 on leitud: „Kokkuvõttes toob ühtlase kasutuse alternatiiv kaasa praegusele sarnaste mõjude jätkumise ehk looduskeskkonna aspektist suhteliselt intensiivse metsamajanduse jätkumise. Seega võib prognoosida mõningaste negatiivsete mõjude jätkumist, mida osaliselt saab leevendada metsade majandamise ja kaitse korraldamisega (arvestades MAK-s plaanitud meetmeid). Alternatiiv on palju parem kui küpsuslangi alternatiiv ning mõõdukalt parem kui arvestuslangi alternatiiv. Elurikkuse, looduskaitse ning kliima valdkondade eesmärkide saavutamine on tõenäoliselt võimalik, kuid nõuab metsade majandamist reguleerivaid meetmeid ehk samade raiemahtude juures targemat ja loodussäästlikumat metsamajandust võrreldes praegusega.“ KSH aruandes ei nähta ette metsade praeguse ja elurikkuse seisukohast kasina seisundi paranemist (vastuolu KSH aruande lk 79 kajastatud EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 all toodud ELi looduse taastamise kavaga), vaid negatiivsete mõjude jätkumist, kuigi ilmselt vähemal määral, mis sisuliselt siiski tähendab negatiivsete mõjude jätkuvat kuhjumist. Sellel taustal ei saa eeldada, et elurikkuse ja looduskaitse eesmärke suudetakse saavutada ehk ebasoodsas seisundis olevate liikide olukorda parandada ja soodsas seisundis olevate liikide ja elupaigatüüpide seisundit vähemalt hoida. Seega on valitud alternatiiv vastuolus KSH aruande lk 80 kajastatud Looduskaitse arengukava aastani 2020 eesmärgiga 2 „Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna“. Hinnang, et MAKi mõjud on kokkuvõttes neutraalsele lähedased, kuna summeeruvad võimalikud positiivsed ja negatiivsed mõjud (MAKi Eesti metsandus on kestlik), ei ole korrektne. Samuti on vastuolu KSH aruande lk 92 ÜRO säästva arengu eesmärgiga 15 „Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine“. Samuti on vastuolu Euroopa roheleppe prioriteetidega, milleks elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmine, ning eesmärgiga kaitsta, säilitada ja suurendada EL-i looduskapitali. Keskkonnaameti hinnangul oleks selles osas ilmselt parim alternatiiv siiski raiemahu väike kahandamine võrreldes ühtlase kasutuse langiga 2 (4)  (nt 9 milj m3), mis annaks alust loota ka elurikkuse seisukorra paranemist ühe raieringi vältel. Hinnatud alternatiivides 5 ja 10 milj. m3 raiemahu vahe on kahekordne. 9. Lk 49 on leitud, et: „Positiivne mõju süsiniku talletamisele on tugev lühikeses ja keskpikas skaalas, pikemas skaalas jõuab talletunud süsiniku varu uue tasakaaluseisundini. Veekeskkonnale avalduv koormus väheneb.“ Palume üle vaadata, kas KSH aruandes on arvesse võetud metsamulda jätkuvalt akumuleeruv süsinik või mitte. 10. Teeme ettepaneku aruandes käsitleda ka sotsiaal-kultuurilise ja elurikkuse valdkonna kumulatiivset efekti. Metsamajanduse intensiivistumisega koondub üha enam puhke- ja rekreatiivset tegevust kaitstavatele aladele, mis võib teatavatel juhtudel viia kaitstavate alade liigkasutuse ja koormustaluvuse ületamisel ka elurikkuse kahjustamiseni. 11. Lk 50 on märgitud, et: „Kuna isiklikud ruumid on valmis saanud ja nende kvaliteet tõusnud, siis järgmise sammuna tugevneb ootus üha paremale väliruumile.“ Keskkonnaameti kogemused on näidanud, et tegelikult jätkub väga aktiivne isiklike ruumide arendamine pigem tõusva intensiivsusega, vähemalt kaitsealadel. 12. KSH aruande ptk 5.3: Alternatiivide võrdlemisel sotsiaal-kultuurilise keskkonna valdkonnas on välja jäänud metsade tervistavad ehk tervishoiukulusid vähendavad majanduslikud aspektid, mille hindamine on mujal maailmas hetkel väga aktuaalne2. KSH aruande lk 52 on küll mainitud, et metsa tervise edendamiseks sobiliku keskkonnana, kuid sellekohast analüüsi ei ole aruandes esitatud. Palume see lisada. 13. KSH aruande ptk 5.4: Alternatiivide võrdlemisel majanduskeskkonna valdkonnas ei ole arvestatud kasvava metsa tervistava funktsiooni majanduslikku olulisust. KSH aruande lk 58 on metsa kõrvalkasutuse osas märgitud, et seda on väga keeruline mõõta vastava statistika puudumise ning uuringute vähesuse tõttu (st pole selge, mis suunas ja ulatuses raie metsa kõrvalkasutust täpsemalt mõjutab), mistõttu on sellel kriteeriumil hindamistulemustele väike mõju. Leiame, et metsaturismil on kindlasti märkimisväärne majanduslik roll, mistõttu ka see tuleks KSH aruandes arvesse võtta. 14. Lk 59 on viidatud pikemale perspektiivile (pärast aastat 2030). Kuigi MAK koostatakse kuni aastani 2030 ja KSH aruandes tuleb anda MAKi rakendamisega kaasneva mõju hinnang, siis metsanduslikus mõttes ei ole tegemist pika ajahorisondiga. 15. Lk 59: Palume täpsustada, kas „suurenenud puitmaterjali turustamine“ all on mõeldud suurenenud puitmaterjali kogust. 16. Lk 75: Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+” eesmärgi 3 „Varustatus energiataristuga“ ja MAKi eesmärgi „Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga“ osas on leitud, et otsene kokkupuude puudub. Juhime tähelepanu, et praegu prevaleerib tuuleenergeetika planeerimisel (KOVide üldplaneeringutes ja eriplaneeringutes) suundumus kavandada tuulepargid metsamaastikku (sh rohevõrgustikku), selline praktika suurendab metsamaastike killustamist, taristuelementide osakaalu ja survet metsade elurikkusele. Antud valdkond võiks olla kaetud ka mõjude kontrollküsimustiku küsimuse nr 9 all. 17. Lk 81: Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 maavarade säästliku kasutuse ning MAKi eesmärgi „Eesti metsandus on kestlik“ kohta on leitud, et MAKi mõju on 2 Vt nt https://efi.int/forestquestions/q8 3 (4)  kokkuvõttes nõrgalt positiivne (seoses puidu asendusefektiga). Seda hinnangut võiks pisut avada, arvestades metsandustaristu (kaasaegsed metsateed) rajamiseks kuluvaid võrdlemisi suuri maavara koguseid. Laiemas kliimaeesmärkide perspektiivis vaadates kasutatakse metsa majandamise masinate tootmiseks väga suures mahus maavarasid ja nende käitamiseks (sh raied, kuivendusvõrkude ja teede rajamine, hooldamine) jätkuvalt fossiilseid kütuseid, mida pole veel hakatud asendama taastuvenergia allikatest toodetud energia-alternatiividega. 18. Lk 81: Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 vee ja kalastiku ning MAKi eesmärgi „Eesti metsandus on kestlik“ osas on leitud, et MAK võib põhjustada vee valdkonnale erisuunalisi mõjusid, kuid kokkuvõttes on mõju pigem neutraalne. KSH aruande lk 17 ja 46 on kirjeldatud erinevaid metsamajanduse mõjusid seoses veekeskkonnaga, kuid valdavalt on siiski välja toodud negatiivsed mõjud. Mõjude kontrollküsimustikust küll selgub, et maaparandusest tulenevat toitainete- ja sette koormust võiks leevendada lageraie pindala vähenemisest tulenev koormuse vähenemine. Seotult Läänemere kaitse tegevuskavaga (lk 119) märgitakse eutrofeerumist ja selle piiramise vajadust. Kokkuvõttes jääb seega selgusetuks (sh ka lk 48 hinnangust) mõju hinnang üldskaalas – kas see on ikka neutraalne, vähesel määral negatiivne või olulisel määral negatiivne. Palume üle vaadata. 19. KeHJS § 43 p 1 kohaselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel tuleb arvesse võtta KSH tulemusi. Mõistlik oleks MAKi tekstis selgelt välja tuua, missuguste KSH aruandes toodud soovitustega on arvestatud ja missugustega mitte (koos põhjendustega), nt selleks koostada eraldi (ala)peatükk vms. Nt KSH aruande kokkuvõttes nimetatud soovituste ja seiremeetmetega arvestamine. Praegu MAKi tekstist see selgelt välja ei tule, missuguste KSH ekspertide ettepanekutega on arvestatud ja millega mitte. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja Keskkonnakorralduse büroo Irma Pakkonen 5683 1311 (keskkonnakorraldus) [email protected] Märt Öövel 5306 8315 (looduskasutus) [email protected] Kaili Viilma 505 1955 (looduskasutus) [email protected] 4 (4)  Saatja: "Kaie Siniallik" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: MAK 2030 KSH aruandest Kuupäev: 2022-07-01 13:14 From: Maiu Merihein [mailto:[email protected]] Sent: Monday, June 27, 2022 1:40 PM To: Leno Kuura <[email protected]> Cc: Reelika Väljaru <[email protected]> Subject: FW: MAK 2030 KSH aruandest Tere! Teavitan, et kultuuriministeeriumil ei ole märkuseid ega ettepanekuid keskkonnaministeeriumi 20.05.2022 kirjaga nr 15-4/22/2421 esitatud metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta. Heade soovidega Maiu Merihein arendusnõunik Strateegia- ja innovatsiooniosakond Kultuuriministeerium 628 2255 Suur-Karja 23 |15076 Tallinn |Eesti www.kul.ee<http://www.kultuuriminsiteerium.ee/> From: Leno Kuura <[email protected]<mailto:[email protected]>> Sent: Monday, June 27, 2022 1:13 PM To: Reelika Väljaru <[email protected]<mailto:[email protected]>> Subject: MAK 2030 KSH aruandest Tere, Reelika Suhtlesime telefonitsi, et saadate kinnituse metsanduse arengukava aastani 2030 KSH ja muude mõjude aruande vaikimisi kooskõlastamise kohta. Kõike ilusat! Leno Kuura Nõunik | Metsaosakond Adviser | Forest Department +372 626 2912 | [email protected]<mailto:[email protected]> | http://www.envir.ee/ Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. Kui te ei ole selle kirja adressaat, palun võtke ühendust saatjaga ning kustutage e-kiri arvutist. This e-mail may contain information which is classified for internal use. If you are not the intended recipient of this message, please notify the sender immediately and delete the message. Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Marku Lamp Teie 20.05.2022 nr 15-4/22/2421 Keskkonnaministeerium [email protected] Meie 20.06.2022 nr 1.10-17/2022/3597-3 Paldiski mnt 96 13522, Tallinn MKM Seisukohad MAK2030 KSH ja muude mõjude hindamise eelnõule Austatud Marku Lamp Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohad Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta on alljärgnevad:  MAK2030 üks alaeesmärk on „Eesti metsandus on kestlik“ ning samuti öeldakse, et arengukava lähtub Euroopa ministrite metsakaitse koostööprotsessist Forest Europe, mille käigus on kokku lepitud kestliku (so jätkusuutliku) metsamajanduse (sustainable forest management) definitsioon ning põhiseisukohad. Mõjusid hinnates kasutati erinevaid raiestsenaariume metsa puidukasutuse alternatiivide hindamiseks. Mõjude hindamise kokkuvõttes on kõigi kolme valdkonna suhtes ka raiestsenaariumite osas järeldusi välja toodud, kuid erinevas käsitluses. Jätkusuutmatust käsitletakse vaid küpsuslangi stsenaariumi juures majanduslikust vaatest. Arvestades, et jätkusuutlik metsamajandamine on metsanduse arengukava lähtealuseks, siis võiks mõjude hindamise kokkuvõttes ka välja tuua, millist või milliseid uuritud stsenaariume saab lugeda jätkusuutlikuks ning millist või milliseid mitte (arvestades ka pikka perspektiivi), lähtudes Forest Europe mõistest.  LK78. „MAK indikaatorid näevad ette metsamaa pindala säilimise või tõusu, mis on soodne elurikkuse strateegia eesmärkidele. Tõusev erametsade uuendamise osakaal ja hooldusraiete pindala võivad elurikkuse strateegia eesmärki ja mõõdikuid ohustada. EL elurikkuse strateegia kaitsealade pindalade eesmärgi kahjustamise vältimiseks tuleb erametsade uuendamise osakaalu tõstmisel pöörata MAK edasistel etappidel tähelepanu ka metsaomanike harimisele metsahoolduse ja looduskaitse vaheliste seoste osas.“ Hinnangus toodust ei selgu, kuidas uuendamise osakaal ja hooldusraiete pindala elurikkuse strateegia eesmärke ohustavad. Samuti juhime tähelepanu, et EL elurikkuse strateegias ei seata ei riigipõhiseid eesmärke ega ka selgitata, mida õigusliku kaitse all mõeldakse. Pikemalt selgitatakse EL elurikkuse strateegia sisu lahti Eesti VV seisukohtade seletuskirjas, mis on saadav siit: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9d7f5dd4-fad5-49d4-abfd-4a84c9e78a51. Palume seosed selgemalt välja tuua.  Majanduse mõjude valdkonnas on täpsustava küsimuse 2.3.1.2 „Kas eelnõu mõjutab (suurendab või vähendab) elanikkonnarühmade sotsiaalmajanduslikku ebavõrdsust, Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  tõrjutust, vaesust? See tähendab, et mõne sotsiaalse grupi (riskigrupi) toimetulek muutub rohkem kui mõnel teisel grupil. Mõju ilmneb nt üksikvanemate, vanurite, lasterikaste perede, rahvusvähemuste, teatud piirkonna elanike, teatud ameti esindajate või teiste gruppide toimetulekus.“ Juures kirjas, et selle mõju ei hinnata. Jääb selgusetuks, et miks. Kui MAK 2030 omab mõju raiemahtudele, siis võib tekkida otsene mõju regionaalsetele töökohtadele ning läbi selle ka leibkondade majanduslikele otsustele.  Küsimuse 2.3.2.2 juures hinnatakse, et eelnõul puudub mõju ettevõtete krediidivõimekusele. Sellega ei saa nõustuda. Kui MAK2030 peaks kaasa tooma kaitsealuste metsade pindala suurenemise, siis võib antud metsi soetanud ettevõtete tagatisvara väärtus oluliselt väheneda ning läbi selle nende krediidireiting kukkuda. Seetõttu tuleks hinnata, et mis mahus on metsamaad kasutatud laenutagatisena ning kas võib tekkida oht, kus hakatakse nõudma lisatagatisi.  Küsimuse 2.3.2.7 juures hinnatakse, et raierahu ja raiekriteeriumite muutmine mõjub soodustavalt suurettevõtetele, kuna neil on kohanemine lihtsam. Antud väide igas mõttes vastuoluline. Lisapiirangud tähendavad vähemalt esialgu ikkagi negatiivset mõju. Analüüs peaks näitama kui suur see on ning kas see on ettevõtetele vastu võetav.  Alternatiivide võrdlemisel on hindamiskriteeriumitena arvesse võetud vaid metsa majandamise ja varumise valdkonna hõivet. Korrektne oleks analüüsida ka mõju seotud harudele nagu metsatööstus ja logistika. Lisaks on oluline anda hinnang majanduslikele mõjudele kõigi raiemahtude juures, mis sisaldab hinnanguid lisandväärtusele, riigi maksutuludele ja investeeringutele.  Eesti 2035 ja TAIE üheks põhieesmärgiks on tootlikkuse kasvatamine 110%ni EL keskmisest. Kui MAK2030 tõttu väheneb töökohtade arv metsamajanduses ja metsavarumises, puidutööstuses või paberitööstuses, siis see võib otseselt mõjutada eelpool nimetatud tootlikkuse eesmärgi täitmist, kuna toodud sektorites on tootlikkus oluliselt kõrgem Eesti keskmisest. Seetõttu on oluline muude mõjude hindamise raames anda hinnang ka MAK2030 tegevuste võimalikule negatiivsetele mõjudele teiste seatud eesmärkide täitmisel.  Dokumendis on energeetikaga seotud sõnu 123, kuid tööstusega 55 sõna. See näitab, et peamise looduse mõjutajana nähakse just energeetilist puidu kasutust, kuigi metsavarumine võetakse ette just palgi saamiseks puidutööstusele ning küttepuidu varumine seejuures muudab palgi varumise tasuvamaks. Palume korrigeerida antud lähenemine läbivalt aruandes.  KSH aruande lk 69 jääb mulje, et ainult puidu energeetilisel kasutusel võib olla mõju ökoloogilisele seisundile. Küttepuit moodustab 1/3 raiest. Palume korrigeerida antud hinnangut, kuna metsa jaoks pole väga vahet, mille jaoks puitu raiutakse. Kui mõeldakse väheväärtusliku puiduga lepikuid jms kooslusi majandatavas metsas, siis peaks ka põhjendama, miks ja kuidas ja kus see raie ökoloogilist seisundit ikkagi mõjutab, nt kuidas mõjutab ikkagi endiste põllumaade või kraavide puhastuseks raie kütteks ökoloogilist seisundit.  Kokkuvõttes ja kogu dokumendist ei leia selgesõnalist ülevaadet olulistest mõjudest, mida kaaskirjas justkui mainitakse ja mis on KeHJS peamine fookus. Küll on tehtud erinevaid ettepanekuid lk 130-132. Lk 4 on defineeritud „oluline mõju“, kuid rohkem seda sõnapaari aruandes ei kasutata ehk jääb mulje, et olulist mõju MAK rakendamisel ei kaasne. Küll ei selgu, kas kõigi alternatiivide puhul ka see nii on. Teatud vastuolud on toodud 57 lk pikas tabelis alates lk 67, sh lk 69 viidatud energeetilise kasutusega puidu mõju ökoloogilisele seisundile.  Lk 95 on viidatud ENMAK 2030 kavandatud puidukasutusele energeetikas, sh et kasutada tohiks vaid muuks otstarbeks mitte kasutatavat puitu ja seda fossiilkütuste asendamiseks. Siinkohal tuleks juhtida tähelepanu asjaolule, et kuigi taastuvenergia direktiiv nimetab biomassi taastuvenergiaallikaks, tekitab täna biomassi kasutus energeetikas siiski palju poleemikat ning täna tuleb tegeleda juba ka fossiilkütuste asendamiseks seni kõlvanud 2 (3)  puitkütustele asendamise leidmisega. Mis tähendab aga rohkem elektril baseeruvaid lahendusi ehk muude taastuvenergiaallikate nagu tuul ja päike ning energiasalvestuse suures mahus kasutusele võttu. Ka nendele tehnoloogiatele tuleb leida keskkonna ja ökoloogilist seisundit mitte mõjutavad asukohad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Karel Lember 625 6402 [email protected] 3 (3)  Marku Lamp Teie: 20.05.2022 nr 15-4/22/2421 Keskkonnaministeerium Meie: 22.06.2022 nr 4.1-3/997-1 Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu Austatud härra Lamp Maaeluministeerium esitab järgmised tähelepanekud keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu (edaspidi selles kirjas ka eelnõu) kohta. 1. Eelnõu jaotises 3 „Mõju hindamise ulatus ja määramatus“, kus on käsitletud metsa istutamise temaatikat, on märgitud, et täna planeeritud muudatused hakkavad jõustuma täielikult alles selles metsas, mis istutatakse homme ja muudatused jõuavad eesmärgini siis, kui mets on kasvanud küpseks. Soovitame nimetatud mõtet korrigeerida, sest istutatakse metsapuutaimi, mitte metsa. 2. Eelnõu jaotises 4.1 „Elurikkuse ja metsamajanduse seosed“ on teatud lehtpuude vähesust kajastatud probleemkohana, seda elurikkuse seisukohalt. Lehtpuudel, eelkõige laialehistel lehtpuudel, on oluline roll ka kliima seisukohast süsiniku sidumise suurendamisel ja kliimamuutustega kohanemisel. Maaeluministeerium tegi metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programmi kohta ettepaneku kajastada laialehiste puuliikide taimede vajadust (meie 30.09.2021 kiri nr 4.1-3/1760-1). Keskkonnaministeeriumi vastuskirjas (02.11.2021 kiri nr 15-4/21/4567- 12) lubati vajadusel nimetatud andmeid kajastada KSH aruande eelnõu koostamisel. Laialehiste puuliikide taimede vajadust ei ole aga antud eelnõus toodud. Oleme jätkuvalt seisukohal, et KSH aruandes peaks olema kajastatud laialehiste puude taimede vajadus. 3. Palume lisada jaotisesse 4.3 „Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism“ väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus, mis rakendus alates käesolevast aastast riikliku toetusena. 4. Eelnõu jaotises 4.5 „Metsade roll süsinikuringes ja süsiniku talletamises“ on toodud loetelu erinevate uuringute kohta, mis kajastavad metsade süsinikuga sidumise temaatikat. Eelnõust aga ei selgu, millised uuringud iseloomustavad kõige otsesemalt Eesti metsi (nt kas uuring on suunatud erinevate puuliikide või kasvukohatüüpide süsiniku sidumise määramisele vms). 5. Eelnõu jaotises 8 „MAK elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju seire“ on viidatud jaotises 6 „Metsanduse arengukavaga kaasnevad mõjud ja leevendusmeetmed“ toodud riskidele ja leevendusmeetmetele. Märgime, et jaotises 6 toodud riskid ja leevendusmeetmed ei Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 ole üheselt mõistetavad. Soovitame jaotises 6 riskid ja leevendusmeetmed kokkuvõtlikult eraldi välja tuua ning anda viide ka eelnõu lisale 1. 6. Eelnõu jaotises 5.4.3 „Hinnang alternatiividele“ on toodud lause „Palju puitu kaotab oma väärtuse majanduslikus mõttes.“ Palume täpsemalt selgitada, mida on mõeldud puidu väärtuse majanduslikus mõttes kaotamise all. 7. Eelnõu jaotises 6.1.27 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PÕKA)“ veerus „Metsandus on kestlik“ on märgitud järgmist: „PÕKA näeb ette kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala kerget kasvu ja MAK näeb ette metsamaa pindala kerget kasvu. Oluline on vältida eesmärkide saavutamise nimel konkurentsi maale. Kuigi Eestis on peale põllumajandusmaa ja metsamaa ka muid maakattetüüpe, võib tekkida olukord, kus maakasutuse erinevaid eesmärke on rohkem kui maad. Näiteks lisaks eelnimetatud valdkondadele on looduskaitse valdkonnas muuhulgas huvi laiendada ja korrastada puisniite ning püsirohumaid. Põllumajandusmaa pindala suurendamise ja metsamaa pindala suurendamise tõttu võimaliku konkurentsi vältimise nimel teha koostööd Maaeluministeeriumiga“. Samas lisa 1 veerus „Kaasnevad mõjud/riskid“ real 40/41 on märgitud, et tänaseks on Eestis suhteliselt palju põllumajandusmaast kasutamata ning kaalutakse tõenäoliselt just nende maade metsastamist, hinnates eelnevalt metsastamise mõjusid ja põllumajanduse vajadusi. Kasutuses oleva põllumajandusmaa metsastamise võimalusi ilmselt isegi ei diskuteerita. Antud küsimuses toodud kriteeriumitele võib MAK2030 eelnõu omada teatavat mõju, samas ei ole võimalik põllumajandusmaad lihtsalt metsastada, kuna toidutootmine ja -julgeolek on riiklikult tähtsad valdkonnad. Lisa 1 real 13 on veerus „Kaasnevad mõjud/riskid“ välja toodud, et erinevad maakasutused on omavahel tihedas konkurentsis ning see kehtib ka metsa erinevate kasutusviiside puhul. Metsanduslikud maakasutusviisid võistlevad omavahel (puhkemetsa kasutaja vs puiduvaruja), aga ka väljapoolt tulevate huvidega (põllumajandusmaa vs metsamaa). Leevendava meetmena on täiendavalt vajalik omada ruumilist vaadet suuremas skaalas (näiteks metsavaldkonna teemaplaneering maakonna või omavalitsuste kaupa), et erinevaid metsakasutusi ruumiliselt laiali jaotada ning nende alade kasutuse üle ühiskondlikult kokku leppida. Maaeluministeerium märgib antud küsimuses järgmist: - toetame lisa 1 real 13 märgitud leevendavat meedet – täiendavalt on vajalik omada ruumilist vaadet suuremas skaalas. Siinjuures on nimetatud üksnes metsavaldkonna teemaplaneeringu vajadust. Oleme aga seisukohal, et maakasutuse küsimuste perspektiivseks ja kokkulepitud lahenduseks ei ole üksnes metsavaldkonna teemaplaneeringu koostamine, vaid vajalik oleks nii metsa- kui ka põllumajandusmaa kasutuse üle ühiskondlikult kokku leppida (näiteks maakonna või omavalitsuste kaupa metsa- ja põllumajandusmaa valdkonna teemaplaneeringu kaudu); - koostöö Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi vahel on kindlasti ja jätkuvalt vajalik kõikide maakasutusküsimuste käsitlemisel ning meie arvates ei ole asjakohane eeldada, et põllumajandusmaa pindala suurendamise ja metsamaa pindala suurendamise eesmärk põhjustaks või peaks põhjustama konkurentsi. Seda kinnitab ka lisa 1 real 40 ja 41 toodud väide, et Eestis on suhteliselt palju põllumajandusmaast kasutamata ning kaalutakse tõenäoliselt just nende maade metsastamist, hinnates eelnevalt metsastamise mõjusid ja põllumajanduse vajadusi, kusjuures kasutuses oleva põllumajandusmaa metsastamise võimalusi ilmselt isegi ei diskuteerita ning seda maad lihtsalt ei metsastata, kuna toidutootmine ja -julgeolek on riiklikult tähtsad valdkonnad. Maaeluministeeriumi arvates tuleks toodud väited üle vaadata ning nende vahelised sõnastuslikud ebakõlad eemaldada. 2 (3) 8. Oleme arvamusel, et eelnõu jaotises 6.3 oleks asjakohane mainida, et oleme ette valmistamas sekkumisi "Investeeringud bioressursside väärindamisse", mille kaudu kavandatavad toetused on muu hulgas suunatud ka metsandussektorile, et parendada puidu väärindamisega seotud tehnoloogiate rakendamist ja arendust. 9. Lisaks teeme järgmised tähelepanekud: - KSH aruande eelnõus toetuste kohta toodud analüüsis (lk 21) kasutatavad andmed on 2018. aasta toetuste kohta. Saamaks toetustest kaasaegsamat pilti leiame, et on asjakohane ja võimalik kasutada uuemaid andmeid; - lisa 1 ridadel 40 ja 41 veerus „Kaasnevad mõjud/riskid“ on identne tekst. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler kantsleri ülesannetes Reena Osolin 6256287 [email protected] Helve Hunt 6256511 [email protected] Kristine Hindriks 625 6187 [email protected] Argo Peepson 6256157 [email protected] 3 (3)  Keskkonnaministeerium Teie 20.05.2022 nr 15-4/22/2421 [email protected] Meie 15.06.2022 nr 15-4/4452-3 Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta seisukoha küsimine Austatud härra asekantsler Marku Lamp Pöördusite Rahandusministeeriumi poole metsanduse arengukava 2030 (MAK 2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta seisukoha saamiseks. Alljärgnevalt esitame Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna arvamused ja ettepanekud 1. Metsanduse arengukava mõjude strateegilise hindamise dokument jääb jätkuvalt üsna üldiseks, mis on seletatav arengukava koostamise ümber käiva aktiivse aruteluga. Arusaadavalt ei saa arengukava täpsete meetmete või tegevussuundade kirjeldamisel väga üksikasjalikuks minna. Muuhulgas programmile tehtud ettepanekute arvestamise tulemusel on aruande eelnõus täpsustatud konkreetsete arengukava eesmärkide ja alaeesmärkide mõjude kirjeldamist, kuid arenguruumi veel on. 2. Tuleb tunnustada, et hindajad lähtuvad alternatiivide hindamisel pikemast perspektiivist kui 2030 (Alajaotuse 5.1. viimane lõik lk 44). See on vägagi mõistlik, sest metsa majandamisel ei saa vaadata vaid kaheksat lähiaastat. Täpsustamist vajab, kui pikka ajaperioodi silmas peetakse ja milline perspektiiv on mõju hindamisel asjakohane hinnatava loodus-, sotsiaal-, kultuuri- ja majanduskeskkonna iseloomust lähtudes. 3. MAK 2030 sihttasemed on KSH aruandes eelnõus korrigeeritud, samuti on täienenud hinnang arengukava sisu kohta. MAK 2030 hinnatavad raiemahud on aga jätkuvalt variantidena suures vahemikus. Hindamistulemuste põhjal on eelistatuim alternatiiv 3 ehk ühtlase kasutuse alternatiiv (raiemaht ca 10 mln m3/a). Sarnaselt looduskeskkonnale on ka sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamisel eeldatud, et raieviisid jäävad samaks, so valdava osa raiemahust moodustavad endiselt uuendusraied, ning neist omakorda suurem osa on lageraied. Kokkuvõttes on ette näha olukorra kestma jäämist ning senise vastuseisu jätkumist puidukasutusest lähtuvate majandushuvide ning metsakasutuse kultuuriteenuseid väärtustavate huvipoolte vahel. Alaeesmärkidest lähtuvad leevenduspõhimõtted vajavad täpsustamist. 4. Aruandest ei selgu reaalsed meetmed aktuaalsete väljakutsete lahendamiseks metsade kasutamise ruumilises planeerimises. Aruande peatükki 4.9. Metsade kasutamise Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  ruumiline planeerimine on vastavalt programmile tehtud ettepanekutele täiendatud. Samas vajavad mõisted „linnametsad“ arengukavas ja KSH aruandes nende sisule vastavat laiendamist tiheasumitele. Kogu Eestis, kuid eelkõige kasvava elanikkonnaga Põhja-Eestis on mitmeid suuri tiheasustusega asulaid, mis pole linnad, kuid mille sees, ääres ja ümber olevad metsad on nö „linnametsad“, mille tasakaalustatud kasutamise vastu on kohalikel suur huvi. Teeme ettepaneku peatükki veel täiendada. 5. Metsaregistri kirjeldusest (alajaotus 4.14.1. lk 39 jj) ei selgu, kas riik peab piisavat arvestust tegelikult olemasoleva metsaressursi üle või mitte. Näiteks näeb avalikkus küll metsaportaali, kuid register ei kajasta juba toimunud raieid ehk näitab, nagu alal oleks raieküps mets olemas. Näha on, kas antud kohas on kehtiv teatis ja palju raiuda tohib, kuid kui teatise kehtivus on läbi, siis registri avalik vaade seda ei kajasta. Teeme ettepaneku kirjelduse täiendamiseks viidatud parendamist vajavate väljakutsete osas. 6. Teeme ettepaneku pöörata rohkem tähelepanu vajadusele hoida kohalikku genofondi ja metsade uuendust teha kohalike taimedega (alajaotused 4.8.1, 4.8.2. lk 30 jj). On tervitatav, et lisaks KSH-le viiakse Eestis esmakordselt sama protsessi raames ühe tervikliku hindamisena läbi ka muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler 6113125 [email protected], Lembe Reiman 6113615, [email protected] 2  FORMTEXT Meelis Seedre Metsaosakond Keskkonnaministeerium [email protected] FORMTEXT Teie FORMTEXT 20.05.2022 nr FORMTEXT 15-4/22/2417 FORMTEXT Meie FORMTEXT 16.06.2022 nr FORMTEXT 1-7/2022/3015 XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX X XX X FORMTEXT Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu FORMTEXT Austatud FORMDROPDOWN FORMTEXT Seedre Oleme tutvunud metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõuga. RMK-l ei ole aruande eelnõu kohta märkuseid ega täiendusi. FORMTEXT Lugupidamisega FORMDROPDOWN FORMTEXT Kristjan Tõnisson FORMTEXT juhatuse liige FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT FORMTEXT Saatja: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: Siseministeeriumi seisukoht Metsanduse arengukava mõjude hindamise aruande eelnõu osas From: Maia Eskla [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, June 22, 2022 2:32 PM To: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: Siseministeeriumi seisukoht Metsanduse arengukava mõjude hindamise aruande eelnõu osas Tere! Edastan Siseministeeriumi seisukoha Teie 20.05.2022 saadetud kirjale nr 15-4/22/2421: „Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta seisukoha küsimine“. Mõjude hinnang on põhjalik ja mitme meie poolt varasemates etappides tehtud ettepanekuga on arvestatud. Siiski tundub, et mõnes osas on vaja mõjusid täiendavalt analüüsida. Selleks teeme järgmised ettepanekud: 1. Teeme ettepaneku mõjude analüüsi peatükki 6.1: „Metsanduse arengukava mõju riigi teistele strateegilistele eesmärkidele“ täiendada analüüsiga, millised on seosed arengukavaga: „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“. „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ on arvestatud vajadusega kohaneda kliimamuutuste mõjuga eelkõige sellistes valdkondades nagu pääste ja kriisireguleerimine ning hädaolukordadeks valmisolek. Siseturvalisuse arengukava rakendamisel on kavas suurendada päästevõimekust ning tagada valmidus likvideerida tõhusamalt ka nt metsatulekahjude tagajärgi, see mh aitab minimeerida kahjusid. Samuti olete mõjude hinnangus välja toonud, et metsanduse arengukava võib mõjutada sisserännet – vastava poliitika kujundamist puudutav on samuti täpsemini kavandatud Siseturvalisuse arengukava abil. Siseturvalisuse arengukava on leitav veebilehelt www.siseministeerium.ee/stak2030 <http://www.siseministeerium.ee/stak2030> . „Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030“ alaeesmärgid on: * Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine * Kiire ja asjatundlik abi * Kindel sisejulgeolek * Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika * Tark ja innovaatiline siseturvalisus 2. On hea, et mõjude analüüsi kokkuvõttes on jõutud järeldusele, et metsanduse arengukava peab välja tooma finantsilised vajadused metsatulekahjude ja teiste häiringute ennetamiseks, samuti vajaduse rakendada häiringute seiresüsteemi. Juhime tähelepanu, et lisaks on metsaomanikel kohustusi, mis puudutavad näiteks tuletõkestusribasid ja -vööndeid ning veevõtukohti, mis ei kanna otseselt ennetavat ega ärahoidvat eesmärki vaid tõkestavad tulekahju levikut ja vähendavad kahjusid. Seetõttu teeme ettepaneku, et järelduse osa vastavat lauset lk 130 täiendataks ühe sõnaga (alla joonitud): „MAK peab välja tooma finantsilised vajadused metsatulekahjude ja teiste häiringute ennetamiseks ja tõkestamiseks, samuti vajaduse rakendada häiringute seiresüsteemi.“ 3. Mõjude analüüsi tekstidokument sisaldas küll osalt ülevaadet mõjudest julgeolekule ja välissuhtlusele, kuid palume seda täiendada. Teeme ettepaneku kaardistada kõik võimalikud mõjud ja ohud seoses julgeolekuga (sh kuritegevusega) ning mõjude hinnangus anda vastus, kas arengukava tegevustega neid mõjusid/ohtusid maandatakse, tõstetakse või olukord jääb samaks. Näiteks tasuks analüüsis keskenduda järgmistele teemadele ja ka riskide maandamise meetmetele: * Arengukava mõju, sh metsandustegevusega kaasnev mõju kuritegevusele (Täpsustada näiteks: mis on peamised kuriteoliigid sh keskkonnakuritegevust puudutav, kuritegevusega tekkiv vara, sellega seotud rahapesu, kuritegevusega tehtud kahju riigile ja teistele kannatanutele, kuidas on võimalik metsandusega seotud kuritegevust vähendada jne); kaardistada MAKist kaasnevate teenuste, tegevuste ja mahtudega seotud võimalikud riskid, hinnata nende relevantsus ja realiseerumise tõenäosus ning seejärel kaardistada riskide võimalikud maandamismeetmed, mis peaksid jääma MAK oluliseks osaks, kui sellises mahus MAK planeeritakse); * Välisriikide isikute ja ettevõtete omanduses olev Eesti mets ning selle mõju julgeolekule (Täpsustada näiteks järgnevat: Kui suur osa Eesti metsast võib/võiks kuuluda välisriigi isikutele või ettevõtetele? Mis on indikaatorid, argumendid, mille järgi kujuneb tasakaalupunkt? Kuidas on võimalik erinevaid ohte selle küsimusega seoses maandada?); * Seos energiajulgeolekuga (selgitada täpsemalt). Oleme valmis oma nõunikega täiendavalt arutama ja koostööd tegema mõjude analüüsi täpsustamiseks. Lugupidamisega Maia Eskla strateegianõunik Siseministeerium [email protected] <mailto:[email protected]> +372 5193 9788 <https://www.siseministeerium.ee/> <http://www.facebook.com/siseministeerium> <https://open.spotify.com/show/1LO39xEFNzMh1Hd5ExumMi?si=9c67417b19184c5 3> Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Saatja: "Kaie Siniallik" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: MAK2030 KSH aruanne Kuupäev: 2022-07-01 13:21 From: Aive Telling [mailto:[email protected]] Sent: Monday, June 27, 2022 1:54 PM To: Leno Kuura <[email protected]> Cc: Meelis Seedre <[email protected]> Subject: RE: MAK2030 KSH aruanne Tere Ei ole täiendamiseks ettepanekuid, mõju inimestele kirjeldatud täiesti piisavalt. Aive Telling keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht | Rahvatervise osakond 7153 474 | [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee<http://www.sm.ee/et> From: Leno Kuura <[email protected]<mailto:[email protected]>> Sent: Monday, June 27, 2022 1:44 PM To: Aive Telling <[email protected]<mailto:[email protected]>> Cc: Meelis Seedre <[email protected]<mailto:[email protected]>> Subject: MAK2030 KSH aruanne Tere Sain Teie kontakti üldnumbrilt, kui uurisin metsanduse arengukava aastani 2030 KSH mõju aruandele arvamuse avaldamise kohta. Saatsime 20. mail kirja numbriga 15-4/22/2421 ning tagasiside tähtajaks palusime 22. juuni. Mulle teadaolevalt ei ole vastus Keskkonnaministeeriumisse veel jõudnud. Uuringi, kas Teil on aruande täiendamise osas ettepanekuid? Kui nii, siis millal saate meile arvamused saata? Palume vastust niipea kui võimalik. Kõike ilusat! Leno Kuura Nõunik | Metsaosakond Adviser | Forest Department +372 626 2912 | [email protected]<mailto:[email protected]> | http://www.envir.ee/ Keskkonnaministeerium | Ministry of the Environment of Estonia Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Ettepanekud ja märkused Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta 1. Aruande eelnõu tekstis kasutatakse m itu korda mõistet “alaeesmärk” ja “alameesmärk”. Läbivalt oleks vaja kasutada ühte mõistet! 2. Aruande lk 11-12 “ Mõjude hindamine käsitleb kõiki puudutatud eluvaldkondi lähtudes põhimõttest, et ühiskond püsib kolmel võrdselt tähtsal alustalal (Joonis 2). Looduskeskkond, majanduskkeskond ja sotsiaal-kultuuriline. ” Kust kohast on võetud põhimõte, et ühiskond püsib kolmel võrdselt tähtsal alustalal? See põhimõte on väär. Ühiskond püsib neljal võrdselt tähtsal alustalal - l ooduskeskkond, majanduskkeskond , sotsiaal keskkond ja k ultuuri keskkond . Seepärast tuleb mõjude hindamisel võrdselt käsitleda nelja valdkonda. 3. Aruande l k 16 “ Elurikkuse kaitsel on probleemiks ka asjaolu, et ohustatud metsaliikide kohta puudub neid arvestavate metsandusotsuste tegemiseks vajalik ülevaade. Ka seni reformimata riigimaade RMK-le üleandmisel või müümisel ei inventeerita loodusväärtusi, mistõttu kõrge kaitseväärtusega alad (näiteks metsaelupaigatüübid või kaitstavate liikide elupaigad) võivad sattuda raiesse. ” S eni reformimata riigimaade RMK-le üleandmisel või müümisel ei inventeerita ka pärandkultuuri objekte. Tegemist on endiste põliste talumaadega, kus asub arvukalt pärandkultuuri objekte. Mis tõttu kõrge k ultuuri väärtu sega objektid võivad metsa majandamise käigus hävineda. 4. Aruande l k 36 “ Metsasektori ettevõtete investeeringud põhivarasse on viimastel aastatel olnud suurusjärgus 300 miljonit eurot aastas, mis moodustavad Eesti ettevõtete kogu investeeringutest ca 9%. ” Põhivara on ka maa ja mets. Seega, mida rohkem firmad ostav a d kokku põlist talumaad, seda edukam majandus meil on!!! Kui soovitakse välja tuua metsasektori ettevõtete investeeringuid põhivarasse, siis tuleb sellest välja jätta investeeringud maa ja metsa ostmisel või tuua need investeeringud eraldi välja. 5. Aruande l k 39 “ RMK-l valmis 2020. aastal 16 451 (2019. aastal 22 139) hektarit kuivendussüsteemide uuendamise ja rekonstrueerimise projekte ja 333 (2019. aastal 330) kilomeetri teede rekonstrueerimise ja ehitamise projekte. ” Projektid ei ole mingi näitaja. Projekte võib vorpida palju tahes ja paljud jäävadki riiulile . Oluline on see arv, palju töid tehti – palju reko n strueeriti ha ja palju ehitat i teid km! 6. Aru a nde l k 40 “ 4.12 Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine ” Metsanduse suunamise osa on väga puudulik. Pole selge, mida soovit akse suunata ja suunatakse riiklike toetustega? Millised on suunamise mõjud, tulemused? Kas suunamine annab vajalikke tulemusi? Kas on saavutatud püstitatud eesmärgid? Mis on valesti läinud? “ 4.13 Metsaomandi struktuur ja kasutamistavad Erametsaomanike maast kuulus füüsilistele isikutele 2019. aastal 57,8%, mis näitab olulist langust võrreldes varasemaga (2010. a 75,6%). ” Suhtarvud ei ole piisavad näitajad, vaid on vaja välja tuua ka pindalad. Tänu praegusele metsanduse suunamisele on kujundanud Eestist Euroopa suurima firmametsade osakaaluga rii k . Euroopa riikides kuulub firmadele keskmiselt alla 10 % metsamaast. Ainult Rootsis kuulub 24 % metsamaast firmadele. Kuid see protsent ei ole alates 20 sajandi algusest saati suurenenud. Eestis on käesolevaks aastaks läinud firmade omandisse hinnanguliselt 24 % metsamaast. Tänu firmadele makstavatele metsanduslikele toetustele suureneb nende metsaomand jõudsalt veelgi . (Näiteks ainuüksi Tornator Eesti OÜ on võrdlemisi lühikese ajaga kokku ostnud ligemale 70 000 ha metsamaad.) Firmade metsaomand Eestis (ha) 2005* 2010* 2019* 2022** Firmade metsaomand / protsent metsamaast 188 000/ 8 % 245 000/ 11 % 475 000/ 22 % 552 000/ 24 % Eesti metsamaa KOKKU 2 260 000 2 212 000 2 333 000 2 325 000 Allikad:* Aastaraamat “Mets 2019” **Eksperthinnang Eestil tuleks eeskuju võtta Rootsi riigist. Kui 20 sajandi alguseks oli Rootsis firmade omandisse läinud juba 24 % metsamaast, siis valitsus tunnetas firmametsade suurenemisest riiklikku ohtu ja võeti vastu seadus, mille järgi ei olnud firmadel enam õigust talumaad (metsa ja põldu) juurde osta. Küll võisid nad omavahel m aid osta või müüa. Ja selline kord kehtib Rootsis tänini. Seetõttu ongi Rootsi suured metsafirmad huvitatud Eesti põliste talumetsamaade kokkuostust. 7. Aruande l k 44 “ MAK-i tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidele. Tuleb tähele panna, et MAK-i eesmärk on suunata Eesti metsandust ja MAK eesmärk ei ole kaasa aidata teiste strateegiate eesmärkide saavutamisele. Küll ei tohi MAK teiste eesmärkide saavutamist takistada. Hindamise eesmärk oli jõuda veendumusele, kas MAK võib olla vastuolus loodusdirektiivi 73 ja linnudirektiivi 74 ning Eesti seatud üldiste eesmärkidega. ” Iga Eesti arengukava peab aitama saavutada põhiseadusega püstitatud riigi põhieesmärke – aidata säilitada eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevust . Hindamise aruandest ei ole võimalik aru saada, kas MAK aiatab kaasa Eesti riigi põhieesmärkide saavutamisele või takistab nende eesmärkide saavutamist. Vajalik on aruandesse sellekohase hinnangu lisamine. 8. Aruande l k 45 “ 6.1 Alternatiivide hindamise metoodika Aga just antud juhul on see meetod veel kasulikum, sest aitab võrrelda omavahel pealtnäha võrreldamatuid valdkondi – loodusvaldkond, sotsiaalvaldkond, majandusvaldkond. ” Miks on jäetud välja nii oluline valdkond - kultuurivaldkond ? 9. Aruande l k 47 “ Kõiki eeltoodud alternatiive hinnati kolme valdkonna lõikes: • Valdkond 1 – looduskeskkond • Valdkond 2 – sotsiaalkeskkond • Valdkond 3 – majanduskeskkond ” Miks ei hinnatud ka , nii olulise valdkonna, kultuuri valdkonna , lõikes? 10. Aruande l k 49 “ Viimane Eesti metsalindude käekäiku käsitlev uuring 75 näitas, et Eesti metsades on perioodil 1983– 2018 metsalinnustiku arvukus langenud 26 %. Oluline arvukuse langus viitab, et metsaökosüsteemid on Eestis tasakaalust väljas, mis väljendub selles, et viimastel kümnenditel toimunud varasemast intensiivsem majandamine on muutnud metsade vanuselist ja liigilist struktuuri. Enam on langenud paiksete liikide, okasmetsaliikide ja metsaspetsialistide arvukus. ” “Metsaspetsialist” on rohkem inimene kui lind. Siin peaks ilmselt olema mingi teine väljend!!! 11. Aruande l k 57 “ Traditsioonid ja pärand. ” Siin on jäänud käsitlemata väga oluline tahk – mets kui inimeste vahetu elukeskkond. Füüsilisest isikust metsaomanikele ja nende pere l iikmetele ning osaliselt ka hõimlastele on mets ka vahetu elukeskkond. Mets kui looduslik elukeskkond on väga oluline meie põliskultuuri järj e pidevuse kandjate kasvamisel ja kasvatamisel! Väga vajalik on arundes seda olulist tahku ka käsitleda. 12. Aruande l k 58 “ Varasemast tempokam ja suurem raiemaht võib tekitada rahulolematust metsakasutajates ning mõjuda seetõttu negatiivselt ootustele elukohalähedasele maastikule, mis võib omakorda suurendada ühiskonna tasandil polariseeritust. ” Kasvab surve raiumiseks täiendavatel aladel ning suureneb firmade surve metsamaade kokkuostuks. Varasemast hinnangust on näha, et firmad raiuvad oma metsi 2x intensiivsemalt kui talumetsaomanikud. Firmadepoolne intensiivsem raietegevus halvendab olulise l määral maal elevate inimeste elukeskkond a . 13. Aruande l k 69 “ Kontrollküsimustik koosneb 136 küsimusest kuues valdkonnas: 1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud 2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 3. Mõju majandusele 4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale 5. Mõju regionaalarengule 6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele ” Miks ei ole küsimusi kultuuri valdkonnas ? 14. Aruande l k 71 “ Säästev Eesti 21 Eesmärk 1: Eesti kultuuriruumi elujõulisus Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega MAK raames nähakse ette ajalooliste looduslike pühapaikade inventeerimine. Tegevussuundade all kavandatakse tegevusi metsanduse ökoloogiliste, majanduslike ja (pärand)kultuuri aspektide lõimimiseks üldhariduses ja soodustatakse koostööd mäluasutuste jt kultuuriorganisatsioonidega avalikkuse teadlikkuse parandamiseks metsanduse ja selle ajaloolise rolli osas. MAK ei võimenda SE21 toodud ohtusid eesmärgi saavutamiseks. ” Eestlased on Eesti Vabariigi põlisrahvas. Eesti põliskultuuri juured on maal. Eestlastele omase kultuuri ja traditsioonid on loonud ning kujundanud maaga seotud inimesed – peamiselt talupojad. Seega võime öelda, et talupojakultuur on Eesti põliskultuur . Eesti põliskultuur on otseselt seotud loodusega – maa ja metsaga. Sellest lähtuvalt sõltub eesti põliskultuur väga oluliselt maa- ja metsaomanike arvust. Talud ja maamajapidamised on peamised uute kultuuri järjepidevuse kandjate kasvatajad. Järjest enam väheneb talumetsaomanike, meie põliskultuuri järjepidevuse peamiste kandjate, arv ning talumetsaomanike omandis oleva metsamaa pindala. Erakordselt intensiivselt on viimasel ajal kasvanud juriidiliste isikute (edaspidi firmade) omandis oleva metsamaa pindala (seda kindlasti tänu riiklikele toetustele). Eesti jätkusuutliku arengu nurgakiviks on eesti rahvuse ja eesti kultuuri jätkusuutlikkus. Säästva arengu riikliku strateegia “ Säästev Eesti 21” kohaselt on Eesti esmaseks pikaajalise säästva arengu eesmärgiks aastani 2030 Eesti kultuuriruumi elujõulisuse tagamine. Kultuur on jätkusuutlik, kui on arvukas, aktiivne ja järjepidev kultuurikandjate arv ning nendele on loodud soodne elu- ja majanduskeskkond. Kultuurikandjaks ei sünnita, vaid kujunetakse ja kasvatakse vastavas kultuuriruumis. Põhiseaduse peamist eesmärki – säilitada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevust - ei ole võimalik täita, kui ei ole piisaval arvul Eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevuse kandjaid ning nendele loodud soodsat elu- ja majanduskeskkonda. Talumetsamaade pindala ja talumetsaomanike arv on praktiliselt vähenenud kriitilise piirini ning jätkuv vähenemine ohustab juba eesti põliskultuuri järjepidevuse säilitamist ja on ka ohuks Eesti omariiklusele. Eesti kultuuriruum on elujõuline, kui meil on piisavalt eesti põliskultuuri järjepidevuse kandjaid ja neid kasvab pidevalt juurde. Kahjuks MAK töötab selle eesmärgi saavutamisele vastu – soodustab firmametsade suurenemist ja talumetsaomanikest püsiomanike arvu vähenemist! 15. Aruande l k 77 “ 7.1.4. Metsapoliitika Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Riigi metsapoliitika teadvustab ühiskonna sotsiaalseid ja materiaalseid vajadusi. Metsanduse arengukava käsitleb sotsiaalseid aspekte metsanduses põhjalikult. ” Miks riigi metsapoliitika ei te a dvusta ühiskonna kultuurilisi vajadusi? Miks ei käsitleta MAK-is kultuurilisi aspekte metsanduses põhjalikult? 16. Aruande l k 88 “ 5.2.2 Bioloogiline mitmekesisus Metsade puidu kvaliteeti maksimeeriv majandamine võib vähendada bioloogilist mitmekesisust. Riski maandamiseks tuleb erametsa majandamise soodustamise kõrval panna MAK realiseerimise etapis rõhku ka hooldajate keskkonnateadlikkusele. ” MAK soodustab metsade suuromandite suurenemist ja intensiivsemat majandamist ning metsade väikeomandite kadumist!!! Samal ajal on tead a , et mida rohkem on metsade väikeomanikke, seda suurem on looduslik mitmekesisus! 17. Aruande l k 90 “ 7.1.13 Strateegia "Eesti 2035 Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesti 2035 järgi on Eesti riik, kus muuhulgas säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi. MAK toetab Eesti 2035 aluspõhimõtet läbi sotsiaalse ja kultuuriliste väärtuste tegevussuunaga ette nähtud tegevuste (looduslike pühapaikade inventuur, metsa kultuuri- ja teiste väärtuste edendamine, koostöö soodustamine kulutuuriinstitutsioonide ja metsaga seotud sektorite vahel, koostöö Haridusja Teadusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumiga). ” Kultuuriruumi elujõulisuse tagavad kultuuri kandjad. Eesti põliskultuur on seotud loodusega - maaga ja metsaga. Seepärast on oluline, et meil oleks võimalikult palju maa- ja metsaomanikke. MAK elluviimisel saab oluliselt mõjutada talumetsaomanike arvu säilimist! 18. Aruande l k 108 “ 7.1.19 Kultuuri arengukava 2021–2030: Kultuur 2030 ÜLDEESMÄRK: EESTI KULTUUR on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on loomulik osa iga inimese elus Eesti metsandus on kestlik MAK loob eeldusi tagamaks kultuuri elujõulisus ja areng. ” Kultuur on jätkusuutlik, kui on arvukas, aktiivne ja järjepidev kultuurikandjate arv ning nendele on loodud soodne elu- ja majanduskeskkond. Kultuurikandjaks ei sünnita, vaid kujunetakse ja kasvatakse vastavas kultuuriruumis. Eesti kultuuriruum on elujõuline, kui meil on piisavalt eesti põliskultuuri järjepidevuse kandjaid ja neid kasvab pidevalt juurde. Kahjuks MAK töötab selle eesmärgi saavutamisele vastu – soodustab firmametsade suurenemist ja talumetsaomanikest püsiomanike arvu vähenemist! 19. Aruande l k 110 “ ALAEESMÄRK 2: Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud Eesti metsandus on kestlik MAK eesmärk langeb kokku Kultuur 2030 eesmärgiga, mille kohaselt Eesti rikkalik vaimne ja aineline kultuuripärand on hästi hoitud, uuritud ja teadvustatud, kultuuripärand on elavas kasutuses ja inimestele oluline, tagatud on kultuuripärandi pikaajaline füüsiline ja digitaalne säilimine ning kättesaadavus. Eesti kultuurilugu on väärtustatud ja teaduslikult uuritud. Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega MAK näeb ette, et Kultuuriministeeriumi eestvedamisel viiakse lõpule ajalooliste looduslike pühapaikade inventuur, tagatakse nende andmete kättesaadavus (sh metsaregistris) ja rakendatakse meetmeid, et pühapaikade olemasoluga arvestataks metsas planeeritavate tööde tegemisel. Ajaloolisi looduslikke pühapaiku ei majandata, kui see ohustab nende säilimist. Soodustatakse ajalooliste looduslike pühapaikade ja metsas asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi objektide säilitamist ning paremat teadvustatust ja leitavust, muuhulgas mobiilirakenduste abil. Soodustatakse koostööd mäluasutuste jt kultuuriinstitutsioonide ning metsasektori jt metsaga seotud sektorite vahel, parandamaks avalikkuse teadlikkust metsa ja metsanduse rollist Eesti ajaloos. Arendatakse metsa puudutava avaliku ja ruumipõhise teabe veebipõhiseid infosüsteeme, et tagada info mugavam ja kontsentreeritum kättesaadavus avalikkusele. Kavandatav toetab vahetult alaeesmärgi täitmist. ” MAK peab nägema ette, et enne riigile kuuluvate metsamaade erastamist tehakse nendes pärandkultuuri objektide inventuur. Pärimuslik kultuuripärand ja kohapärimus säilib seda paremini, mida rohkem on meil põliseid metsade püsiomanikke. Seepärast peab MAK nägema ette, et soodustatakse arvuka talumetsaomanike püsiomanikkonna säilimist. 20. Aruande l k 112 “ 7.1.20 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030: Sport 2030 EESMÄRK 3: Liikumine ja sport on sidususe, vaimsuse ja positiivsete väärtushinnangute kandja Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega MAK näeb ette, et kujundatakse uusi kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid, olemasolevaid hooldatakse, et säiliks ja paraneks nende kvaliteet. Arendatakse metsade mitmekülgset kasutamist, soodustatakse metsakasutuse kokkulepete sõlmimist maaomaniku ja teiste ettevõtjate või isikute vahel, mis võimaldab paremat juurdepääsu sportimisele. ” MAK peab nä gema ette, et efektiivse toetusmehhanismi abil toetatakse talumetsaomanike arvu säilimist ning koos sellega nende pereliikmetele otsese tervisesportimise koha -metsa- säilimise. 21. Aruande l k 114 “ 7.1.21 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020 Metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline MAK näeb ette, et füüsilisest isikust metsaomanike arvu ja nende omandis oleva metsamaa pindala vähenemise peatamiseks töötatakse välja meetmeid, mis pakuvad mitmekülgset tuge selleks, et eraomanikul oleks lihtsam arvestada metsa majandamisel üha komplekssemaks muutuvate ootustega eraomandile, sh tagada pühapaikade kaitse. Metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega MAK näeb ette, et Kultuuriministeeriumi eestvedamisel viiakse lõpule ajalooliste looduslike pühapaikade inventuur, tagatakse nende andmete kättesaadavus (sh metsaregistris) ja rakendatakse meetmeid, et pühapaikade olemasoluga arvestataks metsas planeeritavate tööde tegemisel. Ajaloolisi looduslikke pühapaiku ei majandata, kui see ohustab nende säilimist. Soodustatakse ajalooliste looduslike pühapaikade ja metsas asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi objektide säilitamist ning paremat teadvustatust ja leitavust, muuhulgas mobiilirakenduste abil. ” MAK peab nä gema ette, et enne riigile kuuluvate metsamaade erastamist tehakse nendes pärandkultuuri objektide inventuur. tagatakse nende andmete kättesaadavus (sh metsaregistris) ja rakendatakse meetmeid, et pärandkultuuriobjektide olemasoluga arvestataks metsas planeeritavate tööde tegemisel. 22. Aruande l k 138 “ Mõjusid hinnati kolme valdkonna lõikes: looduslik, majanduslik ja sotsiaalne. ” Miks ei hinnatud mõjusid kultuuri valdkonnas? 16.08.2022 Toomas Lemming /allkirjastatud digitaalselt/ Ambla Metsaühistu Juhatuse liige Saatja: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: MAK2030 KSH kommentaarid From: Asko Lõhmus [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, August 16, 2022 4:26 PM To: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]> Subject: MAK2030 KSH kommentaarid Tere! Saadan oma kommentaarid „Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu” kohta. Tervitades, Asko Lõhmus --- Asko Lõhmus Professor Tartu Ülikool * University of Tartu Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Keskkonnaministeerium Paldiski mnt 96, Tallinn 13522 Metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise 12.08.2022 hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne. Aitäh, et olete teavitanud meid metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande avalikustamisest. Eesti Erametsaliidu poolt esitame järgmised küsimused ja tähelepanekud seoses antud eelnõuga. Alternatiivide võrdlemine looduskeskkonna valdkonnas 1. Metsalinnustiku seisundi sidumine metsaraiega. Eelnõus on kirjas, et metsalinnustiku seisundit on suhteliselt hästi uuritud. Eelnõus on viidatud Nellis ja Volke 2019. aasta uuringule, mille andmetel on Eesti 35 aastaga metsalinnustiku arvukus langenud 26 %. Analüüsis on läbivalt kasutatud väidet, et elurikkuse vähenemine metsades on tõendatud linnustiku vähenemise kaudu. Samas ei ole selgitatud, miks ollakse seisukohal, et linnustiku vähenemine on ennekõike raiest tingitud. Riigimetsas ehk poolel Eesti metsamaal on juba 20 aastat kevadist raierahu peetud ning erametsas on kevadisel perioodil raie intensiivsus niikuinii väiksem, kui muul aastaajal (hinnanguliselt toimub kevaditi raie 0,2 – 0,3% metsamaast). Vajalik oleks selgitada, miks hoolimata väga tagasihoidlikust raieintensiivsusest lindude pesitsusperioodil leitakse, et linnustiku arvukuse vähenemine on põhjustatud metsaraiest. 2019 avaldati 11 teadlase (Schulze et. al 2019) poolt ajakirjas „Forest Ecosystems“ artikkel „Positive association between forest management, environmental change, and forest bird abundance”, mille tulemustes on välja toodud hoopis metsamajandamise positiivne mõju paigalindudest metsalinnustikule. Meie andmetel puuduvad Eestis põhjalikud metsalinnustiku uuringud, mille põhjal saaks teha järeldusi, kuidas metsade majandamine, kliimamuutus, jpm linnustikku mõjutab. 2. Ühtlase kasutuse alternatiivi juures on välja toodud, et see toob kaasa looduskeskkonna aspektist suhteliselt intensiivse metsamajanduse jätkumise. Mida on mõeldud sõnaga suhteliselt all? 3. Hinnang alternatiividele on struktuuriliselt erinev. Kui ühe alternatiivi juures on toodud välja süsinikubilansile olev positiivne mõju, siis teiste alternatiivide puhul pole mõju välja toodud. Alternatiivide võrdlemine sotsiaal-kultuurilise keskkonna valdkonnas 4. Hindamiskriteeriumite peatükis on sees lause, et kuna Eestis on üle 50% metsa, siis võib väita, et Eesti mets on meie ühine rikkus ja kõige suurem avalik ruum – puhkemetsana ja avaliku ruumina võib ju piltlikult nii väita, aga see lause on siiski väga eksitav, kuna umbes pool metsamaast on eraomand ning seda ei saa pidada meie ühiseks rikkuseks ning kõige suuremaks avalikuks ruumiks. 5. Eelnõus on välja toodud, et „loomeinimesi köidavad ja pakuvad esteetilist naudingut ennekõike metsad, kus on minimaalselt tajutavad inimtegevuslikud häiringud.“ Mõnevõrra kaheldav väide. Kui küsida  loomeinimeselt, kas eelistad inimtegevustest mõjutatud metsasid või looduslikke metsasid, siis vastatakse tõepoolest nii, nagu see väide ütleb. Praktikas on aga näha, et korralikult hooldatud metsad on just need, kuhu inimesed meelsasti lähevad ning mida paljud loomeinimesed eelistavad. 6. Arvestuslangi alternatiivi puhul jääb segaseks väide, et „piisab väikesest mõjust või kriisist, et selle positiivsed mõjud negatiivseks pöörata, kuna puhvervõimet ja varu ootamatusteks on vähe.“ Millele antud väide tugineb ning mida sellega täpselt öelda tahetakse? Samuti ei ole loogiline väide, et „arvestuslangi alternatiivil on küll lühikeses perspektiivis suuremalt jaolt positiivsed mõjud, kuid need on näilised ning osasid huvigruppe mitte arvestavad.“ Tundub, et tegemist on hea alternatiiviga, aga kuna see põhimõtteliselt ei sobi teatud huvigruppidele, siis ei saa seda parimaks alternatiiviks hinnata. 7. Uuendusraie 5 miljonit m3 alternatiivi juures on välja toodud, et „võimalused koriluseks ja puhkamiseks väljaspool selleks loodud matkaradasid ja puhkealasid suureneb.“ Vaevalt tänases linnastuvas ühiskonnas leidub aina rohkem inimesi, kes suunduvad matkaradade asemel hoopis kõrvalistele teedele või teedest kõrvale – pigem on olukord vastupidine. Alternatiivide võrdlemine majanduskeskkonna valdkonnas 8. Eelnõus on kirjas, et suurema raiemahu korral toimub pikemas perspektiivis eeldatavalt ka metsade liigilise koosseisu muutus okaspuult lehtpuule. Nõustume, et lehtpuude osakaal võib teatud ajas muutuda suuremaks aga leiame, et lehtpuu okaspuud siiski suures mahus asendama ei hakka. Praegugi on valdav puuliik uuendamisel mänd või kuusk. 9. Küpsuslangi alternatiivi hinnangus jääb kõlama arusaam, et kui võimalik raiutaks kõik küps mets kohe maha – tegelikult see nii ju ei ole. Väide, et selline raiemaht tekitab suurenenud nõudluse tööjõu järele ning see tekitab lisapingeid – nõudlus ei teki momentaalselt ning sektoril on võimalus sellisel juhul vastava kvalifikatsiooniga tööjõudu välja koolitada ning sellesse panustada. Ära on mainitud , et väiksema läbimõõduga palkide mehaaniline väärindamine traditsioonilisel viisil ei ole võimalik. Väiksema läbimõõduga palkidest saab tänapäeval teha erinevaid tooteid, nt liimpuitdetaile. 10. Arvestuslangi alternatiivi puhul eeldatakse suurenevat eksporti töötlemata puidule. Siinkohal tekib küsimus, miks Eesti endiselt ei toeta ega investeeri kõrgema lisandväärtusega puittoodete valmistamisse? Miks on nii, et Eestis on tehnoloogia ja teadmised olemas, aga praktiseerida saab seda naaberriikides? Eelnõus on kirjas, et „raie suurenemine (2-4 mln m3 võrra võrreldes praegusega) võib vähendada motivatsiooni innovatiivsete uute toodete arendamiseks, kuna keskendutakse suurenenud puidukoguste töötlemisele ja turustamisele.“ Selle arusaamaga ei saa nõustuda kuna leiame, et ettevõtjale on oluline kindlustunne, innovatiivsete lahenduste väljatöötamise tagab piisava ressursi olemasolu. 11. Ühtlase kasutuse alternatiivi juures on välja toodud, et kui vähendada raiemahtu 10 mln m3 aastas, siis saavutatakse kvaliteetsem omamaine tooraine puidu mehhaaniliseks töötlemiseks. Millele see arusaam tugineb, et metsa keskmise vanuse suurendamine parandab tooraine kvaliteeti? Leiame, et sellisel juhul on suurem risk puidu kvaliteedi halvenemisele (tingitud üha sagenevatest haigustekitajatest ja ekstreemsematest ilmaoludest), eriti kuuse puhul, mis on mehaanilise puidutöötluse üks peamisi tooraineid. Ühtlase kasutuse alternatiiv on eelnõus hinnatud olulisemalt tugevamaks võrreldes alternatiividega 1 aj 4 ning marginaalselt nõrgemaks kui alternatiiv 2. Arvestades punktides 10 ja 11 toodut ei saa alternatiivi pidada mitte marginaalselt nõrgemaks kui alternatiivi 2, vaid oluliselt nõrgemaks kui alternatiivi 2. Kokkuvõttes on välja toodud, et „ENMAK 2020 eeldused taastuvenergia arendamisel lähtub raiemahust 12-15 mln m3 aastas. ENMAK 2035 koostamisel tuleb kohaneda MAK raames välja pakutud raiestsenaariumiga 9-11 mln m3 aastas (keskmiselt 10 mln m3 aastas).“ Arvestades energiakriisi peab pigem raiestsenaariumitele hinnangu andmisel võtma arvesse ENMAK-i vajadusi, mitte seadma takistusi taastuvenergia arendamisele läbi uue metsanduse arengukava. Niivõrd olulise mõjuga arengukava mõjude hindamise aruandes ei tohi jääda vastuolulisi või ebaõigeid väiteid ja argumentatsiooni. Lugupidamisega, Jaanus Aun Eesti Erametsaliit tegevjuht /Allkirjastatud digitaalselt/  Saatja: "KeM Keskkonnaministeerium" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: MAK2030 KSH eelnõu tähelepanekud Kuupäev: 2022-06-22 06:31 From: [email protected] [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, June 22, 2022 8:52 AM To: Meelis Seedre <[email protected]>; KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]> Cc: [email protected] Subject: MAK2030 KSH eelnõu tähelepanekud Tere, Keskkonnaministeerium edastas ministeeriumitele, hiljemalt 22. juuniks seisukoha esitamiseks MAK 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta. Eesti Erametsaliit peab oluliseks juhtida tähelepanu mõningatele puudustele ja küsimustele seoses selle eelnõuga ning palume aruande eelnõud vastavalt parandada või täiendada. Alternatiivide võrdlemine looduskeskkonna valdkonnas 1. Metsalinnustiku seisundi sidumine metsaraiega. Eelnõus kirjas, et metsalinnustiku seisundit on suhteliselt hästi uuritud. Meie andmetel puuduvad Eestis põhjalikud metsalinnustiku uuringud, mille põhjal saaks teha järeldusi, kuidas metsade majandamine, kliimamuutus, jpm linnustikku mõjutab. 2. Ühtlase kasutuse alternatiivi juures on välja toodud, et see toob kaasa looduskeskkonna aspektist suhteliselt intensiivse metsamajanduse jätkumise. Mida on mõeldud sõnaga suhteliselt all? 3. Hinnang alternatiividele on struktuuriliselt erinev. Kui ühe alternatiivi juures on toodud välja süsinikubilansile olev positiivne mõju, siis teiste alternatiivide puhul pole mõju välja toodud. Alternatiivide võrdlemine sotsiaal-kultuurilise keskkonna valdkonnas 1. Hindamiskriteeriumite peatükis on sees lause, et kuna Eestis on üle 50% metsa, siis võib väita, et Eesti mets on meie ühine rikkus ja kõige suurem avalik ruum – puhkemetsana ja avaliku ruumina võib ju piltlikult nii väita, aga see lause on siiski väga eksitav, kuna umbes pool metsamaast on eraomand ning seda ei saa pidada meie ühiseks rikkuseks ning kõige suuremaks avalikuks ruumiks. 2. Eelnõus on välja toodud, et „loomeinimesi köidavad ja pakuvad esteetilist naudingut ennekõike metsad, kus on minimaalselt tajutavad inimtegevuslikud häiringud.“ Mõnevõrra kaheldav väide. Kui küsida loomeinimeselt, kas eelistad inimtegevustest mõjutatud metsasid või looduslikke metsasid, siis vastatakse tõepoolest nii, nagu see väide ütleb. Praktikas on aga näha, et korralikult hooldatud metsad on just need, kuhu inimesed meelsasti lähevad ning mida paljud loomeinimesed eelistavad. 3. Arvestuslangi alternatiivi puhul jääb segaseks väide, et „piisab väikesest mõjust või kriisist, et selle positiivsed mõjud negatiivseks pöörata, kuna puhvervõimet ja varu ootamatusteks on vähe.“ Millele antud väide tugineb ning mida sellega täpselt öelda tahetakse? Samuti ei ole loogiline väide, et „arvestuslangi alternatiivil on küll lühikeses perspektiivis suuremalt jaolt positiivsed mõjud, kuid need on näilised ning osasid huvigruppe mitte arvestavad.“ Tundub, et tegemist on hea alternatiiviga, aga kuna see põhimõtteliselt ei sobi teatud huvigruppidele, siis ei saa seda parimaks alternatiiviks hinnata. 4. Uuendusraie 5 miljonit m3 alternatiivi juures on välja toodud, et „võimalused koriluseks ja puhkamiseks väljaspool selleks loodud matkaradasid ja puhkealasid suureneb.“ Vaevalt tänases linnastuvas ühiskonnas leidub aina rohkem inimesi, kes suunduvad matkaradade asemel hoopis kõrvalistele teedele või teedest kõrvale – pigem on olukord vastupidine. Alternatiivide võrdlemine majanduskeskkonna valdkonnas 1. Eelnõus on kirjas, et suurema raiemahu korral toimub pikemas perspektiivis eeldatavalt ka metsade liigilise koosseisu muutus okaspuult lehtpuule. Nõustume, et lehtpuude osakaal võib teatud ajas muutuda suuremaks aga leiame, et lehtpuu okaspuud siiski suures mahus asendama ei hakka. Praegugi on valdav puuliik uuendamisel mänd või kuusk. 2. Küpsuslangi alternatiivi hinnangus jääb kõlama arusaam, et kui võimalik raiutaks kõik küps mets kohe maha – tegelikult see nii ju ei ole. Väide, et selline raiemaht tekitab suurenenud nõudluse tööjõu järele ning see tekitab lisapingeid – nõudlus ei teki momentaalselt ning sektoril on võimalus sellisel juhul vastava kvalifikatsiooniga tööjõudu välja koolitada ning sellesse panustada. Ära on mainitud , et väiksema läbimõõduga palkide mehaaniline väärindamine traditsioonilisel viisil ei ole võimalik. Väiksema läbimõõduga palkidest saab tänapäeval teha erinevaid tooteid, nt liimpuitdetaile. 3. Arvestuslangi alternatiivi puhul eeldatakse suurenevat eksporti töötlemata puidule. Siinkohal tekib küsimus, miks Eesti endiselt ei toeta ja investeeri kõrgema lisandväärtusega puittoodete valmistamisse? Miks on nii, et Eestis on tehnoloogia ja teadmised olemas, aga praktiseerida saab seda naaberriikides? Niivõrd olulise mõjuga arengukava mõjude hindamise aruandes ei tohi jääda vastuolulisi või ebaõigeid väiteid ja argumentatsiooni. Lugupidamisega, Mari Tuvikene tel: +372 5354 4415 Eesti Erametsaliit Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Keskkonnaministeerium [email protected] Meie : 17 . 0 8 .202 2 nr 16 Ettepanekud m etsanduse arengukava 2030 osas Lugupeetud Marku Lamp Täname võimaluse eest osaleda Eesti Metsanduse arengukava 2030 koostamise protsessis. Eesti jõujaamade ja kaugkütte ühing (EJKÜ) esindab kaugkütte ja energiaettevõtteid , mis varustavad tuhandeid Eesti kodusid soojus e ja elektrienergiaga . Eesti kaugküttesektor on panustanud taastuvatele kütustele ning kohalikule hakkpuidule juba enam kui 10 aastat. Tänaseks on puiduhake peamine kasutusel olev kütus (2021 . aastal ca 55%) , mida kasutatakse kaasaegsetes kõrge kasuteguriga katlamajades ja koostootmisjaamades. Samuti investeeritakse pidevalt kaugküttevõrkude uuendamisse , et vähendada soojuse ülekandel tekkivaid kadusid. Kohalikel kütustel on täna ja tulevikus oluline roll nii E esti taastuvenergia eesmärkide täitmisel , varustuskindluse tagamisel kui ka taskukohase hinnaga soojusenergia võimaldamisel. Samuti võimaldab kohalik energiapuidu kasutamine metsaomanikul saada tulu kogu sortimendi ulatuses. EJKÜ statistika järgi kasutati 2021 . aastal kaugküttesektoris ca 4,3 TWh (ca 2,1 mln tm) puiduhaket . Laialdane ü leminek puiduhakkele on vähendanud oluliselt Vene päritolu maagaasi kasutamist , mille osa kaal on tänaseks vähenenud ligi 20% - ni kaugkütte mahust, kuid mida tuleks rulluva energiakriisi tingimustes jätkuvalt vähendada . Kohalikul puiduhakkel on oluline võtmeroll gaasist vabanemise strateegiate realiseerimisel , sest järjest enam hooneid soovivad liituda kaugküttevõrkudega (2021 . aastal liitus üle Eesti vähemalt 377 hoonet ) . Kohalikku päritolu puiduhake on taganud tänaseni soojus energia taskukohasuse, kuigi energiakriis pole ka seda turgu mõjutamata jätnud ning süvenev defitsiit on tõstnud aastaga puiduhakke hinda ca 3 korda. S amuti soovib tööstussektor järjest suuremas mahus võtta kasutusele puiduhake t , et tagada konkurentsivõimeline energiahind ning ühtlasi tugevdada varustuskindlust . Oluline on tagada uue arengukava vastuvõtmisel , et vajalikus mahus kodumaise puiduhakke kättesaadavus /varustuskindlus oleks tagatud ka edaspidi . Eesti kodudele on vajalik pakkuda konkurentsivõimelise hinnaga soojusenergiat ning puiduhakke kättesaadavusel/hinnal on sellele väga suur mõju. Eelnevaga seoses esita me oma ettepanekud, mille osas täpsustada arengukava ja mõjuhindamise raporti eelnõu: Lisada valituks osutuvale stsenaariumile vajalikud paindlikkusmehhanismid , et erakorraliste olude puhul oleks olemas reageerimiseks vajalikud vahendid. Näitena saab tuua suuremahulise kahjurite oh je, energiakriisiga seotud vajadused vms analoogsed arengukava perioodil tekkida võivad olukorrad. Paindlikkus ja tasakaalukus on kriitiline ka metsamaalt biomassi eemaldamise piirnormide seadmise l. T änane energiakriis on toonud vajaduse reguleerida teatud kütuste turgu tarbijarühmiti või erinevate sektorite lõikes , mistõttu planeeritav raiemahtude korrigeerimine peaks suutma tagada elementaarse vajaduse /varustuskindluse soojusenergia osas. See on määrava tähtsusega taskukohaste lõpptarbijahindade saavutamise ks kui ka elanikkonna üldise kaitse tagamise ks meie kliimatingimustes . Kirjutada selgemalt lahti vajadused /võimalused metsamaa nn hübriidkasutuse ks taastuvenergia aladena. Puiduhakke kasutamise vähendamiseks energia sektoris on vajalik soodsa hinnaga taastuvelektri olemasolu, mis võimaldaks kaugküttes soojuse tootmiseks senisest enam kasutusele võtta efektiivseid tööstuslikke soojuspumpasid. Lisada dokumenti vajadus arendada välja me tsavarude haldamiseks ning voogude järgimiseks sobilikud digitaalsed tööriistad nt digitaalsete saatelehtede süsteem vms kaasaegne digiriigile kohane lahendus. Kindlasti t uleks m õelda lahendustele, et metsaomanikul ja puidu tarnijal oleks võimalikult lihtne juba tarneahela alguses tõendada puidu päritolu ning vastavust näiteks säästlikkuse kriteeriumitele. Lugupidamisega (Allkirjastatud digitaalselt) Siim Umbleja Juhatuse liige [email protected] 5165943 Eesti Keskkonnaühenduste Koda Keskkonnaministeeriumile Teie: 21.07.2022 nr 15-4/22/3383 Meie: 16.08.2022 nr 1-5/22/5528 Metsanduse arengukava 2030 KSH aruandest Täname, et küsite meie arvamust Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta. Samas väljendame nördimust, et kaaluka dokumendi tagasisidestamiseks on jäetud nõnda napp aeg, mis langeb liiatigi suvepuhkuste kõrgajale ja pole kooskõlas varem teatavaks tehtud ajakavaga. Palvele vastmise aega pikendada Keskkonnaministeerium vastu ei tulnud. Sellest lähtuvalt edastame teile oma esmased tähelepanekud selle dokumendi kohta, ent kavatseme oma kommentaare hiljem täiendada ning loodame, et arvestate ka täiendustega. Üldise ja põhilisima kommentaarina märgime, et saadetud KSH aruande eelnõu kitsaskohad tulenevad peaasjalikult MAKi eelnõu märkimisväärsetest puudustest ning nende lahendamine vaid KSH võimalustega on arusaadavalt piiratud. Sellegipoolest on KSH ka aruandes puudusi, mis MAKi eelnõu puudusi võimendavad ning mis tuleb kindlasti parandada. Allpool on meie senised tähelepanekud KSH aruande eelnõu kohta. ● Alternatiivide lähtealused on puudulikud KSH aruandes on mõjude hindamise aluseks võetud samad neli raiemahtude alternatiivi, mida kirjeldatakse MAK2030 eelnõus ning alternatiivide valiku lähtealused seega puudulikud. Keskonnaõiguse Keskuse ning välisekspertide koostatud eksperthinnangu1 kohaselt ei vasta stsenaariumid säästva arengu nõuetele asjakohaselt ja on vastuolus MAKi lähtekohaga säästva metsanduse suunamisel. Seetõttu on sisutu ka KSH aruande järeldus, et „hindamistulemuste põhjal on eelistatuim alternatiiv 3 ehk ühtlase kasutuse alternatiiv“. Teeme ettepaneku KSH aruandes alternatiivide käsitlust korrigeerida nii, et see vastaks säästva arengu nõuetele ning vaadata sellest tulenevalt üle nimetatud järeldus. ● Mõjude kaalumine viib vildaka järelduseni Tunnustame eelnõud selle eest, et ta sõnastab selgesti ökoloogiliste väärtuste ja puidukasvatuslike ning -varumise eesmärkide vahel valitseva lõivusuhte. Samas annab eelnõu ökoloogilisele ja majanduslikele hüvedele hindamisel võrdse kaalu. Meie nägemuses saab jätkusuutlik metsamajandus toimida vaid looduse taluvuse piirides ning väärtuste kaalumisel tuleb seda täielikult arvestada. Eesti metsade ökoloogilist seisundit teadlikult halvendavat metsanduse arengukava ei saa heaks kiita mis tahes majandusliku tulususe 1 http://media.voog.com/0000/0036/5677/files/Eksperthinnang%20MAK2030%20eeln%C3%B5u%20va stavus%20s%C3%A4%C3%A4stva%20arengu%20oiguslikele%20kohustustele%20(august%202022) .pdf korral, sest ökosüsteemide pakutavatele hüvedele puudub alternatiiv. Teeme ettepaneku seada kaalud looduse taluvuse piire arvestavalt. Kaalukeeleks optimaalsuse osas on kasutatud metoodika järgi sotsiaalne ja kultuuriline mõju, mille osas eri stsenaariumide hinnangutes leitakse, et praegusest erinev raiemaht süvendab ühiskondlikku lõhet puidutulu saajate ja muude metsahüvede kasutajate vahel. Me ei ole sellise järeldusega nõus ja ootame selle väite välja võtmist või sisukat põhjendamist. Põhjendamata on ka väited, mille järgi toob raiemahtude vähenemine kaasa pärandi hävimist, omab negatiivset mõju sotsiaalsele sidususele ning et mõju korilusele ja matkamisele on vaid mõõdukalt positiivne palume ka siin sisukaid põhjendusi või väidetest loobumist. Nõustuda ei saa väitega nagu suurendaks praeguste raiemahtude vähendamine oluliselt ühiskkonna polariseerumist. Peatükis 6.2.1. nenditakse õigesti, et “nii intensiivselt kui viimasel kümnendil pole Eesti metsi varem lageraiepõhiselt majandatud.” ning peatükis 6.3.2. tuuakse välja, et: “Mida enam nähakse raiealternatiivis ette vajadust võrreldes varasemaga suurendada metsade kasutusele võttu puidu hankimise eesmärgil, seda enam suureneb oht ühiskonna tasandil polariseerumiseks, sest põrkuvad metsaomanike ja selles sektoris töötavate inimeste ning metsakasutajate huvid.” Kuna metsade majandamine on eelmisel kümnendil olulisel määral intensiivistunud, siis on ühiskond metsaraie teemadel reaktsioonina juba praeguseks väga tugevalt polariseerunud, kuid KSH hinnang ei võta seda arvesse ega analüüsi piisavalt põhjalikult hetkeolukorda ehk nö BAU stsenaariumit. Kuigi ei ole aru saada, mis alustel täpselt erinevaid stsenaariume hinnati, siis võib eeldada, et polariseerumisel on punktisummas suur kaal, kuid see põhineb valedel järeldustel. Turu-uuringute aktsiaseltsi hiljutine uuring2 näitab, et enamik eesti inimesi pooldab riigimetsas lageraiete vähendamist, mis näitab, et raieintensiivsuse kasv viimasel kümnendil on juba suurt osa elanikkonnast häirinud. Praeguse olukorra jätkumine ei lõimi ühiskonda ning MAKi eelnõus välja käidud meetmed ei aita kuidagi polariseerumise vähendamisele kaasa. Alternatiivide hindamisel on hetkel kirjeldatud juba tekkinud ühiskkondlikku olukorda, omistades seda ekslikult küpsuslangi alternatiivile. Näiteks kirjutatakse peatükis 6.3.3. järgmist: “Varasemast tempokam ja suurem raiemaht võib tekitada rahulolematust metsakasutajates ning mõjuda seetõttu negatiivselt ootustele elukohalähedasele maastikule, mis võib omakorda suurendada ühiskonna tasandil polariseeritust.” See selgitab hästi praeguse metsadebati algpõhjuseid, kuid ei põhjenda mitte kuidagi nö BAU stsenaariumile antud kõrgeid hindeid sotsiaalsest ja kultuurilisest aspektist. Koondhinnang on esitatud tabelina (tabel 4). Metoodiliste kitsaskohtade ning põhjendamatute väidete hinnangus kasutamise tulemusena saab teha järelduse, justkui oleks raiemahu vähendamine ca ⅓ võrra võrreldes tänasega ökoloogilises vaates natukene üle kahe korra kasulikum kui praegune, ent üle kolme korra kahjulikum majandusele ning ligi neli korda kahjulikum sotsiaal-kultuurilisest vaatest. Sellise järeldusega ei saa eelpool kirjeldatu põhjal mingil moel nõustuda. Teeme ettepaneku lisada KSH aruandesse põhjalik hetkeolukorra analüüs, mis arvestaks tõepäraselt juba välja kujunenud ühiskondliku rahulolematusega ning vaadata sellest tulenevalt üle seotud väited ja järeldused. 2 https://elfond.ee/uudised/uuring-aprill-2022  ● Puudub hinnang Natura 2000 aladel avalduvale mõjule KSH aruandes puudub hinnang Natura võrgustiku aladele avalduvale mõjule. KSH aruandes nenditakse pelgalt, et mõju hindamisega ei tuvastatud ühtegi asjaolu, mis avaldaks täiendavat mõju Natura aladele ning selle põhjendusega on loodusdirektiivi kohasest Natura hindamisest loobutud. Sellega rikutakse robustselt nii Eesti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS) kui ka loodusdirektiivi nõudeid. Selgitused Natura hindamise kohustuslikkuse osas MAK puhul on toodud Partnership for Policy Integrity (PFPI) ja Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) koostöös valminud eksperthinnangus, mis käsitleb MAK 2030 eelnõu vastavust säästva arengu õiguslikele kohustustele ning millele oleme viidanud ka eespool. Teeme ettepaneku vastav puudus kõrvaldada ning Natura hindamine läbi viia. ● Eeldatava mõju kirjelduses esineb puudusi Allpool on meie täpsemad kommentaarid eelnõu peatükis 4. kirjutatu kohta: 1) Peatükis 4.1. kirjutatakse raiesurvest kaitsealadele, kuid jäetakse mainimata, et hetkel on Euroopa Komisjon algatanud Eesti suhtes rikkumismenetluse, mis puudutab keskkonnamõjude hindamata jätmist tegevuste puhul, mis võivad mõjutada Natura 2000 aladel kaitse eesmärkide täitmist. See on väga oluline menetlus ja võimalik rikkumine ning see tuleb tekstis kindlasti ära nimetada koos sisulise lahtikirjutusega. 2) Peatükis 4.3. käsitletakse erinevaid metsaomanikele suunatud toetusi, kuid ei ole analüüsitud, kuidas üks või teine toetus loodusväärtusi säilitada aitab. Teeme ettepaneku lisada peatükki vastav analüüs. Kindlasti tuleb käsitleda ka Riigikontrolli kriitikat nii metsa uuendamise toetuste kui Natura metsatoetuse kohta3. Samuti tuleb juurde lisada MAKi koostamise käigus töörühmades püstitatud probleemid ning analüüsida nende lahendatust MAKis, kuivõrd just looduskaitseliste kompensatsioonide küsimus on ühiskonnas teravalt päevakorras ja vajab senisest oluliselt paremat lahendust. 3) Peatükis 4.4. on toodud lause: “Looduslike pühapaikade kaitsmist pärsib see, et lõpule on viimata nende uurimine (kaardistamine) ning puudub selgus, millised neist on mälestus möödunud aegadest, millised endiselt kohad, mida kasutatakse usulisteks toiminguteks.” Looduslike pühapaikade inventuuri käigus kaardistatakse põhjalikult pühapaikade pärimus ning selgitatakse välja ka see, kuivõrd neid tänapäeval kasutatakse. Seega ei ole lause teine pool korrektne, põhiprobleem on selles, et pühapaikasid ei jõuta rahapuuduse tõttu piisavalt kiiresti kaardistada ning need võivad metsa-, põllumajandus,- maaparandus vmt tööde käigus hävineda. Teeme ettepaneku väite korrigeerimiseks. 4) Peatükis 4.5. on toodud: “Perioodil 2010–2019, kui metsandust on kujundanud „Eesti Metsanduse arengukava aastani 2020“ suurenes süsinikutagavara okaspuumetsades 5 210 tuhat, lehtpuumetsades 4 076 tuhat tonni. Kokku 9 286 tuhat tonni” Teeme ettepaneku juurde lisada, et viimastel aastatel on metsade kogutagavara siiski langustrendis ning metsade raiemahud ei ole olnud eelmises MAKis ettenähtud optimaalsete raiemahtude juures, st eelmise MAKi raiemahu eesmärki ei täidetud. Vastasel juhul võib tekstist jääda eksitav mulje. Samuti tuleb 3 https://www.riigikontroll.ee/tabid/206/Audit/2544/language/et-EE/Default.aspx  peatükis põhalikult avada viimased kasvuhoonegaaside aruande tulemused, millest nähtub, et metsadest on nüüdseks saanud süsiniku heitjad. Palume teha vastavad täiendused. 5) Peatükis 4.7. kirjutatakse: “Eestis on küll metsa palju, kuid puhkeväärtuslikus mõttes võib esmatähtsaks pidada linna(lähedasi) metsi, mille puhul on kohati probleemiks kahandamine ja hakkimine uusarendustega. Samuti häirivad linnaelanikke ootamatud raied, mistõttu on soovitatav kooskõlastada raieload linnametsades kohaliku omavalitsusega47 või viia need metsad linna omandusse, läbi mille saab suurendada linna kureerivat ja suunavat rolli oma territooriumil asuvate metsade üle.” Teeme ettepaneku siin tekstis KAH alade ümber tekkinud poleemikat oluliselt põhjalikumalt kajastada. Inimesi häirivad tugevalt lageraied nende külastatavates metsades ja see tuleb selgelt aruandes välja tuua, samuti mainida seda, et lageraied ja puhkemetsade majandamine pelgalt tulu saamiseks vähendab oluliselt nende puhkeväärtust, kusjuures taasutmine võib võtta terve inimpõlve. Hetkel jääb tekstist kohati mulje justkui oleksid lageraied sellistes metsades pigem kommunikatsiooniprobleem, samal ajal kirjutatakse samas peatükis põhjalikult lahti, millised on kaitseväärtuslikult olulised metsad - need ju kaovad lageraie tagajärjel pikaks ajaks. Samuti tuleb juurde lisada kontekst – lageraiepõhine majandamine on viimasel kümnendil oluliselt laienenud ja see on tekitanud ühiskonnas sügava lõhe. 6) Peatükis 4.11. kirjeldatatakse metsakuivenudssüsteemi investeeringuvajadusi, kuid kindlasti tuleb kirjutada kliimamuutusest tingitud muldade kuivamisest ja puude suremusest selle tõttu. Peatükis räägitakse küll niiskest kliimast ja pehmetest talvedest, kuid põuastressi ei puudutata, viimast on vaja aga kindlasti juba praegu kuivendussüsteeme rekonstrueerides arvesse võtta, et vältida tulevikukahjusid. Esimesed teadustööd selle probleemi avamiseks on juba kirjutatud: https://www.sciendo.com/article/10.2478/fsmu-2020-0017 ● Tähelepanekud lisade kohta Küsimus nr 5 kaasnevate mõjude ja riskide juures on toodud, et uues MAKis kaitstavate alade pindala suureneb. Ometi see nii ei ole - MAKi ühe mõõdikuna on hetkeseisuga välja toodud, et majandusmetsade pindala jääb samaks, mistõttu ei saa kuidagi eeldada, et kaitstavate alade pindala suureneb. Samuti on mitmes küsimuses toodud välja, et väheneb lageraiepõhise metsamajandamise osakaal. See eeldus on samuti vale, sest mõõdikuna on MAKI eelnõus välja toodud, et turbe- ja valikraiete osakaal jääks tänasele tasemele. Seega ei saa võtta mõjude hindamise juures eelduseks kaitsealade osakaalu suurenemist ega lageraiepõhise majandamise vähenemist, mistõttu on praegusel kujul KSH mitmed hinnangud valedel alustel koostatud ja tuleb kindlasti ümber hinnata või märkimisväärselt muuta MAKi eelnõud. ● Olulisi puudusi leidub peatükis “Mõju riigi teistele strateegilistele eesmärkidele” antud hinnangutes Täielikult on puudu mõju hinnang uuele Euroopa Liidu LULUCF määrusele, mis pole küll veel lõplikku kuju saanud, ent mille peamised piirjooned on väga hästi teada. See määrus on üks oluline osa Pariisi kliimakokkuleppe rakendamisest Eestis ning selle teadlik eiramine on otsene rahvusvahelistest kohustustest kõrvale hiilimine. Väga pealiskaudselt on käsitletud Euroopa Liidu elurikkuse strateegia eesmärke, millest metsade majandamist mõjutavad kõige enam nii põlis- kui loodusmetsade range kaitse punkt kui ka eesmärk võtta kaitse alla 30% maismaast ja merealadest, kusjuures 10% alade puhul tuleb rakendada ranget kaitset. Praegusel kujul on MAKi eelnõu nende kahe eesmärgiga vastuolus, kuid KSH ei juhi sellele tähelepanu. MAKi eelnõus ei ole põlis- ja loodusmetsade range kaitse vajadust otsesõnu välja toodud, samuti on eelnõus mõõdikuna välja toodud majandusmetsade osakaalu säilimine tänasel tasemel, mis ei võimalda elurikkuse strateegia eesmärke saavutada. Juhime veelkord tähelepanu, et ka KSH koostajad ei ole majandusmetsade osakaalu mõõdikule tähelepanu juhtinud, tuues ekslikult mõjude hindamise lisas 1. välja, et kaitstavate alade pindala suureneb. Teeme ettepaneku täiendada KSH aruande selle peatüki käsitlust EL LULUCF määruse ja elurikkuse strateegia võrra, et anda tõene pilt Eestile rakenduvatest nõuetest ja eesmärkidest ning MAK mõjust nende täitmisele. Leiame, et pealiskaudselt on suhtutud ka teistesse Euroopa Liidu õigusest tulenevatesse kohustustesse ning Eesti valdkondlike arengukavade eesmärkidesse, mis puudutavad elurikkuse kaitset. Teeme ettepaneku vastavate teemade põhjalikumaks käsitlemiseks KSH aruandes. Loodame, et saate arvestada nii siin tooduga kui meie täpsemate kommentaaridega, mille saadame teile hiljemalt 5. septembriks. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Laura Uibopuu Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator, EKO metsatöörühma nimel  Saatja: "KeM Keskkonnaministeerium" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: Metsanduse arengukava 2030 KSH aruandest Kuupäev: 2022-08-05 09:33 From: EKO koordinaator [mailto:[email protected]] Sent: Friday, August 5, 2022 12:22 PM To: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]> Subject: Metsanduse arengukava 2030 KSH aruandest Tere Keskkonnaministeerium on oma 21.07.2022 kirjaga nr 15-4/22/3383 teavitanud Eesti Keskkonnaühenduste Koda metsanduse arengukava (MAK) 2030 KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande avalikustamisest, kirjas on märgitud ettepanekute esitamise tähtajaks 16. august. Pöördume Keskkonnaministeeriumi poole palvega pikendada tagasiside tähtaega kuni 5. septembrini ja seda järgnevatel põhjsutel: 1. KSH programmis oli aruande avalikustamine kavandatud septembrisse, kuid reaalsuses nihkus rohkem kui kuu võrra varasemaks. Seetõttu ei ole Eesti Keskkonnaühenduste Kojal olnud võimalik oma tegevusi sobivalt planeerida ega arvestada niivõrd olulise ja mahuka tööga nagu seda on MAK 2030 eelnõu ja KSH aruanne. 2. On üldteada, et juuli ning ka esimene pool augustist on valdavalt suvepuhkuste aeg, hea tava kohaselt planeeritakse sellesse perioodi kavandatud avalikustamiste tähtajad vastavalt tavapärasest pikemad. Näitena võib välja tuua maaparandusseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse, mis on kooskõlastamisele saadetud 11.07 ning millele oodatakse tagasisidet hiljemalt 15.09. KeÜS § 28 lg 4 kohaselt peab menetlustähtaeg asja mahukust ja keerukust arvestades võimaldama avalikkusel tõhusalt osaleda, sealhulgas peab menetlustähtaeg võimaldama piisavat ettevalmistusaega. MAK eelnõu ja selle KSH aruanne on väga mahukad dokumendid, nende mitmesaja lehekülje süvenenult läbi töötamist, mis on tõhusa osalemise eeldus, on kohatu eeldada suvisel puhkuste ajal ning varasemalt kokku lepitust oluliselt varem. Lugupidamisega Laura Uibopuu -- Eesti Keskkonnaühenduste Koja koordinaator [email protected]<mailto:[email protected]> http://www.eko.org.ee/kontakt Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Keskkonnaministeerium 16.08.2030 nr 45 Paldiski mnt 96 Tallinn 13522 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu küsimused, kommentaarid ja seisukohad MAK 2030 KSH aruande eelnõu kohta Lugupeetud Keskkonnaministeerium Käesolevaga esitame Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (edaspidi EMPL) küsimused, kommentaarid ja seisukohad KHS eelnõu kohta. Nende jälgitavuse lihtsustamiseks on eelnevalt toodud kaldkirjas KHS aruande vastaval leheküljel esitatud aruande koostajate seisukohad. Palume arvestada EMPLi esitatud kommentaaride ja seisukohtadega ning ootame vastuseid esitatud küsimustele. Aruande Lk 14 Seega on vajadus korrigeerida (sh karmistada) piiranguvööndite kaitserežiime seal, kus metsade majandamine võib seada ohtu kaitseala eesmärgid või avaldada ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 alade eesmärgiks olevate elupaigatüüpide või liikide seisundile. EMPL: Kas piiranguvööndid soovitakse muuta vaikimisi sihtkaitsevöönditeks? Piiranguvööndi eesmärk on olla puhver sihtkaitsevööndi ja majandusmetsa vahel ning piiranguvööndites täiendavate piirangute kehtestamine ei täida enam algset puhvervööndi rolli ning sisuliselt suurendatakse sihtkaitsevööndite pindala. Aruande Lk14 Metsade majandamise seosed elurikkusega on võrdlemisi komplekssed kuid üldreeglina põhjustab metsade intensiivsem ning puidu kvaliteedi ja kvantiteedi aspektist produktiivsem majandamine metsade elurikkuse vähenemist. EMPL: Ülaltoodud väide ei ole pädev kindlasti vanade puht kuusikute puhu, kus on tegemist üsna vaese elustikuga metsaga. Peale raiet vanades puht kuusikutes elurikkus kasvab märgatavalt nii rohttaime, puu- ja põõsaliikide kui ka putukate näol. Metsaomaniku jaoks on ebaproportsionaalne, kui suurendatakse nii kaitstavate alade pindala kui ka seatakse täiendavaid tingimusi majandustegevusele majandusmetsades. Korrektne oleks eeltoodud aspektidega täiendada aurande vastavat osa. Kas täiendavad looduskaitse alla võetud alad ei kompenseeri liigirikkuse säilimist? Kui ei kompenseeri, siis miks on rangelt kaitstavate alade pindala tõusnud 10%lt 14%le? Aruande Lk 15 Puistutes puuduvad põlispuud, puuõõnsuste hulk ja mitmekesisus on väga väike ning surnud puud on enamasti väiksemad kui domineeriva rinde eluspuud; nende struktuurielementide teke raieringi lõpul tähendab ühtlasi, et nende koloniseerimise aeg elustiku poolt jääb väga lühikeseks EMPL : Antud lõik eeldab, et peale lageraiet ei toimu puistus midagi peale looduslike protsesside. Tegelikult viiakse noorendikes läbi kultuuride hooldus, mis võib tähendada liigilise koosseisu kujundamist, puistu hõrendamist jne lisaks veel hilisemad harvendusraieid, mis muudavad liigilist koosseisu ning puistu tihedust. Samuti ei saa väita, et neis puuduvad põlispuud. Peale lageraiet jäetakse alale säilikpuud, mis jäävad langile kas elusana või hiljem lamava puiduna . Seega puuduvad seal põlispuud vaid siis, kui eelmises metsapõlves selliseid puid ei leidunud. Lageraie imiteerib loodushäiringut nt tormimurdu, erinevus seisneb selles, et peale lageraiet tuuakse puit metsast välja ja metsaomanik hoolitseb selle eest, et uus mets hakkaks võimalikult kiiresti kasvama. Kliimaeesmärkide täitmise seisukohalt võttes on ülioluline, et uus metsapõlvkond hakkaks kiiresti kasvama ja siduma õhust CO2. Kui võrrelda lageraiet alternatiivsete uuendusraiete võtetega nagu näiteks aegjärkne raie või häilraie, siis aegjärkse ja häilraie puhul mõjutavad kasvama jäetud puud raadiusega 5 kuni 10 meetrit enda ümber noori kasvavaid puid. Selle tulemusena on noorte puude kasv kuni kaks korda aeglasem kui lageraie puhul. Põhjuseks on konkurents toitainetele. Teine oluline faktor raiuda küps mets ühe võttega seisneb selles, et Eesti metsad asuvad vöötmes, kus on väga vähe puuliike, mis suudavad kasvada teiste puude varjus. Meie kaks peamist puuliiki mänd ja kask on mõlemad valgusenõudlikud ning kolmas, ainus peamine puuliik kuusk suudab kasvada teiste puude varjus. Kolmas oluline faktor on kahjustused ja seenkahjustuste levik. Mida rohkem ja sagedasema tsükliga metsas raieid teha, seda rohkem tekib kahjustusi puude juurtele ja tekib juurde puude kände. Kuuse ja männi kännud on heaks kasvulavaks kuuse- ja männijuurepessule . Tegemist on seenhaigusega, mis levib kändudest läbi juurekontaktide elusatele puudele ja nakatunud puud hukkuvad. Samuti levivad läbi kahjustuste ka teised seenhaigused. Palume eelkirjeldatud mõjureid aruandes samuti kajastada. Aruande Lk 16 Vastavalt ELi elurikkuse strateegiale aastani 2030 tuleb kindlaks määrata ja range kaitse alla võtta kõik ELis veel alles olevad loodus- ja põlismetsad . EMPL: Mitu hektarit on veel Eestis range kaitse alla võtmata loodus- ja põlismetsasid? Üldreeglina põhjustab metsade intensiivsem ning puidu kvaliteedi ja kvantiteedi aspektist produktiivsem majandamine metsade elurikkuse vähenemist. EMPL: Oleme seisukohal, et puidu kvaliteedi ja kvantiteedi aspektist produktiivne metsade mõistlik ja jätkusuutlik majandamine tagab ka metsade elurikkuse säilimise. Aruande Lk 18 Lageraiejärgselt kujunevas noorendikus ja latimetsas toimub elustiku vaesumine, mida saab leevendada heterogeensust tekitavate valgustusraiete ja säilikpuude abil. EMPL: See väide pole alati tõene. Näiteks vanade puht kuusikute puhul on tegemist üsna vaese elustikuga metsaga. Peale raiet elurikkus kasvab märgatavalt nii rohttaime, puu- ja põõsaliikide kui ka putukate näol. Korrektne oleks sellise nüansiga aruande vastavat osa täiendada. Aruande Lk 20 Siiski on mitmed simulatsiooniuuringud leidnud, et metsamajanduse intensiivistamine koos kaitsealade pindala suurendamisega võib anda nii kõdupuidu ja teiste loodusmetsaliikide kui ka puidutootlikkuse jaoks positiivse tulemuse17. Eestis pole sellist analüüsi tehtud. EMPL: Kas ülalkirjeldatud simulatsiooniuuringute tegemine Eestis on lähiajal realiseeritav? Aruande Lk 25 Empiiriline andmestik erinevate metsade süsiniku varudest ja voogudest on senini puudulik. Teadusuuringutel põhinevad riigispetsiifilised süsiniku mudelid tagaksid Eestile parema positsiooni rahvusvahelistel läbirääkimistel ning täpsema kasvuhoonegaaside heite arvestuse. EMPL: Millele on Eesti läbirääkimistel tuginenud, kui senini puudub riigispetsiifiline süsiniku mudel ja täpne kasvuhoonegaaside heite arvestus? Aruande Lk 28 Raiete läbiviimine ja puidu väljavedu raskete metsamasinatega võivad põhjustada mulla tihenemist EMPL: Mulla tihenemist ei põhjusta mitte masina kaal, vaid masina erisurve pinnasele, mis sõltub lisaks kaalust ka kontaktipinna suurusest pinnasega. EMPL on seisukohal, et metsas raiete järgselt pinnase olukorra taastamisele panustamine on kiiduväärt tegevus. Aruande Lk 34 Metsamajandamise mõju maastikele hinnatakse otseselt vaid väga ulatuslike raadamiste puhul, nimelt tuleb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt seda teha üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa raadamiseks. EMPL: Mitu hektarit raadatavat maad on Eesti riik planeerinud ajavahemikku 2020-2030. Kui suur on metsamaade planeeritud raadamisest põhjustatud CO2 emiteerimisvõime vähenemise kulu (hind) ajavahemiku 2020-2030 iga aasta lõikes? Aruande Lk 49 Viimane Eesti metsalindude käekäiku käsitlev uuring75 näitas, et Eesti metsades on perioodil 1983– 2018 metsalinnustiku arvukus langenud 26 %. Suuremad raiemahud halvendavad metsalinnustiku seisundit veelgi, väiksemad raiemahud loovad baasi metsalinnustiku elupaikade ja metsaökosüsteemide taastumiseks EMPL: KAUR on koostanud uuringu „Ülevaade metsaga seotud linnustiku seisundist“ https://keskkonnaagentuur.ee/media/962/download milles toodud EST-FOBI indeksi kohta öeldakse, et pikaajaliselt on toimunud langus, kuid viimased 10 aastat arvukus on olnud stabiilne. Pikaajaliste trendide kasutamine on ühelt poolt mõistetav, kuid tuleb jälgida ka lühemat perioodi nt viimast aastakümmet. Aruandest jääb mulje, et lageraiete kasv on oluline metsalindude arvukuse langetaja . Sel juhul peaks juba viimase 10 aasta number oluliselt kiiremini langema võrreldes tegelikkusega. Ühtlasi tuleb silmas pidada, et paljud metsalindude liikidest on rändsed , keda mõjutab rändeteel toimuv. KAURi analüüsis on eristatud ka rändlinde ja paigalinde ning paigalinnud on viimased 10 aastat olnud arvukuses väiksese kasvus (küll statistiliselt ebaoluline kasv), ehk siis põhimõtteliselt stabiilne. Seega objektiivsuse huvides tuleks aruandes käsitleda kõiki asjakohaseid mõjureid, millest metsalindude arvukus sõltub. Aruande Lk 52 Kokkuvõttes toob arvestuslangi alternatiiv kaasa looduskeskkonna seisundi mõõduka, kuid olulise halvenemise võrreldes praegusega. Juba praegu aset leidvad negatiivsed trendid (näiteks metsalinnustiku arvukuse langus) süvenevad. EMPL: Mis andmetele tuginedes väidetakse, et metsalindude arvukus väheneb raiete tõttu? Keskkonnaagentuuri poolt koostatud ülevaade metsadega seotud linnustiku seisundist 2019 näitab, et Eesti metsalinnustiku komposiitindeks on viimase 10 aasta jooksul stabiilne: Eesti metsalinnustiku komposiitindeks jaguneb veel väiksemateks rühmadeks, kus on näha selgelt, kus on toimunud tegelik arvukuse langus. Siin mõned väljavõtted. Vanade ja küpsete metsade haudelinnustiku ning avapesitsejate komposiitindeks olnud viimase 10 a jooksul stabiilne: Langustrend on olnud aga maaspesitsejate komposiitindeksis: Tabelist nähtub, et kisklusel on väga oluline roll lindude arvukuse kujunemisel. Kiskjatele on maaspesitsevad linnud ja munad kergeks saagiks. Viimastel aastakümnetel on vähenenud oluliselt karusnaha nõudlus, millega on tugevasti vähenenud ka väikekiskjate küttimine, mis on toonud kaasa nende arvukuse tõusu. Põllumajandustööde käigus ja liikluses hukkuvate lindude arvukuse väljaselgitamine ja väljatoomine annaks terviklikuma pildi looduslikus valikus toimuvast, mille üheks osaks pole mitte ainult metsa majandav inimene. Objektiivsuse huvides oleks korrektne ka eelkirjeldatud asjaolusid aruandes kajastada. Aruande Lk 56 2021. aastal oli metsamajanduse ja –varumise valdkonnas hõivatud 5 900 inimest. EMPL: Ilmselt on lähtutud metsaomanike tööhõivest. Arvestades metsasektori tegeliku tööhõivenäiduga, milleks on 56 000 töökohta, mis moodustab 11,5% Eesti kogutööhõivest, on vaja sotsiaalkeskkonna ja majanduskeskkonna alamkategoorias hindamisi adekvaatselt korrigeerida. Metsasektori tööhõive suurim proportsioon on Kesk- ja Lõuna-Eestis, olles kogu piirkonna töökohtadest tervelt 14% suurune. Aruande Lk 65 10 mln m3 raiemahu juures võib pikemas perspektiivis praeguse majandatavate metsade netojuurdekasvu juures metsa vanus kasvada, tekib kokkuleppelise metsaküpsuskriteeriumi liigilise korrigeerimise võimalus (MAK2030 peatükk Eesti metsavarud). Saavutatakse kvaliteetsem omamaine tooraine puidu mehhaaniliseks töötlemiseks ja ehituspuiduna lisab stabiilsust ettevõttetele investeerimiseks. EMPL: 10 mln m3 raiemahu korral on tegemist metsade poliitiliselt reguleeritud mittemajandamisega, mida arengukavas nimetatakse mõistega „Ühtlase kasutuse alternatiiv“ mis ei soodusta kvaliteetse pikaajaliselt süsinikku siduvate kestvustoodete tootmiseks sobiva tooraine kasvatamist Eesti metsades. Viimaste aastate jooksul on sektori ettevõtete töökohtade arv ja lisandväärtuse loomine oluliselt vähenenud seoses ebaselge olukorraga MAK2030 arengukava osas. Varasemad investeeringud on tehtud tooraine ressursi arvestusel, mis põhineb puistute arvestuslangi meetodil. Peamistest metsateaduse kriteeriumitest loobumine vähendab oluliselt ettevõtete investeerimiskindlust ja pigem süvendab ebakindlust investeeringute osas. Samadel põhjustel on ka lehekülgedel 65 ja 66 tehtud järeldused ebakorrektsed. Aruande Lk 132 Eestis on puidu liikumine väärtusahelas küll mitmekülgne, kuid suures osas toimub toorme või vähekeerukate toodete eksport, mis pole ressursiefektiivne. Peamine eksporditav toore on ümarpuit (saepalk ja paberipuu; ekspordimaht 2,6 mln m3 ), puidugraanul (ekspordimaht 2,7 mln m3 ) ja saematerjal (ekspordimaht 1,1 mln m3 ).99 On leitud, et Eesti metsamajanduse märksa väiksem konkurentsivõime on just seotud Eesti eksporttoodete vähesema keerukusega võrreldes nt teiste Põhjamaadega. EMPL: Korrektsuse huvides on vajalik parandada aruande vastavust tegelikkusele, millest nähtub, et 2019 aastal moodustas eksporditud ümarpuidu kogusest üle 80% paberipuit, mida Eestis pole võimalik sarnases mahus väärindada . Äärmiselt oluline on emotsioonitult mõista, et Eesti metsa- ja puidutööstuse sektor kasutab metsaressurssi jätkusuutlikult ja teeb seda juurdekasvu ületamata. Eelkõige poliitilistel kaalutlustel metsasektori kui peamise taastuvtooraine sektori tegevuse vähendamine 11,6 % raiemahtude vähendamise läbi järgneval kümnendil toob paratamatult kaasa ligi 8000 töökoha kaotamise maapiirkondades, jätab ära uued investeeringud, mis tagaksid metsast pärit tooraine maksimaalse võimaliku väärindamise ning väheneb igal aastal min 310 miljoni euro võrra kogulisandväärtust. Kahjuks on KHS aruandes jäetud välja toomata fakt, et viimase viie aasta jooksul on Eestis kaitse ja majanduspiirangutega metsamaade osakaalu suurendatud ligi 5%, mistõttu tänaseks on arvestuslangi põhimõttel raiemaht lähedaseim alternatiiv viimase viie aasta tasemele. 2017 kuni 2021 oli Eesti keskmine raiemaht 11,6 mln m3 aastas, kusjuures majandatavate metsade juurdekasv oli 13,9 mln m3 aastas, mis vastab juurdekasvu piires metsa kasutusele ja on kõige sarnasem arvestuslangi alternatiiviga. Tõenäoliselt on aruande punktides 6.2.3., 6.3.3 ja 6.4.3 peetud seetõttu arvestuslangi taset ekslikult suurenemiseks. KHS-s on tähelepanuta jäetud MAK 2030 Lisa 1 väljatoodud arvestuslangi stsenaariumi kirjelduses toodud põhimõte `` raiemahuna majandatavate metsade piires´´ ning asjaolu, et Keskkonnaagentuuri ekspertide hinnangul on statistikas metsade juurdekasvu alahinnatud ca 0,5 -1 milj m3 võrra aastas. Tuginedes eelkirjeldatule on mõistlik aluseks võtta lähtepunkt, mille kohaselt viimase viie aasta raiemaht 11,6 mln m3 on arvestuslangi põhimõttel, järgides jätkusuutlikku kasutust juurdekasvu piires. Vastavalt sellele on vaja adekvaatselt aruandes korrigeerida ka sotsiaalkeskkonna ja majanduskeskkonna alamkategooriate hindamised. Eeltoodust tulenevalt on EMPL jätkuvalt seisukohal, et pikaajalise eesmärgina raiete teostamisel on mõistlik lähtuda majandusmetsade juurdekasvust (KHS kirjeldatud arvestuslangi põhimõte). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Jaan Lindmäe Õigusloome teemajuht Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit E-post: [email protected] Tel.: 5155938 Toompuiestee 24, Tallinn 10149 Fr. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu, Estonia Tel +372 731 3001 Herki Tuus Teie 21.07.2022 nr 15-4/22/3383 Keskkonnaministeerium Meie 16.08.2022 nr 5.1-14/3361-1 Ettepanekud „Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu“ (KSH) kohta Eesti Maaülikool on tutvunud KSH eelnõuga (https://envir.ee/MAK2030-KSH-aruande- avalikustamine). Aruande on koostanud valdkonna tunnustatud eksperdid. MAK2030 keskkonnamõjude analüüs on põhjalik ja arvestab paljude metsade kaitse ja majandamisega seotud tegurite mõjuga. Arvestatakse metsade majanduslikku, ökoloogilist, sotsiaalset ja kultuurilist väärtust. Võrreldakse ja hinnatakse erinevate alternatiivsete metsamajandamisvõtete ja raieintensiivsuste mõju. Analüüs on teaduspõhine ja tugineb ekspertide kõrgele kompetentsile. Analüüs ei ole vastuolus Eesti seadusandlusega ja EU metsandust käsitlevate regulatsiooniaktidega. Eesti Maaülikool toetab nimetatud KSH võtmist aluseks „Metsanduse arengukava 2030“ vastuvõtmisel Eesti riiklikes seadusandlikes kogudes. (allkirjastatud digitaalselt) Mait Klaassen rektor Marek Metslaid [email protected]  Saatja: "Marje Gutmann" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: Keskkonnaagentuuri metsaosakonna seisukoht KSH aruande eelnõu ajakohasuse ja piisavuse kohta Kuupäev: 2022-07-13 09:58 From: Mati Valgepea Sent: Thursday, July 7, 2022 2:45 PM To: Leno Kuura <[email protected]<mailto:[email protected]>>; Meelis Seedre <[email protected]<mailto:[email protected]>> Cc: Taivo Denks <[email protected]<mailto:[email protected]>>; Madis Raudsaar <[email protected]<mailto:[email protected]>> Subject: Keskkonnaagentuuri metsaosakonna seisukoht KSH aruande eelnõu ajakohasuse ja piisavuse kohta Tere! Keskkonnaministeerium palus oma kirjas (20.05.2022 nr 15-4/22/2417) Keskkonnaagentuuril esitada oma seisukoht KSH aruande eelnõu ajakohasuse ja piisavuse kohta. Manuses on toodud Keskkonnaagentuuri metsaosakonna seisukohad KSH aruande eelnõu kohta. Ettepanekute parema jälgitavuse huvides on viidatud eelnõu leheküljele, toodud kollase taustaga tähistatud tekstiosa eelnõust ning lisatud Keskkonnaagentuuri kommentaar. Vabandame Keskkonnaagentuuri seisukoha hilinemise pärast. Parimate soovidega! Mati Valgepea Metsandusstatistika juhtivspetsialist|Metsaosakond + 372 5112 754 Keskkonnaagentuur Rõõmu tee 6 | 50705 Tartu 6660901| www.keskkonnaagentuur.ee | www.ilmateenistus.ee [cid:[email protected]]<https://www.youtube.com/channel/UCyAMWZVg2a7GNIX2m__pvhA>[Tiitel: Ilmateenistuse Facebook]<https://www.facebook.com/Keskkonnaagentuur>[cid:[email protected]]<https://www.youtube.com/channel/UCyAMWZVg2a7GNIX2m__pvhA>[Tiitel: Keskkonnaagentuuri Facebook]<https://www.facebook.com/eesti.ilmateenistus> [cid:[email protected]] Keskkonnaministeerium Teie 21.07.2022 nr 15-4/22/3383 [email protected] Meie 05.08.2022 nr 6-5/22/10152-4 Ettepanekud metsanduse arengukava aastani 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande kohta Keskkonnaamet tutvus avalikul väljapanekul oleva metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande ning selle lisadega. Keskkonnaamet esitas 14.06.2022 kirjaga nr 6-5/22/10152-2 (14.06.2022 kiri) Keskkonnaministeeriumile seisukoha aruande kohta, Keskkonnaameti ettepanekutega arvestamist või arvestamata jätmist on selgitatud aruande lisas 3. Keskkonnaamet märgib siinjuures järgmist: 1. Keskkonnaamet märkis 14.06.2022 kirja p-s 4: „Lk 21 on märgitud, et kokku saab liita kavandatud raietööde mahu, aga analüüsimata on asjaolu, et milline majanduslik ning ökoloogiline mõju on asjaolul, et riigil puudub tegelikult ülevaade tehtud raietest ning sellest tulenevalt ka raimahtude jooksva kontrolli ja reguleerimise võimalus, kuna märkimisväärset osa esitatud metsateatistest ei realiseerita, samas pole aga teada, kus seda siiski tehakse ning millised on tegelikud raiemahud (raiutav tagavara). Sisuliselt muudab see riigi jaoks võimatuks raiemahtude piirmäärade jälgimise ja puudub ka mehhanism (õigusruumis fikseeritud põhimõtted) raiete piirmäärade kehtestamiseks.“ Keskkonnaameti ettepanekuga ei ole arvestatud. Märgime, et aruande lisa 3 real 5 toodud ettepanekuga arvestamise/mittearvestamise selgitus ei ole veenev, kuna selleks, et ohjata ja kontrollida raiemahtusid, on vaja jooksvalt ja koheselt teada planeeritavaid raiemahtusid. Ei piisa pika viibega tagantjärele esitatavast metsamaterjali müügist või SMIst saadavatest andmetest. Jooksev ülevaade realiseeritud metsateatistest oleks vajalik näiteks kaitsealadel, et hinnata raiete kumulatiivset mõju kaitseala kaitse-eesmärkidele. Kui riik ei soovi kehtestada realiseeritud raietest teavitamise kohustust, oleks kindlasti vaja suunata ressursse kaugseire vahenditesse, saamaks jooksvat teavet tehtud raietest. Keskkonnaametile teadaolevalt Keskkonnaagentuur sellist lahendust ka välja töötab, mis annaks igakuiselt ülevaate teostatud lageraietest ning Keskkonnaameti hinnangul on selle projekti elluviimine hädavajalik, arvestades ka käimasolevat Euroopa Liidu poolt algatatud rikkumismenetlust Natura 2000 võrgustiku aladel raiete lubamisel ilma mõjusid hindamata. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 2. Keskkonnaamet märkis 14.06.2022 kirja p-s 8: „Lk 48-49 on leitud: „Kokkuvõttes toob ühtlase kasutuse alternatiiv kaasa praegusele sarnaste mõjude jätkumise ehk looduskeskkonna aspektist suhteliselt intensiivse metsamajanduse jätkumise. Seega võib prognoosida mõningaste negatiivsete mõjude jätkumist, mida osaliselt saab leevendada metsade majandamise ja kaitse korraldamisega (arvestades MAK-s plaanitud meetmeid). Alternatiiv on palju parem kui küpsuslangi alternatiiv ning mõõdukalt parem kui arvestuslangi alternatiiv. Elurikkuse, looduskaitse ning kliima valdkondade eesmärkide saavutamine on tõenäoliselt võimalik, kuid nõuab metsade majandamist reguleerivaid meetmeid ehk samade raiemahtude juures targemat ja loodussäästlikumat metsamajandust võrreldes praegusega.“ KSH aruandes ei nähta ette metsade praeguse ja elurikkuse seisukohast kasina seisundi paranemist (vastuolu KSH aruande lk 79 kajastatud EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 all toodud ELi looduse taastamise kavaga), vaid negatiivsete mõjude jätkumist, kuigi ilmselt vähemal määral, mis sisuliselt siiski tähendab negatiivsete mõjude jätkuvat kuhjumist. Sellel taustal ei saa eeldada, et elurikkuse ja looduskaitse eesmärke suudetakse saavutada ehk ebasoodsas seisundis olevate liikide olukorda parandada ja soodsas seisundis olevate liikide ja elupaigatüüpide seisundit vähemalt hoida. Seega on valitud alternatiiv vastuolus KSH aruande lk 80 kajastatud Looduskaitse arengukava aastani 2020 eesmärgiga 2 „Liikide ja elupaikade soodne seisund ja maastike mitmekesisus on tagatud ning elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna“. Hinnang, et MAKi mõjud on kokkuvõttes neutraalsele lähedased, kuna summeeruvad võimalikud positiivsed ja negatiivsed mõjud (MAKi Eesti metsandus on kestlik), ei ole korrektne. Samuti on vastuolu KSH aruande lk 92 ÜRO säästva arengu eesmärgiga 15 „Kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine“. Samuti on vastuolu Euroopa roheleppe prioriteetidega, milleks elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsmine, ning eesmärgiga kaitsta, säilitada ja suurendada EL-i looduskapitali. Keskkonnaameti hinnangul oleks selles osas ilmselt parim alternatiiv siiski raiemahu väike kahandamine võrreldes ühtlase kasutuse langiga (nt 9 milj m3), mis annaks alust loota ka elurikkuse seisukorra paranemist ühe raieringi vältel. Hinnatud alternatiivides 5 ja 10 milj. m3 raiemahu vahe on kahekordne.“ Aruande lisa 3 real 9 esitatud ettepanekuga arvestamise/mittearvestamise selgitus ei ole veenev, kuna jääb endiselt selgusetuks, kuidas jätkuvate negatiivsete keskkonnamõjude korral (olukord jätkub nagu praegu), mis ajas kuhjuvad, oleks võimalik täita ambitsioonikaid elurikkuse seisundi parandamise eesmärke. Oleme seisukohal, et KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamine ei saa eelnevast lähtuvalt kuidagi jõuda järeldusele, et ühtlase kasutuse alternatiivi ja loodussõbralike metsamajandamise võtete rakendamisel ei seata looduskaitse eesmärkide seadmiseks takistusi, kui eelnevalt on sedastatud, et mõju keskkonnale jätkub praegusele sarnaselt ehk negatiivselt. 3. Keskkonnaamet märkis 14.06.2022 kirja p-s 19: „KeHJS § 43 p 1 kohaselt strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel tuleb arvesse võtta KSH tulemusi. Mõistlik oleks MAKi tekstis selgelt välja tuua, missuguste KSH aruandes toodud soovitustega on arvestatud ja missugustega mitte (koos põhjendustega), nt selleks koostada eraldi (ala)peatükk vms. Nt KSH aruande kokkuvõttes nimetatud soovituste ja seiremeetmetega arvestamine. Praegu MAKi tekstist see selgelt välja ei tule, missuguste KSH ekspertide ettepanekutega on arvestatud ja millega mitte.“ Aruande lisa 3 real 20 on vastatud, et MAKi täiendamine toimub KSH aruande koostamise ajal. Märgime, et MAKi koostamisel tuleks jooksvalt arvestada KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise käigus esitatud ettepanekutega. 2 (3)  Seejuures on oluline, et MAKist oleks KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise ettepanekutega arvestamine arusaadav. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Irma Pakkonen 5683 1311 [email protected] Kaili Viilma 505 1955 [email protected] 3 (3)  Keskkonnaühenduste avalik pöördumine Vabariigi Valitsusele ja Keskkonnaministeeriumile: seisukohad metsanduse arengukava eelnõule 16.08.2022 Pöördume teie poole sügava murega metsanduse arengukava (MAK2030) ettevalmistamise käigus tehtud oluliste vigade pärast, mis arengukava sisu määrates toovad kaasa ulatuslikku kahju metsa ökosüsteemidele ja metsade pakutavatele loodushüvedele. Meie hinnangul ei ole metsanduse arengukava lõppjärgus olev eelnõu mustand ligilähedaseltki suuteline pakkuma lahendusi metsade intensiivse majandamisega tekkinud probleemidele. Arengukava eelnõule tehtud keskkonnamõjude strateegiline hindamine (KSH) ei paku probleemidele lahendusi, vaid hoopis võimendab neid. Praegust eelnõud oluliselt muutmata süvendab metsanduse arengukava keskkonnaprobleeme ning on vastuolus säästva arengu seaduse ja Eesti võetud rahvusvaheliste kohustustega. Erinevad Eesti kodanikuühendused on arengukava koostamisel korduvalt tähelepanu juhtinud asjaoludele, millega MAK2030 avaliku huvi seisukohast arvestama peaks. Ent tunneme, et meie heasoovlik ning hoolega koostatud panus olulisse dokumenti on protsessi juhtivate ametnike poolt pealiskaudselt kõrvale lükatud. Alljärgnevalt toome veelkord ära MAK2030 eelnõu ning KSH olulisemad puudused. Metsanduse arengukava 2030 eelnõu Keskonnaõiguse Keskuse ning välisekspertide koostatud värske eksperthinnang tõestab veenvalt, et kohustus Eesti metsade sisuliseks säästvaks majandamiseks tuleneb ühemõtteliselt nii Eesti õigusest ja poliitikadokumentidest kui ka rahvusvaheliselt ja Euroopa Liidu liikmena võetud kohustustest. Paraku pole MAK2030 koostamise juures sellega sisuliselt arvestatud. Eksperthinnang on kättesaadav siit: https://bit.ly/3SHyYgi Soovitusliku raiemahuni (ca 10 miljonit tihumeetrit aastas) on jõutud läbi pealiskaudse tuletuskäigu, mis ei arvesta säästva metsamajanduse eri aspektidega ning põhineb läbipaistmatul viisil saadud andmetel. Soovituslik raiemaht põlistaks senise intensiivse metsamajanduse käesolevaks kümnendiks ehkki selle ebasoodne mõju metsaelustikule on hästi tõestatud. Spetsiifilised meetmed elurikkuse kaitseks on ebapiisavad ning eelnõus leidub seni rakendamata uusi meetmeid, mis töötavad otseselt elurikkuse eesmärkidele vastu. Soovitusliku raiemahu rakendamise korral ei leevendaks metsamajandus kliimakriisi, vaid võimendaks seda ning oleks seega vastuolus rahvusvaheliselt võetud kohustustega. MAK2030 läheneb ühiskonnas väga teravalt tähelepanu saavatele metsandusega seotud sotsiaalkultuurilistele küsimustele pinnapealselt, pakkumata tõhusaid meetmeid probleemide lahendamiseks. MAK2030 eelnõu koostamises on oluliselt rikutud kaasamise nõudeid, kaasates küll aktiivselt osapooli koostamise esimestesse faasidesse, ent heites sisendi suuresti hilisemas faasis kõrvale. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine KSH aruandes on mõjude hindamise aluseks võetud samad neli raiemahtude alternatiivi, mida kirjeldatakse MAK2030 eelnõus, ent nagu näitab eksperthinnang, on juba alternatiivide valiku lähtealused puudulikud. Seetõttu on sisutu ka KSH aruande järeldus, et „hindamistulemuste põhjal on eelistatuim alternatiiv 3 ehk ühtlase kasutuse alternatiiv“. KSH aruandes on selgelt alahinnatud probleemi, et praegu on intensiivse metsanduse mõju elurikkusele nii oluline, et see ei võimalda Eestil täita oma õiguslikke kohustusi ei siseriiklikult (säästva arengu kohustused) ega EL õigusaktide kohaselt (KSH aruandes nenditakse, et raiemahtude ja looduskeskkonna väärtuste vahel on „üldine negatiivne seos“, metsade uuenemispotentsiaali loetakse osaks metsade üldise elurikkuse kriteeriumist jm). KSH aruandes puudub hinnang Natura võrgustiku aladele avalduvale mõjule. KSH aruandes nenditakse pelgalt, et mõju hindamisega ei tuvastatud ühtegi asjaolu, mis avaldaks täiendavat mõju Natura aladele – ning on selle põhjendusega loodusdirektiivi kohasest Natura hindamisest loobutud. Sellega rikutakse robustselt nii Eesti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadust (KeHJS) kui ka loodusdirektiivi nõudeid. Eeltoodu põhjal oleme veendunud, et enne nimetatud ulatuslike kitsaskohtade lahendamist ei tohiks valitsus metsanduse arengukava eelnõud heaks kiita. Samas rõhutame, et enamiku nimetatud probleemidega oleme silmitsi ka praegu, mil metsanduslikke suundumusi ja intensiivsust dikteerib eelmise arengukava loodud, ühiskonna ootustele ning teaduslikele arusaamadele jalgu jäänud intensiivset metsade majandamist õhutav raamistik. Juhul, kui uue metsanduse arengukava keskkonnaküsimustega heasse kooskõlla viimine võtab aega, siis tuleb kindlasti rakendada kiireloomulisi meetmeid, mis hoiaks ära intensiivse metsanduse jätkamisega seotud keskkonnakahju ja loodushüvede vähenemise. Sellisteks võiksid olla näiteks raiemahu oluline vähendamine riigimetsas, suurima lubatava langi suuruse vähendamine ja raievanuste tõstmine. Lugupidamisega Allakirjutanud Keskkonnaõiguse Keskus Päästame Eesti Metsad MTÜ Eestimaa Looduse Fond Eesti Roheline Liikumine Eesti Ornitoloogiaühing Keskkonnateabe Ühendus Eesti Metsa Abiks MTÜ Koosloodus SA Lohusalu Poolsaare Loodusselts MTÜ Roheline Vald MTÜ Ohtu Loodusselts Roheline Pärnumaa MTÜ Kose valla Loodusselts Eesti Suurkiskjad MTÜ Roheline Läänemaa MTÜ Rannamänniku kaitseks MTÜ Sütiste Metsa Selts Niilusoo MTÜ Eesti Looduskaitse Selts Kotkaklubi Studio Viridis Loodusharidus Tipu Looduskool MTÜ Pärandkoosluste Kaitse Ühing Eesti Ökokogukondade Ühendus Rebala Kultuuriruum MTÜ Lüganuse Tagaküla MTÜ Loomus MTÜ Metsloomaühing MTÜ Tänu Loodusele MTÜ Kagu-Eesti Loodusrahvas MTÜ Eesti Matkaliit Eesti Keskkonnahariduse Ühing Vastuhakk Väljasuremisele Tallinn Nõmme Tee Selts Ühepuulootsiku Ühing Raplamaa Loodushoiu MTÜ Roheline Kogukond MTÜ Muraste Looduskool Fridays for Future Eesti Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitseühing Sorex Hiite Maja SA  Teema: MAK2030 KSH From: Karel Lember [mailto:[email protected] <mailto:[email protected]> ] Sent: Tuesday, August 16, 2022 8:32 AM To: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Meelis Seedre <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: MAK2030 KSH Tere Saadan MKM sisendi MAK2030 KSH-le ja eelnõule. - Lk 67 tabel 4 ja läbivalt ka mujal on alternatiivide tähistus on selline, et ei saa alternatiivi sisust aru, võiks kaaluda alternatiivide ümbernimetamist läbivalt vastavalt lk 47 toodud kirjeldustele nt raiemahu alusel: ALT 19, ALT 12-14, ALT 10, ALT 7) - Ptk 6.5 peaks alternatiivide võrdluse lahti kirjutama, sh mille poolest on ühtlase kasutuse (ALT 10 mln) stsenaarium parem ikkagi, väga napisõnaline on see peatükk - Lk 141 peaks täpsustama, kas mõeldud ENMAK 2020 või ENMAK 2030 „ENMAK 2020 eeldused taastuvenergia arendamisel lähtub raiemahust 12-15 mln m3 aastas. ENMAK 2035 koostamisel tuleb kohaneda MAK raames välja pakutud raiestsenaariumiga 9-11 mln m3 aastas (keskmiselt 10 mln m3 aastas)“. - Ptk 9 ega kokkuvõttes ptk 10 pole selgelt esitatud metsanduse arengukavaga eeldatavalt kaasnevaid olulisi mõjusid, millele on leevendatavad meetmed pakutud. Oluline keskkonnamõju tuleb tuvastada vastavalt KeHJS §32 ehk aruanne ei täida KeHJS nõuet vähemasti selles punktis (pole selgelt öeldud, kas ja millised olulised mõjud võivad kaasneda), asutuste seisukohtade arvestamise tabelis MAK2030 KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande avalikustamine | Keskkonnaministeerium (envir.ee) <https://envir.ee/MAK2030-KSH-aruande-avalikustamine> lahtris C37 pole mu 20.06 esitatud ettepaneku juures siiski vastatud, miks olulisi mõjusid välja ei tooda, kui leevendavad meetmed on toodud (leevendavad meetmed tuleb esitada just oluliste mõjude leevendamiseks KeHJS §32), seetõttu jääb kogu dokumendi sisu segaseks: millised olulised mõjud eeldatavalt kaasneda võivad ja millised on just nende oluliste mõjude leevendamise meetmed. Eriti segaseks jääb lahtris C37 mõte „Olulise negatiivse mõju tuvastamisel tuleb see MAK-s likvideerida. Vältida tuleb olukorda, kus jõustatakse MAK, millel on oluline negatiivne mõju.“ Kes peaks likvideeritava olulise mõju tuvastama, kui KSH ekspert seda ei tee?! Aruande kokkuvõttes tuleks selgemalt öelda nt, et oluline mõju antud alternatiivide puhul eeldatavalt kaasneb üle 10 mln tm/a raie puhul (sh milles see täpsemalt seisneb)?! + nimetada muud olulised mõjud, millele on leevendavad meetmed/ettepanekud kokkuvõttes pakutud, sh kokkuvõttes majandusvaldkonnale esitatud 7 ettepanekust on 4 mõeldud energeetikale ja mitte ühtki konkreetsemalt nt metsa- ega puidutööstusele (puudutab ka ettepaneku mittearvestamist lahtris C35 ehk väljendab mitte tasakaalustatud majandusteemade käsitlemist). - Kuna alternatiivid on üles ehitatud raiemahtudele, siis peaks ka arengudokumentide analüüsi puhul hindama seda, milliste alternatiivide puhul muude arengudokumentide eesmärkide täitmine pole võimalik (nt ENMAK 2030 aluseks olnud 12 mln tm tuleb uues ENMAK 2035 arvestada ümber 10 mln tm peale, mis teeb keerukamaks ja vbl veelgi kulukamaks taastuvenergiale ülemineku) ehk soovitatud 10 mln tm alternatiivi mõju, sh olulise mõju ptk 7 toodud arengudokumentide eesmärkide täitmisele tuleb seega hinnata ja selgelt esitada, mh aruande kokkuvõttes. - Metsanduse arengukava eelnõus 23.07.2022 jääb selgusetuks, kuidas arvestati KSH tulemustega, nt tabelis 3, kui majandatava metsamaa pindala jääb samaks ja hooldusraiete pindala kasvab, siis millisest KSH alternatiivist ikkagi lähtutakse?! Hooldusraie tulemusel peaks hektari puidu tagavara kasvama, mistõttu pole ju vajalik senist raiemahtu 12 mln tm/a (millega on mh arvestatud ENMAK 2030) vähendada 10 mln tm/a-le?! - LISA3 KSH seisukohtadega arvestamise failis rida 33 on MKM-i märkuse vastuses kirjas, et sotsiaalmajanduslikke mõjusid hinnati kvalitatiivselt. Antud juhul tuleb kindlasti anda kvantitatiivne hinnang, kuna eelnõu mõjudel võib olla oluline mõju nii riigi rahandusele kui leibkondade sissetulekutele. - LISA3 KSH seisukohtadega arvestamise failis rida 33 on MKM-i märkuse vastuses kirjas, et ei soovita anda hinnangut MAK2030 mõjule riigi tootlikkuse eesmärgi täitmisel. Siiski peame oluliseks antud hinnangu andmist. Kuigi on ette nähtud puidu väärindamise kasvatamine, siis tuleb arvestada asjaoluga, et suuremahulised investeeringud puidu keemilisse töötlemisse eeldavad tihti kohaliku tooraine olemasolu ning tarnekindlust. Seega tuleks selgelt välja tuua, et milliste raiestsenaariumite puhul ei ole Eestis puidu väärindamisse tehtavad investeeringud enam asjakohased. Kui tänapäevane puidurafineerimistehas eeldab efektiivse tootmise korral min 2-3 mln tihumeetrit paberipuitu aastas, siis raiemahu liiga madalate ja turuolukorda mitte arvestavate limiitide korral ei pruugi sellised investeeringud realiseeruda. Tervitades Karel Lember Strateegilise planeerimise osakonna analüütik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium _______________________________ [email protected] <mailto:[email protected]> 6256402/+372 56451627/ Skype: karel1511 Suur-Ameerika 1/ Tallinn 15006 / Eesti www.mkm.ee <http://www.mkm.ee/> Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Saatja: "KeM Keskkonnaministeerium" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: Eksperthinnang MAK2030 eelnõule Kuupäev: 2022-08-12 04:10 -----Original Message----- From: Liina Steinberg [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, August 11, 2022 6:09 PM To: Madis Kallas <[email protected]>; Meelis Münt <[email protected]>; Marku Lamp <[email protected]>; Kädi Ristkok <[email protected]>; Taimo Aasma <[email protected]>; Eda Pärtel <[email protected]>; KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]>; [email protected] Subject: Eksperthinnang MAK2030 eelnõule Lugupeetud Keskkonnaministeerium! Lugupeetud keskkonnaminister Kallas, kantsler Münt, asekantsler Lamp ja osakonnajuhatajad! Päästame Eesti Metsad MTÜ koostööpartneri Partnership for Policy Integrity (PFPI) ja Keskkonnaõiguse Keskuse (KÕK) koostöös on valminud eksperthinnang MAK2030 eelnõu vastavuse kohta säästva arengu õiguslikele nõuetele. Saadame hinnangu teile teadmiseks ning sellega arvestamiseks MAK2030 edasises menetluses. Hinnang on kättesaadav siit - https://bit.ly/3SHyYgi. Lühidalt on eksperthinnangu järeldus, et MAK2030 eelnõu ei vasta säästva arengu õiguslikele nõuetele ning selles ei ole ette nähtud piisavalt tõhusaid meetmeid elurikkuse kaitseks ja kliimamuutuse leevendamiseks, mistõttu MAK2030 ellurakendamine selle praegusel kujul tähendaks Eesti poolt ka Euroopa Liidu õigusest tulenevate kohustuste rikkumist. Eksperthinnangust nähtuvalt on õiguslike nõuete täitmiseks MAK2030 eelnõus ilmselgelt vaja oluliselt vähendada kavandatavat raiemahtu ning näha ette konkreetsed ja tõhusad meetmed elurikkuse ja sotsiaalkultuuriliste vajaduste kaitseks. Täpsemad seisukohad ja järeldused MAK20300 eelnõu osas saadame teile järgmisel nädalal. Lugupidamisega -- Liina Steinberg koordinaator / coordinator Päästame Eesti Metsad / Save Estonia's Forests +372 5160146 Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Saatja: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: Metsanduse arengukava KSH aruanne From: Raul Rosenvald [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, August 16, 2022 10:24 PM To: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]> Subject: Metsanduse arengukava KSH aruanne Tere! Saadan KSH aruande kohta ettepanekuid ja kommentaare. Parimaga Raul Rosenvald Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Saatja: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: Metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande avalikustamise teade From: Allan Pilviste [mailto:[email protected]] Sent: Wednesday, August 17, 2022 5:21 PM To: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]> Subject: Metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande avalikustamise teade Tere Edastasite meile arvamuse avaldamiseks MAK 2030 KSH ja muud olulised materjalid. Edastame täiendusettepanekud kõnealusesse dokumenti tormi- ja tulekahjude vähendamiseks ennetustegevuste suundade väljatöötamiseks. KMH tekstiossa meil täiendavaid ettepanekuid ei ole, kuid sooviksime täiendada arengukava põhiteksti. Praegu on kirjeldatud arengukava eelnõus lk 11 ainsate ennetavate meetmetena ligipääsusid, veevõtukohtasid ja tuleohutuskujasid. Nendest ainus õnnetuse ulatuse vähendamist käsitlev ennetusmeede on kuja. Ligipääsud ja veevõtukohad on pigem kahjude vähendamistega seotud. Arengukava lk 26 p 7 viimases lauses kirjutatakse samuti, et metsatulekahjude ennetamiseks on veevõtukohad ja nendele juurdepääsud. Seega tormidest ja tuleõnnetustest tingitud kahjude vähendamiseks vajalikke ennetuslahendusi või nendele käsitlemist ei ole dokumendis kirjeldatud. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku: * Arengukavas täpsustada ja lisada ennetuslahendused, -tegevused ja nende rakendamiseks vajalikud suunad metsa- ja maastikuõnnetuste (tormikahjud, tulekahjud) vähendamiseks. Ennetustegevuse väljatöötamine ning rakendamine on vajalik, sest igal aastal (viimase arengukava kehtimise aeg 10 aastat) metsa ja maastikuga seotud õnnetustele reageerimine vähendab elupäästevõimekust. Selgituseks toome välja mõned olulised näitajad Päästeameti tegevustes (ei pea lisama arengukava teksti): Ohu likvideerimisega seotud väljakutsete arv (absoluutarv), 2017-2022 2017 2018 2019 2020 2021 2022 31.07 seis 1729 2107 2791 3374 2552 1778 Metsa- ja maastikutulekahjude (absoluutarv), 2017-2022 2017 2018 2019 2020 2021 2022 31.07 seis 1276 1249 1049 729 813 534 Parimate soovidega Allan Pilviste strateegilise planeerimise valdkonna juht Siseministeerium [email protected] <mailto:[email protected]> +372 5860 2366 <https://www.siseministeerium.ee/> <http://www.facebook.com/siseministeerium> <https://open.spotify.com/show/1LO39xEFNzMh1Hd5ExumMi?si=9c67417b19184c53> Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Saatja: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: Metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande avalikustamise teade From: Janne Teder [mailto:[email protected]] Sent: Thursday, August 18, 2022 5:19 PM To: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]>; Reigo Lehtla <[email protected]>; [email protected] Cc: Ain Valdmann <[email protected]>; Angelika Kallakmaa-Kapsta <[email protected]>; Kärt Talimaa-Eelmaa <[email protected]>; Kristiina Kupper <[email protected]>; Inge Lumiste <[email protected]> Subject: FW: Metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande avalikustamise teade Lugupeetud MAK 2030 KSH aruande koostajad, Tallinna linn Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti (KesKom) kaudu, vaadanud üle metsanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi MAK 2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande, märgib, et KesKom 04.10.2021 ettepanekutega ei ole piisavalt arvestatud. Tallinna linna hinnangul on oluline et MAK 2030 ja KSH teeksid konkreetsemaid ettepanekuid ja pakuks lahendusi, kuidas parandada olukorda kodumetsade ehk KAH (kõrgendatud avalike huvide) alade kaitsel. Lihtsaid ja toimivaid meetmeid on selleks aegade jooksul välja pakutud ja neid tuleks uues MAK 2030 arvestada - kaitsemetsade kategooria tagasi toomine metsaseadusesse + selged põhimõtted selliste metsade majandamiseks (juhised välja töötada, kuigi palju vastavat teadust on ka juba olemas), nende (eelkõige riigi maal paiknevate) metsade välja arvamine majandusmetsade hulgast (juurdekasvu arvutusest), sest nendel metsadel on oluline roll täitmaks muid funktsioone ning puidu kasutus saab olla vaid sekundaarne, selgelt arusaadavad seaduslikud võimalused kohalikel omavalitsustel selliseid metsi üldplaneeringutes määrata ja nende majandamist kaitsemetsadena piirata. Lisaks on väga oluline kohaliku kogukonna kaasamise parem korraldamine ja tegeliku sisulise kaasamise tagamine. Metsaseadust on aegade jooksul pidevalt muudetud liberaalsemaks sh metsatööstuse huvidest lähtuvalt, selle ohvriks langes ka kaitsemetsade mõiste. See toimis väga hästi, et oli olemas eraldi kategooria rangelt kaitstavate metsade ja majandusmetsade vahepeal. Ettepaneku see kategooria taastada on teinud mitmed ökoloogid, keskkonna- ja kogukonnaaktivistid ja metsamehed. Juhime tähelepanu, et MAK 2030 lk 20 on märgitud: "Sealjuures tuleb arvestada ka võimalike kompenseerimisvajadustega kui seatakse piirangud eraomandile." Kuna selle kohta on mitmeid juriidilisi analüüse ja kohtuotsuseid (https://media.voog.com/0000/0037/1265/files/KOV_metsajuhend_ELF_20.01.2021.pdf lk 10), mis ütlevad et kompenseerimisvajadus puudub sellistel juhtudel, va juhul kui üldse ei lubata majandada, siis nimetatud lause ei tohiks antud kujul MAK 2030 kajastuda. Mõistlikult põhjendatud ja kaalutud piiranguid võib seada. KSH on jäetud hindamata metsade mõju inimese tervisele. Samale teemale on tähelepanu juhtinud ka Keskkonnaministeerium. Palume hinnata ja lisada KSH dokumenti vastavad hinnangud. Kokkuvõtteks peab Tallinna linn vajalikuks, et MAK 2030 ja KSH esitaksid konkreetsemaid muudatusettepanekuid seaduseloomesse, vältides ebamäärasust. Lugupidamisega, Ain Valdmann Ameti juhataja From: Inga Köster <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Wednesday, July 27, 2022 3:47 PM To: Reigo Lehtla <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande avalikustamise teade Lp ELVL liikmed! Edastame informatsiooniks Keskkonnaministeeriumi info keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 41 ja § 37 lõike 1 alusel metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande avalikustamisest. MAK2030 eelnõu (https://envir.ee/MAK2030) ning KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruandega on võimalik tutvuda 23.07–16.08.2022 Keskkonnaministeeriumi MAK2030 veebilehel (https://envir.ee/MAK2030-KSH-aruande-avalikustamine). KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande kohta ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi saab esitada kirjalikult kuni 16.08.2022 (k.a) Keskkonnaministeeriumi kontaktidel aadressil Paldiski mnt 96, 13522 Tallinn või e-postiaadressil [email protected] <mailto:[email protected]> . KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande avalik arutelu toimub 24.08.2022 kell 14.00-17.00 virtuaalselt veebikeskkonnas MS Teams (koosolekuga liitumiseks klõpsa siin). Palume arutelul osalemiseks eelnevalt registreeruda. Täpsem info (sh info registreerimise kohta) on toodud Keskkonnaministeeriumi MAK2030 veebilehel (https://envir.ee/MAK2030-KSH-aruande-avalikustamine). Protokollimiseks avalik arutelu salvestatakse. ELVL büroo Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Saatja: "KeM Keskkonnaministeerium" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: Teile on suunamine Viru Keemia Grupp AS seisukohad MAK 2030 KSH aruande eelnõu kohta Kuupäev: 2022-08-15 07:32 From: Viru Keemia Grupp [mailto:[email protected]] Sent: Monday, August 15, 2022 10:00 AM To: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]> Subject: Teile on suunamine Viru Keemia Grupp AS seisukohad MAK 2030 KSH aruande eelnõu kohta Reg. kuupäev: 12.08.2022 nr VKG.01-09/148-2 Keskkonnaministeerium Tere Saadame teile manuses Viru Keemia Grupp AS poolt digitaalselt allkirjastatud kirja. Lugupidamisega Piret Paun Sekretär-asjaajaja / Kantselei +372 334 2765 / +372 5646 2281 [email protected]<mailto:[email protected]> Viru Keemia Grupp Järveküla tee 14 30328 Kohtla-Järve www.vkg.ee<http://www.vkg.ee> Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Saatja: "KeM Keskkonnaministeerium" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: FW: Teile on suunamine Viru Keemia Grupp AS seisukohad MAK 2030 KSH aruande eelnõu kohta Kuupäev: 2022-06-21 11:02 From: Viru Keemia Grupp [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, June 21, 2022 12:45 PM To: KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]>; [email protected] Subject: Teile on suunamine Viru Keemia Grupp AS seisukohad MAK 2030 KSH aruande eelnõu kohta Reg. kuupäev: 21.06.2022 nr VKG.01-09/148 Marku Lamp Asekantsler Lilli Lakkur Metsaosakond Keskkonnaministeerium Tere Saadame manuses Viru Keemia Grupp AS poolt digitaalselt allkirjastatud kirja koos lisaga. Lugupidamisega Piret Paun Sekretär-asjaajaja / Kantselei +372 334 2765 / +372 5646 2281 [email protected]<mailto:[email protected]> Viru Keemia Grupp Järveküla tee 14 30328 Kohtla-Järve www.vkg.ee<http://www.vkg.ee> Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. Metsanduse arengukava aastani 2030 (MAK2030) keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande avaliku arutelu protokoll Asukoht: MS Teams Aeg: 24.08.2022 kell 14-17 Juhatas: Meelis Seedre Protokollis: Tuuli Vreimann Osalejad: Nimekiri on lisatud protokolli lõppu Päevakord: 1. Tervitus ja sissejuhatus (Meelis Seedre, Keskkonnaministeerium) 2. MAK2030 kokkuvõte (Meelis Seedre, Keskkonnaministeerium) 3. KSH aruande kokkuvõte ja ülevaade laekunud ettepanekutest (Karl Kupits, OÜ Maves) 4. Paus (10 min) 5. Suuline aruteluring 1. Meelis Seedre (Keskkonnaministeerium) juhatas sisse koosoleku ja tutvustas lühidalt päevakava ning arutelu sisu, seejärel tegi ülevaate MAK2030 koostamisest. 2. Karl Kupits (Maves OÜ) andis ülevaate KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruandest ja selle tulemustest. 3. Paus kell 15.07-15.17 4. Karl Kupits (Maves OÜ) andis ülevaate KSH ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutest ja sellest, kuidas mõjude hindamise menetlus edasi läheb 5. Suuline aruteluring Toomas Lemming (Ambla Metsühistu): MAK täiendatakse 36ndal nädalal. Milline on võimalik osavõtt ja ettepanekute tegemine? Meelis Seedre: Täiendame MAK-i vastavalt KSH aruandele ja laekunud ettepanekutele ning pärast seda tuleb suur kooskõlastusring, mis toimub novembri jooksul. Karl Kupits: Täiendatakse tagasiside põhjal, mis seni on laekunud. Meelis Seedre: KSH-le on viimane võimalus täna sisendit anda, arengukavale novembrikuisel kaasamisringil. Olari Kärmas (Tallinna linn Tallinna Strateegiakeskuse kaudu): Jäime ettepanekutega hiljaks, kuid markeeriksin meile olulisemad teemad ära. Kaitsemetsade kategooria võiks metsaseadusesse tagasi tuua ja see võiks olla põhjalikult sisustatud. See parandaks olukorda kodumetsade ja KAH (kõrgendatud avalike huvide) alade kaitse puhul. Kaitsemetsade kategooria tagasitoomine ja põhimõtted nende majandamiseks, milleks tuleks töötada välja juhiseid. Viimaste osas on ka varasemalt juba olemas majandamise põhimõtted. Kaitsealade piiranguvööndite metsad, KAH-alade metsad, kodumetsad, linnametsad tuleks välja arvata majandusmetsade hulgast, sh juurdekasvu arvutusest. Kirjas on, et kui seatakse piirangud erametsadele näiteks üldplaneeringuga, siis tuleks arvestada ka võimalike kompenseerimisvajadusega (MAK lk 20). Selle kohta on tehtud ka mitmeid analüüse, näiteks advokaadibüroo RASK OÜ ja ELF (Eesti Looduse Fond) on töötanud välja metsajuhendid kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele. Viimane ütleb, et kui seada mõistlikult põhjendatud piirangud, siis sellega ei kaasne kompenseerimise vajadus. Kompenseerimise vajadus kaasneb siis, kui metsamajandamine täielikult keelata või seda tugevalt piirata. KSH-s on jäetud hindamata mõju inimese tervisele. Palume seda hinnata ja lisada dokumenti vastavad hinnangud. See on seotud eelkõige kodumetsadega. Üks neist eesmärkidest, mida sellised metsad täidavad on inimeste vaimse ja füüsilise tervise tagamine. Kodumetsade kaitse on oluline, sest tekkinud on liiga suur surve kaitsealadele ja matkaradadele. Kaitsemetsade, linna- või kodumetsade ruumiline planeerimine aitab kaasa sellele, et hajutatakse looduses käimise kohtasid. Tallinna linna arvates oleks mõistlik raiemäär 7-8 mln m3 juures, kus on võimalik täita ka kõiki eesmärke nii, et sotsiaal-kultuurilised, majanduslikud ja ökoloogilised valdkonnad oleksid tasakaalus. Karl Kupits: Ettepanekute juures ma rääkisin sellest teemast, et anda otsustust rohkem ka kohalikele omavalitsustele läbi planeerimise. Kaasa rääkimise mõte oleks selline, et valitakse välja metsad ja öeldakse, milline see mets olema/jääma peab. Metsade mõju tervisele. Seda temaatikat on arvestatud raiemahu alternatiivide juures ja ma ei näe põhjust seda muul moel esile tõsta, et see kreeni ei vajuks teiste argumentide vaates. Siim Umbleja (Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing) markeeris oma kirjaga esitatud ettepanekud. Suur maht oli tööstusele jäänud, aga energiapuidu ja inimeste hakkamasaamise aspekti seal ei ole väga avatud. Esimene ettepanek oli paindlikkusmehhanismide sissekirjutamine erakorralisteks olukordadeks. Teine oli biomassi metsast eemaldamise piirmäärade seadmine. Üks osa peaks metsa jääma, aga teine osa on see, mida kasutatakse energia tootmiseks. Kuidas neid piirmäärasid määrata, et kõik osapooled oleksid rahul ja defitsiit energiatoodete turul ei süveneks, vaid leeveneks? Meie ettepanek oli hübriidkasutust metsamaal selgemalt välja tuua. Kolmandaks digitaalsete tööriistade kasutamine metsavarude haldamiseks, metsavoogude järgimiseks. Biokütuste puhul on eriti oluline päritolu tõestamine. See on oluline soojussektorile ja metsaomanikule, kellel kaob ära võimalus sortimenti realiseerimast. Karl Kupits: Energiakriisi ja kõrgete energiahindade käsitlemist MAK-is arutasime. Tegemist ongi kriisi lahendamisega ja see ei ole pikavaate teema. Sellepärast me ka sellisel kujul seda mõjuhindamisse sisse ei pannud. Kui vaja, siis kriiside lahendamisel tuleb kõrvale vaadata strateegiatest. Biomassi metsa jätmine võrdub vähem puiduhaket – nii on jah, peamegi siin balansseerima erinevate ootuste vahel. Mati Sepp (MTÜ Eesti Metsa Abiks): Tallinnas toimunud liikide konverentsil öeldi, et meil on 2000 liiki, mis on halvas seisus ja vajavad kaitset. Keskkonnaagentuur on kinnitanud, et raiume juba hetkel 10 tuhat ha rohkem kui on jätkusuutlik. Metsatööstus saab hankida puitu ka välismaalt. Kuidas Keskkonnaministeerium plaanib tagada, et kokku lepitud numbrist üle ei raiuta, kui juba 19. augusti seisuga on lageraieteatis võetud 11 miljonit tihumeetrit ja see number iga päevaga kasvab? Meelis Seedre: See, mis me oleme välja pakkunud, on meie arvates mõistlik ja läbimõeldud. Riigikogu saab lõpuks otsustada, kas raiemaht peaks olema teistsugune. Karl Kupits: See, mille välja pakkusime, on erinevate väärtustesumma või keskmine. Mets pole ainuke liikide püsimise garantii. Me ei räägi kogu metsa mahavõtmisest. Palju on ka kaitsealust metsa ja peaks keskenduma sellele, et see oleks hea seisundis. Meie seisukoht on selline nagu mõjuhindamises välja on toonud. Meelis Seedre: Raieteatise võtmine ei tähenda, et raie kindlasti toimub ja selle süsteemi parandamiseks, kuna raie toimub, mõtleme ka aktiivselt. Täna meil kehtivat arengukava pole, mis ütleks, milline see õige lähenemine võiks olla. Seda kokkulepet me täna otsimegi. Sellise ühtlase kasutuse puhul Eesti metsaökosüsteemid kokku ei kuku, see ei vasta tõele. Loomulikult on vähem segamist loodusele parem, aga praegu on käsil kesktee leidmine. Siim Kuresoo (Eestimaa Looduse Fond): Meie jaoks oli tähtaeg oluline kõrvalekalle meile teatavaks tehtud ajakavast. Me pole veel täna valmis joont alla tõmbama. Pole saanud selgitust, miks ajakava on ettepoole toodud. Väiksemad tähelepanekud edastame kirja teel. Mõjuhindamisel on tekkind probleem selles, et eri valdkondade kaalumisel on need võrdseks asjaoluks tehtud. Kaalumise juures tuleks arvesse võtta, et majanduslikel ootustel ja majanduse arenemise võimalustel on kindlasti selliseid võimalusi, kus majandus saab väljaspool metsaraiet arendada, aga metsaliikidel teist elupaika pole kui metsas. Optimaalseima stsenaariumi valikul sai kaalukeeleks kultuurilised vaated. Kultuuriliste mõjude hindamine oli kõige uuem asi selles valdkonnas ja pole nõus nende järeldustega. Näiteks, et raiemahu suurendamine/vähendamine suurendab polariseerumist. Ei saa nõus olla ka sellega, et kui raiume 2006. aasta tasemel, siis hooldamatuse tõttu hävivad kultuuriväärtused, sest nii ei ole. Seda osa tuleks kindlasti üle vaadata. Vähe on viidatud ja lahti seletatud see (kultuuriliste mõjude hindamise) osa aruandest. Rahvusvahelised kokkulepped elurikkuse ja kliima osas on selgelt puudulikud täna. See tuleb kindlasti korda teha. Karl Kupits: Argumentatsioon ei piirdunud polariseerimisega, seal on ka mets kui sissetuleku allikas. Meil on pandud tagasihoidlikult sissetuleku saajate arv. Samas on teise huvigrupi poolt esile toodud, et kaudsem, laialdasem ring, mis on seotud metsandusest saadava tuluga, on mitte 6000, vaid 60 000. Kindlasti on võimalik ka tegeleda muude majandusharudega, mis keskkonda mõjutavad. Kui igalt poolt juppe maha võtame, peame arvestama ka sellega, et meie elatustase väheneb. Sellist tasakaalu pole, mis kõigile meeldib. Liikide seisundi osas juba kommenteerisin, et neid asju on võimalik parandada ka praeguses olukorras ja paremate metsandusvõtetega Tavaliselt mõjude hindamises välja pakutud ajakava on ülioptimistlik. Praegu on ministeerium teadvustanud, et MAK on väga kaua veninud ja neil on suur motivatsioon asi lõpule viia. Samuti on osade etappidega jõutud algselt planeeritust kiiremini valmis. Sellepärast on tulnud ajakava märkimisväärselt ettepoole. Meelis Seedre: Ajakavast. Lähtume kehtivatest seadustest, määrustest, ettekirjutustest ja reeglitest. Nendes püsimine on meie esimene lähtepunkt ja osalt on mänguruumi, kui kiiresti erinevaid asju teha saab. Uue valitsuse koalitsioonileppes on toodud, et MAK tuleb vastu võtta ja selle nimel tuleb pingutada. Kärt Vaarmari (Keskkonnaõiguse Keskus): Tuletan meelde, et 43 vabaühendust saatsid 16. augustil Vabariigi Valitsusele ja Keskkonnaministeeriumile kirja, milles nad leidsid, et MAK-i eelnõuga praegusel kujul edasi minna ei saa. Esitatud kiri peaks kindlasti olema osa sellest menetlusest ja seisukohad arvesse võetud. Segadus on tekkinud, millele seisukohti oodatakse. EL KSH direktiiv näeb ette, et kaasa peab saama rääkida nii mõjude hindamise kui kava eelnõu koostamise puhul. Nõus ei saa olla KSH järeldusega, et MAK on erinevaid ootusi tasakaalustav dokument ja ei vaja suuri muutusi. KSH eesmärk on seaduses lahti kirjutatud (KeHJS pg 32): välja tuleb selgitada alternatiivsed võimalused ja ebasoodsat mõju leevendavad meetmed. Ootus on, et MAK-i KSH raames öeldakse, kuidas intensiivse metsamajanduse ebasoodsat mõju metsaelustikule leevendada. Kui öeldakse numbriliselt raiemaht, siis peavad olema ka konkreetsed meetmed. MAK-i eelnõus ega KSH aruandes pole leevendavaid meetmeid näha. Eksperthinnangu põhijärelduseks on, et MAK-i eelnõu ei vasta õigusaktide nõuetele. Eesti ei täida selle järgi Euroopa Liidu elurikkuse kohustusi. Metsaelupaikade seisund on halvenenud intensiivse metsamajanduse tõttu, MAK-is selle leevendamiseks meetmeid ei ole. Ebaselge, kuskohast peaks liikide paranemine tulema, kui sama raiemahuga jätkame. MAK aluseks on võetud eelmise aasta kasvuhoonegaaside inventuuri andmed. Selle aasta andmed ütlevad, et mets emiteerib juba kaks aastat tagasi süsinikku. Kuidas siis Eesti oma kliimakohustusi peab täitma? Ootus oleks, et MAK-is ja KSH-s oleks selgelt välja öeldud, et millised seaduseid tuleks muuta, et MAK-i saaks ellu viia. Praegu mh näeb loodusdirektiiv ette Natura 2000 hindamise kohustuse ka kavadele. Hetkel Natura hindamist EL Natura 2000 võrgustiku aladele KSH aruandes pole ja see on meie hinnangul päris suur rikkumine. Saan aru, et MAK pole asukohapõhine, aga selles kavandatakse meetmeid, mis täiesti selgelt Natura 2000 võrgustiku seisundit Eestis ju mõjutab. Kuidagi tuleb see ära lahendada. Säästva metsanduse suunamisel on esmajärgus olulised õiguslike kohustuste täitmine. Ootused ei saa muuta seda, kui palju Eestis metsa on. Kaks stsenaariumit ei ole reaalsed. Raiemaht ei saa juurdekasvu ületada. Sellised ebarealistlikud alternatiivid oleks pidanud juba alguses välja jätma. Tulles tagasi selle 43 ühenduse kirja juurde, selles oli selge ettepanek mitte minna MAK- i aruandega praegusel kujul edasi ja oli ka ettepanek mõnede ajutiste meetmete osas. Meelis Seedre: Vabariigi Valitsusel tõesti on võimalus see otsus teha Teie ettepanekutele tuginedes, aga täna nad seda teinud ei ole. Eksperthinnangu kommentaariks: hea näide sellest, et kui mõjuhinnangu tulemus pole õige, siis samamoodi leiavad osad inimesed, et teie eksperthinnangu tulemus ei ole õige. Erinevad inimesed näevadki asju erinevalt ja seda võimalust polegi, kus kõik rahul oleks. Praegu vastuolu Euroopa direktiividega ei näe. Raie võib juurdekasvust metsamajanduslikust aspektist ajutiselt suurem olla. Karl Kupits: Annan esimesed vastused, pole kogu eksperthinnangu teksti läbi lugenud. Ütlesite, et KSH-le on antud eesmärk ja seda pole täidetud: juhin tähelepanu, et küsitud on keskkonnamõju ja muude oluliste mõjude hinnangut, et vaade oleks laiem ja mitte üksnes looduskeskkonna põhine. KSH sisu osas on ka erinevaid koolkondi. Alternatiivide töötamine ja väljapakkumine: KSH meeskond ei peaks töötama välja alternatiive. Alternatiivid peavad olema tegevuse planeerijale arusaadavad, jõukohased ja teostatavad. Antud juhul oleme lähtunud välja pakutud alternatiividest. Ilmselgelt 19 tuhande m3 stsenaarium ei ole jätkusuutlik ja see on ka mõjude hindamise aruandes välja toodud. Seda pole ükski valdkond tunnistanud heaks lahenduseks. Sisuliselt on teostatav, aga pole jätkusuutlik. Loodusdirektiivi nõuete täitmisest: Natura 2000 elupaiku on ka väljaspool Natura 2000 alasid, kus neid ei kaitsta. Jäi mulje, et ka need on võetud arutelusse sisse Keskkonnaõiguse Keskuse töös. MAKis on ka eraldi mõõdik – elupaikade parandamine. Ma ise nägin vaeva, et veenda MAK-i koostajat mitte kirjutama elupaikade laiendamine, vaid seisundi parandamine. Me kipume võtma ambitsioonikaid eesmärke. Loodusdirektiiv ütleb, et riik võtab endale eesmärgi ja täidab seda. Kui hästi me nendega hakkame saame sõltub sellest, millised eesmärgid me võtnud oleme. Kui oleme tublid ja võtame hästi suured eesmärgid, siis meil ongi raske neid täita. Täna peaksime laiendamise asemel keskenduma sellele, et neil Natura 2000 aladel, mis täna on juba kehtestatud, saavutaksime hea seisundi ilma, et halvaksime oma igapäevaelu. Natura 2000 hindamise juhendid on asukohapõhised ja neid ei ole võimalik kasutada näiteksMAK-i peal. Mida me Natura 2000 hindamise sees hindame? Oleme selle juba programmi faasis kokku leppinud, et sellisel kujul Natura 2000 hindamine ei ole vajalik. Toomas Lemming (Ambla Metsaühistu): Metsaomandi struktuur on muutunud. Pea 30 aastat tagasi oli Eestis Euroopa kõige väiksema juriidilisest isikust metsaomanike (edaspidi firmametsaomanike) osakaaluga riik. Selle aasta lõpuks kujuneb meist Euroopa kõige suurema firmametsaomanike osakaaluga riik. Seda probleemi on ka vaja MAK-is käsitleda. MAK peaks kujundama sammud, et talunikest kujuneks omanikkond, ja siis säilib ka põliskultuur ning sellega oleks võimalik täita Eesti põhieesmärki – aidata säilitada Eesti rahvuse, keele ja kultuuri järjepidevust. Meelis Seedre: MAK-is on toodud, et füüsilisest isikust metsaomanike arvu ja nende omandis oleva metsamaa pindala vähenemise peatamiseks töötatakse välja meetmed, sealhulgas jätkuvalt arendatakse erametsaomanike tugisüsteemi, mis pakub mitmekülgset tuge selleks, et erametsaomanikul oleks lihtsam arvestada metsa majandamisel üha kompleksemaks muutuvate ootustega eraomandile. Täna pole häid teadmisi ja MAK ütleb, et teadmisi on vaja, miks inimesed oma metsi müüvad. Karl Kupits: Erametsomanike teemat adresseeritud MAK-is läbi metsaühistute toetamise. KSH-s eraomanikelt firmadele üleminekut käsitlenud ei ole ja pole käsitelnud ka julgeoleku teemana. Selle teemaga tegeleb pigem Kaitseministeerium ja selle alla kuulub ka maa ost piirialadel. See teema on oluline ja käsitletakse teistes valdkondade arengukavades. Leo Filippov (Eesti Looduskaitse Seltsi metsanduse toimkonna liige): Kui MAK-is on puudused ja vead, siis kanduvad need üle ka keskkonnamõju hindamisse. Mis on säästlik metsandus? See käsitlus, mida Seedre näitas, ei sisalda ressurssi ega selle omadust. Säästlikkus on viidud inimeste kokkuleppe tasandile. Metsaressurss – pindala ja seal kasvav puit on objektiivne suurus. Kui seda ei osata hinnata vajaliku täpsusega, siis puudulike andamete põhjal tehtud järeldused võivad osutuda valedeks. SMI-l võib olla 30% võimalus eksida, see võimaldab teha palju halba. Väide, et MAK pole asukohapõhine. See on põhimõtteline mitte õige käsitlus. Eesti on küll väike, aga metsakasvanduslikult väga erinev. Raiemahu viimine keskmise peale tekitab palju vigu. Teised kriteeriumid peaksid olema MAK-i aluseks kui raiemaht. Raiemaht saab tulla ainult sellest, mis meie metsamaal ja kliimas on võimeline kasvama, ja mida osatakse kasvatada. Peame käsitlema metsakasvatust, metsatööstust erinevate arengukavadega. Olukord oleks teistsugune, kui oma arengukava esitavad metsakasvatajad – need, kellele on vastutus luua ressurss ja oma arengukava esitaksid ka metsatööstused. Praegu nt ei ole MAK-is toodud välja tasakaalustavad mehhanisme – puiduärimehed teevad seda, mida seadus lubab. KSH-s kirjeldati olemasolevat olukorda põhjalikult, aga puudus järeldus, et mida küll peaks siis ette võtma. Ühtlase kasutuse langi mõistet kasutatakse palju. Pole lahti räägitud, mida see ühtlane kasutus käsitleb. On erinevaid käsitlusi. Ühtlase kasutuse saame välja arvutada siis kui teame, milline on meie metsafond pindalaliselt, liigiliselt ja vanuseastmetelt. Nii kaua, kui me seda ei tea, on järeldused tuleviku metsanduse jaoks mitterahuldavad. Meelis Seedre: Kaitse all on 30% metsasid, ja kuna seadused on üsna ranged, siis mingil määral on kõik metsad kaitse all ja reguleeritud. Riik on leidnud, et pigem arengukavasid võiks olla vähem. Keskkonnaministeerium koostab käesoleval hetkel nii keskkonnavaldkonna arengukava kui metsanduse arengukava. Karl Kupits: Metsakasutuses on lai lõtk või ala, kus võime pendeldada. Kui pendeldame ühes või teises suunas, siis oleme kohustatud taluma olulisi muutusi. Selles kontekstis saame teha ka palju kompromisse erinevate ootuste vahe. Kui ootame, et looduskeskkond on väga looduslähedane, siis peame tegema kompromissi majanduse valdkonnas. Säästlik kasutus puudutab kogu ühiskonda. Kompromiss on teostatav. Valdkonniti/ositi võib säästlikku kasutust objektiivse suurusena käsitleda siis, kui seame konkreetsed eesmärgid. Sellisel juhul peame tegema erinevad metsanduse arengukavad – ühe looduskeskkonna jaoks ja ühe majanduse jaoks. Selge, et mets on erinev ja sõltub paljudest asjaoludest erinevates piirkondades. Tegemist on Eesti-ülese strateegilise dokumendiga, millega paneme paika sihi. Regionaalsed iseärasused tuleb lahendada järgmiste tasemete plaanides – rakenduskava jne. Väide, et ärimehed teevad kõike, mis on lubatud – teevadki, aga MAK-i üks rakendusvahend on õigusakt, ja sellega saabki öelda, mida teha võib. Õigusakt on meie enda kokkulepe, mis tuleb strateegia baasil. Raul Rosenvald (Tartu Ülikool): Viimastel aastatel metsatagavara on vähenenud, see näitab, et Keskkonnaagentuuri arvutused ei lähe kokku reaalsusega. KSH tegijatele soovitan kriitilist mõtlemist. Kui ühtlase raie stsenaarium põhineb mitterealistlikel andmetel, siis ka järeldused tulevad valed. Käis läbi, et kaitstav mets võiks olla paremas seisundis. Kui pool rangelt kaitstavast metsast on keskealine või noor, siis kuidas on võimalik sellel alal suurendada 10 aasta jooksul nende head seisundit? See pole võimalik! Seda tuleb teha muudel aladel raiet piirates või leida mis iganes teisi viise. Meelis Seedre: Väga paljudele aspektidele on võimalik leida vastused juba MAK-i eelnõu avalikustamise dokumentidest. LULUCF arvestuse järgi pole Eesti metsatagavara langenud, vaid tõusnud. Selge on see, et metsa tagavaral on piir ees ja mets lõpmatuseni kasvada ei saa. Äkki oleme jõudnud selle piirini? Karl Kupits: Noorte kaitstavate metsade kohta kommentaar – oleme kaitsealade valikul teinud vea, kui oleme valinud alasid, kus on näha, et seisund pole saavutatav meile meelepärase aja jooksul. Lahenduseks pole selle kompenseerimine kaitsealade laiendamisega. Peame tunnistama ka seda, kui oleme teinud mingeid planeerimisvigu, kaasa arvatud looduskaitses. Meelis Seedre: Räägime ka ümbertsoneerimise võimalusest. See, kuidas Natura 2000 alad kaitse alla võeti, ei olnud ideaalne protsess. Kaitse all on osasid alasid, mis ei oma kõiki väärtusi, mida Natura 2000 ala võiks omada, aga see on täiesti teine teema. Osalejate nimekiri Nr Nimi 1 Allar Luik 2 Annaliisa Villsaar 3 Artto Pello 4 Džein Aunre 5 Eleri Pulk 6 Eliise Merila 7 Epp Kikas 8 Gunnar (külaline) 9 Gunnar Reinapu (külaline) 10 Helen Biin (Civitta) 11 Helena Eenok, Eesti Metsa Abiks (Guest) 12 Heli Jalakas 13 Herdis Fridolin 14 Herki Tuus 15 Häli Tarum (Guest) 16 Imre Bányász 17 Indrek.Aarna 18 Irje Möldre 19 Jaan Aiaots 20 Jaan Lindmäe 21 Jaanus (Guest) 22 Jaanus Aun (Guest) 23 Kaarel Karolin 24 Kaari Susi (Guest) 25 Kadri Möller 26 Kadri Vaher 27 Kai Künnis-Beres 28 Kaidi Tingas 29 Kaie Kriiska 30 Kalev Jõgiste 31 Karl Hallik 32 Karl Kupits 33 Karmo Kübarsepp 34 Katri Kartau 35 Keppart (külaline) 36 Kertu Sapelkov 37 Krista Tõnisson 38 Kristi Graf 39 Kristi Melk Nr Nimi 40 Kristiina Kupper 41 Kristine Hindriks (Guest) 42 Kristjan Tõnisson 43 Kristy Käärid 44 Kädi Ristkok 45 Kärt Talimaa-Eelmaa 46 Kärt Vaarmari (külaline) 47 Külli Tammur 48 Lauri Raid 49 Leno Kuura 50 Leo Filippov (külaline) 51 Liina Vaher 52 Madis Raudsaar 53 Maie Kiisel 54 Maiu Merihein 55 Marek Metslaid (külaline) 56 Maret Parv 57 Margus Salundi 58 Mari Kartau 59 Mari Tuvikene 60 Maria Leier 61 Marika Erikson 62 Marju Kaasik 63 Mart Kiis 64 Mati Sepp (Eesti Metsa Abiks) 65 Mati Valgepea 66 Meelis Seedre 67 Merit Otsus 68 Merje Lesta 69 Mihkel Annus (ETEK) (külaline) 70 Miranda Klaij 71 Neeme Suur 72 Nele Rent 73 Olari Kärmas 74 Olavi Grünvald 75 Olga Gnezdovski 76 Paavo Kaimre 77 Peep Põntson (külaline) 78 Pikne Kama (külaline) 79 Priit Põllumäe (külaline) 80 Priit Pärnapuu Nr Nimi 81 Raimo Pajula 82 Raul Rosenvald 83 Rauno Reinberg 84 Reeli Jakobi 85 Reeli Sildnik 86 Reet Ulm 87 Rein Drenkhan 88 Siim Kuresoo (ELF) (Guest) 89 Siim Salmar 90 Siim Umbleja 91 Siret Valge 92 Taimo Aasma 93 Tarvo Lillema 94 Toomas Lemming (Guest) 95 Triin (Guest) 96 Triin Reisner 97 Tuuli Vreimann 98 Vello Kima 99 Viljar.Kirikal 100 Ülle Harju 101 Ülle Kuldkepp (külaline)  Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne september 2022 Töö nimetus: Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Töö number: 22020 Tellija: Keskkonnaministeerium Vastutav täitja: Karl Kupits Koostajad: Häli Tarum sotsiaalvaldkond Kadri Vaher ruumiline planeerimine Nele Rent kultuuripärand Raimo Pajula ökoloogia valdkond Artto Pello ökoloogia valdkond ornitoloogia alal Kalev Jõgiste metsandusvaldkond Mirjam Mehine assistent kliimamõjude alal Olavi Grünvald majandusvaldkond Siim Salmar puidutöötlemise valdkonna ekspert Tuuli Vreimann ringmajanduse ekspert Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 www.maves.ee e-post: [email protected] Ettevõte on sertifitseeritud kvaliteedijuhtimissüsteemi standardi ISO 9001:2015 alusel. Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne SISUKORD LÜHENDID JA MÕISTED ......................................................................................................................... 4 1 SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 6 2 MAK LÜHIKIRJELDUS ............................................................................................................ 8 3 MÕJU HINDAMISE ULATUS JA MÄÄRAMATUS ...................................................... 11 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ....................................... 14 4.1 ELURIKKUSE JA METSAMAJANDUSE SEOSED .................................................................... 14 4.2 RAIED JA ÖKOLOOGILISED VÄÄRTUSED ........................................................................... 18 4.3 LOODUSVÄÄRTUSE HOIDMISE FINANTSMEHHANISM ..................................................... 21 4.4 METS KUI ELUKESKKOND JA PÄRANDKULTUURI KANDJA ................................................ 23 4.5 METSADE ROLL SÜSINIKURINGES JA SÜSINIKU TALLETAMISES ....................................... 26 4.6 METSADE TERVISLIKU SEISUNDI JA ELUJÕULISUSE SÄILITAMINE .................................... 28 4.7 METSADE SOTSIAALNE FUNKTSIOON .............................................................................. 29 4.8 METSADE TOOTLIKE FUNKTSIOONIDE SÄILITAMINE ........................................................ 31 4.8.1 Metsakultiveerimismaterjal ........................................................................... 32 4.8.2 Geenireservimetsade pikaajaline kasutamine ......................................... 32 4.9 METSADE KASUTAMISE RUUMILINE PLANEERIMINE ........................................................ 33 4.10 METSANDUS MAJANDUSES JA TÖÖHÕIVES..................................................................... 37 4.11 METSANDUSE INFRASTRUKTUUR ..................................................................................... 40 4.12 METSANDUSE SUUNAMINE JA KAASARÄÄKIMINE ........................................................... 41 4.13 METSAOMANDI STRUKTUUR JA KASUTAMISTAVAD ........................................................ 42 4.14 METSANDUSTEABE KOGUMINE NING KASUTAMINE ....................................................... 43 4.14.1 Metsaregister ...................................................................................................... 43 4.14.2 Statistiline metsainventuur ............................................................................ 43 5 HINDAMISEL KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA .............................................. 45 6 ALTERNATIIVID JA EELISTATUIMA ALTERNATIIVI LEIDMINE .............................. 46 6.1 ALTERNATIIVIDE HINDAMISE METOODIKA ....................................................................... 46 6.2 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE LOODUSKESKKONNA VALDKONNAS.............................. 49 6.2.1 Hindamisel kasutatud eeldused ................................................................... 49 6.2.2 Hindamiskriteeriumid...................................................................................... 50 6.2.3 Hinnang alternatiividele ................................................................................. 51 6.2.4 Alternatiivide võrdlemise kokkuvõttev tabel ............................................ 55 6.3 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE SOTSIAALSE JA KULTUURILISE KESKKONNA VALDKONNAS 55 6.3.1 Hindamisel kasutatud eeldused ................................................................... 55 6.3.2 Hindamiskriteeriumid...................................................................................... 57 13. september 2022 1 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 6.3.3 Hinnang alternatiividele ................................................................................. 59 6.3.4 Alternatiivide võrdlemise kokkuvõttev tabel ............................................ 62 6.4 ALTERNATIIVIDE VÕRDLEMINE MAJANDUSKESKKONNA VALDKONNAS ......................... 62 6.4.1 Hindamisel kasutatud eeldused ................................................................... 63 6.4.2 Hindamiskriteeriumid...................................................................................... 64 6.4.3 Hinnang alternatiividele ................................................................................. 65 6.4.4 Alternatiivide võrdlemise kokkuvõttev tabel ............................................ 68 6.5 KOONDHINNANG ALTERNATIIVIDELE .............................................................................. 69 7 METSANDUSE ARENGUKAVAGA KAASNEVAD MÕJUD JA LEEVENDUSMEETMED ...................................................................................................... 70 7.1 METSANDUSE ARENGUKAVA MÕJU RIIGI TEISTELE STRATEEGILISTELE EESMÄRKIDELE .. 72 7.1.1 Säästev Eesti 21 ................................................................................................. 74 7.1.2 Euroopa Liidu metsastrateegia ..................................................................... 77 7.1.3 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 ................................... 78 7.1.4 Metsapoliitika..................................................................................................... 79 7.1.5 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 .................................................. 80 7.1.6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ................ 80 7.1.7 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” ......................................................... 82 7.1.8 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ..................................... 85 7.1.9 EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 .................................................... 86 7.1.10 Looduskaitse arengukava aastani 2020 .................................................... 87 7.1.11 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 ................................................... 88 7.1.12 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ................................................... 88 7.1.13 Strateegia "Eesti 2035".................................................................................... 92 7.1.14 ÜRO säästva arengu eesmärgid .................................................................. 94 7.1.15 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 .................................................................................................... 102 7.1.16 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) ................ 104 7.1.17 Digiühiskonna arengukava 2030 .............................................................. 107 7.1.18 Euroopa rohelepe ............................................................................................. 109 7.1.19 Kultuuri arengukava 2021–2030: Kultuur 2030 ................................... 110 7.1.20 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030: Sport 2030 ............... 114 7.1.21 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020 ............................................................................................................................. 116 7.1.22 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 ................................................. 117 7.1.23 Heaolu arengukava 2016-2023 ................................................................. 118 7.1.24 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 .................................. 122 7.1.25 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 ............................................. 124 7.1.26 Eesti välispoliitika arengukava 2030 ........................................................ 126 7.1.27 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PÕKA) 128 7.1.28 Läänemere kaitse tegevuskava .................................................................. 129 13. september 2022 2 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.29 EL Kliima- ja energiaraamistik 2030 ........................................................ 131 7.2 MAK HINDAMINE KONTROLLKÜSIMUSTIKU KAUDU .................................................... 132 7.3 PUIDU VÄÄRINDAMISE POTENTSIAAL ............................................................................ 132 8 ÜLEVAADE RASKUSTEST, MIS ILMNESID KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL .................................................................... 137 9 MAK ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIRE .......... 138 10 KOKKUVÕTE ....................................................................................................................... 140 LISA 1 KONTROLLKÜSIMUSTIK LISA 2 MAK MH PROGRAMM LISA 3 ASJAOMASTE ASUTUSTE SEISUKOHAD JA NENDEGA ARVESTAMINE LISA 4 ARUANDE AVALIKUSTAMINE 13. september 2022 3 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne LÜHENDID JA MÕISTED MAK Metsanduse arengukava MAK koostamise Keskkonnaministeerium, kes vastutab MAK-i koostamise eest. korraldaja Sellel osapoolel on KSH menetluses vastutav roll. KeHJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Selle alusel viiakse läbi keskkonnamõju strateegilise hindamise menetlus. Muude oluliste mõjude hindamine on liidetud menetlusse ja integreeritud strateegilise mõju hindamise programmi. Antud protsessis on aluseks KeHJS 01.01.2019 redaktsioon. KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine (KeHJS 2. peatükk 2. jagu). KSH programm KSH aruande koostamise kava, milles selgitatakse olulised mõjud ning nende mõjude hindamise metoodika. Mõjusid hinnatakse aruande etapis. KSH programmile on nõuded toodud KeHJS § 36. KSH aruanne Keskkonnamõju strateegiline hindamine, mis viiakse läbi vastavalt KSH programmis toodud raamidele (nt olulised mõjud, metoodika). KSH-le on nõuded toodud KeHJS § 40. Mõjude Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise programm programm. Mõjude Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamine hindamise ja muude oluliste mõjude strateegiline hindamine. 13. september 2022 4 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Oluline mõju Oluline keskkonnamõju võib tekkida olukorras, kus näiteks MAK- i eesmärk või alaeesmärk ei vasta rahvusvahelisele, EL-i või Eesti keskkonnapoliitika eesmärkidele, on nendega vastuolus või ei aita neid ellu viia.1 Antud juhul laiendatakse seda mõistet keskkonnapoliitika dokumentide kõrval ka teiste valdkondade arengukavadele ja strateegiatele. RMK Riigimetsa Majandamise Keskus Statistiline Keskkonnaagentuuri poolt iga-aastaselt läbi viidav statistiline metsainventuur metsainventuur (SMI) on valikuuring, millega saab operatiivselt (SMI) ja ökonoomselt teavet metsade kohta. Meetod võimaldab objektiivselt jälgida metsa dünaamikat riigis tervikuna. SMI põhiülesandeks on metsade ja seal toimuvate muutuste kirjeldamine, sealhulgas raieülevaate andmine. Lisaks metsainfole võib registreerida andmeid näiteks maa kõlvikulise jaotuse, mittemetsamaade puidutagavara ja metsastumise kohta. sünergia nähtus, kus koos saavutatakse paremaid tulemusi kui üksteisest sõltumatul tegutsemisel. 1 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. 13. september 2022 5 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 1 SISSEJUHATUS Keskkonnaministeerium esitas metsanduse arengukava koostamise ettepaneku2 Vabariigi Valitsusele, mille alusel algatati metsanduse arengukava koostamine 10. jaanuaril 2019. Keskkonnaministeerium algatas 04.09.2019 ministri käskkirjaga nr 1-2/19/607 „Metsanduse arengukava aastani 2030“ KSH. Käskkirjas on muuhulgas toodud järgmist: • Arengukava koostamise eesmärk on saavutada laiapõhjaline kokkulepe jätkusuutliku metsanduse suunamiseks, arvestades integreeritult nii rahvusvahelisi kohustusi kui ka Eesti sotsiaalseid, majanduslikke, ökoloogilisi ja kultuurilisi aspekte ning biomajanduse strateegilise arendamise vajadust. • Arengukava keskkonnamõju strateegiline hindamine algatatakse keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 1 ja § 35 lõike 2 alusel selle vajadust põhjendamata, kuna arengukava koostatakse metsanduse valdkonnas. Lähtuvalt KeHJS § 311, on KSH eesmärk: • arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel; • tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse; • edendada säästvat arengut. Loetelu lubab järeldada, et KSH ülesanne on keskenduda looduskeskkonnale avalduvale mõjule ja looduskeskkonna poolt avalduvale mõjule. Seda põhimõtet kinnitab ka KSH käsiraamat3. Et kujundada Eesti vabariigi metsanduspoliitikat, on seadusest tulenevalt (metsaseaduse § 7 lg 1) vajalik läbi viia strateegiline planeerimine. See tegevus hõlmab arengukava koostamist. Arengukava on tulevikku vaatav, eesmärke seadev ja nende saavutamiseks vajalikke tegevusi kirjeldav dokument. Hindamaks arengukava soodsaid ja ebasoodsaid keskkonnamõjusid, viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Kuna MAK-i mõju on vaja hinnata laiapõhjaliselt, viiakse lisaks KSH-le sama protsessi raames läbi Eestis esmakordselt ka muude oluliste mõjude strateegiline 2 Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise ettepanek. Keskkonnaministeerium. 3 Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. 13. september 2022 6 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne hindamine. Muud mõjud hõlmavad lisaks eeltoodule kultuurilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte. Kõigi oluliste mõjude hindamine toimub ühe tervikliku hindamisena. Seetõttu lähtub käesolev mõjude hindamise aruanne lisaks KeHJS toodud nõuetele ka Justiitsministeeriumi poolt koostatud mõjude hindamise metoodikast4 (kontrollküsimustikku vt lisas 1). Mõjude hindamine on jaotatud kahte etappi. Esmalt koostati mõjude hindamise programm. See läbis KeHJS kohase protseduuri ning tunnistati nõuetele vastavaks 2021. aasta detsembris (Keskkonnaministeeriumi kiri 13.12.2021 nr 15-4/21/4567-21). Nõuetele vastavaks tunnistatud programm on toodud lisas 2. Käesolev töö on mõjude hindamise teine ja viimane etapp. Selle käigus hinnatakse mõjusid vastavalt mõjude hindamise programmile, järgides KeHJS kohast KSH aruande koostamise ja avalikkuse kaasamise protseduuri. Keskkonnaministeerium edastas valminud keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise mõju hindamise aruande asjaomastele asutustele seisukoha küsimiseks oma 20.05.2022 kirjaga nr 15-4/22/2421 ja 20.05.2022 kirjaga nr 15-4/22/2417. Asjaomastelt asutustelt laekunud kirjad ja ülevaade esitatud seisukohtade ning ettepanekutega arvestamisest on koondatud lisasse 3. Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruande eelnõu oli avalikul väljapanekul perioodil 23.07–16.08.2022. Avalik arutelu toimus 24.08.2022 kell 14.00-17.00 virtuaalselt veebikeskkonnas MS Teams. Osapooli teavitati avalikustamisest Keskkonnaministeeriumi 21.07.2022 kirjaga nr 15-4/22/3383, väljaandes Ametlikud Teadaanded (21.07.2022 nr 1952513) ja ajalehes Postimees. Ülevaade avalikul väljapanekul laekunud seisukohtadest ning nendega arvestamisest, laekunud kirjad ning avaliku arutelu protokoll on koondatud lisasse 4. 4 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021 13. september 2022 7 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 2 MAK LÜHIKIRJELDUS Eesti Metsanduspoliitika kujundamiseks ja Eesti metsanduse suunamiseks on metsaseaduse § 7 kohaselt vajalik koostada iga kümne aasta jaoks MAK, mille kinnitab Riigikogu. Hetkel on koostamisel MAK 2030, mille eesmärk on saavutada laiapõhjaline kokkulepe kestliku metsanduse suunamiseks. MAK-i koostamisel lähtutakse arengukavade koostamise korrast5. Rohkem kui pool eesti maismaast on kaetud metsamaaga. Eestlastele on mets alati oluline olnud ja viimasel ajal on metsade majandamise teemat ühiskonnas eriti laialdaselt arutatud. Metsad pakuvad mitmesuguseid ökosüsteemide teenuseid, mis sõltuvad sellest, kuidas metsi kasutatakse. Metsade pakutavad ökosüsteemide teenused hõlmavad loodust ja sealhulgas inimeste elu reguleerivaid (nt kliima, vesi), toetavaid (nt mulla teke, toitainete ringlus), varustavaid (nt toit, puit) ja kultuurilisi (nt puhkus, vaimsus) teenuseid. Metsade pakutavaid teenuseid võib kirjeldada osana metsanduse väärtusahelast. See on mitmekülgne, hõlmates erinevat maakasutust, metsaomanikke ja metsandussektoris hõivatud inimesi, elukeskkonna toetamist, pikaajalisi investeeringuid, taastuvenergiat, teadust, haridust ja ka innovatsiooni. Metsandusel on läbi majandusvõtete oluline roll nende teenuste ja selle väärtusahela toimimisel. Kuna metsade ja metsanduse potentsiaalne mõju on sedavõrd suur, koostatakse arengukava laiapõhjalise dokumendina hõlmates nii kultuurilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja ökoloogilisi aspekte. Arengukava selgitab: „Arengukava täidab ÜRO säästva arengu6 eesmärke, mh tervise ja heaolu, jätkusuutliku energiavarustuse, majanduse ja tööhõive, kliimamuutustega kohanemise, taristu, tööstuse ja innovatsiooni, linnade ja asumite ning säästva tootmise ja tarbimise eesmärkidega. Samuti lähtub arengukava Euroopa ministrite metsakaitse koostööprotsessist Forest Europe, mille käigus on kokku lepitud kestliku (so jätkusuutliku) metsamajanduse (sustainable forest management) definitsioon ning põhiseisukohad7. Forest Europe juured ulatuvad ÜRO Keskkonna- ja 5 Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrus nr 117. 6 Ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid | Riigikantselei 7 FOREST EUROPE | Sustainable Forest Management 13. september 2022 8 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Arengukonverentsi8 otsustes sätestatud põhimõteteni, mis on olnud Eesti metsapoliitika9, varasemate arengukavade ja seadusandluse aluseks.“ MAK juhindub Forest Europe käigus kokku lepitud kestliku metsamajanduse definitsioonist ja põhiseisukohtadest. Peamiseks vahendiks metsade säästva majandamise määratlemiseks ja selle rakendamise soodustamiseks on MAK eesmärgid ja mõõdikud. Need pakuvad asjakohast teavet metsapoliitiliste otsuste väljatöötamiseks ja hindamiseks. Samuti ka teavet riikliku metsapoliitika ja erinevate arengukavade ja –programmide tarbeks. Kriteeriumite ja näitajate süsteemide kasutamise abil saab ka hinnata metsaressursi olemit ja arengutrende, samuti koostada võrreldavat aruandlust Euroopa, piirkondlikul ja riigi tasandil. Valdkonna arengukava ja programmi lähtealused on: (1) Valdkonna arengukavas ja programmis lähtutakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse kinnitatud Eesti pikaajalistest strateegilistest sihtidest ning toetatakse nende saavutamist. (2) Valdkonna arengukava ja programmi koostamisel ja muutmisel arvestatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi eesmärke ja mõõdikuid. (3) Valdkonna arengukavas ja programmis kajastatakse Eesti Euroopa Liidu poliitika eesmärke. (4) Valdkonna arengukava ja programmiga aidatakse Eestil saavutada ÜRO ülemaailmseid säästva arengu eesmärke. Detailse kirjelduse lähtealustest leiab MAK-i kavandist. Arengukava ja programmi eesmärgid ja nende mõõdikud koos tulemusvaldkonna eesmärkidega moodustavad strateegilise planeerimise raamistiku, mille põhjal koostatakse eelarvestrateegia ja riigieelarve. MAK-i sisuks on: • valdkonna arengukava üldeesmärk ja alaeesmärgid ning nende mõõdikud alg- ja sihttasemetega; 8 United Nations Conference on Environment and Development, Rio de Janeiro, Brazil, 3-14 June 1992 | United Nations 9 Eesti metsapoliitika heakskiitmine, Riigikogu 11.06.1997 otsus. 13. september 2022 9 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne • ülevaade olulisematest poliitikainstrumentidest, mille kaudu seatud eesmärke saavutada. MAK üldeesmärk on kestlik metsandus. Arengukava üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi (Joonis 1), mis lähtuvad Forest Europe säästliku metsanduse põhimõtetest, mille järgi tagab säästlik metsamajandus elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvõime ja elujõulisuse ning ökoloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmekülgse metsakasutuse. üldeesmärk Eesti metsandus on kestlik • 1. alaeesmärk • 2. alaeesmärk • 3. alaeesmärk Metsandus arvestab Metsasektor on Metsandus on kaasav kliimamuutuste ja majanduslikult ning arvestab metsade elurikkuse konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja seisundiga kultuuriliste väärtustega Joonis 1 MAK eesmärgid 13. september 2022 10 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 3 MÕJU HINDAMISE ULATUS JA MÄÄRAMATUS MAK on strateegiline planeerimisdokument, mis ei plaani tegevusi asukohaspetsiifiliselt (maakond, vald, küla). Seatud eesmärgid, mõõdikud ja tegevussuunad on vastavalt dokumendi strateegilisele tasandile üldised, suunda näitavad ja ei lasku tegevuskava tasemele, kus nähakse ette konkreetseid projekte, investeeringuid, õiguslike sätete muudatusi jm. Tihti on võimalik püstitatud alaeesmärke ellu viia ja mõõdikutena seatud sihte saavutada erinevate tegevustega. Arengukava tugevalt strateegiline aste (pigem üldine, laskumata detailidesse) on kooskõlas riigi poolt ette antud arengukavade koostamise ja strateegilise planeerimise juhisega. Mõjude hindamine lähtub hinnatava dokumendi tasandist ja jääb samasse täpsusastmesse hinnatava dokumendiga. Sellest lähtuvalt on mõju hinnatud Eesti üleselt laskumata piirkondade eripäradesse. Hindamine on lähtunud alaeesmärkide ja mõõdikute kirjeldusest ning on vältinud spekuleerimisest, milliseid konkreetseid tegevusi eesmärkide saavutamiseks võidakse ette võtta. Peamiseks hindamise objektiks on kooskõla Eesti teiste strateegiliste kavade eesmärkidega ja alaeesmärkidega. Ruumiliselt piirdub mõju hindamine Eesti territooriumiga. Olulist piiriülest mõju ei ole põhjust prognoosida. MAK on ette nähtud Eesti metsa arengu suunamiseks ja olulisemad muudatused toimuvad Eestis. Lähimineviku sündmused näitavad selgelt, et Eesti metsandus ei ole välismajandusest sõltumatu. Venemaa kallaletung Ukrainale tõi endaga kaasa ümarpuidu impordist loobumise vaenulikest riikidest. See omakorda on tekitanud ootusi suurematele raiemahtudele. Vene gaasist loobumine (koosmõjus püüdlusega roheenergia poole) on tekitanud surve kasutada rohkem metsamaterjali kütteks. Sarnase skaalaga muutusi on keeruline prognoosida ja prognooside määramatus võib olla väga suur. Seetõttu võib selliste probleemide lahendamist pidada pigem operatiivseks tegevuseks (vältida mingi sektori äkilist jõuetust, ära kukkumist) kui strateegiliseks plaanimiseks (võimaldada mingil sektoril muutunud olukorraga kohaneda). Strateegilises plaanis on eesmärk hoida Eesti metsandus kestlik ja samas tugevdada oma konkurentsivõimet riikidevahelises majanduses puidu suurema väärindamisega Eestis. Metsanduses on selleks võimalusi. Näiteks ümarpalgi import Venemaalt ja Valgevenest oli u 1 mln m3 aastas aga eksport Eestist umbes 2 mln m3 aastas. Seetõttu ei pöörata mõju hindamises olulist tähelepanu äkiliselt muutuvale olukorrale, vaid vaadatakse metsandust pikas strateegilises perspektiivis. 13. september 2022 11 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne MAK küll on koostatud aastateks 2021-2030, kuid metsanduses on muutused mõõdetavad aastakümnetes, mitte aastates. Täna planeeritud muudatused hakkavad ilmnema täielikult alles selles metsas, mille metsapuittaimed istutatakse homme ja muudatused jõuavad eesmärgini siis, kui mets on kasvanud küpseks. Arusaadavalt ei istutata uut metsa kogu Eesti ulatuses homme, vaid vastavalt raiejärjekorrale. Selle tõttu võib väita, et MAK-iga planeeritud lõppeesmärgid on täielikult realiseerumas vast ehk suurusjärgus 100 aasta jooksul. See näitab MAK tegelikku ajalist mõõdet ja seab MAK- i tänastele ning tulevikus koostajatele erilise ülesande koostada niisugune arengukava, mis ei hüple ühelt ideelt teisele. Eelnevast lähtudes on käesolevas aruandes hinnatud kõiki mõjusid pikas vaates kuni hetkeni, mil MAK plaanitu põhjal saabuks nö lõppolukord. Mõjude hindamise üldsusastme tõttu ei ole välistatud, et MAK-ist tulenevatele tegevustele tuleb detailsemates etappides läbi viia spetsiifilisem keskkonnamõjude hindamine. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise läbi viimise vajaduse on vähem tõenäoline, kuid ei ole välistatud. Mõjude hindamine käsitleb kõiki puudutatud eluvaldkondi lähtudes põhimõttest, et ühiskond püsib kolmel võrdselt tähtsal alustalal (Joonis 2). 13. september 2022 12 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne sotsiaal-kultuuriline majanduskeskkond looduskeskkond Joonis 2 Kolme jalaga taburet, millel istub ühiskond Mõjude hindamisel on lähtutud tänapäeval parimast kättesaadavast teadmisest ühiskonnas toimuvatest protsesside suundumustest (demograafia, kliimamuutused, majanduskasv jne). Korduvalt on leidnud tõestust, et ka makrotasandi protsesside prognoosid ei pruugi isegi lähituleviku osas paika pidada (2007. aasta majanduskriis, Venemaa sõjaline rünnak Ukraina vastu ning selle tõttu sanktsioonidest tulevad tagajärjed, jne). Määramatust ei aita vähendada ka võimalike sündmuste stsenaariumite loomine, sest võimalike variante ja nende kombinatsioone on väga palju, kui mitte lõputult. Parimaks lahenduseks on plaanide ja prognooside süstemaatiline üle vaatamine ning lähtuvalt olukorrast sihi täpsustamine. Seda eesmärki kannab MAK koostamine kümneaastase tsükliga (2030-2040, 2040-2050 jne). 13. september 2022 13 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 4 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Allolev kirjeldus põhineb valdavas osas MAK alusuuringule. 4.1 Elurikkuse ja metsamajanduse seosed MAK-i eesmärkide ja muude poliitikainstrumentide kavandamisel on mõju keskkonnale, sh ka elurikkusele selle kõige laiemas mõttes, üks olulisemaid mõjuvaldkondi, millega arvestada tuleb. Metsad kannavad tervet rida ökosüsteemiteenuseid, millest olulisimate hulka kuuluvad kahtlemata ka elurikkust toetavad teenused. Loodushoidu ja metsade elurikkust puudutav väga oluline metsapoliitiline kokkulepe tehti 2002. aastal Eesti metsanduse arengukava aastani 2010 raames, mil otsustati, et rangelt kaitstavate metsade pindala tõstetakse olemasolevalt 7,2%-lt vähemalt 10%-ni Eesti olemasolevast metsamaa pindalast. Samast arengukavast leiame ka vääriselupaikade kaitse strateegia. See eesmärk on praeguseks ka täidetud – range kaitse all on üle 14% metsamaa kogupindalast. Elurikkuse toetamiseks võeti suund säilik-, lama-, põlis- ja surnud puude jätmiseks raiesmikele. Metsade kaitse eri aspekte reguleeritakse peamiselt metsaseadusega ja looduskaitseseadusega. Metsaseaduse põhieesmärgiks on tagada metsa kui ökosüsteemi kaitse ja kestlik majandamine. Nende täitmiseks on metsade majandamisele kehtestatud piirangud ja nõuded, näiteks lageraietel pindalale ja säilikpuude hulgale. Samuti on reguleeritud vääriselupaikade kaitse, mis paraku toimib tõhusalt seni siiski vaid riigimetsades. Seega peab metsaseadus tagama nii metsade elustiku mitmekesisuse, kui ka võimalused metsa ökonoomseks majandamiseks ja kaitseks. Metsa looduskaitse Eestis tugineb eelkõige looduskaitseseadusele, mille järgi looduskaitse tähtsaim põhimõte on looduse säilitamise seisukohalt oluliste alade kasutamise piiramine. 01. jaanuari 2021. seisuga paiknes 19,7% Eesti metsamaast kaitstavatel aladel10. Statistilise metsainventuuri järgi, mis arvestab kaitstavate alade hulka ka ranna ja kalda piiranguvööndid, oli kaitstavat metsamaad kokku hinnanguliselt 25,6% Eesti metsamaast. Siiski nähakse vajadust võtta kaitse alla rohkem vanu metsi ja metsaelupaigatüüpe ning parandada range kaitse all olevate metsamaade tüpoloogilist esinduslikkust. Osalt on kaitstavate metsade kaitserežiim kehtestatud ka liigikaitselistest eesmärkidest lähtuvalt kaitstes metsa kui kaitstava liigi elupaika. 10 Eesti looduse kaitse aastal 2020. Eesti looduse mitmekesisus. Keskkonnaagentuur, 2020. 13. september 2022 14 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Liigikaitselistel eesmärkidel on enim metsi kaitstud metsise kaitse vajadustest lähtuvalt (metsise püsielupaigad). Viimastel aastatel on intensiivistunud raiesurve kaitsealade piiranguvööndites (sealhulgas ka Natura 2000 aladel asuvates metsaelupaigatüüpides)11, mis võib seada ohtu kaitsealade (sh Natura võrgustiku alade) kaitse-eesmärkideks olevate liikide ja metsaelupaigatüüpide seisundi ning säilimise. Seega on vajadus korrigeerida (sh karmistada) piiranguvööndite kaitserežiime seal, kus metsade majandamine võib seada ohtu kaitseala eesmärgid või avaldada ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 alade eesmärgiks olevate elupaigatüüpide või liikide seisundile. Euroopa liidu tasandil (ja selle kaudu ka Eestis) on metsade kaitse tagamisel mänginud tähtsaimat rolli Natura 2000 kaitsealade moodustamise protsess. Looduslike metsade kaitse Natura loodusaladel põhineb Loodusdirektiivil, mille I lisasse kantud metsaelupaigatüüpe ja II lisasse kantud liikide elupaiku loodusaladel kaitstakse. Lisaks kuuluvad Natura 2000 võrgustikku linnualad, kus kaitstakse linnudirektiivi I lisa ja rändlinnuliikide elupaiku. Arvestada tuleb ka linnudirektiivi sättega, mille alusel on keelatud lindude tahtlik häirimine eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, niivõrd kui selline häirimine on linnudirektiivi eesmärkide seisukohalt oluline. Lähitulevikus hakkab metsade kaitset ja kasutust nii Euroopa tasandil kui ka siseriiklikult kujundama Elurikkuse strateegia aastani 2030 ja sellest lähtuvad rakendusaktid ning muud otsustused. Metsandusega seondub strateegia kõige otsesemalt läbi metsade kaitse ja seisundi parandamise eesmärgi. Elurikkuse strateegia kohaselt tuleb tõhustada metsade kaitset ning pöörata enam tähelepanu metsadega seotud elurikkuse aspektidele, sealhulgas kaitstavate metsaelupaikade ning liikide kaitsele. Vastavalt ELi elurikkuse strateegiale aastani 2030 tuleb kindlaks määrata ja range kaitse alla võtta kõik ELis veel alles olevad loodus- ja põlismetsad. Metsade majandamise seosed elurikkusega on võrdlemisi komplekssed, kuid üldreeglina põhjustab metsade intensiivsem majandamine metsade elurikkuse vähenemist. Antud negatiivne seos esineb nii liigirikkuse kui ka koosluste ja metsaökosüsteemide tasandil. Ehk teisisõnu, lähtudes pakutavatest ökosüsteemiteenustest ei saa (või on see keerukas ning kallis) samal ajal maksimeerida varustusteenust puidu tootmise näol ja elurikkust toetavaid teenuseid. Siiski on majandusviiside valikuga võimalik säilitada või suurendada elurikkust toetavaid teenuseid ning leida kompromiss või tasakaal metsa erinevate funktsioonide vahel. 11 Kui hästi on hoitud kaitsealused suure loodusväärtusega metsad? Muutused Natura 2000 võrgustikku kuuluvate kaitsealuste metsaelupaikade raietegevuses ja raiepiirangutes. Eestimaa Looduse Fond, Estwatch, 2021. 13. september 2022 15 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Lisaks raieviiside valikule aitab elurikkust säilitada raiete ajaline planeerimine – kevadine raierahu, mis praegu kehtib vaid riigimetsades – on oluline nii metsalinnustikule kui ka muule elustikule. Praegu on raierahu puhul tegemist siiski vaid osalise raierahuga (15. aprillil kuni 15. juuni), mis ei hõlma tervet pesitsusperioodi. Eesti Ornitoloogiaühing soovitab pidada raierahu vähemalt 15. juulini.. Tartu Ülikooli 2019. a uuringus12 tõdeti, et teaduskirjandusest ei ole leitav, kuidas lindude pesitsusaegne raie mõjutab linde, kuid tõenäoliselt luhtub vähemalt uuendusraiete piirkonnas suure osa lindude pesitsemine. Kui mitte otsese pesapaiga hävimise tõttu, siis tänaste mehhaniseeritud raievõtete põhjustatud müra tõttu, mis tekitab lindudes stressi ja põhjustab pesa hülgamist. Raierahu kestus tuleb kokku leppida maaomanikega, metsakasutajatega ja põhjendamiseks kasutada uuringutel põhinevaid argumente. Raierahu mõjude kindlaks tegemiseks on vaja läbi viia asjakohased uuringud. Metsamajanduse olulisim negatiivne mõju elurikkusele tuleneb asjaolust, et Eesti metsade majandamine on lageraiepõhine: aastal 2019 tehtud uuendusraiete 37 900 hektarist moodustasid lageraied 90,5%; samal aastal tehti turbe- ja valikraieid 4 800 hektaril13. Lageraiepõhise metsanduse (LPM) keskkonnamõju ja võimalusi seda leevendada on maailmas (ka Eestis) palju uuritud; LPMi kombineerimine turberaiete ja püsimetsandusega on aktiivse uurimise faasis. Uuringud näitavad, et LPMi ohud elustikule on seotud paljude protsessidega: peamised on elupaikade ja populatsioonide lokaalne hävimine ning ökoloogiliste seoste muutused tulenevalt raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist ja paljudest sekundaarsetest mõjudest. Maastikes moodustuvad liitunud puistute ja raiesmike mosaiigid, kus raiesmikel on ühtaegu spetsiifiline ökoloogiline roll (sh mõnele ohustatud liigile) ja riskid. Enamik negatiivseid mõjusid tugevnevad metsakasvatuse intensiivistudes ja raiealade suurenedes; need tulenevad näiteks lühemast raieringist, väiksemast põlispuude ja kõdupuidu hulgast, ulatuslikest raiesmikest, märgalade kuivendamisest, teedest jne. Praegu kehtivad nõuded säilikpuude jätmiseks aitavad mõningal määral mõjusid elustiku osas leevendada, kuid mitte täiel määral. Lageraiejärgse metsa üheealisus tähendab, et pärast hõrenemisfaasi domineerib kuni raievanuseni häiringutest peamiselt üksikpuude suremine ja võrastik püsib tihe. Vastavalt ei teki puistusse kuigivõrd vertikaalset heterogeensust (rindeid), häilulisust ja häiludes omakorda eripärast puistuarengut, mis on paljude liikide jaoks olulised. 12 Kevadsuviste raiete võimalik mõju metsalindudele ja seda leevendavad meetmed. Mägi, M. 2019. 13 Aastaraamat „Mets 2019“ peatükk „Raied“. 13. september 2022 16 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Puistutes puuduvad põlispuud (kui säilikpuid pole jäetud või on need hukkunud, või on säilikpuud olnud suhteliselt noored), puuõõnsuste hulk ja mitmekesisus on väga väike ning surnud puud on enamasti väiksemad kui domineeriva rinde eluspuud; nende struktuurielementide teke raieringi lõpul tähendab ühtlasi, et nende koloniseerimise aeg elustiku poolt jääb väga lühikeseks. MAK-i senise protsessi ning alusuuringute käigus on kaardistatud mitmeid intensiivse metsamajanduse korral elurikkusele kaasnevaid mõjusid ja probleemkohti: • metsalinnustiku arvukuse kahanemine (metsades pesitseva tavalinnustiku arvukus on seiretulemuste alusel viimase 33 aasta jooksul vähenenud keskmiselt 0,5% aastas); • raiepindalad on tasemel, mis metsade vanuselise struktuuri muutuste kaudu ohustab elurikkust ja võib ohustada metsade teisi ökoloogilisi funktsioone; • säilik- ja põlispuude jätmise praktikad ei ole piisavad metsaelustiku säilimiseks tulevases metsapõlvkonnas; • raiete käigus väheneb metsas surnud puidu kogus ja heterogeensus; • vanade haavikute elustik on perspektiivis ohustatud; • esimese rinde väärislehtpuude (tamm, pärn, vaher, jalakas,, künnapuu) vähesus ohustab nendega seotud liike ja kooslusi, nende puude rohkus on oluline kliima seisukohast süsiniku sidumise suurendamisel ja kliimamuutustega kohanemisel; • looduslike häiringualadega seotud elustik on ohustatud. Elurikkuse kaitsel on probleemiks ka asjaolu, et ohustatud metsaliikide kohta puudub neid arvestavate metsandusotsuste tegemiseks vajalik ülevaade. Ka seni reformimata riigimaade RMK-le üleandmisel või müümisel ei inventeerita loodusväärtusi, mistõttu kõrge kaitseväärtusega alad (näiteks metsaelupaigatüübid või kaitstavate liikide elupaigad) võivad sattuda raiesse. SMI 2014–2018 andmestiku järgi asus 65% elupaigatüübiväärilistest metsadest väljaspool ametlikult registreeritud elupaiku, mis tähendab, et metsaelupaikade seire ei kata suurt osa elupaigaks sobivaid metsi, ning samas, on veel metsaelupaigaväärtuslikke metsi, mida saaks täiendavalt elupaikadena arvele võtta14. Elurikkusele avaldab kaudset mõju ka metsade omandivorm, millest sõltub nende majandamise intensiivsus. Juriidilised isikud on intensiivsemad metsade majandajad 14 Bioloogilise mitmekesisuseindikaatorite analüüs erinevate metsaseireskeemide põhjal (SMI ja Natura2000-metsaelupaigad) Liira, J. 2020. 13. september 2022 17 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne võrreldes füüsiliste isikutega olles aktiivsemad nii raiel kui metsa uuendamisel 15. Füüsilistest isikutest omanike hulgas on suhteliselt rohkem passiivseid metsaomanikke. Seetõttu on tõenäoliselt ka füüsiliste isikute metsade elurikkus kõrgem. Kui valdavas osas on metsamajanduse ja elurikkuse seosed lokaalsed ning mõjud avalduvad enamasti vaid metsaelustikule siis maastike veerežiimi ja vooluveekogude veekvaliteedi ning seisundi muutuste kaudu võivad mõjud avalduda ka veekeskkonnale ja soode ning muude märgalade seisundile. Selliseks mõjufaktoriks on metsakuivendus, mis nii olemasolevate kuivendussüsteemide rekonstrueerimise kui ka võimalike uute rajamise kaudu võib mõjutada muid ökosüsteeme, eelkõige vooluveekogusid ja soid. Vooluveekogude puhul avaldab mõjusid eelkõige kuivendusvõrgu kaudu aga ka raiete tõttu veekeskkonda lisanduv heljum ja toitained, samuti kuivendusega kaasnev veerežiimi muutus. Veekvaliteedile avaldavaid mõjusid saab leevendada settetiikide ja puhastuslodude kasutusega. Soode puhul on peamiseks ohuks uute kuivenduskraavide rajamine või ka olemasolevate rekonstrueerimine looduslike sooalade piiril või läheduses. Samuti on kuivendus ohuks veel looduslikuna säilinud veerežiimiga soometsade ja soostunud metsade seisundile ja elustikule. Eeltoodule lisanduvad veel metskuivenduse kliimamõjud, mis seisnevad CO2 ja vähemal määral ka N2O emissioonis kuivenduse toimel aereeritud ja lagunevast turvasmullast. Kokkuvõttes võib metsakuivendust lugeda oluliseks metsamajanduse kaasmõjuks, mille minimeerimine nõuab mõjude eelhindamist ning leevendavate meetmete rakendamist. Praegu hinnatakse metsakuivenduse kavandamisel selle otseseid mõjusid looduskaitse objektidele, kuid mõjusid elurikkusele ja veekeskkonnale ning kuivenduse kliimamõjusid ei võeta otsustuste tegemisel piisavalt arvesse. Metsade, eelkõige soometsade ja soostunud metsade, veerežiimile avaldavad mõju ka lageraied, mille tagajärjel väheneb aurumine ning tõuseb veetase. Antud mõju piirkonna elustikule võib olla erinev. Veetaseme tõus võib kompenseerida kuivenduse mõju aga kuivenduse puudumisel kiirendada soostumist ning mõjutada negatiivselt piirkonnas välja kujunenud metsaökosüsteeme. 4.2 Raied ja ökoloogilised väärtused Metsandusega seotud peamisteks kitsaskohtadeks ei ole pelgalt üldine raiesurve, vaid metsandusliku majandustegevuse suurepinnalisus ja looduslikust foonist oluliselt äärmuslikum intensiivsus, ning metsamajanduse produktiivsuse tõstmiseks 15 Erametsakeskuse ettepanekud MAK aastani 2030 koostamise ettepaneku ettevalmistamiseks läbiviidava alusuuringu lähteülesandele 20.02.2018. 13. september 2022 18 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne põhjustatud elupaigatingimuste eriilmelisuse vähenemine (näiteks märgade muldade kuivendamine metsa produktiivsuse suurendamiseks). Metsa majandusliku kasutamise kõige äratuntavamaks ruumilise struktuuri tunnuseks on lageraiega tekkinud ajutiselt lagedad alad. Urmas Petersoni tehtud kaugseire tuletised Keskkonnaagentuurile pakuvad välja, et viimase kümnendi keskmine häilu pindala metsas ületab veidi kahte hektarit, kuid on ka väga suuri, üle 10 ha raiealasid16. Lageraiepõhise metsanduse elustikku ohustavad mõjud on seotud paljude eri protsessidega: peamised on mikroelupaikade ja populatsioonide lokaalne hävimine ning liikidevaheliste seoste muutused, mis tulenevad igakordsest raiehäiringust, sellele järgneva suktsessiooni laadist, puistute üheealisusest ning eelmainitutega seotud sekundaarsetest mõjudest. Elurikkusele avalduvate mõjude ulatust reguleerivad raieringi pikkus ja raiejärgsed säilikstruktuurid (kaudselt seega raiemahud), raiesmike pindala ja paiknemine ning valitud uuendamisviis ja teised metsakasvatusvõtted (nt kombineerumine kuivendusmõjudega). Eesti uuringutes16 on piirkondlikul tasemel kõige ulatuslikumalt dokumenteeritud 1) pikaajaliselt või suktsessiooni hilisemates faasides kujunevate mikroelupaikade vähenemise mõjud; 2) ohustatud liikide asurkondade isoleerumine raiesmike tõttu. Lageraied põhjustavad maastiku mastaabis mõõduka ulatuse puhul lühiajalist liigirikkuse suurenemist avakoosluste liikide osas, intensiivse majandamise korral aga elustiku homogeniseerumist ja levikutõkete kujunemist paljudele metsaliikidele. Mõju on seda tugevam, mida ühtlaselt suuremad on raiesmikud ja lühemad raieringid. Eesti raiesmike tavaline suurus varieerub umbes ühe suurusjärgu piires (u 0,5–5 ha), mille tulemusena on looduslikult dünaamilise maastikuga võrreldes homogeniseerunud nii puistud (üheealised, samamoodi majandatud jne) kui ka maastikud (ühtviisi killustunud). Homogeniseerumine pärsib liike, kes vajavad puistute sisemist heterogeensust või kelle asurkonnad toimivad looduslikult suurtes elupaigalaikudes. Lageraiejärgselt kujunevas noorendikus ja latimetsas toimub elustiku vaesumine, mida saab leevendada spetsiaalsete heterogeensust tekitavate harvendus- või valgustusraiete ja säilikpuude abil. Tavapärane valgustusraie pigem homogeniseerib puistut, kuna raiutakse enamuspuuliigiga konkureerivaid liike (nt kuusekultuurist raiutakse välja kiiremini kasvavad kased, haavad, pajud, kased, toomingad). Lageraiejärgse metsa üheealisus tähendab, et pärast hõrenemisfaasi domineerib kuni raievanuseni häiringutest peamiselt üksikpuude suremine ja võrastik püsib tihe. 16 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne. Eest Maaülikool, Tartu Ülikool, 2018. 13. september 2022 19 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Vastavalt ei teki puistusse kuigivõrd vertikaalset heterogeensust (rindeid), häilulisust ja häiludes omakorda eripärast puistuarengut, mis on paljude liikide jaoks olulised. Puistutes puuduvad põlispuud, puuõõnsuste hulk ja mitmekesisus on väga väike ning surnud puud on enamasti väiksemad kui domineeriva rinde eluspuud; nende struktuurielementide teke raieringi lõpul tähendab ühtlasi, et nende koloniseerimise aeg elustiku poolt jääb väga lühikeseks. Põlispuude ja suurte surnud puude olulisus paljudele linnu-, sambliku-, sambla- ja puiduseeneliikidele on hästi dokumenteeritud, sh ka nende vähesuse piirav mõju ohustatud asurkondadele ja mitmete liikide võime asustada niisuguste puude olemasolul ka majandusmetsi. Metsade struktuur on lageraiejärgsete metsade puhul lihtsustunud ning metsa paljufunktsioonilisus vajab toetamist ja taastamist. Eestis on vähe alles jäänud looduslikus seisundis metsi, siiski on veel palju looduslähedase struktuuriga majandusmetsi ajaloolise järjepidevusega metsamaal ja parkides. MAK alusuuring toob probleemina välja, et metsades väheneb jätkuvalt puistu suurstruktuuride sagedus (sh vanad ökoloogiliselt väärtuslikud puud ja jäme surnud puit). Raiesse satuvad korraga ulatuslikud piirkonnad, lagedaks raiutud alad muutuvad väga suureks. Metsaseadus reguleerib maksimaalset uuendusraie pindala, mis aga ei näita tegelikku võimalikku lageala suurust, kuna raiesmiku kõrvale tohib teha uue lageraielangi kohe, kui raiesmik on uuenenud (uuenenud metsaks aga loetakse sageli juba kuni mõne aasta vanuseid raiesmikke). Suured lageraielangid tekivad maastikus ka seetõttu, et ühe eraldise piires ei ole lageraielankidel kogupindala ülempiiri. Lageraiete tõttu satuvad vanad metsad järjest suuremasse eraldatusesse, piiratud levikuvõimalusega liigid ei suuda metsamaastikes liikuda. Metsadega seotud ohustatud liigid ei suuda pikaajaliselt säilida killustunud metsamaastikus. Metsaliikide levikubarjäärid suurenevad ja arvukus langeb. SMI on jälginud ka tavalisemaid bioloogilise mitmekesisuse indikaatoreid. Vaatlusperioodi jooksul on järsult vähenenud bioloogiliselt vanade puude sagedus kuusikutes ja mingil määral ka männikutes. Järsu vähenemise on läbi teinud surnud puidu maht puistutes, samas kui suure-läbimõõduline lamapuit on metsades sagenenud. Väikesemõõdulistes indikaatorites on jätkuvalt harvenenud õõnsustega tüved ja erinevate putukate tekitatud aukudega (d>5mm) kuiv puit. Samas on sagenenud üldiselt torikseente viljakehade ja rähnide olemasolu okasmetsades. Sammaldunud lamapuitu on harva, aga olukord paistab paranevat. Rippsamblike sagedus on stabiilne. Kokkuvõtlikult, suur-struktuuride kadumine, õõnsuste ja putukaaukudega tüvede vähenemine võib olla eelnevaks märgiks tulevikus toimuvatele negatiivsetele muutustele ka üldises okasmetsades elurikkuses, isegi kui hetkel ei ole väike-indikaatorite seis seireperioodi jooksul halvenenud. 13. september 2022 20 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Teoreetilise analüüsi põhjal on tulususe tõstmiseks ja metsakahjustuste vältimiseks (eriti kuusikutes) soovitatud kohati kasutada lühemaid raieringe17. Nende rakendamisel on aga veelgi raskem tagada metsade ökoloogilist funktsiooni ja seega nende tasuvus väheneb ökoloogilisse funktsiooni investeerimise arvelt. Siiski on mitmed simulatsiooniuuringud leidnud, et metsamajanduse intensiivistamine koos kaitsealade pindala suurendamisega võib anda nii kõdupuidu ja teiste loodusmetsaliikide kui ka puidutootlikkuse jaoks positiivse tulemuse18. Eestis pole sellist analüüsi tehtud. 4.3 Loodusväärtuse hoidmise finantsmehhanism Erametsaomanikud (ja ka metsaühistud) saavad Eestis metsatoetusi SA Erametsakeskuse ja metsaühistute vahendusel. Euroopa Liidu toetused on Eesti maaelu arengukava meetmed, mida rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ning kaasfinantseeritakse Eesti riigi eelarvest. Siseriiklike toetuste raha tuleb riigieelarvest. Metsaomanik saab taotleda järgmisi toetusi: • Metsa uuendamise toetus • Pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetus • Erametsaomanike nõustamise toetus • Metsamaaparandustööde toetus • Metsa inventeerimise toetus • Metsa sertifitseerimise toetus • Üraskikahjustuste ennetamise toetus • Natura 2000 toetus erametsamaale • Väljaspool Natura 2000 võrgustiku ala asuvate erametsaalade looduskaitseliste piirangute hüvitamise toetus • Metsameede (hooldusraied, laasimine, ulukikahjustuste ennetamine) • Vääriselupaiga kaitse lepingud 17 Profitability analysis of short rotations in Scots pine, Norway spruce and silver birch stands. – Forestry Studies | Korjus, H., Põllumäe, P., Rool, S. 2011. Metsanduslikud Uurimused 54, 28–36. 18 Effects of intensified forestry on the landscape-scale extinction risk of dead wood dependent species. Ranius, T. ja Roberge, JM. (2011). Biodiversity and conservation. 20 :13 , 2867-2882 13. september 2022 21 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne • Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamise ja hoiu investeeringutoetus • Erametsaomanike nõustamise toetus, mida saab taotleda metsanduskonsulent, mitte erametsaomanik Toetuste andmist reguleerivad siseriiklike toetuste määrus, Natura erametsa toetuse määrus ja metsameetme määrus. Maaeluministeerium kavandab perioodil 2021–2027 rakendada EL kaasrahastatavat toetust „Investeeringud bioressursside väärindamisse“, mille sihtgrupiks on ka metsandusettevõtted. Erametsaomanike looduskaitseliste tegevuste toetamise meetmete kirjeldused on toodud järgnevalt: • Vääriselupaiga kaitseks saab erametsaomanik sõlmida Erametsakeskusega lepingu, kes hüvitab metsakasutuse kitsendustega põhjustatud kahjud ja kulud. Vääriselupaiga kaitset reguleerib metsaseadus (§ 23). • Natura meetmega hüvitatakse looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäävat tulu Natura 2000 võrgustiku alal piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis ja projekteeritaval alal ning sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. Toetuse suurus on täna 110 €/ha (sihtkaitsevööndis) või 60 €/ha (piiranguvööndis, hoiualal ja projekteeritaval alal). • Pärandkulutuuri säilitamise toetusega toetatakse erametsamaal paikneva pärandkultuuri objekti korrastamist, hooldamist, säilitamist, tähistamist, sellele avaliku juurdepääsu tagamist, eksponeerimist, kaardistamist ja arhiivimaterjalide kogumist. Varasemate aastate kohta on teada kavandatud tööde maht, sest metsaomanikel oli kohustus enamike metsauuendamisvõtete rakendamisel esitada metsateatis. Kuid alates 2014. aastast puuduvad regulaarselt esitatavad andmed metsauuenduse kohta eramaadel, sest metsateatise esitamise kohustusest loobuti. Aastaraamat Mets 2018 andmetel maksti erametsanduse toetusi 2018. aastal 2,5 miljonit eurot (2010. a 2,35 miljonit eurot). Kõige suurem toetuse liik on metsauuendamise toetus, sellele järgnevad erametsaomanike nõustamine, metsaühistu toetus ja metsamajandamise kavade koostamine. SA Erametsakeskus koostatud uuringu19 kohaselt oli uuendamise toetuste summa 2018. a 1,25 miljonit eurot ning selle abil uuendati 7 235 ha metsamaad (2008. a 3 673 ha) – toetusega 19 Aastail 2008 - 2018 makstud erametsanduse arendamise toetused ja nendega kaasnenud mõju 13. september 2022 22 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne uuendatud metsamaa pindala on olnud tõusvas trendis alates aastast 2009. Võrdluseks, RMK uuendas 2020. aastal metsa 11 756 hektaril (2019. aastal 11 760 ha). Kui aastal 2008 olid toetuste saajatest 66% juriidilised isikud ning 20% füüsilised isikud siis 2018. aastal oli proportsioon vastupidine, vastavalt 28% ja 67% (ülejäänud FIE-d). 4.4 Mets kui elukeskkond ja pärandkultuuri kandja Eesti metsapoliitika deklareerib Eestimaa elanike traditsiooniliselt tugeva seotuse metsaga, kus inimene veedab suure osa oma igapäevaelust ja puhkuseajast. Lisaks kajastub mets sagedasti nii eesti kunstis, folklooris kui ka keeles, tõestades sellega oma suurt tähtsust kohalikus kultuuripärandis. Metsanduse arengukava koostamise ettepaneku ettevalmistamise käigus tõid huvitatud osapooled välja, et metsa ja selle rolli tähtsustamine, uurimine, teadvustamine on vajalik nii eestlase identiteediloome, ruumilise keskkonna kujundamise kui ka kultuuri ja traditsioonide hoidmise seisukohast, kuivõrd Eesti inimeste pärimuslik loodusetundmine väheneb ning õppeasutustes ei käsitleta piisavalt talupojapärimuste ja esivanemate loodushoidlikke tavasid, näiteks traditsioonilisi metsakasutusviise, looduslikke pühapaiku kui erakordset kultuuripärandit, ei ole loodud võimalusi vanema kultuuripärandi ühendamiseks tänapäevase tervisekäitumisega. Huvirühmade hinnangul on metsade säilimine väljaspool ruumilise keskkonna kavandamise haardeulatust ning Eesti nüüdisarhitektuuris kasutatakse liiga vähe puitmaterjali. Lisaks on vähenemas inimeste harjumus metsas käia või julgus selle hüvesid kasutada. Seda, kuidas ja millised metsad on kõrgkultuurilise inspiratsiooni allikad, ei ole seni ulatuslikult uuritud. Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu kohaselt toetab kultuurilist funktsiooni hästi täidetud ökoloogiline funktsioon — elurikkus. Loomeinimestes äratavad huvi ja pakuvad esteetilist naudingut metsad, kus ei ole märgata häiringut tekitavat inimtegevust. Loovisik tunneb seost ja lisab kontseptsiooni. Soosivad faktorid on suured ja erikujulised puud, looduslikkus (näiv puutumatus), mitmevanuselised ja -liigilised puistud, võimalus kohtuda muljetavaldavate liikidega, näha loomade (sh putukate) tegevusjälgi. Oluline on, et sellised metsad oleks elukoha ja/või väikeste radade lähedal. 13. september 2022 23 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Puhkeväärtuslikus mõttes, kuivõrd on tõestatud looduskeskkonna positiivne mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele,20 näiteks esineb lapsepõlves21 rohealade lähedal elanud inimestel vähem skisofreeniat,22 peetakse esmatähtsaks linna(lähedasi) metsi, mille puhul võivad olla probleemiks kahandamine ja hakkimine uusarendustega23, või ootamatud ja ulatuslikud (lage)raied24, või ulatuslikud inim- (metsapõlengud) või loodustekkelised (tormid, kahjurid) kahjustused. Kuigi linnametsadel on ka negatiivseid külgi, nagu kuritegevuse riski võimalik tõus, peetakse üleilmselt vajalikuks nende pindala ja funktsionaalsuse kasvatamist25. Metsaregistri andmetel on Eesti asulate sees ja lähiümbruses (raadius 3 km) metsasus 34%, ning metsaeraldise ligipääsetavus lähimast teest on keskmiselt 170 m. Puhkemetsadena eelistatakse küpseid ja vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu ei ole, kuid mets on 20 Humans and nature: how knowing and experiencing nature affect well-being. Russell, R., Guerry, A. D., Balvanera, P., Gould, R. K., Basurto, X., Chan, K. M., ... & Tam, J. (2013). Annual Review of Environment and Resources, 38, 473-502. 21 Kuidas paistab mets lastekirjanduse aknast? Lees 2014 Õpetajate Leht 2. mai. 22 Childhood exposure to green space–A novel risk-decreasing mechanism for schizophrenia?. Engemann, K., Pedersen, C. B., Arge, L., Tsirogiannis, C., Mortensen, P. B., & Svenning, J. C. (2018). Schizophrenia research. 23 Keskkond, tervis ja heaolu. Väljaandes Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. Orru, K. Roose, A., Ainsaar, M., Gutmann, R., Gauk, M., & Orru, H. (2015) SA Eesti Koostöö Kogu. Tallinn. 24 Linnamets pole vaid loodusand. Levald. (2017). Sirp. 24.03.2017. 25 Strategically growing the urban forest will improve our world. Endreny, T. A. (2018). Nature communications, 9(1), 1160. 13. september 2022 24 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne hõre26;27;28;29;30. Eesti riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastavad inimesed on üldiselt metsa seisukorraga rahul31. Metsaga seotud rahvakultuuri ja identiteedi32 püsimiseks peetakse oluliseks, et paljudel inimestel säiliks ja oleks mitmekülgne side metsaga, seda nii puiduliste kui ka mittepuiduliste hüvede kogumise ja kasutamise (korilus, küttimine), jalutamise, metsas matkamise ja ööbimise, elustikuvaatluste, teatud paikade oluliseks 33 (pärandkultuuriobjektid) , tähenduslikuks (vanad vabakujunduslikud pargialad, mida tänapäeval käsitletaksegi metsana (kantud metsaregistrisse) kuigi oma olemuses evivad varasemaid maastikukujunduse kultuuri ja üksikobjektide jäänuseid) või pühaks pidamise34, legendide, muinasjuttude jms läbi. Eesti looduslikud pühapaigad on ja nende hoidmine aitab säilitada Eesti traditsioonilisi väärtuseid ja omanäolist kultuuriruumi. Kohaliku kultuuripärandi säilitamisel on mõju ka rahvusvahelistele suhetele. Eesti on 2006. aastal liitunud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooniga ja sellest tulenevalt on riigil kohustus kaitsta elavaid kultuurinähtusi. Näiteks ristide lõikamine puusse Lõuna-Eesti matusekombestiku osana, kui elav traditsioon, on kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Selle unikaalse traditsiooni jätkamise eeldus on ristimetsade olemasolu. Metsade olukord või majandamine paljudes looduslikes (püha)paikades on aga selgelt seda kultuurilist funktsiooni häiriv35 või takistav. Looduslike pühapaikade kaitsmist pärsib see, et lõpule 26 Balancing different forest values: Evaluation of forest management scenarios in a multi-criteria decision analysis framework. Eggers, J., Holmgren, S., Nordström, E. M., Lämås, T., Lind, T., & Öhman, K. (2017). 27 Forest Policy and Economics; Edwards, D., Jensen, F. S., Marzano, M., Mason, B., Pizzirani, S., & Schelhaas, M. J. (2011) 28 A theoretical framework to assess the impacts of forest management on the recreational value of European forests. Nestra-Junolaine, L. (2014). Ecological Indicators, 11(1), 81-89 29 Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring. Nestra-Junolaine, L. (2014). Magistritöö Maaülikoolis 30 Two approaches for understanding land-use conflict to improve rural planning and management. Mann, C., & Jeanneaux, P. (2009).Journal of Rural and Community Development, 4(1). 31 Külastajaseire RMK-s. RMK 2010. ja 2015. aasta külastajauuringu kokkuvõte. (2018). Riigimetsa Majandamise Keskuse Külastuskorraldusosakond. 32 Looduslikud pühapaigad. Väärtused ja kaitse. (2007) .Õpetatud Eesti Seltsi Toimetised 36. 33 Väike pärandkultuuri käsiraamat. Eesti Loodusfoto. Tarang, , l. Jt. (2007). Tartu. 34 Elanike hoiakud seoses hiite jt looduslike pühapaikadega. Hiite Maja, Faktum Ariko. (2014). 35 Rüüstatud pühapaigad. Kaasik, A. (2018). 13. september 2022 25 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne on viimata nende uurimine (kaardistamine) ning puudub selgus, millised neist on mälestus möödunud aegadest, millised endiselt kohad, mida kasutatakse usulisteks toiminguteks. Avalike kulutuste andmed (kulugruppide kaupa) metsamajandusele on aga puudulikud, ehkki need on just näitajad, mis on otseselt seotud metsapoliitika kujundamise ja rakendamisega. Avaliku sektori kulutusi väljendavad näitajad tuleks edaspidi välja selgitada ja nende trendi jälgida. Samuti hinnata, kas kulutused on piisavad võrreldes metsasektori puidukäibega. Seda on võimalik teha sihtotstarbeliste uuringute abil. 4.5 Metsade roll süsinikuringes ja süsiniku talletamises Metsad on olulised süsiniku (C) sidujad ja talletajad ning seeläbi kliimamuutuste leevendajad ning seetõttu tuleb metsade majandamisel arvestada tegevuste planeerimisel võimalike mõjudega nende süsiniku bilansile. Majandamisega on võimalik metsade süsiniku sidumist suurendada, seda 50 aastaga arvestatud ajaperspektiivis, kuid samas põhjalikke teadmisi kõikide metsamajanduslike tegevuste mõjust Eesti metsade süsiniku bilansile meil veel pole. Regulaarselt esitatakse riigi poolt kasvuhoonegaaside (KHG-de) inventuuri aruanded vastavalt Pariisi kokkuleppe Enhanced Transparency Framevork aruandlusjuhistele 18/CMA.1 ning 5/CMA.3 ja Euroopa Liidu Energialiidu juhtimismäärusele 2018/1999, mis võimaldab osaleda rahvusvahelises lubatud heitkoguste ühikute müügis ning samuti annavad need aruanded sisendi riikliku kliimapoliitika kujundamisele. Teadusuuringutel põhinevad riigispetsiifilised süsiniku mudelid tagaksid Eestile parema positsiooni rahvusvahelistel läbirääkimistel ning täpsema kasvuhoonegaaside heite arvestuse. Lageraiejärgselt toimuvad ökosüsteemis kardinaalsed muutused: drastiliselt muutuvad valgus ja temperatuuritingimused, aga ka toitainete- ning süsiniku ringe. Kuna süsinikku siduvaid puid enam pole või on neid väga vähe (seemnepuud, säilikpuud), kuid mullahingamine võib olla intensiivistunud (lagunevad raiejäätmed, tõusnud mullatemperatuur), siis muutub ala süsinikku siduvast süsteemist süsiniku allikaks. Millal taastuv ökosüsteem jälle süsinikku siduma hakkab, see on üks olulisemaid teaduslikke ja rakenduslikke võtmeküsimusi metsanduses süsinikuringe seisukohast. 13. september 2022 26 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Levinud on seisukoht, et raiejärgselt on raiesmik/noorendik süsiniku allikas ligikaudu 10 aastat või isegi kauem36,37,38. Lõppenud RMK rakendusprojekti („Raiete mõju metsade süsinikuringele“ 2015–2018) saadud tulemused näitavad aga, et isegi suhteliselt madala mullaviljakusega mustika kasvukohatüübis muutus männinoorendik süsinikku siduvaks juba 7 aasta vanuses. Viljaka kasvukoha (jänesekapsa kasvukohatüüp) raiesmik oli teisel raiejärgsel aastal aga vaid nõrk C allikas (- 0,51 t süsinikku hektari kohta aastas) ja muutus süsinikku siduvaks samuti 7. raiejärgsel aastal. Hiljutine Eestis läbiviidud uuring on, kasutades turbulentse kovariatsiooni meetodit, näidanud et näiteks lageraie järgselt muutub metsaökosüsteem süsiniku eritajast selle sidujaks kuue aasta jooksul39. Süsiniku sidumise saavutamine võtab erinevate uuringutele põhjal peale lageraiet aega kuni 20 aastat ja peale metsatulekahju üle 50 ja peale putuka- ja tormikahjustust ca 5 aastat 40. Paljude uuringute üheks enim vaidlusi põhjustanud küsimuseks on surnud puidu olemasolu metsaökosüsteemis41. Süsiniku tagavara puitses biomassis metsamaal on viimastel aastakümnetel suurenenud, tõusev tagavara tähendab ka suurenenud süsiniku sidumise võimet. Perioodil 1990 kuni 2019 suurenes see okaspuumetsades 22 470 tuhat tonni ja lehtpuumetsades 13 991 tuhat tonni. Kokku suurenes sellel ajavahemikul süsinikutagavara metsades 36 461 tuhat tonni. Perioodil 2010–2019, kui metsandust 36 Ecosystem carbon dioxide fluxes after disturbance in forests of North America. Amiro, B.D., jt, G. and Xiao, J. (2010). J Geophys Res-Biogeo, 115. 37 Patterns of NPP, GPP, respiration, and NEP during boreal forest succession. Goulden, M.L., McMillan, A.M.S., Winston, G.C., Rocha, A.V., Manies, K.L., Harden, J.W. and Bond-Lamberty, B.P., 2011. Global Change Biol, 17(2): 855-871. 38 The role of harvest residue in rotation cycle carbon balance in loblolly pine plantations. Respiration partitioning approach. Noormets, A., McNulty, S.G., Domec, J.C., Gavazzi, M., Sun, G. and King, J.S., 2012. Global Change Biol, 18, 10, 3186-3201. 39 Patterns of carbon sequestration in a young forest ecosystem after clear-cutting. Rebane, S., Jõgiste, K., Kiviste, A., Stanturf, J.A., Metslaid, M. 2020. Forests, 11(2), 216. doi:10.3390/f11020126 40 Direct measurements of carbon exchange at forest disturbance sites: A review of results with the eddy covariance method. Rebane, S., Jõgiste, K., Põldveer, E., Stanturf, J.A., Metslaid, M. 2019. Scandinavian Journal of Forest Research, 34(7), 585−597. https://doi.org/10.1080/02827581.2019.1659849 41 Uri, V., Kukumägi, M., Aosaar, J., Varik, M., Becker, H., Aun, K., Lõhmus, K., Soosaar, K., Astover, A., Uri, M., Buht, M., Sepaste, A., Padari, A. 2022 The dynamics of the carbon storage and fluxes in Scots pine (Pinus sylvestris) chronosequence. Science of the Total Environment. 817, 152973. Antud küsimuse keerulisus on peegeldatud ka artikli avaldanud ajakirja tagasisiside rubriigis, kus esitatakse kriitilisi vaateid. 13. september 2022 27 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne on kujundanud „Eesti Metsanduse arengukava aastani 2020“ suurenes süsinikutagavara okaspuumetsades 5 210 tuhat, lehtpuumetsades 4 076 tuhat tonni. Kokku 9 286 tuhat tonni42. 4.6 Metsade tervisliku seisundi ja elujõulisuse säilitamine Seaduse järgi on metsade seisundi ja kahjustuste esinemise jälgimine metsaomaniku kohustus, mille täitmisega paraku ei tulda toime ei riigi- ega erametsas. Keskkonnaagentuuri koostatud ülevaated metsade seisundist ja kahjustajate esinemisest on üsna pealiskaudsed ega peegelda tegelikku olukorda metsas. Ametlikud andmed näiteks ei kajasta invasiivsete patogeenide ja kahjurite esinemist ega kahjusid. Kuid viimaste aastate uue tendentsina on meil täheldatud mitmete putukkahjurite esmakordseid hulgisigimisi ja patogeenide kahjustusi, mis varem on esinenud üksnes lõunapoolsetes piirkondades. Metsade kui ökosüsteemide kliimamuutustega kohanemise võimekuse suurendamiseks on soovitav rakendada seal, kus võimalik, looduslähedast majandamist (nt genotüüpide ja metsa elupaikade mitmekesisuse ning ökosüsteemide aineringe tasakaalu säilitamist) ning inimtegevusest tugevalt mõjutatud metsaalade taastamist. Puudub süsteemne seire ja hinnangud sisse toodud metsa- ja haljastuse istutusmaterjali kohta, kuid selline bioloogiline materjal on kõrge riskiga invasiivsete patogeenide ja kahjurite levitamisel. Lisaks turustatakse Eestisse lõunapoolsete piirkondade puude järglasi (nt jalakad haljastusele), need enamasti ei sobi meie tingimustesse, kuid võivad levitada patogeene. Seega, mõtestatud tegevus ja kahjude ennetamine on kordi odavam kui hilisem likvideerimine. Kompetentse metsakaitsepersonali vähesus on siinkohal tõsiseks probleemiks. Kliimamuutuste tingimustes on metsa patogeenide probleem aina tõsisem ning metsakahjustajate seire ja selle korraldus aina olulisem suund tagamaks metsade tootlikkust ja elujõulisust. Käesoleval ajal korraldab taimekahjustajate seiret Põllumajandus- ja Toiduamet. Kokku oli aastal 2018 metsamaast kahjustatud 809,7 tuhat hektarit43. Kõige suurema osa (36,8%) kahjustustest moodustasid sõraliste poolt tekitatud kahjustused. Sõraliste poolt oli kahjustatud 298,3 tuhat hektarit. Teine oluline kahjustuste tekitaja oli seenhaiguse poolt põhjustatud juuremädanik juurepess, moodustades 13,5% kõigist kahjustustest. 42 Alusandmed statistika andmebaasist: KK509 43 Statistiline mets. 20 aastat statistilist metsainventeerimist Eestis. SMI 2018 andmed. 13. september 2022 28 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne SMI 2018 andmetel on juurepessust kahjustatud metsamaad 109,7 tuhat ha. Võib aga eeldada et juuremädanikest on tegelikkuses kahjustatud rohkem metsamaad. Raiete läbiviimine ja puidu väljavedu raskete metsamasinatega võivad põhjustada mulla tihenemist, roobaste teket ja mullakihtide segunemist, mis võivad pikaajaliselt mõjutada mulla struktuuri, bioloogilist aktiivsust ja seeläbi ka metsade produktiivsust. Mulla tihenemine suurendab mulla lasuvustihedust ja vähendab mulla poorsust, mis mõjuvad negatiivselt mulla niiskusrežiimile, vee läbilaskevõimele ja mulla õhustatusele. Tihenenud mullas on raskendatud ka vee ja toitainete omastamine taimede, sh puude poolt. Lisaks mulla füüsikalistele omaduste mõjutamisele võivad mullahäiringud olla ka visuaalselt ebaesteetilised ning tekitada avalikkuse pahameelt. Mulla tallamist ja roobaste teket on võimalik vähendada, kui metsamasinad liiguksid töö käigus oksavallil. Pehmete talvede korral suureneb puidu väljaveol kulu ja raskus metsateede korrashoiule. Külmumata pinnal võib läbiviidud raie oluliselt mulda kahjustada. Kuna soojad talved ja läbikülmumata mullaga raiete läbiviimine muutub muutuvas tulevikukliimas tõenäoliselt üha levinumaks praktikaks, on kirjeldatud probleemistik kindlasti oluline ja väärib teaduslikult põhjendatud tähelepanu. Kodumaised uuringud mullahäiringute teemal praktiliselt puuduvad. 4.7 Metsade sotsiaalne funktsioon Metsade üks oluline sotsiaalne funktsioon seisneb metsanduse ja selle majandamisega seotud töökohtade loomes, mida on kirjeldatud peatükis „4.10 Metsandus majanduses ja tööhõives“. Käesolevas peatükis tuuakse välja metsa sotsiaalne funktsioon tervise edendamise ja puhkeväärtuse valdkonnas, mida on vastavalt käsitletud Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruandes. Looduskeskkonna positiivne mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele on veenvalt tõestatud44, näiteks esineb lapsepõlves rohealade lähedal elanud inimestel vähem skisofreeniat45. Eesti lastekirjandusest nähtub, et lapse positiivse vaimse arengu toetamiseks on vajalikud metsa lähedal elamine või seal elavad sugulased; metsas elamise asemele on lasteraamatutes tekkinud metsas ära käimine, puhkemetsa 44 Humans and nature: how knowing and experiencing nature affect well-being. Russell, R., Guerry, A. D., Balvanera, P., Gould, R. K., Basurto, X., Chan, K. M., ... & Tam, J. (2013). Annual Review of Environment and Resources, 38, 473-502. 45 Childhood exposure to green space–A novel risk-decreasing mechanism for schizophrenia?. Engemann, K., Pedersen, C. B., Arge, L., Tsirogiannis, C., Mortensen, P. B., & Svenning, J. C. (2018). Schizophrenia research. 13. september 2022 29 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne külastus46, mis rõhutab kergesti ligipääsetavate metsade olulisust. Eestis on küll metsa palju, kuid puhkeväärtuslikus mõttes võib esmatähtsaks pidada linna(lähedasi) metsi, mille puhul on kohati probleemiks kahandamine ja hakkimine uusarendustega47. Samuti häirivad linnaelanikke ootamatud raied, mistõttu on soovitatav kooskõlastada raieload linnametsades kohaliku omavalitsusega48 või viia need metsad linna omandusse, läbi mille saab suurendada linna kureerivat ja suunavat rolli oma territooriumil asuvate metsade üle. Ettepanek linnametsade paremaks suunamiseks on esitatud ptk-is 4.9 Metsade kasutamise ruumiline suunamine. Kuigi linnametsadel on ka negatiivseid külgi nagu kuritegevuse riski võimalik tõus, peetakse üleilmselt vajalikuks nende pindala ja funktsionaalsuse kasvatamist49. Metsaregistri andmetel on Eesti asulate sees ja lähiümbruses (raadius 3 km) metsasus 34%, ning metsaeraldise ligipääsetavus lähimast teest on keskmiselt 170m. Samas, hea ligipääsetavusega metsade seas on palju noori või raieküpseks saanud metsi, vähe vanu metsi (vanus ületab raieküpsuse ea). Lisaks sotsiaalsetele funktsioonidele omavad linnalähedased metsad kliimamuutuste mõju puhverdavat rolli. Metsade struktuuri sobivust rekreatsiooniks on inimeste eelistuste tasemel palju uuritud. Üldiselt loetakse headeks puhkemetsadeks küpseid ja vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu ei ole, kuid mets on hõre50. Eriti madala rekreatsioonilise väärtusega on noorendikud51. Rekreatsioonilist väärtust kasvatavad paremad 52,53 orienteerumisjuhendid ning teenuste ja vahendite pakkumine matkaradadel , puistu 46 Kuidas paistab mets lastekirjanduse aknast? Lees 2014 Õpetajate Leht 2. mai. 47 Keskkond, tervis ja heaolu. Orru, K. Roose, A., Ainsaar, M., Gutmann, R., Gauk, M., & Orru, H. (2015) Väljaandes Eesti inimarengu aruanne 2014/2015. SA Eesti Koostöö Kogu. Tallinn. 48 Linnamets pole vaid loodusand. Levald 2017 Sirp 24.03.2017. 49 Strategically growing the urban forest will improve our world. Endreny, T. A. (2018). Nature communications, 9(1), 1160. Balancing different forest values: Evaluation of forest management scenarios in a multi-criteria decision analysis framework. 50 Eggers, J., Holmgren, S., Nordström, E. M., Lämås, T., Lind, T., & Öhman, K. (2017). Forest Policy and Economics. 51 A theoretical framework to assess the impacts of forest management on the recreational value of European forests. Edwards, D., Jensen, F. S., Marzano, M., Mason, B., Pizzirani, S., & Schelhaas, M. J. (2011). Ecological Indicators, 11(1), 81-89. 52 Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring. Nestra-Junolaine, L. (2014). Magistritöö Maaülikoolis. 53 Rekreatiivsete loodusturismitoodete arendamine RMK Oandu-Ikla matkatee näitel. Kaevats, G. (2015). Magistritöö, Tartu Ülikooli Pärnu kolledž. 13. september 2022 30 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne struktuuri osas vanade erikujuliste puude ja männikute suurem hulk (Vassiljev jt 2010) ning paljude surnud puudega metsakahjustuse minimeerimine 54,52. Kui vaadelda teemat metsamaastiku kontekstis, võib kitsaskohtadeks pidada tendentsi üheliigiliste ja lihtsa struktuuriga puistute osakaalu suurenemisele. Näiteks Saksamaal Swarzwaldis toovad looduses puhkajad häiriva faktorina välja loodusliku-ilmeliste puistute vähesuse ja taimestiku ühetaolisuse, monokultuurid55. Ka Rootsi uuring näitab, et inimesed eelistavad erivanuselist leht-okas segametsa mõõduka määra kõdupuiduga56. Eesti riigimetsa puhke- ja kaitsealasid külastavad inimesed on üldiselt metsa seisukorraga rahul57. 4.8 Metsade tootlike funktsioonide säilitamine Männi osatähtsus 1958. ja 1975. aastast (41,9 ja 40,6%) on langenud aastateks 2015 ja 2016 (32,6%) 8–9% võrra. Kuuse osakaal 1988. aastast (23,5%) on langenud 2015. ja 2016. aastaks ca 17% peale. Lehtpuude osatähtsus on 2016. a (Ks, Hb, Lm, Lv) kokku 48,5%, 1958. a 34,8%. Antud näitajate puhul on tegemist metsamaa jagunemisega valitseva või enamuspuuliigi järgi. Seejuures halli lepa osakaal on suurenenud 5,5% ehk 47 tuhandelt hektarilt (1958) 196–198 tuhandeni. Hall lepp ja kuusk aga jagavad samu kasvukohti. Eesti metsade seisundi takseerimine ja seire ei anna head ülevaadet erinevate metsa poolt pakutavate ökohüvede kohta. . Metsa majanduslike funktsioonidena nähakse valdavalt metsa puidulist ja süsinikusidumise väärtust, vähe on aga infot mittepuidulistest majanduslikest, ökoloogilistest, kultuurilistest ja sotsiaalsetest väärtustest. Mittepuidulise tootesektori osale metsade majandusliku arengu raames pööratakse suhteliselt vähe tähelepanu ning selle kohta ei koguta samal määral statistikat kui puidusektori osas. Lageraied häirivad nii turismisektorit kui ka metsade sotsiaalset ja 54 A preliminary assessment of preferences for Estonian natural forests. Hansson, K., Külvik, M., Bell, S., Maikov, K. (2012). Baltic Forestry 18: 299-315. 55 Two approaches for understanding land-use conflict to improve rural planning and management. Mann, C., & Jeanneaux, P. (2009). Journal of Rural and Community Development, 4(1). 56 An economic valuation of the recreational benefits associated with nature-based forest management practices. Nielsen, A. B., Olsen, S. B., & Lundhede, T. (2007). Landscape and urban planning, 80(1-2), 63- 71. 57 Külastajaseire RMK-s. RMK 2010. ja 2015. aasta külastajauuringu kokkuvõte. Riigimetsa Majandamise Keskuse Külastuskorraldusosakond (2018) 13. september 2022 31 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne rekreatsioonilist funktsiooni ning puistute struktuurse ühtlustamise kaudu vähendavad bioloogilist mitmekesisust. Asulates elavatest inimestest on looduslikus seisundis mets kaugel. Väherakendatud on asulalähedaste metsamaade kultuurilis-inspireeriv, hariduslik ja puhkeväärtus, sh mõju tervisele. Sellise ühefunktsionaalse metsakorraldamise praktika jätkumine ja puistu struktuuri optimeerimine puidutootmisele ohustab teiste metsaga seotud hüvede tulevikku. 4.8.1 Metsakultiveerimismaterjal Metsaistutusmaterjali toodang on küll võrreldes 2010. aastaga suurenenud, kuid seoses erametsas metsauuendamise mahu kasvuga ei ole erametsaomanikele kodumaist metsaistutusmaterjali jätkunud. Puudujäägi katmiseks on metsaistutusmaterjali valdavalt sisse toodud Lätist ja Leedust. Keskkonnaameti info kohaselt on viimase 3 aasta jooksul toodud naaberriikidest sisse 11,3 miljonit metsataime. 2018 aastal uuendati ca 8 300 hektari erametsa. Selgelt on vajadus metsataimede ettekasvatamise suurendamise järele. 2019. aasta kevadeks on Eestis erataimlates kasvatatud taimi Keskkonnaameti antud hinnangu kohaselt ca 8,4 miljonit. RMK seemnemajanduse eesmärk on tagada Eesti metsade metsapuuseemne vajaduse rahuldamine. 2018. aasta lõpu seisuga on kuuse seemne jääk 4 934 kg, millest 270 kg on kategooriaga „kvalifitseeritud“ (ehk seemla seeme). Männi seemnevaru 2018. aasta lõpu seisuga on 3 070 kg, millest seemlaseemet on 868 kg. Kase seemne varu on 239 kg ning seemlaseemet ei ole. Tootvaid kuuse seemlaid täna on 2, pindalaga 32,1 ha. Seitse kuuse seemlat (pindalaga 101 ha) on hetkel liiga noored, et sealt seemet varuda. 4.8.2 Geenireservimetsade pikaajaline kasutamine Eestis eraldati 1985. aastal 10 ala kogupindalaga 3 540 ha geenireservimetsadeks, sh 1 arukase ala (417 ha), 5 hariliku kuuse ala (1 158 ha) ja 4 hariliku männi ala (1 965 ha). Toonaste eeskirjade põhjal nähti ette, et nii männi, kuuse kui arukase kohta peaks olema igast 6 geenireservimetsa (kokku 18) ehk arvuliselt täideti plaanist alla poole. Riigikorra muutuse ja muude põhjuste tõttu oli aastaks 2009 geenireservimetsade ainsaks juriidiliseks taustaks RMK peadirektori käskkirjad ja nende põhjal geenireservimetsade pindala 1 686 ha. Samal aastal RMK poolt tehtud inventuuri ja analüüsi põhjal sobis neist aladest geenireservimetsaks 1 154 ha. Nii Eesti Metsanduse Arengukavas aastani 2010 kui samas dokumendis aastani 2020 on prioriteediks seatud uute geenireservimetsade valimine kuid reaalsuses selleni jõutud pole. Oluline on 13. september 2022 32 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne pöörata tähelepanu metsade geneetilise ressursi säilitamisele ja majandamisele, suurem geneetiline varieerumine võimaldab puuliikidel paremini kohaneda muutuva kliimaga. Sealjuures tuleks metsauuenduse strateegias kajastada vajadust kasutada metsauuenduses järglaskatsetes testitud kohalikku genofondi uuendusmaterjali. Geenireservimetsadel puudub seadusandlik taust, samuti ei ole olemas ei strateegiat ega laiapõhjalist kokkulepet selle kohta, kuidas metsapuude geneetiliste ressursside säilitamine in situ peaks Eestis toimuma. 1985. aasta strateegiline lähenemine oli, et Eestis peaks olema harilikul männil, harilikul kuusel ja kaseliikidel 3 geenireservimetsa rannikuvööndis ja sama palju mandrivööndis, alade suurus 200–500 ha okaspuude ja 100–400 ha lehtpuude puhul. Teiste puuliikide in situ säilitamist sel viisil oluliseks ei peetud. 2011. aastal lõppes EMÜ-s KIK-i finantseeritud projekt „Metsageneetiliste ressursside säilitamise strateegia ning metsakultiveerimismaterjali tootmise ja kasutamise strateegia lähteülesannete koostamine ning täiendavate vajakute kaardistamine“. Selles tehti ettepanek rakendada geneetiliste ressursside säilitamist in situ lisaks kuusele, männile ja arukasele ka sanglepale ning kõvalehtpuudele kuid seda väiksematel aladel kui 1985. aasta eeskirjades ette on nähtud. 4.9 Metsade kasutamise ruumiline planeerimine Metsade kasutamise ruumiline planeerimine on Eestis varasemalt toimunud üldisel tasemel läbi maakonna- ja üldplaneeringute. Tuginedes piirkonna vajadustele on planeeringutes määratud puhke- ja kaitseotstarbelisi metsaalasid. Oluline on silmas pidada, et ruumiline planeerimine Eestis on avalik ja erinevaid huve tasakaalustav protsess, mistõttu peavad planeeringute koostajad arvesse võtma nii metsa ökoloogilisi, kultuurilisi kui majanduslikke väärtusi. Planeeringutega seatud tingimused nn puhke- ja kaitsemetsadele on varieeruvad, pigem üldisel tasemel suunised metsaalade kasutuseks kindlal otstarbel (puhkamiseks või asula kaitseks nt müra eest). Üldplaneeringutega on seatud tingimusi ka metsade majandamisele, et saavutada teatud ruumiline eesmärk – nt puhkeotstarbeliselt kasutatav mitmekesine mets. Planeerimisseadus annab suunise omavalitsustele metsadega seotud teemadega tegeleda läbi erinevate ülesannete (§ 75 lg 1 p 10, 14, 20 ja 21). Siiski on planeeringuga metsa majandamise reguleerimine osutunud väljakutseks, kuna õiguslikud suunised on üldised, kohati vastuolulised ning puudu on juhistest ja praktikas toimivatest lahendustest. Kehtiva metsaseaduse § 231, mis näeb ette võimaluse elamu või asula kaitseks määratud metsale seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ja lageraie tegemisel langi suurusele, on ühtlasi seotud maaomaniku nõusolekuga – piiranguid saab seada vaid kokkuleppel 13. september 2022 33 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne maaomanikuga. RMK on üldplaneeringute koostamise protsessides seni valdavalt asunud jäigale seisukohale, et lageraie langi suurusele numbrilise piirangu seadmine ei ole otstarbekas, samas kui kogukondade jaoks on siiski oluline üldplaneeringus metsa majandamise viis suhteliselt täpselt paika panna, et tagada kogukonnale olulise metsaala säilimine. Planeerimisseadus maaomaniku nõusolekut proportsionaalselt ja avalikes huvides määratud kitsenduste seadmiseks ei nõua. Mõni aeg tagasi lisandus metsaseadusesse punkt, mille alusel linnas kui asustusüksuses saab planeeringuga rohealaks määratud alal metsa raiuda vaid kohaliku omavalitsuse nõusolekul, et suurendada linna rohealade metsades kohaliku omavalitsuse suunavat rolli. Kuid tähelepanuta on jäänud asjaolu, et üle kogu Eesti, kuid eelkõige kasvava elanikkonnaga keskustes (Tallinn, Tartu ja Pärnu linnade ümbruses nn eeslinnades) on mitmeid suuri tiheasustusega asulaid, mis pole asustusüksustena linnad, kuid mille piires või ümbruses olevad metsad on nö „linnametsad“, mille sotsiaalse kasutamise vastu võib kohalikel olla suur huvi. Hetkel on koostamisel seaduse eelnõu, millega kavandatakse nn linnametsade mõistet laiendada mõtestades need asustusüksuse lähedal asuva kogukonnale olulise metsaalana ning seades neile tingimuseks, et sellistes metsades peab riigimetsa majandaja metsamajandamise tööde planeerimisse kaasama kohaliku kogukonna ja elanikud. Selle lähenemise abil on mõistlik seaduse tasandil edasi liikuda, et luua ühine käsitlus ja kogukonda kaasav põhimõte linnametsade, KAH alade ja asustusüksuse lähedastele metsadele. Oluline on selle põhimõtte abil tagada, et kogukonnal ja omavalitsusel oleks võimalik neile olulisi metsaalasid kohalikul tasandil suunata ning saada kindlustunne, et elukeskkonna väärtused on kaitstud. Eelkõige on metsaalasid üldplaneeringutes vaadeldud rohelise võrgustiku osana. Rohevõrgustiku säilimise ja planeerimise olulisemad eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning rohemajanduse, sh puhkemajanduse edendamine. 2018. aastal valmis rohevõrgustike planeerimisjuhend, mis annab suuniseid rohevõrgustiku planeerimiseks üldplaneeringutes. Juhendis on lähtekohaks võetud asjaolu, et rohevõrgustik on üldjuhul juba määratud kas maakonnaplaneeringu või varasema üldplaneeringuga. Käimasolevates üldplaneeringutes on eesmärgiks rohevõrgustiku tingimuste täpsustamine. Rohevõrgustiku kontekstis on metsade üks olulisem roll liikidele elupaikade pakkumine ja elupaikade vahelise sidususe tagamine, mis on osaliselt vastuoluline teise väga olulise rolliga, metsamajandusega. Liikidele elupaikade pakkumise võime sõltub ühest küljest konkreetse liigi nõudlusest elupaigale ja liikumisteedele, teisalt aga metsa majandamisest. Osade liikide puhul ei ole metsa majandamine (nt lageraielangid jms) olulise tähtsusega, samas kui teiste 13. september 2022 34 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne spetsiifilisemate elupaiganõudlusega liikide jaoks võib see olla elupaiku killustav ja rohevõrgustiku funktsiooni nõrgestav tegevus. Oluliste punktidena toodi senise olukorra analüüsil välja, et rohevõrgustikke planeerides tuleb tagada alade parem sidusus ning kasutustingimuste selgus, et tingimused oleksid siduvad ning tagaksid seega ka rohevõrgustike toimimise. Rohevõrgustikku ei saa siiski võrdsustada metsaga, vaid tegemist on erinevaid ökosüsteeme (sh ka niidud, märgalad jne) hõlmava sidusa võrgustikuga. Valdavalt on üldplaneeringutes metsaaladele kasutuse reguleerimisel piirdutud enamasti üldisemate, mitte metsamajanduslike tingimustega. Oma rolli mängib siin ka omavalitsustel puuduv voli ja oskusteave metsade majandamise järelevalve teostamiseks, samuti ei ole üldplaneeringute koostamisel enamasti nõutud metsanduseksperdi kaasamist. Lisaks kaitsevad üldplaneeringu protsessi käigus reeglina jõuliselt oma õigusi metsaomanikud, kes on huvitatud metsade majandamisest ja nõuavad omavalitsuselt kitsendavate tingimuste seadmisel rahalist kompensatsiooni. Kuigi ruumilise planeerimise eest vastutav Rahandusministeerium on seisukohal, et kui nt avalike huvide kaitseks piiratakse osal kinnistul lageraie tegemist, ei pruugi hüvitise maksmine olla põhjendatud58, võib omavalitsuse jaoks kaasneda selliste teemade esilekerkimisel keerukas läbirääkimis- ja vaidlusprotsess. Eelnevast tulenevalt on kõlanud seisukoht, et metsade kasutamise ruumiline planeerimine ja metsamajanduslik planeerimine tuleb hoida eraldiseisvana, et üldplaneeringuid mitte ebamõistlike vastasseisudega üle koormata (vt Levald, A 08.05.2020 „Metsa ruumiline planeerimine viib koostööle“). Samas on Eestimaa Looduse Fond rõhutanud, et planeerimismenetluses kohustus ja eesmärk on aidata kaasa toimiva ning kvaliteetse elukeskkonna loomisele ning samuti ennetada äärmuslike loodusjõudude poolt tekkida võivaid kahjusid59 (vt Metsade kasutuse suunamine üldplaneeringutes). Praktika, millises ulatuses üldplaneeringutes metsamajandamisele tingimusi seatakse, on Eestis hetkel veel kujunemas. Siiski on selge, et omavalitsused vajavad metsade ruumilise arengu kavandamisel metsamajanduslike tingimuste seadmisel riigi poolset igakülgset tuge. KSH teeb ettepaneku, et riigi tellimusel tuleb välja töötada suunised ja praktiline juhendmaterjal omavalitsusele väärtuslike metsaalade määramiseks ja tingimuste seadmiseks planeeringu alusel. 58 Rahandusministeeriumi 25.03.2020 kiri nr 14-11/1695-2 Kose vallavalitsusele 59 Planeerimisseadus § 8 ja § 75 p 21 13. september 2022 35 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Metsamajanduslik planeerimine, mis keskendub metsamajandusviisidele, omab kahtlemata samuti ruumilist mõju ning on kohapõhine. Metsa majandamist suunatakse vahetult läbi metsamajanduskava, millel on ruumiline väljund ning teatud planeeringulised tunnusjooned (kaudselt võib tuua paralleeli detailplaneeringuga), kuid neil puudub planeeringutele omane avalikustamise ja kaasamise protsess. Metsamajanduskava lähtub maaomaniku soovidest ning selle koostamisse ei ole avalikkus ega muud huvigrupid kaasatud. Samuti ei käsitleta erinevate ja lähestikku paiknevate metsamajanduskavade omavahelist kumulatiivset mõju. Arvestada tuleb siiski ka seda, et metsamajanduskava ei ole kohustuslik koostada. Suuremõõtmelist kogu metsamaastikku hõlmavat raiete ruumilist planeerimist kogu Eesti metsale läbi ei viida. Metsamajandamise mõju maastikele hinnatakse otseselt vaid väga ulatuslike raadamiste puhul, nimelt tuleb keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kohaselt seda teha üle 100 ha suuruse pindalaga metsamaa raadamiseks, sest sellises mahus raadamine on loetud olulise keskkonnamõjuga tegevuseks. Raadamise korral muutub peale raiet maa otstarve ning tegemist ei ole enam metsaga. Ruumilise ulatuse mõttes kontrollitakse metsateatiste menetlemisel raielankide maksimaalseid pindalasid, mis erinevad raieliigiti ning kasvukohatüübiti, kuid ei hinnata mõju maastiku ilmele ega erinevate aastate raiete kumulatiivset mõju. Maastikulises mõttes taastumata lageraiealad võivad metsaseaduse mõttes olla uuenenud, mistõttu planeeritakse järgmised raied naabrusesse. Kaitsealadel on osade kaitse-eeskirjadega seatud piirangud kas liigi kaitsekavadest või kaitseala kaitse-eesmärgist lähtuvad (näiteks lendoravaga seotud piirangud metsa kõrgusele või teatud vanusega metsa osakaal piiranguvööndis metsise elupaigas). Maastike säästlik, üldsust kaasav ja kvaliteedieesmärkidest lähtuv planeerimine on ka Euroopa maastikukonventsiooni eesmärk, mis Eesti suhtes jõustus 1. juunil 2018. aastal. Selle järgi vajab metsade majandamise planeerimine erinevate huvitatud osapoolte, sh kohalike kogukondade kaasamist. Kogukondade teavitamisega on tegelenud RMK kõrgendatud avaliku huviga metsaaladel, kus kaasatakse huvilisi metsade majandamisse riigiettevõttes kujunenud menetluskorra alusel60;61, kuid see praktika ei ole kohalike kogukondade jaoks oluliste metsaalade kaitset piisavalt taganud. KAH aladega seotud muudatusettepanek on toodud ptk-i alguses. Samuti on RMK raiete ruumilist planeerimist ning 60 RMK kõrgendatud avaliku huviga alad, 61 RMK kõrgendatud avaliku huviga aladel planeeritud raieid tutvustavad koosolekud 13. september 2022 36 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne maastikuelementide sidususe hoidmist rakendanud seoses lendoravaga, mille puhul on RMK liigispetsialistidega konsulteerides loonud süsteemi teadaolevate pesitsuskohtade vaheliste ühendusteede ja astmelaudade säilimiseks ja rakendab seda ilma kaitsealasid loomata. RMK lendorava levikukoridorid ühendavad praegu ca 50 lendorava pesitsuskohta ja levikukoridoris ning peatuspaikades lähtutakse metsa majandamisel lendorava levikukoridoride planeerimise juhendist62. RMK on toetanud läbi oma teadusprojektide ruumilise planeerimise ja mõjude hindamise tööriistu, millest üks tegeles ka nutika elurikkuse kaitsega Eesti loodus- ja majandusmetsades ning töötas välja ka ökoinformaatika lahenduse. Projekti tulemuste kohaselt63 on praegune metsakaitsealade võrgustik elurikkust hästi toetav, kuigi on olemas ka elurikkuse tulipunkte, mis ei asu kaitsealadel ning millel on suur potentsiaal elurikkust säästva metsanduse korral paljudele metsaliikidele elupaiku pakkuda või mida saaks kasutada uute kaitsealade loomisel või raiete paremal ruumilisel planeerimisel. Metsade kasutamise ruumilise planeerimise kokkuvõtteks võib välja tuua, et mitmeid tänaseid esile kerkinud probleeme on võimalik ennetada läbi rohkemate ja sisukamate kaasamistegevuste läbi viimise koos suurt pilti ja ruumilist väljundit omava metsakasutamise suunamisega. Täpsemad ettepanekud on toodud peatükis 7 „Metsanduse arengukavaga kaasnevad mõjud ja leevendusmeetmed“. 4.10 Metsandus majanduses ja tööhõives Arengukava eesmärkidel ja poliitikainstrumentidel on mõju nii majandatava metsamaa pindalale ja raiemahtudele (ja metsa kõrvalkasutusele) kui ka väärindatava või taastuvenergeetikas kasutatava ressursi mahule ning seeläbi majandusele laiemalt, sealhulgas tööhõivele, väliskaubandusele, lisandväärtuse loomisele. Samuti investeeringutele nii metsamajandusse kui ka puidutöötlemisse. 2019. aastal moodustas metsasektori (puidu- ja paberitööstus, mööblitootmine ning metsamajandus) lisandväärtus Statistikaameti esialgsetel andmetel ligi 1,1 miljardit eurot (2011. a 0,66 miljardit eurot), mis moodustas Eesti kogulisandväärtusest 6,9% (2011. a 7,0%). Otsene lisandväärtus tihumeetri kohta oli SA Erametsakeskus andmetel aastal 2019 84 eurot (2011. a 67 eurot). Koos kaudse ja kaasneva lisandväärtusega oli 62 Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava 63 Nutikas elurikkuse kaitse Eesti loodus- ja majandusmetsades: ökoinformaatika lahendused Eesti lõunaosa näitel 13. september 2022 37 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne näitaja 246 eurot (2011. a 179 eurot). Metsasektori ettevõtete investeeringud põhivarasse on viimastel aastatel olnud suurusjärgus 300 miljonit eurot aastas, mis moodustavad Eesti ettevõtete kogu investeeringutest ca 9%64. Sektori tööstuse osa (puidu-, paberi- ja mööblitööstus) moodustas kogu Eesti töötleva tööstuse müügitulust 24%. Puidupõhiste toodete eksport 2020. a oli 2,4 miljardit €, osakaalu Eesti ekspordist moodustas 16,8%. Töötlemata puitu eksporditi 2019. a raiemahust 22% (2011. a 33,7%). Aastal 2019 oli koguraiemaht Eestis 11,3 miljonit m3. Raiemahu areng eelmisel kümnendil on toodud järgneval graafikul (Joonis 3). 14 000 84,0% 82,0% 12 000 80,0% 10 000 78,0% 8 000 76,0% tuh m3 74,0% 6 000 72,0% 4 000 70,0% 68,0% 2 000 66,0% 0 64,0% 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019* * esialgsed andmed Koguraie, tuh m3 Lageraie, % Joonis 3 Raiemaht SMI hinnangul ning lageraie osakaal 2010-2019 (Allikas: SMI, Keskkonnaagentuur) Joonis 3 näitab, et lageraie osakaal koguraiemahus on mõnevõrra tõusnud – 78% 2018. a vs 71% 2011. a. Raiemaht riigimetsades oli 2019. aastal 4,4 miljonit m3 (2011. a 3,6 miljonit m3) ning erametsades 6,9 miljonit m3 (2011. a 5,4 miljonit m3). Erametsade kavandatud raiemahust 2019. a oli 36% (2011. a 48,7%) plaanitud füüsiliste isikute ning 64% (2011. a 51,3%) juriidiliste isikute metsades65. Majandustegevuse registrisse lisandus 2018. aastal 18 uut metsataimekasvatajat. Suurenes kultiveerimishuvi erametsas ja seega ka taimenõudlus. 2018. aastal kasutati 64 Siin tuleb arvestada sellega, et teatud osa investeeringutest tehakse metsamaa ostmiseks ning selles nähakse ka negatiivset (metsamaa koondumine suurettevõtete kätte). 65 Aastaraamat „Mets 2019“„Mets 2019“ 13. september 2022 38 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne metsaistutamiseks 33,3 mln taime. Populaarseim istutusartikkel oli kuusetaim, mida kasutati 19,3 mln tükki.66 Suurim taimekasvataja on RMK – ettevõtte taimlatest realiseeriti 2020. aastal 23,9 miljonit (2019. aastal 22,2 miljonit) metsataime, millest 23 miljonit (2019. aastal 22,1 miljonit) kasutati RMK metsauuenduseks. Teistele metsaomanikele müüdi 0,9 miljonit (2019. aastal 0,1 miljonit) metsataime. Keskmine müügihind oli 0,22 eurot/tk (2019. aastal 0,21 eurot/tk). Kui arvestada keskmise avajuuretaime maksumuseks ilma käibemaksuta 0,22 eurot67, siis oli metsataimete kasvatuse müügitulu ca 7–8 miljonit eurot. Sellele lisandub väiksemas mahus veel metsapuude seemnete müük (aastas ca 2 tonni). Euroopa Liidu liikmesriikidest toodi 2018. aastal Eestisse sisse 5 mln metsakultiveerimiseks sobivat taime (müügiväärtusega ca 1 miljonit eurot). Populaarseim sisseveoartikkel oli hariliku kuuse paljasjuurne taim (92% kogu aastasest taimede sisseveost). Otsene tööhõive metsamajanduses ja metsavarumise tegevusalal on oluliselt kasvanud perioodil 2010 (3 624 töötajat) kuni 2019 (6 060 töötajat; vt Joonis 4). Koos puidutöötlemise tegevusaladega oli otsene tööhõive metsa- ja puidutööstuse tegevusaladel 2019. aastal üle 32 tuhande (2010.a 25,3 tuhat). 20 000 15 000 Töötajat 10 000 5 000 0 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Metsamajandus ja metsavarumine Puidutöötlemine Paberi ja pabertoodete tootmine Mööblitootmine Joonis 4 Tööhõive metsanduse ja puidutöötlemise tegevusaladel (Allikas: Statistikaamet) 66 Aastaraamat „Mets 2018“„Mets 2018“ 67 Hinnakiri 2022 – SystemSeparation Ltd 13. september 2022 39 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Kui arvestada ka kaudset (läbi tarneahela) ja kaasnevat (läbi tarbimisahela) mõju siis kasvab metsa- ja puidutööstusega seotud töökohtade arv rohkem kui kahekordseks – nt Ernst&Young’i (EY) uuringus68 toodud arvutuse kohaselt 2017. aastal 27,5 tuhandelt töötajalt (otsene tööhõive) 58,6 tuhandeni. Seega on metsa- ja puidutööstus oluline tööandja, kus on otseseid, kaasnevaid ja kaudseid mõjusid arvestades hõivatud ligikaudu 10% Eesti kõigist töötajatest. Tööhõive ja lisandväärtus loome alusel on suurema metsa- ja puidusektori panusega Kesk- ja Lõuna-Eestis (viidatud EY uuringu kohaselt) ehk siis ka suurema mittelinnalise elanikkonnaga piirkonnad. Tegevusaladel on seega oluline regionaalpoliitiline tähtsus. 4.11 Metsanduse infrastruktuur Metsaseadus maaparandust ei reguleeri, vaid märgib, et maaparandussüsteemide projekteerimine, ehitamine ja hoid käib maaparandusseaduse järgi. Samas maaparandusseadus sätestab korra vaid nendele süsteemidele, mis on registreeritud maaparandussüsteemide registris. 2014. aastal hinnati kuivenduskraavide vajaliku rekonstrueerimise maksumuseks Eesti erametsades 455 mln eurot ning teedega seotud investeerimisvajaduseks 317 mln eurot. Arvestades rekonstrueerimise tsükliks 25–30 aastat, on ligikaudne investeeringuvajadus erametsade infrastruktuuri korrashoiuks 25–30 mln eurot aastas. Kliimamuutuste kontekstis, aina niiskema kliima ja pehmete talvede tõttu, võib prognoosida metsa rajatud infrastruktuuriga seotud kulude kasvu. Riigisisese toetusena rakendatakse SA Erametsakeskus kaudu 69 metsamaaparandustööde toetust mille raames toetatakse järgmisi tegevusi : 1. maaparandussüsteemi uuendustööde kava koostamine; 2. kuivenduskraavi ja eesvoolul sette eemaldamine; 3. truubi uuendamine; 4. metsamaale kuni 25 meetri pikkuse ja keskmiselt 50 cm sügavuse voolunõva rajamine, millega juhitakse punktis 2 nimetatud veejuhtmelt sette eemaldamisel 68 Metsa- ja puidutööstuse sektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs; 2019. 69 Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord. Keskkonnaministri 14.04.2014 määrus nr 10. 13. september 2022 40 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne tekkinud mullavalli taha sulglohku kogunenud vesi kuivenduskraavi või eesvoolu; 5. tööde vastuvõtmise akti koostamine. Metsa kuivendussüsteemide arendamist ja korrastamist toetatakse EL kaasrahastusel meetme „Põllu- ja matsamajanduse taristu arendamine ja hoid“ raames. Meede kehtib aastani 2023. RMK-l valmis 2020. aastal 16 451 (2019. aastal 22 139) hektarit kuivendussüsteemide uuendamise ja rekonstrueerimise projekte ja 333 (2019. aastal 330) kilomeetri teede rekonstrueerimise ja ehitamise projekte. Metsaparandustöödest teostati teede ja kuivendussüsteemide hooldus- ja uuendustöid 2020. aastal 5,9 miljoni (2019. aastal 7,0 miljoni) euro ning kapitaalmahutusi kuivendussüsteemidesse ja teedesse tehti 16,5 miljoni (2019. aastal 20,6 miljoni) euro suuruses summas 221 km ulatuses.70 Puhkeradade ja puhkealade (telkimisalad, lõkkekohad) arendamisega metsades tegeleb Eestis peamiselt RMK. Erinevaid RMK poolt pakutavaid looduses liikumise võimalusi puhke- ja kaitsealadel kasutati 2020. aasta jooksul kokku 2,9 miljonil (2019. aastal 2,6 miljonil) korral. 4.12 Metsanduse suunamine ja kaasarääkimine Eesti metsapoliitika sätestab küllalt põhjalikult riigi rolli metsanduses, kusjuures riigi kui metsaomaniku ning riigi kui võimu- ja järelevalveorgani funktsioonid on lahutatud. Riigimetsade majandamise organisatsiooni ülesannete hulka aga võivad kuuluda ka muud Vabariigi Valitsuse poolt antavad ülesanded, mis ei too kasumit ning mille täitmiseks vajalikud kulud kompenseerib riik. Riik peaks hoolitsema selle eest, et majanduses ja ühiskonnas oleks olemas töötavad ja toimivad institutsioonid, mis tagaksid muutuva metsaomandi, metsa iseloomu ja ühiskondlike ootuste tingimustes metsa eri funktsioonide täitmise ja loodavate ja/või tekkivate väärtuste olemasolu. 70 RMK Majandusaasta aruanne 2020. 13. september 2022 41 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 4.13 Metsaomandi struktuur ja kasutamistavad Kokku oli 2020. aasta jaanuaris maakatastris arvel 2,286 miljonit hektarit metsamaad71. Metsamaa kogupindalast oli SMI 2019. aasta mõõtmiste andmetel riigimetsa 1,19 miljonit ha ehk 51,2% (sellest RMK halduses 1,07 miljonit ha), erametsa 1,13 miljonit ha ehk 48,2% ning metsamaa omand oli määratlemata (tagastatav või erastatav maa, sh kinnistamata riigi reservmaa) 13 140 hektaril (0,6%). Erametsaomanike maast kuulus füüsilistele isikutele 2019. aastal 57,8%, mis näitab olulist langust võrreldes varasemaga (2010. a 75,6%). 2019. aasta lõpu seisuga oli Eestis 104 311 erametsaomanikku, kellest 98 393 (94,3% erametsaomanike koguarvust) olid füüsilised isikud ja 5 918 (5,7%) juriidilised isikud. Keskmine erametsaomandi suurus Eestis oli 10,7 ha, füüsiliste isikute puhul oli see näitaja 6,6 ha ja juriidilisel isikutel 78,6 ha. Rekreatsiooniks loob aluse Eestis juurdunud igaüheõigus, võimalus käia metsades, millel ei ole eraomanike poolt seatud kitsendusi või mis ei ole külastamiseks suletud avalike ülesannete täitmise tõttu, nt reservaadid. Enam kui 90% kõigist metsadest on avatud. Põhja-Euroopa näitajast 98% on see madalam, kuid EL 28 keskmisest (68,6%) aga kõrgem. RMK on ehitanud ja hoiab kasutuses matkaradu, onne jms, mis täidavad ka loodushariduslikke ja kultuurilisi eesmärke. Üldist loodusest võõrandumist arvestades võib pidada kulutusi rekreatsiooniobjektidele ka edaspidi otstarbekaks. Radade monitooring näitab kasutusaktiivsuse tõusu. Koriluse kohta ülevaatlikud andmed puuduvad, aga pigem see linnastumise ja elustiili muutuse tõttu väheneb. Ka majanduslikel eesmärkidel korilus (seened, marjad müügiks) pigem väheneb. Potentsiaali võib olla metsatoodetel baseeruva väikeettevõtluse edendamises. Praeguse majandamispraktika üheks kitsaskohaks on lageraied, mis põhjustavad inimeste ilmajäämist oma harjumuspärastest metsapuhkuse ja koriluse kohtadest72. Vajaliku statistika ja mõjuseoste hinnangute puudumise tõttu ei ole hinnangu koostajatel täpsemaid andmeid lageraie võimalikele mõjude kohta metsa alternatiivkasutusele välja tuua. 71 Aastaraamat „Mets 2018“ Aastaraamat „Mets 2018“ 72 How bilberry pickers use Estonian forests: implications for sustaining a non-timber value. Remm, L., Rünkla, M., Lõhmus, A. 2018. Baltic Forestry, revision submitted. 13. september 2022 42 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Jahipidamise ja jahiturismi võimalusi piiravad pigem ulukite arvukus ja küttimise määr. Metsastruktuuri olulise piiranguna välja ei tooda73. Metsade pärandkultuurilist kasutamist on käsitletud peatükis „4.4 Mets kui elukeskkond ja pärandkultuuri kandja“. 4.14 Metsandusteabe kogumine ning kasutamine 4.14.1 Metsaregister Metsaressursi arvestuse riikliku registri ehk Metsaregistri eesmärk on arvestuse pidamine metsa paiknemise, pindala, tagavara, seisundi ja kasutamise üle. Metsaregistris hoitakse metsa inventeerimisandmeid ning metsateatiste, keskkonnaametnike välitööde, metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside andmeid. Metsaregistri metsaportaal on mõeldud kasutamiseks avalikkusele Eesti metsade kohta info saamiseks ning metsakorraldajatele ja metsaomanikele riigiga suhtlemiseks. Infosüsteem võimaldab oma metsaga seotud asjaajamistel silma peal hoida ning esitada riigile taotlusi ja olla pidevalt kursis menetluse seisuga. Infosüsteemil on ligikaudu 300 ametkondlikku kasutajat. Keskkonnaagentuur vastutab eraldiste ehk metsa inventeerimisandmete kontrollimise ja registrisse kandmise eest. Keskkonnaameti spetsialistid vastutavad metsateatiste sisestamise ja menetlemise eest. Keskkonnaamet teostab välitöid metsanduslike tegevuste kontrolliks ja keskkonnakahjude hindamiseks ning metsauuendus- ja metsakaitseekspertiiside teostamiseks ning raiekavatsuste hindamiseks. Keskkonnaagentuur teostab välitöid registrisse kantavate metsa inventeerimisandmete kontrollimiseks. Avalikkusele suunatud metsaportaali (AVE) kaudu saab vaadata enda kinnistuga seotud andmeid ning esitada metsateatisi. Metsaportaali saavad vaatamiseks kasutada kõik huvilised, kuid metsateatiste esitamiseks ning oma metsa andmete täisulatuses vaatamiseks tuleb ennast tuvastada ID-kaardi või mobiil-ID abil. 4.14.2 Statistiline metsainventuur Algselt (aastal 1999) oli statistilise metsainventuuri (SMI) eesmärk saada ülevaadet metsaressursist puidulisest ja pindalalisest vaatenurgast: jagunemine enamuspuuliigiti, vanuseklasside, kaitsepõhjuste jms tunnuste alusel. Proovitükkide arv määrati lähtuvalt sellest, et riigi tasemel saaks metsamaa pindala hinnangu 1,5% täpsusega ja tagavara 73 Kas jahiturismil on Eestis potentsiaali? Alas, T. (2016). Maa Elu 4.08. 13. september 2022 43 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 5% täpsusega. Hinnang pannakse kokku viie aasta mõõtmisandmete alusel. Need eelduslikud veahinnangu piirid kehtivad kogu Eesti kohta käivatele hinnangutele, mitte konkreetse grupi (nt kogu pindala või tagavara ühe enamuspuuliigi kohta). Hiljem on SMI-ga hakatud mõõtma ka täiendavaid tunnuseid, et koostada rahvusvahelisi aruandeid. Eraldi on vaja esile tõsta süsinikubilansi koostamiseks vajaminevate näitajate olemasolu. Selliste näitajate olemasolu on vajalik ka märgalade kohta. Esialgu oli aastas mõõdetavate proovitükkide hulk ca 4 000, millest pisut üle 2 000 oli metsas. Alates 2014. aastast traktivõrku tihendati ning hakati mõõtma 5 500 proovitükki aastas, millest ca 3 000 on metsas. Kuna tulemused pannakse kokku viie aasta mõõtmisandmetest, siis hetkel on kogu proovitükkide hulk 27 500, millest ca 15 000 on metsas. Viimastel aastatel on Keskkonnaministeeriumi käest küsitud väga detailseid andmeid erinevate gruppide kohta (nt vanuseklasside ja enamuspuuliikide ja kaitsekategooriate ja omandite lõikes surnud puidu kogused), millega igas grupis olevate proovitükkide hulk on tunduvalt väiksem, kui kogu proovitükkide hulk. Kui soovitakse omandite (5 gruppi), enamuspuuliikide (7 grupp), 10 aastaste vanuseklasside (vähemalt 10 gruppi) ja kaitsekategooriate (3 gruppi) infot, siis kogu gruppide hulk on 1050 ning sellega on keskmiselt ühes grupis ainult 15 proovitükki, mis ei ole piisav kogu Eesti kohta üldistuste tegemiseks. Kuigi see 15 on keskmine, siis mõnes grupis on oluliselt rohkem, aga harva esinevates gruppides on neid oluliselt vähem, mistõttu ka hinnangu vead on väga suured. 13. september 2022 44 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 5 HINDAMISEL KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA MAK-i tasemega strateegilise planeerimisdokumendi mõjude hindamise eesmärk on tagada planeerimisdokumendi vastavus teiste sama ja kõrgema taseme dokumentidele. KSH eksperdirühm toimis MAK-i töögrupi kõrval konsultatsioonimeeskonnana, kes juhtis tähelepanu riskikohtadele (võimalik vastuolu teiste strateegiate eesmärkidega) ja tegi ettepanekuid MAK tõhustamiseks. Tuleb tähele panna, et MAK-i eesmärk on suunata Eesti metsandust ja MAK eesmärk ei ole kaasa aidata teiste strateegiate eesmärkide saavutamisele. Küll ei tohi MAK teiste eesmärkide saavutamist takistada. Hindamisel lähtuti Justiitsministeerium ja Riigikantselei metoodikast74. Asjakohasel juhul tegi eksperdirühm ettepanekuid mõjude vähendamiseks ja riskide maandamiseks. Mõjude hindamise aruande täpsusaste on võrdne MAK-i täpsusastmega. Eesmärkide ja tegevuste puhul, kus MAK esitab suunad kvalitatiivselt (nt suureneb, väheneb), esitas ka mõjude hindamise aruanne mõju prognoosi kvalitatiivselt. MAK-i mõju NATURA aladele objektipõhiselt ei hinnatud. NATURA hindamise eelduseks on planeeritava tegevuse ruumiliselt täpselt määratletud kirjeldus. MAK ei planeeri ruumiliselt määratletud arenguid. NATURA aladele avalduvat mõju hinnati vastavalt lisas 1 „Mõjude kontrollküsimustik“ toodud metoodikale. Hinnati kas MAK seatud eesmärgid ja tegevused võivad suurendada majandussurvet Natura aladel või mõjutada muul viisil Natura alade terviklikkust ja Natura võrgustiku sidusust ning mõjutada kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide ja liikide seisundit. Hindamises arvestati võimalike mõjutustega Natura alade sees kui ka mõjutustega, mis tulenevad tegevustest Natura alade naabruses (nt metsakuivenduse mõjud), kuid mis võivad avaldada mõjusid Natura aladele. Analüüsiti nii otseseid kui ka kaudseid mõjusid, samuti võimalikke kumulatiivseid mõjusid. Hindamise eesmärk oli jõuda 75 76 veendumusele, kas MAK võib olla vastuolus loodusdirektiivi ja linnudirektiivi ning Eesti seatud üldiste eesmärkidega. 74 Mõjude hindamise metoodika. Justiitsministeerium ja Riigikantselei. 2021. 75 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992. 76 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta 13. september 2022 45 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 6 ALTERNATIIVID JA EELISTATUIMA ALTERNATIIVI LEIDMINE Kooskõlas arengukavade koostamise ja strateegilise planeerimise juhisega, ei ole MAK- le kogu ulatuses koostatud stsenaariume vaid riik on ette pannud omapoolse vaate metsanduse suunamisest järgmistel kümnenditel. Erandiks on raiestsenaariumid, mida on MAK lisas 1 välja toodud neli ning mõjude hindamise ekspertgrupil palutud kujundada seisukoht eelistatuima stsenaariumi osas. Ette antud stsenaariumid sisaldavad äärmuslikke lahendusi (raiutakse väga palju ja raiutakse väga vähe) ning vahepealseid stsenaariume. Selle tõttu võib väita, et hindamine sisaldas kogu võimalikku raiespektrit. Veel rohkemate stsenaariumite loomine ei annaks paremat tulemust (nt iga stsenaarium erineb teisest miljoni m3 võrra), sest strateegilise hindamise täpsusastmest lähtuvalt ei tehta väiksematel astmetel vahet. 6.1 Alternatiivide hindamise metoodika Metsanduse arengukava lisa 1 toodud nelja metsakasutuse stsenaariumit (edaspidi „alternatiive“) hinnati kasutades Saaty meetodit. Meetodi töötati välja 70-ndatel ja selle eesmärk on aidata läbi viia keerulisi otsustusprotsesse ning saada objektiivsed tulemused. Meetodit on ka varasemalt ka mõnedes keskkonnamõjude hindamistes, kuid teadaolevalt mitte kunagi sedavõrd laiahaardelises hindamises, kui käesolev töö. Aga just antud juhul on see meetod veel kasulikum, sest aitab võrrelda omavahel pealtnäha võrreldamatuid valdkondi – loodusvaldkond, sotsiaal- ja kultuurivaldkond, majandusvaldkond. Saaty meetod põhineb objektide (antud juhul alternatiivide) paarikaupa võrdlemisel. Saaty meetod võimaldab keerukat otsustusprobleemi modelleerida hierarhilise struktuuri kaudu. Kui kriteeriumid ja alternatiivid on leitud, siis korrastatakse need mitmetasemelisse hierarhilisse struktuuri. Meetodi eelduseks on alternatiivid (antud juhul raiestsenaariumid) ja kriteeriumid (erinevad asjaolud, mida raiestsenaariumid mõjutavad). Nii alternatiive kui ka kriteeriume võrreldakse omavahel paari kaupa. Iga valdkonna (loodus-, sotsiaalse ja kultuurilise ning majandusvaldkonna) eksperdid tõid, vastavalt oma ekspertteadmistele ja programmi koostamise käigus tuvastatud võimalike probleemkohtadele, välja alternatiivide võrdlemisel (hindamisel) kasutatavad eeldused ning kriteeriumid. Kriteeriumite ning alternatiivide osatähtsuse selgitamiseks moodustatakse omavahelise võrdlemise risttabel kasutades Saaty skaalat: 13. september 2022 46 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne INTENSIIVSUS KIRJELDUS SELGITUS 1 võrdselt tähtis mõju pole omavahel eristatav 3 mõõdukas paremus või kogemus ja hinnang annavad tähtsus ühele eelise 5 oluline paremus või tähtsus kogemus ja hinnang annavad ühele tugeva eelise 7 väga tugev paremus või praktikas kinnitatud selge tähtsus eelistus 9 äärmuslik paremus või praktikas kinnitatud tugev tähtsus eelistus 2, 4, 6, 8 vahepealsed väärtused kahe kui vahepealsed väärtused on kõrvuti asetseva hinnangu vajalikud vahel 9-palline skaala võimaldab anda matemaatiliselt korrektse, kvantitatiivse hinnangu analüüsitavatele alternatiividele. Antud juhul on hindamise subjektiivsust vähendatud kolmeliikmelise meeskonna moodustamisega. See tähendab, et hinne on antud kolme eksperdi koostöös. Koostatav tabel (Tabel 1, Tabel 2, Tabel 3) sisaldab ainult positiivseid väärtusi ja on nn pöördväärtuslik (kui alternatiivi x mõju on alternatiivi y suhtes 3, siis alternatiivi y mõju alternatiivi x suhtes on 1/3). Saadav risttabel on aluseks erinevate kriteeriumite olulisuse hindamisel. Saaty metoodika käik: 1. Kriteeriume võrreldakse paarikaupa omavahel, andes kriteeriumitele punkte vastavalt kriteeriumite olulisusele Saaty skaala järgi. 2. Leitakse kriteeriumite olulisus. Arvutatakse tabeli rea väärtuste korrutis ja rea geomeetriline keskmine. Seejärel leitakse kaalutud geomeetriline keskmine. Saadud arvud on kriteeriumite osakaalud. 3. Leitakse alternatiividele kaalud kriteeriumite kaupa omavahel võrreldes. Selleks koostatakse analoogsed võrdlustabelid eelnevalt kirjeldatule. 4. Iga kriteeriumi alusel leitakse alternatiivi olulisus võrreldes teise alternatiiviga (leitakse kaal) samuti analoogselt eelnevale. 13. september 2022 47 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 5. Lõpliku paremusjärjestuse leidmiseks korrutatakse iga kriteeriumi alusel võrreldud alternatiivi kaalud läbi kriteeriumite osakaaludega ehk lõpptabeli igas lahtris on läbi korrutatud vastava kriteeriumi kaal ja vastav alternatiivi kaal selle kriteeriumi vaates. Alternatiivile annab kogukaalu lahtrite väärtuste summa. Saaty analüüsi puhul tuleb silmas pidada järgmist: 1. Kriteeriumid ei tohi olla üksteisega kattuvad (nt kriteerium „saasteainete heite kogus“ on kattuv kriteeriumiga „kasvuhoonegaaside heite kogusega“, kui viimast arvestatakse ka esimeses). Vastasel juhul toimuks mõnede kriteeriumite võimendamine. 2. Saaty analüüsil hinnatakse erinevate alternatiivide mõju kriteeriumite alusel ainult üksteise suhtes. Analüüs ei anna informatsiooni sellest, kas mõju on positiivne või negatiivne ning kui positiivne või negatiivne. Käesolevas töös on hinnatavad alternatiivid järgnevad: • Alternatiiv 1 – Küpsuslank (raiemaht ca 19 mln m3/a) • Alternatiiv 2 – Arvestuslank (raiemaht ca 12-14 mln m3/a)) • Alternatiiv 3 – Ühtlane kasutus (raiemaht ca 9-11 mln m3/a) • Alternatiiv 4 – niinimetatud 5 mln m3/a uuendusraie (koguraie ca 7 mln m3/a) Hinnatud alternatiivid on täpsemalt kirjeldatud MAK lisas 1. Kõiki eeltoodud alternatiive hinnati kolme valdkonna lõikes: • Valdkond 1 – looduskeskkond • Valdkond 2 – sotsiaalne ja kultuuriline keskkond • Valdkond 3 – majanduskeskkond Aluseks võeti teadmine, et valdkonnad on üksteise suhtes võrdtähtsad. St ükski valdkond ei ole teisest kaalukam. Hindajad on lähtunud hindamisel pikemast perspektiivist kui 2030 ehk arvesse on võetud ka mõjusid pikemas vaates, seda eelkõige läbi eeldatava liigilise koosseisu ja sortimendi võimalike muutuste. 13. september 2022 48 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 6.2 Alternatiivide võrdlemine looduskeskkonna valdkonnas 6.2.1 Hindamisel kasutatud eeldused Kuna raiemaht ei ole ainsaks looduskeskkonda mõjutavaks raietega seotud näitajaks ning oluline on ka raieliikide jaotus siis eeldati, et valdava osa raiemahust moodustavad endiselt uuendusraied ning neist omakorda lageraied. Lageraietega kaasneb ka kõige suurem keskkonnamõju. Eeldati, et väiksemate raiemahtude puhul on lageraiete osakaal väiksem kui suurte raiemahtude puhul. Lisaks raiemahtudele avaldab metsaelustikule mõju raiealade pindala. Ehkki lageraie mõju keskkonnale võib hinnata kõige tugevamaks (kontsentreeritumaks), on selle mõju pindalaliselt suhtelist väiksem, kuna sama puidukoguse saab varuda väiksemalt pindalalt võrreldes teiste raieliikidega. Kuna MAK raiemahtude stsenaariumid raieliikide jaotuse kohta informatsiooni ei anna, siis eri raieliikide võimalikke mõjusid stsenaariumite korral põhjalikumalt ei analüüsita. Looduskeskkonnale ja eelkõige elustikule avalduvate mõjude hindamisel on taustaks see, et nii intensiivselt kui viimasel kümnendil pole Eesti metsi varem lageraiepõhiselt majandatud. Samas on jällegi Eesti metsasus suurem kui 20. sajandi esimesel poolel ning oluline osa metsadest on range kaitse all. Majandusmetsade optimaalne raiemaht tähendab seda, et elurikkuse aspektist on need metsad ülemajandatud. Looduskeskkonna aspektist soodne raiemaht tähendaks majanduslikus mõttes metsade alamajandamist. Eesti tingimustes on metsakasvatuslike meetodite valik sõltuv kasvukohatingimustest ja peapuuliigist. Oluline on õigete raieviiside rakendamine. Lageraie põhine majandamine vajab alternatiive turberaiete näol, kuid arvestada tuleb puuliikide eripäradega. Metsade süsinikutalletuse säilitamine on reguleeritav raieviisidega, siinkohal just turberaiete rakendamisel. Turberaiete puhul tuleb lähtuda seadusest ja jälgida raiealade uuenemise protsessi. Turberaiete järkude planeerimisel tuleb jälgida, et uuenenud oleks vähemalt 1000 peapuuliigi taime. Püsimetsanduse rakendamisel on vajalik keskkonnatingimuste ja loodusliku häiringurežiimi analüüs. Hooldusraiete planeerimisel tuleks hoiduda noorte ja valmivate puistute ülemäärasest hõrendamisest (säilinud puistu ei taga juurdekasvu). Suure raiemahu korral on raske prognoosida loodusliku uuenemise potentsiaali. Kõigi eelduste kohaselt kasvab „küpsuslangi“ alternatiivil ka raielangi pindala ja selletõttu ilmselt on raskendatud ka uuendusmehhanismi käivitumine. Seemnelevi võib kujuneda väiksemaks kui on prognoositud. Kunstlikul metsauuendusel on istutusmaterjali kättesaadavus olnud probleemiks. Metsakultiveerimistöödest tuleks analüüsida metsaistutuse ja –külvi küsimusi, seda oleks just tarvilik teha raiete konteksti arvestades. 13. september 2022 49 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne „Ühtlase kasutuse“ ja „arvestuslangi“ alternatiivide puhul on potentsiaal taasmetsastamiseks olemas. 6.2.2 Hindamiskriteeriumid Metsade üldine elurikkus - liigirikkus ja struktuur. Raiemaht omab üldise elurikkusega mitte küll üks-ühest kuid tõenäoliselt siiski olulist seost. Suurema raiemahu korral on aastaste raielade üldpindala suurem ning raiutakse kiiremini ära vanemad metsad, mis avaldab negatiivset mõju elurikkusele. Kunstlikult uuendatud ning valgustus- ja sanitaarraietega paremini hooldatud metsade struktuur on reeglina vähem looduslik. Väheneb ka taastumispotentsiaal ja vajalik on metsade kultiveerimine /metsaistutus ja –külv. Kuigi raied loovad elupaiku lagedamate alade liikidele ja võivad teatud ruumiskaalas liigirikkust isegi suurendada, siis loodusmetsadele iseloomulik elurikkus intensiivsema majandamise käigus väheneb. Elurikkuse oluliseks komponendiks ja heaks (suhteliselt hästi uuritud) indikaatoriks on metsalinnustiku seisund - liigirikkus ja arvukus. Linnud on oluliseks metsaökosüsteemi osaks ning heaks keskkonnaseisundi indikaatoriks, kelle arvukuse- ja liigilise koosseisu muutuste kaudu on võimalik hinnata looduskeskkonna seisundit. Viimane Eesti metsalindude käekäiku käsitlev uuring77 näitas, et Eesti metsades on perioodil 1983– 2018 metsalinnustiku arvukus langenud 26 %. Oluline arvukuse langus viitab, et metsaökosüsteemid on Eestis tasakaalust väljas, mis väljendub selles, et viimastel kümnenditel toimunud varasemast intensiivsem majandamine on muutnud metsade vanuselist ja liigilist struktuuri. Enam on langenud paiksete liikide, okasmetsaliikide ja tüüpiliste metsaliikide (nn metsaspetsialistide) arvukus. Vähem on langenud rändliikide, leht- ja segametsaliikide arvukus, mis viitab muutustele kohalikus metsamaastikus. Suuremad raiemahud halvendavad metsalinnustiku seisundit veelgi, väiksemad raiemahud loovad baasi metsalinnustiku elupaikade ja metsaökosüsteemide taastumiseks. Metsadega seotud kaitstavate liikide seisund (nii kaitsealadel kui väljaspool). Kaitstavate liikide seisund peegeldab majandusmetsade majandamise intensiivsust, kuna suur osa III ja II kaitsekategooria liikide elupaikadest paikneb väljaspool kaitstavaid alasid aga ka kaitsealadel (piiranguvööndites) tehtavate raiete mõju. Kaitstavate liikide seisundit jälgitakse nii riiklikul kui üleeuroopalisel tasandil (loodus- ja linnudirektiivi liigid). 77 Nellis, Renno & Volke, Veljo. 2019. Metsalindude arvukuse muutused perioodil 1983–2018. Hirundo : Eesti Ornitoloogiaühingu ajakiri, 32 (1), lk 63−80 13. september 2022 50 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Natura metsaelupaigatüüpide pindala ja seisund on nii riiklikult kui EL kohustuste aspektist oluline indikaator, mis haakub raiemahtudega eelkõige kaitsealade piiranguvööndite kaudu, aga ka majandusmetsades VEPide ja säilinud/kujunevate metsaelupaikade kaudu. Suurematel raiemahtudel, eriti kaitstavatel aladel, on negatiivsemad mõjud metsaelupaikade pindalale ja seisundile. Metsade süsinikubilanss - panus LULUCF sektorisse (ei arvestata pikaealiste puidutoodete ja puidu asendusefekti mõjusid, mis võiks olla hinnatud majandusvaldkonna kaudu). Metsades talletunud süsinikuvaru ja selle dünaamika sõltub puidutagavarast ja metsamuldadesse seotud süsiniku hulgast. Suuremad raiemahud vähendavad puidutagavarasse seotud süsiniku hulka, intensiivsem metsamajandus võib mõjutada ka mullasüsiniku hulka negatiivselt. Loodusmetsade muldade süsinikumahutavus suureneb mõnevõrra. Veekeskkonna seisund. Metsad on olulised Eesti siseveekogude kvaliteedi tagajana. Intensiivselt majandatud ja kuivendatud metsadest toimub oluline toitainete leostumine ja heljumi vettekanne, mis mõjutab metsaste valgaladega veekogude seisundit ning elustikku. Suuremad raiemahud suurendavad veekogudele avalduvat koormust. Metsa uuenemispotentsiaal. Suurte raiemahtude puhul kannatab metsa uuenemispotentsiaal. Raielangid muutuvad suuremaks ja raiering võib lüheneda. Loodusliku uuenduse korral on seemnelevi raskendatud. Kokkuvõtvalt on raiemahtude ja looduskeskkonna väärtuste vahel üldine negatiivne seos. Seose tugevus eri väärtuste/indikaatorite vahel varieerub, kuid seose suund on siiski läbivalt negatiivne. 6.2.3 Hinnang alternatiividele Alternatiiv 1 - Küpsuslangi alternatiiv Raiemaht 19 mln m3 tähendab olulist raiemahu tõusu võrreldes eelnenud perioodiga (2011-2019 keskmine raiemaht oli 10,7 mln m3). See toob kaasa uuendusraiete pindala suurenemise ja küpsete metsade pindala ning osakaalu vähenemise. Mõjud looduskeskkonnale on tugevalt negatiivsed. Küpsuslangi alternatiivi korral toimub niigi suhteliselt kesises seisundis oleva metsaelustiku jätkuv vaesumine. Olulised negatiivsed mõjud avalduvad ka kaitstavatele liikidele, seda eelkõige väljapool kaitstavaid alasid. Raiesurve suurenedes kaitsealadel avaldub negatiivne mõju seal asuvatele kaitstavatele liikidele ning ühtlasi ohustab see kaitstavate alade (sh Natura alade) kaitse-eesmärkide saavutamist. Kuna vanemad 13. september 2022 51 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne majandusmetsad raiutakse, väheneb oluliselt elupaigatüüpide ning potentsiaalsete elupaigatüüpide (metsad, millest võivad Natura elupaigatüübid 30 a perspektiivis kujuneda) pindala. Kaitsealade piiranguvööndites toimuvad raied ohustavad seal asuvaid (sh potentsiaalsed) elupaigatüüpe rohkem kui teiste alternatiivide puhul, kuna küpsuslangi alternatiiv tähendab küpsete metsade uuendusraiet kõikjal, kus see on lubatud. Uuendusraiete pindala kasv põhjustab kaitsealade ümber ja vahel paiknevate majandusmetsade puistute fragmenteerituse suurenemist, mis avaldab negatiivset mõju kaitsealade sidususele. Negatiivsed mõjud avalduvad ka Natura võrgustiku sidususele. Raiete intensiivistumine võib põhjustada majandusmetsade puhkeväärtuse vähenemist ning sellega suurendada rekreatiivset koormust kaitsealadel, mis omakorda võib avaldad negatiivset mõju sealsele elurikkusele ning alade kaitse- eesmärkidele. Alternatiiv on LULUCF sektori sidumisvõimekuse analüüsi78 andmetel halvim ka metsade süsinikubilansi aspektist, kuna mets nooreneb, puidutagavara väheneb ning metsamaa muutub tugevaks süsiniku emiteerijaks. 30-50 aasta vaates on mets aktiivne süsiniku siduja. Intensiivne metsamajandus põhjustab metsamuldade süsinikuvaru vähenemist. Uuendusraiete pindala suurenemine põhjustab toitainete ja heljumi veekogudesse kandumise suurenemist ning vähendab metsade veekeskkonda tasakaalustavat mõju. Aineringe muutused võivad ohustada metsade üldist tootlikkust. Intensiivsem metsamajandus võib tuua kaasa ka metsade täiendava kuivendamise ning taristu ehitamise vajaduse, mis omakorda mõjutab nii veerežiimi kui suurendab veekogudele avalduvat koormust. Juba praegu on märkimisväärseid raskusi vee raamdirektiivi kohase veekogude hea seisundi saavutamisega. Metsakuivenduse intensiivistumine suurendab ka turvasmuldadest lähtuvat süsiniku emissiooni. Küpsuslangi alternatiivi suurte raiemahtude korral kannatab metsa uuenemispotentsiaal. Raielangid muutuvad suuremaks ja raiering võib lüheneda. Loodusliku uuenduse korral on seemnelevi raskendatud. Probleem võib tekkida ka kunstlikul metsauuendusel, kuna istutusmaterjali kättesaadavus on juba praegu probleemiks. Kindlasti on vaja suurendada säilikelementide jätmist lageraiealadele (bioloogilise mitmekesisuse puud, seemnepuud, lamapuit). Kokkuvõttes toob küpsuslangi alternatiiv kaasa looduskeskkonna seisundi tugeva halvenemise võrreldes praegusega. Suureneb ka surve looduskaitsealadele. Alternatiiv 78 Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool, 2021. 13. september 2022 52 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne muudab elurikkuse, looduskaitse ning kliima valdkondade eesmärkide saavutamise võimatuks. Alternatiiv 2 - Arvestuslangi alternatiiv Arvestuslangi alternatiivi korral toimub raiemahtude suurenemine (2–4 mln m3 võrra võrreldes praegusega), mis põhjustab sarnaselt küpsuslangi alternatiivile negatiivseid mõjusid kõigi looduskeskkonna komponentide/indikaatorite osas. Metsade süsinikubilansi aspektist toob alternatiiv LULUCF sektori sidumisvõimekuse analüüsi79 andmetel kaasa metsamaa muutumise netosidujast nõrgaks netoemiteerijaks. Negatiivsete mõjude tugevus on siiski oluliselt väiksem kui küpsuslangi alternatiivi korral. Võrreldes praegusega toob arvestuslangi alternatiiv kaasa olulise looduskeskkonna seisundi halvenemise. Metsauuenduse osas on arvestuslangi mahtude korral potentsiaal olemas ning olulisi negatiivseid mõjusid uuendusele pole ette näha. Kokkuvõttes toob arvestuslangi alternatiiv kaasa looduskeskkonna seisundi mõõduka, kuid olulise halvenemise võrreldes praegusega. Juba praegu aset leidvad negatiivsed trendid (näiteks metsalinnustiku arvukuse langus) süvenevad. Alternatiiv on oluliselt parem (vähem halb) kui küpsuslangi alternatiiv, kuid muudab siiski raskeks või võimatuks elurikkuse, looduskaitse ning kliima valdkondade eesmärkide saavutamise. Alternatiiv 3 - Ühtlase kasutuse alternatiiv Ühtlase kasutuse alternatiivi korral püsib raiemaht praegusega sarnasel tasemel. Alternatiivi mõjud sõltuvad raieliikide jaotusest ning paljudest muudest metsade majandamisega ning kaitsega seotud asjaoludest. Kuna praeguste raiemahtude juures on ilmnenud negatiivseid mõjusid metsaelustikule (nt metsalinnustikule) siis on tõenäoline, et metsaalade elurikkus võib ka ühtlase kasutuse alternatiivi korral jätkuvalt väheneda. Mõjud kaitstavatele liikidele ja elupaigatüüpidele sõltuvad kaitstavate alade metsade majandamise regulatsioonist ning raiete praktikast (sh linnurahu pidamisest). Majandusmetsades võib eeldada siiski kaitstavatele liikidele avalduvate mõjude mõningast süvenemist. Metsade süsinikubilansile ja veekeskkonnale on mõjud võrreldes praegusega tõenäoliselt neutraalsed või selle lähedased. LULUCF analüüsi80 andmetel on metsamaa ühtlase kasutuse stsenaariumi järgi netosiduja kuni 2060. aastani. Seoses metsauuendusega on olukord sarnane praegusele. 79 Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool, 2021. 80 Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool, 2021. 13. september 2022 53 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Kokkuvõttes toob ühtlase kasutuse alternatiiv kaasa praegusele sarnaste mõjude jätkumise ehk looduskeskkonna aspektist suhteliselt intensiivse metsamajanduse jätkumise. Seega võib prognoosida mõningaste negatiivsete mõjude jätkumist, mida osaliselt saab leevendada metsade majandamise ja kaitse korraldamisega (arvestades MAK-s plaanitud meetmeid). Alternatiiv on palju parem kui küpsuslangi alternatiiv ning mõõdukalt parem kui arvestuslangi alternatiiv. Elurikkuse, looduskaitse ning kliima valdkondade eesmärkide saavutamine on tõenäoliselt võimalik, kuid nõuab metsade majandamist reguleerivaid meetmeid ehk samade raiemahtude juures targemat ja loodussäästlikumat metsamajandust võrreldes praegusega. Olulisemateks meetmeteks oleks lageraiete parem ruumiline planeerimine, lageraiete väiksem osakaal uuendusraiete seas, täiendavad meetmed metsa struktuuride säilitamisel (säilikpuud, puistufragmendid, surnud puit), ulatuslikum raierahu ning looduslikku veerežiimi säilitamine (intensiivse metsakuivenduse piiramine märgades metsades). Alternatiiv 4 - Uuendusraie 5 miljonit m3 alternatiiv (koguraie ca 7 miljonit m3) Uuendusraie 5 mln m3 (koguraie ca 7 mln m3)alternatiiv toob kaasa raiemahtude olulise vähenemise ja metsade majandamise intensiivsuse vähenemise võrreldes praegusega. Seoses sellega avalduvad positiivsed mõjud eelkõige vanade metsadega seotud elustikule ning majandamise ja häiringute suhtes tundlikele kaitstavatele liikidele. Kaob surve metsaelupaigatüüpidele, nende seisund hakkab paranema ning pindala pikemas perspektiivis tõenäoliselt kasvama. Mõju süsinikubilansile on positiivne, kuna puidutagavara ning metsamuldades seotud süsiniku kogus kasvab. LULUCF analüüsi81 andmetel seob metsamaa 2020-2040 antud stsenaariumi korral enim süsinikku kuid ka selle korral on süsiniku sidumisvõime lõplik ning mingi aja möödudes peatub. Positiivne mõju süsiniku talletamisele on tugev lühikeses ja keskpikas skaalas, pikemas skaalas jõuab talletunud süsiniku varu uue tasakaaluseisundini. Veekeskkonnale avalduv koormus väheneb. Metsauuendusel on võimalik kasutada looduslikku uuendust, selle meetodi efektiivsus tõuseb. Sihtotstarbeliselt on võimalik ka taastada metsade looduslikkust. Kokkuvõttes on 5 mln m3 alternatiiv looduskeskkonnale parim, kuna väheneb üldine läbi metsamajanduse ja lageraiete avalduv surve metsaelustikule. Alternatiiv on kardinaalselt parem küpsuslangi alternatiivist, palju parem arvestuslangi alternatiivist ning mõõdukalt parem ühtse kasutuse alternatiivist. Võimalik on suurendada kaitsealade pindala ja leevendada majanduskoormust piiranguvööndi metsades. 81 Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050. Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool, 2021. 13. september 2022 54 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 6.2.4 Alternatiivide võrdlemise kokkuvõttev tabel Tabel 1. Alternatiivide võrdlemine looduskeskkonnast lähtuvalt Väärtuste Geom Kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 alt 4 korrutis keskmine keskmine alt 1 1 1/6 1/7 1/9 0,00 0,23 0,04 alt 2 6 1 1/4 1/7 0,21 0,68 0,11 alt 3 7 4 1 1/3 9,33 1,75 0,27 alt 4 9 7 3 1 189,00 3,71 0,58 6.3 Alternatiivide võrdlemine sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna valdkonnas 6.3.1 Hindamisel kasutatud eeldused Sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude all käsitletud vaatenurgad on: mets kui tööhõive tagaja ja tervise-, puhke- ning kultuuriliste võimaluste pakkuja. Sotsiaalne ja kultuuriline keskkond ja mõjud on omavahel tihedalt põimunud ning asjatute korduste vältimiseks käsitletakse neid ühes peatükis. Sarnaselt looduskeskkonnale, on ka sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamisel, nagu ka MAK aruandes, eeldatud, et raieviisid jäävad samaks, so valdava osa raiemahust moodustavad endiselt uuendusraied, neist omakorda suurem osa on lageraied ning turbe- ja valikraiete pindala osakaal uuendusraiete pindalast jäävad samaks, mis eelmisel perioodil. Eeldatakse, et proportsionaalselt raiemahtude muutustega viiakse ellu MAKi sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtuste tegevussuunad nagu metsa kultuuri-, puhke- ja tervistavate väärtuste edendamine. Selle raames kujundatakse uusi kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid ning säilitatakse olemasolevaid puhke- ja teisi kõrgendatud avaliku huviga metsi. Eeldatakse et kliimamuutused toimuvad prognoositud suunas. Kliimamuutustega tegelemisel võib suureneda surve ehitada avalikud jm hooned puitehitistena, et läbi selle vähendada betoonist hoonete jalajälge. Kasvab nõudlus avaliku ruumi järele, selle hulga, kvaliteedi ja kättesaadavuse osas. See tähendab, et ühiskond liigub eramaalt pigem avalikku ja ühisruumi. Kuna isiklikud 13. september 2022 55 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne ruumid on valmis saanud ja nende kvaliteet tõusnud, siis järgmise sammuna tugevneb ootus üha paremale väliruumile. Seega võib eeldada suuremat survet rohkemate ja kvaliteetsemate puhkealade, sh metsa-alade järele. Rahvastiku vähenemise protsessid võivad rohealade nõudlust võrreldes tänasega osaliselt kahandada, kuid samal ajal võib linnastumine ja ühiskonna tehnoloogiline areng pigem kaasa tuua elanike looduses viibimise vajaduse suurenemise. Protsesse, mis puhkealade nõudlust ühiskonnas võivad mõjutada on mitmeid, kuid kokkuvõttes lähtume sellest, et puhkealade arendamisega peab jätkuvalt tegelema, kuna see on oluline ökosüsteemi hüve. Looduses viibimise võimalusi võivad ahendada ning metsa visuaalset ja puhkeväärtuslikku kvaliteeti langetada see, kui eraomanikud piiravad metsa avalikku kasutust ning riigimetsi raiutakse liigses tempos82 ja ebasobivate võtetega, mis ei arvesta harjumuspäraste puhkemetsade aladega. Omaette teemaks on ligipääs metsale, sh vanema ja noorema elanikkonna hulgas, kelle liikumisvõimalused on piiratumad ning samaaegselt toimub arenevates piirkondades asustuse laienemine looduslike alade arvelt. Seetõttu võib eeldada, et tulevikus saavad üha enam olulisemaks linna- ja asulalähedased metsad, mis on kergemini ligipääsetavad ja igapäevaselt kasutatavamad ning kus on tugev huvi alternatiivsetele maakasutusviisidele. Eeldatakse, et see surve leevendatakse läbi MAK-i alaeesmärkide täitmise kui suurendatakse kohalikest vajadustest vahetult mõjutatud metsamaa pindala ning parendatakse linnaelanike ligipääsu metsast koosnevatele rohealadele 83. Täiendavalt eeldatakse, et senised konfliktid metsaraie teostamisel asulalähistes metsades, üldtuntud puhkealadel ning kultuuriliselt väärtuslikel aladel (looduslikud pühapaigad, ristimetsad) on vähenenud, kuna MAKi eesmärgid, mis puudutavad uuringute teostamist metsa erinevate kasutusviisidest, kultuuriliste väärtuste kaardistamist, sotsiaalmajanduslike ja kultuurivaldkonna vajaduste arvestamist metsamajanduslike võtete kehtestamisel ja mitmekesiste huvigruppide kaasamist – on ellu viidud. Rahvastiku vähenemise aspekti pole vahetult arvesse võetud, kuna võib eeldada, et selle raames muutub nii kahju- kui kasusaajate hulk proportsionaalselt. 82 Sissejuhatus | Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 83 Säästva arengu näitajad 2018. Tallinn: Statistikaamet. 13. september 2022 56 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 6.3.2 Hindamiskriteeriumid Mets kui sissetuleku allikas - osale ühiskonna liikmetele on mets sissetuleku allikaks. Metsa majandamisest teenivad tulu nii metsaomanikud kui laiemalt metsandussektoris töötavad inimesed, lisaks ka teistes sektorites töötavad inimesed, kelle jaoks on mets oluliseks sisendressursiks. 2021. aastal oli metsamajanduse ja –varumise valdkonnas hõivatud 5 900 inimest. Kui arvestada juurde ka töötlev sektor, loob metsa- ja puidusektor otseselt ja kaudselt ligi 59 000 töökohta. Raiealternatiividel on otsene mõju sellele kriteeriumile. Mida suuremad on raiemahud, seda suurem on sissetulek selles sektoris. Kui raiemahud peaksid võrreldes varasemaga vähenema, siis on sellel negatiivne mõju metsaomanikele sissetuleku vähenemisega ja valdkonnas hõivatud inimestele töökohtade kaotamisega. Töökohtade arv on otseses seoses majandusliku turvatundega. Puhkemets ja avalik ruum – puiduvarustaja ja elurikkuse tagamise teenuse kõrval on metsa nn pehmemaks küljeks ning väärtuseks selle puhkemajanduslik ja kultuuriline kasutamine, läbi mille pakub mets esteetilist, füüsilist ja vaimset naudingut. See on lõõgastumise koht, mis toetab inimese tervist. Avalik ruum ei paikne ainult linnas ja tihedalt asustatud piirkondades, vaid ka maal ning metsas, sest eestlane on harjunud linnast ära käima. Eestlase avalik ruum ei piirdu linnaväljakuga, vaid on laiem, ulatudes metsa, soodesse, niitudele ning ranna-aladele - see on põimunud ümbritsevasse loodusesse. Kuna Eesti maakattest moodustavad loodusalad valdava osa ja sellest mets ligi 50%84, võib väita, et Eesti mets on meie ühine rikkus ja kõige suurem avalik ruum. Uuringute85 kohaselt eelistavad inimesed puhkamiseks küpseid ja vanemaid metsi, kus lageraieid peaaegu ei ole, kuid mets on hõre. Seega puhkemetsana on väärtustatud enim lageraiest puutumatud, kuid siiski hooldatud metsad. 84 Aastaraamat Mets 2017.„Mets 2017“. 85 a) Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne. Koostajad: Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool. Tartu, 2018. Lk 81-82; b) Eggers, J., Holmgren, S., Nordström, E. M., Lämås, T., Lind, T., & Öhman, K. (2017). Balancing different forest values: Evaluation of forest management scenarios in a multi-criteria decision analysis framework. Forest Policy and Economics; Edwards, D., Jensen, F. S., Marzano, M., Mason, B., Pizzirani, S., & Schelhaas, M. J. (2011). A theoretical framework to assess the impacts of forest management on the recreational value of European forests. Ecological Indicators, 11(1), 81-89; Nestra- Junolaine, L. (2014). Otepää looduspargi matkaradade kasutamine ja külastajate rahulolu uuring (Magistritöö Maaülikoolis); Mann, C., & Jeanneaux, P. (2009). Two approaches for understanding land- use conflict to improve rural planning and management. Journal of Rural and Community Development, 4(1). 13. september 2022 57 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Sotsiaalne sidusus on ühiskonna võimekus tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist. Sidus ühiskond koosneb üksteist toetavatest vabadest inimestest, kes saavutavad oma ühiseid eesmärke demokraatlikult (Euroopa Nõukogu). Sotsiaalset sidusust saab määratleda kui ühiskonna omadust, mis väljendub selle liikmete omavahelistes suhetes ja nende suhete omavahelises seotuses (jagatud väärtused ja tõlgendused, ühine identiteet, kogukonnakuuluvuse tunne ja usaldus)86 Metsade majandamisel tuleb ühiskonnas sotsiaalse sidususe edendamiseks arvestada erinevate ühiskonnagruppide huvidega: metsaomanikud, metsandussektoris töötavad inimesed ja metsakasutajad, sealjuures võivad need grupid omavahel ka ühtida, kuid mitte tingimata. Metsaomanike ja metsandussektoris töötavate inimeste jaoks on peale metsa puhkeliste ja tervist edendavate väärtuste oluline ka mets kui sissetuleku allikas. Metsakasutajate jaoks, kes metsandussektorist otseselt tulu ei teeni, on peamiselt oluline mets kui puhkeala looduse nautimiseks ja nähes metsa tervise edendamiseks sobiliku keskkonnana. Mida enam nähakse raiealternatiivis ette vajadust võrreldes varasemaga suurendada metsade kasutusele võttu puidu hankimise eesmärgil, seda enam suureneb oht ühiskonna tasandil polariseerumiseks, sest põrkuvad metsaomanike ja selles sektoris töötavate inimeste ning metsakasutajate huvid. Kui raiemahud võrreldes varasemaga vähenevad, siis võivad domineerida metsakasutajate huvid, mis võib ühiskonna tasandil samuti polariseerumist suurendada, sest metsaomanikel pole võimalik oma eraomandi pealt tulu teenida. Seega raiemahu kummaski suunas oluline muutmine võrreldes praegusega toob endaga kaasa ühiskonnas praeguse olukorra ebastabiliseerumise ja polariseerumise. See aga ei tähenda, et olemasoleva olukorra säilitamine on parim olukord üldse. Endiselt tuleb rakendada pingutusi mõlema poole lähendamiseks. Traditsioonid ja pärand. Üldlevinud teadmise kohaselt on Eesti elanike igapäevaelu tihedalt seotud metsaga: seal võib teha kutsetööd, tegeleda harrastustega (nagu näiteks jahindusega, korilusega), veeta vaba aega (nagu näiteks puhata, matkata, teha tervisesporti või loodusvaatluseid, viia läbi loodusõpet, uudistada kultuuripärandi ja pärandkultuuri objekte), osaleda riitustel looduslikes pühapaikades või järgida ristilõikamise tava. Mets kui inimeste vahetu elukeskkond kannab edasi kultuurilist järjepidevust. Samuti kajastub mets sagedasti nii eesti kunstis, folklooris kui ka keeles. 86 Trumm, A. 2012. Noored ja sotsiaalne kaasatus: Euroopa Liidu noortepoliitika ja Eesti olukord Euroopa taustalt. Kättesaadav: https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/41057/Noored_Noorteseire_Kaasatu.pdf?sequence=1&is Allowed=y 13. september 2022 58 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne „Metsarahvaks“ olemine on (olnud) osa eestlase ja Eesti identiteediloomest 87 ning see motiiv on kujunenud erinevate ideede, praktikate ja väärtushinnangute koostoimel sajandite jooksul. Metsa majandamise viisid ja ulatus mõjutab kindlasti kultuuripärandi — ennekõike looduslike pühapaikade, sh ristipuude, ja ajaloolise mälu, sh traditsioonide või pärandkultuuri objektide — säilimist. Loomeinimesi köidavad ja pakuvad esteetilist naudingut ennekõike metsad, kus on minimaalselt tajutavad inimtegevuslikud häiringud,88 , kuid mets on kergesti ligipääsetav ja läbitav. 6.3.3 Hinnang alternatiividele Alternatiiv 1 - Küpsuslangi alternatiiv Küpsuslangi alternatiivi rakendumisel võib eeldada esialgu metsaomaniku ja metsandussektoris töötajate ajutist sissetulekute suurenemist ning majanduslikku kindlustatust (juhul kui suudetakse tagada suurenev tööjõu vajadus), kuid selle järsule tõusule järgneb omakorda sügav langus. Suured kõikumised omavad negatiivset mõju, mida saab osaliselt leevendada pikaaegse ette planeerimisega ning sissetulekute ühtlase jaotamisega, kuid see võib osutuda liialt suureks väljakutseks. Pigem on tõenäoline, et sissetulekud kõiguvad ajas ning see tekitab suuremat ebavõrdsust ja ebastabiilsust. Olukorras, kus uute puhkealade proportsionaalset loomist paralleelselt raiega rakendatakse, ei ole negatiivseid mõjusid puhkealadele ette näha, kuid need võivad avalduda pikemas perspektiivis, kui puidu kättesaadavus väheneb drastiliselt ning kasvab surve raiumiseks täiendavatel aladel (sh puhkealade). Küll aga võivad negatiivsed mõjud avalduda asukohapõhiselt. Lageraie mahu suurenemine vähendab metsaga kaasnevaid hüvesid, nt marja, seente ja taimede korjamist. Seega võib juhtuda, et raiemahtude suurenedes on inimesed sunnitud hülgama teatud metsa-alad, kus varasemalt puhkamas, loodust vaatlemas, riitustel või õppimas ja korjel käidi. Suurem raiemaht suurendab nende inimeste hulka, kes ei pruugi oma kodu ümbrusest enam harjumuspärast metsa leida. Kuigi selle alternatiivi korral mingi aja jooksul raiemaht väheneb, sest majandusmetsad on maha raiutud ja uusi pole peale kasvanud, siis täna elava põlvkonna jaoks on need metsad 87 Jonuks. T., Remmel, A. Metsarahva kujunemine. Retrospektiivne vaade müüdiloomele. Keel ja Kirjandus, 6/2020. Lk 459-482. 88 Eesti metsanduse arengukava aastani 2030 alusuuringu aruanne. Koostajad: Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool. Tartu, 2018. Lk 81-82. 13. september 2022 59 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne kadunud. Selle tulemusena võivad negatiivsed mõjud avalduda olulistele puhke- ja korjealadele, mis väljenduvad, koriluse kaudu metsast saadava tulu vähenemises, tervisenäitajate halvenemises ning üleüldises loodusest võõrandumises. Varasemast tempokam ja suurem raiemaht võib tekitada rahulolematust metsa mittepuiduliste hüvede kasutajates, kuna kasvab surve raiumiseks täiendavatel aladel ning metsamaade kokkuostuks ettevõtete poolt. Selle tõttu võivad suureneda raied elukohalähedases või kogukonnale olulises metsas, mis võib omakorda suurendada ühiskonna tasandil polariseeritust. Alternatiivi rakendumisel on kõrge pärandi- ja mäluobjektide hävimise oht. Samas võib siin ilmneda lühiajaline positiivne mõju huvigruppide ootusele, et avalike hoonete ehitamisel kasutataks rohkem puitu, mis aitab kaasa innovatsioonile ja seotud sektorite arengutele. Kuid pikemas perspektiivis, puidu kättesaadavuse vähenedes, ei ole võimalik neid ootuseid enam täita. Küpsuslangi alternatiiv on teiste alternatiividega võrreldes suurema negatiivse sotsiaalse ja kultuurilise mõjuga, kuna on seotud suurte kõikumiste, ebastabiilsete arengute ja teadmatusega tuleviku ees. Alternatiiv 2 - Arvestuslangi alternatiiv Arvestuslangi alternatiivi puhul on mõjud metsaomaniku ning metsandussektoris töötajate majanduslikule kindlustatusele positiivsed. Kuna tegu on kestliku metsanduse ülempiiri lähedal oleva alternatiiviga, piisab väikesest mõjust või kriisist, et selle positiivsed mõjud negatiivseks pöörata, kuna puhvervõimet ja varu ootamatusteks on vähe. Alternatiivi rakendumisel koos eeldustega esineb pigem positiivne mõju puhkealade ja sellest saadavate hüvede suurenemisega, kuid ohud varitsevad järgmise kümnendi juures, kui siiski tänasest suurema raie tõttu hakkavad avalduma negatiivsed näitajad puhke- ja korjealade mitmekesisuse vähenemises. Ühiskonna tasandil domineerivad metsandussektori huvid, mistõttu võib selle alternatiivi rakendamine tekitada avalikku debatti ja muude metsakasutajate (puhkamine, korilus jms) poolset rahulolematust. Võimendub hirm elukeskkonna halvenemise ja mälupaikade kadumise pärast. Halvimal juhul teadvustamata pärand hävib. Sotsiaalse sidususe edendamiseks on olulised kogukondlikul tasandil peetavad arutelud ja pidev metsakasutajate kaasamine otsuste tegemisse. Arvestuslangi alternatiivil on metsaraietest kasusaajate gruppidele positiivsed mõjud, kuid korilastele, puhkajatele jt mittepuidulisel eesmärgil metsa kasutavatele huvilistele, võivad selles stsenaariumis peituda teatud ohud, kui raied leiavad aset 13. september 2022 60 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne harjumuspärastel ja väljakujunenud kasutusaladel. Arvestada tuleb, et selle stsenaariumi puhul on tegu jätkusuutliku metsanduse kriteeriumi piiri peal tegutsemisega, mis võib kaasa tuua negatiivsed tagajärjed, kui ohtudega piisavalt ei arvestata. Arvestuslangi alternatiiv on sotsiaalsest vaatest parem kui küpsuslangi alternatiiv. Alternatiiv 3 - Ühtlase kasutuse alternatiiv Ühtlase kasutuse alternatiivi puhul jätkuvad metsa kui elatusallika tänased mõjud, mis ühiskonna seisukohast on kõige stabiilsem. Metsast saadav tulu on mõõdukas, jaotunud pikale ajale, tagades seeläbi pideva, ühtlase ning stabiilse sissetuleku selles valdkonnas tegutsevatele inimestele. Võimalikud kõikumised ja sellest tulenevad negatiivsed olukorrad on leevendatud. Tasakaalukam metsamajandamine on pikas perspektiivis meelepärasem kogukondadele, mistõttu võib eeldada, et selle alternatiivi rakendamisel tunnevad puhkajad, vaatlejad, korilased jms, et nende huve ei ole metsade majandamisel täiendavalt rikutud. Elukeskkonna ja puhkealade seisukohast avalduvad pigem positiivsed mõjud, kui vastuolud erinevate maakasutuste vahel on läbi kaasamistegevuste ennetatud ning sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtuseid majanduslike huvide kõrval võrdselt arvesse võetud. Säilib harjumuspärane elukeskkond ja võimalus toimetada metsas juurdunud tavade ja kommete kohaselt. Oluline, et tagatakse pärandipaikade õigeaegne uurimine ja teavitamine. Sotsiaalse sidususe aspektist on selle alternatiivi rakendamise mõju pigem positiivne, sest süsteem on tasakaalus. Kokkuvõtvalt võib öelda, et ühtlase kasutuse alternatiivi puhul avalduvad positiivsed mõjud kõigis sotsiaalsetes ja kultuurilistes aspektides võrdselt. Alternatiiv 4 - Uuendusraie 5 miljonit m3 alternatiiv (koguraie ca 7 miljonit m3) Uuendusraie alternatiivi puhul võib raiemahtude vähenemise tõttu eeldada elatusallikate saajatele negatiivset mõju, kui nad ei ole selleks varasemalt valmistunud ega alternatiivseid tegevusi ette näinud. Kuna alternatiiv piirab olulisel määral erametsade majanduslikku kasutamist, siis riivatakse sellega ka metsaomanike huve metsa majandada ja sellelt tulu teenida. Samuti on alternatiivil negatiivne mõju metsandussektoris töötavatele inimestele, sest nende töökohad võivad raiemahtude vähenemise tõttu kaduda. Võimalused eelkõige koriluseks aga ka puhkamiseks metsades, kus pole lageraie meetodil metsaraiet teostatud, suurenevad ning sellega kaasneb positiivne mõju metsa sellisel viisil kasutajatele. 13. september 2022 61 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Kuna eeldatavasti selle alternatiivi rakendumisel ühiskonnas polariseerumine kasvab, siis on alternatiivil sotsiaalsele sidususele negatiivne mõju. Mõju traditsioonidele ja kultuuri(pärandi)le on ambivalentne: hooldamata ja kasutusteta pärand hävib ning samal ajal tegevusetus (muutuste, häiringute puudumine) säilitab. Kuid kui arvestada, et MAK keskendub ka muude raiealternatiivide rakendamisel pärandobjektide, sh looduslike pühapaikade kaitsele, siis antud alternatiivil ei pruugi olla mõõdetavat eelist keskmise intensiivsusega raiealternatiivide ees. Arvestades erinevaid sotsiaalse valdkonna kriteeriume võib väita, et see alternatiiv on hinnanguliselt parem küpsuslangi alternatiivist, mõnevõrra parem või võrdne arvestuslangi alternatiiviga ja vähem eelistatud ühtlase kasutuse alternatiivist. 6.3.4 Alternatiivide võrdlemise kokkuvõttev tabel Tabel 2. Alternatiivide võrdlemine sotsiaal-kultuurilisest keskkonnast lähtuvalt Väärtuste Geom Kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 alt 4 korrutis keskmine keskmine alt 1 1 1/4 1/5 1 0,05 0,47 0,09 alt 2 4 1 1/3 1/2 0,67 0,90 0,18 alt 3 5 3 1 5 75,00 2,94 0,58 alt 4 1 2 1/5 1 0,40 0,80 0,16 6.4 Alternatiivide võrdlemine majanduskeskkonna valdkonnas Raiemaht on metsa- ja puidutööstuse oluliseks mõjutajaks ning need tööstusharud on ka olulised Eesti eksportijad (eriti puidutööstus) ning tööandjad. Loodavat majanduslikku väärtust ei saa siduda ainult üldise raiemahu numbriga, vaid see sõltub olulisel määral raiesortimendist, puidu kvaliteedist, sellest johtuvast töötlemise viisist ning võimest puitu kohapeal väärindada. Teatud sortimendi osas (nt saematerjal) on Eesti täna suur importija, paberipuidul on aga kohapealsed kasutusvõimalused väikesed ning suured mahud töötlemata puitu eksporditakse. Lisaks peab välja tooma, et raidmed ja puidutöötlemise jäägi väärindamine toimub täna Eestis madalal tasemel (energiapuit), samas kõrgastmel väärindamine aga ei oma tingimata otsest seost raiemahuga, samuti on sellel teistsugune sotsiaalmajanduslik mõju. 13. september 2022 62 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 6.4.1 Hindamisel kasutatud eeldused Metsa- ja puidusektori sotsiaalmajanduslike analüüside peamiseks lähtekohaks on olnud üldised raiemahud eelnevatel aastatel, kuna spetsiifiliselt sortimentide lõikes on makrotasandi hinnanguid keeruline anda. Teostatud uuringute89 põhjal on võimalik teha ka järeldusi, kuidas raiemahu muutus võiks mõjutada sotsiaalmajanduslikke näitajaid (nt lisandväärtus, tööhõive, mõju riigieelarvele, eksport jm), kuid seda siiski oluliste reservatsioonidega. Majandusmõjude hinnangu andmisel on käesolevas analüüsis eeldatud, et raiemahu olulisel suurenemisel või vähenemisel võrreldes praegusega (alternatiivid 1 ja 4) teisenevad eeltoodud uuringutes toodud majandussuundumused. Samuti on eeldatud, et raiemahu seos muutustega majanduses on seda väiksem, mida kaugemale tootmisahelas liigutakse (nt mööblitööstus, ehitus jm) – näiteks suurem raiemaht ei tähenda ilmtingimata, et hakatakse rohkem puidust ehitama. Teatud raiemahtude juures võib isegi mehhaanilise töötlemise seos raiemahuga muutuda, kui näiteks väheneb sobiva kvaliteetse materjali suhteline kogus. Samuti on eeldatud, et olulises osas raieliikide jaotus ei muutu sõltuvalt alternatiivist ehk valdava osa raiemahust moodustavad endiselt uuendusraied, ning neist omakorda lageraied. Sellest eeldatakse, et suurema raiemahu korral toimub perspektiivis metsa noorenemine ja vastupidi.90 Suurema raiemahu korral toimub pikemas perspektiivis eeldatavalt ka metsade liigilise koosseisu muutus lehtpuidu (kask jm.) kasuks ning väheneb okaspuidu (mänd, kuusk) osakaal, mis eeldatavalt mõjutab mehhaanilist ja keemilist töötlemist91. Raiemahu mõju metsasektori ringbiomajandusele üleminekule ja selle lisandväärtusele on eelduslikult peamiselt seotud mõjuga puidu mehhaanilisele töötlemisele (ringbiomajanduse toore) ja motiveeritusele. 89 EY (2019) Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel ning Finantsakadeemia OÜ (2020) Erametsakeskuse tellimusel. 90 Keskkonnaagentuur, Eesti Maaülikool (2021) Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüs kuni aastani 2050 91 Eelduse aluseks on 2017. aasta puidubilansi andmed (https://keskkonnaagentuur.ee/media/886/download). Arvestades ka importi, suunati 2017. aastal 3,5 korda rohkem okaspuitu mehaanilisse töötlemisse ja ligi 10 korda rohkem saetööstusesse kui lehtpuitu. Seevastu küttepuiduks kasutati 2 korda rohkem lehtpuitu kui okaspuitu. Samuti oli lehtpuidu osakaal natuke suurem energia- ja paberipuidus. Okaspuit (kuusk, mänd) on Eestis peamiselt väärindatav mehaaniliselt. Lähtuvalt sellest, et väärindamise tehnoloogiad tarbivad kindla läbimõõdu ja puuliigi materjali, saab eeldada, et sortimendi muutus toob kaasa traditsioonilise töötlemise muutuse. 13. september 2022 63 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Tuleb arvestada, et äärmuslike alternatiivide korral teadmatus suureneb oluliselt92 ning hindamise täpsus paratamatult väheneb. 6.4.2 Hindamiskriteeriumid MAK2030 eelnõus toodud alternatiivid on suuresti seotud üldiste raiemahtudega ning hinnangu andmisel ongi sellelt peamiselt lähtutud. Teatud määral saab hinnata ka mõju sortimendile ning selle mõju majandusele. Mõju vaadatakse pikemalt kui ainult aastani 2030. Lisandväärtus ja muud sotsiaalmajanduslikud näitajad. Arvestati, et äärmiste alternatiividel (1 ja 4) uuringutes leitud seosed raiemahu ja majanduslike muutuste vahel teisenevad (muutuvad), kuna pikemas perspektiivis võivad muutuda nii raieviisid, metsade liigiline koosseis kui ka raie sortiment. Ettevõtete majandusnäitajad ja toimetulek, mis sõltub võimalustest hoida olemasolevaid tootmisressursse piisavalt koormatud, saada kvaliteetset tooret sobivate puuliikide lõikes, vajadusest investeerida uutesse seadmetesse jms. Pikaajaline mõju (st arvestades ka 2030.a järgse ajaga) puiduressursile sh mõju metsa uuenemisele ja sortimendile – eeldatavalt suurema raiemahu korral toimub pikemas perspektiivis metsa noorenemine ning väiksema raiemahu korral vananemine, mõlema korral võib mõju majandusele olla negatiivne (kvaliteetse puidu puudus). Motivatsioon innovatsiooniks ja väärindamiseks, sh. ringbiomajandusele üleminek – näiteks suurem raiemaht võib motivatsiooni innovatsiooniks vähendada, kuigi sellised seosed ei ole väga üks-ühesed (kui ettevõtetel tekib näiteks suurema raiemahu korral suurem investeerimisvõimekus). Metsa kõrvalkasutus. Seda on väga keeruline mõõta vastava statistika puudumise ning uuringute vähesuse tõttu (st pole selge, mis suunas ja ulatuses raie metsa kõrvalkasutust täpsemalt mõjutab), seetõttu on sellel kriteeriumil hindamistulemustele väike mõju. 92 Uuringud mõõtsid majandusmõju aastatel, kui üldine raiemaht oli 10-12 miljoni tihumeetri juures. 13. september 2022 64 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 6.4.3 Hinnang alternatiividele Alternatiiv 1 - Küpsuslangi alternatiiv Raiemaht 19 mln m3 tähendab olulist raiemahu tõusu võrreldes eelnenud perioodiga (2011-2019 keskmine 10,7 mln m3). Sellise raiemahu kasvu korral on majandusmõjude seisukohalt ülekaalus pigem negatiivsed mõjud. Suurema raiemahu kohapealne väärindamine nõuab täiendavaid investeeringuid metsatööstuselt. Kuna selline raiemaht ei ole aga pikemas perspektiivis jätkusuutlik, siis ei teki ettevõtetel motivatsiooni tootmisseadmetesse investeerida ning tõenäoliselt tuleb eksportida suures koguses töötlemata metsamaterjali või kasutada seda madalamalt väärindatuna, näiteks energeetikas. Ringmajanduse arendamise seisukohast ei ole töötlemata materjali eksport ega puidu madalamalt väärindatuna kasutamine soositud. Selline raiemaht tekitab suurenenud nõudluse vastava kvalifikatsiooniga tööjõu järele metsatööstuses, mis tekitab lisapingeid niigi probleemsel tööjõuturul. Keeruliseks võib osutuda suurenenud puitmaterjali koguste turustamine välisturgudel, samas kui suurema raiemahu ajutine iseloom pärsib motivatsiooni uute ja innovatiivsete toodete väljaarendamiseks kohapeal. Mets nooreneb oluliselt aja jooksul, metsast saadav väiksema läbimõõduga palk pole traditsioonilistel viisidel mehhaaniliselt väärindatav, väheneb süsinikku salvestava ehituspuidu osakaal. Pikemas perspektiivis võib see veelgi suurema toorme puuduse tekitada olemasolevatele saeveskitele, saematerjalist puidudetailide tootjaile, mööblitööstusele jm. Tõuseb kvaliteetse saematerjali impordi vajadus. Pikemas perspektiivis võib muutuda metsa puude liigiline koosseis, eeldatavalt kasvab kasepuidu osakaal, mis sunnib ettevõtteid muutma oma majandustegevuse suunda – st tuleb leida uued turud, osa seni kasutusel olevast tehnoloogiast kaotab väärtuse jms. Pikemas perspektiivis (pärast aastat 2030) võivad raiemahud väheneda ka senisest keskmisest tasemest (10-12 mln m3) allapoole ning samuti amortiseerida osa metsa- ja puidutööstusesse tehtud investeeringutest. Kuigi metsa nn kõrvalkasutusi (jahindus, puhkemajandus, metsasaaduste korjamine) on keeruline mõõta ja raiemahu mõju nendele hinnata, võib eeldada, et vähemalt puhkemajandusele ja metsasaadustele (marjad, seened) on sellel alternatiivil negatiivne mõju. Positiivsena võib välja tuua teatav mõju hetkeolukorda arvestades – Eesti puidutööstust ähvardab Venemaalt ja Valgevenest imporditava töödeldud metsamaterjalist ilma 13. september 2022 65 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne jäämine. Suurenenud raiemaht võiks seda asendada, kuid küsimus on sortimentides ning töötlemisvõimsuste olemasolus. Samuti on päevakajalised olukorrad tekitanud suurema vajaduse kohalike puitkütuste järele, mida saaks suurema raiega rahuldada ja sellega energiajulgeolekut tagada. Kokkuvõtteks võib alternatiivi 1 pidada oluliselt nõrgemaks võrreldes alternatiividega 2 ja 3 ning mõõdukalt paremaks kui alternatiivi 4 (st alternatiiv 1 ei tekita kohalikule metsa- ja puidutööstusele vähemalt lühemas perspektiivis otseselt probleeme). Alternatiiv 2 - Arvestuslangi alternatiiv Vastavalt MAK2030 Lisa 1 toodud hinnangutele ületaks raiemaht suurusjärgus 14 mln m3 vähesel määral majandatavate metsade suhteliselt stabiilse netojuurdekasvu 12-13 mln m3 aastatel 2000-2020 (MAK2030 Lisa 1 Joonis 1). Samas juurdekasvu soodustamisel (nt suuremal harvendusraiete rakendamisel ja uuendamisel) võib eeldada, et selline raiemaht oleks kestlik ka pärast aastat 2030 ning seega on ettevõtetel ka motivatsioon vajadusel tootmisvõimsusi suurendada. Raie suurenemine (2-4 mln m3 võrra võrreldes praegusega) võib vähendada motivatsiooni innovatiivsete uute toodete arendamiseks, kuna keskendutakse suurenenud puidukoguste töötlemisele ja turustamisele – toodangule tuleb leida koht välisturgudel. Vastuargumendina võib siiski välja tuua, et juhul kui suudetakse suurenenud tootmismahtudega koos kasvatada kasumit, siis võib ettevõtetel tekkida ka rohkem vahendeid innovatsiooni finantseerimiseks. 14 mln m3 raiemahu juures kasvab küll metsa- ja puidutööstuse lisandväärtus, kuid tõenäoliselt (vähemalt esialgu) mitte samas proportsioonis senise lisandväärtusega raiutud tihumeetri kohta – ilmselt tuleb eksportida suuremas proportsioonis töötlemata või väiksemal määral töödeldud puitu. Puidu väärtusahela tipus olevatel tegevusaladel (mööblitööstus, ehitus) on kohapeal keeruline lisamahtu absorbeerida. Samas võivad tootlikkuse näitajad siiski ka paraneda, kui ettevõtetel on kasutada piisavalt vaba tootmisressurssi ning lihtne väärindatud tooteid turustada. Sellisel juhul võib kasvada nii tööviljakus kui ka lisandväärtus tihumeetri kohta. Teatud määral leevendaks suurem raiemaht kasvanud vajadust energiapuidu ning impordi asendamise (vt alternatiiv 1) järele. Kokkuvõtteks võiks alternatiivi 2 pidada majanduslikult oluliselt tugevamaks võrreldes alternatiividega 1 ja 4 ning mõõdukalt paremaks kui alternatiivi 3, st alternatiiv 2 puhul suureneb siiski metsa- ja puidutööstuse poolt loodav lisandväärtus ja töökohtade arv. 13. september 2022 66 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Alternatiiv 3 - Ühtlase kasutuse alternatiiv Keskmine raiemaht 10 mln m3 aastas tähendaks ühtlast puidukasutust kogu raieringi jooksul. Kogu lisandväärtus, tööviljakus, maksutulud jms sotsiaalmajanduslikud mõjud oleksid madalamad, kui alternatiivis 2, kuid raiutud tihumeetri kohta võivad näitajad siiski olla kõrgemad. Lühemas perspektiivis, tänast turuolukorda arvestades, avaldaks selline raiemaht eeldatavalt negatiivset mõju puidutöötlemise tööstusele toorme nappuse tõttu, mis tuleneb töödeldud metsamaterjali impordi järsust vähenemisest. 10 mln m3 raiemahu juures võib pikemas perspektiivis praeguse majandatavate metsade netojuurdekasvu juures metsa vanus kasvada, tekib kokkuleppelise metsaküpsuskriteeriumi liigilise korrigeerimise võimalus. Saavutatakse kvaliteetsem omamaine tooraine puidu mehhaaniliseks töötlemiseks ja ehituspuiduna lisab stabiilsust ettevõttetele investeerimiseks. Selle raiemahu juures võiks tekkida motivatsioon töötlevas tööstuses tekkivate jääkide, aga samuti väheväärtusliku puidu ja raiejäätmete ringmajanduslikuks ja innovaatilisemaks väärindamiseks kõrgema väärtusega toodeteks kui energia tootmine. Selline alternatiiv võib kasvatada märkimisväärselt kõrgepalgaliste töökohtade arvu metsa- ja puidutööstuse sektoris kui ka lisandväärtust tihumeetri kohta. Võrreldes eelnevate alternatiividega on alternatiivi 3 korral mõnevõrra suurem motivatsioon innovatsiooni teostada. Üldiselt on aga tegemist pikaajalise keskmise lähedase raiemahuga, millega seoses mets- ja puidutööstuse ning ka metsa kõrvalkasutuse majandusmõjudes muutusi ei teki, kui välja arvata motivatsioon kiiremaks liikumiseks metsasaaduste kõrgväärindamise suunas. See aga avaldab positiivset mõju ringmajanduse edendamisele metsanduse valdkonnas. Kokkuvõtteks võiks alternatiivi 3 pidada oluliselt tugevamaks võrreldes alternatiividega 1 ja 4 ning marginaalselt nõrgemaks kui alternatiivi 2. Alternatiiv 4 - Uuendusraie 5 miljonit m3 alternatiiv (koguraie ca 7 miljonit m3) Majandusmõjude seisukohalt on raiemahu langemine 5 mln m3 tasemele ilmselt kõige negatiivsem. Tugevam otsene negatiivne mõju tekib väärtusahelas madalamal asuvatele tegevusaladele nagu metsa- ja saetööstus. Küsimus on ettevõtete ellujäämises – võime tasuda laenukohustusi – ning olulisel mõjul tööhõivele. Väärtusahelas kõrgemal asuvatel tegevusaladel võiks olla võimalus puudujääv materjal importida, kui leitakse riigid, kust importida. Päevakajalised sündmused (Venemaa, 13. september 2022 67 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Valgevene) muudavad selle aga keerulisemaks ja kallimaks. Ettevõtetel võivad tekkida raskused tarnekohustuste täitmisega, mistõttu võivad olulised tellijad loobuda. Tugeva pinge alla satub Eesti energeetika, eelkõige soojusenergia tootmine ning vajadus maagaas asendada ehk energiajulgeolek. Palju puitu kaotab oma väärtuse majanduslikus mõttes93. Alternatiiv 4 võib omada positiivset mõju metsa kõrvalkasutusele, aga selle täpsem mõju hindamine on keeruline. Hindame, et alternatiiv 4 on võrreldes alternatiiviga 1 mõõdukalt nõrgem, kuna võib osutada tugevat negatiivset mõju puidu- ja metsatööstusele. 6.4.4 Alternatiivide võrdlemise kokkuvõttev tabel Tabel 3. Alternatiivide võrdlemine majanduskeskkonnast lähtuvalt Väärtuste Geom Kaalutud alt 1 alt 2 alt 3 alt 4 korrutis keskmine keskmine alt 1 1 1/4 1/3 2 0,17 0,64 0,12 alt 2 4 1 2 5 40,00 2,51 0,49 alt 3 3 1/2 1 4 6,00 1,57 0,31 alt 4 1/2 1/5 1/4 1 0,03 0,40 0,08 93 Mõeldud on vanast või nö „üleküpsenud“ metsast puidu varumist ja selle väärtuse vähenemist töötlemise seisukohalt. 13. september 2022 68 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 6.5 Koondhinnang alternatiividele Tabel 4. Alternatiivide hindamine ALT 1 ALT 2 ALT 3 ALT 4 LOODUSKESKKOND 0,04 0,11 0,27 0,58 SOTSIAAL-KULUTUURILINE KESKKOND 0,09 0,18 0,58 0,16 MAJANDUSKESKKOND 0,12 0,49 0,31 0,08 ∑ 0,25 0,78 1,16 0,82 1,40 1,20 1,00 0,80 kaal 0,60 0,40 0,20 0,00 alt 1 alt 2 alt 3 alt 4 Alternatiiv Joonis 5. Alternatiivide võrdlus Hindamistulemuste põhjal on eelistatuim alternatiiv 3 ehk ühtlase kasutuse alternatiiv. Mõju hindamise järgnevates etappides lähtutakse eeldusest, et MAK rakendab ühtlase kasutuse alternatiivi. 13. september 2022 69 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7 METSANDUSE ARENGUKAVAGA KAASNEVAD MÕJUD JA LEEVENDUSMEETMED Metsanduse arengukavaga kaasnevaid mõjusid hinnati kahel viisil. Esiteks hinnati, kuivõrd MAK üldeesmärk ja alaeesmärgid on kooskõlas teiste, arengukavade eesmärkidega. Asjakohased arengukavad sõeluti välja mõjude hindamise programmi käigus. Aruande koostamise etapis hinnati iga asjakohase arengukava eesmärgi seost ükshaaval kõikide MAK eesmärkidega. Hindamisel keskenduti võimalikele vastuoludele ja sünergiatele ning asjakohasel juhul toodi välja leevendavad meetmed või ettepanekud sünergia suurendamiseks. Eesmärkide sisu mõtestamiseks kasutati arengukavades välja toodud mõõdikuid. Arengukavad on strateegilised dokumendid ja seetõttu üldised. See tähendab, et eesmärgi või selle mõõdiku saavutamine on tihti võimalik erinevate tegevustega. Erinevatel tegevustel võib olla erinev mõju ümbritsevale keskkonnale. Mõju hindamisel välditi oletamist, millise tegevusega konkreetselt eesmärk saavutatakse ja hindamine viidi läbi üldisel strateegilisel tasandil. Küll toodi asjakohasel juhul välja võimalikud ohud, mis võivad MAK elluviimisel tekkida, et tegevuskava koostamise etapis neid karisid vältida. Teiseks hinnati MAK mõjusid eksperthinnangu kaudu kasutades Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi poolt koostatud kontrollküsimustikku. Riigikantselei poolt on viidatud metoodika otstarbe kohta kirjutatud järgmist „Mõjude hindamine on protsess, mille abil kogutakse tõendusmaterjali planeeritavate poliitikavalikute eeliste ja puuduste kohta, hinnates nende potentsiaalseid tagajärgi ning kasutuselolevate poliitikavahendite tulemuslikkust või mõju.“. Kontrollküsimustik koosneb 136 küsimusest kuues valdkonnas: 1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud 2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele 3. Mõju majandusele 4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale 5. Mõju regionaalarengule 6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõjude hindamise programmi etapis sõeluti välja need küsimused, mis võisid olla olulisel määral seotud Metsanduse arengukavaga. 2021. aasta teises pooles mõjude hindamise metoodikat täiendati Riigikantselei poolt. Mõjude hindamise programm lähtus vanast kontrollküsimustikust. Mõjude hindamise aruande etapis kontrollküsimustikku ajakohastati vastavalt kehtivale versioonile. Uuendused ei toonud 13. september 2022 70 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne kaasa väga olulisi muudatusi. Täpsustatud oli mõnede küsimuste sõnastusi, mõned olid eemaldatud ja mõned lisatud. Mõju hindamise käigus vastati kõigile küsimustele, mis olid programmi etapis märgitud olulisteks. Lisaks vastati kõikidele uutele küsimustele. Ei vastatud nendele küsimustele, mis uuendatud küsimustikust olid kustutatud. Vastatud küsimusi oli 91. Kontrollküsimustik on toodud käesoleva dokumendi lisas 1. Planeeringudokumendi üldsusastme tõttu hinnati mõjusid kvalitatiivselt ja eksperthinnanguna. Asjakohasel juhul toodi välja MAK elluviimisega kaasnevad ohud (hindamise tabeli veerg „Kaasnevad mõjud / riskid“) ning pakuti nende vältimiseks tõhusad meetmeid (hindamise tabeli veerg „leevendavad meetmed“). Eelnimetatud metoodikat kasutades täideti KeHJS toodud järgmised nõuded keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande sisule: • strateegilise planeerimisdokumendi seos muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega; • strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisest lähtuvad keskkonnaprobleemid, eelkõige need, mis on seotud kaitstavate loodusobjektidega, sealhulgas Natura 2000 võrgustiku aladega; • strateegilise planeerimisdokumendi jaoks olulised rahvusvahelised, Euroopa Liidu või riiklikke keskkonnakaitse eesmärgid ja kirjeldus, kuidas neid eesmärke ja muid keskkonnakaalutlusi on strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel arvesse võetud; • hinnang eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, sealhulgas inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele, loomadele, pinnasele, vee ja õhu kvaliteedile, kliimamuutustele, kultuuripärandile ja maastikele, hinnangut jäätmetekke võimaluste kohta ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldus; • strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ning nende meetmete eeldatava tõhususe hinnang; Alljärgneva hindamise läbiviimisel on lähtutud eeldusest, et MAK on valinud raiestsenaariumiks ühtlane kasutus (raiemaht ca 9-1011 mln m3/a) nagu see hinnati kõige sobivamaks peatükis 6 „Alternatiivid ja eelistatuima alternatiivi leidmine“. Mõju hindamisega ei tuvastatud ühtegi asjaolu, mis avaldaks olulist negatiivset mõju NATURA aladele. MAK üks mõõdikutest on NATURA alade seisundi parandamine. Natura alasid mõjutavate piiranguvööndis toimuvate raiete mõju pigem väheneb arvestades MAK meetmeid. Natura võrgustikku võivad ka edaspidi mõjutada nn kaugmõjud ehk väljaspool alasid toimuvate metsade majandamise ja metsakuivenduse 13. september 2022 71 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne mõjud Natura aladele sh veekogudele, kuid arvestades MAK elurikkuse suuna meetmeid, eeldatavalt olukord paraneb. Natura võrgustiku alade vaheline sidusus on oluline liikide levikuvõimaluste ja hea seisundi saavutamiseks. Eeldusel, et metsade majandamisel hakatakse jälgima rohkem metsamaastiku sidusust ja rohevõrgustike toimimist ja lageraiepõhise metsamajanduse osakaal väheneb, võiks paraneda ka Natura võrgustiku sidusus. Natura alade ja nende kaitse-eesmärkideks olevate elupaigatüüpide ning liikide seisundi parandamist toetavad mitmed MAK meetmed nagu kaitsealade ümbertsoneerimine (kaitsmaks tõhusamalt metsaelupaiku), metsaelupaikade inventeerimine, tervikliku ja õiglase hüvitussüsteemi loomine piirangute kompenseerimiseks, looduskaitsetöödesse minevate investeeringute suurendamine jne. Sellest lähtuvalt puudub vajadus anda ülevaadet strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju põhjustatava võimaliku kahjustuse reaalsetest hüvitusmeetmetest looduskaitseseaduse § 701 tähenduses, samuti nende meetmete tõhususe ja vajaliku rakendusmahu hinnangut. 7.1 Metsanduse arengukava mõju riigi teistele strateegilistele eesmärkidele Alljärgnevas maatrikstabelis on toodud MAK eesmärkide võrdlus asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega. MAK eesmärgid on toodud tabeli esimesel real veergudes 2–5. Teiste strateegiliste dokumentide eesmärgid on toodud tabeli esimeses veerus. MAK igat eesmärki on võrreldud teise strateegilise planeerimisdokumendi iga eesmärgi vastu. Eesmärgi sisust paremaks arusaamiseks on kasutatud nende rakendamise mõõdikuid. Tabelis kasutatud värvikoodid: Hallil taustal, MAK eesmärgi ja teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgi vahel otsene kokkupuude puudub. Rohelisel taustal MAK eesmärgi ja teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgi vahel on üksteist toetav seos. Kollasel taustal MAK eesmärgi ja teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgi vahel on vastuoluoht. Vastuoluohu korral on meetmeks vastuolu põhjustavate asjaolude vältimine MAK tegevuste plaanimisel. 13. september 2022 72 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Mõjude hindamise käigus ei tuvastatud ühtegi MAK eesmärki, mis olek lahendamatus vastuolus teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgiga. 13. september 2022 73 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.1 Säästev Eesti 21 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 1: Eesti Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub. MAK raames nähakse ette ajalooliste kultuuriruumi elujõulisus looduslike pühapaikade inventeerimine. Tegevussuundade all kavandatakse tegevusi metsanduse ökoloogiliste, majanduslike ja (pärand)kultuuri aspektide lõimimiseks üldhariduses ja soodustatakse koostööd mäluasutuste jt kultuuriorganisatsioonidega avalikkuse teadlikkuse parandamiseks metsanduse ja selle ajaloolise rolli osas. MAK ei võimenda SE21 toodud ohtusid eesmärgi saavutamiseks. Eesmärk 2: Heaolu kasv MAK eesmärk tagada Eesti Mingil määral võib kliimamuutustega Majanduslikku konkurentsivõimelisuse Otsene kokkupuude puudub. metsanduse kestlikkus (metsamaa süsteemne kohanemine aidata kaasa üheks mõõdikuks on nii lisandväärtuse pindala vähenemise vältimise, SE21 eesmärgi saavutamise põhimõttele, et mahu kui teadus- ja arendustegevusele uuendamise ja hooldusraiete oma loodusvarade kasutamisel baseeruvad suunatud kulutuste suurendamine. See suurendamise läbi) aitab kaasa SE21 majandussektorid toimuvad puhvrina. on kooskõlas SE21 heaolu kasvu heaolu kasvu eesmärgi eesmärgi saavutamisega, mis näeb ette saavutamisele, mille järgi toimivad tehnoloogilise arengu ja oma loodusvarade kasutamisel investeeringukesest majandusest baseeruvad majandussektorid innovatsioonikesksesse majandusse puhvrina olukordades, kus siirdumise ning ekspordis kõrg- ja nn rahvusvahelise majanduse langused kesk-kõrgtehnoloogiaprodukti tootmise või tõrked võivad ta kasvõi ajutiselt suurendamise. rivist välja viia. 13. september 2022 74 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 3: sidus Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. SE21 sidusa ühiskonna eesmärgi osas on SE21 sotsiaalse sidususe eesmärgi üheks ühiskond soovitav seisund 2030. aastaks saavutada komponendiks on praktiliselt kogu regionaalne tasakaalustatus selliselt, et elanikkonna osalemine väärtuste Tallinna ja ülejäänud Eestit loomisel ja nende tarbimises, aga ka iseloomustavad olulisemad ühiskonna kujundamisel. MAK näeb ette sotsiaalmajanduslikud näitajad on elanikkonna kaasamist metsamajandusse lähedased. MAK majandusliku (mõõdik „kohalikest konkurentsivõime alaeesmärk annab oma arengusuundumustest ja vajadustest panuse läbi sektori arendamise ning vahetult mõjutatud metsamaa pindala“). töökohtade loomise väljaspool pealinna. 13. september 2022 75 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 4: ökoloogiline SE21 ökoloogilise tasakaalu eesmärki MAK panustab SE21 loodusliku MAK majandusliku konkurentsivõime MAK alaeesmärk läbi tegevussuundades tasakaal iseloomustavad järgnevad mitmekesisuse ja looduslike alade alaeesmärk (kulude suurenemine teadus- tooduga lõimida metsanduse komponendid: loodusvarade säilitamise (liigiiline mitmekesisus, kaitse- ja arendustegevusele, lisandväärtuse ökoloogiliste, majanduslike ja kasutamine viisil ja mahul, mis ja Natura alade osakaal) ja saastumise mahu kasv) aitab kaasa SE21 ökoloogilise (pärand)kultuuri aspektid üldhariduse kindlustab ökoloogilise tasakaalu, vähendamise (süsiniku sidumine) tasakaalu eesmärgi saavutamise õppeainetega, aitab mõnevõrra kaasa saastumise vähendamine, loodusliku eesmärki läbi oma eesmärgi „metsandus põhimehhanismile tehnoloogiline SE21 ökoloogilise tasakaalu eesmärki mitmekesisuse ja looduslike alade arvestab kliimamuutuste ja metsade innovatsioon, mille järgi kasvavad (hariduse põhimehhanism säilitamine. elurikkuse seisundiga“ ja selle raames investeeringud uutesse tehnoloogiatesse. „loodusharidus peab kõigil välja töötatud tegevussuundadega. õppetasemetel moodustama hariduse MAK on kooskõlas SE21 toodud orgaanilise osa“). põhimõttega, et loodusressursside kasutamisel ei ületa taastuvate ressursside kasutus nende taastootmisvõimet. Ühe SE21 ökoloogilise tasakaalu eesmärgi indikaatorina on välja toodud produktiivse metsa osakaal kogu metsast. SE21 ökoloogilise tasakaalu eesmärgi saavutamise ohuna tuuakse välja loodusressurssidel põhineva energia osakaalu suurenemisel surve suurenemist looduskeskkonnale ja bioloogilisele mitmekesisusele. MAK elluviimisel tuleb jälgida ennekõike looduslike ja põlimetsade säilimist puidu kasutamisel .muuhulgas energiatootmiseks. 13. september 2022 76 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.2 Euroopa Liidu metsastrateegia Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Elurikkuse eesmärk Elurikkuse säilitamiseks on ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 Metsa majandamisel kasutusel olevad Eesmärgiks on rajada uus ELi bioenergia puhul kasutusel seab üldeesmärgiks kaitsta vähemalt 30% võtted peavad ka rahaliselt olema metsahaldusstruktuur, mis haaraks kõiki rangemad säästlikkusekriteeriumid. ELi maismaa-aladest ning neist 10% tasuvad. Majanduslik elujõud on üheks ELi uue metsastrateegia eesmärke, nende Biomassi hankimisel on seatud tuleks kehtestada range õiguskaitse. eeltingimuseks metsakasutuse hulgas elurikkuse säilitamist. Üldsuse piirangud, mis väldivad kõrge Vanade ja põlimetsade kaardistamine on planeerimisel. Metsaomanikel ja – kasvav huvi ELi metsade tuleviku vastu loodusväärtusega alade sattumist siin üheks abivahendiks. majandajatel peavad olema rahalised ja nõuab läbipaistvat majanduse ja kaitse bioenergia tootmisahelasse. muud stiimulid, et mitmekesistada rakendamist. Välditakse konflikte looduskaitse matsade kasutamist ja kaitset. Puidule eesmärkidega, seetõttu on lisanduvad ökosüsteemiteenused peavad põlismetsadest ja kõrge omama majanduslikku tausta, see aitab loodusväärtusega metsadest metsi taastada ja muuta biomassi hankimine vastupanuvõimelisteks. Erimeetmetena energiavajadusteks keelatud. tuleb mainida kompensatsioone saamata jääva tulu eest. Kliimamuutuste mõju Metsade taastamine peab olema “Eesmärk 55” tähendab püüdu EL metsastrateegias tuuakse välja ELi ambitsioonikamate kliima- ja leevendamine ja paindlik ja rakendatakse vähendada kasvuhoonegaaside heidet metsade majandamise elurikkuse-eesmärkide saavutamisele kliimamuutustega ökosüsteemipõhist majandamist. vähemalt 55% aastaks 2030. Arvestatakse detsentraliseeritud põhimõtet. See tagab aitavad kaasa sidusrühmi hõlmavad kohanemine Metsade taastamisel tuleks arvestada netosidumist. Üheks probleemiks on erinevate lähenemiste olemasolu, samas dialoogiplatvormid, mis aitavad ületada juba muutuva kliimaga. Seda saab ehitussektor, mis toimib veel tuleb ka seaduseandja poolt jälgida barjääre erinevate huvigruppide vahel. teha praegu kasvavate puuliikide kasvuhoonegaaside heite allikana. Seda seaduste täitmist. geneetilist ressurssi kasutades, on vaja muuta, puittooted, ka valides sobiva genofondiga puid ja ehitussektoris, peavad oma olelusringis tootes kultiveerimismaterjali, mis vähendama süsihappegaasi heidet. Väga kannab edasi sellised omadusi, mis konkreetseks eesmärgiks on aastaks 2030 ka tulevikumetsades on vajalikud. kolme miljardi lisapuu istutamine. MAK peab välja tooma finantsilised vajadused metsatulekahjude ja teiste häiringute ennetamiseks, samuti vajaduse rakendada häiringute seiresüsteemi. 13. september 2022 77 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Teadus- ja Kestlik metsamajandamine muutub Arengukava toob välja teadusuuringud Kohalike ressursside väärindamise puhul Metsad on kaastaud ka turismi innovatsioonikava tulemuslikumaks teadusuuringute ja metsade rolli suurendamiseks on kavas algatada ja toetada arendamise programmidesse, innovatsiooni toel. Innovatsiooni ja kliimamuutustega võitlemisel. teadusprogramme. metsandusspetsialistid teevad koostööd teaduse arengu eesmärgid kattuvad. Kõrgkoolide teaduspotentsiaali on kavas Euroopa loodus-ja kultuuripärandi kasutada majandustegevuse võrgustikuga. teaduspõhisemaks muutmisel. 7.1.3 Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesti kasvuhoonegaaside Kestlik metsandus on võimeline Mõlemad eesmärgid on sarnased. Metsade kasutusel on oluliseks Otsene kokkupuude puudub heite vähendamine 80% tagama eesmärgiks seatud Kohanemine kliimamuutustega on mõõtmeks raieringi pikkus. Lühikese aastaks 2050 kasvuhoonegaaside koguse mõlema dokumendi eesmärgiks. raieringiga intensiivistatakse metsade vähendamise. Seda on võimalik Õhusaasteainete heite arengu kasutust. Metsade (süsiniku) tagavara saavutada biomajanduse valdkonna prognoosid lähtuvad kavandatud kahaneb. põhimõtete rakendamisel poliitikasuundadest. Metsade seisund on Väga väikese raiemahuga on võimalik metsanduses. Eraldi liitub siia parem stabiilse kliima korral. kompenseerida süsiniku emissioone. metsade ja märgalade kuivendamise Väikese raiemahuga on võimalik küsimus. kompenseerida teiste LULUCF valdkondade heidet. Metsade tervislik seisund ja puidu kvaliteet võib halveneda väikese raiemahu korral. Võit LULUCFi sektoris tuleb tuleviku sidumise arvelt. Raiemahu alandamine ei too kaasa väiksemat süsinikdioksiidi sidumist. 13. september 2022 78 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Jõupingutuste jagamise Metsandusliku tegevuse käigus on Jagatud kohustuse määrusega on kavas Kliimakava toob välja sertifitseerimise Otsene kokkupuude puudub määruse kohaselt tuleb kohaldatud sellised tehnoloogiad, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet vajaduse metsanduses. MAKis on sektorites vähendada jagatud kohustuste osas on võimalik 13% (2030 aastal võrreldes 2005 sertifitseerimise vajadust rõhutatud aastaks 2030 võrreldes kasvuhoonegaaside heite aastaga). Metsanduses heide ei ole elurikkuse kaitsega seoses. Ka 2005. aastaga vähendamine. Muuhulgas rõhutab suurem sidumisest. konkurentsivõime tugevdamiseks tuleb kasvuhoonegaaside teket MAK metsade häiringukindluse liituda metsanduses olevate 13% tõstmist ja süsihappegaasi heite sertifitseerimissüsteemidega. vähendamist selle kaudu. Taastuvenergia osakaal Biomassi kasutamisel tuleb järgida EL Kliimakava toob välja vajaduse kasutada Metsanduse arengukava toob välja Otsene kokkupuude puudub 42% (2030) taastuvenergia direktiivi. metsa biomassi energeetikas, selle (eriti vajaduse selliste mudelite järgi, mis väheväärtusliku puidu) kasutamata aitavad hinnata biomassi kogust ja jätmist peetakse raiskamiseks. Sellisel süsinikuringeid. kujul viiakse puit süsinikuringesse. Energia lõpptarbimine 2017. aasta andmetel on rohkem kui 2018. aastal toodeti puitmassi kasutades Üldiselt on puidu kasutamise Otsene kokkupuude puudub 32-33 TWh/a (2030) pool raitud puidust kasutatud 4,2 TWh soojusenergiat, ja suurendamist rõhutatud mõlemas 3 energiamajanduses 8,2 mln m (5,5 elektrienergiat toodeti sellest 1.1 TWh. dokumendis. mln m3 kasutati siseriiklikus Puidu kasutus energeetikas peab olema energeetikas ja 2,7 mln m3 eksporditi jätkusuutlikku raiemahtu järgiv. Kiire puitgraanulitena). metsastamisega peab olema tagatud süsiniku järjekindel sidumine. 7.1.4 Metsapoliitika Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega säästlik (ühtlane, pidev ja Metsanduse arengukava seob Elurikkuse seisundi tegevussuund on Vastavalt turumajanduse reeglitele ja Riigi metsapoliitika teadvustab ühiskonna mitmekülgne) metsandus enamuse metsapoliitika raames kooskõlas metsapoliitika eesmärkidega. vaba konkurentsi tingimustes toimub sotsiaalseid ja materiaalseid vajadusi. käsitletavatest küsimustest oma majanduse planeerimine. Metsanduse arengukava käsitleb metsade efektiivne formaati. sotsiaalseid aspekte metsanduses majandamine põhjalikult. 13. september 2022 79 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.5 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärgid metsanduses Eesti metsandus on kestlik ja Süsiniku sidumise ja kliimamuutuste Metsamaa tootlikkust suurendatakse Teadus ja innovatsioonivahendid peavad kliimapoliitika põhialuste seisukohad leevendamise eesmärgid leiavad rakendades adekvaatseid olema kaasatud. Oluline oleks teaduse ja ühtivad sellega. kajastamist nii metsanduse arengukavas majandusmudeleid. Õigeaegsed raied (nii tootmise (metsamajandusliku) kui ka kliimapoliitika põhialustes. hooldus- kui uuendusraied) tagavad tagasisideline koostoimimine. Metsade juurdekasv rakendub otseselt majanduse sujuva toimimise, metsandus süsiniku sidumise eesmärgiga. on tulus ja metsaomanikud on Tähelepanu pööratakse sellele, et majandustegevuse läbiviimisel metsamaa pindala säiliks. Metsamaa motiveeritud. pinna suurenemisel tuleks hoolitseda kiire metsastamise eest. 7.1.6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Tervis ja päästevõimekus Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Maakasutus ja Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub planeerimine Looduskeskkond Metsaökosüsteemidega seonduvad Mõlemas dokumendis on võõrliikide Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub otseselt keskkonnakaitselised sisse tungi piiramist ja ökosüsteemide ökosüsteemiteenused. Kaitse mitmekesisust peetud oluliseks. tormide, üleujutuste ja erosiooni eest, süsiniku sidumine ja talletamine on otsesed ökosüsteemiteenused metsadelt. Eesmärgid kattuvad. 13. september 2022 80 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Biomajandus Äärmuslikud ilmastikutingimused Säilitada tuleb metsade geneetilist Biomajanduse üheks indikaatoriks on Otsene kokkupuude puudub võivad mõjutada metsade poolt varieeruvust. S samuti on otstarbeks metsade tagavara juurdekasv. MAK tagatavate ökosüsteemiteenuste segapuistute kujundamine ja eesmärk indikaatorit ei ohusta. iseloomu. Metsade puhul puidu kasvatamine. Metsakasvatuslike kättesaadavus ja selle kvaliteet on aspektide sidumine jahindusega on otseseks näideteks. oluline. Optimaalset ulukite arvukust Kliimamuutustega kohanemise tagamata on häiritud ka kestlik metsade arengukava üks mõõdikutest on majandamine. Otsene kokkupuude metsa tagavara juurdekasv. puudub Majandus Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Ühiskond, teadlikkus ja Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub koostöö Taristu ja ehitised Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Energeetika ja Kliimamuutustega kohanemise Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub varustuskindlus arengukavas on toodud: Energia varustuskindluse tagab parimal moel piisavate ja kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Eestisisese tarbimisvajaduse katteks on piisavalt biomassi (s.h. ka puitset biomassi), tuult, päikest ja põlevkivi. Jälgida tuleb looduslike ja põlimetsade säilimist energiavajaduste rahuldamisel. 13. september 2022 81 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.7 Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 1: Läbi kestliku metsanduse toetatakse Eesmärgid langevad kokku. Üleriigilise planeeringu järgi peab Eesmärgid langevad kokku, kuid on oht, Tasakaalustatud ja kestlik ka tasakaalustatud asustuse arengut. kvaliteetne elu- ja majanduskeskkond et erinevate huvirühmade arvamused asustuse areng Kestlikku metsandust peetakse olema tagatud nii linnades kui ka jäetakse arvestamata ja tasakaalustamata oluliseks töökohtade pakkujaks ja maapiirkondades. Majanduslikult ning metsakasutuse suunamiseks ei rohevõrgustiku ning kultuurmaastike konkurentsivõimeline metsasektor toetab lepita kokku suures pildis st et puudub ühiskondlik kokkulepe regionaalsel või säilimise kindlustajaks. seda põhimõtet, kuna metsasektoril on riiklikul tasemel Huvirühmade Eesti majanduses ja tööhõives oluline roll, tasakaalustamatus avaldub teravas eriti regionaalse tööhõive loojana, sest ühiskondlikus vastasseisus9495. Esmatähtis metsasektor on väga oluline tööandja on teadvustada, et metsakasutamisel on maapiirkondades. oluline ja pikaaegne ruumiline mõju ning metsaaladel avalduvad erinevad ja kohati vastandlikud huvid. Kaasava metsanduse soodustamisele aitaks olulisel määral kaasa kui metsakasutuse reeglid ja selleks sobivad alad määratletakse läbi kohaliku, regionaalse või riikliku (teema)planeeringu, mille raames erinevate huvigruppide osalusel saab paika panna piirkondlikud metsa puudutavad tingimused. Planeeringu koostamisega on võimalik tagada laiapõhjalisem kaasamine, vajalikud ühiskondlikud kokkulepped ning asukohapõhine lahendus, mis arvestab võrdväärselt majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ning looduskeskkonnale avalduvate mõjudega. 94 https://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/metsapoleemika-viiendal-aastal-tehti-mets-puust-ja-punaseks/ 95 https://maaleht.delfi.ee/artikkel/84126224/uuring-vastasseis-mak2030-erinevate-huvigruppide-vahel-on-eriti-tugev 13. september 2022 82 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 2: Head ja Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Metsa kasutamine eeldab teede ning Otsene kokkupuude puudub. mugavad radade rajamist ja nende korrashoidu, liikumisvõimalused mistõttu see eesmärk ühtib liikumisvõimaluste loomisega. Eesmärk 3: Varustatus Eesmärgid haakuvad jätkusuutlikkuse Energiataristu varustuse tagamiseks on Riikliku energiataristu arendamise üks Otsene kokkupuude puudub. energiataristuga aspektis suurendades kohalikku ning sobivatesse Eesti maismaa suundi on suurendada kohalikul taastuval taastuvat ressursikasutust. piirkondadesse kavandamisel mitmed ressursil põhinevat energiatootmist, tuule- ja päikeseparkide alad. Seni on lisaks tuulele nähakse olulist rolli päikeseparkide puhul eelistatud lagedaid biomassi (sh puidupõhise biomassi) alasid, kuid vajadus võib tekkida ka laialdasemal kasutuselevõtul soojus- ja metsaste alade kasutusele võtuks. Tuleb elektritootmises. See loob otsese seose arvestada, et tuule- ja päikeseparkide sh metsasektori majanduslikule aspektile. neid teenindava taristu (elektriliinid, Mingis osas võib tekkida konkurents juurdepääsuteed jm) rajamine võib pudu kõrgema väärindamise ja suurendada metsamaastike killustamist, energeetika tarbeks biomassi kasutamise taristuelementide osakaalu ja survet vahel. Eelistatuks võib pidada puidu metsade elurikkusele. Energiataristu kõrgemat väärindamist. rajamisel tuleb minimeerida metsade elurikkusele avalduvat võimalikku negatiivset mõju ning MAK edasiste tegevuste raames on soovitatav välja töötada riiklikud suunised koostöös omavalitsustega, kuidas ning millistes asukohtades tuule- ja päikeseparkide ning nendega seotud taristu rajamisel metsade elurikkust ja muid MAK eesmärke tagada. 13. september 2022 83 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 4: Rohevõrgustiku eesmärkide täitmise Väga tugev seos ja eesmärkide MAK üheks mõõdikuks on Eesmärgid suures plaanis kattuvad, kuid Rohevõrgustiku sidusus seisukohalt on Eestis kõige kattumine, kuna rohevõrgustiku majandusmetsade osakaalu säilimine seniseid kitsaskohti kaasamises ja maastikuväärtuste olulisemateks ökosüsteemiteenuste peamised ülesanded on seotud olemasoleval tasandil. See tähendab, et peegeldavad huvigruppide hoidmine võimaldajateks metsad (73% kliimamuutuste leevendamise ja täiendavat koormust rohevõrgu vastandumised ning ühiskondlik maakonnaplaneeringu tasandi elurikkuse suurendamisega. sidususele ei põhjustata. Küll tuleb MAK rahulolematus metsamajandamise 96 rohevõrgustikust ). Läbi kestliku edasiste tegevuste etapis pöörata tegevuste osas suure avaliku huviga metsa tagatakse tähelepanu, et võimalikult vältida aladel (väärtuslikud puhkealad, ökosüsteemiteenuste toimimine, mis raielankide üksteisele liigset lähedust asulalähised metsad jm). Sisulisele omakorda toetab kaudselt majandust nii, et lähiaastate raie tulemusel kaasamisele läbi planeerimise tuleb ja kogukondi. Ohuks on kestliku tekivad suured liitunud lageraiealad. metsaraiete kavandamisel senisest metsanduse mõiste erinev käsitlus rohkem tähelepanu pöörata. ning lahknevus selles osas, kuidas kestlikku metsandust ellu viia. Kas kestlik metsandus rohevõrgustiku kontekstis on sama mis kestlik metsandus raiemahtude kavandamisel? Oluline on sõnastada ühised ja sarnase käsitlusega mõisted ning täpsustada viise, kuidas erinevates valdkondades tulemuseni plaanitakse jõuda. Ühiskondlik eesmärk ja lahenduseni jõudmine peab olema erinevate huvirühmade vahel ühise nõu ja jõuga kokkulepitud. 96 Rohevõrgustiku planeerimisjuhend. Keskkonnaagentuur, Hendrikson&Ko, 2018. 13. september 2022 84 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.8 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega EESMÄRK 1: Hästi Positiivne mõju esineb läbi sarnaste Otsene kokkupuude puudub. Positiivne mõju avaldub selles, et Otsene kokkupuude puudub. ühendatud Eesti. eesmärkide: tulevikutranspordi metsanduse pikaajaline Konkurentsivõimeline arengutes on suur rõhk konkurentsivõime eeldab taristu, sh transport ja taristu keskkonnahoiu ja loodusressursside teede ja maaparandussüsteemide säästliku kasutamise teemadel, mis olemasolu ja head seisukorda, et tagada on olulised ka kestlikus metsanduses. ligipääs nii majandustegevuseks kui ka teistele metsaökosüsteemi hüvedele (rekreatsioon, loodusturism, korilus). Samuti on taristu oluline kohalikele elanikele juurdepääsu võimaldamiseks ning maaparandussüsteemide hea seisukord omakorda loob paremad eeldused puistu tootlikkusele. Eesmärk 2: Liikuvus kui Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. teenus. Üleriigiline, ühendatud ühistransport 13. september 2022 85 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.9 EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Sidus kaitsealade MAK indikaatorid näevad ette Elurikkuse ja kliima valdkonna eesmärgid MAK üheks mõõdikuks on Otsene olulise seos puudub. võrgustik: kaitseb metsamaa pindala säilimise või toetavad kaitsealade võrgustiku majandusmetsade osakaalu säilimine õiguslikult vähemalt 30 % tõusu, mis on soodne elurikkuse tõhustamist. MAK seab eesmärgiks olemasoleval tasandil. See tähendab, et ELi maismaast ja 30 % strateegia eesmärkidele. metsaelupaikade vääriselupaikade täiendavat koormust rohevõrgu selle merealast ning inventeerimise ning kaitse tõhustamise, sidususele ei põhjustata. Küll tuleb MAK Tõusev erametsade uuendamise lõimib üleeuroopalisse sh metsaelupaikade piisavas mahus edasiste tegevuste etapis pöörata osakaal ja hooldusraiete pindala loodusvõrgustikku range kaitse alla võtmise, edendatakse tähelepanu, et võimalikult vältida võivad mõjutada ebasoodsa ökoloogilised koridorid; metsaelupaikade taastamist. raielankide üksteisele liigset lähedust kaitsestaatusega liikide ja elupaikade Soodustatakse sertifitseerimist ja nii, et lähiaastate raie tulemusel Kaitseb rangelt vähemalt seisundit ja seega elurikkuse metsaomanike loodushoidu, tekivad suured liitunud lageraiealad. kolmandikku ELi strateegia antud eesmärki ja kehtestatakse raierahu ka erametsades, kaitsealadest (10% mõõdikuid ohustada. EL elurikkuse Metsamajanduse majanduslikud koostatakse metoodika metsade sidususe eesmärgid avaldavad survet kaitstavate maismaast) rangelt, strateegia kaitsealade pindalade hindamiseks jne. sealhulgas kõiki loodus- eesmärgi kahjustamise vältimiseks liikide ja elupaikade seisundile väljaspool ja põlismetsi; tuleb erametsade uuendamise Kompleksse meetmete paketi toel kaitstavaid alasid. Mõjusid aitavad osakaalu tõstmisel pöörata MAK paraneb eeldatavalt nii leevendada MAK elurikkuse suuna Haldab kõiki kaitsealasid edasistel etappidel tähelepanu ka metsaelupaigatüüpide kui metsadega meetmed nagu raierahu, kui ka raiete tulemuslikult ning metsaomanike harimisele seotud kaitstavate liikide seisund. ruumiline planeerimine ning lageraiete määrab selleks kindlaks metsahoolduse ja looduskaitse osatähtsuse vähenemine. selged kaitse-eesmärgid vaheliste seoste osas. ja -meetmed ja seirab neid asjakohaselt. 30 % ebasoodsa kaitsestaatusega elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa kaitsestaatuse või vähemalt näitab positiivset suundumust eesmärgi täitmisele 13. september 2022 86 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ELi looduse taastamise ELi looduse taastamise kaval on palju MAK kliimaeesmärgid toetavad MAK üheks mõõdikuks on Otsene seos ja oluline kaudne seos kava alamtegevusi, millest enamusega süsinikurikaste metsaökosüsteemide majandusmetsade osakaalu säilimine ilmselt puudub. metsanduse kestlikkuse eesmärgiga taastamist. Mõningane vastuolu võib olemasoleval tasandil. See tähendab, et olulist seost pole. Teatud eesmärgid tekkida soode taastamisega seoses täiendavat koormust rohevõrgu (süsinikurikaste ökosüsteemide (dilemma kas taastada lagesoo või kaitsta sidususele ei põhjustata. Küll tuleb MAK taastamine; tagada, et elupaigad ja alale kasvanud vanemat metsa). MAK edasiste tegevuste etapis pöörata liigid ei halvene ja et vähemalt 30 % toetab eesmärki “tagada, et elupaigad ja tähelepanu, et võimalikult vältida nendest ebasoodsa kaitsestaatusega liigid ei halvene ja et vähemalt 30 % raielankide üksteisele liigset lähedust elupaikadest ja liikidest saavutab nendest ebasoodsa kaitsestaatusega nii, et lähiaastate raie tulemusel soodsa kaitsestaatuse või vähemalt elupaikadest ja liikidest saavutab soodsa tekivad suured liitunud lageraiealad. näitab positiivset suundumust) kaitsestaatuse või vähemalt näitab võivad eeldada suuremaid piiranguid positiivset suundumust” traditsioonilisele puidukesksele metsamajandusele. 7.1.10 Looduskaitse arengukava aastani 2020 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 1. Inimesed MAK eesmärgid on vastavuses MAK kliima ja elurikkuse eesmärgid Metsasektori tulususe eesmärk toetab Seos on väga mitmetahuline ja tugevalt tunnevad, väärtustavad teaduspõhise loodushariduse seonduvad positiivselt ja tugevalt targemat metsamajandust ning ka positiivne ning hoiavad loodust ja käsitlemisega. loodushariduse, looduse väärtustamise paremat looduse tundmist ja oskavad oma teadmisi ning teadlikkusega. väärtustamist. igapäevaelus rakendada. 13. september 2022 87 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk 2. Liikide ja MAK mõjud on kokkuvõttes MAK kliima ja elurikkuse eesmärgid MAK üheks mõõdikuks on Sotsiaalsete ja kultuuriliste mõju võib olla elupaikade soodne neutraalsele lähedased kuna toetava liikide ja elupaikade soodsat majandusmetsade osakaalu säilimine kahetine, toetada elurikkust ning seisund ja maastike summeeruvad võimalikud positiivsed seisundit ja maastike mitmekesisust ning olemasoleval tasandil. See tähendab, et maastike mitmekesisust. Samas võivad mitmekesisus on tagatud ja negatiivsed mõjud. ökoloogiliste võrgustike toimimist. täiendavat koormust rohevõrgu sotsiaalsed tegurid (vajadus töö ja ning elupaigad toimivad sidususele ei põhjustata. Küll tuleb MAK sissetuleku järgi) tingida ka ühtse ökoloogilise edasiste tegevuste etapis pöörata intensiivsemat metsade majandamist, võrgustikuna. tähelepanu, et võimalikult vältida samuti võib laialdane looduskaitse raielankide üksteisele liigset lähedust tekitada vastuseisu. Tervikuna on antud nii, et lähiaastate raie tulemusel valdkonna mõjud neutraalsele lähedased. tekivad suured liitunud lageraiealad. Eesmärk 3. Loodusvarade MAK koondmõjud on loodusvarade Kliima ja elurikkuse eesmärkide seosed Tõhusam ja targem puidu kasutamine Seosed on pigem suhteliselt kaudsed, pikaajaline püsimine ja kasutamise eesmärgile üldjoones on pigem positiivsed. ning väärindamine omab positiivset mõju kuid läbi metsa ja puidu aruka selleks vajalikud positiivsed loodusvarade püsimisele ja kasutamise pigem positiivsed. tingimused on tagatud majandamiselt. ning nende kasutamisel võetakse arvesse ökosüsteemse lähenemise põhimõtteid. 7.1.11 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 Keskkonnavaldkonna arengukava oli käesoleva hindamise ajal koostamisel (avaldatud oli vaid esialgne struktuur), mistõttu ei olnud võimalik hinnata MAK vastavust KEVAD eesmärkidele. 7.1.12 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 5.1. Loodusvarade säästlik kasutamine ja jäätmetekke vähendamine 5.1.1 jäätmed MAK mõjud on pigem positiivsed, Otsene kokkupuude puudub. Puidu kõrgemal tasemel väärindamine ja Otsene kokkupuude puudub. kuid oluline otsene seos pigem kasutamine kunstlike materjalide asemel puudub. vähendab jäätmeteket. 13. september 2022 88 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 5.1.2 vesi MAK võib põhjustada vee Suuna tegevused aitavad pigem kaasa Juhul kui puidu keemilise väärindamisega Otsene kokkupuude puudub. valdkonnale erisuunalisi mõjusid, veekvaliteedi paranemisele, kuna kaasneb reostuskoormus kuid kokkuvõttes on mõju pigem leostumine ja erosioon väheneb. veekeskkonnale, võib seos olla neutraalne. negatiivne. Selle mõju leevendamiseks on ette nähtud loa taotlemise protsess. Olulise keskkonnamõjuga tegevustele viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. 5.1.3 maavarad MAK mõju on kokkuvõttes Otsene kokkupuude puudub. Seoses puidu asendusefektiga võib Otsene kokkupuude puudub. neutraalne kuna seoses puidu mineraalsete maavarade vajadus ehituses asendusefektiga avalduvad väheneda, samuti asendab puit turvast positiivsed mõjud kuid metsade energeetikas. majandamiseks vajaliku infrastruktuuri arendamiega (metsateede võrgustik) negatiivsed mõjud. 5.1.4 mets MAK üldeesmärgid suures osas Valdkonna eesmärgid suures osas Valdkonna eesmärgid suures osas Valdkonna eesmärgid suures osas kattuvad, seega MAK toetab kattuvad, seega MAK toetab kattuvad, seega MAK toetab kattuvad, seega MAK toetab keskkonnastrateegiat. keskkonnastrateegiat. keskkonnastrateegiat. keskkonnastrateegiat. 5.1.5 kalastik MAK võib põhjustada vee Suuna tegevused aitavad kaudselt kaasa Kaudne mõju võib avalduda juhul kui Otsene kokkupuude puudub. valdkonnale erisuunalisi mõjusid, veekvaliteedi ja kalastiku seisundi puidu väärindamine (puidukeemia) toob kuid kokkuvõttes on mõju pigem paranemisele. kaasa veekvaliteedi halvenemise. Selle neutraalne. Veemajanduskavade ja mõju leevendamiseks on ette nähtud loa Läänemere tegevuskava ei ole taotlemise protsess. Olulise kalastikule avalduv mõju (toitained) keskkonnamõjuga tegevustele viiakse oluliselt metsandussektori vaid muu läbi keskkonnamõju hindamine. inimtegevuse tagajärg. 5.1.6 ulukid Kestlik metsandus tagab jahiulukite Elurikkuse meetmed toetavad ka ulukite Nii tulus metsasektor kui Valdkonna tegevused võimaldavad ja muude ulukite liigilise liigirikkust ja asurkondade elujõulisust. keskkonnastrateegia võidavad ulukite suurendada maapiirkondades jahinduse mitmekesisuse ning asurkondade optimaalsest arvukusest. sotsiaalset ja majanduslikku roll, mis on elujõulisuse. ka keskkonnastrateegia eesmärgiks. 13. september 2022 89 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 5.1.7 Muld ja maakasutus Kestlik metsandus toetab Elurikkusele suunatud tegevused Otsene kokkupuude puudub. Valdkonna tegevused toetavad loodusmaastike püsimist, samuti toetavad loodusmaastike säilimist ja metsadega seotud loodus- ja metsamuldade kvaliteeti. (toetab mitmekesisust. Kliima suuna tegevused kultuurmaastike püsimist ja eesmärke “Keskkonnasõbralik mulla toetavad metsamuldade head seisundit. väärtustamist. (toetab eesmärki “Loodus- kasutamine” ja “Loodus- ja (toetab eesmärke “Keskkonnasõbralik ja kultuurmaastike toimivus ja säästlik kultuurmaastike toimivus ja säästlik mulla kasutamine” ja “Loodus- ja kasutamine”). kasutamine”). kultuurmaastike toimivus ja säästlik kasutamine”). 5.2. Maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamine 5.2.1 maastikud Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Toetab eesmärki “Mitmeotstarbeliste ja sidusate maastike säilitamine” 5.2.2 Bioloogiline Metsade puidu kvaliteeti MAK elurikkuse suuna meetmed Majandusliku konkurentsivõime Otsene kokkupuude puudub. mitmekesisus maksimeeriv majandamine võib toetavad eesmärki “Elustiku liikide maksimeerimine seab surve alla vähendada bioloogilist elujõuliste populatsioonide säilimiseks bioloogilise mitmekesisuse. MAK mitmekesisust. Riski vajalike elupaikade ja koosluste elurikkuse suuna meetmed aitavad antud maandamiseks tuleb erametsa olemasolu tagamine”. mõju leevendada, mistõttu on mõjud majandamise soodustamise kõrval ligikaudu neutraalsed. panna MAK realiseerimise etapis rõhku ka hooldajate keskkonnateadlikkusele. 5.3. Kliimamuutuste leevendamine ja õhu kvaliteet 5.3.1 energia Kokkuvõttes on MAK mõju pigem Puidu ulatuslikumal kasutamisel Mõningal määral võib toetada eesmärke Otsene kokkupuude puudub. neutraalne energeetikas on negatiivsem mõju taastuvenergia osas aga ilmselt otsene ja kliimale (võrdluses puidu kasutusega kindlasuunaline seos pigem puudub. kestvustootetes) ning samuti õhukvaliteedile. Soodustada seda, et energeetikas kasutataks vaid sellist puitu mida ei saa muul viisil väärindada 13. september 2022 90 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 5.3.2 Energia tarbimine Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Puidu väärindamine, võib energia Otsene kokkupuude puudub. tarbimist suurendada. Soodustada selliseid puidu väärindamise tehnoloogiaid, millega energia tarbimine võrreldes saadava lisandväärtusega on soodsamas suhtes. 5.3.3 Osoonikihi kaitse Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. 5.3.4 transport Kokkuvõttes nõrk positiivne mõju. Otsene kokkupuude puudub. Puidu kohapeal väärindamine ja ekspordi Otsene kokkupuude puudub. vähenemine võib vähendada transpordi vajadust 5.4. Keskkond, tervis ja elu kvaliteet 5.4.1 väliskeskkond Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Valdkonna tegevused toetavad kvaliteetset väliskeskkonda 5.4.2 siseruum Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. 5.4.3 toit Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. 5.4.4 Joogi- ja suplusvesi Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Puidu keemilise väärindamise Otsene kokkupuude puudub. laienemisega võib kaasneda mõju suplusvee kvaliteedile. Võimalikku mõju ohjatakse keskkonnaloa menetlusega. Olulise keskkonnakasutuse korral viiakse läbi keskkonnamõju hindamine. 5.4.5 jääkreostus Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. 5.4.6 Elanike turvalisus ja Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. kaitse 13. september 2022 91 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.13 Strateegia "Eesti 2035" Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Aluspõhimõtted Otsene kokkupuude puudub. Eesti 2035 aluspõhimõtete järgi on Eesti Otsene kokkupuude puudub Eesti 2035 järgi on Eesti riiki, kus aastaks 2050 teadmistepõhise ühiskonna muuhulgas säilib ja areneb eesti rahvus, ja majandusega kliimaneutraalne riik ning keel ja kultuur. Selle tagab loov, selle põhimõtte hoidmise mõõdikuks on vastutustundlik ning avatust ja kasvuhoonegaaside netoheide CO2 kogukondi väärtustav ühiskond, mis ekvivalenttonnides (sh LULUCF sektor), hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning mille sihttasemeks on määratud 8 mln t tagab mitmekesise, ligipääsetava ja ajaga CO2 ekv. MAK kliimamuutuste kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi. alaeesmärgi tegevussuunas ette nähtud MAK toetab Eesti 2035 aluspõhimõtet tegevused (mudelite väljatöötamine läbi sotsiaalse ja kultuuriliste väärtuste metsa biomassi ja süsinikvoogude tegevussuunaga ette nähtud tegevuste hindamiseks, mudelid kuivenduse mõju (looduslike pühapaikade inventuur, hindamiseks regionaalsele metsa kultuuri- ja teiste väärtuste süsinikubilansile, maakasutuse tüübi edendamine, koostöö soodustamine muutusest tingitud süsiniku sidumise kulutuuriinstitutsioonide ja metsaga puudujäägi seotud sektorite vahel, koostöö Haridus- kompensatsioonimehhanismide ja Teadusministeeriumi ja väljatöötamine, uuringud erinevate Kultuuriministeeriumiga ). tegurite mõjust metsa süsiniku sidumisele ja heitele) aitavad Eesti 2035 seatud eesmärgile. Eestis elavad arukad, Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK elluviimisel edendatakse metsa tegusad ja tervist hoidvad kultuuri-, puhke- ja tervistavaid väärtusi, inimesed sh loodusturismi, mis kaudselt aitab kaasa elanike terviseteadlikkuse kasvule, loob võimalusi vaimse ja füüsilise tervise eest hoolitsemiseks. 13. september 2022 92 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesti ühiskond on hooliv, Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Suunised kattuvad kaasamise ja koostöö koostöömeelne ja avatud osas, kuid senise avaliku meelsuse põhjal on näha, et metsateemadel ühiskondlik kokkulepe puudub. Mõlemad strateegiad näevad ette sisulise kaasamistegevusega senisest rohkemat tegelemist. Eesti majandus on tugev, Otsene kokkupuude puudub MAK alaeesmärk aitab läbi Eesti 2035 majanduse eesmärki MAK alaeesmärk aitab kaasa Eesti 2035 uuendusmeelne ja metsaelupaikade ja metsaliikide seisundi iseloomustab majanduse arenguvõimalus majanduse eesmärgile, mille järgi on vastutustundlik parandamise, metsamajandamise hea kõigis piirkondades, uute tehnoloogiate Eesti majandus on vastutustundlik tava järgimise ja metsade sertifitseerimise ja ärimudelite kasutuselevõtt, soodsate inimeste ja looduse suhtes ja kohalike soodustamise ja muude alaeesmärgi tingimuste loomine teadus- ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse tegevussuundadega kaasa Eesti 2035 arendustegevuseks, innovatsiooniks, nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal- majanduse eesmärgi saavutamisele. koostöö tegemine teadlaste ja ettevõtete majanduslike mõjudega. vahel, väärindatakse kohalikke ressursse Selle järgi on Eesti majandus on MAK sotsiaalsete-kultuuriliste väärtuste arvestades nii elurikkuse säilimise kui vastutustundlik inimeste ja looduse tegevussuund näeb ette sotsiaal-majanduslike mõjudega. MAK suhtes ja kohalike loodusvarade metsamajanduslike võtete, sh raiete toetab eesmärgi saavutamist läbi kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse kriteeriumite kehtestamisel valdkonna teadus- ja arendustegevuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike sotsiaalmajanduslike ja kultuurivaldkonna edendamise ja toetamise ja läbi puidu mõjudega. vajadustega arvestamist. parema väärindamise. 13. september 2022 93 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eestis on kõigi vajadusi Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Eesti 2035 strateegia eesmärk on arvestav, turvaline ja saavutada kvaliteetne elukeskkond, mida kvaliteetne elukeskkond planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt. MAK aitab mõningal määral kaasa eesmärgi saavutamisel läbi pühapaikade inventeerimise, metsanduse erinevate aspektide (sh kultuuri) lõimimise üldhariduse õppeainetega. Samuti kavandatakse MAK elluviimisel edendada metsa kultuuri-, puhke- ja tervistavaid väärtusi, sh loodusturismi ning kujundada uusi kvaliteetseid puhkemetsi, matkaradasid ning hooldatakse olemasolevaid. Eesti on uuendusmeelne, Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub usaldusväärne ja inimesekeskne riik 7.1.14 ÜRO säästva arengu eesmärgid Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 1. Eesmärk. Kaotada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub kõikjal vaesus mis tahes kujul 2. Eesmärk. Kaotada nälg, Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub saavutada toiduga kindlustatus ja parem toitumine ning toetada säästvat põllumajandust 13. september 2022 94 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 3. Eesmärk. Tagada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK aitab kaudselt kaasa ÜRO säästva kõikidele arengu eesmärgi 3.4 (edendada vaimset vanuserühmadele hea tervist ja heaolu) saavutamisele läbi tervis ja heaolu metsa puhke- ja tervistavate väärtuste edendamise ning uute puhkealade ja matkaradade rajamise ning olemasolevate hooldamise läbi. 4. Eesmärk. Tagada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused 5. Eesmärk. Saavutada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Kokkupuutepunkt võib olla sooline võrdõiguslikkus alaeesmärgiga 5.5, mille järgi tuleb ning suurendada naiste ja tagada, et naistel on võrdsed võimalused tütarlaste mõjuvõimu täielikult ja tõhusalt osaleda poliitikat, majandust ja avalikku elu käsitlevate otsuste tegemises kõikidel tasanditel. MAK toetab nii meeste kui naiste võimalusi osaleda otsustusprotsessides (kuigi soopõhiselt erisusi välja ei tooda). 13. september 2022 95 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 6. Eesmärk. Tagada Otsene kokkupuude puudub MAK aitab kaudselt kaasa ÜRO säästva Puidu keemilise väärindamise Otsene kokkupuude puudub kõikidele joogivesi ja arengu eesmärkide 6.6 (veega seotud laienemisega võib kaasneda mõju vee kanalisatsioon ning ökosüsteemide kaitse) ja 6.3 (vee kvaliteedile. Võimalikku mõju ohjatakse veevarude säästev kvaliteedi parandamine) saavutamisele keskkonnaloa menetlusega. Olulise majandamine läbi metsade elurikkuse seisundi keskkonnakasutuse korral viiakse läbi tegevussuuna: soodustatakse keskkonnamõju hindamine. metsamajandamise hea tava järgimist, metsade sertifitseerimist, kohustatakse keskkonnasäästlike hooldusvõtete järgimist, välditakse uute maaparandussüsteemide rajamist riigimetsas. 7. Eesmärk. Tagada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõikidele 8. Eesmärk. Toetada Eesmärgid ühtivad kestliku arengu Otsene kokkupuude puudub ÜRO säästva arengu eesmärk 8.2 käsitleb Kokkupuude esineb läbi avatud ja jätkusuutlikku, kaasavat ja osas. suurema majanduslik tootlikkuse kaasamisele suunatud koostöö ning säästvat saavutamist, kasutades mitmekesistamist, erinevate metsakasutusviiside võrdse majandusarengut ning tehnoloogia uuendamist ja innovatsiooni arvestamise, mis loob head eeldused tagada kõikidele ning keskendudes muu hulgas kõrge säästliku majandus- ja ühiskonna inimestele inimväärne töö lisandväärtusega ja töömahukatele arengule. sektoritele. MAK näeb ette metsasektori lisandväärtuse kasvu, mis toetab eesmärgi 8.2 saavutamist. 13. september 2022 96 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 9. Eesmärk. Ehitada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK eesmärgid suurendada Otsene kokkupuude puudub vastupidav taristu, metsasektori lisandväärtuse mahtu ning toetada kaasavat ja puitu töötleva tööstuse kulutusi teadus- säästvat ja arendustegevusele ja nendega seotud industrialiseerimist ning tegevussuunad (nt ressursitõhususe innovatsiooni suurendamine) aitavad kaudselt kaasa ÜRO säästva arengu eesmärkide 9.4 (taristu uuendamine, tööstusharude moderniseerimine, ressursside kasutuse tõhustamine) ja 9.5 (teadusuuringute intensiivistamine, innovatsiooni ergutamine) saavutamisele. Samas võib seisneda ka vastuolu eesmärgiga 9.4 kui väärindamisel ei võeta kasutusele puhtaid ja keskkonnaohutuid tehnoloogiaid ega tööstusprotsesse. MAK eesmärgi elluviimisel tuleks mitte kinni jääda väärindamisse kui eesmärki iseeneses vaid vaadata võimalike väärindamistehnoloogiate mõju keskkonnale (st kogu tegelikku keskkonnakasutust). 10. Eesmärk. Vähendada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel 13. september 2022 97 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 11. Eesmärk. Muuta Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK raames inventeeritakse looduslikud linnad ja asulad pühapaigad soodustamaks nende ja kaasavaks, turvaliseks, metsas asuvate pärandkultuuri ja vastupidavaks ja kultuuripärandi objektide säilitamist. See säästvaks aitab kaasa ÜRO säästva arengu eesmärgile 11.4 (suurendada jõupingutusi maailma kultuuri- ja looduspärandi kaitsmiseks). Teataval määral, kui sellele tähelepanu pööratakse, võib MAK läbi puhketaristu arendamise ja hooldamise, aidata kaasa ÜRO säästva arengu eesmärgile 11.7 (vaba juurdepääsu tagamine eelkõige naistele ja lastele, vanematele inimestele ja puudega inimestele turvalistele, kaasavatele ja ligipääsetavatele rohealadele ja avalikule ruumile). 13. september 2022 98 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 12. Eesmärk. Tagada Otsene kokkupuude puudub ÜRO SA eesmärgile 12.6 „Stimuleerida MAK eesmärk suurendada metsasektori MAK sotsiaalsete ja kultuurilise säästev tarbimine ja ettevõtteid, eelkõige suurettevõtteid ja lisandväärtuse mahtu aitab kaudselt väärtusete tegevussuunaga kavandatakse tootmine rahvusvahelisi kontserne, tegutsema kaasa ÜRO SA eesmärgile 12.2 Saavutada tegevusi metsanduse erinevate tahkude säästvalt ning lisama säästmist käsitlev 2030. aastaks loodusvarade säästev alase teadlikkuse suurendamiseks, mis teave oma aruannetesse“ aitab kaudselt majandamine ja tõhus kasutamine. kaudselt aitavad kaasa ÜRO SA eesmärgi kaasa MAK metsade elurikkuse 12.8 saavutamisel (inimesed on ÜRO SA eesmärk 12.7 näeb ette tegevussuund läbi metsade informeeritud ja teadlikud säästvast säästvate riigihange toetamist. MAK sertifitseerimise soodustamise. arengust). puidu väärindamise tegevussuund näeb ette riigihangete süsteemi parandamise selliselt, et edaspidi eelistataks avalike hoonete rajamisel puitu. MAK majanduse konkurentsivõime tegevussuunaga nähakse ette metsasektoris töötavate inimeste teadmiste ja oskuste arendamist (sh keskkonda puudutavate küsimuste osas), mis kaudselt aitab kaasa ÜRO SA eesmärgi 12.8 saavutamisel (inimesed on informeeritud ja teadlikud säästvast arengust). 13. september 2022 99 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 13. Eesmärk. Võtta kiiresti Otsene kokkupuude puudub MAK kliimamuutuste mõjude Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub meetmeid tegevussuund näeb ette tegevused kliimamuutuste ja nende kliimamuutustega arvestamiseks, sh mõjuga võitlemiseks* metsaomanike teadlikkuse tõusuks, mis on kooskõlas ÜRO SA eesmärgiga 13.1 suurendada kõikide vastupidavust kliimaga seotud ohtudele ja loodusõnnetustele ning suutlikkust kohaneda kliimamuutustega, eesmärgiga 13.2 käsitleda kliimamuutuseid riiklikes strateegiadokumentides ja eesmärgiga 13.3 suurendada teadlikkust ja suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas. 14. Eesmärk. Kaitsta ja Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub kasutada säästvalt ookeane, meresid ja mere elusressursse, et saavutada säästev areng 13. september 2022 100 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 15. Eesmärk. Kaitsta ja Valdavas osas on kestliku MAK näeb ette metsaelupaikade seisundi Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub taastada maismaa metsanduse eesmärk kooskõlas ÜRO parandamise ning metsade elurikkuse ökosüsteeme ning SA eesmärkidega 15.1 (tagada seisundi tegevussuuna osas nähakse ette propageerida nende metsade kaitse ja säästev kasutamine meetmeid elurikkuse säilitamiseks ja säästvat kasutamist; ja 15.2 (saavutada kõikide metsade säästvaks kasutamiseks (hea majandada metsi metsaliikide säästev majandamine, tava järgimine, sertifitseerimine), mis säästvalt, võidelda peatada metsa raadamine, taastada aitab saavutada ÜRO SA eesmärke 15.1, kõrbestumisega ning rikutud metsad ja suurendada 15.2, 15.3 (looduslike elupaikade peatada ja pöörata metsastamist ja metsade halvenemise vähenemine, bioloogilise ümber pinnase uuendamist). mitmekesisuse ja ohustatud liikide kaitse halvenemine ja tagamine). bioloogilise mitmekesisuse hävimine 16. Eesmärk. Toetada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub rahumeelseid ja kaasavaid ühiskondi, et saavutada säästev areng; tagada õiguskaitse kõikidele ning luua kõikidel tasanditel tõhusad, vastutustundlikud ja kaasavad institutsioonid 17. Eesmärk. Tugevdada Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub tegevuskava rakendamise meetodeid ja taaselustada säästva arengu alane ülemaailmne partnerlus 13. september 2022 101 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.15 Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK: Eesti Eesmärgid langevad kokku. Teaduse Eesmärgid langevad kokku. TAIE Eesmärgid langevad kokku. TAIE üks TAIE arengukava näeb ette vajadusega ühiskonna heaolu ja kõrge tase ja sidusus ühiskonna loob arengukava on tihedalt seotud eelkõige fookusvaldkond on kohalike ressursside tegeleda kõigi valdkondadega, sh majanduse tootlikkuse eeldused teadmiste kasvuks, majandusliku baasi arendamise ning väärindamine, mis kattub MAK-i hariduse, tervise, sotsiaalsüsteemi, suurendamine, pakkudes kvaliteetsemaks hariduseks ning kliimaneutraalse, digitaalse, rohelise, väärindamise tegevussuunaga. keskkonnahoiu, eesti keele ja kultuuri konkurentsivõimelisi ja tõhusamaks ja asjakohasemaks õiglase ja sotsiaalse Euroopa rajamisega Panustatakse metsasektoris töötavate säilitamise ja arendamisega. MAK annab kestlike lahendusi Eesti ja poliitikaks saavutamaks kestlikust seotud prioriteetidega. TAIE arengukava inimeste teadmiste ja oskuste siin oma panuse metsaga ja loodusega maailma erinevates valdkondades sh strateegilisteks lähtekohtadeks on EL arendamisse. Luuakse uusi, tarku ja üldiselt seotud sotsiaalsete (puhke- ja arenguvajadustele metsanduses. kliimaeesmärgid ja Euroopa roheline kõrgema sissetulekuga töökohti. tervistavad väärtused sh loodusturismi) ja kokkulepe, mis kattuvad üldiselt MAK Metsasektori ja teadusasutuste koostöö, kultuuriliste väärtuste arendamisel ja eesmärkidega temaatiliste uuringute tegemine ning säilitamisel. MAK kaasamise ettevõtete investeeringud tegevussuunas töötatakse selle nimel, et arendustegevusse, mille tulemusena ühiskond oleks paremini teadlik suureneb tootmise automatiseerimine ja metsanduse probleemidest ja otsustest, digitaliseerimine. hüvedest ja toodetest. TEADMUSSIIRE: Eesti Kestlik metsamajandamine muutub Teadmussiirde suuna ülesanne on Teadmussiirde suund lähendab teadust Teadmussiirde suuna ülesanne on tagada areng tugineb tulemuslikumaks teadusuuringute ja tagada, et erinevates valdkondades majanduse ja ühiskonnaga, kutsudes teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna teadmuspõhistele ja innovatsiooni toel, teadussiire toetab loodud uued teadmised ja tehnoloogiad esile vajalikke muutusi, sh tehnoloogiate ning ühiskonna teiste süsteemide (nt innovaatilistele nende arengut metsandussektoris. suurendaksid ühiskonna üldist arendamise ja innovatsiooni tervishoid, haridus, kultuur, lahendustele. vastupanu- ja kohanemisvõimet soodustamine ettevõtluses. MAK ja TAIE sotsiaalsüsteem jm) koostoime selliselt, globaalsete muutustega toimetulekuks teadmissiirde sihiks on saavutada et eri valdkondades loodud uued sh kliimamuutustega. Teadmussiire aitab teadmus- ja tehnoloogiamahuka teadmised, tehnoloogiad ja ideed MAK eesmärki kliimamuutuste ning ettevõtluse kasv, suurem leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõime ja sellest tulenevalt kestliku ühiskonna hüvanguks. MAK arvestamisel saavutada. kõrgem sissetulekute ja heaolu tase panustab teadussiirdesse mitmeti sh kõikjal Eestis. metsade mitmekülgse kasutamise arendamisega. 13. september 2022 102 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega TEADUSSÜSTEEM: Eesti Teadussüsteemi suuna ülesanne on Teaduspõhise lähenemise kaudu Teadussüsteem suund võimaldab Eestikeelne teadus metsanduses, teadus on tagada Eesti teaduse toimevõime. mõistetakse paremini probleemide uudsema ja keerulisema kompetentsiga puidutöötlemises või muudes seotud kõrgetasemeline, mõjus Kestlik metsamajandamine muutub põhjuseid ja osatakse leida mõjusamaid kõrgepalgaliste töökohtade lisandumist harudes on üks peamisi „metsarahva“ ja mitmekesine. tulemuslikumaks teadusuuringute ja lahendusi ehk siis teadlikkuse tõstmine. metsanduse sektorisse, töötavate kultuuri arenemise ja püsimajäämise innovatsiooni abil, mis vajavad Nii on võimalik suurendada positiivseid inimeste teadmiste ja oskuste aluseid. mitmekesist ja kõrgetasemelist mõjusid ja vähendada negatiivseid arendamist. Teadustaristu kvaliteedi ja teadust ja teadlaskonda, mõjusid arvestades kliimamuutuste ning kättesaadavuse kindlustamine, loob rahvusvahelist koostööd ja sidusat metsade elurikkuse seisundiga võimalused ja toetab metsanduse ja teadus- ja kõrgharidussüsteemi. metsanduse valdkonnas.MAK panustab puidu vääristamise ettevõtetel läbi viia palju. innovatsiooni ja teadusarendust. ETTEVÕTLUSKESKKOND: Otsene kokkupuude puudub. Ettevõtted on sunnitud metsanduses TAIE ettevõtluskeskkonna suund on Ettevõtluskeskkond soodustab üldiselt Eesti ettevõtluskeskkond arvestama kliimamuutustega, mis võivad konkurentsivõimelise ja targa ettevõtlus- ettevõtlikkust sh metsade mitmekülgset soodustab ettevõtlikkust mõjutada pikemaajalisi investeeringuid. ja tarbimiskeskkonna arendamine üle kasutamise arendamist. ning teadmusmahuka Teadmispõhine lähenemine ja kogu Eesti. Kõrgema lisandväärtuse ettevõtluse teket ja kasvu, innovatsioon võimaldavad luua loomise ja ekspordi võimekuse kõrgema ettevõtluskeskkonda metsanduses, mis suurendamine. Tehnoloogia- ja lisandväärtusega toodete arvestab metsa elurikkusega ja kohaneb arendusmahukate investeeringute ja teenuste loomist ja kliimamuutustega. soodustamine. TAIE arengukava eksporti ning ettevõtluskeskkonna suund kattub MAK investeeringuid kõigis eesmärkidega metsandussektori Eesti piirkondades. konkurentsivõime arendamiseks. 13. september 2022 103 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.16 Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK 2030) 13. september 2022 104 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK: Tagada ENMAK 2030 eesmärkide täitmisel Taastuvenergeetika arendamine on üks ENMAK 2030 üldeesmärgiks on tagada Otsene kokkupuude puudub. tarbijatele turupõhise lähtutakse puidu biomassi kuluefektiivseid viise kasvuhoonegaaside tarbijatele turupõhise hinna ning hinna ning kasutamisel energeetilisel otstarbel heitkoguste vähendamiseks, pikaajaliste kättesaadavusega energiavarustus, mis kättesaadavusega kestlikkuse aspektist, mis on tagatud kliima- ja ENMAK 2030 eesmärkide panustab samuti metsanduse pikaajalise energiavarustus, mis on „Eesti metsanduse arengukava täitmisel. Näiteks olemasolevates konkurentsivõime kasvu. Prioriteediks on kooskõlas Euroopa Liidu aastani 2020”-ga. ENMAK 2020 elektrijaamades kasutatavate fossiilsete energiajulgeoleku suurendamine pikaajaliste energia- ja eeldused taastuvenergia arendamisel kütuste asendamine taastuvate allikatega kohapealse energiatootmise kaudu, sh 3 kliimapoliitika lähtub raiemahust 12-15 mln m sh puitse biomassiga on kooskõlas puitse biomassi kasutamine. Puit, sh eesmärkidega, samas aastas. MAK kontekstis on puidu samuti MAK eesmärkidega. Samas MAK metsatööstuse ja puidutööstuse jäätmed, panustades Eesti biomassi kasutamine taastuvenergia eeldab, et toimiva turumajanduse annab olulise panuse kütuse- kui ka majanduskliima ja eesmärkide saavutamisel tingimustes läheb energeetilisse elektrimajandusse. Samas MAK keskkonnaseisundi keerulisemad. Samas MAK toetab kasutusse üksnes selline puit, mida pole alaeesmärk on puidu biomassi parendamisse ning kaudselt taastuvenergia eesmärke, võimalik teisiti ega tõhusamalt võimalikult kõrge väärindamine pikaajalise kohaliku ressursi olemasolu tagab väärindada. MAK eesmärk on võimalikult majandusliku konkurentsivõime konkurentsivõime kasvu jätkusuutliku energiavarustuse. kõrge tasemega väärindamine pika tõstmiseks, mis mõjutab piiratud ressursi Puidutöötlemine ja väärindamine on elueaga puit- ja biotoodeteks (süsiniku kasutamist biokütusena, raskendades tihti energiamahukad, metsanduse salvestamine), fossiilsete materjalide ENMAK 2030 seatud eesmärkide kestlikkuse seisukohalt on asemel. ENMAK 2030 on öeldud, et saavutamist (nt taastuvenergia osakaal mitmekesine energiatootmine, puidu kasutamise kasv energeetikas võib kaugküttesoojuse tootmises, ≥80%, uute taastuvenergeetika kõrge osakaal, mõjutada negatiivselt metsandussektori biomassil töötavate elektrijaamade kvaliteetse ja vastuvõetava hinnaga sidumisvõimet ja kasvuhoonegaaside rajamine). MAK peaks soodustama energia kättesaadavus, heitkoguseid. Biomassil põhineva kõrgväärtuslike kütuste tootmist välisühendused, gaasivarustuse taastuvenergia osakaalu suurenemine (biogaas, transpordikütused) metsa tagamine ja energiatõhusus ja –sääst võib avaldada survet bioloogilisele biomassi väärindamisel. MAK saab jne äärmiselt olulised. MAK mitmekesisusele. MAK elluviimisel tuleb panustada ENMAK eesmärkidesse elluviimisel tuleb tähelepanu tähelepanu pöörata väheväärtusliku sellise biomassi väärindamisega pöörata väheväärtusliku puidu puidu biomassi kasutamisele energiaks, mis muudel viisidel biomassi kasutamisele energiatootmises, nt soodustada kasutamist ei leia, seega annab suure energiatootmises, nt soodustada fosiilenergia asendamist kohaliku panuse lisandväärtuse ja fosiilenergia asendamist kohaliku biomassiga puidu tööstustes – konkurentsivõime kasvuks. biomassiga puidu tööstustes – ettevõtete ja omavalistsuste soojus- ja ettevõtete ja omavalistsuste elektrienergia koostootmine. soojus- ja elektrienergia koostootmine. 13. september 2022 105 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Alaeesmärk 1. Puitse biomassi kasutamine Taastuvenergeetika arendamine kliima- ENMAK 2030 alaeesmärgiks on tagada Otsene kokkupuude puudub. Varustuskindlus: Eestis on taastuvenergeetikas on metsanduse ja energiapoliitika seisukohalt on Eestis tarbijatele pidev kättesaadavusega tagatud pidev kestlikkuse seisukohast oluline. väga oluline ja MAK eesmärgid kattuvad energiavarustus, mis on metsanduse energiavarustus Samas ENMAK 2030 eeldused selles osas ENMAK 2030-ga. Heitkoguste valdkonna majanduskeskkonna ja taastuvenergia arendamisel lähtub vähendamiseks ja kliimaneutraalsuse investeerimiskindluse seisukohalt väga 3 aastasest raiemahust 12-15 mln m , saavutamiseks ning samas pideva tähtis. Samas ENMAK 2030 arvestab oma mis MAK järgi poleks jätkusuutlik. energiavarustuse tagamiseks on metsa eesmärkide saavutamisel 12-15 mln m3 MAK peab pöörama tähelepanu biomassi, kui taastuvressursi kasutamine metsamaterjali kasutamisega biomassi efektiivsele ja mõistlikule vajalik. ENMAK 2030 eeldused ja nendest metsanduses aastas. Lisaks küttepuidule kasutamisele energeetikas tulenevad eesmärgid võivad avaldada tekib metsamajandamisel ja puidu säilitades metsanduse kestlikkuse survet metsade bioloogilisele töötlemisel jääke, mis on mõistlik eesmärgid. mitmekesisusele, samas MAK peab väärindada soojus- või elektrienergia arvestama kestliku tootmiseks, mis loob lisandväärtust ja metsamajandusega. MAK peab panustab konkurentsivõimesse. MAK rohkem arendama vähem rakendust saab panustada taastuvenergeetika leidva jääkbiomassi kasutamist arendamisse ja efektiivsuse kasvu taastuvenergeetikas, mis tagaks Eestis samuti puidutööstuses, mis on energiavarustuse ja arvestab konkurentsivõime tõstmise kliimamuutuste ning metsade seisukohalt väga oluline. elurikkuse seisundiga. Alamesmärk 2. Energia tõhusama kasutamise ENMAK 2030 energia tõhusama kasutuse Kuna Eestis tarbivad kõige enam energiat Otsene kokkupuude puudub Primaarenergia tõhusam eesmärk toetab kõiki MAK alaeesmärk kattub metsanduse puidutöötlemine, paberi ja pabertoodete kasutus: Eesti alaeesmärke otse või kaudselt. kliimamuutustega arvestamisega tootmine, keemiatööstus, energiavarustus ja - Metsanduse ja puidutööstuse mitmeti. ENMAK 2030 nähakse ette toiduainetööstus ja ehitusmaterjalide tarbimine on säästlikum jätkusuutlikus on suurem selle näiteks alternatiivsete kütuste tootmine, ENMAK 2030 alaeesmärk ENMAK2030 alaeesmärgi kasutuselevõtu suurendamist transpordis, energiatõhususe tõstmiseks on otsese teostumisel. tõhusat sõidukiparki ja uute hoonetega seoses MAK majanduslike konkurentsi seotud eeldatava energiatõhususe võimega. MAK saab panustada suurendamist, mis oleks vajalikud samuti energiatõhususse puitehitiste ja uudsete metsandussektorile. materjalide arendamisega biomassist. 13. september 2022 106 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.17 Digiühiskonna arengukava 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Üldeesmärk: digiriigis on Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Digitaalsete lahenduste arendamine Erinevaid digiriigi lahendusi kasutusele tagatud parim kogemus, metsamajandamise ja võttes ning erinevate valdkondade Eestis on ülikiire internet puidukaubandusega seotud üleselt koostööd tehes saab tõsta kõigile soovijatele informatsiooni haldamisel, teenuste ja metsamajandamise planeerimise kättesaadav ning meie võimaluste parandamisel võiks soodsalt efektiivsust ja sisukust ning annab küberruum turvaline ja mõjuda majanduslikule kohalikele inimestele enam võimalusi usaldusväärne. konkurentsivõimele. Metsadega seotud metsamajandamise planeerimisel kaasa muude teenuste (puhkekasutus ja rääkida. MAK soovib arendada metsa turismindus) digitaliseerimine võiks puudutava avaliku ja ruumipõhise teabe suurendada laiemat kättesaadavust. Võib veebipõhiseid infosüsteeme, et tagada eeldada ettevõtete investeeringuid info mugavam ja kontsentreeritum digitaliseerimisse ning suureneb kättesaadavus avalikkusele. Sealjuures tootmise automatiseerimine. Erinevate suurendatakse avalikkuse teadlikkust planeeringutega, sh KOV, seotud looduskaitse vajalikkusest. digilahenduste kättesaadavus tõstab ettevõtete efektiivsust. I alaeesmärk. Digiriik Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Digitaalsete lahenduste arendamine Erinevaid digiriigi lahendusi kasutusele metsamajandamise ja võttes saab tõsta metsamajandamise puidukaubandusega seotud planeerimise efektiivsust ja sisukust ning informatsiooni haldamisel, teenuste ja annab kohalikele inimestele enam võimaluste parandamisel võiks soodsalt võimalusi metsamajandamise mõjuda majanduslikule planeerimisel kaasa rääkida. konkurentsivõimele. Võib eeldada Digivõimaluste laialdane kättesaadavus ettevõtete investeeringuid võimaldab paremini koguda digitaliseerimisse ning suureneb metsandusalast investeerimise ning tootmise automatiseerimine. Kui on teadus- ja arendustegevuse statistikat ja loodud digivõimekus ja vajalik seda analüüsida. infrastruktuur üle Eesti, ka maapiirkondades, siis on metsanduses ja puidutööstuses lihtsam rakendada uudseid tehnoloogiaid. 13. september 2022 107 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega II alaeesmärk. Ühenduvus Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub III alaeesmärk. Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Küberturvalisus 13. september 2022 108 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.18 Euroopa rohelepe Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk: muuta EL Euroopa roheleppes seisab, et EL Euroopa roheleppe ja MAK2030 Euroopa roheline kokkulepe toetab ja Rohelises kokkuleppes on oluline õiglane õiglaseks ja jõukaks, saavutaks kliimaneutraalsuse ja eesmärgid kliimamuutustega kiirendab ELi tööstuse üleminekut üleminek ja ka ühiskonna kujundamine, nüüdisaegse, tervisliku keskkonna, peab ELi arvestamisel langevad üldiselt kokku. kaasava majanduskasvu kestlikule mille saab tagada kogu elanikkonna ressursitõhusa ja metsade kvaliteet paranema ja nende Rohelise kokkuleppega hõlmatud mudelile. Uued tehnoloogiad, säästvad kaasamisel väärtuste loomisel ja nende konkurentsivõimelise pindala suurenema. Kestlik algatused nagu “Eesmärk 55” ja ELi lahendused ja innovatsioon on Euroopa tarbimisel. Haridus- ja koolitusvaldkonna majandusega metsastamine ja taasmetsastamine metsastrateegia aastani 2030 eesmärgid rohelise kokkuleppe eesmärkide kaasamine. Ökoloogilisest üleminekust ühiskonnaks, kus 2050. ning halvenenud seisundiga metsade elurikkuse ja kliimapoliitikas on kooskõlas saavutamisel määrava tähtsusega, mis kasu saamiseks on vaja ennetavat ümber- aastaks ei ole enam taastamine võivad suurendada CO2 MAK-ga. Euroopa rohelise kokkuleppe langeb kokku MAK2030 eesmärgiga. ja täiendusõpet. Kavandatud Euroopa kasvuhoonegaaside sidumist ning parandada samal ajal ühe juhtalgatusena esitatud ELi Rohelisele majandusele ülemineku sotsiaalfondid saavad aidata tööjõul netoheidet ja kus metsade vastupanuvõimet ja metsastrateegia 2030 raames istutatakse rahastamisel eeldatakse erasektori omandada oskusi, mida see vajab majanduskasv on edendada ringbiomajandust. 2030. aastaks metsade suurendamise ja keskset kohta, mis aga Eesti muutustes metsandussektoris ja uute ressursikasutusest Euroopa rohelepe näeb ette, et nende elurikkuse parandamiseks kolm metsasektorile võib üle jõu käia. Eestis on protsessidega kohanemiseks, mis on lahutatud. riiklikud strateegiakavad peaksid miljardit uut puud. Teatud vastuolud oht, et Euroopa roheleppe eesmärkide MAK eesmärke toetavad. motiveerima metsamajandajaid metsi võivad tekkida taastuvenergeetikas saavutamise rõhk langeb kestlikult säilitama, kasvatama ja kasutatava biomassi osas. metsandussektorile, mis võib ajutiselt majandama. Siin toetab MAK kahjustada konkurentsivõimet. rohelepet ja vastupidi. Roheleppe alusel tuleb võtta meetmeid, Metsandussektori kesine et partnerlused tööstuse ja riigi vahel ressursitõhusus ja ringmajandus ning väliskoostöö toetavad Eestis on kokkupuuteks MAKiga, teadusuuringuid ja innovatsiooni samas Euroopa roheleppe transpordis, energeetikas, biotoorainel tegevuskava, meetmed ja algatused põhinevates ringmajandussektorites. saavad siin toeks olla. Metsanduses peaks nägema vajalikke meetmeid ette MAK. MAK peab stimuleerima biomassi mitmekülgset ja tõhusat kasutamist ja lisanduvate ökosüsteemiteenuste majanduslikult mõtekat arendamist. 13. september 2022 109 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eesmärk: kaitsta, säilitada MAK-i eesmärgiks on kindlasti MAK arvestab roheleppele sarnaselt Metsasektori majanduslik MAK annab oma panuse teavitamaks ja suurendada EL-i kaitsta, säilitada ja suurendada Eesti kliimamuutustega metsas ja elurikkusega, konkurentsivõime ja jätkusuutlikus on elanikkonda metsa keskkonnaga seotud looduskapitali ning metsakapitali. kaitsmaks ja säilitamaks metsa otseselt seotud metsalooduskapitali ohtude ja mõjude eest. kaitsta kodanike tervist ja ökosüsteemi. kaitsmise, säilitamise ja suurendamisega, heaolu keskkonnaga mis on tagatud MAKi poolt. seotud ohtude ja mõjude eest. 7.1.19 Kultuuri arengukava 2021–2030: Kultuur 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK: EESTI MAK loob eeldusi tagamaks kultuuri Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et töötatakse selle nimel, KULTUUR on elujõuline, elujõulisus ja areng. et ühiskond oleks paremini teadlik arenev ja maailmale metsanduse probleemidest ja otsustest, avatud ning kultuuris hüvedest ja toodetest (mh rõhutatakse osalemine on loomulik puidu kui keskkonnasäästliku materjali osa iga inimese elus kasutamise eelisteid fossiilsete materjalide ees), looduskaitse rollist metsanduses, ning seeläbi parandatakse metsasekotri mainet. Kavandatakse ja käivitatakse metsanduslike rakendusuuringute programm teaduspõhise info saamiseks, analüüsimiseks ja kasutamiseks. Arendatakse metsa puudutava avaliku ja ruumipõhise teabe veebipõhiseid infosüsteeme, et tagada info mugavam ja kontsentreeritum kättesaadavus avalikkusele. 13. september 2022 110 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 1: Eesti MAK aitab kaasa soodsate Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et edendatakse ja MAK näeb ette, et efektiivsema kultuurielu on tugev ja tingimuste loomiseks nii toetatakse valdkonna teadus- ja toetusmehhanismi abil toetatakse toimiv loometegevuseks kui kultuuris arendustegevust, sh puiduliste ja –teiste vajaliku taristu rajamist ja hooldamist osalemiseks kõikidele inimestele üle metsaökosüsteemi hüvede innovaatilist metsades. Edendatakse ja toetatakse Eesti. kasutamist ja uute tehnoloogiate valdkonna teadus- ja arendustegevust, väljatöötamist, mis aitab kaasa tugeva ja mis aitab kaasa tugeva ja toimiva toimiva kultuurielu edendamisele. kultuurielu edendamisele. 13. september 2022 111 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 2: Eesti MAK eesmärk langeb kokku Kultuur Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et Kultuuriministeeriumi kultuurimälu on hoitud ja 2030 eesmärgiga, mille kohaselt Eesti eestvedamisel viiakse lõpule ajalooliste hinnatud rikkalik vaimne ja aineline looduslike pühapaikade inventuur, kultuuripärand on hästi hoitud, tagatakse nende andmete kättesaadavus uuritud ja teadvustatud, (sh metsaregistris) ja rakendatakse kultuuripärand on elavas kasutuses ja meetmeid, et pühapaikade olemasoluga inimestele oluline, tagatud on arvestataks metsas planeeritavate tööde kultuuripärandi pikaajaline füüsiline tegemisel. Ajaloolisi looduslikke ja digitaalne säilimine ning pühapaiku ei majandata, kui see ohustab kättesaadavus. Eesti kultuurilugu on nende säilimist. Soodustatakse ajalooliste väärtustatud ja teaduslikult uuritud. looduslike pühapaikade ja metsas asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi objektide säilitamist ning paremat teadvustatust ja leitavust, muuhulgas mobiilirakenduste abil. Soodustatakse koostööd mäluasutuste jt kultuuriinstitutsioonide ning metsasektori jt metsaga seotud sektorite vahel, parandamaks avalikkuse teadlikkust metsa ja metsanduse rollist Eesti ajaloos. Arendatakse metsa puudutava avaliku ja ruumipõhise teabe veebipõhiseid infosüsteeme, et tagada info mugavam ja kontsentreeritum kättesaadavus avalikkusele. Kavandatav toetab vahetult alaeesmärgi täitmist. 13. september 2022 112 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 3: Kultuuri MAK eesmärk on kooskõlas Kultuur MAK näeb ette, et analüüsitakse MAK näeb ette, et toetatakse valdkonna MAK näeb ette, et uuritakse omaniku ja loovuse roll ühiskonna 2030 eesmärgiga, mille kohaselt looduskaitse planeerimise ja ettevõtete koostööd teadusasutustega. tüübi mõju erinevatele valdkondadele (nt arengus on väärtustatud kultuur ja loovus on tihedalt lõimitud kaitsemeetmete rakendamise mõju Panustatakse ringmajanduse elurikkus, kultuuripärand), et välja eri valdkondadega, toetades sotsiaalmajanduslikest aspektidest, mis arengudokumendi ja tegevuskava selgitada kas ja milliseid meetmeid on ühiskonna terviklikku ja kestlikku võib anda teadmisi kultuuri väljatöötamisse. Riiklikul tasandil ollakse tarvis nende valdkondade edendamiseks arengut ning aidates kaasa Eesti väärtustamisele. eeskujuks puidust ehitusmaterjali pikemas perspektiivis. Kavandatakse konkurentsivõimele, sotsiaalse ja kasutamisel. Arendatakse meetmeid metsanduse ökoloogiliste, majandusliku heaolu kasvule ning erametsaomanike tugisüsteemi, et majanduslike ja (pärand)kultuuri rahvusvahelisele kuvandile. eraomanikul oleks lihtsam arvestada aspektide lõimimiseks üldhariduse metsa majandamisel üha õppeainetega, millega luuakse eelduseid komplekssemaks muutuvate ootustega kultuuri ja loovuse väärtustamiseks. eraomandile (kogukonna ootused, ökosüsteemi teenused, kliimamuutustega kohanemine, pühapaikade kaitse, uued teenusmudelid jne), mis aitab kaasa kultuuri väärtustamisele. 13. september 2022 113 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.20 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030: Sport 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega EESMÄRK 1: Valdav osa MAK eesmärk on kooskõlas Sport Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et efektiivsema MAK näeb ette, et soodustatakse elanikest liigub ja spordib 2030, mille kohaselt planeerimisel ja toetusmehhanismi abil toetatakse puhkealade ruumilist planeerimist, sh projekteerimisel käsitletakse vajaliku taristu rajamist ja hooldamist metsade rekreatiivset kasutust liikumispaiku ning -alasid avaliku metsades, mis võimaldab paremat maakonnaplaneeringu, kohaliku ruumi lahutamatu osana ning juurdepääsu sportimisele. omavalitsuse üldplaneeringu või vastava sporditaristu peab olema kõigile teemaplaneeringu kaudu. Parandatakse kättesaadav. metsade ligipääsetavust koostöös erinevate valdkonna spetsialistidega (sh korrastatud taristud ja võttes kasutusele digitaalseid lahendusi). Parandatakse ülevaadet erametsade rekreatiivsest kasutamisest. Toetatakse metsade mitmekülgseks kasutamiseks vajaliku taristu ehitamist ja rekonstrueerimist Edendatakse metsa kultuuri-, puhke- ja tervistavaid väärtusi. Kujundatakse uusi kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid, olemasolevaid hooldatakse, et säiliks ja paraneks nende kvaliteet. Elanikkonna seas tehakse uuringuid metsa kasutusviiside kohta, et välja selgitada kõrvalkasutuse maht ja sisu, mis võimaldab paremat juurdepääsu sportimisele. EESMÄRK 2: Liikumine ja Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub sport on oluline majandusharu ning tööandja 13. september 2022 114 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega EESMÄRK 3: Liikumine ja MAK eesmärk on kooskõlas Sport MAK näeb ette, et analüüsitakse MAK näeb ette, et efektiivsema MAK näeb ette, et kujundatakse uusi sport on sidususe, 2030 eesmärgiga, mille kohaselt looduskaitse planeerimise ja toetusmehhanismi abil toetatakse kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid, vaimsuse ja positiivsete spordi korraldamisel ning kaitsemeetmete rakendamise mõju vajaliku taristu rajamist ja hooldamist olemasolevaid hooldatakse, et säiliks ja väärtushinnangute kandja sporditaristu rajamisel ja sotsiaalmajanduslikest aspektidest, mis metsades, mis võimaldab paremat paraneks nende kvaliteet. Arendatakse ajakohastamisel järgitakse võib mõjutada sporditaristu rajamist ja juurdepääsu sportimisele. metsade mitmekülgset kasutamist, keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. ajakohastamist. soodustatakse metsakasutuse kokkulepete sõlmimist maaomaniku ja teiste ettevõtjate või isikute vahel, mis võimaldab paremat juurdepääsu sportimisele. EESMÄRK 4: Eesti on Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub rahvusvahelisel tasandil tulemuslikult ja väärikalt esindatud 13. september 2022 115 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.21 Eesti looduslikud pühapaigad. Uurimine ja hoidmine. Arengukava 2015-2020 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK: säilitada MAK toetab eesmärki, kuivõrd loob MAK näeb ette, et maaomanikke MAK näeb ette, et füüsilisest isikust MAK näeb ette, et Kultuuriministeeriumi praegustele ja tingimused looduslike pühapaikade kohustatakse maaparandussüsteeme metsaomanike arvu ja nende omandis eestvedamisel viiakse lõpule ajalooliste järeletulevatele põlvedele säilimisele metsamaa pindala rajades või rekonstrueerides oleva metsamaa pindala vähenemise looduslike pühapaikade inventuur, Eesti looduslikud säilimise toel. maaparandustöödel järgima peatamiseks töötatakse välja meetmeid, tagatakse nende andmete kättesaadavus Pühapaigad nende keskkonnasäästlikke hooldusvõtteid. mis pakuvad mitmekülgset tuge selleks, (sh metsaregistris) ja rakendatakse väljaselgitamise Samuti suurendatakse riigimetsa et eraomanikul oleks lihtsam arvestada meetmeid, et pühapaikade olemasoluga (inventeerimise), andmete investeeringuid looduskaitsetöödesse ja metsa majandamisel üha arvestataks metsas planeeritavate tööde kättesaadavaks tegemise hinnatakse looduskaitsetööde komplekssemaks muutuvate ootustega tegemisel. Ajaloolisi looduslikke ja Väärtustamise kaudu investeeringuvajadust erametsades, mis eraomandile, sh tagada pühapaikade pühapaiku ei majandata, kui see ohustab aitab säilitada pärandobjekte. kaitse nende säilimist. Soodustatakse ajalooliste looduslike pühapaikade ja metsas asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi objektide säilitamist ning paremat teadvustatust ja leitavust, muuhulgas mobiilirakenduste abil. ALAEESMÄRK 1: Eesti MAK toetab arengukava eesmärki Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et Kultuuriministeeriumi ajaloolised looduslikud läbi inventeerimise. eestvedamisel viiakse lõpule ajalooliste pühapaigad on looduslike pühapaikade inventuur. inventeeritud ALAEESMÄRK 2: Teave MAK toetab arengukava eesmärki Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK näeb ette, et tagatakse nende Eesti ajalooliste läbi andmete kättesaadavaks andmete kättesaadavus (sh looduslike pühapaikade tegemise. metsaregistris) ja rakendatakse kohta on avalikkusele meetmeid, et pühapaikade olemasoluga kättesaadav arvestataks metsas planeeritavate tööde tegemisel. Soodustatakse ajalooliste looduslike pühapaikade ja metsas asuvate pärandkultuuri/kultuuripärandi objektide säilitamist ning paremat teadvustatust ja leitavust, muuhulgas mobiilirakenduste abil. 13. september 2022 116 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.22 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK: Eesti Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub elanikud elavad kaua ja on võimalikult terved kogu elukaare jooksul ning nende tervis ja heaolu on hoitud ja toetatud elukeskkonna ja tervisesüsteemi kujundamise kaudu avaliku, kolmanda ja erasektori koostöös. ALAEESMÄRK 1:Tervist Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK toetab alaeesmärgi edenemist. toetavad valikud RTA-s nähakse, et tervist toetavate valikute tegemist ja riskide võtmist mõjutab oluliselt see, missugused tooted ja teenused on igapäevaelus lihtsalt kättesaadavad, milliseid valikuid soosib ja võimaldab õpi-, töö-, elu- ja sotsiaalne keskkond ning millised hoiakud on ühiskonnas levinud. MAK aitab RTA eesmärgile kaasa just terviseedendust soosiva elukeskkonna loomisel. MAK-s nähakse ette edendada metsa kultuuri-, puhke- ja tervistavaid väärtusi, sh loodusturismi. 13. september 2022 117 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 2: Tervist Otsene kokkupuude puudub MAK toetab alaeesmärgi edendamist. MAK toetab alaeesmärgi edendamist. MAK toetab alaeesmärgi edenemist. toetav keskkond Eestit hõlmav mets on looduslik MAK-s nähakse ette füüsilisest isikust RTA-s käsitletakse tervist toetava ökosüsteem. MAK näeb ette metsa metsaomanike arvu ja nende omandis keskkonnana inimese tervist mõjutavat majandamisel peab hoolikalt arvestama oleva metsamaa pindala vähenemise elukeskkonda. Elukeskkond tähendab elurikkuse ja bioloogilise mitmekesisuse peatamist, toetatakse erametsade inimest ümbritsevat sotsiaalmajandusliku, kaitsmise ja säilitamisega. Looduslikud uuendamist, parandatakse psühhosotsiaalse, loodusliku ja tehisliku ökosüsteemid tagavad, et meil on metsakasvatuslike võtete kaudu metsade keskkonna tegurite kogumit, mis sobivalt toimiv aineringlus, puhas õhk, liigilist koosseisu selleks, et mh tagada mõjutab või võib mõjutada inimese vesi ja viljakas muld. Seega metsade metsade tervislik seisund. Need tervist. Elukeskkond hõlmab nii kodu-, ökosüsteemi edendamine aitab kaasa tegevused toetavad RTA-s eesmärgiks õpi-, töö- kui puhkekeskkonda (näiteks tervist toetava keskkonna loomisele. seatud tervist toetavate elukeskkondade mets). MAK-is nähakse ette tegevusi edendamist. metsandusega seotud puhke- ja tervistavaid väärtuste hoidmiseks, sh on eesmärgiks soodustada loodusturismi, luua uusi ja kvaliteetseid puhkemetsi ja matkaradasid ning toetada metsade puhkekasutust riigi eriplaneeringu või maakonna kohaliku omavalitsuse vastava teemaplaneeringu kaudu. ALAEESMÄRK 3: Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub Inimkeskne tervishoid 7.1.23 Heaolu arengukava 2016-2023 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK 1: Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu. 13. september 2022 118 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMRÄK 2: Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. ALAEESMÄRK 1: Tööjõu Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab alaeesmärgi edendamist. MAK toetab alaeesmärgi edendamist. nõudluse ja pakkumise MAK-s nähakse ette vajadust panustada MAK-s nähakse ette vajadust koostöös vastavus tagab tööhõive metsasektoris töötavate inimeste Haridus- ja Teadusministeeriumiga kõrge taseme ning teadmiste ja oskuste arendamisse ning seirata ja edendada kutse- ja kvaliteetsed mitmekesistamisse, mis aitab kaasa kõrghariduse ning täiendõpe, samuti töötingimused toetavad kvaliftiseeritud tööjõu edenemisse ja töötajate oskuste vastavust metsasektori pikaajalist tööelus seeläbi tagab tööjõu nõudluse vastavuse. tuleviku tööturu vajadustele. Seega osalemist. MAK-s soodustatakse uudsema ja toetab MAK tööhõive edendamist ja keerulisema kompetentsiga tööelus osalemist. kõrgepalgaliste töökohtade lisandumist sektorisse. Samuti nähakse MAK-s ette vajadust hinnata metsa puiduliste saaduste ja teiste ökosüsteemi hüvede kasutuse mõju ning potentsiaali maapiirkondade tööhõivele, et hoida ja võimalusel suurendada metsade kasutusega seotud tööhõivet ning kavandatakse meetmeid selle paremaks realiseerimiseks. 13. september 2022 119 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 2: Inimeste Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab inimeste majandusliku MAK toetab inimeste majanduslikku majanduslik toimetulek toimetuleku edendamist. MAK soodustab toimetuleku edendamist läbi tõõturu on aktiveeriva, teatud gruppides (kõrgemat vajadustele vasta tööjõu edendamise. adekvaatse ja kvalifikatsiooni ja keskmist kvalifikatsiooni jätkusuutliku nõudvad tegevused) ja ka ääremaalistes sotsiaalkaitse toel piirkondades (nt Kagu-Eestis) tööhõivet, paranenud. mis omakorda toetab nendes gruppides hõivatud inimeste majanduslikku toimetulekut. ALAEESMÄRK 3: Inimeste Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab alaeesmärgi edendamist. võimalused iseseisvalt MAK-st nähakse ette metsade toime tulla, kogukonnas ligipääsetavuse edendamist. HEA elada ning ühiskonnaelus alaeesmärgis nähakse vajadust inimesi osaleda on tänu ühiskonnaellu kaasavate toetavate efektiivsele õiguskaitsele teenuste arendamisele ja põhiõiguste ja kvaliteetsele kaitsele. Metsade ligipääsetavuse kõrvalabile paranenud. edendamine aitab kaasa erivajadusega inimeste paremale kaasatusele ühiskonnaellu. 13. september 2022 120 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 4: Naistel ja Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK soodustab tööjõu liikumist metsa ja MAK toetab nii meeste kui naiste meestel on võrdsed puiduga seotud tegevusaladele ning võimalusi osaleda otsustusprotsessides õigused, kohustused, nende kasvu. Tuginedes olemasoleval (kuigi soopõhiselt erisusi välja ei tooda). võimalused ja vastutus statistikal saab järeldada, et MAK-s nähakse vajadust senisest enam kõigis ühiskonnaelu metsandussektori tööturul kui kaasata kohalikke inimesi valdkondades. haridusvalikutes valitseb esinduslik metsamajandamise planeerimisel kaasa sooline segregatsioon. Kuigi naiste ja rääkida. Samuti tuuakse MAK-s välja, et meeste vahel ei ole metsamajanduse metsandusnõukogu kaudu soovitakse valdkonna õiguste, kohustuste, kaasata erinevaid huvigruppe vastutuste osas erisusi, siis meeste metsandusotsuste tegemisse ja domineerimine nii sektori tööjõus kui metsapoliitika kujundamisse. väljaõppes loob meestele paremad võimalused sektoris rakendust leida ja seeläbi oma majanduslikku toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist tagada, mis soodustab ressursside ebavõrdset jagunemist kahe soolise grupi vahel. Tööjõus osalemise erisused loovad meestele soodsamad võimalused ühiskonnaleus osaleda kui naistele. Eelnevast tulenevalt võib MAK-i eesmärgi edendamine olla ohuks naiste ja meeste võrdsete võimaluste edendamisele ühiskonnas. Baasnõue MAK-le on hoiduda segregatsiooni põhjustavatest eesmärkidest ja mõõdikutest. See tase on saavutatud. Väärindav (ja mitte kohustuslik) tase on soodustada naiste ja meeste võrdseid võimalusi sektori tööjõus. 13. september 2022 121 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.24 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK: Eesti Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. 13. september 2022 122 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 1: Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab õpivõimaluste valikurohkust. Õpivõimalused on MAK-s kavandatakse meetmeid valikurohked ja metsanduse ökoloogiliste, majanduslike kättesaadavad ning ja (pärand)kultuuri aspektide lõimimiseks haridussüsteem üldhariduse õppeainetega võimaldab sujuvat (loodusõpetuse kõrval nt matemaatika, liikumist haridustasemete keeleõpe, ajalugu). (Metsaga seotud) ja -liikide vahel. kultuurisidemete hoidmiseks ja arendamiseks edendatakse metsade rolli haridusasutuste õueõppe programmides. Üldhariduskoolide õppetegevuse mitmekesistamiseks töötatakse välja metsanduse temaatikat käsitlevaid õppematerjale ja tehakse need kättesaadavaks. Töötatakse välja meetmeid, et haridusasutused saaksid lihtsamalt taotleda toetust metsaga seotud hariduslike projektide elluviimiseks. Arendatakse koostööd haridusasutuste, KOV, ettevõtjate ja nende võrgustike vahel. Kaasatud on nii Haridus- ja Teadus- kui ka Kultuuriministeerium, tegevusi koordineerib Keskkonnaministeerium. ALAEESMÄRK 2: Eestis on Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub Otsene kokkupuude puudub MAK toetab õpetajate pädevuse pädevad ja motiveeritud edendamist ja mitmekesist õpetajad ja koolijuhid, õpikeskkonda. MAK-s nähakse ette mitmekesine tegevusi õpetajatele teemakohaste õpikeskkond ning täiendkoolituste korraldamiseks. õppijast lähtuv õpe. 13. september 2022 123 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 3: Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub MAK toetab eesmärgi edendamist. MAK- MAK toetab eesmärgi edendamist. MAK- Õpivõimalused vastavad s nähakse ette vajadust panustada s nähakse ette, et ühiskonna ja tööturu metsasektoris töötavate inimeste Keskkonnaministeerium koostöös arenguvajadustele. teadmiste ja oskuste arendamisse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga mitmekesistamisse. MAK toob välja, et seirab, kas kutse- ja kõrghariduse ning Keskkonnaministeerium teeb täiendõpe, samuti töötajate oskused metsasektori ja teadusasutuste ning vastavad metsasektori tuleviku tööturu Haridus- ja Teadusministeeriumiga selles vajadustele. Selleks kaasatakse täiend- ja osas koostööd. Puidu parema ümberõppel kutseõppeasutusi ja väärindamise tegevussuunas nähakse kõrgkoole. MAK-s peetakse oluliseks, et MAK-s ette vajadust suurendada valdkonna tööandjad ja asjassepuutuvad töötlemisalast kompetentsi, teadmisi ja huvigrupid oleksid kaasatud võimeid. Seega MAK näeb kutsenõukogude töösse ning metsandussektori konkurentsivõime kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide edendamise all olulise eesmärgina ka tasemeõppe õppekavade arendamisse. õpivõimaluste vastavusse viimist tööturu MAK peab vajalikuks arendada ja vajadustele. kaasajastada metsandusliku kutse- ja kõrghariduse õppekavasid. 7.1.25 Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ÜLDEESMÄRK: Noore Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia. 13. september 2022 124 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 1: Noored Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab eesmärgi edendamist. on loov ja ühiskonda Noortevaldkonna arengukavas nähakse hoogsalt edasiviiv jõud – vajadust toetada noorte loovuse ja hariduse, kultuuri, ideede rakendamist. MAK-s on ühe majanduse, keskkonna ja tegevussuunana toodud, et töötatakse teiste valdkondade välja meetmeid, et haridusasutused edenemise nügijad ning saaksid lihtsamalt taotleda toetust eestvedajad. metsaga seotud hariduslike projektide elluviimiseks. ALAEESMÄRK 2: Noorte Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toetab eesmärgi edendamist. MAK- õiguste kaitsmine riigis s nähakse vajadust senisest enam kaasata on järjepidev ning noorte kohalikke inimesi (kelle hulka kuuluvad aktiivne kodanikuosalus ka noored, kuigi neid pole MAK-s eraldi toetatud. sihtrühmana välja toodud) metsamajandamise planeerimisel kaasa rääkida. Samuti tuuakse MAK-s välja, et metsandusnõukogu kaudu soovitakse kaasata erinevaid huvigruppe metsandusotsuste tegemisse ja metsapoliitika kujundamisse. Seega loob MAK võimaluse noortel erinevatel tasanditel metsandust puudutavates otsustes kaasa rääkimiseks. 13. september 2022 125 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega ALAEESMÄRK 3: Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi rikastamiseks ja iseseisvumiseks. ALAEESMÄRK 4: Noorte Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil. 7.1.26 Eesti välispoliitika arengukava 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 1.1 Eesti inimeste ja riigi Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. julgeolek on tagatud ning heaolu kasvab. 13. september 2022 126 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 1.2: Eesti panus Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. üleilmsesse julgeolekusse, heaolusse ja kestlikku arengusse on kasvanud. Arengukoostöö ja humanitaarabi mõju ning tõhusus on laienenud 1.3: Eesti riigi maine ja Otsene kokkupuude puudub. Potentsiaalne positiivne kokkupuude on Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. mõjukus kasvab välispoliitika arengukava eesmärgiga „Toetame Eesti kui puhta looduskeskkonna ja kvaliteetse ning ohutu toiduga riigi mainet. Teeme selle nimel rahvusvahelist koostööd elurikkuse säilitamise ja kahjulike kliimamuutustega võitlemise vallas.“ 1.4: Välispoliitika ja Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. välissuhtlemine on sidusam ning teadlikkus välispoliitikast on kasvanud 2.1: Eesti inimeste heaolu Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Üheks Eesti Välispoliitika Arengukava Otsene kokkupuude puudub. kasvab soodsama 2030 eesmärgi 2.1 mõõdikuks on välismajanduskeskkonna tööjõutootlikkus EL keskmisest. toel, mille tagab Majanduslik konkurentsivõime tähendab kaubandustõkete tõhusamat tootmist ja suuremat vähendamine, ekspordi väärindamist. Need mõjuvad edendamine ja tööjõutootlikkuse näitajale positiivselt. välisinvesteeringute jätkusuutlik kasv 13. september 2022 127 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega 3.1: Konsulaarteenused Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. on kodanikele hästi kättesaadavad ning inimesed on teadlikumad reisijad. Eesti side eestlaskonnaga võõrsil on tugev. 4.1: Välisteenistus on Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. asjatundlik ja motiveeritud ning välisesinduste võrgustik ja teenused on kooskõlas välispoliitika prioriteetidega. 7.1.27 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (PÕKA) Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Üldeesmärk: Eesti toit on Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. PÕKA üldeesmärgi üks mõõdikutest on Otsene kokkupuude puudub. eelistatud, keskkond ja lisandväärtus põllumajanduse, elurikkus on hoitud, metsamajanduse, kalapüügi ja toidusektori ettevõtted toiduainete tootmise ning joogitööstuse on edukad ning maa- ja valdkonnas. See tähendab, et mõlemal rannakogukonnad on arengukaval on sarnane eesmärk. elujõulised. 13. september 2022 128 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Alaeesmärk 1: Tark ja PÕKA näeb ette kasutuses oleva Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. kestlik põllumajandus, põllumajandusmaa pindala kerget toidutootmine ja maaelu kasvu ja MAK näeb ette metsamaa ning ohutu toit ja hoitud pindala kerget kasvu. Oluline on keskkond on seotud vältida eesmärkide saavutamise avalike hüvedega, mille nimel konkurentsi maale. Kuigi Eestis kliendiks on kogu on peale põllumajandusmaa ja ühiskond. metsamaa ka muid maakattetüüpe, võib tekkida olukord, kus maakasutuse erinevaid eesmärke on rohkem kui maad. Näiteks lisaks eelnimetatud valdkondadele on looduskaitse valdkonnas muuhulgas huvi laiendada ja korrastada puisniite ning püsirohumaid. Põllumajandusmaa pindala suurendamise ja metsamaa pindala suurendamise tõttu võimaliku konkurentsi vältimise nimel teha koostööd Maaeluministeeriumiga. Alaeesmärk 2: Kestlik Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise 7.1.28 Läänemere kaitse tegevuskava Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Elurikkus Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. 13. september 2022 129 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Eutrofeerumine Läänemere eutrofeerumise olulisi Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. põhjustajaid on inimtekkeline toitainekoormus maismaalt. Maismaa koormuse peamiseks allikaks on põllumajandus. Teatud koormust võib avaldada ka metsade raie veekogude lähedal. Raie järgselt toitainering muutub ning toimub kiirem leostumine veekeskkonda. Peamiselt jõuavad toiteained veekeskkonda läbi metsakuivendusvõrgu. MAK ei ole konkreetselt ette näinud tegevusi toitainekoormuse tõstmiseks või vähendamiseks, kuid metsa majandamisel on võimalusi veekeskkonnale avalduva koormuse vähendamiseks. Metsahooldustoetuste planeerimisel teha koostööd Keskkonnaministeeriumi veeosakonnaga ja mereosakonnaga, et viia miinimumini raiest ja metsa muust majandamisest põhjustatud toitainekoormus veekeskkonnale. Ohtlikud ained ja prügi Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Merelised tegevused Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. 13. september 2022 130 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.1.29 EL Kliima- ja energiaraamistik 2030 Eesti metsandus on kestlik Metsandus arvestab kliimamuutuste Metsasektor on majanduslikult Metsandus on kaasav ning arvestab ning metsade elurikkuse seisundiga konkurentsivõimeline sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega Vähendada KHG heidet Otsene kokkupuude puudub. MAK arvestab metsamajanduslike Väärindamine toob endaga kaasa tuua Otsene kokkupuude puudub. vähemalt 40% 2030. tegevuste mõjusid süsiniku sidumisele ja energiatarbe kasvu. Süsinikuheide sõltub aastaks võrreldes 1990. heitele. Metsade süsiniku sidumisvõime valitud energiaallikatest. aastaga ja talletamise suurendamiseks MAK rakendamise edasistes etappides kasutatakse mitmekesisemaid jälgida, et puidu väärindamine ei majandamisvõtteid ja taastatakse muutuks eesmärgiks omaette. Jälgida, sookooslusi et väärindamine ei tooks endaga kaasa teiseseid mõjusid nagu KHG heite kasvu. Taastuvatest Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK toob välja, et energeetikas Otsene kokkupuude puudub. energiaallikatest kasutatakse vaid selleks otstarbeks toodetud energia kasvatavat puitu väheväärtuslikku puitu osakaalu suurendamine ja puitu, mida muul otstarbel ei saa vähemalt 27%ni EL-is kasutada. Taastuvenergia kasutamine on tarbitavast energiast konkurentsi aspektist väga oluline. Energiatõhususe Otsene kokkupuude puudub. Otsene kokkupuude puudub. MAK näeb ette metsanduse Otsene kokkupuude puudub. parandamine lisandväärtuse kasvatamist. Eelduslikult on kõrgema väärtusega metsanduse tooted ka energiatõhusamad. St kulunud energia hulga suhe toote hinda on soodsam kui väärindamata toote puhul. 13. september 2022 131 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 7.2 MAK hindamine kontrollküsimustiku kaudu Kontrollküsimustik on loetavuse huvides täidetud Exceli tabelisse. Küsimustik ja mõjude hinnangud asuvad mõjude hindamise lisas 1. 7.3 Puidu väärindamise potentsiaal Suurima osa majanduslikust lisandväärusest metsandussektoris annavad puidul baseeruvad tooted. Väärindamise mõiste, mis samuti hõlmab jätkusuutlikku tootmist ja innovatsiooni edendamist, seob MAK-i suuresti muude strateegiliste arengudokumentidega (vt. peatükk 7.1 „Metsanduse arengukava mõju riigi teistele strateegilistele eesmärkidele“). 2021. aasta lõpus avaldati põhjalik uuring, mille eesmärk oli Eesti biomajanduse ja selle põhiliste väärtusahelate arengute ja bioressursside kasutamise võimaluste 97 väljaselgitamine, tõstmaks Eesti biomajanduse konkurentsivõimet. Uuringu autorid annavad soovitusi bioressursi tõhusamaks väärindamiseks. Biomajandus hõlmab muu hulgas metsandust, paberitööstust ning osaliselt keemia-, biotehnoloogia- ja energiatööstust, mis on kas otse või kaudselt seotud MAK 2030ga. Biomajanduses eeldatakse tooraine väärtuse suurenemist, mida illustreeritakse tihti mahu ja produktide väärtuse püramiidiga (Joonis 6). Ressursikasutuse suunamisel tuleks eelistada püramiidi põhjast kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste poole liikumisele, mis sisaldab ka majanduskasvu ja töökohtade loomise elementi. Joonis 6 illustreerib, kuidas biomajanduses kattuvad metsamajanduse ja energeetika- ja keemiatööstuse piirid. Samu põhimõtteid järgib ka kaskaadkasutus - võimalikult suure ressurssitõhususe ja väärtusega töötlusvõimaluste otsimine. 97 ADDVAL-BIOEC (2021). Lisandväärtuse tõstmine ja toorme tõhusam kasutamine Eesti biomajanduses. ADDVAL-BIOEC uuringu lõppraport, Tallinn & Tartu. 13. september 2022 132 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Joonis 6 Puidubiomassi mahu ja produktide väärtuse püramiid98;99 Näiteks kasevineeri tootmisel jääb suures koguses üle kasekoort, mis tihti vajaduspõhiselt põletatakse energia ja/või soojuse saamiseks tootmises. Eestis enim levinud arukase (Betula pendula) koores leidub betuliini (ligi 30% kuivmassist), ühendit, mis annab kasele valge värvi. Betuliin ja betuliinhape on aga kõrgehinnalised bioaktiivsed ained farmaatsiatööstusele (retroviiruse-, vähi-, põletikuvastaste omadustega), mille võimalik ekstraheerimine looks suurema lisandväärtuse vineeritööstusele100. Seega võib olla isegi võimalik puidu biojäätmetest farmaatsiatoodete tootmine stabiilse toorme olemasolul. ADDVAL-BIOEC uuringu lõppraportis tuuakse välja, et Eesti metsamajandus on tänapäeval pigem traditsiooniline, keskendub peamiselt puidu mehhaanilisele töötlemisele ja energeetilisele kasutamisele, ega väärinda kogu biomassi piisavalt, kuid 98 Toppinen A., Mikkilä M., Lähtinen K. (2019) ISO 26000 in Corporate Sustainability Practices: A Case Study of the Forest and Energy Companies in Bioeconomy. In: Idowu S., Sitnikov C., Moratis L. (eds) ISO 26000 - A Standardized View on Corporate Social Responsibility. CSR, Sustainability, Ethics & Governance. Springer, Cham. https://doi.org/10.1007/978-3-319-92651-3_7 99 Budzianowski W.M. (2017) Renewable and Sustainable Energy Reviews 70, 793–804, http://dx.doi.org/10.1016/j.rser.2016.11.260 100 Chemat Selecting a Green Strategy on Extraction of Birch Bark and Isolation of Pure Betulin Using Monoterpenes, A.E. Grazhdannikov, L.M. Kornaukhova, V.I. Rodionov, N.A. Pankrushina, E.E. Shults, A.S. Fabiano-Tixier, S.A. Popov, F. ACS Sustainable Chem. Eng. 2018, 6, 5, 6281–6288 13. september 2022 133 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne samas omab potentsiaali panustada senisest rohkem kestlikku majandusarengusse ja rohepöördesse. Eestis on puidu liikumine väärtusahelas küll mitmekülgne, kuid suures osas toimub toorme või vähekeerukate toodete eksport, mis pole ressursiefektiivne. Peamine eksporditav toore on aastaraamat “Mets 2019” järgi aastal 2017 ümarpuit (saepalk ja paberipuu; ekspordimaht 2,6 mln m3), puidugraanul (ekspordimaht 2,7 mln m3) ja saematerjal (ekspordimaht 1,1 mln m3).101,102 Vastavad numbrid 2020 aastal olid vastavalt 1,6 mln m3, 2,4 mln m3 ja 1,1 mln m3.103 On leitud, et Eesti biomajanduse sh puidu ja puittoodete tootmise märksa väiksem konkurentsivõime on just seotud Eesti eksporttoodete vähesema keerukusega võrreldes nt teiste Põhjamaadega.100 Saematerjalist ja palgist väärindatud tooted nagu puitmajad, tisleritooted ja puidust ehitusdetailid (sh liimpuit, aknad, uksed) ning mööblikomponendid metsamajanduse ekspordis on olulised keskmise keerukusega tooted, mille puhul tasub suurendada turuosa maailmas. Lisaks muule aitavad need puittooted süsiniku pikaajalise salvestajatena Eesti majanduse kliimaneutraalsuse saavutamisele kaasa. Samas just see Eestile oluline puidu väärindamise sektor on saematerjali ja ka ümarpalgi impordi üks eestvedaja muu hulgas kvaliteetsema toorme puuduse tõttu Eestis. Aastal 2020 oli saematerjali import 1,5 mln m3, millest okaspuu saematerjal moodustas 90%, lisaks veel mitte paberipuu palk 0,3 mln m3, millest okaspuu palk moodustas 86%.104 Mehhaanilisel väärindamisel paljuski kasutatava okaspuu palgi üheks paljudest kvaliteedi näitajaks on diameeter, millest sõltub saematerjali ja vähem väärtusliku jäägi saagikuse suhe. MAKi seatud eesmärke (hoida metsandus kestlik ja tugevdada konkurentsivõimet majanduses puidu suurema väärindamisega Eestis) aitaks paremini saavutada analüüsid Eesti toorme omaduste (vanus/diameeter/liik, k.a. kasvutingimused) ja võimalike rakendatavate (arendatavate) väärindamise tehnoloogiate vahel. See peaks viima ressursikasutuse parandamisele (tagada isevarustatus ning ökosüsteemide hoidmine), mh puidulise bioressursi kvaliteedi ja tootlikkuse kasvatamine metsakasvatuslike võtete arendamisega. Aastaraamat „Mets 2019“ 101 102 Kers, J. et al. (2020) Eesti biomajanduse ressursside hetkeseisu analüüs. ADDVALBIOEC uuringu tööpaketi 1.1 vaheanalüüs. Tallinn/Tartu. 103 Keskkonnaagentuur, 2022 104 Keskkonnaagentuur, 2022 13. september 2022 134 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Eesti puidu kogukäibest jõuab ühel või teisel viisil energiaks 50%, sellest 60% Eestis (ebakvaliteetne puit, raidmed, küttepuit ja puidutöötlemise jäägid, lisaks raies mitte kajastuv raiejääk), sh üle 50% eksporditavast paberipuidust läheb kemikaalide regenereerimise protsessis energia tootmiseks. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et metsatööstuse roll energia tootmiseks on suur, kuid Eestis rakendatakse sellest väikene osa. Lisaks energiapuidule on paberipuidu kui toorme ekspordi osakaal väga suur, tänu piiratud paberi ja tseselluloosi tootmismahule. Seega sõltumata raiemahust on Eestis olemas biomass, mida väärindatakse madalal astmel või üldse mitte, aga saaks innovaatiliste keemiliste ja biotehnoloogiliste meetoditega töödelda suurema väärtusega toodeteks. Kõige väiksem lisandväärtuse potentsiaal ja suurem keskkonnamõju on muidugi biomassi kasutamisel energeetikas. Mõlemad toormena eksporditavad artiklid aga omavad suurt potentsiaali biomassi kaskaadkasutamisest lähtuvate tööstuste arendamisel Eestis, kus eriti töötlemise jääkidest või kaasproduktidest saab siis toota elektrit ja soojusenergiat (kemikaalide regeneratsioon, tahkekütus, biogaas). Biomajanduse arengute analüüsi lihtsustamiseks metsandussektoris peaks MAK tagama bioressursside sh jääkide tekke ja kogumise detailsema statistika - väheväärtuslik metsamaterjal (puuliigid, kahjustunud puit jm, mis läheb energiaks), raiejäätmed (ladvad, oksad, kännud), tööstusjääk (saepuru, laast, puiduhake, suuremad lõikamisjäägid (märg ja kuivatatud) ja puukoor (võimalik kasutada kütuste, kemikaalide, farmaatsiaproduktide valmistamisel). Eelpool toodu viitab, et potentsiaalselt kasutada olev ekspordiks minev bioressursi maht (nt paberipuidu eksport aastal 2020 oli 1,5 mln m3 104) on suur, siis maailmas juba töötavate tehaste mahtudega võrreldes võib osutuda keeruliseks isegi ühe suurema tootmise varustamine ainult kodumaise toormega. Eesti kontekstis on peetud potentsiaalsemaks lähenemisi, mis sihivad kõrgema väärtusega ja väiksema mahuga tooteid (Joonis 6).97 Siin tasub esile tõstmist VKG Biotoodete tehase projekt Eesti paberipuidu kohapealseks väärindamiseks, mis lisaks tselluloosi tootmisele, pöörab tähelepanu erinevatele kaasnevatele biotoodetele. Eestis sisuliselt puuduvad veel uudsemad puidu biomassi väärindamise viisid, mille arendamine on EL kliimaeesmärkide täitmiseks sisuliselt möödapääsmatu. Metsa biorafineerimine - biomassi jätkusuutlik töötlemine erinevateks turustatavateks nt fossiilsel toormel põhinevate materjalide ja toodete asendamiseks - on viimase paarikümne aasta jooksul teinud maailmas olulise arengu. Näiteks saab arendatud tehnoloogiate abil biomassist toota tselluloosisuhkrut. Biorafineerimistehases, mis asub juba olemasolevas puidutööstuse/metsamajanduse piirkonnas, saab nendest suhkrutest valmistada erinevaid produkte: kütuse komponente (bioetanool, isobuteen, 13. september 2022 135 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne lennukikütus), biokemikaale või muid biomaterjale.105 Toormena saab kasutada puidutöötlemise jääke, vähekvaliteetseid puid, sh mäda- ja üraskikahjustusega või energia/küttepuitu. Esimene sellesuunaline arendus Eestis on Fibenol OÜ106 rajatud lehtpuidu fraktsioneerimise demotehas Imaveres, mis hakkab tööstuslikus mastaabis tootma 25 000 t bioprodukte (kõrge puhtusega puidu suhkruid, ligniini jm) aastas, kasutades uudset eeltöötlustehnoloogiat. Selge on, et selliste suurte biomajanduslike muutuste läbiviimiseks metsandussektoris ja sellega seotud sektorites, mis võimaldab lisandväärtuse kasvu ja konkurentsieelise saavutamist ka pikemas perspektiivis, on vaja uusi ja uuel tasemel teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni võimekusi. Oleks vajalik soodustada valdkondade koostööpõhist ja interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevust ning rakendusuuringuid ülikoolides, arendustööd ettevõtluses ning konsortsiumipõhiseid rakendusuuringuid, mis eeldab erinevate tehnoloogiate piloteerimis- ja demostreerimisvõimaluste loomist ja toetamist. See muidugi eeldab riiklike teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonivahendite, nutika spetsialiseerumise struktuurivahendite ning valdkondlike ministeeriumite vahendite koordineeritud kasutamist. Metsandussektor, oma süsteemsete muutuste tõttu, vajab biomajandusele ülemineku õnnestumiseks laiapõhjalisemat koostööd nii avaliku sektori sees kui ka ühiskonnas laiemalt. MAK väärindamise eesmärkide saavutamiseks on vajalik valdkonnaüleste ning sihistatud arenguplaanide ja -kavade koordineeritud kokkuleppimist. Sarnasel eesmärgil on Maaeluministeerium ette valmistamas sekkumisi107 "Investeeringud bioressursside väärindamisse", mille kaudu kavandatavad toetused on muu hulgas suunatud ka metsandussektorile, et parendada puidu väärindamisega seotud tehnoloogiate rakendamist ja arendust. 105 Creating the future for wood industry - Sweetwoods 106 https://fibenol.com/ 107 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027. Vabariigi Valitsuse korralduse „„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” heakskiitmine ja volituse andmine” eelnõu. 13. september 2022 136 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 8 ÜLEVAADE RASKUSTEST, MIS ILMNESID KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDE KOOSTAMISEL Metsanduse arengukava on strateegiline planeerimisdokument, mille ülesanne on määrata metsanduse suund. Ülevaatlikkuse säilimise huvides selliste strateegiliste planeerimisdokumentide koosseisu tavaliselt tegevuskavad ei kuulu. See tähendab, et dokumendi sisu jääb strateegilisele tasandile ning jääb lahtiseks milliste tegevustega konkreetselt seatud eesmärke ja alaeesmärke saavutatakse. Eesmärkide saavutamiseks ellu viidatavate tegevuste sõnastamine mõjude hindaja poolt oleks oletamine ja võiks viia valede järeldusteni. See tähendab, et mõjusid saab hinnata planeerimisdokumendiga samal tasandil. Mõjude hindamine strateegilisel tasandil sisaldab alati määramatust ja võib ka tekitada vaidlusi potentsiaalse mõju olemasolus või puudumises. Sõltuvalt millist tegevust hindaja/lugeja eesmärgi saavutamisel ette kujutab. Selle tõttu on mõju hindamine üldiselt keskendunud võrdlusele teiste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega ja nende mõõdikutega. Välditud on oletusi, kuidas tehniliselt eesmärke saavutatakse ja mõõdikuid täidetakse. Eelmine metsanduse arengukava oli ette nähtud ajaperioodi 2011–2020. See tähendab, et uus oleks pidanud valmima aastaks 2021. Erinevate asjaolude tõttu on uue arengukava koostamine olnud tõrgetega, mistõttu on valmimine veninud. MAKi koostajate meeskond ja tööprotsess on nüüdseks välja kujunenud, kuid ajasurve on kasvanud. Mõjude hindamine toimub MAK koostamisega paralleelselt ja see tähendab, et ka mõjude hindamisel lasub ootus aega võimalikult efektiivselt kasutada., 13. september 2022 137 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 9 MAK ELLUVIIMISEGA KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU SEIRE Metsanduse arengukava on osaliselt looduskaitset suunav dokument (nt alaeesmärk: Metsandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga). See tähendab, et MAK muud tegevused peavad juba iseeneses vastama kõrgematele keskkonnaeesmärkidele või vähemalt, mitte nendega minema olulisse vastuollu. Selle tõttu ei ole mõistlik üles seada täiendavaid keskkonnamõõdikuid, kui need, mis juba MAK ise on välja toonud. Küll aga on oluline jälgida, et MAK edasised tegevused (tegevuskava ja muud rakenduslikud tegevused) ei realiseeriks neid riske, mis mõjude hindamine on välja toonud (vt peatükk „10 Kokkuvõte“). Selle lahenduseks on: • tegevuskava koostamisel leevendusmeetmetega arvestamine • regulaarselt (kord aasta või kahe tagant) MAK raames rakendatud ja rakendatavate tegevuste üle vaatamine ning leevendusmeetmete vastu võrdlemine. Kui selgub, et siiski mõni tegevus on rakendatud või plaanitud vastuolus leevendusmeetmetega, tuleb rakendada korrigeerivaid meetmeid ning parendada MAK elluviimise süsteemi nii, et edaspidi selliseid möödalaskmisi vältida. Ülal kirjeldatu võtab kokku Deming’i tsükkel: PLAANI KORRIGEERI TEOSTA KONTROLLI Sellistel ülevaatustel tuleb koondada ka info seatud mõõdikute, mis annab selguse liikumise suuna õigsusest ja kiiruse piisavusest. 13. september 2022 138 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne Ülevaatusteta ja korrigeerivate tegevusteta on suur oht, et MAK muutub fiktiivseks. 13. september 2022 139 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne 10 KOKKUVÕTE Käesolev mõjude hindamine on koostatud Eesti Metsanduse Arengukavale 2021-2030. Mõjude hindamine viidi läbi laiapõhjaliselt kaasates kõik eluvaldkonnad, mitte üksnes looduskeskkond. Hindamine viidi läbi kahel tasandil. • MAK eesmärgi ja alaeesmärkide ning nende indikaatorite seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentide eesmärkidega, alaeesmärkidega ja nende indikaatoritega. Hindamise eesmärk oli tuvastava võimalikud vastuolud või ebasoodsa mõju ohud ning anda soovitused riskide maandamiseks. • Eksperthinnang Riigikantselei ja Justiitsministeeriumi poolt koostatud õigusaktide mõju kontrollküsimustiku põhjal. Hindamise eesmärk oli anda ekspertide poolt üldine riski hinnang mõjutada MAK väliseid valdkondi ning anda soovitused riskide maandamiseks. Lisaks anti hinnang MAK koosseisus kirjeldatud nelja raiestsenaariumi paremusjärjestuse osas. Strateegilise planeerimisdokumendi hindamisel on oluline silmas pidada, et mõjude hindamine saab olla üksnes samast täpsusastmes, kui strateegiline planeerimisdokument ise. See tähendab, et dokumenti hinnati üldjuhul eesmärkide ja mõõdikute tasandil, oletamata, mis tegevusi konkreetselt plaanitakse (st tegevuskava tasand). Mõju hindamine viidi läbi kasutades keskkonnamõju strateegilise hindamise protseduuri. Metsanduse arengukava poolt oli ette antud neli raiestsenaariumit: • Küpsuslank (raiemaht ca 19 mln m3/a) • Arvestuslank (raiemaht ca 12-14 mln m3/a) • Ühtlane kasutus (raiemaht ca 10 mln m3/a) • 5 mln m3/a uuendusraie (raiemaht ca 7 mln m3/a) Mõjusid hinnati kolme valdkonna lõikes: looduslik, majanduslik ja sotsiaal- kultuuriline. Looduskaitse valdkonnas osutus eelistatuimaks stsenaariumiks raiemaht 7 mln m3/a kuna sellel on kõige väiksem surve looduskeskkonnale. Ülekaalukalt kõige ebasobivamaks osutus küpsuslangi stsenaarium, kuna selle mõju looduskeskkonnale hinnati äärmuslikult ebasoodsaks. Majandusvaldkonnas osutus eelistatuimaks alternatiiviks arvestuslangi stsenaarium kuna see toodaks kõige rohkem tulu. Üsna võrdselt väga ebasobivateks alternatiivideks 13. september 2022 140 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne osutusid küpsuslank (majanduslikult jätkusuutmatu) ja raiemaht 7 mln3/a (oluline negatiivne mõju metsandustulule). Sotsiaal-kultuurilises valdkonnas osutus eelistatuimaks alternatiiviks ühtlane kasutus, kuna sellel on kõige väiksem ühiskonda lõhestav potentsiaal. Teistel alternatiividel on suurem potentsiaal ühiskonda lõhestadanii looduskaitse kui metsatulundajate vaates. Kolme valdkonna summeerimisel osutus eelistatuimaks stsenaariumiks ühtlane kasutus. Teisele ja kolmandale kohale jäid üsna võrdsete tulemustega stsenaariumid 7 mln m3/a ja arvestuslank, moodustades eelistatuimast alternatiivist ligi 70%. Kõige ebasoodsamaks osutus küpsuslangi stsenaarium, mis jäi teistest oluliselt madalamaks, moodustades eelistatud alternatiivist ligi 20%. Teiste strateegiliste planeerimisdokumentide hindamistulemused ja leevendusmeetmed on toodud aruande peatükis „7.1 Metsanduse arengukava mõju riigi teistele strateegilistele eesmärkidele“. Kontrollküsimustiku põhjal tuvastatud riskid ja leevendusmeetmed on toodud mõjude hindamise aruande lisas 1. Hindamisel ei tuvastatud ühtegi otsest vastuolu mõne teise strateegilise planeerimisdokumendi eesmärgiga või selle mõõdikuga. Eksperthinnangu ja kontrollküsimustiku põhjal tuvastatud ka ühtegi asjaolu, mille tõttu peaks mingi MAK eesmärgi või meetme ümber sõnastama. Tuvastatud ohtusid on võimalik vältida MAK edasiste etappide planeerimise käigus. Mõjude hindamise käigus toodi välja järgmised peamised ettepanekud MAK rakendamise käigus arvestamiseks (tingimuslikult jaotatud kolme valdkonna vahele): Loodusvaldkond • Vältida raielankide üksteisele liigset lähedust nii, et lähiaastate raie tulemusel tekivad suured liitunud lageraiealad. • EL elurikkuse strateegia kaitsealade pindalade eesmärgi kahjustamise vältimiseks erametsade uuendamise osakaalu tõstmisel pöörata MAK elluviimisel tähelepanu ka metsaomanike harimisele metsahoolduse ja looduskaitse vaheliste seoste osas. • Üle vaadata piirnormid, mille piires võib metsamaalt biomassi eemaldada. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, kui palju biomassi, näiteks lagupuitu, peab raiealadele jääma. Surnud ja ka elusa biomassi olemasolu pärast raiet suurendab bioloogilist mitmekesisust. • Rohevõrgustiku kontekstis sõnastada ühised ja sarnase käsitlusega mõisted ning täpsustada viise, kuidas erinevates valdkondades tulemuseni plaanitakse jõuda. Ühiskondlik eesmärk ja lahenduseni jõudmine peab olema erinevate huvirühmade vahel ühise nõu ja jõuga kokkulepitud. Metsahooldustoetuste 13. september 2022 141 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne planeerimisel teha koostööd Keskkonnaministeeriumi veeosakonnaga ja mereosakonnaga, et viia miinimumini raiest ja metsa muust majandamisest põhjustatud toitainekoormus veekeskkonnale. • Mitte kinni jääda väärindamisse kui eesmärki iseeneses vaid vaadata võimalike väärindamistehnoloogiate mõju keskkonnale (st kogu tegelikku keskkonnakasutust). • Välja töötada riiklikud suunised koostöös omavalitsustega, kuidas ning millistes asukohtades tuule- ja päikeseparkide ning nendega seotud taristu rajamisel metsade elurikkust ja muid MAK eesmärke tagada. • Välja tuua finantsilised vajadused metsatulekahjude ja teiste häiringute ennetamiseks ja tõkestamiseks, samuti vajaduse rakendada häiringute seiresüsteemi. Sotsiaal-kultuuriline valdkond • Vältida lageraielankide koondumisi näiteks kõrgendatud avaliku huviga piirkondades (KAH alad), asulalähistes metsades jm. • Metsakasutuse reeglid ja selleks sobivad alad määrata läbi kohaliku, regionaalse või riikliku (teema)planeeringu, mille raames erinevate huvigruppide osalusel saab seada piirkondlikud metsa puudutavad tingimused. Määratleda, millistele metsadele saab seada piiranguid (eramets, riigimets), ja millises ulatuses (nt metsamaa mingi kindel osakaal, kus kogukond saab oma soove esitada). Raielangipõhine kokkulepe ei võimalda kuvada piisavalt ülevaatlikku pilti. • Ühiskonna kaasamisel MAK täideviimisel tuleb keskenduda noortele, kuna lähikümnenditel kujundavad nemad metsandust. • MAK rakendamisel rõhuda ja toetuda teadmistepõhise ühiskonna arengule. See aitab parandada argumenteerimise sisukust ning vähendada emotsioonide ja uskumuste põhiste seisukohtade kujunemist. • Õppekavade arendamisel pöörata tähelepanu rohepöörde sisu ja vajaduse selgitamisele. • MAK väärindav (kuid mitte kohustuslik) tase on soodustada naiste ja meeste võrdseid võimalusi sektori tööjõus. Majandusvaldkond • Soodustada selliseid puidu väärindamise tehnoloogiaid, millega energia tarbimine võrreldes saadava lisandväärtusega on soodsamas suhtes. • Toetada analüüse toorme omaduste (vanus/diameeter/liik, k.a. kasvutingimused) ja kaasaegsete tehnoloogiate rakendamiseks (arendamiseks) Eesti toorme keerukamaks väärindamiseks kohapeal. • Biomajanduse arengute analüüsi lihtsustamiseks metsandussektoris tagada bioressursside sh jääkide tekke ja kogumise detailsema statistika. 13. september 2022 142 Metsanduse arengukava 2030 keskkonnamõju strateegilise hindamise ja muude oluliste mõjude strateegilise hindamise aruanne • Tähelepanu pöörata väheväärtusliku puidu biomassi kasutamisele energiatootmises (selline puit mida ei saa muul viisil väärindada), nt soodustada fosiilenergia asendamist kohaliku biomassiga puidu tööstustes – ettevõtete ja omavalistsuste soojus- ja elektrienergia koostootmine. • Soodustada kõrgväärtuslike kütuste tootmist (biogaas, transpordikütused) metsa biomassi väärindamisel. MAK saab panustada ENMAK eesmärkidesse sellise biomassi väärindamisega energiaks, mis muudel viisidel kasutamist ei leia, seega annab suure panuse lisandväärtuse ja konkurentsivõime kasvuks. • ENMAK 2030 eeldused taastuvenergia arendamisel lähtub raiemahust 12-15 mln m3 aastas. ENMAK 2035 koostamisel tuleb kohaneda MAK raames välja pakutud raiestsenaariumiga 9-11 mln m3 aastas (keskmiselt 10 mln m3 aastas). • Põllumajandusmaa pindala suurendamise ja metsamaa pindala suurendamise tõttu võimaliku konkurentsi vältimise nimel teha koostööd Maaeluministeeriumiga. 13. september 2022 143