Ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

EELNÕU 12.09.2022 Ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seadus § 1. Ehitusseadustiku muutmine Ehitusseadustikus tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Ehitis, sealhulgas eelkõige avalikkusele suunatud monument, skulptuur, mälestusmärk, purskkaev ja muu selline rajatis (avalikkusele suunatud erirajatis), ei tohi olla vaenu õhutav ega avalikult eksponeerida sümbolit, mis õigustab okupatsioonirežiimi või seostub agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega. (12) Käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud nõuet ei kohaldata muuseumi valduses olevale varale.“; 2) seadustiku 3. osa pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. osa RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE NING VASTUTUS“; 3) seadustiku 15. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „15. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve“; 4) seadustikku täiendatakse §-ga 1321 järgmises sõnastuses: „§ 1321. Haldusjärelevalve (1) Käesoleva seadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõuete järgimise üle teostab haldusjärelevalvet Justiitsministeerium. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel haldusjärelevalve teostaja võib teise haldusekandja kontrollimisel rakendada vahetut sundi korrakaitseseaduses sätestatud korras. (3) Käesoleva paragrahvi alusel haldusjärelevalve teostamisel ei kohaldata Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 753 sätestatut.“; 5) paragrahvi 131 tekstiosa „§-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52” asendatakse tekstiosaga “§-des 30, 31, 32, 34, 35, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52 ja 53”; 6) seadustiku lisa 1 alajaotise ˮErirajatisˮ esimese rea viimases lahtris asendatakse sõna „Ehitusteatis“ sõnaga „Puudub“. 1 § 2. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmine Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust täiendatakse §-ga 306 järgmises sõnastuses: „§ 306. Avalikkusele suunatud erirajatise nõuetele vastavus (1) Avalikkusele suunatud erirajatis, mis on ehitatud enne ehitusseadustiku § 11 lõike 11 jõustumist, tuleb nõuetega kooskõlla viia kolme kuu jooksul sama sätte jõustumisest alates. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ehitiste ehitusseadustiku § 11 lõikega 11 kooskõla hindamiseks moodustatakse valitsuskomisjon. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valitsuskomisjoni koosseisu, juhtimise ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“. 2  EELNÕU 12/09/2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Avalikkusele suunatud erirajatiste hindamiskomisjoni koosseisu, juhtimise ja töökorra kehtestamine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 306 lõike 3 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega sätestatakse avalikkusele suunatud erirajatiste hindamiskomisjoni (edaspidi komisjon) koosseis, juhtimine ja selle töökord. § 2. Üldsätted Komisjoni ülesandeks on ehitise, sealhulgas eelkõige avalikkusele suunatud erirajatise ehitusseadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõuetele vastavuse hindamine ja arvamuse esitamine valdkonna eest vastutavale ministrile. § 3. Komisjoni koosseis (1) Komisjon on …-liikmeline. (2) Komisjoni esimees on … ja aseesimees … (3) Komisjoni liikmeteks nimetatakse … § 4. Komisjoni juhtimine (1) Komisjoni esimees juhib komisjoni tööd ja vajaduse korral esindab komisjoni. (2) Komisjoni esimehe äraolekul või tema ülesandel täidab esimehe ülesandeid komisjoni aseesimees või tema puudumisel esimehe määratud komisjoni liige. § 5. Komisjoni töökord (1) Komisjoni töövorm on istung ja istungite vahelisel ajal kirjalik arutelu ning elektrooniline otsustamine e-posti vahendusel. Komisjoni istungit juhatab komisjoni esimees ja tema äraolekul komisjoni aseesimees või tema puudumisel esimehe määratud komisjoni liige. (2) Komisjoni istungi toimumise aja määrab komisjoni ettepanekul komisjoni esimees. Komisjoni istungi toimumisest teatatakse komisjoni liikmele vähemalt 21 päeva enne istungi toimumist.  (3) Komisjoni istungid toimuvad vajaduse järgi. (4) Komisjoni liikmete tööd ei tasustata. (5) Komisjoni liikme põhjendatud ettepaneku korral võib komisjoni istungist hääleõiguseta osa võtta isik, kes ei ole komisjon liige. (6) Komisjoni istung protokollitakse. (7) Komisjon võib istungite vahelisel ajal saata komisjoni tööga seotud materjale kirjalikuks aruteluks ja langetada otsuseid, kooskõlastades need elektroonilisel teel. § 6. Komisjoni asjaajamine (1) Komisjoni asjaajamist korraldab … § 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub … Kaja Kallas Peaminister Lea Danilson-Järg Justiitsminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Riigikantselei Ministeeriumid Meie 12.09.2022 nr 8-1/6417 Ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Arvestades eelnõu kiireloomulisust, palume kooskõlastusi või arvamusi esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 15. septembriks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lea Danilson-Järg Minister Arvamuse andmiseks: Riigikohus Õiguskantsleri Kantselei Vabariigi Presidendi Kantselei Riigikontroll Eesti Linnade ja Valdade Liit Monika Tappo 620 8184 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  Ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 12.09.2022 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eesti avalikus ruumis on ehitisi, eelkõige avalikkusele suunatud monumente, skulptuure, mälestusmärke ja muid selliseid rajatisi, mis ei sobitu Eesti avalikku ruumi seetõttu, et need võivad vaenu õhutada või eksponeerivad avalikult sümbolit, mis õigustab okupatsioonirežiimi või seostub agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega. Karistusseadustiku § 151 näeb vaenu õhutamise eest ja § 1511 agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avaliku eksponeerimise eest neid tegusid toetaval või õigustaval viisil ette karistuse, kuid puudub üldine regulatsioon, mis keelaks selliste monumentide, skulptuuride, mälestusmärkide jms püstitamise ja eksponeerimise ning võimaldaks need eemaldada. Alates 24. veebruarist 2022, mil Vene Föderatsioon alustas sõda suveräänse Ukraina riigi vastu, on okupatsioonimonumentide avalikus ruumis eksponeerimine omandanud võrreldes varasemaga negatiivsema tähenduse, sest neid tajutakse agressiooni toetavate sümbolitena. Vabariigi Valitsuse 25.08.2022 toimunud kabinetinõupidamisel tehti Justiitsministeeriumile ülesandeks välja töötada seaduseelnõu avalikkusele suunatud erirajatistega (monumendid, skulptuurid, mälestusmärgid jms) seonduva reguleerimiseks. Eelnõuga täiendatakse ehitusseadustikku ja täpsustatakse, et ehitis, sealhulgas eelkõige avalikkusele suunatud monument, skulptuur, ausammas jms rajatis, ei tohi olla vaenu õhutav ega avalikult eksponeerida sümbolit, mis õigustab okupatsioonirežiimi või seostub agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega. Eelnõuga sätestatakse üleminekuaeg (kolm kuud), mille jooksul peavad kõik eelnimetatud erirajatised olema ehitusseadustikku lisatavate nõuetega kooskõlla viidud. Eelnõuga määratakse haldusjärelevalve teostajaks Justiitsministeerium, kellel on õigus haldusjärelevalve käigus kohaldada vahetut sundi. Muudatused on eelnõu algetapis läbi arutatud Riigikantselei, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ametnikega. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostamisel osalesid Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ([email protected]) ja sama talituse nõunik Monika Tappo ([email protected]). 1 Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]) ning eelnõu mõjuhinnangu on koostanud sama talituse nõunik Pilleriin Lindsalu ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Muudetakse ehitusseadustikku (RT I, 09.08.2022, 13) ning nähakse ette rakendussätted ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses (RT I, 27.04.2022, 4). Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärgiks on reguleerida avalikkusele suunatud erirajatiste nõudeid ehitusseadustikus (EhS) ja näha ette võimalused selliste erirajatiste eemaldamiseks, mis Eesti avalikku ruumi ei sobitu seetõttu, et need võivad vaenu õhutada või eksponeerivad avalikult mh sümbolit, mis õigustab okupatsioonirežiimi või seostub agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega, ehk lisaks sellele, et need ei sobitu Eesti avalikku ruumi, võivad kujutada endast ka ohtu Eesti avalikule korrale. Samuti on eesmärgiks määrata selliste erirajatiste üle haldusjärelevalve teostajaks Justiitsministeerium, kellel on teise haldusekandja kontrollimisel õigus kohaldada vahetut sundi. Avalikkusele suunatud erirajatised, mis on ehitatud enne kõnealuse seadusemuudatuse jõustumist, tuleb nõuetega kooskõlla viia kolme kuu jooksul muudatuste jõustumisest. Seaduses täpsustatakse, et valitsuskomisjon võib hinnata ehitiste kooskõla seaduses sätestatud nõuetega (kooskõla EhSi lisatava §-ga 111). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktis 1 täiendatakse EhS § 11 lõigetega 11 ja 12. Õigusselguse huvides täiendatakse EhS §-i 11, mis reguleerib ehitisele esitatavaid nõudeid. Lisatav lõige 11 täpsustab, et ehitis, sealhulgas eelkõige avalikkusele suunatud monument, skulptuur, ausammas jms rajatis (avalikkusele suunatud erirajatis), ei tohi olla vaenu õhutav ega avalikult eksponeerida sümbolit, mis õigustab okupatsioonirežiimi või seostub agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega. Sõnastuses on kasutatud „avalikkusele suunatud“ ja „avalikult eksponeeritud“, sest regulatsiooni kohaldamisel tuleks silmas pidada ka neid erirajatisi, mis asuvad muuhulgas eramaal, kuid võivad sealt olla vaadeldavad ka avalikult ja õhutavad sellega vaenu. Lisaks ei saa välistada, et erirajatise puhul võib olla määrav mitte üksnes visuaalne kujund kui selline, vaid ka tõlgenduslik seos tegevuse ja kujundi vahel, s.t kas kujundit eksponeeritakse keelatud 2 tegu toetaval või õigustaval viisil. Eeltoodu on kooskõlas karistusseadustiku (KarS) §-s 1511 sätestatud süüteo koosseisuga. Lisatav EhS § 11 lõige 11 hõlmab kõiki ehitisi. EhS § 3 lõike 2 kohaselt on ehitis hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. EhS lisa 1 kohaselt on erirajatis muu hulgas üle viie meetri kõrgune ja avalikkusele suunatud monument, skulptuur, mälestusmärk, purskkaev ja muu selline rajatis. Eelnõus kasutatakse avalikkusele suunatud erirajatise terminit, mis hõlmab eespool nimetatud rajatisi. Sätte eesmärk on avatud loetelu kaudu näha avalikkusele suunatud erirajatiste kohta (st ka sättes otsesõnu nimetamata, kuid asjakohaste rajatiste, sh nt bareljeefide kohta) ette täiendavad nõuded, millele need peavad vastama. Kui tegu pole ehitisega (sh ei ole ka tegu rajatise või erirajatisega), siis lahendatakse olukord üldise korra alusel, s.t kui taolise objekti eksponeerimine eksib karistusõigusliku keelu vastu, siis selle puhul reageeritakse kriminaal- ja väärteomenetluse kaudu. EhS § 8 kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Need on ohutud, kui ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile. Korrakaitseorgan, kelle pädevuses on ehitusjärelevalve teostamine (EhS § 130 lg 2), on kohaliku omavalitsuse üksus. Muu hulgas on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne ehitusseadustiku järgi viia ellu ehitise lammutamine, kui 1) ehitis ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele ja 2) nõuetele mittevastavusega kaasneb oluline või kõrgendatud oht (EhS § 132 lg 3 p 1). Ehitis ei vasta nõuetele üldiselt juhul, kui eksitakse avaliku korra vastu. Eestis on keelatud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümboli avalik eksponeerimine neid tegusid toetaval või õigustaval viisil (KarS § 1511). Samuti on keelatud nii sõjapropaganda (KarS § 92) kui ka vaenu õhutamine (KarS § 151), sh juhul, kui seda tehakse erirajatise (nt monumendi, skulptuuri, mälestusmärgi vms erirajatise) kaudu. Kirjeldatud nõuetele mittevastavusega võib kaasneda oluline või kõrgendatud oht avalikule korrale. Selliste ehitiste olemasolu võib omakorda põhjustada olukorra, nt mõne konkreetse objekti puhul, kus selle ümber kogunevad inimesed rikuvad avalikku korda. Lisatav EhS § 11 lõige 11 kehtib nii olemasolevatele ehitistele ja erirajatistele kui ka edaspidi ehitatavatele või rajatavatele ehitistele ja erirajatistele. Kuna EhS lisa 1 kohaselt on üle viie meetri kõrguse erirajatise (avalikkusele suunatud monument, skulptuur, mälestusmärk, purskkaev jms rajatis) püstitamiseks kehtestatud nõue taotleda ehitusluba, siis enne uue erirajatise ehitamist kontrollitakse selle nõuetele vastavust. Sama kehtib ka alla viiemeetriste erirajatiste puhul, sest vaatamata sellele, et need ei vaja ehitusluba ega ehitusteatist, peavad need siiski vastama seaduses ehitise kohta sätestatud nõuetele. Eelnimetatud muudatuste rakendamiseks näeb eelnõu § 2 ette rakendussätte, mille kohaselt tuleb avalikkusele suunatud erirajatised viia kehtestatud nõuetega kooskõlla kolme kuu jooksul alates siinses punktis kirjeldatud sätte jõustumisest. Rakendussäte on vajalik, sest olemasolevate erirajatiste ülevaatamine ning nõuetele vastavuse hindamine peaks toimuma viivitusteta. Ehitise, sh avalikkusele suunatud erirajatise, nõuetele vastavust hinnatakse tavapärases korras nagu ikka EhSi alusel nõuetele vastavust, kuid täiendavalt on ette nähtud ka eraldi valitsuskomisjon, kes vajadusel saab oma arvamuse esitada selles osas, kas erirajatis vastab EhS § 11 lõikes 111 nimetatud nõuetele. 3 Eelnõuga lisatav EhS § 11 lõige 12 täpsustab, et muuseumi valduses olevale varale ei kohaldata EhS-is ettenähtud piiranguid. Säte on vajalik selleks, et välistada regulatsiooni alt muuseumi valduses olevad museaalid. Muuseumi ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning vahendada inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel (muuseumiseaduse § 2 lg 1). Eelnõu § 1 punktides 2–4 muudetakse EhSi 15. peatükki – muudetakse peatüki pealkirja ja peatükki täiendatakse uue paragrahviga, mis reguleerib haldusjärelevalvet ehitusseadustiku § 11 lõikes 11 sätestatud nõuete järgimise üle. Sätte kohaselt on haldusjärelevalve teostajaks Justiitsministeerium, kellel on õigus teise haldusekandja (KOV) kontrollimisel rakendada vahetut sundi KorS-is sätestatud korras. Kui on tegemist ehitisega, mis ei ole kooskõlas lisatava EhS § 11 lõikega 11, tuleb avaliku korra tagamiseks rakendada riikliku järelevalve meetmeid, sh vajaduse korral nõuetele mittevastav erirajatis avalikust ruumist kaotada. Kui omavalitsusüksus riikliku järelevalve meetmeid ei kohalda (nt lammutamist ei otsusta), kuigi tal on selleks siduv kohustus, siis on tegemist tema õigusvastase tegevusetusega. Kehtiva korra kohaselt peaks sellisel juhul rakenduma VVS-i haldusjärelevalve regulatsioon, mis esiteks on võrdlemisi aeganõudev ja teiseks tõenäoliselt viivitamatu ja tõhus vaid juhul, kui kohalik omavalitsus soovib järelevalve teostajaga aktiivselt koostööd teha. Kehtiv haldusjärelevalve kord näeb ette, et kui valdkonna eest vastutav minister (või tema volitatud ametnik) leiab, et omavalitsusüksuse haldusakti andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, võib ta Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) kohaselt teha kirjaliku ettepaneku anda nõutav haldusakt välja (VVS § 753 lg 4). Kui omavalitsusüksus ei ole 30 tööpäeva jooksul pärast valdkonna eest vastutava ministri (või tema volitatud ametniku) kirjaliku ettepaneku saamist nõutavat haldusakti andnud, võib valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) sätestatud tingimustel ja korras. Muu hulgas saab nn kohustamisprotestiga nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist (HKMS § 255 p 2). Selleks, et nõuetele mittevastavate erirajatiste kõrvaldamine toimuks viivituseta ja efektiivselt, näeb eelnõu ette eriregulatsiooni üldisest VVS-is ettenähtud haldusjärelevalvest ehk lisatav säte kohaldub VVS § 753 asemel, mis näeb ette protseduuri nõuetele mittevastava erirajatise puhul (kirjalik ettepanek, protest jms). Muudatuse kohaselt on Justiitsministeeriumile antud õigus tegutseda kiirelt ja võtta nõuetele mittevastava erirajatise suhtes kasutusele meetmed, sh kohaldada vahetut sundi. KorS § 74 lõike 1 kohaselt on vahetu sund füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõuga, erivahendiga või relvaga. VVS § 752 lõike 1 p 4 alusel on haldusjärelevalve teostajal õigus muuhulgas võtta järelevalvatava valduses olev vallasasi hoiule ning vajaduse korral hoiulevõetud vallasasi müüa või hävitada. Selguse huvides välistab lõige 3 EhS-i alusel haldusjärelevalve teostamisel VVS § 753 kohaldumise. Kui mõni ehitis või rajatis rikub edaspidi EhS § 11 lg-s 11 sätestatud nõuet, siis on selle üle riikliku järelevalve tegemine omavalitsusüksuse pädevuses (EhS § 130 lg 2). Kui omavalitsusüksus ei sekku või ei sekku piisavalt kiiresti, peab riik sellele omakorda reageerima haldusjärelevalve menetluse kaudu, tehes selleks kõigepealt ettekirjutuse. 4 Eelnõu § 1 punktis 5 muudetakse EhS § 131 ehk täiendatakse riikliku järelevalve erimeetmete loetelu, mida korrakaitseorgan võib EhS-is sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada. Kui praegu olid lubatud KorS §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 nimetatud riikliku järelevalve erimeetmed ehk küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine, valduse läbivaatus ja vallasasja hoiulevõtmine, siis eelnõuga lisandub terve rida erimeetmeid – KorS §-des 34–35 ja §-des 44–48 ning §-s 53 nimetatud erimeetmed. Loetelu on vaja täiendada seetõttu, et riikliku järelevalve teostamisel on vajadus kasutada ka seni loetlemata erimeetmeid. Täiendavat sätet sundvõõrandamiseks ei lisata, sest KorS § 53 lg 5 näeb ette, et juhul, kui võib eeldada, et asja ei ole võimalik müüa avalikul enampakkumisel ega muul viisil, või kui kohtutäituril ei õnnestu vara müüa, korraldab korrakaitseorgan asja hävitamise või pöörab selle riigi omandisse ja riikliku järelevalve erimeetmete osas nähakse ette, et mh kohaldatakse ka KorS § 53. Eelnõuga lisatavad riikliku järelevalve teostamiseks lubatud erimeetmed: KorS § 34 näeb ette isikuandmete töötlemise jälgimisseadmestiku kasutamisega. KorS § 35 – isikuandmete töötlemine andmete saamisega sideettevõtjalt. KorS § 44 – viibimiskeeld võib olla kehtestatud konkreetse koha suhtes, milleks võib olla maa- ala, ehitis või rajatis, kus on keelatud viibida ning kust isikud kohustatakse lahkuma. //Juhul kui viibimiskeeld on kehtestatud kindla koha suhtes, on politsei või muu pädev korrakaitseorgan kohustatud selle võimaluse korral arusaadavalt tähistama. Tähistamine võib seisneda nii vastavate siltide väljapanemises kui ka koha lindiga piiramises. Juhul kui tähistamine ei ole võimalik kohast tulenevate iseärasuste tõttu, ei pea seda tegema. // Viibimiskeeld saab olla vaid ajutise iseloomuga meede. Viibimiskeelu rakendamisel tuleb silmas pidada proportsionaalsuse põhimõtet ning mitte piirata liigselt isikute liikumisvabadust. KorS § 45 – sõiduki peatamise eesmärk on avalikku korda ähvardava ohu tõrjumine, korrarikkumise kõrvaldamine või ohu kahtluse korral ohu väljaselgitamine. Peatumismärguande saamisel peab sõidukit juhtiv isik sõiduki peatama. Juhul kui isik eirab märguannet ega peata sõidukit, on korrakaitseorganil õigus sõiduk sundpeatada. KorS § 46 – politsei või muu pädev korrakaitseorgan võib pidada isiku kinni mh näiteks vahetult eelseisva kuriteo toimepanemise ärahoidmiseks või alanud kuriteo tõkestamiseks, viibimiskeelu või lähenemiskeelu tagamiseks, isikusamasuse tuvastamiseks või isikusamasuse tuvastamiseks erilise tuvastusmeetmega. KorS § 47 – korrakaitseorganil on õigus teostada isiku suhtes turvakontrolli. Võrreldes isiku läbivaatusega on turvakontroll leebem meede ning riivab vähem isiku põhiõigusi. Seetõttu on ka turvakontrolli teostamise lubamise alused laiemad kui isiku läbivaatuse puhul.// Turvakontrolli teostamiseks on korrakaitseorganil õigus kasutada vajadusel vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. KorS § 48 – isiku läbivaatust saab käsitleda kui turvakontrollile järgnevat astet. Juhul kui turvakontrolli tulemusena on tekkinud isiku suhtes kahtlus, teostatakse tema suhtes läbivaatus, mis on oma olemuselt põhjalikum. Isiku võib läbi vaadata, kui: 1) on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja või ainet, mille võib võtta seaduse alusel hoiule, hõivata või konfiskeerida; 5 2) avalikku korda ähvardava kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, kui isik viibib avaliku võimu toimimise jaoks tähtsas ehitises või selle vahetus läheduses või 3) see on vältimatult vajalik isikusamasuse tuvastamiseks. KorS § 53 – hoiulevõetud asi tuleb hävitada või pöörata riigi omandisse, kui on alust eeldada, et asja ei ole võimalik müüa avalikul enampakkumisel ega muul viisil või kui kohtutäituril ei ole õnnestunud asja eelpool mainitud viisil müüa.1 Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse seaduse lisa 1 tabeli nõuet, mille kohaselt on praegu alla viiemeetrise erirajatise lammutamiseks vaja esitada ehitusteatis. EhS § 36 lõikest 2 tuleneb, et ehitusteatis tuleb esitada vähemalt kümme päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui pädev asutus ei teavita ehitusteatise esitajat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Eelnõuga kaotatakse ehitusteatise esitamise nõue ära seetõttu, et erirajatis on vaja viia seaduses sätestatud nõuetega kooskõlla esimesel võimalusel, aga kehtiva seaduse järgi peaks vähemalt kümme päeva varem esitama ehitusteatise ja see tekitab ebavajalikku ajakulu. Eelnõu §-s 2 muudetakse ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadust ning lisatakse rakendussäte, et näha ette tähtaeg, mille jooksul peab avalikkusele suunatud erirajatised (avalikkusele suunatud monument, skulptuur, mälestusmärk, purskkaev jms rajatis) uue EhS § 11 lõike 11 nõuetega kooskõlla viima. Eelnõu kohaselt peavad avalikkusele suunatud erirajatised olema seadusega kooskõlla viidud kolme kuu jooksul nõude jõustumisest. Ehitiste ehitusseadustiku § 11 lõikega 11 kooskõla hindamiseks moodustatakse valitsuskomisjon, mille koosseisu, juhtimise ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. Kuna võib leiduda selliseid ehitisi, mille puhul võib tekkida kahtlus, kas need on ehitusseadustikuga kooskõlas, on vaja teatud ehitisi täiendavalt hinnata. Sellisel juhul on otstarbekas hinnangut küsida vastavalt valitsuskomisjonilt. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga võetakse kasutusele avalikkusele suunatud erirajatise termin, mida kehtiva EhS lisas 1 nimetatakse, kuid seaduses ei defineerita. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud 6.1. Kavandatud muudatused Eelnõuga kavandatakse järgmised muudatused: - täiendatakse ehitusseadustikku ja täpsustatakse, et ehitis, eelkõige avalikkusele suunatud monument, skulptuur, ausammas jms rajatis, ei tohi olla vaenu õhutav ega avalikult eksponeerida sümbolit, mis õigustab okupatsioonirežiimi või seostub agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega; 1 Korrakaitseseaduse seletuskiri. Kättesaadav veebis: Eelnõu - Riigikogu 6  - nähakse ette rakendussäte, mis ajaks peavad avalikkusele suunatud erirajatised olema kooskõlla viidud ehitusseadustiku § 11 lõikes 11 kehtestatud regulatsiooniga; - nähakse ette, et ehitusseadustikus ettenähtud nõuete täitmise üle haldusjärelevalve teostaja on Justiitsministeerium, kes võib teise haldusekandja kontrollimisel rakendada vahetut sundi KorS-is sätestatud korras. Laiendatakse riikliku järelevalve erimeetmete loetelu, mida korrakaitseorgan võib EhS-is sätestatud nõuete üle riikliku järelevalve teostamisel kohaldada. - Moodustatakse valitsuskomisjon hindamaks avalikkusele suunatud erirajatiste kooskõla kavandatud EhS § 11 lõikega 11. 6.2. Sotsiaalne mõju2 Eelnõuga kavandatud muudatuste otseseks ajendiks on okupatsioonirežiimi sümboliseerivad monumendid Eesti avalikus ruumis. Taoliste monumentide, mälestusmärkide ja muude rajatiste tähendus on viimase poole aasta jooksul paljude Eestis elavate inimeste jaoks muutunud, millest tulenevalt on järjest teravamalt üles kerkinud ka küsimus nende vajalikkusest avalikus ruumis. Alates Eesti taasiseseisvumisest on suur hulk monumente juba teisaldatud, osa neist on uue asukoha leidnud muuseumis või kalmistul. Riigikantselei hinnangul on Eestis alles umbes 200– 400 okupatsioonivõimu sümboliga mälestusmärki või monumenti, täpsem arv peaks selguma pärast vastavasisulise analüüsi valmimist3. Eelnõuga kavandatud muudatus, mille kohaselt ei tohi avalikkusele suunatud erirajatised olla vaenu õhutavad ega avalikult eksponeerida sümbolit, mis õigustab okupatsioonirežiimi või seostub agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega, puudutab kaudselt suurt osa Eestis elavatest inimestest. Riigikantselei poolt tellitud avaliku arvamuse seireuuringus4 leidis 33% vastajatest, et Nõukogude sümboolikaga sõjamonumentidel pole nende jaoks mingit tähendust. Ülejäänute jaoks oli neil mälestusmärkidel mingisugune tähendus5. Enim nõustuti väidetega, et tegemist on meeldetuletusega sellest, mis on rahu väärtus ja selle hind (33% vastajatest); et tegemist on võimalusega mälestada kõiki inimesi, kes selles sõjas hukkusid või selle tõttu kannatasid (25%); või et tegemist on meeldetuletusega Eesti Vabariigi omariikluse ja vabaduse kaotusest (22%). Antud küsimusele vastustajate hulgas eristusid olulisel määral Kirde-Eesti vastajad (võrreldes ülejäänud piirkondadega) ning muust rahvusest vastajad (võrreldes eestlastega). Seega võib muudatusest puudutatud sihtrühma hinnata tervikuna suureks – tuginedes eelnevalt toodud andmetele, siis ligikaudu 62% elanikest (umbes 826 000 inimest) leiavad, et Nõukogude sümboolikaga sõjamonumentidel on nende jaoks mingi tähendus. Küll aga on inimeste jaoks tegemist pigem väärtusküsimuse kui igapäevast elu mõjutava aspektiga. Üksnes 26% avaliku arvamuse seireuuringule vastanutest nentis, et nende jaoks on oluline külastada II maailmasõjas langenute haudu (eestlaste hulgas oli näitaja 13%, muust rahvusest vastajate hulgas 55%)6. Võib 2 Mõjuvaldkondade tuvastamisel on kasutatud mõjude määratlemise kontrollküsimustikku (kättesaadav www.just.ee/oma). 3 Riigikantselei juurde moodustatud töörühm on kokku kogumas infot okupatsioonivõimu sümbolit kandvate hauatähiste ja mälestusmärkide kohta (https://riigikantselei.ee/monumendid). 4 Avaliku arvamuse seireuuring: august 2022, Turu-Uuringute AS (kättesaadav https://riigikantselei.ee/uuringud). 5 Umbes 5% vastajatest ei osanud või ei soovinud vastata. 6 Ibid. Väitega „Minu jaoks on oluline külastada II maailmasõjas langenute haudu“ nõustus täiesti 12% vastajatest ning pigem oli nõus 14% vastajatest. 7 järeldada, et valdav osa elanikkonnast II maailmasõjas langenute haudu ja nendega seotud rajatisi ei külasta. Mõju ulatust ja sagedust sihtrühmale võib seega hinnata väikseks – avalikkusele suunatud erirajatiste, mis ei vasta kavandatud nõuetele, teisaldamine või nõuetega kooskõlla viimine ei too sihtrühmale kaasa kohanemisraskusi, vajadusi ümberkorralduseks või otsest rahalist kulu. Kavandatud muudatusega kaasneb võimalik risk rahulolematuse kasvuks elanike hulgas, kes ei toeta okupatsioonirežiimi sümboliseerivate rajatiste teisaldamist. Tuginedes avaliku arvamuse seireuuringule, siis valdav osa elanikkonnast toetab väiteid, et Nõukogude sümboolikat kandvad monumendid sobivad paremini muuseumidesse või mäluasutustesse kui avalikku ruumi (toetas või pigem toetas 69% vastajatest) ning et Nõukogude sümboolikat kandvad mälestusmärgid sõjahaudadel tuleb asendada neutraalsete ja lugupidavate hauatähistega (59% vastajatest)7. Samas mõistetakse hästi ka riski, et rajatiste teisaldamine võib tekitada ühiskonnas pingeid, millega kaasneb äärmuslikel juhtudel risk eskaleeruda vägivallani8. Nagu eelpool selgitatud, kujutab ka kavandatud nõuetele mittevastavate rajatiste püsimine avalikus ruumis olulist või kõrgendatud ohtu avalikule korrale. Võrreldes rajatiste teisaldamisega kaasneva riskiga, oleksid need mõjud oluliselt pikaajalisemad ning raskesti ettenähtavad. Okupatsioonirežiimi sümboliseerivate ja muude taoliste rajatiste teisaldamisega on alustanud ka teised riigid (näiteks Läti, Leedu, Poola ja Soome), mis näitab ka rahvusvahelises kontekstis eelnõuga kavandatud muudatuse vajalikkust ning toetab ajaliselt kiiret rakendamist. 6.3. Mõju riigivalitsemisele – mõju keskvalitsusele ja kohalikele omavalitsustele Kohalikud omavalitsused teostavad riiklikku järelevalvet suure osa EhS-is sätestatud nõuete järgimise üle. Muu hulgas on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesandeks ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine (EhS § 130 lg 2 p 2), ning ehitise lammutamise otsustamine vastavalt EhS § 132 lõikele 3. Seega, kui avalikkusele suunatud erirajatis on selline, mis võib olla vaenu õhutav või eksponeerida okupatsioonirežiimi õigustavat või agressiooniakti, genotsiidi või inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega seotud sümbolit ning sellest tulenevalt ei vasta kavandatud EhS § 11 lõikele 11, on kohaliku omavalitsuse ülesandeks korraldada ehitise teisaldamine või muul viisil nõudega kooskõlla viimine. Kohalikele omavalitsustele (eelnõu ettevalmistamise ajal 79, sh 15 linna ja 64 valda), toob muudatus kaasa täiendava kulu seoses monumentide kohta info kogumise, nõuetele vastavuse hindamise ja kooskõlla viimisega (teatud juhtudel teisaldamisega) ning vajadusel langenute säilmete ümbermatmisega. Paljud kohalikud omavalitsused on antud tegevustega juba alustanud, näiteks Otepää, Nõo ja Türi vallad ning Tartu linn. Okupatsioonivõimu sümboliga mälestusmärke, monumente ja muid rajatisi asub üle Eesti, nii et muudatus puudutab tõenäoliselt enamikke kohalikke omavalitsusi. Kulud, mis kaasnevad rajatiste kooskõlla viimisega kavandatud EhS § 11 lõikega 11, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel üldjuhul kanda enda eelarvelistest vahenditest. Kui tegemist on 7 Ibid. 8 Eesti lähiajaloost on tuua näiteid, kus monumentide teisaldamine on viinud füüsilise konfliktini (näiteks pronkssõduri teisaldamine 2007. aastal, Lihula monumendi teisaldamine 2004. aastal). Ka hiljuti Lätis Riia Võidu pargis asunud okupatsioonirežiimi sümboliseerinud monumendi lammutamine tõi kaasa kohalike protestijate vahistamise. 8 sõjahauaga sõjahaudade kaitse seaduse (SHKS) tähenduses, võib kohalik omavalitsus taotleda säilmete ümbermatmist, kui sõjahaud asub ebasobivas kohas või ümbermatmine on muul põhjusel avalikes huvides (SHKS § 8 lõiked 1 ja 2). Sõjahaudasid on Eestis ligikaudu 130. Sellisel juhul korraldab säilmete ümbermatmise Kaitseministeerium või tema volitatud isik (Eesti Sõjamuuseum) ning kulud kannab Kaitseministeerium või Vabariigi Valitsus. Kavandatud muudatuse rakendamisega kaasnevaid kulusid ei ole võimalik prognoosida, ei üksikjuhtumi tasandil ega agregeeritult, kuna tegelik kulu sõltub paljudest teguritest – rajatise suurusest, asukohast, nõuetega kooskõlla viimiseks vajalikest tegevustest. Lisaks ei ole eelnõu ettevalmistamise ajal täpselt teada, kui paljusid avalikkusele suunatud erirajatisi muudatus puudutab. Mõju ulatus sihtrühmale on keskmine, tuues kaasa otsese rahalise kulu ning töökoormuse tõusu. Samas on tegemist ajutise mõjuga, kuna eelnõu kohaselt tuleb avalikkusele suunatud erirajatised, mis on ehitatud enne kavandatava EhS § 11 lõike 11 jõustumist, viia nõuetega kooskõlla hiljemalt kolme kuu jooksul alates sätte jõustumisest. Võimalikuks ebasoovitavaks riskiks on olukorrad, kus kohaliku omavalitsuse üksus ei ole valmis või ei suuda otsustada, kas rajatis on kooskõlas kavandatud nõuetega, ning ei kohalda riikliku järelevalve meetmeid. Riski realiseerumise tõenäosus on suurem Kirde-Eesti kohalikes omavalitsustes, ülejäänud piirkondades madal. Eelnõu kohaselt hakkab haldusjärelevalvet EhS § 11 lõikes 11 sätestatud nõuete järgimise üle teostama Justiitsministeerium. Muudatusega kaasneb mõningane töökoormuse kasv Justiitsministeeriumile, kuid see on eelduslikult ajutine ning ei too üldjuhul kaasa täiendavat ressursivajadust. Erandiks on siiski olukorrad, kus haldusjärelevalve käigus ilmneb, et nõuetele mittevastavad rajatised on avalikus ruumis endiselt alles, vaatamata kohaliku omavalitsuse üksuse kohustusele need nõuetega kooskõlla viia, ning vajalikuks osutub vahetu sunni kohaldamine. Võimalikku kaasnevat kulu ei ole võimalik eelnõu koostamise etapis prognoosida, tõenäoliselt on tegemist väga harvade olukordadega. Eelnõuga kavandatud muudatus mõjutab vähesel määral ka teisi avaliku sektori asutusi, näiteks Politsei- ja Piirivalveametit seoses turvalisuse tagamisega avalikkusele suunatud erirajatiste teisaldamisel ning Eesti Sõjamuuseumi ja Kaitseministeeriumi seoses sõjahaudade ümbermatmisega. Lisaks puudutab muudatus, millega laiendatakse riikliku järelevalve erimeetmete loetelu, mida korrakaitseorgan võib EhS-is sätestatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada, kõiki EhS § 130 loetletud asutusi. 6.4. Mõju siseturvalisusele ja -julgeolekule Eelnõuga kavandatud muudatus avaldab üldist mõju riigi siseturvalisusele ja -julgeolekule. Avalikkusele suunatud erirajatised, mis on vaenu õhutavad või eksponeerivad avalikult sümbolit, mis õigustab okupatsioonirežiimi või seostub agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastase kuriteo või sõjakuriteo toimepanemisega, võivad tingida olulise või kõrgendatud ohu avalikule korrale. Nende teisaldamine avalikust ruumist suurendab pikas perspektiivis ühiskonna turvalisust. Nagu eelnevalt selgitatud, kaasneb lühiajaliselt risk ühiskondlike pingete teravnemiseks (eelkõige muust rahvusest elanike hulgas). 7. Seaduse eeldatavad kulud ja tulud Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid. Seaduse rakendamisega võivad kaasneda kulud, mis kaasnevad rajatiste kooskõlla viimisega kavandatud EhS § 11 lõikega 11, mis tuleb kohaliku 9 omavalitsuse üksusel üldjuhul kanda enda eelarvelistest vahenditest. Eelnõu koostamise hetkel ei ole teada, kui palju selliseid erirajatisi võib olla. 8. Rakendusaktid Eelnõu kohane ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 306 lg 3 näeb ette uue volitusnormi, mille alusel tuleb välja töötada Vabariigi Valitsuse määrus, millega kehtestatakse ehitiste EhS § 111 lõike 1 nõuetega kooskõla hindamise komisjoni koosseis, juhtimine ja töökord. Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. Rakendussättega nähakse ette kolme kuu pikkune tähtaeg, mille jooksul peavad avalikkusele suunatud erirajatised olema viidud kooskõlla ehitusseadustikuga. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kõikidele ministeeriumidele ja Riigikantseleile. Eelnõu esitatakse arvamuse andmiseks Vabariigi Presidendi Kantseleile, Õiguskantsleri Kantseleile, Riigikohtule ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus ……………2022... nr 2-6/13-… (allkirjastatud digitaalselt) ……………………………… ………………… 10 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/22-1063 - Ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Riigikontroll; Riigikohus; Õiguskantsleri Kantselei Kooskõlastamise tähtaeg: 15.09.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d1a90d32-d9c1-4121-b7ef-2ac75927893b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d1a90d32-d9c1-4121-b7ef-2ac75927893b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main