Kultuuriministri 17.12.2021 käskkirja nr 219 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste 2022. a eelarve ja tegevuskava kinnitamine“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 13.09.2022 nr 141 Kultuuriministri 17.12.2021 käskkirja nr 219 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste 2022. a eelarve ja tegevuskava kinnitamine“ muutmine Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel ning kooskõlas kultuuriministri 12. veebruari 2016. a käskkirja nr 16 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavateks tegevusteks toetuse andmise tingimuste uues redaktsioonis kehtestamine“ punktiga 12.3.3: Muudan Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste 2022. a tegevuskava ja eelarvet (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman  KINNITATUD kultuuriministri käskkirjaga „Kultuuriministri 17.12.2021. a käskkirja nr 219 „Eesti ühiskonnas lõimumist toetavate tegevuste 2022. a eelarve ja tegevuskava kinnitamine“ muutmine“ Toetatavate tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.12.2022 1. Tegevus 5.1. Nõustamis- ja infosüsteemi väljatöötamine ja rakendamine Toetatava tegevuse raames arendatakse ja hoitakse töös nõustamis- ja infosüsteemi (sh veebiplatvormi, infotelefoni, nõustamist Tallinnas ja Narvas) lähtuvalt välja töötatud teenusemudelist. Tegevuse tulemusena on sihtgrupile tagatud lõimumist toetav info ja lõimumist soodustav nõustamisteenus. Nõustamiseks asjakohase info tagamiseks on loodud infovõrgustik. Toetatava tegevuse sihtgrupp on Eesti vähelõimunud püsielanikud, lisaks ka uussisserändajad. Toetatava tegevuse elluviimisse on kaasatud asjaomaste ministeeriumide ja nende allasutuste, teadusasutuste, kohalike omavalitsuste ning sihtgrupi esindajad. Tegevuse tulemusena paranevad sihtrühma oskused ja teadmised. Alategevus 5.1.1 Nõustamis- ja infosüsteemi arendamine ja elluviimine 2022. aastal uuendatakse veebipõhise nõustamis- ja infoteenuse materjale. Veebipõhise nõustamis- ja infoteenuse arendamisel tõhustatakse ennekõike eesti keele õppe alast nõustamist, uuendatakse ning täiendatakse materjale ja luuakse videopõhiseid nõuandepakette. Nõustamis- ja infosüsteemi kaudu vahendatakse infot tööhõive, elukestvas õppes osalemise, kodanikuühiskonna ja kodanikuhariduse, sotsiaalkindlustuse ja hoolekandeteenuste, õigusabi, tervishoiukorralduse, riiklike toetuste ning keeleõppe- ja lõimumiskursuste kohta. 1. jaanuarist 2019 osutatakse nõustamisteenust Integratsiooni Sihtasutuse 2018. aasta sügisel moodustatud struktuuriüksustes Tallinna eesti keele majas ja Narva eesti keele majas osana keelemajade tegevustest. Nõustamisteenust pakutakse peamiselt Tallinnas ja Narvas. Alates 01. novembrist 2018 pakutakse nõustamisteenust ka Tallinna Ülemiste Citysse loodud Eesti Rahvusvahelises majas. Maja pakub ja vahendab teenuseid, mida välismaalased ja nende tööandjad vajavad välismaalaste sujuvaks ja mugavaks Eestisse kutsumiseks, vastuvõtmiseks ja kohanemiseks, aga ka vajadusel siit lahkumiseks. Rahvusvahelises majas osutatakse teenust üheskoos Politsei- ja Piirivalveameti, Eesti Töötukassa, Tallinna Linnavalitsuse, Tallinna Ettevõtlusameti, Maksu- ja Tolliameti ning Terviseametiga. Kohapealne nõustamine aitab kujundada sihtgrupi oskusi ja teadmisi ühiskonnas paremaks toimetulekuks. Lisaks kohapealsele nõustamisele on elanikel võimalik saata oma küsimusi e-posti aadressil [email protected] ning helistada tasuta infotelefonil 800 9999. Nõustamisteenust pakutakse ka Ida-Viru maakonnas ning vajadusel ka teistes maakondades (nt Harjumaal Paldiskis, Maardus, Keilas) ja laiemale avalikkusele suunatud üritustel. Nõustamist eesti keele iseseisvalt õppimise soodustamiseks pakutakse keelekohviku formaadis üle Eesti ja ka veebis. Eesti keele iseseisva õppe nõustamise edendamiseks arendatakse edasi juhendmaterjale, töötatakse välja keelekohvikute tegevusjuhiseid, koolitatakse keelekohvikute eestvedajaid, vabatahtlikke ja tööandjaid. 1 Uuendatud juhendi „Juhend iseseisvaks keeleõppeks“, keelekohvikute metoodika ülesannete kogu ja keeleõppija kalendri materjalide põhjal alustati 2021. aastal iseseisvale keeleõppijale toetava ja nõustava veebikeskkonna struktuuri ja sisude väljatöötamist. Keskkond sisaldab juhiseid ja vorme iseseisvalt keelt õppijate motivatsiooni hoidmiseks ning keeleõppe teekonna läbimiseks, sh kaasõppijate ja mentorite leidmiseks. Aastal 2022 jätkatakse alustatud tegevustega. Veebipõhine nõustamine ja info edastamine tagavad mugava ja asjakohase infoteenuse kättesaadavuse. 2016. aastal kaardistati ja analüüsiti koostöös huvitatud osapooltega olemasolevaid veebirakendusi. 2017. aastal alustati nõustamisveebi loomist, mis valmis 2018. aasta lõpus. Nõustamisveeb ühendab olemasolevaid veebe (integratsioon.ee/noustamine ja integratsiooniinfo.ee) ning koondab infot nõustamis- ja infosüsteemi sisuteemadel teistest toimivatest inforessurssidest (nt settleinestonia.ee, Work in Estonia, Study in Estonia, Eesti.ee, PPA, Töötukassa, Haridus- ja Noorteamet (endine Innove) jne). 2022. aastal täiendatakse nõustamisalaseid tekste ning keelemesside raames valminud videoid. Alates 2018. aastast on toetatava tegevuse elluviija pakkunud tööandjatele tuge nõustades neid töötajatele eesti keele õppe kavandamisel. Ühtekokku on nõustatud 59 tööandjat. Ka 2022. aastal toetatakse tööandjaid praktiliste ja personaalsete nõuannetega oma töötajatele tõhusa eesti keele õppe korraldamiseks töökohal (so viia läbi infotunde ja –üritusi tööandjate juures) ning jagatakse töötajatele kohanemise ja lõimumise alast teavet. 2015. aastal loodud ekspertgrupp jätkab 2022. aastal tegevuse elluviija toetamist nõustamisteenuse kujundamisel ja nõustamise sisuteemade ajakohastamisel, sh veebiplatvormi ja tugitegevuste arendamisel. Analüüsitakse Euroopa Liidu teistesse riikidesse praktiliste oskuste ja kogemuste omandamiseks toimunud 3 õppereisi kogemusi ning kavandatakse jätkutegevusi kogemuste täiendamiseks ja praktiseerimiseks. 2022. aastal pakutakse tegevuse elluviijale tuge nõustajate e- tööriista LINDA nelja mooduli (teenuste infobaas, teenuste teekonnakaart, nõustaja pädevuse hindamine, online raamatukogu) laiema tutvustuse korraldamisel ja nõustamisalaste materjalide ning teabe levitamisel. Infovõrgustiku liikmed jätkavad 2022. aastal tutvumist riigi erinevate institutsioonide võimalustega pakkuda sihtrühmale vajalikku nõustamisteenust. 2018. aastal kirjeldati rändealase nõustamise tervikpilt Eestis. 2019. aastal on Vabariigi Valitsuse töökava kohaselt kaardistatud Eesti riigi lõimumis- ja kohanemisteenused. 2022. aastal täiendatakse kohanemis- ja lõimumisteenuste e- tööriista (tegevus 5.1.3) ja kaasajastatakse vähelõimunud püsielanikke teenindavatele ametnikele ja töötajatele teabematerjale. Täiendavalt pakutakse nõustamismaterjale Vene Föderatsiooni ja Ukraina vahelise sõja tõttu Eestisse saabunud ajutise kaitse saanud põgenikele. Korraldatakse võrgustiku kohtumisi teabe regulaarseks ühtlustamiseks ning kohalike omavalitsuste võimestamiseks. Kvaliteetse teenuse tagamiseks ning teenuse rakendusmudeli osas kattuvuste vältimiseks jätkab elluviija koostööd Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning teiste haakuvaid teenuseid pakkuvate asutustega (sh kohalikud omavalitsused). Alategevuse ajakava 2 Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2022) Infoteenuse tagamine 01.09.14-31.12.22 01.01.22-31.12.22 Nõustamisteenuse rakendamine 01.09.14-31.12.22 01.01.22-31.12.22 Riigi erinevate institutsioonide ja 01.05.15-31.12.22 01.01.22-31.12.22 võimaluste tutvustamine ja infovõrgustiku kohtumised Uute infovoogude loomine ja 01.03.15-31.12.22 01.01.22-31.12.22 teenindamine (juba olemasolevates rakendustes ja uues rakenduses) Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus aastal (2022) (2022) Väljundi- Tugisüsteemi 19 800 kasutajat 10 500 2014–2020 oli indikaator kasutajate arv kasutajaid 16 849; 2021 prognoositav kasutajate arv 3000. Tegemist on sihtrühma jaoks olulise ja vajaliku teenusega. Sellest tulenevalt on sihttase suurem kui toetuse andmise tingimustes sätestatud. Rakendatud 1 1 tugisüsteemide arv Alategevus 5.1.2 Teavitustegevused nõustamis- ja infosüsteemi nähtavuse tõstmiseks Alategevuse sihtrühm on Eesti vähelõimunud püsielanikud ja uussisserändajad ning nende pereliikmed ja tööandjad. Tegevuse tulemusena on sihtgrupp teadlik nõustamis- ja infosüsteemi olemasolust, pakutavatest teenustest ning teenuseid kasutatakse. 2015. aasta septembris valminud nõustamis- ja infosüsteemi kommunikatsioonistrateegia ning aastateks 2019–2021 koostatud tegevuskava alusel jätkatakse tegevusi ka aastal 2022 meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ning avalikel üritustel teavitamisega nõustamis- ja infosüsteemi olemasolust ning pakutavatest teenustest, uuendatakse infomaterjale, tellitakse kordustrükiseid ja jagatakse nõustamismaterjale Eestisse saabunud ajutise kaitse saanud põgenikele. Teavitustegevustes lähtutakse vajaduspõhisusest, st tegevustest teavitatakse vastavalt vajadusele tutvustada elanikkonnale uusi võimalusi või reageerida kujunenud kitsaskohtadele. Tööandjatele suunatud nõustamise tutvustamiseks täiendatakse teabematerjale ja osaletakse üritustel, kus tutvustatakse sihtasutuse võimalusi. 3 Materjalide levitamisel jätkab elluviija koostööd, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning teiste sihtrühmale teenuseid pakkuvate asutustega. 2022. aastal jätkatakse aktiivse teavitustegevusega nõustamisteenuse materjalide ja tööriistade tutvustamiseks eesmärgiga võimestada kohalikke omavalitsusi ning teisi sihtrühmale teenuseid pakkuvaid asutusi. 2021. aastal valmib sihtasutusel klientide ja teenuste haldamise süsteem koos iseteeninduse mooduliga. Kliendihaldussüsteem valmib riigieelarvelistest vahenditest. Selle kasutusvõimalusi tutvustatakse ja juhendatakse kasutusele võtma koos nõustamissüsteemi tutvustamistega nii ürituste vormis kui uute loodavate materjalidega. Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2022) Teavituskava elluviimine 01.05.15-31.12.22 01.01.22-31.12.22 Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus aastal (2022) (2022) Väljundi- Kommunikatsiooni- 1 1 Strateegia koostati indikaator strateegiate ja 2015. aastal. tegevuskavade arv Tegevuskava aastateks 2019-2021 valmis 2019. aasta alguses Alategevus 5.1.3 Koolitusvalmiduse tagamine ja koolitamine Koolitatakse riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide Eesti vähelõimunud püsielanikke teenindavaid ametnikke ja töötajaid ning tegevuste elluviija nõustajaid tagamaks nende suutlikkus anda sihtrühmale vajalikku infot ning suunata sellesse kuuluvaid isikuid vajadusel asjakohastesse asutustesse. Alategevuse raames on aastatel 2017–2020 koolitatud juba 270 inimest. 2021. aastal osaleb koolitusel täiendavalt ca 200 kohalike omavalitsuste ja nende allasutuste ning kolmanda sektori organisatsioonide esindajat. 2016. aastal tehtud riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide koolitusvajaduse analüüsi tulemusena viidi 2017. aastal läbi koolitushange. Perioodil 2017-2018 lisaks koolituste läbiviimisele koostati nelja mooduliga koolituskava koos õppematerjalidega. Õppematerjalide hulgas on ülevaade nõustamisteenustest, mis 2020. aastal arendati elektrooniliseks teenuste teekonnakaardiks ehk e-tööriistaks. E-tööriistale valiti nimeks LINDA ja see on mõeldud kõigile, kes teenindavad ja selle käigus nõustavad Eestis elavaid kohanemis- ja lõimumisvajadusega inimesi. E-tööriist koosneb 4-st alamlehest: “Teenused ja võimalused” – nõustaja saab otsida kliendile vajalikke kohanemis- ja lõimumisteenuseid, et suunata klienti teenusele teise teenusepakkuja juurde; “Teenuste teekonnakaart“ – tekib menüüs "Teenused ja võimalused" valitud teenustest sammudena ja on mõeldud kliendile väljaprintimiseks või e-posti teel saatmiseks; 4  “Hinda pädevust” – võimaldab nõustajal enesearengu eesmärgil oma pädevust testida, et saada teada oma koolitus- ja arenguvajadusi järgmiste teemade osas: nõustamise üldoskused, kultuuritundlikkus, teadlikkus lõimumisteenustest; “Õppe- ja jaotusmaterjalid” – käsiraamatute, juhiste, koolitusmaterjalide jm kasulike materjalide kogum. 2022. aastal toimuvad kokkuvõtvad kohtumised riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonide esindajatega, et analüüsida läbiviidud koolituste mõju ning töötada välja ettepanekud piirkondade võimestamiseks ja kohapealse nõustamise pakkumiseks. Kohtumiste kavandamisse ja läbiviimisele kaasatakse Eesti Linnade ja Valdade Liit. Osaletakse teiste partnerite korraldatud koolitustel, et jätkata nõustamisteenuse ja -materjalide tutvustamist ning juhendada kasutama kohanemis- ja lõimumisteenuste e-tööriista LINDA. Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2022) Kursuste läbiviimine 01.06.16-31.12.22 01.01.22-31.12.22 Infoliikumise korraldamine 01.10.15-31.12.22 01.01.22-31.12.22 sotsiaalpartneritega Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase Selgitus aastal (2022) (2022) Väljundi- Koolitusel osalejate 464 200 2017.-2020. aastal osales indikaator arv koolitusel 270 isikut. 2021 prognoositav osalejate arv on 200. Vajaduspõhisusest tulenevalt on sihttase suurem kui toetuse andmise tingimustes sätestatud. 1 1 Elluviija näeb ette 1 Välja töötatud koolitus(õppe)kava koolitus(õppe)kavade koostamist, mida arv vajadusel täiendatakse ja täpsustatakse 2. Tegevus 5.2 Lõimumisprogrammi väljatöötamine ja pakkumine Alategevus 5.2.1 Lõimumiskoolitused 5 Tegevus toetab vähelõimunud inimeste ja uussisserändajate lõimumist ühiskonnas, et nad omandaksid Eesti ühiskonnas toimimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning paraneksid nende ühiskondlikku aktiivsust tagavad sotsiaalsed pädevused, sh kodanikuteadlikkus. 2022. aastal jätkub kodakondsuse saamiseks ettevalmistava koolituse pakkumine Koolituse raames tutvustatakse kodakondsuse seadust ja Eesti Vabariigi põhiseadust ning valmistatakse Eesti kodakondsust mitteomavaid isikuid ette vastavate seaduste tundmise eksamiks, mille sooritamine on eeldus kodakondsuse taotlemisel. Koolituse raames toimub ka üks praktiline koolitus (õppekäik, nt Riigikokku, kohalikku omavalitsusse jm). 2022. aastal jätkuvad eesti keele kursused A2, B1 ja B2 tasemel, mida pakutakse Eestis vähelõimunud inimestele ja uussisserändajatele, parandamaks nende keeleoskust. Selleks korraldatakse 2022. aasta alguses täiendav riigihange sihtrühmale keelekursuste pakkumiseks kuni projekti perioodi lõpuni. Selleks, et täiendada sihtgrupi teadmisi Eesti kultuuriruumist, jätkuvad 2022. aastal kultuurimooduli raames kohtumised, mille abil tutvustatakse sihtgrupile Eesti kultuuri ja ajalugu ning korraldatakse vähemalt üks praktiline koolitus (õppekäik) ning korraldatakse vastavalt õppekäike muuseumidesse, erinevatesse kultuuriasutustesse, Eestimaa loodusesse. 2022. aasta alguses korraldatakse täiendav riigihange sihtrühmale kultuurimooduli pakkumiseks kuni projekti perioodi lõpuni. Lõimumiskoolitused korraldatakse moodulite vormis. Pakutavaid koolitusmooduleid saab kasutada eraldi, paralleelselt ja jätkuõppena. Lõimumiskoolituste tutvustamiseks reklaamivad ja levitavad koolituste läbiviijad infot tegevuste kohta erinevates meediakanalites või korraldavad infopäevi. Tagamaks sihtrühmale võrdne juurdepääs lõimumiskoolitustele teavitatakse sihtrühma erinevate meediakanalite, sh elluviija kodulehe vahendusel. Kvaliteetsete lõimumiskoolituste tagamiseks teeb elluviija koostööd, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ning teiste asutustega. Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2022) Koolitusmoodulite elluviimine 01.08.15-31.12.22 01.01.22-31.12.22 Hangete läbiviimine koolitajate 01.06.15-31.06.22 01.01.22-31.05.22 leidmiseks Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase (2022) Selgitus aastal (2022) Väljund- Lõimumiskoolitustel 13 380 5500 2014–2020 oli indikaator osalejate arv osalejaid 11 685. 6  2021 prognoositav osalejate arv on 880 inimest. Alategevuse eelarvet on suurendatud 485 296 euro võrra, sellest tingituna on sihttase suurem kui toetuse andmise tingimustes sätestatud. Lõimumisprogrammi 9231 3850 2014–2020 läbis läbinute arv koolituse 8 431 inimest; 2021 prognoositav koolituse läbinute arv on 800 inimest. Alategevuse eelarvet on suurendatud 485 296 euro võrra, sellest on tingituna on sihttase suurem kui toetuse andmise tingimustes sätestatud. 2014–2015 töötati Välja töötatud 3 3 välja 2 koolitusmoodulite koolitusmoodulit arv 2017 – 1 koolitusmoodul Alategevus 5.2.2 Keeleline ja kultuuriline kümblus Alategevuse tulemusena paraneb vähelõimunud inimeste eesti keele oskus, tõuseb motivatsioon omandada riigikeelt ning selle kasutamine igapäevaelus, suureneb huvi Eesti kultuurielu vastu, paraneb kodanikutunnetus ja arusaam ning teadmised demokraatia toimimisest ühiskonnas, kasvavad kultuuridevahelisi erinevusi väärtustavad hoiakud ja arusaamad, sh ühiskonna avatus dialoogile, kasvavad rahvustevahelised kontaktid. Kultuurilist ja keelelist kümblust kui osalustegevusele suunatud õppevormi rakendatakse mitteformaalsete õppetegevuste näol ka 2022. aastal. Keelelis-kultuurilises kümbluses kogetakse ja õpitakse eesti keelt ja kultuuri seda aktiivselt kasutades, sh koostöötegevuste kaudu, mis pakub võimalusi kultuuriruumi ühtsema tunnetuse ja isiklike kontaktide tekkeks eri rahvustest inimeste vahel ja suhtlust keelekeskkonnas eesti keelt emakeelena kõnelevate inimestega. Metoodilise materjalina kasutatakse Euroopa Sotsiaalfondi toetatud programmi „Keeleõppe arendamine 2011– 7 2013“ raames välja töötatud keeleklubide tööjuhend-käsiraamatut. Samuti rakendatakse vajadusel teisi keelelis-kultuurilise kümbluse vorme. Eesti keele ja kultuuri tundmise klubi on suunatud kõigile inimestele, kelle emakeel ei ole eesti keel ja kes soovivad tunda eesti kultuuri eripära või ületada keele õppimisega seotud raskusi ning leida tuge ja innustust. Tegevuse raames koolitatakse vajadusel klubide eestvedajaid, kelle abil luuakse eesti keele ja kultuuri tundmise klubid vähelõimunud inimestele. Klubid komplekteeritakse soovitavalt erineva kultuuritaustaga ja eri elualade inimestest. Klubi töösse kaasatakse ka eesti keelt emakeelena kõnelevad isikud, kes soovivad keeleõppijaid osalustegevuste kaudu abistada. Klubide tegevused toimuvad kohtumiste vormis, st klubide liikmed osalevad ise kultuurisündmustes. Õpitu kinnistatakse kontaktkohtumiste vormis. 2022. aastal jätkub keelelis-kultuurilise kümbluse klubide töö kuni 31.03.2022. Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2022) Keelelis-kultuurilise kümbluse tegevuste korraldamine (klubide 01.12.15-31.03.22 01.01.22-31.03.2022 tegevus) Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase (2022) Selgitus aastal (2022) Väljund- Eesti keele ja 173 150 2016-2020 tegutses indikaator kultuuri klubide arv 157 klubi; 2021. aastaks planeeritud klubide arv on 16. Alategevus 5.2.3 Muukeelse info esitamisvõimekuse suurendamine Tegevuse tulemusena on etendusasutustes ja muuseumides muukeelse info paremaks ja efektiivsemaks edastamiseks vajaduspõhiselt hangitud tehnilised vahendid ning need töötavad. Toetatava tegevuse sihtgrupiks on vähelõimunud inimesed, sh uussisserändajad. Tegevuse raames kaardistati 2015. ja 2016. aastal muukeelse info edastamiseks vajalike seadmete hankimise vajadused. Selleks korraldati kultuuriministri käskkirja alusel kolm ettepanekute vooru. Laekunud ettepanekute alusel ja kaasatud ekspertide arvamusi arvesse võttes määrati partnerid, kes hankisid aastatel 2016-2018 tehnilised vahendid muukeelse info edastamiseks. Partneriteks määrati etendusasutused ja muuseumid, kellel on olemas keelelis-kultuurilise sisuprogrammi loomise või pakkumise võimekus ja kes saavad olla partnerid etendusasutuse seaduse ja muuseumiseaduse mõistes. Partnerid peavad täitma perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 8 2017. aastal korraldasid partnerid hankeid ning soetasid hankelepingute raames tehnilisi vahendeid ja seadmeid, tegid need järk-järgult sihtrühmale kättesaadavaks ning alustasid tagasisideankeetide kogumist sihtrühmalt. 2018.-2021. aastal jätkasid partnerid tehniliste vahendite ja seadmete kasutamist, sihtrühma teavitamist vahendite olemasolust. 2019. aastal korraldas Kultuuriministeerium neljanda ettepanekute vooru muuseumidele ja etendusasutustele muukeelse info edastamiseks vajalike seadmete hankimiseks. 2020. aastal korraldasid uued partnerid hankeid ning soetasid hankelepingute raames tehnilisi vahendeid ja seadmeid, tegid need 2021. aastal sihtrühmale kättesaadavaks ning hakkasid sihtrühmalt koguma tagasisideankeete. 2021. aastal korraldati hange teavituskampaania tellimiseks, et kutsuda sihtrühma tutvuma tehnilised vahendid ja seadmed soetanud partnerite pakutavate ekspositsioonide, etenduste ja programmidega. Teavituskampaania viiakse läbi 2022. aasta märtsi lõpuks. Partnerid jätkavad sihtrühmalt tagasisideankeetide kogumist projekti perioodi lõpuni. Alategevuse ajakava Tegevus Tegevuse üldajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil (2022) Teavituskampaania läbiviimine 16.10.21-31.03.22 01.01.22-31.03.22 Alategevuse indikaatorite täitmine Indikaator Indikaatori nimetus Sihttase tegevuskava Sihttase (2022) Selgitus aastal (2022) Väljund- Hangitud tehniliste 22 000 32 800 2014–2020 oli indikaator vahendite kasutajate 14 951 tehniliste arv vahendite kasutajat. Prognoositav kasutajate arv 2021. aastal on 1900. 3. Tegevus 5.3 Koostöö- ja kommunikatsioonitegevused Alategevus 5.3.1 Lõimumisalased koostöötegevused Tegevus on ellu viidud. Alategevus 5.3.2 Lõimumisalased kommunikatsioonitegevused Tegevus on ellu viidud. 9