Kiri

Ministeeriumid 22.09.2022 nr 1-11/1644-1 Rahvaraamatukogude kiirendi eelnõu kooskõlastamine Kultuuriministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse saamiseks rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu eesmärk on luua riiklik rahastus rahvaraamatukogude uuendamiseks ning raamatukogu ruumide kohandamiseks kohaliku kogukonna aktiivse kooskäimise kohana. Selleks kavandatakse eelnõuga riiklik rahastus n-ö raamatukogude kiirendiks ning selle määramise õiguslik alus ja korraldus. Ühtlasi oleme tänulikud tagasiside ja ettepanekute üle, milline võiks olla üks tänapäevane rahvaraamatukogu ning raamatukoguteenus lugeja ja külastaja jaoks. Samuti raamatukogu kogukonna kokkusaamise ning igasuguste eri tegevuste ja ürituste kohana. Oleme huvitatud heade kogemuste ning eri piirkondade vajaduste ja arengusoovide kirjeldustest. Saadud teadmine on samal ajal väärtuslik sisend konkreetsete taotlusvoorude loomiseks. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2022–2023 tegevusprogrammi punktiga 8.5 „Loome rahvaraamatukogude innovatsiooni toetamise meetme, arendamaks raamatukogud kogukonna teenuskeskusteks“. Selleks, et rahastust oleks võimalik välja maksta juba 2023. aastal, palume kooskõlastust ja arvamust hiljemalt 30.09.2022. Selleks, et anda vastused eelnõu lugedes tekkivatele küsimustele, kutsume kõiki osalema 05.10.2022 kell 10.00–11.30 toimuval veebiarutelul. Selgitame arutelul eelnõuga seonduvat ning pakume võimalust arutada seda ühises inforuumis. Palume oma osalussoovist teada anda hiljemalt 03.10.2022 registreerimisvormil https://kul.ee/rahvaraamatukogude-kiirendi-eelnou- veebiarutelu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Lisad: 1. Eelnõu 2 lehel 2. Seletuskiri 19 lehel 3. Rakendusakti kavand 13 lehel Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 Sama: Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing Rahvaraamatukogude Nõukogu Eesti Rahvusraamatukogu Maakonnaraamatukogud Suuremate linnade rahvaraamatukogud Kohalikud omavalitsused Omavalitsuste liidud Õiguskantsler Riigikontroll Helen Kranich 628 2231 [email protected]  EELNÕU 20.09.2022 Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seadus Rahvaraamatukogu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 10 lõike 1 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „annetustest“ sõnadega „ja toetustest“; 2) paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses: „4) muud rahvaraamatukogu tegevuseks vajalikud kulud kohaliku omavalitsusüksuse sätestatud tingimustel, korras ja määratud ulatuses.“; 3) paragrahvi 10 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) rahvaraamatukogu tänapäevaste ja uuenduslike lahenduste loomiseks, eelkõige elanikkonna aktiivse osaluse toetamiseks kogukonna, kohalikus ja riigielus, ning avalike teenuste paremaks kättesaadavuseks.“; 4) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatud eesmärgil finantseeritakse eelkõige koolitusi, erinevate omavalitsusüksuste või asutuste ühiseid tegevusi, raamatukogu arendus- ja tutvustustegevusi, rahvusvahelistel üritustel Eesti esindamisega kaasnevat sõidukulu, üleriigilisi raamatukogu arendamise teemalisi üritusi, kultuuriväärtusliku hoone raamatukoguna kasutamist, raamatukogu ruumide kohandamist erinevateks kogukonnategevusteks, tehnika soetamist ja paigaldamist, raamatukogu lugejas- ja külastajaskonda laiendavaid ning raamatukoguteenust parandavaid tegevusi, teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust parandavaid tegevusi, keskkonnasäästlikkust ja regionaalpoliitikat edendavaid tegevusi.“; 5) paragrahvi 10 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud toetuste ning lõigetes 3 ja 31 sätestatud kulude jaotamise täpsemad tingimused, sealhulgas toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmise tingimused, korra ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“; 6) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Valdkonna eest vastutav minister võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud otsuste tegemiseks ja taotluste hindamiseks moodustada valdkonna ekspertidest koosneva laiapõhjalise ja erapooletu nõuandva komisjoni. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul kehtestab minister määrusega komisjoni liikmete arvu, töökorralduse, komisjoni ja komisjoni liikmete arvamuse ning põhjenduste protokollimise korra, komisjoni liikmete töö tasustamise tingimused, korra ja määrad ning muu komisjoni tööks vajaliku.“; 7) seadust täiendatakse paragrahviga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. Halduskoostöö rahvaraamatukogu ülesannete täitmisel (1) Valdkonna eest vastutav minister võib halduslepinguga volitada käesoleva seaduse § 10 lõike 3 punktis 5 sätestatud toetusprogrammi ellu viima raamatukogu valdkonnas ning 1 toetusprogrammi korraldamise oskuste ja kogemustega avalik-õigusliku juriidilise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse või mittetulundusühingu. (2) Halduslepingus nähakse lisaks halduskoostöö seaduse paragrahvis 10 sätestatule ette toetusprogrammi elluviimise ülesanded, nimetatud tegevuseks ettenähtud riigieelarvelise toetuse suurus, selle kasutamise sihtotstarve, sealhulgas toetusest kaetavate tööjõu- ja muude administreerimiskulude osakaal, nõuded ülesannet täitvale töötajale ja toetuse kasutamise aruande esitamise kord, ning halduslepingu lõpetamise alused. (3) Halduslepingus lepitakse kokku käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 sätestatud nõuandva komisjoni kaasamine. (4) Enne toetusprogrammi vahendite jaotamise otsuse tegemist kooskõlastatakse otsuse eelnõu Kultuuriministeeriumiga. (5) Kultuuriministril on õigus ühepoolselt muuta toetusprogrammi otsust, kui see on ilmselgelt vastuolus käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud sätetega, eirab põhjendamatult käesoleva seaduse lõike 4 alusel tehtud kooskõlastuse ettepanekuid või erineb olulisel määral käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud hindamiskomisjoni soovitusest. (6) Halduslepingu lõpetamise soovist tuleb ette teatada vähemalt kuus kuud. (7) Järelevalvet käesoleva paragrahvi kohaselt sõlmitud halduslepingu täitmise üle teeb Kultuuriministeerium. (8) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või esineb muu põhjus, mis takistab haldusülesande täitmise jätkamist, on täitmise edasine korraldaja Kultuuriministeerium. (9) Kui taotlusvoorus soovib osaleda lõikes 1 sätestatud isik ise, hindab tema esitatud taotlust ja teeb otsuse kultuuriminister. Otsuse tegemisel arvestatakse käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 sätestatud nõuandva komisjoni ettepanekut.“ Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, 2022 Algatab Vabariigi Valitsus .. 2022. a nr 2  Rahvaraamatukogu seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 20.09.2022 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga tehakse rahvaraamatukogu seaduses (RaRS) raamatukogu kaasajastamise ja senise olemuse muutmise vajalikud muudatused. Samuti nähakse ette riiklik rahastus ning võimalus anda projektivooru läbiviimise ülesanne Kultuuriministeeriumilt valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Eelnõu muudatuste lühikokkuvõte • Seadusandjalt täidesaatvale võimule antud suunis ja kohustus kaasajastada rahvaraamatukogusid ning laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise kohana sellisteks tegevusteks, mis on kohaliku elaniku huvis, • Suurendada rahvaraamatukogu regionaalpoliitilist tähtsust, • Luua lugeja ja raamatukogu külastaja jaoks kaasaegsed võimalused raamatuid tellida ja kätte saada talle mugavas kohas ja viisil, • Soodustada nii raamatukogude vahelist kui ka raamatukogu ja muude asutuste koostööd, • Seadusandja otsus ja luba kasutada riigieelarvevahendeid eelkirjeldatud eesmärkide saavutamiseks, • Seadusandjalt kultuuriministrile antud volitus ja juhis rahaliste toetusvoorude läbiviimiseks, • Seadusandja loodud võimalus anda taotlusvooru läbiviimine halduslepinguga raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Kaasaegne ja uuenduslik rahvaraamatukogu tähendab näiteks • tänapäevase tehnikaga ja sisustusega raamatukogu ruumid nagu näiteks rühma- ning kaugtööruumid, lastealad, töötoad (video- ja helituba), mis võimaldavad kasutada mitmekülgseid uuenduslikke kogukonnale olulisi teenuseid (video salvestamine, kohalik taskuhääling, reklaamplakati ja 3D printimine) ja mida iga üksikisik endale lubada ei saa ega olekski säästlik (nt Viimsi raamatukogu, Narva Keskraamatukogu); • multifunktsionaalsed ruumid hübriidürituste korraldamise võimekusega, kus liigutatavad riiulid võimaldavad kiiresti muuta lugemisala alaks, mis laiendab ruumi kasutamise võimalusi avalikkusele suunatud tegevuste aga ka mõttevahetuste ja arutelude korraldamiseks (raamatuklubi, keelekohvik, arutelud kohalikele aktuaalsetel teemadel); • laialdasi iseteenindusvõimalusi, et teenindaja vahenduseta väljaandeid laenutada kas raamatukogus kohapeal laenutusautomaadis või tellida väljaanded raamatukogusüsteemi vahendusel väljaspool raamatukogu ruume asuvasse laenutuskappi ning samuti väljaanded tagastada kasutajale sobival kellaajal raamatute tagastuskasti (nt Viljandi Linnaraamatukogu); • avatud raamatukoguteenuse rakendamine (pikemalt avatud iseteenindusega raamatukoguruum). Teenus võimaldab ligipääsu raamatukogu ruumidesse ja selles töötamiseks või raamatute laenutamist raamatukogu ruumist raamatukogu töövälisel ajal. Teenus arvestab kasutajate vajadust töötada raamatukogus hommikul enne raamatukogu avamist või peale selle sulgemist. Näiteks Kärdla Linnaraamatukogu on avatud iga päev kell 6.00-22.00, millest igal tööpäeval neli tundi nii hommikul kui õhtul saab lugeja iseteenindusvõimalusena kasutada ruumi ja laenutada väljaandeid. Laupäeval ja pühapäeval ongi nimetatud ajavahemikul ainult iseteenindusvõimalus; 1 • raamatukogude koostöö ja teenuste sidus arendus tagab lugejale lihtsalt ning mugavalt vajalike väljaannete tellimise lugejale sobivasse raamatukokku, pakiautomaati või kulleriga koju. Kaasaegne raamatukogu panustab inimeste vaimse ja füüsilise tervise hoidmisse ja heaolusse, on kasutajatele ligipääsetav, nähtav ja asub käiguteel, et pakkuda inimestele mitmekülgset ning paindlikku keskkonda oma tegevuste ja sündmuste korraldamiseks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], 628 2244), personali- ja õigusosakonna nõunik Helen Kranich ([email protected], 628 2231), kultuuriväärtuste osakonna juhataja Mihkel Kaevats ([email protected], 628 2259) ja kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ([email protected], 628 2210). Eelnõu toimetas keeleliselt Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 2022–2023 tegevusprogrammi punktiga 8.5. „Loome rahvaraamatukogude innovatsiooni toetamise meetme, arendamaks raamatukogud kogukonna teenuskeskusteks“. Eelnõule ei koostatud väljatöötamiskavatsust küsimuse kiireloomulisuse tõttu ning õigustusel, et eelnõuga ei looda negatiivse mõjuga piiranguid. Eelnõu on vajalik, et viia kiiresti ellu koalitsiooni hea soov toetada rahvaraamatukogusid, edendada regionaalpoliitikat ning hoogustada kogukondade koostegutsemise erinevaid võimalusi. Eelnõuga muudetakse RaRSi avaldamismärkega RT I, 13.03.2019, 127. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu lihthäälteenamus. 2. Seaduse eesmärk Seaduse eesmärk on kaasaegne lugeja- ja raamatukogukülastaja jaoks kasutajasõbralik ning mugav raamatukogu. Lugeja saab raamatu ja info kätte talle mugaval viisil ja kohas, raamatukogu on nii lugemise kui ka kohaliku kogukonna kooskäimise, kultuurielamise, enesetäiendamise ja erinevate avalike teenuste kasutamise koht. Raamatukogu on ka regionaalpoliitiliselt oluline ja nähtav. Seadusega ei kohustata kohalikule omavalitsusele kuuluvaid rahvaraamatukogusid kindlal viisil muutuma ega kitsendata võimalusi, mille mõtleb välja kohalik kogukond. Seaduses luuakse seadusandja üldine suunis, mida ta peab raamatukogude uuendamise all silmas ning nähakse ette võimalus luua selle elluviimise rahaline toetusprogramm. Arvestades, et seadusandja nägemus rahvaraamatukogu olemusest, rollist ja tegevustest on kirjas kehtivas rahvaraamatukogude seaduses, siis saab ainult seadusandja olla see, kes saab muuta rahvaraamatukogu olemust. 2 Mitte minister, vaid Riigikogu on raamatukogu-poliitiliste valikute tegija ja otsustaja, mistõttu sätestatakse rahvaraamatukogu uuendamise ja kaasajastamise võimalus ja juhis seaduses. Ministrile paneb seadusandja kohustuse Riigikogu tahe ellu viia ning korraldada mh toetusprogrammi kaudu rahaliste (tõuke)vahendite jagamise. Seaduse eesmärk on lisaks luua otstarbekas võimalus juhuks, kui toetusvooru võiks korraldada ja läbi viia Kultuuriministeeriumi asemel selleks kompetente avalik-õiguslik juriidiline isik või mittetulundusühing. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 3.1. Rahvaraamatukogude tegevuse toetamise regulatsioon kehtivas õiguses Praegu sätestab RaRS § 10 lg 3, et riigieelarve vahendeid võib kasutada 1) teavikute soetamiseks; 2) riiklike programmide realiseerimiseks; 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Punkt loetelu lõpus näitab, et see on ammendav. Seda loetelu saab täiendada või muuta ainult Riigikogu ise. Punkti 2 alus riiklike programmide realiseerimiseks tähendab seda, et see programm on juba olemas kuskil muus aktis (ja programmi loomiseks on kuskil õigusaktis eraldi seaduslik alus). See punkt 2 ise ei ole volitusnorm kultuuriministrile teatud programm kehtestada. Need neli punkti on Riigikogu määratletud ja piiritletud raamatukogu-poliitilised rahastusjuhised, mille piirides peab iga ametis olev minister püsima. Vabariigi Valitsus ega minister seadust täiendada ise ei saa. Praegu kehtiva RaRS §i 10 lg 4 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude jaotamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Selles sättes ei ole kirjas sõna tingimused. Seadusloomes on üldteada, et sõnad tingimused ja kord pole tavakeele sisuga, vaid neid kasutades ütlebki Riigikogu, mida ta lubab ministril kehtestada ja mida mitte. Tingimused on nõuded, piirangud ehk sisulised kriteeriumid, millest otsustamisel lähtuda. Kord annab menetluse ja korralduse, kuidas otsuseni jõutakse. Otsuse aluseks, kes kui palju toetust saab ja mida toetatakse, on tingimused, aga menetletakse ja otsustatakse teatud viisil ehk korrast lähtudes. Seega ei ole praeguse seaduse alusel täidesaatval võimul võimalik luua rahvaraamatukogude kaasajastamise rahalist toetusmeedet, kuna seda tehes ületaks nt minister seaduse piire – see oleks põhiseadusega vastuolus. Riigikohus otsustas analoogsel juhul seaduse sõnastuse kohta haridusministri määruses nii: „PGS § 22 annab haridus- ja teadusministrile pädevuse vaid õpilaste gümnaasiumisse vastuvõtmise korra kehtestamiseks. .. Kohtupraktikas (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. märtsi 2001. a otsus asjas nr 3-4-1-5-01, p-d 15 ja 16)1 on asutud seisukohale, et volitusnormi alusel kehtestatud korraga pole lubatav sätestada täiendavalt tingimusi, kui selline volitus delegatsiooninormist ei tulene. Kolleegiumi hinnangul ei kujuta PGS § 22 endast volitusnormi, 1 „15. Maareformi seaduse § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. .. Antud juhul on aga valitsus määrusega kehtestanud täiendava tingimuse, mida seadus ei sätesta. .. 16. Kuna Korra punkti 25 alapunktiga 1 kehtestati maa enampakkumisega erastamisel osalemiseks tingimus, mida seaduses pole sätestatud, siis on Korra see säte vastuolus MRS § 22 lg 4 p-ga 1. Ka on valitsus, kehtestades Korra punkti 25 alapunkti 1, ületanud MRS § 23 lg-s 6 sätestatud delegatsiooninormi. Seepärast on Korra punkti 25 alapunkt 1 vastuolus Põhiseaduse § 87 p-ga 6, mille järgi Vabariigi Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks.“ 3 mis võimaldaks haridus- ja teadusministril lisaks seaduses sätestatule kehtestada gümnaasiumisse vastuvõtmiseks PGS §-s 28 sätestatust erinevaid tingimusi.“ 3.2. Põhiseadusest tulenevad olulised nõuded Raamatukogu põhiseaduslik roll Põhiseaduse preambuli järgi tuleb tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Lisaks sätestab PS II. pt rea inimeste demokraatia ja ühiskonnaelus osalemise põhiõiguseid ja vabadusi. On väljaspool kahtlust, et kohapealsetel rahvaraamatukogudel on läbi aegade olnud ja on jätkuvalt oluline kultuuri- ja hariduspoliitiline stabiliseeriv, arendav ning kogukondliku kokkusaamise ja kodukandi ajaloo/kultuuri uurimise ja arendamise oluline roll. Juba 1992. aastal selgitati: „Siiski tundub, et meie segipaisatud elus on raamatukogu jäänud turvaliseks ja rahulikuks kohaks. Võrumaa Obinitsa raamatukogu juhataja sõnul „raamatukogu on maainimesele pingete maandamise koht.“ … Seda hinnatavam on nende raamatukogude töö, kes sisustavad laste vaba aega, arendavad nende loovust ja seega harjutavad neid raamatukogus käima. .. Enamik meie rahvaraamatukogusid jätkavad 1988. a alustatud rahvusliku kultuuriloo tutvustamist. Võrumaal setu aladel on raamatukogud kujunenud setu kultuuri keskuseks. .. Aastaid on rahvaraamatukogudes tegeletud kodulootööga: .. Kas raamatukogud suudavad säilitada oma koha uutes oludes?“.2 Ka 2022. aastal võib väita, et raamatukogud, aga eriti rahvaraamatukogud, on kasvanud demokraatliku ja sidusa ühiskonna alustaladeks, muutunud kohtumispaigaks ja avatud arutelude ruumiks. Rahvaraamatukogu tagab kõigile inimestele vaba ja piiramatu ligipääsu informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele, ideedele ja kultuurile. Raamatukogu ülesandeks on edendada lugemiskultuuri ja mitmekülgset lugemisoskust, digipädevusi ja ühistarbimist, toetada elukestvat õppimist, enesetäiendamist ja ühistegevust ning elanikkonna osalemist kogukonna- ja riigielu küsimustes. Rahvaraamatukogudel on oluline roll ka kriisiaegadel, pakkudes koha peal hädavajaliku juurdepääsu olulisele informatsioonile. Rahvaraamatukogu teenused on olnud ja on ka jätkuvalt kõigile lihtsalt kättesaadavad. Ta pakub oma teenuseid kõigile, hoolimata inimese east, emakeelest, etnilisest päritolust, soost, erivajadusest, usulistest tõekspidamistest, rahvusest, ühiskondlikust staatusest või mistahes muust omadusest. Rahvaraamatukogu teenindab igaüht vastavalt tema vajadustele. Rahvaraamatukogud moodustavad sidusa ja tervikliku võrgu, olles sageli inimese lähim tee oma riigini. Rahvaraamatukogu võrgustik on Eesti ühiskonna oluline investeering oma inimeste sotsiaalse kapitali kasvatamiseks. Rahvaraamatukogude võrk tõstab Eesti sidusust ja säilenõtkust ning tagab riigiteenuste kättesaadavuse igal ajal. Rahvaraamatukogu on nii kogukonna kui kogukondade looja ja nende hoidja jätkuvalt ka praegusel ajal. Arendades edasi kasutajakeskseid teenuseid, panustatakse ühtlasi säästvasse ühistarbimisse ja kõigi elanike elukvaliteedi tõusu. Statistikaameti andmetel oli Eestis 31.12.2021 seisuga 864 raamatukogu, millest 513 rahvaraamatukogu (1992. a oli neid 632), 36 teadus- ja erialaraamatukogu, 315 2 H. Piirmets „Maainimene ja raamatukogu, Ajakiri Raamatukogu, 1992, lk 12. 4 kooliraamatukogu. Raamatukogudest tehti 12 miljonit laenutust, millest 80,8% ehk 9,7 miljonit laenutust tehti rahvaraamatukogudest. Kuna suur osa raamatukogude külastajatest pole registreeritud kasutajad, siis aina olulisem on pöörata tähelepanu ka raamatukogu külastuste arvule. Raamatukogudesse tehti 2021. aastal 5,3 miljonit külastust, sellest 86,8% ehk 4,6 miljonit rahvaraamatukogudesse ja 5,4 miljonist virtuaalkülastust, millest 68,5% rahvaraamatukogudesse. Raamatukogudel oli kokku 693 500 lugejat, millest rahvaraamatukogude lugejaid 343 500. Raamatukogude nii säilitus- kui teiste kasutuskogude suuruseks on 30,4 miljonit teavikut, millest rahvaraamatukogude kogudes on 10,2 miljonit. Raamatukogu roll on ajas muutuv. 2022. aastal läbi viidud uuringu „Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks“3 nähakse raamatukogudes potentsiaali pakkuda oma põhitegevustele lisaks mitmekesiseid teenuseid elanikeni jõudmisel (tööturuteenused, elukestev õpe, finantskirjaoskuse edendamine, tervisedendus, lõimumine). Tuginedes nii rahvusvahelisele kogemusele kui Eesti kogemusele ja valdkondadevahelise koostöö huvile on tekkinud vajadus tagada koostööks vajalikud eeldused ja ressursid, sealhulgas viia ellu rahvaraamatukogude digitaristu ja iseteenindusseadmete uuendamise meede, otsida nutikaid viise teenuste pakkumiseks, pakkuda raamatukogude töötajatele regulaarseid koolitusi ning motiveerida valdu ja linnu raamatukogude arendamisse rohkem panustama. Ministeeriumi tegutsemise seaduslik alus Põhiseaduse § 3 olulisuse põhimõttest tulenevalt otsustab kõik riigielu olulised küsimused Riigikogu. Rahvaraamatukogude seaduses on kirjas ja piiritletud Riigikogu poliitiline tahe ja otsus sellest, mis on rahvaraamatukogu olemus, ülesanded, rahastus ning erinevate haldusorganite pädevused ja kohustused. Ainult Riigikogu saab muuta seadust ja kujundada rahvaraamatukogu teistsuguse rolli. Lisaks on oluline silmas pidada, et maksumaksja raha (riigieelarve vahendite) kasutus on põhiseaduse järku väärtus, mistõttu otsustab riigieelarve kasutuse üle Riigikogu ja määrab ise seadustes, milleks, kellele ja kui palju. Kui Riigikogu loob seaduses valdkonna rahastamise võimaluse, siis ta piiritleb rahastuse saamise erinevate tingimuste ja korraga. Need on aga sisult PS II.pt ehk õiguste ja vabaduste ning XIV.pt kohaliku omavalitsuse tegutsemise piirangud. Nii põhiõiguste ja -vabaduste piirangud kui ka tingimused kohaliku omavalitsusele on PS §i 3 tähenduses olulised küsimused, mistõttu kehtestab Riigikogu need ise seaduses. Valitsusele või ministrile võib PS §i 3 alusel anda üksnes volituse neid tingimusi täpsustada.4 Valitsus ega minister ise seaduse lünka täita ei saa, samuti ei saa ta kehtestada rohkemat kui seaduses kirjas ega laiendada seaduse eesmärke. Täidesaatva võimu tegevuse seadusele vastavus tähendab nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks reguleerima küsimusi, mis pole volitusest hõlmatud.5 Vastupidisel juhul looks valitsus ja minister ise Riigikogu asemel õigust, mis on keelatud ja eos põhiseadusega vastuolus. 3 Rahvaraamatukogude rolli analüüs ja ettepanekud valdkondadevahelise koostöö tõhustamiseks. Mõttekoda Praxis, 2022 4 2002. a Riigikohtu lahend: „Seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise ega tohi nende sätestamist delegeerida täitevvõimule. Täitevvõim võib seadusega kehtestatud piiranguid üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada täiendavaid piiranguid.“ 5 Riigikohtu 13. juuni 2005 otsus. 5 3.3. Eelnõuga kavandatavad muudatused Eelnõu punktiga 1 täiendatakse RaRSi paragrahvi 10 lõike 1 punkti 3 ja lisatakse rahvaraamatukogu rahastamise võimalikuks allikaks ka erinevad toetused. Nendeks võivad olla muu hulgas ka Euroopa Liidu struktuurifondide vahendid. Eelnõu punktiga 2 täiendatakse RaRSi paragrahvi 10 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4, millega lisatakse kohalikule omavalitsusele võimalus katta ka mistahes muid rahvaraamatukogu tegevuseks vajalikke kulusid, kui vald või linn peab seda otstarbekaks ja vajalikuks. Täiendus on seotud ka eelnõu peaeesmärgi saavutamisega, milleks nähakse ette riiklik rahastus teatud uuenduslikeks tegevusteks, mis muudaks kohaliku raamatukogu kogukonna kokkusaamise ja erinevate tegevuste keskuseks või mis loob erinevaid kaasaegseid lahendusi, kuidas raamatulaenutus jt raamatukoguteenused oleksid paremini kättesaadavad. Riikliku rahastamise loomulik tingimus on see, kui vald ja linn panustavad omapoolse rahastusega. Normi sõnastusega määratletakse ühtlasi, et eelnõuga kavandatud kujul on tegemist kohaliku omavalitsuse endale vabatahtlikult võetava ülesandega, kui ta seda soovib. Eelnõu punktidega 3 ja 4 täiendatakse riiklikult rahastatavate tegevuste loetelu ning lisatakse juurde alus rahastada rahvaraamatukogu kaasaegsete ja uuenduslike lahenduste loomist, milleks on eelkõige elanikkonna aktiivse osaluse toetamine osalemaks kogukonna, kohalikus ja riigielus, ning muuta erinevad avalikud teenused paremini kättesaadavuseks. Selleks, et seadusandja tahe ja suunis oleks selgem ning kõigile sarnaselt mõistetav, täpsustatakse juba seaduses, et eelkõige finantseeritakse koolitusi, erinevate omavalitsusüksuste või asutuste ühiseid tegevusi, raamatukogu arendus- ja tutvustustegevusi, rahvusvahelistel üritustel Eesti esindamisega kaasnevat sõidukulu, üleriigilisi raamatukogu arendamise teemalisi üritusi, kultuuriväärtusliku hoone raamatukoguna kasutamist, raamatukogu ruumide kohandamist erinevateks kogukonnategevusteks, tehnika soetamist ja paigaldamist, raamatukogu lugejas- ja külastuskonda laiendavaid ning raamatukoguteenust parandavaid tegevusi, teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust parandavaid tegevusi, keskkonnasäästlikkust ja regionaalpoliitikat edendavaid tegevusi. Sellisel üldisel-konkreetsel kujul on rahastamistingimused aluseks ka konkreetsete taotlusvoorude korraldamisel, mil riikliku raha kasutuse ei otsusta mitte täidesaatva võimu esindajana minister, vaid ta peab lähtuma seaduses määratletud prioriteetidest. Seaduses kasutatakse sõna „eelkõige“, mis võimaldab rahastust ka sellisele seaduses nimetamata tegevusele, mis samuti muudaks midagi paremaks rahvaraamatukogu, lugeja, raamatukogu külastaja, kohaliku kogukonna või terve riigi jaoks. Eelnõu punktiga 5 annab seadusandja kultuuriministrile volituse kehtestada riikliku rahastuse rakendamise täpsemad tingimused ja korra. Edaspidi kehtiks volitusnorm järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud toetuste ning lõigetes 3 ja 31 sätestatud kulude kulude jaotamise täpsemad tingimused, sealhulgas toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasi nõudmise tingimused, korra ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ 6 See on eelnõu üks olulisim muudatus, kuna sellega kõrvaldatakse praeguse volitusnormi puudus, mis ei võimalda kultuuriministril kehtestada toetusvooru taotlemise tingimusi. Praegu kehtiva RaRS §i 10 lg 4 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude jaotamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Selles sättes ei ole kirjas sõna tingimused. Vrdl riigieelarve seaduse § 531, mille alusel maksti paljusid kultuurivaldkonna covid-19 kriisitoetuseid, kui valdkonnaseadustes polnud vajalikku volitust: „(1) Minister kehtestab määrusega tingimused ja korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks, toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist.“ Praegu on selliseks muuks õigusaktiks RaRS § 10 lg 4, mis ei luba ministril tingimusi kehtestada. PS § 3 seadusliku aluse nõude järgi võib täidesaatev võim teha ainult nii vähe, kui palju volitusi Riigikogu talle seadusega annab. Kui seaduses volitust ei ole, minister ega ükski ametnik tegutseda ei tohi („mis pole lubatud on keelatud“6). Õigusnormis kirjas olevad sõnad tingimused ja kord ei ole tavakeele sisuga, vaid neid kasutades määrab Riigikogu kindlaks, mida ta lubab ministril kehtestada ja mida mitte. Analoogse juhtumi Riigikohtu otsuses seaduse sõnastuse ja haridusministri määruse kohta selgitas kohus kompromissitult: „PGS § 22 annab haridus- ja teadusministrile pädevuse vaid õpilaste gümnaasiumisse vastuvõtmise korra kehtestamiseks. .. Kohtupraktikas (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 22. märtsi 2001. a otsus asjas nr 3-4-1-5-01, p-d 15 ja 16)7 on asutud seisukohale, et volitusnormi alusel kehtestatud korraga pole lubatav sätestada täiendavalt tingimusi, kui selline volitus delegatsiooninormist ei tulene. Kolleegiumi hinnangul ei kujuta PGS § 22 endast volitusnormi, mis võimaldaks haridus- ja teadusministril lisaks seaduses sätestatule kehtestada gümnaasiumisse vastuvõtmiseks PGS §-s 28 sätestatust erinevaid tingimusi.“. Sarnaselt leidis Riigikohus olukorras, kus Narva Linnavalitsus kehtestas määrusega piiripunkti suunduvate sõiduautode väljasõidu eelregistreerimise korra raames tingimuse, et tasuda tuleb 300 krooni. Riigikohus ütles, et see on avalik-õiguslik rahaline kohustus ehk tingimus – ületati riigipiiri seaduse volitust. Lisaks RaRSile tuleb määruse kehtestamisel arvestada haldusmenetluse seaduse § 90 (Volitusnorm) lõikega 1: „Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.“ Samuti normitehnika eeskirja § 11 (Volitusnorm) lõikega 3: „Volitusnormis esitatakse määrusandliku volituse selge sisu ja ulatus, milles tuleb seaduse sätteid täpsustada või nende rakendamiseks vajalik kord kehtestada.“ Praegu kehtivas RaRSis pole juttu raamatukogu kiirendist ega raamatukogu senise olemuse muutumisest, samuti pole kirjas ministri õigust ega võimalust seaduse tingimusi täpsustada, vaid on üksnes võimalus luua olemasolevas seaduses nimetatud nelja juhu 6 T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura 2006, lk 78. 7 „15. Maareformi seaduse § 23 lg 6 sätestab, et maa erastatakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. .. Antud juhul on aga valitsus määrusega kehtestanud täiendava tingimuse, mida seadus ei sätesta. .. 16. Kuna Korra punkti 25 alapunktiga 1 kehtestati maa enampakkumisega erastamisel osalemiseks tingimus, mida seaduses pole sätestatud, siis on Korra see säte vastuolus MRS § 22 lg 4 p-ga 1. Ka on valitsus, kehtestades Korra punkti 25 alapunkti 1, ületanud MRS § 23 lg-s 6 sätestatud delegatsiooninormi. Seepärast on Korra punkti 25 alapunkt 1 vastuolus Põhiseaduse § 87 p-ga 6, mille järgi Vabariigi Valitsus annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks.“ 7 rahastamise kord. Eelnõuga annab Riigikogu ministrile vajaliku volituse ja samas määrab ise kindlaks eesmärgi, tingimused jm olulise. Siis peab sellest lähtuma ka iga tulevane minister. Praegu ütleb RaRS § 10 lg 3, et riigieelarve vahendeid võib kasutada 1) teavikute soetamiseks; 2) riiklike programmide realiseerimiseks; 3) maakonnaraamatukoguks oleva rahvaraamatukogu nelja töötaja töötasudeks ja ülalpidamiseks; 4) üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomiseks ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamiseks. Punkt loetelu lõpus näitab, et see on ammendav. Minister seadust täiendada ei saa. Punkti 2 riiklike programmide realiseerimiseks tähendab seda, et see programm on juba olemas kuskil muus aktis (ja programmi loomiseks on eraldi õiguslik alus). See punkt 2 ise ei anna kultuuriministrile õigust programmi kehtestada. Need neli punkti ongi Riigikogu määratletud ja piiritletud raamatukogu-poliitilised rahastusjuhised, mille piirides peab iga ametis olev minister püsima. Ministri omavoli ärahoidmine on samuti Riigikogu kohustus.8 Selleks ongi seaduste volitused. Kirjeldatud käsitlus on oluline, et seadust täidetaks seadusandja loodud eesmärgil ja kujul. Seda on vaja nt taotlejale, et tal oleks teadmine ja etteaimatavus, millistel tingimustel ta toetust saab või ei saa. Samuti õiguskindluseks ja stabiilsuseks. Minister viib ellu Riigikogu tahet, mitte ei asenda ega täienda seda (valija annab oma hääle, usalduse ja volituse Riigikogule, mitte ministrile). Lisaks on oluline silmas pidada, et maksumaksja raha kasutust peetakse põhiseaduse järku väärtuseks (põhiseaduses on üldse kolme liiki ja tähtsusega õiguseid, vabadusi ja väärtuseid – maksumaksja raha üle otsustamine on kõrgeimal tasemel) , mistõttu otsustab riigieelarve kasutuse Riigikogu ja määrab seadustes, milleks, kellele ja kui palju. Riigikogu annab tavaliselt volituse valitsusele ja ministritele toetusvoorude sisu täpsustada. See on otstarbekas ja nii on ka eelnõus. Tingimused ja kord sõnade erinev sisu Tingimused on nõuded, piirangud ehk sisulised kriteeriumid, millest otsustamisel lähtuda. Kord annab menetluse ja korralduse, kuidas otsuseni jõutakse. Otsuse aluseks, kes kui palju toetust saab ja mida toetatakse, on tingimused, aga menetletakse ja otsustatakse teatud viisil ehk korrast lähtudes. Näide Tingimused Kord (2) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetatakse: (1) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ taotlusi (edaspidi 1) rahvaraamatukogutöötajate koolitusi, koolitusprojekte ja taotlus) võetakse vastu ajavahemikel 1. veebruarist – erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe 25.veebruarini ja 2. maist – 20. maini. rahvaraamatukogu töötajad; .. (2) Taotlus esitatakse Kultuuriministeeriumile toetuste (3) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ ei toetata: taotlemise e-keskkonna kaudu käesoleva määruse lisas 3 1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse toodud vormil esindusõigusliku isiku või selleks volitatud raamatukogu või avalik-õigusliku asutuse ürituste isiku poolt elektrooniliselt projektitoetuse vormil. .. korraldamist; .. (4) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ saavad taotleda § 15. Taotluse menetlemine toetust: (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva alates 1) kohalik omavalitsus koos rahvaraamatukoguga .. taotlusvooru sulgemisest. .. § 7. Nõuded taotlejale (1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 … tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. 8 Riigikogu peab kehtestama normid, mis piisava tõenäosusega ja piisaval määral tagaks põhiõiguste teostumise ning kaitse(RKPJKo 19.12.2019, 5-19-38/15, p 99; RKÜKo 22.03.2011, 3-3-1-85-09, p 75; RKPJKo 20.03.2014, 3-4-1-42-13, p 43). 8 Tingimused on sisuliselt PS II.pt ehk õiguste ja vabaduste ning XIV.pt KOVi tegutsemise piirangud. Need on PS §i 3 tähenduses olulised küsimused, mistõttu kehtestab Riigikogu need ise seaduses. Valitsusele või ministrile võib PS §i 3 alusel anda üksnes volituse neid tingimusi täpsustada.9 Minister ise seaduse lünka täita ei saa, samuti ei saa ta kehtestada rohkemat kui seaduses kirjas. Seadusele vastavus tähendab nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks reguleerima küsimusi, mis pole volitusest hõlmatud.10 Vastupidisel juhul looks valitsus ja minister ise Riigikogu asemel õigust, mis on keelatud. Kui seaduse volitusnormis ei ole sõna tingimused, siis esimesena peab seda mõistma nii, et tegu on niivõrd olulise küsimusega, mille täpsustamist pole Riigikogu teadlikult valitsusele või ministrile andnud. Korra puhul samasugust rangust ei ole, vaid üldpõhimõttena peaks asja lahendamise protsess olema niivõrd paindlik, nagu on konkreetsel juhul vajalik. Seetõttu on tavapärane, et Riigikogu lubab ministril kujundada valdkonna ja taotlusvooru-spetsiifilise menetluse ja korralduse. Samas võib ta ka juba seaduses endas sobiva menetluse kirja panna (nt võib keelata ainult elektroonilise taotlussüsteemi, kui on teada, et paljud vanad inimesed jääksid arvutioskamatuse tõttu eemale; võib kehtestada tähtaegu; kättetoimetamist jm). Eelnõu lahendust ja eelkirjeldatud arusaama kinnitab see, milline on määruse olemus Eesti õiguses. Teoorias on olemas kolme liiki määruseid: intra legem – seadust täpsustavad, praeter legem – seadust täiendavad ja muutvad, ning contra legem – seadusega vastuolus olevad. Eestis on lubatud ainult esimesed, intra legem ehk seadust täpsustavad määrused. Seadusele vastavus tähendab seejuures nõuet, et volitusest ei astutaks üle ega asutaks reguleerima küsimusi, mis pole volitusest hõlmatud. Seeõttu saab määrus olla ainult seaduse rakendusakt, mitte selle asendusakt. Viimast põhiseadus ei luba. Eelnõu punktiga 6 luuakse võimalus kaasata rahastamistaotluste hindamise juurde valdkonna ekspertidest koosneva laiapõhjalise ja erapooletu nõuandva komisjoni. Komisjoni tööks vajaliku korraldab ja tagab minister. Selleks kehtestab ta määrusega komisjoni liikmete arvu, töökorralduse, komisjoni ja komisjoni liikmete arvamuse ning põhjenduste protokollimise korra, komisjoni liikmete töö tasustamise tingimused, korra ja määrad, ning muu komisjoni tööks vajaliku. Komisjoni konkreetsed nimed määratakse ministri käskkirja ehk üksikaktiga. Eelnõu punktiga 7 luuakse seadusesse § 101 kujul võimalus otstarbekuse kaalutlusel volitada toetusprogrammi ellu viima Kultuuriministeeriumi asemel raamatukogu valdkonnas tegutseva toetusprogrammi läbi viimise oskuste ja kogemustega avalik-õigusliku juriidilise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuse või mittetulundusühingu. Nimetatud avalik-õiguslik juriidilise isikuna tuleb eelnõu koostamise ajal kõne alla nii AÕJI Rahvusraamatukogu kui ka kohaliku omavalitsuse üksus (sj võib ta määrata, milline struktuuriüksus ülesannet täidab, on siis selleks hallatavast asutusest raamatukogu või nt linna- või vallavalitsuse kultuuriteemaga tegelev osakond või amet). Mittetulundusühinguna tegutseb raamatukogu valdkonnas aktiivselt Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing. Kui neil nimetatutel on 9 2002. a Riigikohtu lahend: „Seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise ega tohi nende sätestamist delegeerida täitevvõimule. Täitevvõim võib seadusega kehtestatud piiranguid üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada täiendavaid piiranguid.“ 10 Riigikohtu 13. juuni 2005 otsus. 9 huvi ja soov halduslepingu ülesande täitjaks konkureerida, siis lõpuks valitakse haldusorgan, kes kõige paremini vastab ülesande täitmise eeldustele. Halduslepingu sõlmimine ehk Kultuuriministeeriumilt ülesande üleandmine on põhjendatud siis, kui on täidetud halduskoostöö seaduse §-s 5 sätestatud tingimused - esiteks siis, kui haldusülesande täitmine nimetatud isiku poolt on majanduslikult põhjendatud, arvestades muu hulgas ülesande täitmiseks volitamiseks, võimalikuks rahastamiseks ning haldusjärelevalveks tehtavaid kulutusi. Teiseks siis, kui on täis kindlus, et haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti. Kolmandaks, kui haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nende isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Eelnõu koostades on läbi mõeldud ka sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud analüüsi punktid: täitmiseks volitamise tingimuste majanduslikud arvestused ja riigile või kohalikule omavalitsusele kaasnevate kulutuste suurus, haldusülesande täitmise järjepidevuse ja kvaliteedi tagamise abinõud ning haldusülesande täitmiseks volitamisest tingitud õiguslik ja faktiline mõju isikutele, kelle suhtes täitmiseks volitatavat haldusülesannet täidetakse. Esialgse analüüsi kohaselt peab Kultuuriministeerium (edaspidi KuM) majanduslikult põhjendatuks anda avaliku halduse ülesanne ehk raamatukogude kiirendi taotlusvooru menetlemine iseseisvaks täitmiseks ja halduslepinguga määratud ulatuses valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Haldusülesanne hõlmab taotlusvooru raamatukogude kiirendi rakendamist (väljakuulutamine, nõustamine, infopäeva korraldamine, komisjoni töö ja taotluste hindamise korraldamine, toetuse väljamaksmine ja aruannete kontroll). Halduslepingu sõlmimisel tagab KuM haldusülesannet täitva töötaja töötasu ja ülalpidamiskulu ning taotluste hindamiskomisjoni liikmete hindamiskoosolekul osalemise tasu ja sõidukulud. Halduslepingu sõlmimiseks läbi viidav riigihange eeldab KuM ametnikelt ühekordset lisatööd riigihanke läbiviimisel, millega KuM ametnikud puutuvad kokku ametiülesannete täitmisel nagu näiteks uuringute ja analüüside tellimisel. Riigihange tehakse ametiülesannete raames. Taotlusvooru mahu tulevikus suurenemisel ja sisu muutumisel tuleks ka KuM-il täiendavalt innovatsioonialase nõustamispädevusega töötaja värvata. KuM-is täiskohaga täiendava töötaja tööle võtmisel oleks nt teenusdisaini pädevusega teenistuja brutopalk 2 000 eurot, mis teeb tööandja aastaseks palgafondi kuluks 32 000 eurot ja ülalpidamiskulu 1200 eurot ning ühekordse tehnika soetamise ja töökoha sisseseadmise kulu u 1200 eurot (arvuti, telefon). Haldusülesande täitmine eeldab töötaja värbamise protsessiga seotud kulusid. Kuna KuM-is on teenistuja, kelle ametiülesannete raames teostatakse töötaja värbamist, ei tooks ülesande rakendamine kaasa lisakulusid. Haldusülesande üle andmisel valdkonnas kompetentsele avalik- õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule eeldatakse, et võimalikul haldusülesande täitjal on vastav pädevus ja võimekus juba olemas ning töötaja värbamine tehtaks samuti juba olemasolevate töötajate ametiülesannete raames. KuMi senise praktika kohaselt makstakse hindamiskomisjoni liikmetele tasu 75 eurot (bruto) ühel hindamiskoosolekul osalemise eest. Kui komisjon hindab koosolekul 50 või rohkem taotlust, makstakse komisjoni liikmele 150 eurot (bruto). Kui samade taotluste hindamiseks toimub mitu koosolekut, siis makstakse tasu vaid ühe koosoleku eest. KuM maksab tasu ainult 10 nendele hindamiskomisjoni liikmetele, kes ei ole ministeeriumide ega nende valitsemisala asutuste teenistujad ega riigi osalusega juriidilise isiku juhtorgani liikmed ega töötajad. Toetuse määruse eelnõus on hindamiskomisjoni 9-liikmeline, kellest 5-le ei laieneks komisjoni töös osalemise eest tasu maksmine. Taotlusvooru hindamiskomisjoni koosolekul kulu on 300-600 eurot ja kahe vooru koosoleku kulu 600-1200 eurot. Vajadusel võib hindamiskomisjoni kaasata eksperte ja nendele makstakse tasu 50 eurot (bruto) ühel hindamiskoosolekul osalemise eest. Seega võib koosoleku kuludele lisanduda 100 eurot. Hindamiskomisjoni liikmetele hüvitatakse ka koosolekul osalemise sõidukulud vastavalt esitatud avaldusele ja sellele lisatud kuludokumentidele. Isikliku sõiduauto kasutamise korral hüvitatakse sõidukulud läbisõidu ja kütusetšeki alusel. Sõidukulud hüvitatakse arvestusega kuni 8 liitrit 100 km läbisõidu kohta, kuid mitte rohkem kui esitatud kütusetšeki summa. Kuna komisjoni kuuluvate asutuste ja organisatsioonide esindajad võivad asuda nii Tallinnas kui mujal Eestis, siis e-koosoleku puhul sõidukulusid ei kaasne, kuid mõne kaugemal elava komisjoni liikme osas võivad kaasneda sõidukulud kokku u 200 eurot. Seega kahe taotlusvooru hindamiskomisjoni tegevusega seotud kulu nii KuM-ile kui haldusülesande elluviijale oleks samas suurusjärgus ehk maksimaalselt 1500 eurot. Haldusülesande täitja saab arendustoetuse taotluste menetlemiseks kasutada KuM-i toetuste menetlemise infosüsteemi11. Kui KuM on volitanud avalik-õigusliku asutuse või mittetulundusühingu haldusülesannet täitma, puudub toetuste menetlemise infosüsteemiga liitumise tasu. Haldusülesande täitmine eeldab selle täitjalt mõningast kohanemist, kuid KuM saab seejuures nõustamisega tuge ja tasuta koolitust pakkuda. Haldusülesande täitjalt eeldatakse taotlusvooru läbiviimisel KuM-iga sarnase praktika rakendamist. Arvutuste kohaselt jääksid KuM-i ja halduslepingu alusel taotlusvooru raamatukogude kiirendi läbiviimisega seotud haldusülesande täitja kulud samasse suurusjärku ehk maksimaalselt 35 000 eurot. Halduslepingu sõlmimisel tagab KuM haldusülesande täitjale haldusülesande täitmisega seotud töötaja ja tema ülalpidamise, taotlusvooru läbiviimisega seotud komisjoni kulud. Haldusjärelevalvet halduslepingu täitmise üle teeks KuM. KuM-is täidab raamatukogude valdkonna järelevalve ülesandeid kultuuriväärtuste osakonna digitaalse kultuuripärandi nõunik. Tema ülesanne on teostada haldusjärelevalvet rahvaraamatukogu seaduse12 § 11 lõige 2 alusel rahvaraamatukogu võrgu ja maakonnaraamatukogude ülesannete täitmise üle ja säilituseksemplari seaduse13 § 22 lõige 2 alusel viimati nimetatud seaduse täitmise üle Eesti Rahvusraamatukogu poolt. Kuna järelevalvet teostatakse ametiülesannete raames, ei too see kaasa täiendavaid kulusid. Seoses kõnealuse haldusülesande üleandmisega väheneb töökoormus KuM-is. Seega KuM-is raamatukogunduse valdkonnaga tegelevate teenistujate jaoks on tegemist vajaliku muudatusega, mis võimaldab keskenduda ministeeriumis ennekõike raamatukogunduse valdkonna strateegilisele planeerimisele ning kõnealuse valdkonna arendamisele ja probleemide lahendamise suunamisele. 11 Toetuste Menetlemise Infosüsteem 12 Rahvaraamatukogu seadus 13 Säilituseksemplari seadus 11 Haldusülesande täitmiseks volitamine ei halvenda selle täitmise kvaliteeti, sest ülesande läbiviimiseks saab valdkonnas kompetentne avalik-õiguslik juriidilisele isik või mittetulundusühing korraldada konkursi, et värvata parim valdkonna arenguid suunav ja valdkonna poolt hinnatud nõustaja. Kui KuM ise täidaks seda ülesannet siis oleks tööl vaid 1 inimene, kes peaks täitma kõiki ülesandega seotud tegevusi. Valdkonnas kompetentne ülesande täitja saab ajakriitiliste tegevuste osas täita ülesannet kaasavalt, kompleksselt ja oluliselt parema kvaliteediga. Kvaliteedi tagamine toimub valdkonnas kompetentse avalik-õiguslik juriidilise isiku või mittetulundusühingu juures tegutsevalt või tegutsevatelt nõukodadelt sisendi kogumise kaudu. Kaasavate nõukodade kaudu saab ja omab volitatud haldusülesande täitja parimat ülevaadet valdkonna arengutrendidest, käimasolevatest arendustest, uutest teenusmudelitest ja parimatest praktikatest. Haldusülesande täitmiseks volitamine ei kahjusta avalikke huve ega nęnde isikute õigusi, kelle suhtes haldusülesannet täidetakse. Seda eriti arvestades asjaolu, et raamatukogude kiirendi määrusega kehtestab kultuuriminister jätkuvalt antava toetuse jaotamise tingimused ja korra aga ka komisjoni. Lõikes 2 sätestatakse minimaalselt nõutavad halduslepingu sisu tingimused. Lisaks halduskoostöö seaduse §-s 10 sätestatule on nendeks toetusprogrammi elluviimise ülesanded ja prioriteedid, riigieelarvelise toetuse suurus, selle kasutamise sihtotstarve, sealhulgas toetusest kaetavate tööjõu- jm administreerimiskulude osakaal, nõuded ülesannet täitvale töötajale, toetuse kasutamise aruande esitamise kord ja muu oluline, ning halduslepingu lõpetamise alused. Seadus kohustab eraldi tähelepanu pöörama ülesannet täitvale töötajale, kellel peavad olema sama head või veel paremad teadmised ja oskused kui on Kultuuriministeeriumis sama ülesannet täitval ametnikul. See võib olla üks määravatest garantiidest, kuidas saavutada ülesande täitmise kõrge kvaliteet. Lisaks taotluste läbivaatamisele on oluline pidev selgitamine ja vahetu suhtlus taotlejate jt-ga. Lõike 3 järgi tuleb läbi mõelda, kuidas kaasata hindamise protsessi nõuandev komisjon. Selleks, et säilitada ministeeriumi osalus ja pidev järelevalve, lisatakse seadusesse kohustus kooskõlastada enne toetusprogrammi vahendite jaotamise otsuse tegemist selle eelnõu Kultuuriministeeriumiga. Oluline on teada, et riigivastutuse seaduse § 12 lg 2 alusel vastutab riik Kultuuriministeeriumi näol selle kahju eest, mis tekib halduslepingu alusel tegutseva haldusorgani tegevuse või tegevusetuse tõttu. Kooskõlastus on menetlustoiming, mis jätab lõpliku otsustusõiguse halduslepingu alusel tegutsevale haldusorganile. Arvestades kirjeldatud riigivastutuse seaduse lahendust ning soovides, et toetusotsus oleks õiguspärane, näeb seadus ette võimaluse, kus kultuuriminister võib erandlikult ühepoolselt muuta toetusprogrammi otsust, kui see on ilmselgelt vastuolus seaduse, määruse ja halduslepingu sätetega, eirab põhjendamatult kooskõlastuse ettepanekuid, või erineb olulisel määral hindamiskomisjoni soovitustest. Kirjeldatud sekkumisõigus ei ole sobiv ega lubatav avalik-õiguslik juriidilise isiku põhiülesannete täitmisel. Kuna aga praeguses olukorras ei ole sellise ülesandega tegu, vaid ta täidab ministeeriumi ülesannet selle asemel, ei ole avalik- õiguslik juriidilise isiku autonoomiat riivatud. 12 Seaduses nähakse ülesande täitmise stabiilsuse eesmärgil, et halduslepingu lõpetamise soovist tuleb ette teatada vähemalt kuus kuud (lõige 6). Seadusega välditakse olukord, kus halduslepingu ootamatu lõpetamise tõttu võib kahjustuda toetusvooru läbiviimine. Kui haldusleping lõpetatakse, siis täidab ülesannet Kultuuriministeerium. Praktikas ei saa välistada olukorda, kus taotlusvoorus soovib osaleda ka see isik ise, kellele on antud taotlusvooru läbiviimise haldusülesanne. Sellisel juhul tagab erapooletu ja objektiivse otsustamise lahendus, kus taotlust hindab kultuuriminister, kuulates ära nõuandva komisjoni ettepaneku (lõige 9). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi mõisteid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõuga ei reguleerita Euroopa Liidu õigust puudutavaid küsimusi. 6. Seaduse mõjud Muudatused Eelnõuga planeeritakse teha järgmised muudatused: • Seadusandjalt täidesaatvale võimule antud suunis ja kohustus kaasajastada rahvaraamatukogusid ning laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise kohana sellisteks tegevusteks, mis on kohaliku elaniku huvis, • Suurendada rahvaraamatukogu regionaalpoliitilist tähtsust, • Luua lugeja ja raamatukogu külastaja jaoks kaasaegsed võimalused raamatuid tellida ja kätte saada neile mugavas kohas ja viisil, • Soodustada nii raamatukogude vahelist kui raamatukogu ja muude asutuste koostööd, • Seadusandja otsus ja luba kasutada riigieelarvevahendeid eelkirjeldatud eesmärkide saavutamiseks, • Seadusandjalt kultuuriministrile antud volitus ja juhis rahaliste toetusvoorude läbiviimiseks, • Seadusandja loodud võimalus anda taotlusvooru läbiviimine halduslepingu raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Sihtrühmad Muudatused mõjutavad järgmiseid sihtrühmi: rahvaraamatukogude külastajaid, kohalikku kogukonda, kohalikke omavalitsusi rahvaraamatukogude pidajatena ja rahvaraamatukogusid ning taotlusvooru läbiviijat, samuti ühiskonda tervikuna. Eesti elanike üldarv 2022. a 1. jaanuari seisuga oli 1 331 796.14 Kuna rahvaraamatukogude korraldus mõjutab otseselt rahvaraamatukogu teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, puudutab enamik eelnõus kirjeldatud muudatustest vähemal või rohkemal määral raamatukogude külastajaid, keda koroona-aasta tõttu 2020. aastal oli 362 80015. 2018. aastal AS-i EMOR koostatud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringu tulemuste kohaselt plaanis 22% eestimaalastest raamatukogukülastuste arvu suurendada ja vaid 32% ei 14 Statistikaamet. Rahvaarv. 15 Statistikaamet. Vähemalt 15-aastased raamatukogu külastanud. 13 plaaninud järgmise aasta jooksul üldse raamatukokku minna.16 Statistikaameti uuringu andmetel oli 2020. aastal raamatukogu külastanud isikute osatähtsus vähemalt 15-aastaste hulgas 32,2%17, kellest sagedasti ehk 7-12 korda külastas raamatukogu 8%.18 Kuigi rahvaraamatukogude teenuseid võiks põhimõtteliselt kasutada pea kogu Eesti elanikkond, võib seniste külastuste põhjal järeldada, et raamatukoguvõrgu korraldus läheb eriliselt korda keskmise suurusega osale kogu kõnealusest sihtrühmast. Nimetatud uuringud ei käsitle alla 15- aastaste raamatukogukülastusi, kelleks on peamiselt õppivad lapsed ja noored või rääkima ja lugema õppivad lapsed. 1. jaanuari 2022. a seisuga oli Eestis rahvastiku hulgas 232 15219 0-15– aastast, kes on seoses õppimisega seotud tegevustele raamatukogude külastajana suur huvirühm. Seega tegemist on kokkuvõttes suure sihtrühmaga. 2022. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 2012 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 23 878 mittetulundusühingut.20 Kavandatavad muudatused mõjutavad Eesti 79-t kohaliku omavalitsuse üksust, mis jagunevad 15 linnaks ja 64 vallaks ning nende hallatavaid asutusi ehk üldkasutatavaid rahvaraamatukogusid, mida on 2021. aasta statistika kohaselt 50921. Haldusreformi mõjul on levimas lähenemine, kus valda või linna jäetakse juriidiliselt alles üks rahvaraamatukogu ja teised raamatukogud loetakse selle struktuuriüksusteks. Praeguseks on üle Eesti moodustatud 5022 kohaliku omavalitsuse keskraamatukogu. Tegemist on keskmise sihtrühmaga. 2022. aasta 1. septembri seisuga oli Eestis 2012 riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutust ning 23 878 mittetulundusühingut.23 Taotlusvoorude läbiviimiseks luuakse võimalus anda taotlusvooru läbiviimine halduslepinguga raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule, on muudatusest mõjutatud vaid üks avalik- õiguslik juriidiline isik või üks valdkonna mittetulundusühing. Tegemist on väikese sihtrühmaga. Kultuuriministeeriumile lisandub halduslepingu sõlmimiseks riigihanke läbiviimine, raamatukogude kiirendi määruse ja seletuskirja koostamine ning täiendava haldusjärelevalve läbiviimine. Täiendavaid tööülesandeid täidavad ministeeriumi 88-st töötajast vähese koormusega u 6 ametnikku, mistõttu tegemist on väikese sihtrühmaga. Mõjud Kavandatavad muudatused ei mõjuta negatiivselt keskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid. Eelnõul on positiivne sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju, kuna soodustab kohalike elanike kooskäimise võimalusi ning erinevate avalike teenuste paremat kättesaadavust. Eraldiseisvat mõju majandusele eelnõuga ei taotleta, kuid positiivne mõju võib kaasneda, kui kohalik kogukond ja raamatukogu mõtlevad välja selleteemalisi projekte, koolitusi ja üritusi. Mida rohkem teenuseid on koha peal kättesaadavad, seda vähem tekib vajadus liikuda, mistõttu võib eelnõul olla positiivne säästlik mõju elu- ja looduskeskkonnale. Samuti on sellel positiivne mõju regionaalarengule. 16 AS EMOR. Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. Tallinn, 2018. 17 Raamatukogud ja raamatud. Statistikaamet, 2020. 18 Kultuuris osalemise uuring. Statistikaamet, 2020 19 Statistika andmebaas 20 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Juriidilised isikud tegevusala järgi seisuga 1. september 2022. 21 Statistikaamet. Rahvaraamatukogud. 22 Eesti Rahvusraamatukogu raamatukogude statistika. 23 Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Juriidilised isikud tegevusala järgi seisuga 1. september 2022. 14 I muudatus. Seadusandjalt täidesaatvale võimule antud suunis ja kohustus kaasajastada rahvaraamatukogusid ning laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise kohana sellisteks tegevusteks, mis on kohaliku elaniku huvis. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Kavandatavad muudatused mõjutavad positiivselt rahvaraamatukogude külastajatele, sest mitmekülgsed ruumid ja teenused toetavad kogukonnaliikmete tööelu, igapäevast suhtlust riigiga, huvitegevust, õpinguid, kogukonna sidusust ja uute kogukonnaliikmete kogukonda sisseelamist. Eelnõuga soovitakse avardada ja kaasajastada lugeja jaoks mugavaid laenutusvõimalusi. Sihtrühm 2: kohalikud elanikud ja kogukond Mõju: positiivne, sest raamatukogu ruumid on aktiivse kooskäimise koht mitte üksnes lugemise ja laenutuse eesmärgil. Iga kogukond kujundab ja kohandab sellised võimalused, ruumid ning soetab seda, mida on just temal vaja. Sihtrühm 3: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Kavandatav muudatus loob eeldused ja mõjutab positiivselt kohaliku omavalitsuse ning selle hallatavate rahvaraamatukogude teenuste mitmekülgsusele ning kättesaadavusele. Kui kohalik omavalitsus soovib kaasajastada hallatavaid raamatukogusid, laiendada selle senist olemust ja rolli kogukonna kogunemise kohana, siis kiirendi võimaldab taotleda projektile toetust, mis riigi toetusel võimestab muudatuste ulatust. Muudatustel on positiivne mõju raamatukogu teenuste kvaliteedile ning rahvaraamatukogude arengule tervikuna. Kavandatavatel muudatustel on positiivne mõju loomemajanduse alavaldkondadele, mille teenuseid kohalikud omavalitsused ja raamatukogud saavad ümberkorralduste kavandamisel kasutada. Nt arhitektid, sisearhitektid, teenusedisainerid. Eelnõu edendab eeldatavasti ka innovatsiooni ehk uute teenuste väljatöötamist. Kaudne mõju on raamatukogule kui atraktiivsele tööandjale. Sihtrühm 4: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kavandatavad muudatused mõjutab töökorralduslikult taotlusvooru läbiviija töökoormust, kelle tööülesannete hulka lisandub taotlusvooru rakendamine (väljakuulutamine, nõustamine, infopäeva korraldamine, taotluste hindamise korraldamine, toetuse väljamaksmine ja aruannete kontroll). Haldusülesande täitmiseks nähakse ette lisavahendid, et luua taotlusvooru läbiviija ametikoht. II muudatus. Suurendada rahvaraamatukogu regionaalpoliitilist tähtsust. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Kavandataval muudatusel on eeldatav positiivne mõju raamatukogude ruumi ja teenuste kvaliteedile ning kättesaadavusele, mis mõjutab kõiki praeguseid külastajaid. Inspireeriv ruum ja lihtsad ning mugavad teenused loovad eeldused ka raamatukogu külastajate arvu suurenemisele. Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Kavandatav muudatus mõjutab positiivselt regionaalarengut, sest rahvaraamatukogude innovaatiline avalik ruum, töökeskkond ja mitmekülgset ning kvaliteetset teenust pakkuvad rahvaraamatukogud muudavad piirkonna meeldivaks elukeskkonnaks ja atraktiivsemaks paigaks nii elamiseks, töötamiseks kui puhkamiseks. Rahvaraamatukogusid asub üle Eesti 15 kõigis kohalikes omavalitsustes, mistõttu nende teenustesse panustamine toetab ka piirkondade tasakaalustatumat arengut. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Rahvusraamatukogud ja kohalikud omavalitsused asuvad üle Eesti, mistõttu tekib taotlusvooru läbiviijal terviklikum ja detailsem ülevaade kohalike omavalitsuste raamatukogude arengutrendidest ja -vajadustest. Võimaldab vältida juba teostatud või dubleerivaid arendusi. III muudatus. Luua lugeja ja raamatukogu külastaja jaoks kaasaegsed võimalused raamatuid tellida ja kätte saada neile mugavas kohas ja viisil. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Kavandatav muudatus loob eelduse pakkuda kasutajatele laialdasi iseteenindusvõimalusi, et teenindaja vahenduseta väljaandeid laenutada kas raamatukogus kohapeal laenutusautomaadis või tellida väljaanded raamatukogusüsteemi vahendusel väljaspool raamatukogu ruume asuvasse laenutuskappi ning samuti väljaanded tagastada kasutajale sobival kellaajal raamatute tagastuskasti. Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Kavandatav muudatus loob eeldused raamatukogudesse tehnoloogia ja tehnika soetamiseks ning paigaldamiseks, mis parandavad väljaannete laenutamist laenutusautomaatidest või tellitu kättesaamist endale sobival ajal raamatukappidest või väljaannete tagastamist tagastuskastidesse. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kavandatav muudatusega lisandub taotlusvooru läbiviijale kohustus nõustada kohalikke omavalitsusi ja raamatukogusid parimate praktikate rakendamisel. IV muudatus. Soodustada nii raamatukogude vahelist kui raamatukogu ja muude asutuste koostööd. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Kavandatav muudatusega luuakse eeldus, et rahvaraamatukogu teenus ületab kohaliku omavalituse piire ja on tihedalt seotud erinevate haldusalade asutuste tegevuste ja teenustega. Raamatukogu külastaja jaoks luuakse olukord, kus raamatukoguteenus mitmekülgne tervikteenus, mis ei lõppe kohaliku omavalitsuse võimalustega (nt inforessursi jagamine, ühine infosüsteem väljaannete tellimiseks ja laenutamiseks). Raamatukogus puuduv, kuid mujal riiulis seisev väljaanne jõuab igast Eesti osast lugejani. Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Muudatus eeldab kohalike omavalitsuse raamatukogude ja erinevate valdkondade asutuste koostööd, et sidusalt luua või arendada innovaatilisi teenuseid kasutajale. Strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele vastamiseks on vajalik sihipärane ja koordineeritud valdkondadevaheline koostöö. Koostöös ministeeriumite, muuseumide, noorsookeskuste, hooldekodude, haridusasutustega, tervishoiuasutustega, töötukassaga, kultuurimajadega aga ka seltside ja ühingutega võimaldab ellu viia ühistegevuses sidusaid kogukonnateenuseid, mis toetavad kogukannaliikmete heaolu ja vajadusi. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija 16 Mõju: Kavandatava muudatusega lisandub taotlusvooru läbiviijale kohustus nõustada kohalikke omavalitsusi ja raamatukogusid parimate praktikate rakendamisel. V muudatus. Seadusandja otsus ja luba kasutada riigieelarvevahendeid eelkirjeldatud eesmärkide saavutamiseks. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Luuakse eeldused raamatukoguteenuste arenguks, mis suurendab kasutaja rahulolu avalike teenustega ja suurendab nende regulaarset kasutust. Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Kasvab kohalike omavalitsuste ja nende raamatukogude huvi ning soov arendada raamatukogu ruume ja teenuseid, kasutusele võtta uut tehnoloogiat ja tehnikat, mis parimal viisil toetavad kohaliku omavalitsuse ja riigi teenuste kättesaadavust ning on vajalikud ja olulised kohalikule elanikule kas tööks, õppimiseks või igapäevaselt hakkamasaamiseks. Muudatusel on positiivne mõju kohaliku kinnisvara kasutusväärtusele, muudab piirkonna atraktiivsemaks ja mõjutab elanike motivatsiooni piirkonda jäämisel. Toetusprogrammist riikliku toetuse saamiseks nähakse ette omaosaluse nõue. Selle üle peab otsustama volikogu. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kaasneb töökorralduslik mõju haldusülesande teostajale. Samas avaldab positiivset mõju valdkonna arengule, sest arenguvajadusega või selle muutumisega seotud teadmised koonduvad valdkonnas haldusülesande teostaja juurde, mis võimaldab jagada parimaid praktikaid ka põhiülesannete täitmisel. Sihtrühm 4: Riigikogu Mõju: oluline, et oleks selgus, et rahvaraamatukogude-poliitika peakujundaja on Riigikogu, mitte täidesaatev võim Sihtrühm 5: Kultuuriministeerium Mõju: oluline, sest ministeeriumil on võimalus soodustada rahvaraamatukogude kiirendiga raamatukogude kaasajastumist sellisel kujul, mis sobib kohalikule kogukonnale. VI muudatus. Seadusandjalt kultuuriministrile antud volitus ja juhis rahaliste toetusvoorude läbiviimiseks. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Otsene mõju puudub. Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Taotlejale täpsustub toetuse taotlemise ja menetlemise korraldus. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kaasneb töökorralduslik mõju haldusülesande teostajale. Sihtrühm 4: Riigikogu Mõju: oluline, kuna seadusandja (mitte täidesaatev võim) on see, kes kujundab, määratleb ja piiritleb 1) raamatukogu senise rolli muutuse, ning 2) riigieelarve vahendite eesmärgipärase ja otstarbeka kasutuse. 17 Sihtrühm 5: Kultuuriministeerium Mõju: oluline, kuna ministril on olemas seadusandja seatud eesmärk ja juhised rahvaraamatukogude kiirendi taotlusvooru tingimuste täpsustamiseks ja läbiviimiseks. VII muudatus. Seadusandja loodud võimalus anda taotlusvooru läbiviimine halduslepingu raamatukogu valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule. Sihtrühm 1: rahvaraamatukogude külastajad Mõju: Mõju puudub. Sihtrühm 2: Kohalik omavalitsus rahvaraamatukogu pidajana ja rahvaraamatukogud Mõju: Taotlejale avaldub positiivne mõju kuna taotlusvooru läbiviiv nõustaja kaasatakse igapäevaselt valdkonna kompetentse avalik-õiguslik juriidilise isiku või mittetulundusühingu tegevustesse (koosolekud, spetsialistid), mis võimaldab olla kursis arenguvajadustega ja parimate praktikatega, et tagada nõustamise kvaliteet. Sihtrühm 3: taotlusvooru läbiviija Mõju: Kultuuriministri määrusega kehtestatakse toetuse eesmärk, toetatavad tegevused, nõuded taotlejale ja taotlusele, toetuse määr ja osakaalud, nii toetuse saaja kui andja kohustused ja õigused, hindamise kriteeriumid ja komisjoni koosseis jm oluline, mis toetab haldusülesande teostamit. Kaasneb töökorralduslik mõju haldusülesande teostajale. Sihtrühm 4: Kultuuriministeerium Mõju: oluline, kuna minister annab küll oma seadusjärgse ülesande teisele isikule, kuid säilitab järelevalve ning sekkumiskohustuse juhuks, kui on näha, et halduslepingu alusel ülesande täitja tegevus on ilmselgelt seaduse ja määrusega vastuolus. Samuti jääb ministeeriumi kanda halduslepingu alusel isikutele tekitatud kahju hüvitamine. Sihtrühm 5: raamatukogu kiirendist toetuse taotleja Mõju: olematu, kuna halduslepingu alusel ülesande täitmisel selle kvaliteet ei halvene. Mõju olulisus Muudatustega kaasneb positiivne mõju raamatukogude kasutajatele, kohalikule omavalitsustele kui rahvaraamatukogude pidajatele ja rahvaraamatukogudele aga ka raamatukogude valdkonnas haldusülesande täitjale, sest luuakse eeldus rahvaraamatukogude arenguhüppeks, et muuta tänapäevasemaks ja kasutaja ootustele vastavaks avalikkusele suunatud ruum, tegevused ja teenused. Kasvab arengute juhtimise ja selleks vajalike tegevuste läbiviimise kompetents valdkonnas. Kohalikud omavalitsused on motiveeritumad raamatukogude valdkonna arengusse investeerimisel, sest seda peab oluliseks ka riik oma toetusega. Haldusülesande andmisel valdkonnas kompetentsele avalik-õiguslikule juriidilisele isikule või mittetulundusühingule on positiivne mõju, sest teenuse osutamine valdkonnas toetab taotlusvooru nõustaja pädevust ja arengut ning suurendab seeläbi haldusülesande täitmise kvaliteeti. Eelnõuga ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid. Mõju halduskoormusele 18 Vähesel määral suureneb kohalike omavalitsuste koormus, sest enne taotluse esitamist on vajalik, et vald või linn oleks ette näinud kaasrahastusvõimaluse. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Eelnõu alusel toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest ja eelarve kinnitatakse Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarve käskkirjaga. Kavandatav 2023. aasta taotlusvooru eelarve on 500 000 eurot. Taotlusvooru läbiviimisega kaasneb taotlusvooru läbiviijale kulu, mis on kokku 35 000 eurot. Sellest tööandja palgafondi kulu aastas on 32 000 eurot (nõustaja brutopalk 2 000 eurot) ja töökoha halduskulu 1200 eurot aastas. Hindamiskomisjoni 2 taotlusvooru tegevuse kulu on u 1500 eurot. Infoürituse kulu ei kaasne kui see viiakse läbi veebis või kasutatakse oma ruume. KuM-ile halduslepingu sõlmimiseks riigihanke menetluse läbiviimisega, halduslepingu sõlmimisega ega täiendava haldusjärelevalvega täiendavat kulu ei kaasne. Kohalikele omavalitsustele ja nende raamatukogudele kaasneb toetuse taotlemisel omaosaluse kulu. 8. Rakendusaktid Eelnõu seadusena vastuvõtmisel võtab kultuuriminister vastu raamatukogude kiirendi määruse. Rakendusakti esialgne kavand on lisatud eelnõule juurde. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele. Eelnõu saadetakse arvamuse saamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, omavalitsusliitudele, 79-le kohalikule omavalitsusele, MTÜ-le Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing, Rahvaraamatukogude Nõukogule, Eesti Rahvusraamatukogule, maakonnaraamatukogudele, suuremate linnade rahvaraamatukogudele, Riigikontrollile, Õiguskantsleri Kantseleile. Algatab Vabariigi Valitsus ... 2022. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik 19  EELNÕU 20.09.2022 MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kultuuriministri 09. jaanuari 2015. a määruse nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ muutmine Määrus kehtestatakse rahvaraamatukogude seaduse § 10 lõike 4 alusel. Kultuuriministri 09. jaanuari 2015. a määruse nr 1 „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ 3. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3. peatükk Riiklike programmide realiseerimise kulude finantseerimine § 6. Alaline programm raamatukogude arendamiseks (1) Iga-aastase programmi „Raamatukogude kiirendi“ eesmärk on rahvaraamatukogude kaasaegsed ja uuenduslikud lahendused, raamatukogunduse valdkonna tutvustamine ja rahvusvahelistumisele kaasaaitamine, kohaliku omavalitsuse rahvaraamatukogude- ja raamatukogudevahelise koostöö aktiveerimine, et suurendada valdkondadevahelist ja -ülest võimekust, rahvaraamatukogutöötajate professionaalsuse tõstmine ja erialaste teadmiste omandamine rahvusvahelistel raamatukoguüritustel ning erialaste rahvusvaheliste konverentside korraldamine. (1)1 Programmist toetuse andmise tulemusena on paranenud raamatukogude valdkonna kuvand, raamatukogude jätkusuutlikkus, roll ja mõju ühiskonnas, elanike kaasatus ja sidusus, avalike teenuste kättesaadavus ja ligipääsetavus ning riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, aga ka kasutajate rahulolu avaliku teenusega. Programm toetab Eesti regionaalpoliitikat ja loob motivatsiooni maal elamiseks ning töötamiseks . (2) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetatakse: 1) rahvaraamatukogutöötajate koolitusi, koolitusprojekte ja erialaseid õppereise, kus osalevad rohkem kui ühe rahvaraamatukogu töötajad; 2) rahvaraamatukogude ühiste koolituste, ürituste ja suvekursuste korraldamist; 3) rahvaraamatukogu arendustegevust ja raamatukogunduse valdkonna tutvustamist; 4) koolitusi ja koostööprojekte infokirjaoskuse arendamiseks; 5) sõidutaotlusi rahvusvahelisele raamatukoguüritusele, kui taotleja esindab Eestit ja teeb ettekande; 6) üleriigiliste rahvaraamatukoguürituste korraldamist ja rahvusvahelistel raamatukoguüritustel osalemist Eesti Raamatukoguvõrgu Konsortsiumi ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu poolt; 1 7) kultuuriväärtusliku hoone kasutusse võtmist raamatukogu hoonena või selle puudumisel uue raamatukogu ehitamist, sealhulgas renoveerimise ja sisustamise kõiki etappe, ideelahendus, eskiis, projekteerimine jne; 8) individuaal- ja rühmaruumide loomist, sealhulgas video- ja helitoad, õmblustoad, lastealad, kaugtöövõimaluste loomine; 9) valdkonna teenuste pakkumiseks vajalikuga ühilduva tehnoloogia või tehnika soetamist ja paigaldamist, sealhulgas raamatukapid, iseteenindustehnoloogia, 3D-printerid; 10) innovatsiooniprojekte, mis aitavad parandada avalikku raamatukoguteenust ja laiendada raamatukogu lugejas- ja külastajaskonda; 11) tegevusi, mis suurendavad teenuste kättesaadavust ja ligipääsetavust ning vähendavad nii raamatukogu kui kasutaja keskkonnajalajälge. (3) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ ei toetata: 1) kitsale sihtrühmale suunatud ühe kohaliku omavalitsuse raamatukogu või avalik-õigusliku asutuse ürituste korraldamist; 2) uute andmebaaside või infosüsteemide loomist; 3) näituseprojekte; 4) projekte, mis kestavad kauem kui taotlemise aasta 31. detsember; 5) trükiste väljaandmist; 6) tegevusi, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist. (4) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ saavad taotleda toetust: 1) kohalik omavalitsus koos rahvaraamatukoguga; 2) mittetulundusühingud, mille põhikirjaline tegevus on raamatukoguhoidjate kutsehariduse edendamine, raamatukogunduse arendamine ühistegevuse kaudu ja kellel on vähemalt kaheaastane praktiline kogemus nimetatud valdkonnas; 3) raamatukogunduse ja infoteaduse eriala õppeasutused; 4) maakondade ja linnade keskraamatukogud; 5) Eesti Rahvusraamatukogu; 6) valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud teadusraamatukogud § 6 lõike 2 punktides 1-6 toodud tegevustele; 7) Eesti Hoiuraamatukogu; 8) Eesti Lastekirjanduse Keskus. § 7. Nõuded taotlejale 1) Toetuse taotlejatel ei tohi taotluse esitamise ajal olla riikliku maksu võlga ega tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intressivõlga, välja arvatud juhul, kui riikliku maksu võla tasumine on ajatatud ning võlg tasutud ajakava kohaselt. Käesolevates tingimustes loetakse riikliku maksu võlaks taotleja poolt tähtpäevaks tasumata riikliku maksu ja sellelt arvestatud intressi võlga, mis ületab 100 eurot. 2) ta ei ole pankrotis, likvideerimisel, sundlõpetamisel ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) juhul kui toetuse andja on teinud talle varasemalt toetuse tagasinõudmise otsuse, ei tohi tal olla otsuse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks tagasi maksmata; 4) ta on suutlik käesoleva määruse § 8 lõikes 3 nimetatud omafinantseeringut ja taotlusega seotud mitteabikõlblike kulusid tasuma; 5) tal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; 6) tal ei ole muid täitmata kohustusi programmist toetuse andja ees. 2 § 8. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse määr ja osakaal (1) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ ühe toetuse ülempiirmaksimaalne summa § 6 lõige 2 punkt 1-6 tegevustele on 7000 eurot taotleja kohta ja § 6 lõige 2 punkt 7-11 tegevustele on maksimaalselt 400 000 eurot taotleja kohta.. (2) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse maksimaalne osakaal § 6 lõige 2 punkt 7-11 tegevustele on taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest 50%. (3) Oma- või kaasfinantseering peab katma kuludest osa, mida toetusest ei hüvitata. Vähemalt 50% taotluse eelarves esitatud abikõlblikest kuludest peab toetuse saaja katma oma- või kaasfinantseeringu arvelt. § 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood (1) Abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud hilisemast kuupäevast, kuid ei või olla pikem kui programmi taotluste esitamise kalendriaasta 31. detsember. (2) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist järgmistel tingimustel: 1) tegevuste elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud, erakordsed ja/või ettenägematud asjaolud ja 2) taotluse abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks on esitanud toetuse saaja enne abikõlblikkuse perioodi lõppu. (3) Taotlus abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks tuleb esitada toetuse saaja esindusõiguslikul isikul e-keskkonna kaudu. (4) Abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest teavitab toetuse andja toetuse saajat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (5) Kui abikõlblikkuse perioodi pikendamise taotlus on rahuldatud, loetakse abikõlblikkuse perioodi kestuse lõpuks muudatustaotluses sätestatud kuupäev. (6) Toetuse andja loeb tegevused lõppenuks pärast aruande kinnitamist, sellest teavitatakse taotlejat e-keskkonna kaudu. § 10. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ taotluste esitamine ja nõuded taotlusele (1) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ taotlusi (edaspidi taotlus) võetakse vastu ajavahemikel 1. veebruarist – 25.veebruarini ja 2. maist – 20. maini. (2) Taotlus esitatakse Kultuuriministeeriumile toetuste taotlemise e-keskkonna kaudu käesoleva määruse lisas 3 toodud vormil esindusõigusliku isiku või selleks volitatud isiku poolt elektrooniliselt projektitoetuse vormil. (3) Tegevuste abikõlblikkuse periood peab vastama käesoleva määruse § 9 lõige 1 sätestatud tingimustele. (4) Taotletud toetuse suurus peab jääma käesoleva määruse §-s 8 sätestatud osakaalu piiridesse ning sisaldama nõutud määra omafinantseeringut. 3 (5) Taotlus peab muuhulgas sisaldama järgmisi andmeid ja dokumente: 1) üldandmed taotleja kohta, sealhulgas käibemaksukohustuslase number, taotleja suurus ja pangakonto andmed; 2) andmed kontaktisikute kohta; 3) eelarve tegevuste lõikes, tegevuste üldmaksumus, taotletava toetuse summa, omafinantseeringu ja kaasfinantseeringu summa; 4) § 6 lõige 2 punkti 1-6 tegevustele lisatakse järgmine info ja dokumendid: 1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuste kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad tulemused, kasusaajate arv, ülevaade meeskonnast ja koostööpartneritest, turundus- ja kommunikatsiooniplaan, mõju taotleja tegevusele ja valdkonnale; 2) vajadusel koolituse, ürituse kava koos esinejate loeteluga ja nende lühitutvustus. 5) § 6 lõige 2 punkti 7-11 tegevustele lisatakse järgmine info ja dokumendid: 1) tegevuse vajaduse põhjendus, tegevuste kirjeldus, sealhulgas ajakava, eesmärk ja oodatavad tulemused, liigipääsetavuse parandamine ja keskkonnasäästlikkuse põhimõtete rakendamine, tegevuse mõju taotleja sissetulekutele ja püsikuludele, tegevusest mõjutatud kasusaajate arv ja valdkondlik mõju, projekti ligipääsetavuse ja keskkonnasäästlikkuse suurendamise analüüs, ülevaade meeskonnast ja koostööpartneritest, turundus- ja kommunikatsiooniplaan; 2) kehtiv kohaliku omavalitsuse, piirkonna, raamatukogude valdkonna või raamatukogu arengukava; 3) ehitamise või renoveerimise korral arhitektuurilahenduse põhiprojekt, sisetööde ja sisustamise puhul sisearhitektuurilahenduse eskiis või kaasatud konsultandi arvamus. (6) Kui taotleja on taotlenud samadele tegevustele toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. (37) Kõik ühe taotleja poolt kavandatud tegevused tuleb esitada § 6 lõige 2 punkt 1-6 tegevuste puhul või § 6 lõige 2 punkt 7-11 tegevuste puhul ühes taotluses. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, tuleb taotluse kulude-tulude eelarve esitada iga tegevuse kohta detailselt finantseerijate ja kululiikide lõikes. Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühele tegevusele, kuid tegevustel on erinevad kontaktisikud, esitatakse projektitoetuse taotlused eraldi. § 11. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja tagab käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmise ja tegevuste eduka elluviimise käesolevas määruses ning taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt, sealhulgas 1) kasutab toetust taotluses, taotluse rahuldamise otsuses ja käesolevas määruses sätestatu järgi; 2) esitab toetuse andjale tähtajaks nõutud teabe ja aruande; 3) järgib toodete ja teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid ning võtab vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teostab tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus; 4) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid raamatupidamisseaduses sätestatud tähtaegade järgi; 4 5) säilitab toetuse kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid kümme aastat toetuse saamisest, kui toetust anti riigiabina või vähese tähtsusega abina; 6) annab toetuse andjale tegevuste elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul alates sellekohasest nõudmisest, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 7) võimaldab toetuse andjal kohapeal toetuse kasutust kontrollida ning osutab selleks igakülgset abi; 8) peab tegevustega seotud abikõlblike kulude, mitteabikõlblike kulude ja tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 9) teavitab toetuse andjat viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või tegevustega seotud andmete muutumisest, tegevuste elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest ning tegevustega seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 10) tagastab toetuse kasutamata jäägi; 11) tagastab toetuse, kui toetuse andja esitab toetuse tagasinõude. § 12. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus 1) saada toetuse andjalt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud õigusaktides, käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega; 2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva või sellega lahutamatult seotud teabega avaliku teabe seaduses sätestatud korras; 3) toetusest loobuda või toetus tagastada igal ajal täies ulatuses. § 13. Toetuse andja kohustused Toetuse andja on kohustatud 1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas määruses sätestatud aja jooksul; 2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest; 3) kandma riigiabi või vähese tähtsusega abi saajate andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 4) kontrollima tegevuste elluviimist; 5) tegema taotlus- ja aruandevormi ning asjakohased juhendmaterjalid kättesaadavaks e- keskkonnas; 6) teavitama toetuse saajat viivitamatult käesolevas määruses ja muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 7) tegema muid käesolevas määruses ja kohalduvates õigusaktides sätestatud toiminguid. § 14. Toetuse andja õigused Toetuse andjal on õigus 1) kontrollida toetuse saaja territooriumil tegevustega seotud kuludokumente ja tegevuste elluviimist, sealhulgas toetuse kasutamise vastavust käesolevale määrusele ning taotluse rahuldamise otsusele; 2) nõuda taotluses sisaldunud tegevuste kestuse, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad tegevuste nõuetekohast teostamist ning toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 3) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkust; 5 4) jätta toetus välja maksmata ja/või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses ja/või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses sätestatust; 5) vähendada proportsionaalselt toetuse suurust taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud tegevuste maksumuse vähenemisel; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või tegevuste elluviimine on ohustatud; 7) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees ja see on ajatamata; 8) otsustada kaalutlusõigusele tuginedes käesoleva määruse § 15 kohane toetuse tagasinõudmise ulatus. § 15. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 50 tööpäeva alates taotlusvooru sulgemisest. (2) Taotluse tähtaja jooksul esitamata jätmisel või kui taotleja ei vasta käesoleva määruse § ….. sätestatud nõuetele, jäetakse taotlus läbi vaatamata. (3) Kui taotleja on taotluse esitamise tähtaja ületanud mõjuval põhjusel, võib toetuse andja oma algatusel või taotleja taotluse alusel tähtaja ennistada haldusmenetluse seaduse §-s 34 sätestatud korras. (4) Taotluse menetlemise käigus võib toetuse andja nõuda taotlejalt selgitusi, lisainformatsiooni, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks võib toetuse andja anda taotlejale kuni viis tööpäeva, mil peatub taotluse menetlemise aeg. Toetuse andja jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei ole tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud, ning teavitab sellest taotlejat e-keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates käesolevas lõikes toodud tähtaja saabumisest. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. (6) Toetuse andja tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-des …. sätestatud nõuded. § 16. Taotluse hindamine (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluseid hindab kultuuriministri moodustatud hindamiskomisjon. (2) Hindamiskomisjoni liikmed avalikustab toetuse andja oma veebilehel hiljemalt kolm kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega kinnitama hinnatava taotluse ja taotleja suhtes oma erapooletust ning sõltumatust. Seotuse olemasolul on hindamiskomisjoni liige ja/või ekspert kohustatud ennast haldusmenetluse seaduse §-s 10 toodud tingimustel ja korras taandama. (4) Hindamiskomisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku taotluse rahuldamise ning põhjendatud juhtudel osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta. § 161. Taotluste hindamise komisjon (1) Taotluste hindamiseks moodustab kultuuriminister nõuandva komisjoni, mis koosneb 9 liikmest (edaspidi komisjon). (2) Komisjoni kuuluvad: 1) Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler – komisjoni esimees; 6 2) Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik; 3) Kultuuriministeeriumi kunstide osakonna kirjandusnõunik; 4) Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja; 5) Eesti Sisearhitektide Liidu esindaja; 6) TalTechi teenusdisaini labori d.Lab esindaja; 7) Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumi digiriigi osakonna esindaja; 8) Eesti Arhitektide Liidu esindaja; 9) Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna esindaja. (3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhatab komisjoni esimees. (4) Komisjon võib vajaduse korral taotluste hindamisel kaasata hääleõiguseta eksperte. Komisjoni koosolekutel osaleb hääleõiguseta eksperdina Kultuuriministeeriumi finantsosakonna töötaja. (5) Komisjonil on õigus nõuda taotluses esitatud teabe selgitamist või täpsustamist. § 162 . Taotluste hindamine (1) Taotlust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1) projekti vastavust programmi eesmärgile; 2) projekti valdkondlikku mõju, osasaajate arvu ja ulatust; 3) projekti kestlikkust, ajakohasust, ajakava realistlikkust ja läbimõeldust; 4) projekti läbiviijate professionaalsust, eelnevat kogemust ja haldusvõimekust; 5) eelarve realistlikkust ja kuluartiklite põhjendatust ning kaasfinantseerimise ja omaosaluse määra kogu eelarvest; 6) koostööpartnerite olemasolu ja panust projekti elluviimisel; 7) arendustegevuste puhul vajaduste põhjendatust hetkeolukorra analüüsi alusel ja mõju taotleja pikaajalisele elujõulisusele; 8) konverentside, seminaride, koolituste ja ürituste puhul programmi kirjelduse põhjalikkust, ajakava, projektist kasusaajate hulka ja regionaalset kaetust, kaasatud esinejate taset.. 9) §-s 6 lõige 2 punktides 7-11 nimetatud tegevuste puhul tänapäevasust ja uuenduslikkust, mõju raamatukoguteenuse ligipääsetavusele ja kättesaadavusele ning mis vähendavad raamatukogu või lugejate keskkonnajalajälge. 10) lisapunkte saavad projektid, a) mille käigus renoveeritakse kultuuriväärtuslik hoone, b) kus taaskasutatakse olemasolevat sisustust, c) mis asuvad madala asustustihedusega piirkondades ja d) mis on mitme omavalitsuse ühisprojektid ja parandavad raamatukoguteenust omavalitsuste-üleselt. (2) Taotluste hindamisel eelistatakse projekte, mille eesmärgid on realistlikud ja taotlejal on varasemad kogemused sarnaste projektide elluviimisel. § 163. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse abikõlblikud kulud (1) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetatavate projektide abikõlblikeks kulutusteks loetakse: 1) kulusid, mis tehakse projektitaotluses kinnitatud toetuse kasutamise ajavahemikul. Enne taotluse esitamist tehtud kulud loetakse abikõlblikeks, kui nad on otseselt põhjendatud (näiteks: sõidupiletid, eelnevalt sõlmitud honorarilepingud). Vastav info peab olema kajastatud taotluse eelarves; 7 2) tegevusi ja kulutusi, mis on põhjendatud määruse § 6 lõikes 1 ja 11 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning on, mõistlikud ja vajalikud projekti elluviimiseks ning mida ei ole varem Eesti riigi või muu kaasfinantseerija poolt eraldatud vahenditest hüvitatud ja on tekkinud käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste käigus; 3) käibemaksu tasumist juhul, kui taotleja ei ole käibemaksukohustuslane. (2) Kõik projekti elluviimisel tekkinud abikõlblikud kulud peavad olema tõendatud arvete või võrdväärset tõendusväärtust omavate algdokumentidega ja on tasutud toetuse saaja arvelduskontolt. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetusega seotud kuludokumentidele peab olema märgitud projekti nimetus. Massmaksekorralduste puhul tuleb projektiga seotud töötasude ja maksude summa märkida maksedokumendile. (3) Programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetatud projektide mitteabikõlblikeks kuludeks loetakse: 1) toitlustuskulusid; 2) kingitusi, v.a lugemisprojektides raamatud; 3) organisatsioonide liikmemakse, välja arvatud Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu liikmemaks rahvusvahelistes organisatsioonides Rahvusvaheline Raamatukoguühingute ja - asutuste Liit (IFLA) ja Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo (EBLIDA); 4) päevarahasid; 5) käibemaks, välja arvatud kui käibemaks ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 6) kulu, mis tehakse vahendi soetamiseks, mida ei saa pikemaajaliselt korduvkasutada; 7) analüüsi, uuringu jms kulu, kui sellele ei järgne teenuse, toote, äriprotsessi või ärimudeli rakendamist; 8) kulu, mis on toetuse saajale juba hüvitatud või hüvitatakse teisest meetmetest või kindlustuslepingu alusel; 9) kulu, mis on tekkinud enne abikõlblikkuse perioodi; 10) rahatrahv ja rahaline karistus; 11) kohtumenetluse kulu, sealhulgas vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu. 12) muid tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatuid ja ebaolulisi kulusid. § 164. Taotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse juhul, kui taotleja ja taotlus vastavad kõigile käesolevas määruses nimetatud nõuetele ning taotlus kuulub hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal rahuldamisele. (3) Komisjonil on õigus teha ettepanek taotluse täielikuks või osaliseks rahuldamiseks. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud, kui taotlusvooru esitatud taotluste rahaline maht ületab taotlusvooru eelarve või taotluste täies mahus rahuldamine ei ole põhjendatud arvestades taotlusvooru eesmärki, toetatavate tegevuste loetelu, hindamiskriteeriume ja nõudeid. Osalise rahuldamise ettepanek sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks ja/või kavandatud toetatavate tegevuste muutmiseks. Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on sellega nõus. Taotleja võib nõustuda taotluse osalise rahuldamisega tingimusel, et taotluses toodud eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav.ning tingimusel, et projekti eesmärk on taotluse osalise rahuldamise korral saavutatav. 8 (4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksele. Õigus toetusega seotud maksele tekib toetuse saajal pärast seda, kui toetuse andja on tingimuse saabumise või täitmise tuvastanud toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik toetuse andjal tuvastada e-keskkonnast vm registrist või andmeallikast. (6) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse juhul, kui 1) taotleja ja/või taotlus ei vasta kasvõi ühele käesoleva määruse §-s 6 või teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele; 2) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 3) taotleja ei võimalda taotluse nõuetele vastavust kontrollida; 4) hindamiskomisjoni hindamistulemuse põhjal ei kuulu taotlus rahuldamisele; 5) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik tegevusi toetada; 6) taotleja ei ole nõus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta. (7) Toetuse andja võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise raames kogutud teavet hinnates ilmneb, et tegevuste eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta. (8) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus e-keskkonna kaudu. (9) Komisjon koostab taotluste läbivaatamise käigust protokolli, kus kajastatakse vähemalt taotluste hindamise tulemused, taotluste vastavus käesoleva määruse §-s 10 18 nimetatud hindamiskriteeriumitele ning rahuldatud ja rahuldamata jäetud taotluste nimekiri. (10) Protokollis märgitakse iga taotluse kohta üks järgmistest otsuse ettepanekutest: 1) taotlus rahuldada; 2) taotlus rahuldada osaliselt; 3) jätta taotlus rahuldamata. (11) Taotluste osalisel rahuldamisel või rahuldamata jätmisel tuleb märkida sellise otsuse ettepaneku tegemise põhjendus lähtuvalt hindamiskriteeriumitest. (12) Komisjon teeb kultuuriministrile ettepaneku programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetuse eraldamise ning põhjendatud juhtudel eraldamata jätmise kohta. Toetuse eraldamise ja eraldamata jätmise otsuse teeb kultuuriminister. (13) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse eraldamise otsustamine toimub pärast vastava aasta riigieelarve seaduse jõustumist ja selle alusel Kultuuriministeeriumi valitsemisala vastava aasta eelarve kinnitamist. § 165. Taotleja ja toetuse saaja ärakuulamine (1) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist rahuldamist; 9 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja vajadusel puuduste kõrvaldamiseks esitatud teabel ning selgitustel. (2) Toetuse saajale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist või muutmist, välja arvatud juhul, kui toetuse saaja taotlus rahuldatakse täielikult; 2) toetuse tagasinõudmise otsuse tegemist. § 166. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse andja algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni, kuid mitte pärast tegevuste lõppemist, ning tagasiulatuvalt alates muudatustaotluse esitamise kuupäevast, juhul, kui see aitab kaasa tegevuste tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. (3) Toetuse andjal on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla tegevuste eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab toetuse andja 30 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ja teavitab sellest toetuse saajat e-keskkonna kaudu. § 167. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt; 2) taotlemisel või tegevuste elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata; 3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 4) toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistamise otsuse kohaselt tagastada. § 168. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetus maksatakse toetuse saajale välja ettemaksena 14 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. (2) Kui taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, makstakse toetus välja pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. § 169. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse kasutamise tingimused Kõigil programmist „Raamatukogude kiirendi“ toetust saanud projektide üritustel, trükistel ja reklaammaterjalides tuleb kujutada Kultuuriministeeriumi logo. 10 § 1610. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse kasutamisega seotud aruande esitamine kontroll (1) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse saaja esitab Kultuuriministeeriumile aruande toetuse kasutamise kohta 30 tööpäeva jooksul pärast projekti lõppemise tähtpäeva lõppu toetuse andjale e-keskkonna kaudu käesoleva määruse lisas 4 toodud vormil digitaalselt allkirjastatuna e-posti kaudu. (2) Toetuse andja menetleb aruannet kuni 90 tööpäeva esitamisest arvates. (3) Aruande esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja avalduse alusel pikendada tingimusel, et toetuse saaja on esitanud pikendamise taotluse enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud tähtaja saabumist. (2) Kultuuriministeeriumil Toetuse menetlejal on õigus nõuda toetuse kasutamisega seotud andmeid ja originaaldokumentide koopiaid, andes programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse saajale vähemalt 5 tööpäeva pikkuse esitamistähtaja ning tutvuda originaaldokumentidega toetuse saaja juures. (3) Kui aruandes on puudusi, võib toetuse andja anda toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks, mil peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 toodud aruande menetlemise aeg. (4) Toetuse menetleja kinnitab aruande, kui toetuse saaja on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohase tähtaja jooksul puudused kõrvaldanud, toetuse andja ei ole tuvastanud toetuse kasutamisega seotud rikkumist ning toetuse saaja on tagastanud toetuse andjale toetuse kasutamata jäägi. (5) Kultuuriministeeriumil Toetuse andjal ja menetlejal on õigus kontrollida programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse kasutamise vastavust käesolevas määruses esitatud tingimustele. § 1611. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) Otsuse toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise kohta teeb toetuse menetleja kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel juhtudel: 1) toetust on kasutatud mitteabikõlbliku kulu hüvitamiseks; 2) käesoleva määruse §-s 6 toodud eesmärki ja tulemust ei saavutatud ja/või ei viidud ellu taotluses ettenähtud tegevusi; 3) abikõlblike kulude maksumus kujunes planeeritust väiksemaks; 4) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 5) toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud neid; 6) aruanne ei ole esitatud tähtajaks; 7) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta 1) kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse; 2) kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse. 11 (3) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (4) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. (5) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. (6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga maksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse. (7) Toetuse tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on toodud ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamise taotlusele peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid, mida toetuse andja nõuab. (8) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse kümne tööpäeva jooksul ajatamise taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (9) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse menetleja. (10) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus saadetakse toetuse saajale e-keskkonna kaudu või tähtkirjaga posti teel. (11) Kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt toetust tagasi, võib ajatamise otsuse tunnistada kehtetuks. Ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral peab toetuse saaja maksma toetuse tagasi kolmekümne kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamisest arvates. (12) Kui tagasimaksmisele kuuluvat toetust tähtaja jooksul tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimaksmisele kuuluva toetuse tagasi eraõiguses alusetu rikastumise kohta kehtivate sätete kohaselt. § 1612. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse jäägi tagastamine Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse saaja tagastab toetuse osalisel kasutamisel kasutamata jäänud osa toetusest, kui see ületab 5 eurot, samal ajal aruande esitamisega. § 1613. Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse tagastamine (1) Programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse saaja tagastab käesoleva määruse §-des 10 ja 11 sätestatud tingimustele mitte vastavalt kasutatud toetuse 10 tööpäeva jooksul Kultuuriministeeriumi vastavasisulise kirjaliku nõude saamisest arvates. 12 (2) Lisaks tagastab programmi „Raamatukogude kiirendi“ toetuse saaja toetuse, kui ei ole täidetud käesoleva määruse § 14 lõigetes 1, 2 või §-s 15 esitatud nõuet. § 1614. Täiendavad programmid Lisaks alalisele programmile võib välja kuulutada teisi rahvaraamatukogude tegevust toetavaid programme, mille eesmärk on rahvaraamatukogudes avalikele teenustele ja informatsioonile vaba juurdepääsu tagamine ning üldkasutatava andmesidevõrguga ühenduse loomise ja asjakohaste tehniliste vahendite soetamise toetamine.“ Piret Hartman Minister Tarvi Sits Kantsler 13