Kiri

Lp pr Piret Hartman Kultuuriminister 21.09.2022 Eraetendusasutuste tegevuse riikliku toetamise kriteeriumidest Lugupeetud kultuuriminister pr Hartman Väljendame esmalt oma siirast tänu riigile, kes Kultuuriministeeriumi kaudu on eraetendusasutustele, sh Sihtasutusele Theatrum , andnud aastate jooksul olulises mahus finantsilist tuge nii tegevuskulude katmiseks kui viimasel paaril aastal ka koroonapandeemia mõjude leevendamiseks. Oleme lootusrikkad, et praegustel keerulistel aegadel leiab riik jätkuvalt tahet ja võimalusi eraetendusasutuste riigieelarveliseks toetamiseks, aidates sellega oluliselt kaasa erateatrite jätkusuutliku tegevuse säilita miseks. SA Theatrum saadab kultuuriministri määruse „Riigieelarvest etendusasutuste toetamise tingimused ja kord“ eelnõu kohta oma ettepanekud ja märkused eraldi, eile algatatud kooskõlastamismenetluses nimetatud tähtajaks. Siinjuures aga meie ettepanekud ja tähelepanekud, mida palume võimalusel arvestada praegu toimuva eelarvemenetluse raames: 1. Peame oluliseks, et kui riiklikult kaalutakse ka ettevõtete toetamist energiakulude (gaas, elekter jne) katmisel, siis oleksid toetatavate hulka arvatud ka sihtasutustena tegutsevad etendusasutused , sh erateatrid. Lisaks kuulub nt Theatrumi struktuuri teatrikohvik kui igapäevaselt tegutsev toitlustusasutus, mis leiaks ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste toitlustusasutustega, kui võimalikud toetusmeetmed sihtasutustele ei laiene. 2. Arusaadavalt on ministeeriumi prioriteet piisavate finantsvõimaluste tagamine eelkõige riigi etendusasutustele, kuid ilmselt ei ole vaidlust selles, et eraetendusasutustel oma mitmekesisuses on oluline koht kultuurielu rikastamises ning meie rahvuskultuuri säilitamises ja edendamises. Seetõttu palume mõista, et eraetendusasutused peavad oma tegevuse jätkamiseks lahendama samasuguseid probleeme nagu teised kultuuriasutused – tuleb tagada töötajate palgakasv (mis on tingitud ka sellest, et oluline hulk näitlejaid kuulub katusorganisatsioonidesse, mille liikmetele tuleb kohaldada vähemalt kultuuritöötaja miinimumtasu ning selle tõstmine, mis on hädavajalik, toob kaasa täiendavad palgafondi kulud ) ; kommunaalkulude oluline kasv; risk omatulude vähenemiseks, kuivõrd teatrikülastajad võivad oma isiklike finantsmurede tõttu vähendada kultuurile minevaid kulutusi; piletihinna suurendamine ei ole praegu realistlik. 3. Üleminek uuele tegevustoetuste eraldamise süsteemile (1.1.2023) toimub tegelikult hooaja keskel. Usutavasti on mõistetav see, et tegevuslikult oleme planeerinud tegevuse kogu hooajaks ning kui finantseerimisstruktuuris toimuks nüüd kardinaalne muutus (ehk nt uue süsteemi järgi ei eraldataks riigitoetust üldse või selles suurusjärgus, mis on olnud varasemalt), oleks väga keeruline leida nii lühikese ajaga finantseerimise lisavõimalusi. Seetõttu, kui võimalik, oleks oluline teatud üleminekuperiood , mis võimaldaks siiski ka erateatritel täita neid kohustusi, mis on võetud kasvõi külalislavastajate ja -näitlejate ees (kuna kevadiste lavastuste prooviperioodid on juba ju käimas ning kokkulepped tasustamiseks sõlmitud). 4. Oluline on, et ka erateatrid saaksid suurema kindluse nendele eraldatava riikliku toetuse kohta pikemaks perioodiks (nt kolmeks aastaks) . Pikema ajalooga erateatrid on oma stabiilset tegevust kindlasti tõestanud ning on palve kaaluda pikemate raamlepingute võimaluse sissekirjutamist õigusaktidesse . 5. Teatrite tegevus ja informatsioon on avalik või riigiasutuste jaoks registritest (nt Töötamise registrist) kergelt kontrollitav. Seetõttu on palve kaaluda taotlemisega seonduvalt ka värske ehk jooksva aasta (antud juhul 2022. a) seisu arvestamist taotlemiskriteeriumides. See, et võetakse arvesse 2020. ja 2021.a (ehk oluliselt määral koroonapandeemiast mõjutatud aastate) tegevustulemusi, ei ole 2023.a finantsotsuseid tehes piisavalt põhjendatud (mh tundub, et teatreid võidakse nö karistada juba teist korda selle eest, et 2020.a tuli ära jätta külalisetendused Eesti teistes paikades, millega juba vähendati 2022.a eraldisi, kus otsustati arvesse võtta 2020. aasta näitajaid ) . 6. On väga oluline (ning oleks märgiks, kus riik ja erasektor teevad koostööd, kuigi sama põhimõte võiks olla arvesseminev ka riigiteatrite puhul), et ühe kriteeriumina, mida positiivselt hindamisel arvestataks, tuleks juurde ka näitaja, kuimitu näitleja-, lavastaja- või dramaturgikohta on erateater juurde loonud nende jaoks, kes vastavatel erialadel lõpetasid nt viimase kahe aasta jooksul riiklikult akrediteeritud õppekava. Näitlejakoolitus on kallis ning teatrite jaoks võiks olla stimuleeriv selle riiklik väärtustamine , kui oma truppidesse kaasatakse neid, kes selle koolituse värskelt on läbinud. 7. Hindamiskriteeriumides võiks olla koht selle arvestamisel, kuipalju korraldab erateater koostööprojekte või teeb koostöölavastusi õppeasutustega, mille õppeprogrammides on teatrialane õpe (eriklassidena vm viisil). See on osa teatriharidusest, üldse laiemalt kultuurialasest haridusest, millesse panustamine nõuab kindlasti ressurssi ja võiks samuti olla riigi tasandil väärtustatud. Samuti võiksid kriteeriumid hõlmata seda, et ka erateatri tegevused, mis koolituste, teemaõhtute vm viisil erinevaid vanusegruppe teatri ja kultuuri alal harivad , saaksid hindamisel positiivselt esile toodud. 8. On kahtlemata mõistetav, et lõplikult saab riigieelarvelised eraldised otsustada alles pärast seda, kui ministeeriumi koondeelarve on kinnitatud. Samas on hindamine võimalik läbi viia siiski juba riigieelarve menetlusega paralleelselt ning seetõttu palume kaaluda otsustusprotsessi kujundamist selliselt, et juba detsembri lõpus saaks erateater teada, kas ta saab järgmisel aastal riiklikku toetust ja millises mahus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Peterson Erik Salumäe Theatrumi kunstiline juht Theatrumi juhatuse liige