Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on kooskõlastamise menetlusetapis lisandunud uusi andmeid või dokumente. Eelnõu toimik: KEM/22-0994 - Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri Kooskõlastamine algatati 20.09.2022 08:29 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.10.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ebfe889c-5557-490b-8cc0-6c7c7aa0e498 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ebfe889c-5557-490b-8cc0-6c7c7aa0e498?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid 27.08.2022 nr 1-4/22/1581-2 Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja dokumentide kooskõlastamiseks esitamine Keskkonnaministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu dokumendid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas minister Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse seletuskiri 3. Kaitseala kaardid Kadri Kasuk, 5664 4509 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 16.08.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Tallinn 1 Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse § 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eesmärk 2 (1) Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta: 1) Võhandu jõe keskjooksu ürgorgu, selle lisaorge, oruveerudel esinevaid liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid, ürgorgu ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke ning kaitsta ohustatud kaitsealuseid liike ja nende elupaiku; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260)³, allikad ja allikasood (7160), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450) ning liivakivipaljandid (8220); 3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab II lisas, ning nende elupaiku. Need liigid on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ning lisaks kaitstakse II kaitsekategooria liiki jäälindu (Alcedo atthis) ja tema elupaika. (2) Kaitseala maa- ja veeala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Võhandu jõe ürgoru piiranguvööndisse. (3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega. § 2. Kaitseala asukoht (1) Kaitseala asub Põlva maakonnas Räpina vallas Leevi, Himmiste, Vareste, Viira, Süvahavva, Sarvemäe, Haavapää ja Vinso külas. (2) Kaitseala välis- ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas4. § 3. Kaitseala valitseja Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. § 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused: 1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele; 2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta; 3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta; 4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piiri kulgemise kohta; 5) kaitsekorra kohta. 2. peatükk KAITSEKORRA ÜLDPÕHIMÕTTED § 5. Lubatud tegevus (1) Inimestel on lubatud viibida, püüda kala, pidada jahti ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal. (2) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. (3) Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka radadel. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja maastikusõidukiga sõitmine on lubatud üksnes järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas põllu- ja metsamajandustöödel ning õuemaal. (4) Kaitsealal on lubatud: 1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi; 2) telkimine; 3) lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, õuemaal ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, muul juhul kaitseala valitseja nõusolekul; 4) ujuvvahendiga sõitmine; 5) karjaaia rajamine ning õuealal ja olemasoleval hoonestusalal ehitisealuse pinnaga 0‒20 ruutmeetrit ja kuni viis meetrit kõrge ehitise püstitamine. (5) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud: 1) uute ehitiste püstitamine, välja arvatud hoonete püstitamine ajaloolisel metsamaal; 2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; 3) uue maaparandussüsteemi rajamine. § 6. Metsa majandamine (1) Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud, välja arvatud järskudel nõlvadel, paljanditel ja neile lähemal kui kümme meetrit ning allikate veepiirist 20 meetri kaugusel: 2 1) turberaie, välja arvatud veerraie, langi pindalaga kuni kaks hektarit; 2) lageraie hall-lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar, muudes puistutes langi pindalaga kuni 0,5 hektarit. (2) Uuendusraiete korral peab puistu peapuuliigi keskmine vanus olema võrdne või suurem männienamusega puistutes 100 aastat, kuuseenamusega puistutes 90 aastat, kase- ja haavaenamusega puistutes 70 aastat. Säte ei kehti esimese põlvkonna kuusikutes, kui kuuse koosseisukordaja on suurem kui 94%. (3) Elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamiseks tuleb raiel, välja arvatud hall-lepikus, ühe hektari kohta jätta alles vähemalt 40 tihumeetrit kasvavaid puid või nende säilinud püstiseisvaid osi, mis ei kuulu koristamisele ja jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. (4) Kaitsealal on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. § 7. Vajalik tegevus (1) Kaitsealal on maastikuvaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. (2) Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine. § 8. Keelatud tegevus (1) Kaitsealal on keelatud: 1) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; 2) maavara kaevandamine; 3) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal; 4) liivakivipaljandite ja koobaste kahjustamine. (2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud: 1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet; 2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid; 3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut; 4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda; 5) anda projekteerimistingimusi; 6) anda ehitusluba; 7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist; 8) jahiulukeid lisasööta. § 9. Tegevuse kooskõlastamine (1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit. (2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala 3 valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse- eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes. 5. peatükk LÕPPSÄTTED § 10. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. § 11. Määruste muutmine (1) Eesti NSV Ministrite Nõukogu 4. veebruari 1964. a määrus nr 56 „Maastikuliste kaitsealade, objektide ja dekoratiivsete taimeliikide riikliku kaitse alla võtmise kohta” lisa nr 2 „Riikliku maastikulise keeluala „Võhandu jõe ürgorg” piiride kirjeldus”, millega võeti kaitse alla Võhandu jõe ürgorg, tunnistatakse kehtetuks. (2) Eesti NSV Ministrite Nõukogu metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsuse juhataja 14. veebruari 1964. a käskkirja nr 33 „Maastikuliste keelualade moodustamisest, üksikobjektide ja dekoratiivsete taimeliikide riikliku kaitse alla võtmisest” lisa 2 „Riikliku maastikulise keeluala „Võhandu jõe ürgorg” kaitse korraldamise eeskiri” tunnistatakse kehtetuks. (3) Vabariigi Valitsuse 14. juuli 2005. a määruse nr 183 „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas” lisas esitatud kaart „Palomõisa oja” asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud kaardiga „Palomõisa oja hoiuala”. § 12. Menetluse läbiviimine Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 28. juuni 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/295 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos läbiviidud ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas. § 13. Vaidlustamine Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. 1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). 2 Kaitseala on moodustatud Eesti NSV Ministrite Nõukogu 4. veebruari 1964. a määrusega nr 56 maastikulise keeluala „Võhandu jõe ürgorg” piiride kehtestamisega. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 507 hõlmab kaitseala Võhandu jõe ürgoru loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Kaitseala välis- ja vööndi piir on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis (www.maaamet.ee). 4 5 Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee. Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Keskkonnaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 1. Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala Lisa 2. Palomõisa oja hoiuala 5  Vabariigi Valitsuse määruse „Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva kaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda ning korrigeeritakse kaitseala välispiiri. Kaitseala asub Põlva maakonnas Räpina vallas Leevi, Himmiste, Vareste, Viira, Süvahavva, Sarvemäe, Haavapää ja Vinso külas. Võhandu jõe ürgorg on olnud kaitse all alates 1964. aastast, kui piiride kehtestamisega moodustati Eesti NSV Ministrite Nõukogu 4. veebruari 1964. a määrusega nr 56 maastikuline keeluala „Võhandu jõe ürgorg”. Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva kaitseala kaitse-eesmärke ja kaitsekorda. Muudatuse on tinginud vajadus viia kaitstava ala kaitsekord kooskõlla kehtivate õigusaktidega ja tagada nõukogu direktiivi nr 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüüpide kaitse ning II lisas nimetatud liikide kaitse. Moodustatav kaitseala hõlmab Natura 2000 võrgustiku Võhandu jõe ürgoru loodusala. Kaitstava ala piiri korrigeeritakse, et see oleks looduses paremini järgitav ning pindala vähendatakse, et kaitseala koosseisu jääksid vaid kõrget looduskaitselist väärtust omavad alad. Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kadri Kasuk (tel 5664 4509, e-post [email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Eleri Laidma (tel 5304 7558, e-post [email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi on teinud Advokaadibüroo FORT vandeadvokaat Margus Kõiva (tel 528 8090, e-post [email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik eelnõu ministeeriumitevahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson, (tel 680 7424, [email protected]), keeleliselt on toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post [email protected]). 2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus 2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele Kaitseala eesmärk on kaitsta Võhandu jõe keskjooksu ürgorgu, selle lisaorge, oruveerudel esinevaid liivakivipaljandeid, allikaid, koopaid, ürgorgu ümbritsevaid kultuur- ja loodusmaastikke ning kaitsta ohustatud kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Samuti on eesmärk kaitsta loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe jõed ja ojad (3260), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450) ning liivakivipaljandid (8220). Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. Liikidest on eesmärk kaitsta loodusdirektiivi II lisas nimetatud liike, milleks on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), ning nende elupaiku. Lisaks kaitstakse II kaitsekategooria liiki jäälindu (Alcedo atthis) ja tema elupaika. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus, haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine. Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse alla võtmise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste ohustatus, haruldus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline ja esteetiline väärtus ning loodusdirektiivi rakendamine. Haruldased ja ohustatud looduslikud mageveekogu-, paljandite-, niidu- ja sookooslused. Võhandu jõe ürgoru maastikukaitsealal esinevad looduslikud mageveekogu-, paljandite-, niidu- ja sookooslused – elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450) ning liivakivipaljandid (8220) ‒ on haruldaste ja ohustatutena lisatud loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Elupaigatüüp jõed ja ojad (3260) hõlmab Eestis vooluveekogude neid lõike, mis on püsinud looduslikus või looduslähedases seisundis. Looduslikus ja looduslähedases seisundis vooluveekogusid ohustab hajureostus, voolusängi muutmine ja voolu tõkestamine, samuti muudab ulatuslik kuivendussüsteemide rajamine lokaalset veerežiimi, mis mõjutab eeskätt väikemaid metsaojasid. Looduslikud jõed ja ojad on elupaigaks haruldastele ja ohustatud loomaliikidele ning need on kaladele oluline kudemispaik. Kaitseala peamine looduslikus seisus vooluveekogu on Võhandu jõgi Leevi paisust Reo sillani. Elupaigatüüpi liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) arvatakse lubjavaesel mullal aruniidud ja liigirikkamad poollooduslikud paluniidud ning need on levinud üle Eesti lubjavaestel aladel. Lamminiidud (6450) asuvad jõgede ja ojade, harvem järvede üleujutatavatel lammialadel ja neid leidub üle kogu Eesti, kuid rohkem suuremate jõgede lammidel. Lamminiidud on olulised paljudele lindudele. Niite ohustab hooldamise lakkamisel võsastumine. Allikad ja allikasood (7160) on nõlvade jalamil või veekogude kaldaalal asuvad survelisest põhjaveest toituvad sood. Rohurinne on liigirikas, selles kasvab ohtralt haruldaste liikide taimi. Kõige enam ohustab elupaika kuivendamine. Elupaigatüüp liivakivipaljandid (8220) hõlmab devoni liivakivi paljandeid Lõuna- ja Kagu- Eestis ürgorgude järskudel veergudel Ahja, Võhandu ja Piusa jõe kallastel, aga ka Kallastel Peipsi järve kaldal (Paal, 2004). Kõige esinduslikuma osa devoni ajastu kihtide avamusest moodustavad Kesk-Devoni liivakivipaljandid, kuhu on vooluveed uuristanud uurdeid ja koopaid (Devon Eestis, Kleesmet, A., Nestor, H., Soesoo, A., 2006.). Elupaigatüübi looduslikku arengut mõjutavad pinnavesi, erosioon ja klimaatilised tingimused (temparatuur, niiskus jne). Paljandeid ohustab külastuskoormusest tingitud ümbruse prahistamine ja paljandi pinna füüsiline kahjustamine. Keskkonnaregistris on kirjeldatud 38 liivakivipaljandit. Harilik hink (Cobitis taenia) on levinud kõigis Eesti siseveekogude vesikondades, elab laialdaselt erinevates vooluveekogudes, kuid eelistab liivase või mudase põhjaga aeglasevoolulisi elupaiku, sh vanajõgesid. Võime taluda vee madalat hapnikusisaldust võimaldab asustada ka eutrofeerunud elupaiku. Kudemiseks on oluline tihe taimestik. Peamine ohutegur on veekogude hüdromorfoloogilise kvaliteedi halvenemine (loodusliku veekogu kanaliseerimine, süvendamine, õgvendamine, maaparandustööd). Harilik võldas (Cottus gobio) on tavaliseks asukaks paljudes suuremates jõestikes, kus asustab peamiselt kärestikke ja kiire või mõõduka vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõike. Vähearvukalt leidub Peipsis ja Võrtsjärves. Suhteliselt suure hapnikunõudluse tõttu asustab võldas ainult neid veekogusid, kus vee hapnikusisaldus on püsivalt suur. Ohutegur on jõgede morfoloogilist kvaliteeti ja hüdroloogilist režiimi halvendavad tegevused. Paksukojaline jõekarp (Unio crassus) on peamiselt Euroopa liik, kes XX sajandi esimesel poolel oli sagedaim jõekarbiliik. Paksu jõekarbi arvukus on oluliselt vähenenud Saksamaal, Austrias ja Poolas. Väga haruldane on ta Belgias, Šveitsis ja Tšehhis, välja surnud Hollandis ja Briti saartel. Eestis on teadaolevalt elusate isenditega leiukohti kokku 88. Paksud jõekarbid on kannatanud vee reostamise, elupaikade olulise muutmise või hävitamise läbi. Seepärast on karpide arvukus tiheda inimasustusega piirkondades oluliselt langenud. Karpide leidumine näitab kaudselt, et vähemalt nende eluaja jooksul pole selles veekogus toimunud olulisi negatiivseid muutusi. (Liigi tegevuskava, 2017). Kollasele kivirikule (Saxifraga hirculus) sobivad elupaigad on madalsood, sh põhjaveetoitelised allikasood ja soostuvad niidud. Liigi kasvukohti ohustab niidu- ja sooalade võsastumine, sooalade kuivendamine. Liigile ei sobi kõrgekasvuliste tarnadega või pidevalt vee all olevad elupaigad. Kollane kivirik väldib ka kuivemaid soostunud niite, tihedamalt võsastunud või metsastunud alasid ning rabasid. Hemerofoobse liigina pelgab ta tugevat inimmõju. Eestiski on saanud saatuslikuks kasvukohtade kuivendamine, ülesharimine või metsastumine. Säilinud populatsioonides on enamasti vähe taimi. Jäälind (Alcedo atthis) on Eesti punase nimestiku järgi ohulähedases seisus ja arvatud looduskaitseseaduse alusel II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Jäälinnu levik on Eestis lokaalse iseloomuga, liiki esineb rohkem Lõuna-Eestis. Jäälind toitub mitmesugustel veekogudel, kuid pesitsusajal on eranditult seotud selgeveeliste jõgede ja ojadega, kus leidub väikesi kalu ja vees olevaid tüükaid, vee kohale ulatuvaid puuoksi vm varitsuspaiku. Pesakoopa kaevab kaldajärsakusse. Koguarvukuseks pakutakse 200–500 paari. Peamisteks ohustavateks teguriteks on veekogude eutrofeerumine, jõgede õgvendamine, süvendamine või korrastamine (veest ja jõe kohalt murdunud tüvede ja oksarisu eemaldamine), aga ka veekogu kvaliteedi halvenemine pärast maaparandussüsteemi rajamist ümbruskonda. Lisaks kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele on keskkonnaregistri andmebaasis registreeritud kaitsealal järgmiste kaitsealuste III kaitsekategooria liikide leiukohad: rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), soo neiuvaip (Epipactis palustris), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), karukold (Lycopodium clavatum), künnapuu (Ulmus laevis) ja valge-toonekurg (Ciconia ciconia). Registreeritud on ka II kaitsekategooria liik austria roidputk (Pleurospermum austriacum), kuid viimase 2016. aasta vaatluse käigus taime ei leitud. Arvestades kasvukoha esinduslikkust, võib kahtlustada, et esmase ‒ 1969. aasta leiu puhul on tegu kaardistusveaga. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse rakendamisel tagatakse nende liikide puhul kaitseala eesmärgi saavutamine (looduskaitseseaduse § 14 lõike 2 täitmine) looduskaitseseaduse §-s 55 sätestatud isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus looduskaitseseaduse §-s 55 sätestatud isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal. Kaitsealuste liikide, kuid kaitse-eesmärgina nimetamata liikide puhul tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib, tuginedes looduskaitseseaduse §-s 55 sätestatud isendikaitse sätetele, seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks. Ajaloolis-kultuuriline, esteetiline ja puhkeväärtus – maastik Maastik on inimese poolt tajutav, looduslike ja/või inimtekkeliste tegurite toimel ning vastasmõjul kujunenud iseloomulik ala. See definitsioon peegeldab mõtet, et maastik areneb ajas vastavalt looduses ja inimühiskonnas toimuvatele protsessidele. Maastik on tervik, mille looduslikke ja kultuurilisi osi tuleb vaadelda koos. Kogu Võhandu jõe ulatuses eristub selgelt jõelõik Leevilt Reoni oma kitsa ja kõrge ürgoruga, kus paljanduvad liivakivi müürid. Paljandeist maalilisemad on Põdramüür (16,2 m), Tsirgumüür (17,1 m), Sõjatare müür ja Kalmatu müür. Mitmetel paljanditel (näiteks Kalmatu ja Reo müür, Sõjatare müürimägi, Viira Põrguhaud ja Vokiniidu kalju) on veel kultuurilooline tähtsus. Võhandu ürgorus paiknevad ka kolm märkimisväärset rändrahnu, neist Kalevipoja Lingukivi on seotud rahvapärimusega. Jõe kaldad on liigendatud paljude lisaorgudega nagu Ojasuu org, Pikkorg, Viira org, Suurorg ja Süvaorg, samuti suubuvad Võhandu jõkke mitmed ojad (Palumõisa oja, Sokkoja ja Silkoja). Mitmetest allikatest omapärasem on Märaläte, mis voolab kaljust välja 1,25 ja 1,4 m kõrguselt kahe peene joana. Jõgi voolab läbi männi- ja segametsade, mis vahelduvad niidualadega. Võhandu jõe suure languse tõttu on aegade jooksul ehitatud kokku seitse vesiveskit: Leevi, Ojasuu, Lauri, Kassi, Viira, Süvahavva ja Reo. Neist mõnedest on jäänud järgi vaid veskikohad, tuntuimad ja tänini terviklikumalt säilinud vesiveskid on Viira ja Süvahavva veskid. Muinaseestlased on pidanud kogu jõge pühaks. Jõe kaldas asuvat Uku koobast tunti rahvasuus kui muistsete jumalate koda. Kaitseala piires on 22 muinsuskaitsealust objekti – nendeks on kääpad, veskid ja veskite juurde kuuluvad hooned. Arheoloogiamälestisena on muinsuskaitse all kalmistu nn Looritsa liivaauk ja kääbas Kalmatu müüri juures. Süvahavva külas, jõeoru serval, asub ka muinasasulakoht. Kaitsealuses jõeorus asub u 50 pärandkultuuri objekti. Neist suur osa on seotud vana vesiveski kultuuriga. Olulise ajaloolis-kultuurilise tähtsusega on jõe vahetus läheduses säilinud rohkem kui sajandivanune asustus koos sellest tuleneva teedevõrguga. Võhandu jõe ürgoru iseloomulikud maastikumustrid on tekkinud aastasadade jooksul ja need on väärtuslikud nii looduslikust, kultuurilis-ajaloolisest, rekreatiivsest kui ka esteetilisest aspektist. Kaitseala esteetiline väärtus seisneb eelkõige jõelt ja kõrgematelt kohtadelt avanevates vaadetes ümbritsevale maastikule. Kõigi nende väärtuste sümbioos loob kaitsealast meeldiva puhkeala. Võhandu jõe ürgorg on tuntud sihtkoht veematkajatele. Võhandul korraldatakse igal kevadel Võhandu maratoni, mille osalejate arv on näidanud kasvutrendi. Kitsaskohaks on võsastumine ja vaadete kinnikasvamine, mistõttu väheneb maastiku maalilisus. Ajaloolis-kultuuriliste väärtuste kaitse on võimalik määral, mis ei lähe vastuollu Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidega. Teaduslik väärtus Võhandu jõe ürgoru paljandid omavad suurt tähtsust piirkonna geoloogilise ehituse selgitamisel. Enamus paljanditest on olnud teadusliku uurimise objektideks. Nendest pärit paleontoloogilised leiud on olnud aluseks biostratigraafiliste piiride määramisel. Settekivimite koostise ja kihilisuse ning lõhede süsteemide iseärasuste alusel on interpreteeritud Devoni ajastu settekeskkonna tingimusi ja tektooniliste liikumiste iseloomu. Nende ürglooduse objektide säilitamine on jätkuvalt oluline nii teaduse, üldise loodushariduse kui loodusturismi seisukohast. Suurt paleontoloogilist tähtsust omavad Essi, Kusto, Ratta, Suur- ja Väike- Ütsealutse müür ning Takerpuu mägi. Neist kõige kehvemas seisus on tänaseks Essi müür, mis on ülemaailmselt tuntud fossiilsete kalade leiukoht ja lisaks veel Burtnieki kihistu Abava kihistiku stratotüüpne paljand. Loodusdirektiivi rakendamine Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele. Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala hõlmab täies ulatuses Võhandu jõe ürgoru loodusala. Loodusalal on eesmärgiks seatud loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide, milleks on jõed ja ojad (3260), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), liivakivipaljandid (8220), kaitse ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide, milleks on harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ning paksukojaline jõekarp (Unio crassus), kaitse. See on ühtlasi Eesti riigi rahvusvaheline kohustus. Mets ja looduse mitmekesisus Siinne mets oma suhteliselt kõrge keskmise vanuse ja loodusliku ilmega omab suurt looduskaitselist ja puhkeväärtust. Esteetilisest küljest eelistavad inimesed keskmisest vanemaid puistuid noorematele. Maastikukaitse võtmes loovad need metsad ala üldilme, raamistades jõelt või ka ürgoru nõlvalt avanevaid vaateid. Eriline on kaitseala keskosa, mis võlub põlismetsade ning kaunite vaadetega niitudelt ja kaljuseintelt. Lisaks maastikuvaadete kujundajana on metsaökosüsteemil oluline roll ka liigilise mitmekesisuse hoidjana. Kuna väljakujunenud metsakooslustes on liikide mitmekesisus noorte ja keskealiste metsadega võrreldes üldjuhul suurem, on vanad metsakooslused väärtuslikumad. Vanades metsades on hulk liike, mis inimtegevuse tulemusena hävivad, kuid millel on oluline roll metsa aineringes: puitu lagundavad seened, putukad, samblad, samblikud jt (Laas, E. jt. 2011. Metsamajanduse alused). Lisaks aitavad siinsed metsad hoida Võhandu kõrgeid kaldaid erosiooni eest, takistavad põllumajandusliku reostuse jõudmist jõkke, samuti pakuvad metsad elupaiku erinevatele liikidele. Väärtuslikumad on just vanemad metsad: üle 70 a lehtpuud ja 80 a okaspuud. Vähemalt pool (55%) kaitseala pindalast moodustab metsamaa. Puistute keskmine vanus on 68 aastat. Üle 60 aasta vanuseid puistuid on ligikaudu 70% kaitseala metsamaast. Kõige enam esineb männikuid: u 43% (pindala 116 ha), järgnevad kaasikud (25%) ja kuusikud (16%). Männikud on valitsevaks nii kõrgetel kaldapealsetel, oosidel kui ka siin vähelevinud madalates nõgudes asuvatel sooaladel. Kase ja kuuse osatähtsus peapuuliigina suureneb viljakatel nõlvadel ja kaldajärsakutel. Veel tasub märkida hall-lepikute (u 6%) osatähtsust kaitseala metsamaa pindalast. See liik esineb enamasti lamminõlvadel nii suuremate puhtpuistutena kui ka ositi teiste puistute vahel väikeste üksustena. Metsakasvukohatüüpidest on suurima pindalaga jänesekapsa kasvukohatüüp (48%), kus kasvab valdav osa kuusikutest, kaasikutest ja haavikutest. Samuti kasvab seal ligi ¼ kaitseala männikutest, mille levik on veel arvukam ainult pohla kasvukohatüübis. Märkimist väärivad alal esinevad vanad pärnikud, kokku 2 ha-l, sanglepikud 3,5 ha-l ja üle 80 a vanused künnapuud. Kaitsealal on registreeritud kolm vääriselupaika. Metsade looduskaitselise funktsiooni, maastiku üldilme ja rekreatsioonilise väärtuse säilitamise eesmärgil on oluline, et inimese poolt tekitatud muudatuste tulemusel jääks järgi nii vanale metsale omaseid tunnuseid kui ka maastiku ilmestavaid elemente. Metsakooslusi ohustab metsade liigne raiumine ja tormikahjustused. 2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala territoorium on olnud looduskaitse all 1964. aastast alates, asetsedes keset intensiivselt majandatud põlde ja metsi ning tal on oluline tähtsus väärtusliku ürgoru, maalilise maastiku ja loodusliku mitmekesisuse säilimisel. Seega ei ole tegemist uue kaitsealaga, vaid vana kaitsekorraga alale optimaalse kaitsekorra ja looduses jälgitava piiri kehtestamisega. Võhandu ürgorg on seotud otseselt Võhandu jõega, mis on lõheliste elupaigana kaitstav veekogu, üle kaitseala paiknevad kaitsealuste liikide leiukohad, registreeritud on kolm vääriselupaika, ürgorus leidub mitmeid väärtuslikke maastiku üksikelemente nagu liivakivipaljandid, koopad ja allikad, mis on suures osas seotud ka rahvapärimustega, kaitsealale jäävad mitmed muinsuskaitse ja pärandkultuuri objektid – kõik need väärtused kokku moodustavad ühtse terviku ja väärivad kaitset. Euroopa Liidu liikmesmaana peab Eesti korraldama Natura 2000 aladel loodusväärtuste säilimise. Seetõttu on ala jätkuv kaitse all hoidmine oluline, eeskätt loodusdirektiivi elupaikade, milleks on jõed ja ojad, allikad ja allikasood, liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal, lamminiidud ning liivakivipaljandid, kaitse-eesmärgil. Elupaigatüüp liivakivipaljandid (8220) – ürgoru maastikku ilmestavad 38 paljandit, millest enamus on olnud teadusliku uurimise objektideks. Nendest pärit paleontoloogilised leiud on olnud aluseks biostratigraafiliste piiride määramisel. 1998. aastal läbi viidud revisjoni käigus täheldati ürglooduse objektide ulatuslikku kinnikasvamist, sh sammaldumist ja mattumist, mille tõttu paljandite mõõtmed on märgatavalt vähenenud ja mitmed nendega seotud koopad kokku varisenud. Elupaigatüübi looduskaitseline väärtus seisneb kaitsealustes liikides, kes kasvavad paljandite nõlvadel või pesitsevad paljanditesse uuristatud aukudes. Kaitseala 12 km pikkune jõelõik vastab looduslikus seisus vooluveekogu elupaigatüübi jõed ja ojad (3160) kriteeriumitele. Poollooduslikud kooslused (elupaigatüübid 6270* ja 6450) on liigirikkad looduslike liikidega rohumaad, mis on kujunenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusena. Poollooduslike koosluste rohttaimestik on mitmekesine, mis loob head tingimused ka teistele elustikurühmadele. Elupaika liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal leidub kolmel lahustükil, kokku 4,2 ha. Kaks nendest (1,8 ha) on hoolduses, üks (2,4 ha) hooldusest väljas. Lamminiite on kokku 16,3 ha. Üldiselt on need jäänud hooldusest välja ning võsastuvad, vaid üksikuid niite (~3,5 ha) hooldatakse. Kuna poollooduslikud kooslused säilivad vaid mõõduka inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes, on nende püsimajäämine ohustatud inimtegevuse, peamiselt loomapidamise lakkamise tõttu ning suur osa neist on praeguseks metsastumas. Elupaigatüüp allikad ja allikasood (7160) on inventeeritud Märalätte juures 2014. aastal ligikaudu 3 ha esinduslikkusega A. Võhandu jõe ürgorus on tuvastatud esinduslik kollase kiviriku kasvukoht ning säilinud on elupaiga soodne seisund. Viimase kinnitatud 2005. aasta vaatluse järgi leiti 17 isendit, kollase kiviriku esinemist kinnitati ka 2014. aastal allikasoo inventeerimise käigus. Jäälinnule on Võhandu jõgi üks sobivaimaid elupaikasid, kuna arvukates paljandites leidub soodsaid paiku pesa rajamiseks ning jões on hulgaliselt toiduks kasutatavaid väikesi kalu. Kaitseala jõelõigul pesitseb 2017. aasta andmetel 3‒5 jäälinnu paari. Riikliku keskkonnaseire allprogrammi „Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud” registreeriti 2019. aasta seirepüügi käigus hariliku hingi (Cobitis taenia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) esinemine kaitsealal. Indikaatorliikidest vastas võldase arvukus seirelõigu elupaigalisele kvaliteedile. Kalastiku seisund hinnati seirepüügi põhjal heaks (jõgede kalastiku indeks 0,56). Paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) kaitse tegevuskava (2017) järgi elab Võhandu jões paksukojaline jõekarp, arvukuse osas kaitseala jõelõigus täpsemad andmed puuduvad. Tingituna jõe suurest langusest kaitseala piires esineb seal rohkelt kiirevoolulisi lõike, mis on elu- ja sigimispaikadena paksukojalisele jõekarbile sobilikud. Seniste teadmiste kohaselt on paksu jõekarbi seisund Eestis hea ning senised kaitsemeetmed peaksid tagama liigi soodsa seisundi. 2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik Kaitseala põhiliseks väärtuseks on Võhandu jõe ürgorg oma paljandite, koobaste, allikate, metsade, niitude, asustusstruktuuri ja nende vaheldumisega, moodustades mitmekülgse maastiku. Selle maastikulise kompleksi kaitse on ka peamiseks kaitse-eesmärgiks, seetõttu tehakse ettepanek rakendada kaitstava loodusobjekti tüübina maastikukaitseala. Maastikukaitseala on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Hoiuala kaitsekord ei taga vajalike piirangute rakendamist (nt raiete reguleerimine, ehitustegevus). Püsielupaigana kaitstakse ainult konkreetse liigi elupaika, mitte erinevate väärtustega looduskompleksi. 2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndi piir Kaitseala piiritlemisel on lähtutud loodusväärtuste paiknemisest ja ala terviklikkusest ning sellest, et ala piirid peavad olema looduses selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja ajas vähe muutuvaid objekte (teed, kõlvikud, kraavid, mõõdistatud maaüksused). Nende puudumisel kasutatakse looduses kindlatest punktidest lähtuvaid mõttelisi sirgeid. Kaitseala piir on kantud kaardile, kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaitseala pindala on 491 ha. Kaitseala ulatuse määrab ära Võhandu jõe orund lõigul Leevilt Reo sillani. Kaitseala piir on määratud nii, et see hõlmaks Võhandu jõe ürgoru keskjooksu kõige esinduslikumat ala ja sealseid loodusväärtusi. Kaitseala pindala väheneb 222 ha võrra. Muudatused on valdavalt seotud eramaadega, kaitsealalt arvatakse välja 246 ha eramaad ja samas liidetakse juurde 34 ha ulatuses uut eramaad. Pindala vähenemine on tingitud vähem väärtuslike alade (nt intensiivselt majandatavate põldude ja metsade) ning võimalusel õuealade kaitsealalt välja arvamisega. Kõige määravamaks piiri muutmise põhjuseks on asjaolu, et varasem piir oli määratud jõe telgjoone järgi (300 m kummalegi poole jõe telgjoonest), mis ei võtnud arvesse konkreetseid looduslikke olusid. Looduskaitseliste väärtuste paiknemine ja kaugus jõest on reaalsuses erinevates lõikudes erinev. Seega selline lähenemine ei vastaks kõige täpsemalt tegelikule olukorrale. Seetõttu piiritletakse kaitseala erikujuliselt lähtuvalt väärtuste paiknemisest. Maastikueksperdid soovitasid kaitseala lõunaosas ehk Leevi piirkonnas pindala pigem vähendada, kuna jõeoruga vahetult seotud ala on suhteliselt jõe lähedal. Samuti toodi välja, et kaitseala lõunapoolses otsas on toimunud jõeäärsete eramaade intensiivne hooldamine, mille tulemusel on looduslik taimestik kadunud ning asendunud väheväärtusliku liigivaese kooslusega. Teisalt soovitasid eksperdid kaitseala piiri laiendada just kesk- ja põhjaosas. Nii suuri muutusi, nagu eksperthinnangus pakuti, ei pidanud Keskkonnaamet põhjendatuks, kuna tegu on valdavalt suurte ühtlaste põllumassiividega ja metsaaladega, mis jäävad ürgorust eemale ning nende haaramine kaitseala koosseisu pole kooskõlas mõttega kaitsta Võhandu jõe ürgoru keskjooksu kõige esinduslikumat ja kompaktsemat ala. Samuti pole metsade kaitse selle ala peamine kaitse-eesmärk. Jõelõigu pikkus kaitseala ulatuses jääb endiseks (12 km). Uute alade liitmine on seotud looduskaitseliselt või maastikuliselt väärtuslike alade hõlmamisega kaitseala koosseisu ja kaitseala terviklikkuse loomisega. Piiri korrigeerimisel metsamaa ja põllumaa kõlvikut mööda suureneb kaitseala pindala Vija-Metsa (Süvahavva küla), Puniste ja Mõtsari (Vareste küla) kinnistutel. Kaitsealaga liidetaval alal esineb metsamaad, sealhulgas üle 100-aastaseid männikuid, mis toetavad kaitseala ökoloogilist toimimist ja ala kompaktsust. Suurim laiendus võrreldes varasema piiriga (ligikaudu 17 ha) jääb Himmiste külla ja puudutab Essi, Torropi-Juhani, Lauri ja Salu kinnistuid. Kuna nendel maaüksustel pole head alust piiritlemiseks, tehakse ettepanek kaitseala laiendamiseks ‒ viia piir välja teeni. Kaitseala laiendamist sel alal toetab veel mitmekesine reljeefne maastik, kus heinamaad, põllud, metsad ja õõtsiksood vahelduvad, suurendades ala maastiku- ja looduskaitseväärtust, ning ühe maaomaniku andmetel on heinamaadel kasvanud ka erinevaid käpalisi. Kaitseala lõunapiiriks on Leevi külas 18110 Rosma–Tiike–Leevi tee ja kirdes Põlva–Karisilla tugimaantee. Kõik piirikirjelduses nimetatud teed jäävad kaitsealalt välja. Võhandu jõest läänepoolne piir kulgeb põhjasuunaliselt mööda Himmiste teed Partsi teeni välja Viira külas. Selle lõigu sisse jääb suurim laiendus võrreldes varasema piiriga (lisandub ligikaudu 17 ha eramaad). See puudutab Himmiste külas Essi (87901:004:0090), Torropi-Juhani (87901:001:0225), Lauri (87901:004:1028) ja Salu (87901:004:1035) katastriüksuseid. Kuna nendel kinnistutel pole head alust piiritlemiseks, tehakse ettepanek kaitseala laiendamiseks. Ürgorg pöördub Partsi teest ida suunda ning kaitseala põhjapiir läheb mööda teid (Leevi– Soohara kõrvalmaantee, mis läheb üle pinnasteeks) kuni Mustmäe katastriüksuse (87901:001:0230) õuealani. Edasi kulgeb piir mööda kõlvikuid, õueala ja haritavat maad (nii, et need jäävad kaitsealalt välja), kuni Vija-Andrese katastriüksuse (87901:001:0560) oruni, sealt edasi mööda metsa oru lõunapoolset nõlva mööda alla ojani, ületades mõttelise joonena Aardoja (koordinaatpunktid 57,99091351 ja 27,22983254 ning 57,99084896 ja 27,23026135) ning minnes taas Vija-Andrese metsa idakülge mööda lõunasse kuni haritava maani (mõtteline sirge ühendab kahte Vija-Andrese katastriüksuse kõlvikupiiri). Kõlvikupiir on aluseks kuni Mäe katastriüksuse (87901:001:0746) piirini, kust joonistub välja selle lõunaots. Nimetatud katastriüksuse tipust läheb piir mõttelise joonena Kopli katastriüksuse (87901:001:0103) loodetippu ning sealt edasi mööda kõlvikupiiri Ivaski-Joosepi katastriüksuse (87901:001:0003) õuealani. Seejärel läheb piir mööda Ivaski-Joosepi õueala ja pinnasteed taas haritava maani, edasi mööda kõlviku piiri taas sama katastriüksuse pinnasteeni. Lõuna suunda kulgeva pinnasetee lõppedes on kuni Sokkoja mäeni aluseks haritava maa kõlvik. Siit pöördub kaitseala piir põhja ja läheb seda suunas ligikaudu 90 m mööda metsa, sealt pöördub piir itta, mööda mõttelist joont Tenso katastriüksuse (70801:001:0084) põllu edelanurka (metsaraja põhjatippu). Seejärel on aluseks taas haritava maa kõlvik kuni Sarvemäe küla pinnasteeni, mida mööda jõuab piir Põlva–Karisilla tugimaanteeni. Nimetatud maantee on ühtlasi kaitseala kirdepiiriks. Võhandu jõest idapoolne piir hakkab põhja poole kulgema Posti tee 14 katastriüksusel (87901:004:0036) mööda mõttelisi sirgeid nii, et sirged läbivad punkti koordinaatidel 57,94825402 ja 27,20887566. Edasi on aluseks kruuskattega tee ja õueala kuni Õnne-Kalda katastriüksuse (70801:001:0356) haritava maa kõlvikuni. Põld joonistub kaitsealast välja kuni Jõeveere katastriüksuse (87901:004:0096) põhjapiirini ning seda mööda teeni. Edasi läheb kaitseala piir mööda teed ja Põllu-Ojasuu katastriüksuse (87901:001:0200) piiri kuni Ojasuu katastriüksuse (87901:004:0981) õueala edelanurgani, joonistades taas õueala kaitsealalt välja. Edasi järgib kaitseala piir Uue-Ojasuu katastriüksuse (87901:001:0199) põhja- ja Põllu-Ojasuu katastriüksuse (87901:001:0200) kirdepiiri, kus Koolumäe (Põllu-Ojasuu katastripiiri suunamuutuse) juures ületab mõttelise sirgena Palumõisa oja, läbides oja looke idapoolse sopi, kuni Sabali katastriüksuse (87901:004:0701) kraavi otsani. Sealt läheb piir mööda nimetatud kraavi (kraav jääb kaitsealalt välja). Elektriliini juurest hakkab piir järgima metsa kõlvikut, seda kuni Ees-Sõrra katastriüksuse (87901:004:1104) õuealani. Viimane joonistub kaitsealast välja, kõrvalhoone otsast suundub piir mõttelise sirgena loode suunas haritava maa kõlvikuni. See jääb piiri aluseks kuni Sõrra katastriüksuse (87901:001:0501) õuealani, mis jääb taas kaitsealalt välja, seejärel on taas aluseks haritava maa kõlvik, kuni Väikesõrra katastriüksuseni (87901:001:0132). Piir ühtib Väikesõrra katastriüksuse läänepiiriga kuni pinnasteeni, mida mööda läheb piir Vareste ringi teeni. Edasi kulgeb piir mööda Varese ringi teed, kuni see läheb üle pinnasteeks, seda mööda kuni Virametsa katastriüksuse (87901:001:0047) pinnasteede hargnemiskohta, kust piir pöördub loodesse mööda pinnaseteed kuni selle otsani, kust mõttelise sirgena kulgeb piir põhjasuunas lähima kõlvikupiiri nurgapunktini. Edasi on aluseks kõlvikud, peamiselt haritav maa, kuni katastriüksuse Vija-Villemi (87901:001:0136) kirdeotsani, kus mõtteline sirge ühendab kõlvikupiiri katastripiiriga. Siia lõiku, Vareste küla pinnastee ja Vija- Villemi kirdeots, jääb kaks kaitsealal laiendust, kus piiri korrigeerimisel metsamaa ja põllumaa kõlvikut mööda suureneb kaitseala pindala Mõtsari (87901:001:0049), Puniste (87901:001:0083), Via-Villemi (87901:001:0481) ja Vija-Metsa (87901:001:0138) katastriüksustel (kokku 12 ha). Laiendused panustavad kaitseala kompaktsusesse ja suurendavad kaitseala looduslikku mitmekesisust. Edasi läheb kaitseala piir mööda Vija- Villemi katastriüksuse idapiiri rajani, mis läheb üle pinnasteeks ja seda mööda Leevi–Soohara kõrvalmaanteeni. Viimast mööda kulgeb kaitseala piir, kuni Suti-Paabu katastriüksuse (87901:001:0702) pinnasteeni. Seejärel läheb piir mööda seda pinnasteed kuni Vasseri katastriüksuseni (87901:001:0825), kohtudes seal Võhandu jõe ürgoru loodusala piiriga. Kaitseala piir kulgeb selles lõigus mööda mõttelisi sirgeid läbides katastripiiridel asuvaid punkte koordinaatidel 57,98099852 ja 27,23567869 ning 57,98088161 ja 27,23669231. Viimane mõtteline sirge lõppeb Pikklumbi juurest algaval rajal. Nimetatud teed mööda (mis läheb Palkharu katastriüksusel (87901:001:0471) üle pinnasteeks) kulgeb kaitseala piir kaitseala lõppu − Põlva–Karisilla tugimaanteeni välja. Võhandu jõe ürgoru loodusala moodustavad Palomõisa oja hoiuala, Võhandu jõe hoiualad (Põlva ja Võru maakonnas) ja Võhandu jõe ürgorg, mille kogupindala on 249, 6 ha. Kaitseala varasema piiri (jõeteljest 300 m kummalegi poole) sisse jäi loodusala 232, 2 ha ulatuses ning peale piiri korrigeerimist jääb loodusala kaitsealasse 231,5 ha ulatuses ehk 0,7 ha loodusala territooriumist jääb kaitseala piiri muutustega seoses kaitseta. Kuna tegu on kosmeetiliste muudatustega ja see pindala hajub kaitseala pikkuse peale väikeste sopistuste näol ära, siis sellega ei seata ohtu Natura väärtuste kaitstust. Kaitseala maa- ja veeala on määratud vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Võhandu jõe ürgoru piiranguvööndisse. Kaitseala piiride muutmisel tuleb arvestada, et samaaegselt tuleb muuta ka määrust „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas”, millega korrigeeritakse Palomõisa oja hoiuala põhjapiiri, nii et see jätkuvalt piirneks kaitsealaga. Muudatus puudutab Sabali ja Ojasuu-Metsa kinnistuid. 2.5. Kaitsekord 2.5.1. Kaitsekorra kavandamine Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal esinevaid loodusväärtusi (keskkonnaregistri andmed, riikliku keskkonnaseire tulemused, poollooduslike koosluste inventuur – Keskkonnaamet, 2017. aasta, eksperthinnang Võhandu jõe ürgoru maastikuliste väärtuste välja selgitamiseks ning välispiiri ettepanek ala väärtusi arvestades – 2018. aasta). Praegu kehtib alal 1964. aastal kinnitatud kaitse-eeskiri, mis vastavalt LKS § 91 lõikele 1 kehtib kuni 2023. aasta 1. maini ning alal tegevuste kooskõlastamisel on lähtutud LKS § 91 lõikes 4 toodust. Olemasolevat kaitseala välispiiri muudetakse, et see hõlmaks Võhandu jõe ürgoru keskjooksu kõige esinduslikumat ala ja sealseid loodusväärtusi. Samuti täiendatakse kaitse- eesmärke, juurde lisatakse Natura ala kaitse-eesmärgid. Kaitsekorra uuendamine tagab väärtusliku maastiku kaitse ning võimaldab kogu kaitseala sobivalt majandada. Määrusega kehtestatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane kaitsekord. Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal esinevate liikide ja looduslike elupaikade hea seisundi ning on proportsionaalne muude huvide suhtes. Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi PS) § 32). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5 tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte. Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse loodusdirektiivist riigile tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on õiguslikult sobivad: looduskaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine) täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel need hävivad. Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tervikuna tsoneeritud piiranguvööndisse. Kaitsealal kehtivad looduskaitseseaduses sätestatud piirangud määruses ettenähtud erisustega. Kaitseala seniste piiride ja kaitsekorra uuendamiseks tunnistatakse määrusega kehtetuks Eesti NSV Ministrite Nõukogu 4. veebruari 1964. a määruse nr 56 lisa nr 2 „Riikliku maastikulise keeluala „Võhandu jõe ürgorg” kaitse korraldamise eeskiri” ja sellega koos lõppeb maastikulise keeluala „Võhandu jõe ürgorg” kehtivus. Õigusselguse huvides tunnistatakse kehtetuks ka Eesti NSV Ministrite Nõukogu metsamajanduse ja looduskaitse peavalitsuse juhataja 14. veebruari 1964. a käskkirja nr 33 „Maastikuliste keelualade moodustamisest, üksikobjektide ja dekoratiivsete taimeliikide riikliku kaitse alla võtmisest” lisa 2 „Riikliku maastikulise keeluala „Võhandu jõe ürgorg” kaitse korraldamise eeskiri”. Määrusega muudetakse 14. juulil 2005. a vastu võetud määruse nr 183 „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas” § 1 lg 1 punktis 16 nimetatud Palomõisa oja hoiuala piire, et oleks ühendus kaitsealaga. Nimetatud määruse lisas esitatud Palomõisa oja hoiuala kaart asendatakse uue kaardiga. Kaitse-eeskirjaga ei reguleerita roo ja adru varumist, adru kaitsealal ei leidu ning roogu leidub väga väikestel aladel ning selle varumise reguleerimine ei ole vajalik. Samuti ei reguleerita kaitse-eeskirjaga lautri püstitamist või laiendamist, kuna lauter on merre ulatuvate kiviridadega ääristatud paatide randumiskoht, mida on võimalik rajada ainult mereranda. 2.5.2. Piiranguvööndi kaitsekord 2.5.2.1. Lubatud tegevused Kaitsealal on lubatud majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisustega. Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud kaitsealal viibida, korjata marju ja seeni ning muid metsa kõrvalsaadusi, pidada jahti ja püüda kala. Inimeste liikumist ja loodusandide kasutamist pole piiratud, kuna tegemist on olulise puhkealaga. Nende tegevuste harrastamisel pole siiani esinenud olulist mõju kaitse-eesmärkide saavutamisele. Jahipidamist ja kalapüüki kaitsealal ei piirata. Kaitsealal puuduvad liigid, keda jahipidamine kahjustaks. Samuti puudub vajadus piirata kalapüüki. Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Rahvaüritusel 50 osaleja piir on seatud vastavalt üle-eestilisele praktikale, mille kohaselt ei ületata veel oluliselt looduse koormustaluvuse piiri. Ettevalmistatud kohas (kaitseala valitsejaga kooskõlastatud puhkekoht, matkarada, õuemaa jms) on rahvaüritus lubatud ja piirarvu ei ole. Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel, jalgrattaga ka radadel. Ehitusseadustiku § 92 lg 1 kohaselt on tee inimeste, sõidukite või loomade liikumiseks või liiklemiseks ettenähtud rajatis. Kaitseala teedel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmisele kohalduvad liiklusseaduses sätestatud nõuded ja piirangud. Sealhulgas tuleb arvestada, et maastikusõidukit tohib teel liikumiseks kasutada liiklusseaduse §-s 154 nimetatud juhul, st jõgede, teede ja muude takistuste ületamiskohtades ning lumega kaetud teel, mis ei ole mootorsõidukitele ajutiselt läbitav, ning teel, kus seda lubab sellekohane liikluskorraldusvahend, samuti politsei- ja tollitöötajad ametiülesannete täitmisel, haige toimetamisel haiglasse, päästetööde tegemisel ning muudel juhtudel, mis on seotud ametiülesannete täitmisega (nagu elektri- ja sideliinide hooldus- ja parandustööde tegemine või muud sellised tegevused). Muudel juhtudel on sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas põllu- ja metsamajandustöödel ning õuemaal. Muudel tingimustel pole väljaspool teid sõitmine lubatud, sest see kahjustab taimkatet ja kaitsealuste liikide kasvukohti. Kaitsealal on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, kuna pole teada negatiivset mõju kaitseväärtuste säilimisele. Kaitsealal on lubatud telkimine. Lõkketegemine on lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, õuemaal ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel. Jalgsimatku korraldavad kohalikud maaomanikud ise ja vajadusel korraldavad ka telkimise. Juhuslikke telkijaid satub kaitsealale pigem vähe ja selle mõju kaitse-väärtustele on väike või olematu. Kaitsealal puuduvad praegu ettevalmistatud lõkkekohad. Kaitse-eeskirjaga jäetakse võimalus puhkekohtade ettevalmistamiseks, sest mõistlikus mahus ja suunatud külastamine ei sea ohtu kaitse-väärtuste säilimist. Lõket on lubatud teha koosluste taastamisel ja hooldamisel, põllu- ja metsatöödel ning kraavide hooldustöödel. Muul juhul tuleb küsida nõusolekut kaitseala valitsejalt. Piirangu eesmärk on vähendada looduses viibimise mõju ala esteetilisusele ja loodusväärtustele. Vales kohas lõkke tegemine võib kahjustada poolloodusliku koosluse rohukamarat ja metsa ning põhjustada kulu- ja metsapõlengut. Telkimisel ja lõkke tegemisel peab arvestama keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-des 35–36 sätestatut ehk need tegevused on lubatud omaniku loal. Luba telkimiseks eeldatakse olevat väljaspool selgelt piiritletavat kompaktse asustusega ala, kui omanik ei ole maatükki piiranud või tähistanud. Lõkke tegemiseks eeldatakse luba olevat omaniku poolt ettevalmistatud ja tähistatud kohas. Kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud uue karjaaia rajamine ning õuealale ja olemasolevale hoonestusalale on lubatud püstitada ehitis ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kõrgusega kuni 5 meetrit, kuna nende mõju kaitseväärtuste säilimise seisukohast on väike või väheoluline. Muudel juhtudel on ehitamine kaitseala valitseja nõusolekul igakordse kaalutlusotsusega. Keskkonnaamet hindab iga uue hoonestusala rajamisel muu hulgas, kuidas kavandatavad ehitised sobituvad maastikule ja kuidas on võimalik lahendada muude tehniliste kommunikatsioonide (kanalisatsioon, vesi, elekter) rajamine. Jätkuvalt on oluline alal maastikuilme ja vaadete säilimine ning väljakujunenud asustusstruktuuri hoidmine. Kaitse- eeskirjaga piiratakse hoonete püstitamist ajaloolisele metsamaale. Ajaloolise metsamaana antud kaitseala kontekstis käsitletakse metsamaad NL c63 topokaardi 1:10000 1972. a alusel. Kaitseala metsad asuvad valdavalt reljeefsel pinnal, kus hoone ja selle juurde kuuluva taristu rajamine kahjustaks oluliselt pinnast, rikuks pinnavormi, kahjustaks maastikuilmet, samuti muudaks väljakujunenud elukeskkonda. Nendele ajaloolistele metsamaadele jääb ka hulgaliselt vana ja looduskaitseliselt väärtuslikku metsa. Ehitustegevus neis tähendab pöördumatuid muutusi ja elustiku mitmekesisuse vähenemist, mistõttu hooneid ajaloolisele metsamaale püstitada ei lubata. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine. Kõige olulisem objekt antud maastikul on Võhandu jõgi, mis oma olemasoluga loob võimalused kõigi teiste väärtuste tekkimiseks. Jõgi on seotud ka mitme ojaga. Jõgi voolab oma looduslikus sängis ning kaldajoone suuremahuline muutmine võib muuta oluliselt maastikupilti. Lisaks avaldab kaldajoone ja veekogu veetaseme muutmine mõju väljakujunenud vee-elustikule. Samas võib ette tulla vajadus (nt paisu rekonstrueerimisel) muuta veetaset või kaldajoont. Sel juhul on võimalik kaitseala valitsejal seada tingimusi, et tegevuse mõjud oleksid kaitseväärtustele minimaalsed ning selle käigus parandatakse kaitsealuste liikide elu- ja kudemistingimusi. Kaitseala valitseja nõusolekul on kaitsealal lubatud uue maaparandussüsteemi rajamine. Regulatsioon võimaldab vajaduse korral suunata väljaspool kaitseala oleva maaparandussüsteemi eesvoolu läbi kaitseala ja kaevata uut kraavi. Kuna otsus jääb kaitseala valitseja kaalutlusotsuseks, siis ei kahjusta see regulatsioon kaitseala kaitse-eesmärke. 2.5.2.2. Metsa majandamine Kaitsealal püütakse leida tasakaal looduskaitse, maastikukaitse ning inimtegevuse ja puhkemajanduse vahel. Piirangute seadmisel on oluline arvestada, et loodusmaastikud ja inimasustus vahelduvad kaitseala ulatuses ning on omavahel põimunud. Traditsioonilise elutegevuse juurde on kuulunud ka väikesemahuline metsade majandamine. Üldine põhimõte on, et metsi ei raiuta mahus, mis ületab samaväärset taastumist. Et kaitsealal pole maastiku üldilme kiired muutused soovitavad, siis on eelistatumad järgmised raieviisid: valikraie, häilraie, aegjärkne raie ja harvendusraie. Sanitaarraieid tehakse metsa sanitaarse olukorra parandamiseks, kuid siin tuleb jälgida, et ei ohustataks elustiku mitmekesisust ja maastikuilme säilimist. Optimaalsete raiepiirangute seadmise eesmärgil on Keskkonnaamet teinud metsaregistri andmetel põhinevaid raievanuste ja langi suuruse mõju analüüse. Selleks et vältida metsa vanuselise struktuuri olulist nihkumist nooremate metsade poole, seatakse langi suurusele pindalalised ja puistute raievanusele piirangud ning reguleeritakse raievõtteid. Uuendusraietest on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud turberaie, v.a veerraie, langi pindalaga kuni 2 ha. Lageraie on lubatud hall-lepikutes 1 ha suuruse langina, muudes puistutes on lageraie kuni 0,5 ha suuruse langina. Langi suurus lageraie korral on optimaalne 0,5 ha ning turberaie korral 2 ha. Lageraiele ja turberaiele lankide suurusele seatud piirangute eesmärk on ühtlasi säilitada ka Võhandu jõe ürgoru maastike visuaalset pilti, kuna ulatuslikud muutused nende alade maastikuilmes mõjutaksid oluliselt ala esteetilist väärtust. Üle 0,5 ha suuruste lankide raiumine kahjustaks vana metsa osakaalu ja maastiku atraktiivsust (maastiku vaatelisuse ja rekreatiivsusega seotud väärtusi). Maastikku sobitumise eesmärgil keelatakse turberaietest veerraied, kuna need on oma olemuselt pikad kitsad lagedad koridorid, mis looduses häirivalt silma jäävad. Veerraie kahjuks kõneleb ka asjaolu, et soodsate tingimuste kokkulangemisel võib selle pindala osutuda suuremaks kui lubatud lageraielank ning nii tekiksid maastikku suuremad lagealad kui soovitud. Väikesemahuline uuendusraie on ajalooliselt kuulunud talumetsade majandamise juurde ning see ei ohusta kaitse-eesmärkide saavutamist. Väikesepinnaliste kuni 0,5 ha suuruste lageraietega on võimalik hoida seotust vanemate metsa osadega, et liikidel oleks võimalik levida ühest elupaigast teise. Selline piirang on vajalik kaitsealal uuendusraiete mõju leevendamiseks metsamaastiku killustumisele ja maastikuilmele. Mitmed kaitsealale jäävad puistud asuvad suure kaldega nõlvadel ehk järsakutel, mille jalamil esinevad allikad. Vältimaks erosiooni ning paljandite ja allikate kahjustamist, keelatakse uuendusraied järskudel nõlvadel, paljanditel ja neile lähemal kui 10 m ning allikate veepiirist 20 m kaugusel. Nõue on vajalik ka maastikuilme säilitamise eesmärgil. Järsakuna käsitletakse põhikaardil (Maa-ameti koostatud Eesti topograafia andmekogu (ETAK) andmetest) vastava leppemärgiga tähistatud ala. Kaitseala lõigus Võhandu jõe kallastel on 38 paljandit. Paljandeid nimetatakse valdavalt müürideks, harvem kaljudeks või mägedeks. Need on Eesti Looduse Infosüsteemi andmetel kaardistatud ürglooduse objektidena. Ideaalis majandatakse kaitseala metsi nii, et tulemus sarnaneks loodusliku olukorraga. Sellised metsad on bioloogiliselt mitmekesised ja väärtuslikud puhkemajanduslikust aspektist. Uuendusraiete korral peab puistu peapuuliigi keskmine vanus olema võrdne või suurem männienamusega puistutes 100 aastat, kuuseenamusega puistutes 90 aastat, kase- ja haavaenamusega puistutes 70 aastat. Arvestamata sätestatud vanuselisi tingimusi on lageraie lubatud esimese põlvkonna kuusikutes, kus kuuse koosseisusukordaja on suurem kui 94%. Haavikute, kuusikute, männikute ja kaasikute raiumise kõrgem kaalutud keskmine vanuse määr tugineb tõdemusel, et looduskaitse seisukohalt olulised tunnused ja mõjud eesmärkidele puuliigiti (õõnsused, tuuleluuad, suured oksad) arenevad välja puu kõrgemas eas, mis on reeglina suurem kui tema raievanus. Samuti eelistavad inimesed rekreatsioonilisest aspektist vanemaid metsi noorematele. Hall-lepikud on metsa suktsessiooni ja loodusliku mitmekesisuse jaoks olulised puistud, kuid arvestades eelkõige hall-lepikute kiiret levikut ja madalat survet nende majandamiseks, siis on lubatud nende lageraie kuni 1 ha suuruse langina. Hall-lepikute raie on vajalik maastike avatuna hoidmiseks, kuna need on metsa suktsessiooni esimene etapp niitude/põllumaade metsastumisel. Kaitsealal on hall-lepikuid kokku ~17 ha ja nende keskmine eraldiste suurus on 0,5 ha, seega lageraie lubamine lepikutes ei tekita suurepinnalisi lagealasid, mis seaksid ohtu kaitseväärtuste säilimise. Põllumaadele istutatud monokultuursete kuusikute lageraiete puhul sätestatud vanuseline tingimus ei kehti, kuna nende looduskaitseline väärtus on väike. Endistele põllumaadele rajatud esimese põlvkonna kuusikud võivad olla istutatud põllumaadele, mis on Maa-ameti nõukogude liidu topograafilisel kaardil. Selleks, et säiliksid nii mitmekesised metsad, maastiku üldilme ja rekreatsioonilised väärtused, seatakse raiete tegemisel tingimuseks säilikpuude jätmise kohustus 40 tm/ha, va hall-lepikutes. Eritunnustega puude olemasolul võiks need alles jätta juba hooldusraiete käigus. Kuna säilikpuud jäävad metsa alatiseks, siis ei tohi neid ka teiste raiete puhul metsast eemaldada. Piirangu eesmärk on see, et inimese poolt tekitatud muudatuste tulemusel jääks järgi nii metsane üldilme (täiesti lagedad alad ei domineeri maastikus) kui vanale metsale omaseid tunnuseid, mis aitavad säilitada elustiku mitmekesisust. Alles jäävad säilikpuud valitakse just eriliigiliste vanemate ja jämedamate puude seast. Sellised puud pakuvad elupaika erinevatele liikidele ning säilikpuudega raiesmikud on esteetiliselt ilusamad kui tavapärased lageraied. Säilikpuu nõue 40 tm/ha on optimaalne, et ei jääks visuaalselt lageraie muljet. Nõue ei rakendu hall-lepikutele, sest nende loodus- ja maastikukaitseline väärtus on väike. Kaitseala raieküpsete metsade keskmine hektari tagavara on 284 tm ning säilikpuude jätmise nõude korral 40 tm/ha, jääb peale lõppraiet puistute keskmiseks täiuseks 16 %, mistõttu selline piirang ei moonuta ka raieliigi tegelikku olemust. Pinnasekahjustuste vältimiseks on piiranguvööndis keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Sademeterohkel perioodil on oht, et puidu kokku- või väljaveo käigus saab raskete masinate kasutamisel pinnas ja metsa alustaimestik oluliselt kahjustada. Liigniisketes tingimustes tekivad puidu kokku- ja väljaveol pinnasesse suured roopad ning taimkate hävib. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu ka külmumata pinnaselt. 2.5.2.3. Vajalikud tegevused Kaitsealal on vajalik poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus, nagu rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses. Poollooduslike niidualade säilimiseks on kõige mõistlikum neid niita või karjatada. Kaitsealal on inventeeritud elupaika liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal 4,2 ha ja lamminiite 16,3 ha. Üldiselt on niidud jäänud hooldusest välja ning need võsastuvad, vaid üksikuid niite (~5,2 ha) hooldatakse. Enamus aladele on kas raske ligi pääseda või lausa võimatu. Kaitsealal on maastikuvaadete avamiseks ja säilimiseks vajalik puu- ja põõsarinde kujundamine ja harvendamine või raadamine kaitseala valitsejaga kooskõlastatud ulatuses. Need tööd lähtuvad eelkõige vajadusest säilitada avatud maastikuvaateid. 2.5.2.4. Keelatud tegevused piiranguvööndis Kaitsealal on keelatud maavarade kaevandamine ning puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine. Puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine vähendab kaitseala bioloogilist mitmekesisust ja maastikuilmet. Maavarade kaevandamine kahjustab maastikuilmet ja kaitseala pinnamoodi. Biotsiidi, taimekaitsevahendit ja väetist lubatakse kasutada vaid põllu- ja õuemaal. Nende kasutamine õuemaal on lubatud näiteks viljapuude ja – põõsaste ning iluaiandusega tegelemiseks. Keelatuks jääb biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine looduslikes kooslustes, nagu metsamaa, looduslik rohumaa ja muud kaitsealal leiduvad märjemad looduslikud kooslused, kus nende mõjul vaesestub elustiku mitmekesisus ja saab kahjustada alade looduslik seisund. Need piirangud tulenevad otseselt looduskaitseseaduse § 31 lõikest 2 ning on suunatud vööndi kaitse-eesmärkide saavutamisele. Kaitsealal on keelatud liivakivipaljandite ja koobaste kahjustamine. Tihtipeale soovitakse liivakivisse jäädvustada oma nime vmt, kuid selline tegevus soodustab paljandi aeglast hävingut. Lõhedes hakkavad kasvama samblikud, samblad, rohttaimed, ka põõsad ja puud, mille juurestik murendab liivakivi. Samuti paisub lõhedes külmunud vesi sedavõrd, et kivi hakkab pragunema ning võib tekkida varing. 2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada paadisilda, seada projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist ning lisasööta jahiulukeid. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas. Praktikas on tingimuste seadmine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse majandustegevuse kahjustavat mõju kaitstavatel aladel. 3. Menetluse kirjeldus Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise menetlus algatati keskkonnaministri 28. juuni 2021. a käskkirjaga nr 1-2/21/295 „Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmise algatamine”. Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus 18. novembrist 12. detsembrini 2021. a Keskkonnaameti veebilehel www.keskkonnaamet.ee. Teated kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku kohta ilmusid 18. novembril 2021. a üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ja kohalikus ajalehes Lõunaleht. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku teade 17. novembril 2021. a. Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade kaitse- eeskirja eelnõu avaliku väljapaneku kohta Transpordiametile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Erametsaliidule, MTÜle Eesti Metsa Abiks, Räpina vallavalitsustele ning kaitsealal paikneva kinnisasja omanikele. Ettepanekud paluti edastada kirjalikult aadressil [email protected] või Karja 17a, Võru 65608 hiljemalt 12. detsembriks 2021. a. Kirjad sisaldasid teadet, et kui vastuväiteid ega parandusettepanekuid kirjas nimetatud tähtajaks ei esitata, arvestatakse, et menetlusosalistel vastuväited puuduvad. Lisaks tehti kirjas ettepanek arutada asja ilma avaliku aruteluta (arvestades COVID-19 levikut). Samuti anti kirjas teada, et eelistame suhelda sidevahendeid kasutades ja vajadusel lepime kokku kohtumised individuaalselt. Laekus üks ettepanek avaliku arutelu korraldamiseks. Andsime teada, et koroonaviiruse leviku kõige kõrgema punase taseme juures ei riski me korraldada suuremat kontaktset koosolekut. Samuti kirjeldasime, et me ei pea vajalikuks korraldada veebikoosolekut, nähes inimeste erinevat võimekust ja võimalusi veebis osalemisel. Samas pakkusime välja võimaluse kohtumisteks väiksemate huvigruppide kaupa. Palusime huvist teada anda 19. jaanuariks, ettepanekut ei esitatud. 24. jaanuaril saadeti Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile teine maaomanike ühispöördumine (viidati, et kiri saadeti tähtaegselt, kuid tehniliste tõrgete tõttu ei jõudnud kiri aadressaatideni). Pöördumises sooviti 1964. aastal loodud maastikukaitseala Võhandu jõe ürgorg (KLO1000315) kehtetuks tunnistamist, lõpetada loodava maastikukaitseala „Võhandu MKA” menetlemine meelevaldselt planeeritud piirides ning algatada hoiuala moodustamise menetlus Natura 2000 ala piirides lähtuvalt loodusala eesmärkidest. Vastuskirjas (22.02.2022 nr 1-17/22/352-2) selgitas Keskkonnaministeerium, et looduskaitse järjepidevus on läbi aja olnud tagatud erinevate õigusaktidega. Märgiti, et 2023. aasta 1. maiks tuleb kaitsekord viia kooskõlla looduskaitseseadusega ja kinnitada kaitse-eeskiri. Kirjeldati ala suurt siseriiklikku maastikulist väärtust ning mainiti, et kaitsekordade uuendamise käigus vaadatakse üle ka piiride kulgemine, vajadusel ala suurendades või vähendades. Juhiti tähelepanu, et loodusalal on veel eesmärke peale jõe elustiku kaitse (kaitstakse ka elupaiku  jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lamminiidud (6450), allikad ja allikasood (7160) ning liivakivipaljandid (8220)). Selgitati, et loodusalade kaitse-eesmärkide saavutamine tagatakse siseriiklike kaitstavate objektide moodustamisega, seal väärtusi arvestavate kaitsekordade ja kaitse-eeskirjade kinnitamisega. Kuna Võhandu jõe ürgoru kaitseala ja Võhandu jõe ürgoru loodusala osaliselt kattuvad, siis on sobivaim loodusobjekti tüüp maastikukaitseala. See võimaldab kehtestada kaitsekorra, mis tagab mõlema ala väärtuste kaitse ja eesmärkide täitmise. Tabel 1. Laekunud ettepanekud Ettepaneku tegija Ettepaneku/küsimuse sisu Tulemus 87901:001:0712, Täpsustada karjaaia rajamise Arvestatatud, muudetud (§ 5 lg 4 p 5) sõnastust maaomanik regulatsiooni. ehk kaitsealal on lubatud karjaaia rajamine ning õuealal ja olemasoleval hoonestusalal ehitisealuse pinnaga 0‒20 m² ja kuni 5 m kõrguse ehitise püstitamine.  Lõkkekoha kooskõlastamise Arvestades asjaoluga, et kaitseala asub valdavalt nõue kehtestada vaid avalikele eramaal ning keskkonnaseadustiku üldosa lõkkekohtadele. seaduse §-s 36 kohaselt eeldatakse, et tähistatud kohas lubab maaomanik ka võõrastel lõket teha, kuigi maaomanik ei pruugi seda soovida, muudetakse § 5 lg 4 p 3 sõnastust ehk kaitsealal on lubatud lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, õuemaal ning kaitse- eeskirjaga lubatud töödel, muul juhul kaitseala valitseja nõusolekul. Numeratsiooni viga ptk-s 2 § 5. Arvestatud, parandatud. 87901:001:0360, AS Ettepanek kuusikute raievanuse Arvestatud osaliselt. Selgitatud, et looduslike A&P Mets langetamiseks Ia elupaikade ning mitmekesisuse kaitse seisukohast boniteediklassis 70 a ja I on kõige väärtuslikumad viljakad boniteediklassis 80 a. kasvukohatüübid. Linnuatlase ja mitmete uuringute põhjal on kõige elustikurikkamad kuuse-segametsad, kuusikud ja laialehised metsad (laane- ja salumetsade tüübirühm). Seejuures on kuuskedega tihedalt seotud kaitstavate lindude (laanerähn, kanakull, väike-konnakotkas, väike- kärbsenäpp, laanepüü) elupaikade uuringud näidanud, et soodsa elupaiga optimaalne vanus on 80+ aastat. Selles vanuses suureneb struktuurielementide (surnud puit, lamapuit) rohkus ja seetõttu ka üldine looduslik mitmekesisus. Seetõttu on kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalik lähtuda metsa bioloogilisest vanusest. Ettepanek loetakse põhjendatuks esimese põlvkonna kuusikutes, kuna nende looduskaitseline väärtus on väike. Lisastud § 5 lg 6 juurde, et säte ei kehti esimese põlvkonna kuusikutes, kui kuuse koosseisukordaja on suurem kui 94%. Probleemiks on väga tugevalt Selgitatud, et kaitsekorra väljatöötamisel on kahjustatud metsade mõistlik arvestatud metsa erinevate funktsioonidega. majandamine. Praegu nõutakse, Üheks sooviks on olnud vältida metsa vanuselise et 0,3 peab alles jääma, kuid mis struktuuri olulist nihkumist nooremate metsade kaitse-eesmärke see nõue poole. Samuti on oluline, et lagedad alad ei täidab? domineeriks ja säiliks maastiku metsane üldilme. 87901:004:1153, Kas lõkketegemine väljaspool Selgitatud, et kuna vana kaitsekord ei maaomanik õuemaad eeskirjas nimetamata reguleerinud lõkketegemist, siis juhtudel on edaspidi keelatud? (looduskaitseseaduse § 91 lg 4 ja § 31 lg 11 järgi) võib praegu lõket teha ettevalmistamata ja tähistamata kohas vaid kaitseala valitseja nõusolekul. Käesoleva määruse eelnõuga sooviti seda sätet leevendada. Arvestades asjaolu, et selle regulatsiooni vastu on veelgi huvi tuntud, siis sõnastati säte ringi: kaitsealal on lubatud lõkke tegemine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, õuemaal ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, muul juhul kaitseala valitseja nõusolekul. § 6 nimetatud tegevused Selgitatud, et kaitse-eeskirja eelnõu §-s 6 on koormavad maaomanikku, nimetatud vajalike töödena maastikuvaadete kuidas on need põhjendatud? avamist ja poollooduslike koosluste hooldamist. Kuna maaomaniku maal pole inventeeritud  Kui suur on koormise maht ja poollooduslikke kooslusi, siis see säte teda ei ulatus, kuidas seda hüvitatakse? puuduta. Kirjeldatud, et maastikuvaadete avamise teemat käsitletakse kaitsekorralduskava koostamise käigus. Selle raames võidakse teha ettepanek vaadete avamiseks ning sellisel juhul lepitakse maaomanikuga kokku, kas ta soovib ise vaadet avada või lubab riigi esindajal seda tööd teostada riigi kulul. 87901:001:0746, Arvata kaitseala koosseisust Arvestatud. Kinnistu lõunaots jääb riivamisi Ever Invest OÜ tervikuna välja kinnistu kaitsealale. Põhikaardil nähtav rohumaa on 87901:001:0746 , kuna kaitseala tegelikult haritav maa. Kaitsealuste liikide piir ulatuks ainult mõnisada m² leiukohti pole ja kinnistu hõlmamine ei anna põllumaale ja ei oma olulist kaitsealale midagi juurde. Siin on võimalik mõju kaitstavate liikide ühitada kaitseala piir katastri piiriga. elutingimustele. 70801:001:0356, Ettepanek muuta sõnastust Arvestatud. Muudetakse sõnastust: „Kaitseala osaühing Reteera selgemaks seletuskirjas lk-l 9 piiride muutmisel tuleb arvestada, et samaaegselt seoses Palomõisa oja hoiuala tuleb muuta ka määrust „Hoiualade kaitse alla piiri muutmisega. võtmine Põlva maakonnas”, millega korrigeeritakse Palomõisa oja hoiuala põhjapiiri, nii et see jätkuvalt piirneks kaitsealaga.” Muudatus puudutab Sabali ja Ojasuu-Metsa kinnistuid. 87901:001:0462, Minu vanavanemate maa ostu- Selgitatud, et Eesti Vabariigi põhiseaduse § 5 maaomanik müügi lepingus ei ole kirjas, et järgi on Eesti loodusvarad ja loodusressursid Keskonnaamet oleks ostu rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. finantsiliselt toetanud. Pole Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala Keskonnaametil sellel maal territoorium on olnud looduskaitse all midagi toimetada ja valitseda. 1964. aastast. Kaitseala õigusliku järjepidevuse Ma saan ise hakkama! See on kohta saime kinnitust 2019. a minu kindel seisukoht ja palun ekspertorganisatsiooni SA Keskkonnaõiguse sellega arvestada. Keskuse juristilt. Keskkonnaameti hinnangul väärib kaitseala jätkuvalt riiklikku kaitset. Määrusega kehtestatakse kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide kohane optimaalne kaitsekord. Kaitsekorra uuendamine tagab väärtusliku maastiku kaitse ning võimaldab kogu kaitseala sobivalt majandada. Veel selgitatud kaitseala valitseja rolli, milleks on tegutsemislubade andmise otsustamine ja tingimuste seadmine, looduskaitseliste tegevuste korraldamine, kaitstava objekti nõuete täitmise jälgimine ja järelevalve teavitamine avastatud õigusrikkumistest. 87901:001:0889, Punni talu piires ühildada Ei arvestatud. Kirjeldatud, et algusest peale on maaomanik kaitseala piir kas metsa piiriga lähtutud sellest, et alal esineb kaitseväärtusi või Natura 2000 piiriga. suuremal alal kui Natura ala ning need pole pelgalt seotud kaitsealuste liikide ja elupaikadega, vaid ala teeb väärtuslikuks erinevate loodus- ja kultuuripärandi komponentide esinemine ja põimumine. Selgitatud asjaolusid, mida piiritlemisel on arvestanud, sh maastikulist eksperthinnangut. Arvamuses viidati ka põhimõttele, et võimalusel jäetakse vähem väärtuslikud alad (põllud) ja õuealad kaitsealast välja, ning küsiti, miks ei rakendata seda Punni talu puhul. Selgitatud, et kaitseala piirile jääb veel teisigi õuealasid ja põllumaid. Selles osas, kus eksperdid maastikuväärtusi ei näinud, otsustati õuealad ja põllumaad kaitsealast välja arvata.  Kaitseala suurendamise ettepaneku puhul tuli aga leida kompromiss. Seega lähtuti piiritlemisel ürgoru lähiümbruse kompaktsusest ja kõrgest väärtusest, seda nii loodus- kui kultuurmaastiku mõistes. Keskkonnaameti hinnangul omab Punni kinnistu kõrget maastikulist väärtust ja annab panuse ala terviklikkusele. Maaomanike ühine Ühildada kaitseala piir Natura Ei arvestatud. Selgitatud Natura alade ja pöördumine 2000 piiriga. Ollakse sisreriiklike kaitsealade erinevust lähtuvalt kaitse- 87901:004:1153, seisukohal, et kui kaitseala on eesmärkidest. Kirjeldatud, et Keskkonnaamet on 87901:004:0001, suurem kui Natura ala, siis see algusest peale lähtunud teadmisest, et alal esineb 87901:004:1031, ei aita kaasa kaitse-eesmärkide kaitseväärtusi suuremal alal kui Natura 2000 alal 87901:004:0991, saavutamisele. Märgitakse, et ei ning need väärtused pole pelgalt seotud 87901:004:1028, saada kasutada ja käsutada kaitsealuste liikide ja elupaikadega, vaid 87901:004:1035, omandit oma äranägemise järgi siseriiklikult on alal suur maastikuline väärtus. 87901:001:0738, ning raskendatakse Lisatud, et Põlvamaa maakonnaplaneeringu 87901:001:0716, majandustegevust. Mainitakse, „Asustust ja maakasutust suunavad 87901:001:0868, et piirangud pole piisavalt keskkonnatingimused” järgi kuulub Võhandu jõe 87901:001:0712, põhjendatud ja pole aru saada, ürgorg I tähtsusklassi ja on kõrge maakondliku 87901:001:0889, miks on tarvis nii suurt tähtsusega ala. Samuti peetakse Räpina valla 87901:001:0003, maastikukaitseala. Märgitakse, üldplaneeringu eelnõu (jaanuar 2022) kohaselt 87901:001:0091, et kaitse-väärtused saavad oluliseks maakonnaplaneeringuga määratud 87901:001:0083, säilida koostöös maaomanikega väärtuslike maastike, sh Võhandu jõe ürgoru 87901:001:0230, ning mida vähem on erinevaid säilimist. Ka maastikueksperdid on välja toonud, 87901:001:0103, piire ja piiranguid, seda et Võhandu ürgorg on Eesti mõistes oluline, suure 70801:001:1045, tõenäolisemalt peetakse neist väärtuste hulgaga ja peaks ka edaspidi olema 87901:001:0059, kinni. kaitse all („Eksperthinnang Võhandu jõe ürgoru 70801:001:1044. maastikuliste väärtuste välja selgitamiseks ning välispiiri ettepanek ala väärtusi arvestades”, AB Artes Terrae OÜ, 2018). Piirangute ja majandustegevuse osas selgitatud, et kaitse- eeskirja eelnõu kohaselt on eesmärk säilitada väljakujunenud maastikumuster läbi traditsioonilise maakasutuse jätkamisega. Soositakse niitude hooldamist ja põldude pidamist aladel, kus seda praegu tehakse. See väldib ala võsastumist ja metsastumist. Metsa majandada väikesemahuliselt, nagu seda on tehtud talumetsades. Ehitamisel säilitada alale iseloomulik asustusstruktuur. Ehk piirangud on kavandatud nii, et elanikud saaksid oma tavapärast elutegevust jätkata. Sihtotstarbelist maakasutust piiratud ei ole. Ei nõustuta määruse eelnõu §-s Selgitatud, et kaitse-eeskirja eelnõu §-s 6 on 6 nimetatud tööde nimetatud vajalike töödena maastikuvaadete kohustamisega. avamist ja poollooduslike koosluste hooldamist ning selle sätte mõte on võimaldada kaitsealal neid töid teostada ja toetusi küsida. Kuna kaitsealal on inventeeritud poollooduslikke kooslusi ja probleemiks on vaadete kinnikasvamine, siis on need vajalike töödena välja toodud. Poollooduslike koosluste säilimiseks määratud vajaliku töö tegemiseks makstakse loodushoiutoetust, mida on õigus taotleda kinnisasja valdajal. Kirjeldatud, et maastikuvaadete avamise teemat käsitleme kaitsekorralduskava koostamise käigus. Selle raames võidakse teha ettepanek vaadete avamiseks ning sellisel juhul lepitakse  maaomanikuga kokku, kas ta soovib ise vaadet avada või lubab riigi esindajal seda tööd teostada riigi kulul. 87901:004:1028, Segadus seoses mõistega Selgitatud kaitseala valitseja rolli, milleks on maaomanik „kaitseala valitseja”. tegutsemislubade andmise otsustamine ja tingimuste seadmine, looduskaitseliste tegevuste korraldamine, kaitstava objekti nõuete täitmise jälgimine ja järelevalve teavitamine avastatud õigusrikkumistest. Ettepanek rahvaürituste Ei arvestata. Selgitatud, et looduskaitseseaduse korraldamiseks vaid alusel saab rahvaürituste korraldamist kaitse- maaomaniku loal ning lubada eeskirjaga reguleerida vaid ettevalmistamata viibida eramaal ja -metsas ainult kohas. See tähendab, et ettevalmistatud kohas kokkuleppel omanikuga. piiranguvööndis on rahvaüritused looduskaitseseaduse alusel lubatud (nt õuealadel). Lisatud juurde, et kui rahvaüritus toimub väljaspool selleks ettevalmistatud kohti ehk siis maastikul ja ületatakse 50 osalejaga piirarvu, on Keskkonnaametil võimalus seada tingimusi ürituse korraldamiseks: nõuda parkimise korraldamist, käimlate paigaldamist, prügikoristamist jmt. Tingimuste seadmine on oluline, et ala kaitseväärtusi ei kahjustataks. Antud teada, et võõral maatükil viibimist reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 32. Rahulolematus telkimise sätte Ei arvestata. Viidatud, et telkimist võõral osas. maatükil reguleerib keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 35, mis on sarnane võõral maatükil viibimise põhimõtetega. Märgitud, et kaitseväärtustest lähtuvalt pole telkimise piiramine alal vajalik. Rahulolematus, et ei piirata Ei arvestata. Selgitatud, et kaitse-eeskirjaga kalapüüki ja jahipidamist. piiratakse tegevusi, mis kahjustavad ala kaitse- eesmärke. Üldist kalavarude kaitset reguleeritakse kalapüügieeskirjaga. Riikliku keskkonnaseire allprogrammi 2019. aasta aruande „Jõgede hüdrobioloogiline seire ja uuringud” järgi on kalastiku seisundit hinnatud aastati heaks kuni kesiseks. Kesised seisundihinnangud pärinevad aastatest, kus jõe veetase on olnud madalseisust oluliselt kõrgem ning püügitingimused olid seetõttu ebasoodsad. Seirepüügil 2019. a registreeriti 14 kalaliiki. Kalapüügieeskirjast rangemate piirangute seadmine pole põhjendatud. Jahinduse osas selgitatud, et jahipidamisele seatakse kaitse-eeskirjaga täiendavaid piiranguid vaid juhul, kui jahipidamine ohustab ala kaitse- eesmärke. Kaitsealal puuduvad liigid, keda jahipidamine kahjustaks, seepärast pole kaitse- eeskirjaga lisapiiranguid seatud. Jahi eesmärgiks on sageli kahjustuste ennetamine nii metsale kui põllumajandusele. Eestis on kaitsealadel palju eramaaomanikke ning seetõttu tuleb tagada, et kahju oleks minimaalne. Jaht on ka osa maaelust ning selle võimaldamine tagab traditsioonide jätkumise ning tegevusalade mitmekesisuse.  Juhitud tähelepanu, et maaomanikul on õigus jahiseaduses sätestatud ulatuses seada tingimusi oma maal jahipidamiseks. Viidati probleemidele seoses Teatatud, et Keskkonnaamet on nende Võhandu jõel paiknevate probleemidega kursis ja tegeleb asjaga oma paisudega. pädevuse piires. Tunnistatud, et kalastiku jaoks on paisud oluliseks negatiivseks mõjuteguriks, teisalt märgitud, et nende probleemide lahendamine pole antud kaitse-eeskirjaga võimalik. Lisasime veel, et paisude negatiivset mõju kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüübile jõed ja ojad analüüsitakse kaitsekorralduskavas. Ettepanek selgitada välja Antud teada, et selle küsimusega tegeletakse looduse taluvuse piir seoses kaitsekorralduskava koostamise käigus. Võhandu maratoniga. Ei näe halba metsloomade Selgitatud, et jahiulukite lisasöötmise all on söötmisel. silmas peetud ulukitele spetsiaalsete lisasöödakohtade rajamist. Üldiselt ei ole kaitsealadel lisasöödakohtade rajamine asjakohane ja need on mõistlik rajada väljapoole kaitseala. Söödakoha olemasolu ja aktiivne kasutamine võib suurendada ala liigset tallamist näiteks kaitsealuste taimede kasvukohas. 87901:001:0501, Küsiti, miks on vaja kahte Ei arvestatud. Selgitatud Natura alade ja maaomanik kaitseala, Natura ja ürgorg ning sisreriiklike kaitsealade erinevust lähtuvalt kaitse- tehti ettepanek kaitseala eesmärkidest. Kirjeldatud, et Keskkonnaamet on ühildamiseks Natura alaga. algusest peale lähtunud teadmisest, et alal esineb kaitseväärtusi suuremal alal kui Natura 2000 alal ning need väärtused pole pelgalt seotud kaitsealuste liikide ja elupaikadega, vaid siseriiklikult on alal suur maastikuline väärtus. Kirjeldati, et maa tagastamisel Selgitatud, et Võhandu jõe ürgoru pole tehtud märget, et tegu oleks maastikukaitseala territoorium on olnud looduskaitsealuse maaga. looduskaitse all 1964. aastast. Kaitseala õigusliku Ollakse seisukohal, et tegu on järjepidevuse kohta saadi kinnitust 2019. a uue kaitseala moodustamisega ekspertorganisatsiooni SA Keskkonnaõiguse ja vastavalt sellele tuleb Keskuse juristilt. Keskkonnaameti hinnangul alustada uue kaitseala väärib kaitseala jätkuvalt riiklikku kaitset. moodustamisega, mitte Võhandu jõe ürgoru iseloomulikud olemasoleva uuendamisega. maastikumustrid on tekkinud aastasadade jooksul Selguse mõttes soovitatakse ja need on väärtuslikud nii looduslikust, moodustada Natura piiresse jääv kultuurilis-ajaloolisest, rekreatiivsest kui ka kaitseala, et ametnikud ja esteetilisest aspektist. Määrusega kehtestatakse maaomanikud saaksid aru, kaitse all olevale alale kehtivate õigusaktide millised piirangud kehtivad. kohane optimaalne kaitsekord. Kaitsekorra uuendamine tagab väärtusliku maastiku kaitse ning võimaldab kogu kaitseala sobivalt majandada. Kohalduvad looduskaitselised kitsendused on ühesugused kogu kaitseala ulatuses, kaitstes ühtlasi ka Natura väärtusi, ning liigset segadust ei tohiks olla. Viidati vastuolule geoloogide Kirjeldatud, et osad paljandid võivad hooldust arvamuses ja eelnõus. Tehti vajada (nt stratotüüpsed paljandid), teised jällegi ettepanek täiendada paljandite mitte. Võhandu jõe ürgoru maastikukaitsealal kaitset käsitlevat osa ja toetuda kaitstakse paljandeid mitte ainult geoloogilisest  ekspertide arvamusele. Soovitati aspektist, vaid ka elupaigana liikidele. Paljandite teha koostööd Eesti hooldamise vajaduse küsimusi arutatakse geoloogiateenistusega. täpsemalt kaitsekorralduskava koostamise käigus, kaasates erinevad huvigrupid, sh geoloogid. Ettepanek avaliku Märgitud, et see oli ainus ettepanek avaliku hübriidkoosoleku koosoleku korraldamiseks. Juhitud tähelepanu, et korraldamiseks kõigil soovijail on olnud võimalus kahel korral osalemisvõimalusega veebis ja arvamust avaldada: nii väljatöötamise kavatsuse jälgides covid-reegleid kui ka kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohapeal. käigus. Lisatud, et esitatud ettepanekud ja küsimused on valdavalt sarnased väljatöötamise kavatsuse käigus laekunud seisukohtadega ning seetõttu ei näe suurt vajadust koosoleku pidamiseks. Antud teada, et koroonaviiruse leviku kõige kõrgema punase taseme juures ei riski Keskkonnaamet korraldada suuremat kontaktset koosolekut. Samuti kirjeldatud, et Keskkonnaamet ei pea vajalikuks korraldada veebikoosolekut, nähes inimeste erinevat võimekust ja võimalusi veebis osalemisel. Samas pakutud välja võimalus kohtumisteks väiksemate huvigruppide kaupa. Paluti huvist teada anda 19. jaanuariks, kuid ettepanekut ei esitatud. 87901:001:0822, Ei nõustuta määruse eelnõu §-s Selgitatud, et kaitse-eeskirja eelnõu §-s 6 on 87901:001:0823, 6 nimetatud tööde nimetatud vajalike töödena maastikuvaadete 87901:001:0824, kohustamisega. avamist ja poollooduslike koosluste hooldamist. 87901:001:0825, Kuna kaitsealal on inventeeritud poollooduslikke 87901:001:0826, kooslusi ja probleemiks on vaadete maaomanik kinnikasvamine, siis on need vajalike töödena välja toodud. Poollooduslike koosluste säilimiseks määratud vajaliku töö tegemiseks makstakse loodushoiutoetust, mida on õigus taotleda kinnisasja valdajal. Seega pole eesmärk maaomanikku kohustada. Kirjeldatud, et maastikuvaadete avamise teemat käsitletakse kaitsekorralduskava koostamise käigus. Selle raames võidakse teha ettepanek vaadete avamiseks ning sellisel juhul lepitakse maaomanikuga kokku, kas ta soovib ise vaadet avada või lubab riigi esindajal seda tööd teostada riigi kulul. MTÜ Eesti Metsa Ettepanek täiendada kaitse- Ei arvestata. Märgitus, et kaitsealal on Eesti Abiks eesmärkide nimekirja vanade Looduse Infosüsteemi kantud Natura metsade ning Natura elupaikade metsaelupaigad vanad loodusmetsad (9010*), 9010*, 9080*, 91D0* ja 91E0* lammimetsad (91E0*) ning soostunud ja soo- kaitsmisega. Viidatakse eelnõu lehtmetsad (9080*), tegu on väiksemate vastuolule loodusdirektiiviga: elupaigalaikudega hajali üle kogu kaitseala. loodusdirektiivi artikli 6 lõike 2 Kirjeldatud, et elupaikade seisundid on kohaselt peab Eesti võtma varieeruvad ja sidusus teiste metsamassiividega vajalikke meetmeid, et vältida kesine, mis tuleneb piirkonna maastikulisest kaitsealadel looduslike varieeruvusest. Seepärast pole metsaelupaikade elupaikade ja liikide elupaikade eraldi kaitse-eesmärgiks seadmine Võhandu jõe halvenemist ning selliste liikide ürgoru maastikukaitsealal perspektiivne. Veel häirimist, mille kaitseks alad on selgitatud, et arvestades aprillis 2014. a Euroopa määratud, kuivõrd selline Komisjoni antud viimast piisavushinnangut, on häirimine võib oluliselt Eesti Natura 2000 võrgustiku loodusdirektiivi II mõjutada käesoleva direktiivi lisa liikide ja I lisa elupaigatüüpide osas eesmärkide täitmist. pindalaline kaitstus piisav. Kuna Natura 2000 võrgustikku kuuluval Võhandu jõe ürgoru  loodusalal ei kaitsta vastavaid elupaigatüüpe, ei oodata sellelt alalt panust nende elupaigatüüpide seisundi parandamiseks. Märgitud, et metsaelupaikade ja metsaliikide osas on Natura 2000 võrgustikus alasid piisavalt, seega vajadust uusi alasid esitada või olemasolevate alade eesmärke muuta ei ole. Teatatud, et keskendutakse metsaelupaikade kaitsele teistel kaitsealadel. Lisatud, et Keskkonnaameti hinnangul puudub sellise lähenemise korral vastuolu loodusdirektiiviga. Kirjeldatud, et antud kaitseala keskseks väärtuseks on nii loodus- kui kultuurmaastik, mis on kujunenud traditsioonilise inimtegevuse tagajärjel. Siinsed väärtused pole pelgalt seotud kaitsealuste liikide ja elupaikadega, vaid ala teeb väärtuslikuks just erinevate komponentide esinemine ja põimumine. Ajaloolistele kaartidele tuginedes on maastikueksperdid hinnanud, et Võhandu jõe ürgoru vanimad niidud on olnud kasutuses mitu sajandit, seejuures rohkem kui sajandivanune asustusstruktuur ja sellega seotud teedevõrk on maastikus säilinud tänini („Eksperthinnang Võhandu jõe ürgoru maastikuliste väärtuste välja selgitamiseks ning välispiiri ettepanek ala väärtusi arvestades”, AB Artes Terrae OÜ, 2018). Võhandu jõe ürgoru piirkond on väärtusliku maastikuna esile toodud ka Põlvamaa maakonnaplaneeringus „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” ja Räpina valla üldplaneeringu eelnõus (jaanuar 2022), mille kohaselt kuulub Võhandu jõe ürgorg väärtuslike maastike I tähtsusklassi ja on kõrge maakondliku tähtsusega ala. Täpsustatud, et kaitse-eeskirja eelnõu peamine eesmärk on, et kaitsealal säiliks väljakujunenud maastikumuster. Maastikuliste väärtuste säilitamiseks tuleb jätkata senist maakasutust, st niitu niita ja põldu pidada aladel, kus seda praegu tehakse, vältida tuleb võsastumist ja metsa teket. Metsa majandamisel metsana säilib ka metsa ala, raiutud metsa asemele kasvatatakse uus mets. Seega, kui jätkub senine põllu- ja metsamajanduslik maa majandamine, säilib ka iseloomulik asustusstruktuur. Ettepanek mitte arvata kaitse alt Ei arvestata. Kirjeldatud, et senine 300-meetrine välja kõrge loodusväärtusega kaitseala piir on mehaaniline piiritlus eelkõige jõe alasid, mis on praegu Võhandu ja selle kallaste kaitseks ning ei arvesta väärtuste jõe ürgoru MKA sees, aga mis või nende puudumisega lähialal. Selgitatud, et uue plaani kohaselt kaotavad Keskkonnaameti ülesanne on leida kompromiss täielikult kaitse. Tehakse erinevate osapoolte vahel ning eelnõukohase ettepanek kasutada ekspertiisi piiriga on püütud leida tasakaal erinevate ettepanekuid ja MTÜ EMA väärtuste kaitsel. Märgitud, et piiri sisse on poolt 2019. aastal tehtud hõlmatud Võhandu jõe ürgoru keskjooksu kõige ettepanekuid piiride osas. kompaktsemalt paiknev loodus- ja kultuurmaastik. Väidetakse, et pole loogiline Selgitatud, et lausega „Looduskaitseliste väärtuste argument „Looduskaitseliste paiknemine ja kaugus jõest on reaalsuses väärtuste paiknemine ja kaugus erinevates lõikudes erinev” on Keskkonnaamet jõest on reaalsuses erinevates silmas pidanud seda, et näiteks Leevi-poolne lõikudes erinev”. kaitseala lõik, kus toimub jõeäärsete eramaade intensiivne hooldus ja seetõttu on vaesestunud looduslik taimestik, ei oma võrreldavat kaitseväärtust kaitseala kesk- ja kirdeosaga, kus ala looduslikkus ja maastiku ilmestatus mitmekesisemalt välja tulevad. Viidati, et arusaamatuks jääb Vastatud, et lausega „Jõelõigu pikkus jääb seletuskirjas lause „Jõelõigu endiseks”, on mõelnud seda, et nii nagu varem, pikkus jääb endiseks”, sisu. siis ka nüüd puudutab kaitseala 12 km pikkust jõelõiku ja selle ümbrust. Mainiti, et eelnõu seletuskirjas Täiendatud eelnõu seletuskirja. küll mainitakse ekspertiisi, aga ei põhjendata, miks ei järgita ekspertiisi soovitusi piiri osas. Märgitakse, et kaitseala pindala Ei arvestata. Euroopa elurikkuse strateegiaga ja vähendamine on vastuolus selles püstitatud eesmärkide osas märgitud, et Euroopa elurikkuse strateegiaga. nendega tegeletakse riigisiseselt tervikuna, Põhjendusena toodi, et Euroopa sarnaselt metsade range kaitse küsimusega. Liidu elurikkuse strateegia Nimetatud protsendid käivad kogu Euroopa Liidu eesmärk on kaitsta 30% kohta ning edaspidi lepitakse protsendid kokku maismaa ja 30% mereala, eriti eraldi ka riikide põhiselt. Lisatud, et Võhandu jõe loodus- ja põlismetsasid, mida ürgoru maastikukaitseala potentsiaal loodus- ja tuleb rangelt kaitsta. põlismetsade kaitsel on maastiku mosaiiksuse tõttu väike. Ettepanek kasutada kaitseala Selgitatud, et kaitseala piiri ja kaitsekorra piiritlemisel ekspertiisi ajakohastamisel on lähtunud põhimõttest, et ettepanekuid ja MTÜ EMA piirata tuleb nii palju kui vajalik ja nii vähe kui eelnevaid ettepanekuid kaitseala võimalik. Teatatud, et ei saa mööda vaadata laiendamiseks. Lähtuda asjaolust, et siinne loodus- ja pärandmaastik on esmajärjekorras Eesti looduse ja välja kujunenud igapäevase traditsioonilise maastiku kaitsest, mitte elutegevuse ja arengu tulemusel ning eesmärk on, erinevate huvigruppide et kaitsealal jätkuks tavapärane maakasutus ning arvamusest. Ühtlasi tehti see on saavutatav läbi hea koostöö ettepaneku kogu maaomanikega. Lisatud, et kuna kaitseala asub maastikukaitseala kõrge 97% ulatuses eramaal, siis peetakse vajalikuks ka kaitseväärtuse tõttu arvata maaomanikega arvestamist ning piiri kujunemisel Natura 2000 võrgustiku alaks tuleb teha kompromisse. Mainitud, et ehk laiendada olemasolevat Keskkonnameti väljapakutud piiri lahendusega loodusala. Põhjendusena toodi, säilib kaitseala keskse väärtusena ürgorg ning et Natura 2000 aladel on välja ürgoruga seotud Natura väärtused (jõgi, paljandid, kujunenud toetuste süsteem, nii poollooduslikud kooslused). Korratud üle, et saavad omanikud hüvitist metsa kaitsealal on küll inventeeritud metsaelupaikasid, ja põllu majandamise piirangute kuid nende seadmist kaitse-eesmärgiks pole eest ja seda ka Euroopa Liidu Keskkonnaamet pidanud perspektiivseks ning vahenditest. keskendub nende säilitamisele teistel kaitsealadel. Kirjeldatud, et Võhandu jõe ürgorus on tuvastatud esinduslik kollase kiviriku kasvukoht, mis on soodsas seisundis. Kollane kivirik on loodusdirektiivi teise lisa nimistus ja see on lisatud kaitse-eesmärgiks. Kasvukoht jääb loodusalale. Rohkem loodusdirektiivi liike kaitsealal ei esine, seega pole vajadust Natura ala  laiendamiseks. Märgitud, et maastikukaitse on siseriiklik eesmärk. Ettepanek arvata kõrgete Ei arvestata. Selgitatud, et ettepaneku osas muuta loodusväärtustega alade kaitse, piiranguvöönd sihtkaitsevööndiks on mis on kavatsuse järgi Keskkonnaamet seisukohal, et siinsed metsad on piiranguvööndis, küll suhteliselt vanad, omades kõrget ökoloogilist sihtkaitsevööndisse, sealhulgas väärtust, kuid pole selle ala puhul peamine kaitse- tingimusega, et on lubatud eesmärk. Samuti ei leidu kaitsealal liike, kelle raiuda kinnistul 3 tm/ha kaitseks oleks tarvis kehtestada sihtkaitsevööndi küttepuud aastas. Tuginedes režiimi. Teatatud, et optimaalsete raiepiirangute Keskkonnaagentuuri aruandele seadmise eesmärgil oleme teinud metsaregistri „Ülevaade loodusdirektiivi andmetel põhinevaid raievanuste ja langi suuruse metsaelupaikade seisundist mõju analüüse. Metsade majandamisel säilib (2013‒2018)” väidatakse, et metsamaa ja asemele kasvab uus mets. Sellega ei hoiualade ja kaitsealade kaasne kõlvikumuutusi. Teatatud, et üheselt ei saa piiranguvööndite režiim ei taga väita, et raiepiiranguid leevendatakse. Seni on metsaelupaikade säilimist. küll lageraied olnud keelatud, teisalt on lubatud Sihtkaitsevööndi režiimi olnud turberaieid kuni 5 ha suuruse langina. põhjendamiseks on eelnõu Märgitud, et maastikku sobitumise eesmärgil seletuskirjast ja keelatakse turberaietest veerraied, kuna need on eksperthinnangust välja toodud oma olemuselt pikad kitsad lagedad koridorid, metsakaitset toetavad mis looduses häirivalt silma jäävad. Selle asemel argumendid. Arvatakse, et on välja pakutud 0,5 ha suuruste lageraiete kavandatud piirangud mõjuvad võimaldamine. Veerraie kahjuks kõneleb asjaolu, (turberaie kuni 2 ha, lageraie et soodsate tingimuste kokkulangemisel võib selle kuni 0,5 ha, lageraie hall- pindala osutuda suuremaks kui lubatud lepikutes 1 ha) negatiivselt lageraielank. Kirjeldatud, et väikesemahuline metsadele ja maastikule. uuendusraie on ajalooliselt kuulunud talumetsade Mainitakse, et hetkel on lageraie majandamise juurde ning see ei ohusta kaitse- keelatud ning ei mõisteta, miks eesmärkide saavutamist. Näitena võib tuua veel Keskkonnaamet on otsustanud raievanuste tõstmise ja säilikpuude jätmise lageraiet nüüdsest lubada ja kohustuse 40 tm/ha. Selgitatud, et need teenivad leevendada raie piiranguid. nii ökoloogilsi kui maastikuilme säilimise huve. Kirjeldatakse, et VEPidel on Nõustutud, et vääriselupaigad omavad küll kõrget tihti väga kõrged loodusväärtust, kuid juhitud tähelepanu, et hetkel loodusväärtused ning on kehtib kord, mille järgi nende kaitse eramaal on ebaloogiline, et need ei ole vabatahtlik. kaitsealal kaitstud. Ettepanek muuta piiranguid Märgitud, et uuendusraied eelnõus toodud rangemaks, nii nagu seda tingimustel ei sea ohtu kaitse-eesmärkide võimaldab looduskaitseseaduse saavutamist. Biotsiidide, taimekaitsevahendite ja § 31: keelata uuendusraied; väetiste kasutamise ning maaparandussüsteemide keelata biotsiidide, rajamise osas jääb Keskkonnaamet samale taimekaitsevahendite ja väetiste seisukohale, nagu kirjeldatud väljatöötamise kasutamine piiranguvööndis; kavatsuse avalikustamise käigus saadetud keelata uute maaparandus- 20.11.2019 nr 7-4/19/15054-23 vastuskirjas. süsteemide rajamine. Viimases on selgitatud, et biotsiide, taimekaitsevahendeid ja väetisi kasutatakse peamiselt intensiivselt majandatavatel põldudel, mis jäävad jõest ja ürgorust kaugemale, samuti jääb põldude ja jõe vahele puhvrina ürgoru nõlvu kattev mets. Samuti kuna Võhandu jõe ürgoru metsad ja põllud asuvad valdavalt ürgoru kõrgematel pinnavormidel (kõrged kaldapealsed ja oru nõlvad), siis puudub seal ka tõsisem kuivendamise vajadus, seepärast ei peeta põhjendatuks lausalise keelu seadmist uute maaparandussüsteemide rajamisele. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu koostamisel on arvestatud nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50). Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil. Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 punkti 2 alapunktist 507 hõlmab kaitseala Võhandu jõe ürgoru loodusala. Seetõttu tuleb Võhandu jõe ürgoru maastikukaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi. Võhandu jõe ürgoru loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2008. a otsusega 2009/94/EC, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile 92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2008) 8046 all, ELT L 12, 13.02.2009, lk 245–392). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade nimekirja Euroopa Komisjoni 21. jaanuari 2021. a rakendusotsusega (EL) 2021/158, millega võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu neljateistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2021) 18 all, ELT L 51, 15.02.2021, lk 1–186). Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek lisada Võhandu jõe ürgoru loodusala kaitse-eesmärkide hulka kollase kiviriku kui direktiivi II lisa liigi kaitse. 5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada ürgoru kaitse all oleva lõigu ja seal esinevate loodusväärtuste säilitamise. Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2030 kui ka Ressursitõhusa Euroopa tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 (KOM(2020) 380), mis seab liikmesriigile konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi) parandamiseks aastaks 2030. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist. Võhandu jõe ürgorg on juba vana kaitsekorraga alana riikliku kaitse all, mistõttu puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ja riigiasutuste ning kohaliku omavalitsuse korraldusele. Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Meile teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub. Eelnõu avalikustamise käigus saadeti kohalikule omavalitsusele ja maaomanikele arvamuse avaldamiseks eelnõu materjalid. Looduskaitseseaduse § 9 lõike 7¹ punktide 3 ja 4 järgi on avalikustamise üks eesmärk saada menetlusosalistelt neile teadaolevad andmed, mis on eelnõuga seotud. Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega Räpina vallale maamaksutulude suurenemine ligikaudu 1115 eurot aastas (kaitseala pindala väheneb 222 ha võrra). Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse- eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril. Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisasja väärtusele vastava tasu eest. Kuna kogu Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala jääb piiranguvööndisse, kus maa sihtotstarbeline kasutamine ei ole oluliselt piiratud, ei kaasne riigieelarvesse kulusid maa riigile omandamisega. Kaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks on võimalik taotleda toetusi. Taastamistööde (puurinde liituvuse vähendamist, võsalõikust, mätaste hekseldamist, karjaaedade rajamist) teotusi reguleerib keskkonnaministri 1. juuni 2004. a määrus nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, toetuse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määradˮ ning hooldamistoetusi (niitmist ja karjatamist) maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrus nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetusˮ. Taastamistoetuste summa on olenevalt niidu tüübist ja töö iseloomust 2021. aasta seisuga kuni 590 eurot/ha. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse suurus on 85–150 eurot/ha aastas. Poollooduslike koosluste hooldamisega seoses ei kaasne riigile määruse kehtestamisega lisakulusid, kuna hooldatava ala maht võrreldes varasemaga ei suurene. Natura 2000 alal asuva erametsamaa omanikule makstakse toetust, et kompenseerida Natura 2000 metsaalade majandamisest saamata jäänud tulu. Toetuse andmise tingimused ja kord on kehtestatud 22. aprilli 2015. a määrusega nr 39 „Natura 2000 erametsamaa toetusˮ, mille kohaselt on toetuse määr piiranguvööndis ühe hektari kohta kuni 60 eurot aastas. Eramaa metsad jäävad kõik nagu varemgi piiranguvööndisse ning seega ei kaasne riigile täiendavaid kulusid. Eramaadel saamata jääva puidutulu arvutamise aluseks on võetud Natura 2000 metsaalade metsaressursi keskmine väärtus, mille alusel arvutati keskmine eeldatav aastane tootlus. Selle järgi on saamata jääv puidutulu piiranguvööndis 72 eurot/ha aastas. Kaitseala pindala vähenemisega seoses väheneb ühtlasi kaitseala metsa pindala ligikaudu 100 ha. Seega tekib puidutulu hinnanguliselt 7200 eurot aastas juurde. Riigimetsa majandamisest saamata jääv tulu ei muutu, sest muudatused riigimaad ei puuduta. SMI 2020 aruande järgi on Põlvamaa keskmine metsa tagavara 217 tm/ha. See on üldistatud keskmine. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel Ernst & Young Baltic AS läbi viidud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsi kohaselt oli 2019. aastal ühe kuupmeetri puidu töötlemisel metsa- ja puidutööstuse poolt (metsamajandus, puidu töötlemine ja mööblitootmine) loodav lisandväärtus 193,3 eurot. Sama uuringu järgi on ühe kuupmeetri puidu raiest laekuv otsene ja kaudne maksutulu 95 eurot raietsükli kohta. Kui metsa tagavara oleks 217 tm/ha, tuleks eeltoodud hinnangu järgi muudatuste tulemusel ning otsest ja kaudset maksutulu täiendavalt juurde lühiperspektiivis hinnanguliselt ~1,4 miljonit eurot ja metsa- puidutööstuse poolt luuakse lisandväärtust 2,9 miljoni euro ulatuses. Arvestades pikaajalist mõju majandusele ehk ka järgmist raietsüklit (metsa raietsükliks on arvestatud keskmiselt 80 aastat) suureneb maksutulu aastas ca 17 tuhande euro ulatuses ning lisandväärtus ca 37 tuhat eurot. Arvestades aastase inflatsiooniga 1% tekib riigil tulusid juurde ca 3,5 miljonit eurot ja kogulisandväärtust luuakse ca 7 miljoni euro väärtuses. Eeldusel, et selle muudatuse tõttu sektoris loodav lisandväärtus arvestuslikult kasvab, võib see mõjutada kuni ~0,9 töökohta metsa- ja puidutöötlemise sektoris. Arvutuse eelduseks on teoreetiline võimalus, et täna kaitse all mitteolev ressurss võetaks koheselt kasutusse, mis erinevate piirangute tõttu praktikas saaks realiseeruda vaid piiratud ulatuses (takistused metsaseaduses, ilmastikus, turuhinnas ja omaniku tahtes). 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Vaidlustamine Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada, esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse. Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.  Vabariigi Valitsuse määrus „Hoiualade kaitse alla võtmine Põlva maakonnas” Lisa (muudetud) PALOMÕISA OJA HOIUALA LEPPEMÄRGID katastripiir külapiir Palomõisa oja hoiuala Mõõtkava 1 : 4 000 0 300 Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2021 Aluskaart: ETAK, 2021. a versioon m  Vabariigi Valitsuse määrus „Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskiri” Lisa VÕHANDU JÕE ÜRGORU MAASTIKUKAITSEALA LEPPEMÄRGID katastripiir külapiir vallapiir kaitseala välispiir Võhandu jõe ürgoru piiranguvöönd Palomõisa oja hoiuala 0 1 000 Mõõtkava 1 : 12 000 Katastriüksused: Maa-amet, aprill 2021 m Aluskaart: ETAK, 2021. a versioon