Kiri

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Määruse eelnõuga kehtestatakse Teadmussiirde programmi 2022-2025 meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine“ tegevuse „Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel“ (edaspidi meetme tegevus) eesmärkide elluviimise tingimused. Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1. Nutikam Eesti esimese prioriteedi erieesmärgi „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. Käesolev määrus on koostatud Teadus- arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (edaspidi TAIE) rakendamiseks. Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõike 2 alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Pille Pikker (735 0215, [email protected]) ja peaekspert Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]), Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise valdkonna juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]) ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]). 1.1. Tegevuse taust Teadmussiire on mitmesuunaline uute teadmiste ja uuenduste leviku protsess, mille käigus kanduvad teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA) tulemused akadeemilisest sektorist teistesse sektoritesse edasiseks arendamiseks ja kasutuseks, et luua ja arendada uusi tooteid ja teenuseid. Ja vastupidi – teadmuse liikumine era- ja avalikust sektorist ka akadeemilisse sektorisse. Teadmussiire ei ole lõppeesmärk iseeneses, vaid uute toodete ja teenuste loomine ning protsesside ja muude tegevuste uuendamine. Teadmussiirdega on hõlmatud ka innovatsioonialane tegevus oma kõige laiemas tähenduses. Akadeemilise, era- ja avaliku sektori vaheline suhtlus ja koostöö on piiratud, kohalikud „teadmusvõrgustikud“ ja koostööplatvormid on vähearenenud, rahvusvahelisel „teadmiste turul“ osalemise potentsiaali ei ole ära kasutatud. Avaliku sektori suutlikkus integreerida teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni riiklikku poliitikasse, sealhulgas võtta juhtroll innovaatiliste lahenduste rakendamisel ja innovatsiooninõudluse loojana, on piiratud. Suuremahulisi arendusprojekte, teadmistepõhiseid eksperimente ja muid nõudlusest lähtuvaid innovatsioonipoliitika instrumente kasutatakse vähe selleks, et soodustada innovatsiooni ettevõtluses ja toetada akadeemilise ja ärisektori koosloomet. Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ning teadus- ja arendustegevuse-, innovatsiooni- ning ettevõtluse arengukavas käsitletavate arenguvajaduste rahuldamiseks on ulatusliku uute teadmiste ja innovatiivsete lahenduste kasutamine vältimatu. Meetme abil kavandatav sekkumise mõju avaldub mitmeti: erasektori teadusmahukus suureneb, teadusasutuste võimekus teha suuremas mahus ja kvaliteetsemat nõudlusega kooskõlas olevat teadus- ja arendustööd kasvab. Paraneb uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Kindlustatakse teadmistepõhise ühiskonna arenguks vajalik teadus- ja arendustöötajate juurde- ja järelkasv, hoogustub innovatiivsete, äri- ja teenusemudelite kasutuselevõtt, mis toob kaasa tõusu väärtusahelas, suurema tootlikkuse ning tõhusamad ja tulemuslikumad tooted ja teenused. Avaliku sektori suurenenud nõudlus teadus- ja tehnoloogiamahukate innovaatiliste toodete ja teenuste järele hoogustab teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni erasektoris ning laiem avalikkus saab kasu parematest lahendustest ühiskondlikele väljakutsetele. 2019. aasta OECD ülikooli-tööstuse (University-Industry) koostöö raporti1 kohaselt on peamiste trendide hulgas, mis mõjutab teadmussiiret, teadmiste koosloome eri sektorite poolt. Eestis on ettevõtetes töötavate teadlaste arv väike (Eesti on OECD riikide hulgas ettevõtluses töötavate teadlaste arvu poolest 1000 töötaja kohta viimaste seas2), erasektori investeeringute protsent SKPst on madal (2019. aastal oli see 0,863, EL28 keskmine oli 1,414), mis näitab, et erasektori TA alane suutlikkus on madal. Selle hoogustamiseks on sinna vaja senisest rohkem TA ja tootearenduse oskuste ja kogemustega inimesi ehk teadlasi. Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise raportis soovitati ettevõtete TA absorbeerimisvõime suurendamiseks välja töötada sektoritevahelise mobiilsuse skeeme.5 „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TAI) poliitika seire“ uuringutes6 on välja toodud, et on oluline rakendada teaduspõhist mõtteviisi era- ja avaliku sektori asutustes väljaspool akadeemilist sektorit, samuti, et sektoritevaheline mobiilsus soodustab pikemas perspektiivis laiendatud akadeemilise tööjõuturu kujunemist ning teadlaste paindlikku karjääriteed. Läbi teistes sektorites töötamise omandavad teadlased parema ettekujutuse teiste sektorite toimimismehhanismidest, tekivad oskused, sidemed, võrgustik ja teadmine, mida ettevõtlus/avalik sektor vajab ning nad saavad oma kogemust edasi kanda akadeemiasse. Ka Euroopa teadlaste harta ja töölevõtmise juhendis7 on kirjas, et: „Teadlaste tööandjad ja/või rahastajad peavad väärtustama nii geograafilist, valdkondade vahelist, teadusharude vahelist ning virtuaalset liikuvust kui ka avaliku- ja erasektori vahelist liikuvust kui olulist vahendit teadustöö tulemuste parendamiseks ja ametialaseks arenguks teadlaskarjääri igas etapis.“ Hariduse ja teaduse valdkonna OSKA raporti (2018)8 järgi on suurem osa doktorikraadiga inimesi koondunud akadeemilisse sektorisse ning kraadi omandanud ei leia väljaspool 1 OECD (2019), University-Industry Collaboration : New Evidence and Policy Options, OECD Publishing, Paris. 2 https://stats.oecd.org/ 3 Haridussilm, andmed seisuga märts 2022. 4 Eurostat, andmed seisuga märts 2022. 5 Peer Review of the Estonian Research and Innovation system: Final Report 6 Kindsiko, E., Vadi, M., Täks, V., Loite, K., Kurri, K. (2017). Eesti doktorite karjääritee ja seda mõjutavad tegurid. Tartu: Tartu Ülikool. Soomere, T., Niinemets, Ü., Niglas, K., Pilt, E., Roosalu, T., Randma-Liiv, T. (2018). Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia. 7 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/Harta-ja-juhend.pdf 8 https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2018/11/OSKA-Hariduse-ja-teaduse-uuringuaruanne-2018.pdf kõrgharidus- ja teadusvaldkonda oma kvalifikatsioonile vastavat tööd. Käesoleva toetuse üks eesmärk ongi teadlaskarjääri võimaluste mitmekesistamine ning selle läbi teadmussiirde suurendamine. Teadlaste töötamine erinevates sektorites on kasulik ka karjääriarengule. Mitmed ülikoolid on oma karjäärimudelitesse sisse kirjutanud ajutise mujal töötamise ja kogemuse omandamise (nt Tartu Ülikoolis rakendatakse teadmussiirdepõiget). Seega sektoritevaheline mobiilsus soodustab pikemas perspektiivis laiendatud akadeemilise tööjõuturu kujunemist ning teadlaste paindlikku karjääriteed9. Efektiivne teadmussiire tekib siis, kui on võimaldatud mitmepoolne liikuvus akadeemilise ja teiste sektorite vahel – teadlased saavad ajutiselt liikuda akadeemilisest sektorist välja ning tippspetsialistid akadeemiasse10. Tippspetsialistide liikumine teistest sektoritest akadeemilisse aitab viia teadusasutustesse era- ja avaliku sektori kogemust, et paremini seostada erinevate sektorite vajadusi ja võimalusi ning ehitada silda Eesti majanduse, ühiskonna ja teaduse vahele. Tippspetsialistide kaasamine ülikoolidesse aitab paremini seostada tööturu vajadusi õppe- ja teadustööga, rikastada õppe sisu (viia õppe sisu vastavaks tööandjate vajadustele, et suudetaks ette valmistada teadusliku kvalifikatsiooniga spetsialiste, kes suudavad oma teadustöö oskusi üle kanda väljapoole teaduskeskkonda) ja suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust, et vastata ühiskonna vajadustele. Sektoritevahelise mobiilsuse meetme tegevuse kavandamise taust ja vajadus tuleneb siseriiklikest prioriteetidest ja valdkondlikest probleemkohtadest, mida käsitlevad põhjalikult riiklikud strateegiad ja arengukavad. Teadmusmahukad era- ja avaliku sektori asutused panustavad TA mõju suurendamisesse ühiskonna ja majanduse vajaduste lahendamisel teadmussiirde võimekuse kasvatamise kaudu, vähendavad teaduse ja ettevõtluse vahelist lõhet ning pakuvad teadlastele paindlikku karjääriteed. Viimase hulka kuuluks ka töötamine väljaspool akadeemilist sektorit, panustades „Euroopa 2020“11 ja „Konkurentsivõime kava „Eesti 2035““ eesmärkide saavutamisse. Eesti 2035 eesmärgiks on ettevõtluse, innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasv, mis aitab kaasa tootlikkuse ja rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. Eesti teadusasutustes sündiv teadmus peab jõudma kiiremini ettevõtlusesse ning soodustama teadusasutuste koostööd ettevõtjatega. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioonisüsteem on hästi toimiv ühtne tervik, kus on tihedalt põimunud ettevõtluse ja avaliku sektori teadus- ja arendustegevus ning need toetavad üksteist. Doktoriõppe üheks probleemiks peetakse vähest praktilist väljundit ja vähest seotust mitteakadeemilise tööandja vajadustega. Ülikoolides tehtav teadustöö ei jõua piisavalt ühiskonna kasutusse või ei teki sellest hiljem ettevõtlusele ja avalikule sektorile lisandväärtust. Ülikooli vajadustele keskenduv doktoriõpe ei ole piisavalt suunatud doktorikraadiga inimeste 9 Soomere, T., Niinemets, Ü., Niglas, K., Pilt, E., Roosalu, T., Randma-Liiv, T. (2018). Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia. 10 CSTP-TIP Workshop: Boosting knowledge transfer between science and industry: New models and business practices. https://www.innovationpolicyplatform.org/KT 11 http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=COM:2010:2020:FIN:EN:PDF suuremale rakendamisele eraettevõtetes ja muudes organisatsioonides12. Doktoritööde teemad ei vasta kõige paremini tööandjate tegevusprofiilile ning seetõttu on raske leida teadustöö ühisosa ülikoolivälise maailmaga. Selle jaoks oleks vajalik edendada nn teadmussiirdedoktorantuuri (nimetatud ka ettevõtlus-, tööstus- ja koostöödoktorantuuriks) skeemi, mille puhul valmiks doktoritöö ülikooli, ülikoolivälise asutuse ja doktorandi kolmepoolses koostöös, lähtuvalt ülikoolivälise asutuse vajadusest ja huvidest. Doktoriõppe reformi käigus luuakse võimalus teadmussiirdedoktorantuuri põhimõtete väljatöötamiseks, et kasvatada teadlaste ja inseneride hulka Eesti ühiskonnas. Lisaks teadustulemuste laiema kättesaadavuse kasutamise parandamine, teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse kasvatamine ning ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahelise töötajate liikumise soodustamine. Peamised sihtrühmad, keda meetme tegevused mõjutavad: 1) ettevõtted, kes on huvitatud teadmiste- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite väljatöötamisest; kes juba tegelevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga, kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisaressursse ja -teadmisi; kellel on potentsiaali suurendada oma äritegevusega seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mahtu; 2) teadus- ja arendusasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, teadlased, doktorandid/noored teadlased, akadeemiline ja toetav personal, 3) ministeeriumid ja muud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud avaliku sektori asutused (nt kohalikud omavalitsused, munitsipaalüksused), valitsusvälised organisatsioonid, kesk- ja kohaliku omavalitsuse asutused. Tegevus vastab Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise raporti soovitustele ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ eesmärkidele. 1.2. Tegevuse eesmärk Toetuse andmise eesmärgiks on sektoritevahelise koostöö soodustamine, tõstes Eesti era- ja avaliku– ning kolmanda sektori asutuste TA alast võimekust ja mitmekesistades teadlaskarjääri läbi teadlaste ning teadmussiirdedoktorantide töötamise eri sektorites. Teiseks eesmärgiks on ülikoolides, teadus- arendusasutustes ja riigi rakenduskõrgkoolides pakutava õppe praktilisemaks muutmine tippspetsialistide kaasamise kaudu. Toetuse andmise tulemusena kasvab teadmusringlus, suureneb ettevõtete ja teadusasutuste vahel liikunud doktorantide, tippspetsialistide ja teadlaste arv ning ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide koostöös tehtud teadus- ja arendustegevuse alaste projektide arv. Lisaks kasvab ettevõtluses, avalikus– ning kolmandas sektoris töötavate doktorikraadiga isikute arv. Tegevuse eesmärk on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021- 2027 poliitikaeesmärgiga nr 1. Nutikam Eesti esimese prioriteedi erieesmärgi „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 12 Roolaht, T. (2014), Ettevõtlusdoktorantuuri (Industrial PhD) koostööprogramm. Tartu. Struktuurifondidest rahastatavate tegevuste planeerimisel on arvestatud teiste riiklike rahastusallikate eesmärke ja võimalusi ning koostoimet. 1.3. Seosed strateegiate jt arengukavadega, teiste meetmete ja tegevustega Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021-2035 (edaspidi TAIE) on teadmusiirde soodustamiseks ning teadusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse suurendamiseks ette nähtud paremate võimaluste loomine teadlaste jt akadeemiliste töötajate liikumiseks akadeemilise, avaliku ja erasektori vahel nii Eestis kui rahvusvaheliselt. Samuti on oluline igakülgne teadmussiirdedoktorantuuri toetamine. TAIE arengukava seab sihiks suurendada ettevõtlussektoris töötavate teadlaste ja inseneride arvu 3,4 korda (sihttase aastaks 2035 on 4,53 teadlast ja inseneri ettevõtlussektoris 1000 elaniku kohta). Sekkumine panustab TAIE arengukava 2021–2035 üldeesmärki „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“, alaeesmärkidesse 1. „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ ja 2. „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“ ning toetab kaudsemalt eesmärki 3. „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ja teadmusmahuka ettevõtluse kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.“ Arengukava kolmest suunast panustatakse ennekõike teadussüsteemi ja teadmussiirde suundadesse. Sekkumise põhifookus, nagu ka TAIE arengukava fookus, on teadmussiirde suunal, mis vähendab teaduse eraldatust majandusest ja ühiskonnast, võimendades teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni ühiskondlikku kasu (tõhusust) ja kutsudes esile vajalikke muutusi, sh käivitades olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Teadmussiire omakorda toetab mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Sektoritevahelise liikuvuse toetamine adresseerib ka strateegia „Eesti 2035“ arenguvajadust: „Kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamisel, aga ka olemasolevate lahenduste ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel. Vaatamata Eesti teaduse kõrgele tasemele, sünnib meil vähe ühiskonnale ja majandusele vajalikke uusi teadmistepõhiseid lahendusi.“ „Eesti 2035“ strateegiline siht on, et: „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd.“ Kui teadlased liiguvad rohkem teadusasutuste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel, tehes rohkem erialast koostööd, aitab see välja arendada uusi, targemaid tooteid ja teenuseid, mis pakuvad ühiskonnale ja majandusele uusi vajalikke teadmispõhiseid lahendusi. Lisaks teemakohastele strateegiatele lähtutakse valdkonna komisjonide – Innovatsioonipoliitika Komisjoni (IPK), Teaduspoliitika Komisjoni (TPK) ning Teadus- ja Arendusnõukogu (TAN) suunisest soodustada teadlaste ja inseneride liikumist ülikoolide, ettevõtete ja avaliku sektori vahel. Samuti soovitati Eesti teadus- ja innovatsioonisüsteemi rahvusvahelise hindamise raportis13 ettevõtete TA absorbeerimisvõime suurendamiseks välja töötada sektoritevahelise mobiilsuse skeeme, taolist toetusmeedet on soovitatud14 ka mujal. Kõige tugevamad seosed võib välja tuua vähemalt kolme perioodi 2021-2027 meetme tegevusega. Tegevused teineteist ei dubleeri, kuna antud tegevusel on rõhk teadlaste ja tippspetsialistide liikumisel era- ja avaliku sektori asutustesse ning ülikoolidesse ja riigi rakenduskõrgkoolidesse. Meetmega seatakse sihiks prioriteedi „teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ eesmärgi „Hästitoimiv teadmussiirde süsteem“ saavutamine. Meede panustab valdkonda „Nutikas spetsialiseerumine ja teadusvõimekuse kasvatamine“ ning toetust antakse nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades (digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja –teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused) tegevuste toetamiseks. Meetme „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (ASTRA +)“ toetuse andmise eesmärgiks on teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide konkurentsivõime ja ühiskonna teenimise võimekuse kasv asutuste vastutusvaldkondades ja NS kasvuvaldkondades ning TA ja kõrgharidussüsteemi efektiivsuse suurendamine, mille fookuses on ettevõtlik mõteviis väärtuste loomisel ja teadmussiirde soodustamine. Meetme „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide elluviimine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ toetuse andmise eesmärgiks on TA süsteemi võimekuse kasv ning ettevõtluse vajadusest lähtuvate teadussuundade arendus fookusvaldkondades, et suurendada sidusust TA ning ühiskonna arengu ja majanduskasvu vahel. Meetme „Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine“ toetuse andmise eesmärgiks on tõsta ja tugevdada Eesti teaduse, aga ka kõrghariduse kõrget taset ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Suurendada Eesti atraktiivsust õpi- ja teaduskoostöö riigina ning suurendada Eesti osalejate arvu rahvusvahelistes TAI algatustes. Toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja -võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakutavaid võimalusi koostööks, sh läbi sünergia Horisont Europe meetmetega ning avardada riigi, TA asutuste, kõrgkoolide, ettevõtete, üliõpilaste ja akadeemilise personali rahvusvahelise koostöö ja enesetäiendamise võimalusi läbi sektoritevahelise ja rahvusvahelise mobiilsuse ning koostöövõimaluste parandamise. Tegevus on kooskõlas nutika spetsialiseerumise strateegilise raamistiku põhimõtetega. Sektoritevahelise mobiilsuse toetamiseks elluviidavad tegevused panustavad strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse. Seatud siht: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd. Mõõtmiseks kasutatakse mõõdikut – teadus- ja arendustegevuse kulud erasektoris. 2020. aastal oli näitaja 1,01% SKT-st. Eesmärk aastaks 2035 on 2%. 13 Peer Review of the Estonian Research and Innovation system: Final Report 14 Roosalu, T, Raudsepp, M ja K. Aavik (2018). Jätkusuutlikud teadlaskarjääri kontseptsioonid ja mudelid Eesti kontekstis: doktorite ja tööandjate seisukohad ja soovitused teaduskirjanduse ja teiste riikide kogemuste valguses. Tallinn: Tallinna Ülikool Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal- majanduslike mõjudega. Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Keskkond ja kliima Tegevuse üheks eesmärgiks on teadusuuringute läbiviimine era-, avaliku- või kolmanda sektori asutustes, millel võib olla tulenevalt teemast puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate aspektidega. Samas ei planeerita tegevuste toetamisel teha valdkondlikke erisusi ega soodustusi, tegevus on horisontaalse iseloomuga. Tõenäoline on mõningate keskkonnaga seonduvate projektide toetamine, mille tegevused puudutavad mh elurikkuse, keskkonna saastekoormuse, ressursitõhususe ja kliimariskide valdkonda. Vaatluste ja eksperimentaalsete uuringutega võivad olla hõlmatud nii elusloodus kui elukeskkonna seisund, samuti strateegilised loodusressursside uuringud. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ ehk DNSH analüüsis on hinnatud, et toetatav meede ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik. Tasakaalustatud regionaalareng ja sooline võrdõiguslikkus Teadus- ja arendusasutused ning riigi rakenduskõrgkoolid, mis kuuluvad meetme tegevuse sihtgruppi ja kust osa teadlasi võivad minna toetuse raames teistesse asutustesse tööle, paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus. Selle tõttu võib esile tuua kokkupuutepunkti suuremate linnapiirkondade arengueelduste parema ärakasutamisega. Erineva suurusega ettevõtted, muud asutused, ülikoolide kolledžid, üksikud rakenduskõrgkoolid ning teadus- ja arendusasutused asuvad ka väljapool Tallinna ja Tartut, mis võib regionaalarengule mõjuda tasakaalustavalt, soodustades eri piirkondade ühtlasemat ja kestlikku arengut. Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane. Võimalikud tegevused hõlmavad järgmist: kandidaatidele esitatavate nõuetega ja tingimustega tagatakse mittediskrimineeriv juurdepääs, komisjonide ja valikuorganite koosseisus võetakse võimalusel arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad toetuse taotlemise põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Toetatavate tegevuste puhul ei ole piiratud juurdepääsu erinevatele sotsiaalsetele rühmadele tulenevalt soost, vanusest või rahvusest. Küll aga on toetuse taotlemisel oluline, et taotleja vastaks kehtestatud tingimustele ning isikul, keda soovitakse värvata, oleks vastav haridus ning eelnev töökogemus, et kavandatavat projekti edukalt ellu viia. Võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Toetatavate tegevuste puhul ei ole piiratud juurdepääsu erinevatele sotsiaalsetele rühmadele tulenevalt soost, vanusest või rahvusest. Tõenäoline on mõningate tervishoiuga seonduvate projektide toetamine, mille tegevustel on puutumus naiste ja meeste soolistel ja käitumuslikel erinevustel. Sektoritevahelise mobiilsuse meetmest toetatavate tegevuste puhul on võimalik mõjutada naiste ja meeste võrdsemaid võimalusi hariduses ja teaduses. Toetatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses, teaduses ja tööturul, võimaldades mõlemast soost inimestele tegevuses osaleda, tõstes nende kvalifikatsiooni ning konkurentsivõimet tööturul, pidades eelkõige silmas teadus- ja arendustegevuse valdkonda. Eri soost, vanuses, rahvusest või puudega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks vähendatakse neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevustes osalemist või hüvedest kasu saamist. Tegevused, mille puhul on oluline füüsiline juurdepääsetavus, arvestatakse parimal viisil erivajadusega inimeste osalemisvõimalustega. Tulenevalt toetatavast teadus- ja arendustööst võib avalduda kaudne mõju erinevast soost, vanusest ja terviseseisundiga inimeste elukvaliteedile, näiteks kui toetatav projekt on seotud sotsiaalset staatust ja -rolli käsitleva teadustööga või seotud tervishoiu valdkonnaga. Tegevuste elluviimisel tuleb toetuse saajatel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1303/2013 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid. 1.4. Väljumisstrateegia Planeeritavad tegevused ei vaja eraldi väljumisskeemi. Tegevused toetavad era-, avaliku- ja kolmanda sektori asutusi teadlaste ja teadmussiirdedoktorantide töölevõtmisel ning selle läbi TA tegevusi nendes asutustes. Tegevuse tulemusena viiakse TA alane kompetents era-, avalikku- ja kolmandasse sektorisse, kus seetõttu tekib parem arusaam TA-st, sellest tulenevast võimalikust arengupotentsiaalist ja lisandväärtusest. Toimub teadmiste, oskuste ja kogemuste ringlus TA asutuste ja teiste sektorite vahel, tugevdades koostööd erinevate sektorite vahel. Sellest tulenevalt peaks pikemas perspektiivis kasvama erasektori investeeringute kasv TA-sse, akadeemilise ja erasektori koostööprojektide arv, erasektoris töötavate teadlaste ning teadmussiirde kogemusega doktorikraadiga inimeste hulk. Spetsiaalne väljumisstrateegia meetme tegevuse tasemel ei ole vajalik. Oluline on aga väljumisstrateegia kogu teadus- ja arendussüsteemi rahastamisel, et struktuuritoetuste toel loodav jääks püsima ning sellest saadav mõju oleks maksimaalne. Teadus- ja arendustegevuse riiklik ja erasektori poolne rahastamine peab kasvama TAIE arengukavas seatud sihttasemeni. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest finantseeritakse kuni 20 600 000 euro ulatuses ning riiklik kaasfinantseering on kuni 2 542 857 eurot. Omafinantseeringu maht sõltub toetust taotlevate ettevõtete ja asutuse suurusest ja läbiviidavate tegevuste sisust (kas tegemist on rakendusuuringu või eksperimentaalarendusega) ning on hinnanguliselt 6 285 714 eurot. Avaliku sektori asutustele ei eraldata rohkem kui kolmandik tegevuse toetuse eelarvest. Tabel 1. Eelarve ja toetuse määr (eurodes)  Tegevuse Toetuse saaja EL osa Riiklik kaasfinantseering kogumaht omafinantseering (EL osa+RKF+OF) € % € % € % € % 20 600 000 70% 2 542 857 8,64% 6 285 714 21,36% 29 428 571 100% Toetust saanud projektid panustavad Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1. Nutikam Eesti esimese prioriteedi erieesmärgi „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ sihttaseme saavutamisele. Tegevusega toetatakse teadlaste, teadmussiirdedoktorantide ja tippspetsialistide tööle võtmist era-, avaliku- või kolmanda sektori asutustesse, avalik-õiguslikesse ülikoolidesse, riigi või avalik-õiguslikesse TA asutustesse, või riigi rakenduskõrgkoolidesse õppetegevuse ning teadus- ja arendustegevuse tunnustele vastavate projektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. Projekti tulemusnäitaja raporteeritakse projekti lõpparuandes. Projekti tulemusnäitaja (VV meetmete nimekirja Algtase 2021 Sihttase 2029 väljundnäitaja) Era- ja avaliku sektori asutustes tööle võetud teadlaste arv 0 300 Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 10 peatükist, mis omakorda jagunevad 24 paragrahviks. 1. peatükk Üldsätted Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ka ÜSS) § 10 lõike 2 alusel. Eelnõu § 1 määrab ära määruse reguleerimisala ja esitab konkreetsed seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel on määrus koostatud ning millesse määruse elluviimine panustab. Eelnõu § 1 lõigetes 4-8 on toodud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral järgitavad õiguslikud alused ja seda reguleerivad dokumendid. Vähese tähtsusega abi antakse komisjoni vähese tähtsusega abi määruse alusel. Vähese tähtsusega abi juures on määrav toetuse saaja eelnevalt saadud vähese tähtsusega abi maht, mis peab koos taotletava toetusega jääma 200 000 euro piiresse ettevõtja kohta kolme majandusaasta jooksul. Seega võib kasutada üht või teist määrust. Juhul, kui antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 (edaspidi üldine grupierandi määrus) ja konkurentsiseaduse §-st 3415 . Erasektori asutuste projektidele antav toetus võib olla nii riigiabi või ka vähese tähtsusega abi. Avaliku sektori asutustele antav abi ei ole suure tõenäosusega riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Juhul, kui selgub, et antav abi on siiski riigiabi, kohaldatakse avaliku sektori asutusele suurettevõttele kohaldatavaid riigiabi määrasid. Kui antav abi koos 3 varasema aasta jooksul 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/782641?leiaKehtiv saadud abiga jääb alla 200 000 euro, on ettevõttele võimalik anda vähese tähtsusega abi. Kui ettevõttel on vähese tähtsusega abi piirmäär ületatud, on antavaks toetuseks riigiabi. Toetust antakse rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks (tootearenduseks), millel on teadus- ja arendustegevusele vastavad tunnused. Toetatakse vaid tootearendusprotsessi seda etappi, mis on teadus- ja arendustegevus ehk eksperimentaalarendust. Riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglite kohaldumist hindab iga konkreetse projekti puhul rakendusüksus. Kui toetus on riigiabi, siis on rakendusüksuse kohustus kontrollida taotleja vastavust üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ja artiklis 6 sätestatule. Muuhulgas tuleb kontrollida, kas ettevõtja riigiabi taotlemise hetke seisuga ei ole raskustes (siis ei saa riigiabi anda), kas taotletud toetuse määr on vastavuses taotleva ettevõtte või asutuse suurusega ning kas tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abiga. Rakendusüksuse kohustuseks on riigiabi andmise korral hinnata abi ergutava mõju nõude täitmist. Kui tegevuste elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, siis ergutava mõju nõue (tegevustega ei tohi alustada enne taotluse esitamist) ei kohaldu. Toetuse andmisel lähtutakse tegevuse sisust (rakendusuuring või eksperimentaalarendus) ja toetuse taotleja suurusest (väike-, keskmise suurusega või suurettevõte). Tabelis 2 toodud piirmäärasid kohaldatakse nii riigiabi kui vähese tähtsusega abi saajatele. Juhul, kui avaliku sektori asutustele toetuse andmine on seotud tema majandustegevusega ning antav abi on liigitatav riigiabiks, liigitatakse antav abi suurettevõttele antavaks riigiabiks. Tegevuse rahastamine ei ole riigiabi, kui rahastatav tegevus on seotud mittemajandustegevusega. Vastavalt ÜGEM artikli 25 lõikele 2 peab teadus- ja arendusprojekti abi saav osa olema täielikult liigitatav kas alus- või rakendusuuringu, tootearenduse või teostatavusuuringu alla. Kõik teadus- ja arendustegevusprojektide abikõlblikud kulud peavad olema liigitatud konkreetsesse teadus- ja arendustegevuse kategooriasse ning olema järgmised: a) personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse uurimisprojektiga; b) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; c) ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks; d) turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud; e) täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu. Taotletava toetuse maksimaalsete piirmäärade kehtestamisel on arvestatud ÜGEM artikli 25 punktis 6 tooduga, mille kohaselt võib abi osakaalu suurendada kuni 10 protsendipunkti keskmise suurusega ettevõtjate ja 20 protsendipunkti väikeettevõtjate puhul. Tabel 2. Taotletava toetuse maksimaalsed piirmäärad  Tegevus Väikeettevõte Keskmise Suurettevõte suurusega ettevõte Rakendusuuringud 70% 60% 50% Eksperimentaalarendus, 45% 35% 25% sh. prototüüpide loomine Riigiabi analüüs Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga. 1. Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest. Käesoleva määruse kontekstis panustab riik meetme kaasfinantseeringusse, samuti loetakse struktuuritoetust riigi vahenditeks. 2. Abi antakse ettevõtjale Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Toetust võivad taotleda nii ettevõtted kui avaliku sektori asutused, et palgata teadlane või teadmussiirde doktorant. Riigiabi või vähese tähtsusega abi saajateks on eelkõige toetust taotlevad ettevõtted. Kui selgub, et ka avaliku sektori asutusele antav toetus tegevustes 1 ja 3 (§ 5 lg 1 p 1 ja 3) kvalifitseerub riigiabiks (toetatakse majandustegevusi), kohaldatakse talle suurettevõtetele mõeldud toetuse määrasid. § 5 lg 1 p 2 sätestatud tegevuse puhul antakse abi avalik-õiguslikule ülikoolile, positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikule TA-asutusele või rakenduskõrgkoolile õppe-, teadus-, arendus- või innovatsioonitegevusteks või teadmussiirdeks, mida ei loeta majandustegevuseks, seega ei ole tegemist riigiabiga. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; teadus- ja arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja ja ettevõtja katab kõik projekti kulud või projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu. 3. Abimeetmel on valikuline iseloom Meetmest rahastatakse teadus- ja arendustegevuse tunnustele vastavaid projekte. Teadus- ja arendustegevuse põhitunnused on uudsus, loomingulisus, selgusetus, süsteemsus ja ülekantavus. Ülikoolides ja teistes TA asutustes tehakse uudsuse saavutamiseks uuringuid. Ettevõtluses peetakse uudsuse all silmas uusi avastusi ja tehnoloogiaid, mida varem ei ole selles valdkonnas või majandusharus kasutatud. Loomingulisus tähistab uusi käsitlusi ja ideid, mis täiendavad olemasolevaid teadmisi. Teadus- ja arendustöödele on alati omane teatav ebamäärasus, kuna tihti on raske hinnata, milline on lõpptulemus, tööks kuluv aeg või sellest saadav tulu. Uurimistöö tulemusi peab saama üle kanda praktikasse ning teistel teadlastel peab olema võimalik neid korrata järgmistes teadus- ja arendusprojektides. Protsess ja tulemus peavad olema alati dokumenteeritud. Käesolevast meetmest toetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus, mis läbib hindamise erinevate kriteeriumide alusel. Kui mõni seatud kriteeriumidest saab punkte alla lävendi, siis taotlus positiivset otsust ei saa. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud meetmel on valikuline iseloom. 4. Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Abi saamisel majandusliku eelise saavutamine võib antud meetme puhul võtta aastaid, sest ettevõtetel on meetme kaasabil võimalik palgata teadlane või teadmussiirde doktorant, kes lähtuvalt ettevõtte vajadustest hakkab läbi viima teadus-arendustegevust. Teadustöö ühe või teise tulemuseni jõudmine on pikaajaline protsess, mis lõpeb, kui põhitoode on välja arendatud ja tähelepanu suunatakse tootmise planeerimisele või turu laiendamisele. Abimeede võib anda abi saajale majandusliku eelise, kuna toetuse abil on võimalik saada kvalifitseeritud spetsialist, kes aitab kaasa ettevõtte või asutuse protsesside arendamisele ja täiustamisele. 5. Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel Antud meetme raames antava toetuse osas on raske konkurentsi moonutamist või kaubanduse kahjustamist EL riikide vahel konstateerida. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 võib ettevõtetele või asutustele antava abi puhul olla tegemist riigiabi andmisega. Eelnõu §-s 2 antakse seletus kasutatud terminitele, mida ei ole defineeritud seadustes ega muudes õigusaktides või mis vajavad täpsustamist, kuna võivad omada erinevaid tähendusi lähtuvalt kontekstist või omavad toetatavatest tegevustest arusaamisel määravat tähtsust. Näiteks mõned mõisted lähtuvad otseselt seadusandlusest, kuid toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) selguse huvides on seadusandluses esitatud mõisted liidetud, et lihtsustada tegevustest ja eesmärkidest arusaamist. Eksperimentaalarenduse hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. See võib hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist, demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada. Eksperimentaalarendus ei hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist. Eksperimentaalarendus on rakenduslik tegevus või uuring, mille tulemus paigutub Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatori tasanditele 7–8 (teadus- ja arendustegevuse mõistes eksperimentaalarendus). Innovatsiooni osas kasutatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõus defineeritud mõistet. Vastavalt Kõrgharidusseaduses sätestatule on institutsionaalselt akrediteeritud avalik-õiguslik ülikool või riigi rakenduskõrgkool läbinud välishindamise, mille käigus on hinnatud kõrgkooli juhtimist, töökorraldust, õppe- ja teadustegevust ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Akrediteerimise tulemusel antakse hinnang, et eelpoolnimetatud tegevused vastavad nõuetele. Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad on defineeritud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021-2035 ning need on järgmised: digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja –teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused. Positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusteks loetakse antud tegevuse kontekstis teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikes 1 määratletud asutusi, millele rakendatakse ka § 3 lõike 2 tingimust, et asutus peab olema vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud. Projekt on käesoleva määruse tähenduses kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus, millele toetust taotletakse ning mis esitatakse rakendusüksusele (Riigi Tugiteenuste Keskusele) läbi struktuuritoetuste e-keskkonna. Prototüüp on kontseptsiooni või protsessi testimiseks loodud esialgne proovtoode, mudel või versioon, mis vastavalt üldise grupierandi määruse artikkel 25-le liigitub tootearenduseks. Prototüüp võib funktsioneerida ka esemena, mida saab kopeerida või millest saab õppida. Prototüüpide eesmärk on anda pigem tõeline, töötav süsteem, mitte teoreetiline lahendus. Mõnes disaini töövoo mudelites on prototüübi loomine (protsess, mida mõnikord nimetatakse materialiseerimiseks) idee vormikohastamise ja hindamise vaheline samm. Prototüüpimise hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Rakendusuuringud hõlmavad rakendusuuringu ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise jaoks vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine. Rakendusuuringute täpsemal määratlemisel kasutatakse Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 tehnoloogiaklassifikaatorit, mis on kohandatud ka humanitaarteaduste ja kunstide ning sotsiaalteaduste valdkonnale16. Käesoleva määruse mõistes loetakse rakendusuuringuteks nimetatud klassifikaatori tasanditele 1–6 tasandile sobituvad uuringud. Taotlust defineeritakse käesoleva määruse kontekstis asutuse poolt rakendusüksusele esitatavat vormikohast avaldust ja selle lisasid toetuse taotlemiseks. Teadlane on teaduskraadiga isik, kes töötab akadeemilises sektoris. Sektoritevahelise mobiilsuse toetamise meetmes loetakse teadlaseks isikut, kellel on magistri- või doktorikraad ning vähemalt viieaastane teadus- ja arendustegevuse alane kogemus ja kes töötab taotluse esitamise hetkel töölepingu alusel TA asutuses vähemalt 0,5 koormusega. Teadmussiirdedoktorantuur (ka ettevõtlusdoktorantuur, tööstusdoktorantuur, ingl. keeles industrial PhD), kolmepoolne koostöö, kus doktorant on teadustöötaja ettevõttes, avaliku- või kolmanda sektori asutuses ning samal ajal õpib ülikooli doktoriõppes. Doktoritöö valmib väljaspool ülikooli ning tööandja (ettevõtte või asutuse) vajadusi arvestades. Teadmussiirdedoktorant on asutuses palgaline töötaja, kelle töö sisuks on teadus- ja arendustegevus doktorandi doktoritöö valdkonnas ning kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga. Osapoolte kohustus ja vastutus lepitakse kokku ülikooli-asutuse-doktorandi vahelises lepingus. Teadmussiirdedoktorant on era-, avaliku- või kolmanda sektori asutuses kehtiva töölepinguga töötav isik, kes õpib samaaegselt ülikoolis doktorantuuris ja kelle doktoritöö teema on seotud tööandja tegevusega. Doktorandi töölepingu põhisisu peab olema teadus- ja arendustegevus vastavalt tema individuaalsele õppe- ja teadustöö kavale. Teadus- ja arendustegevuse mõiste defineerimisel on lähtutud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses § 2 punktides 2 ja 7 antud definitsioonidest teadustegevusele ja arendustegevusele ehk TAT mõiste loomisel on ühendatud kaks seaduses olevat mõistet üheks ning teadus- ja arendustegevuse liikide (rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus) määratlemisel on lähtutud Frascati käsiraamatu määratlusest. Tippspetsialistidena käsitletakse käesolevas määruses juhte, eksperte ja nõunikke, kes omavad mistahes valdkonnas kõrget erialast ettevalmistust (Välismaalaste seadus § 106 lg 3, ESCO ametite klassifikaator). Tippspetsialist on ekspert, kes rakendab oma teadmisi, mõistmist ja võimeid olemasolevate protsesside käigushoidmisel ja täiustamisel või uute teadmiste ja tehnoloogiate loomisel ja hindamisel. Tippspetsialist lahendab keerulisi probleeme uuenduste, loovuse ja arendamise abil. Tippspetsialistil on kõrgharidus ja vähemalt 5-aastane teadus- või arendustegevuse või innovatsiooni alane töökogemus, või on ta vähemalt ühe aasta juhtinud ettevõtet, kuulunud ettevõtte juhtkonda, nõukokku vmt või ta on omas valdkonnas hinnatud ekspert kas Eestis või välismaal. Eelnõu § 3 kirjeldab toetuse andmise eesmärki ja tulemust. SekMo raames toetatavad tegevused on kavandatud otseselt riiklike strateegiate ja arengukavade eesmärkide täitmist silmas pidades ning kooskõlas strateegia „Eesti 2035“ ning TAIE arengukavas seatud sihtidega. 16 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2019/03/Tehnoloogilise-valmiduse-tasemed-HU-ja-SO- valdkonnas.pdf Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 on otseselt teadusvaldkonna arengut suunav strateegia. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni arendamise üldeesmärk on, et Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Tegevus panustab kõigi kolme alaeesmärgi täitmisesse:  Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovatiivsetele lahendustele;  Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine;  Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades. Kõik kolm suunda täidavad sidusas ja terviklikus lähenemises oma ülesannet. Kaks esimest suunda on nn horisontaalsed ja eeldusi loovad suunad, mille ülesanne on tagada Eestis teadussüsteemi ja ettevõtluse toimimiseks vajalikud tingimused ja pädevused. Raskuskese on kolmandal, teadmussiirde suunal. Selles suunas kavandatavate tegevuste tulemusena otsitakse teadussüsteemi ja ettevõtlussektori koostoimes lahendusi Eesti ühiskonna arenguvajadustele. Ühiskondlikele väljakutsetele lahenduste leidmine eeldab tugevat teadmusbaasi, sh alusuuringuid, ning head keskkonda ettevõtluseks, mille kaudu teaduse ja innovatsiooni tulemusi rakendada ning toodete ja teenuste lisandväärtust kasvatada. Toetuse andmise eesmärk on erinevate sektorite vahelise liikumise kaudu soodustada teadmusalast koostööd. Mobiilsusskeemides osalejate arv on seatud ka meetmete nimekirja väljundnäitajaks. Teadmussiirde tulemusena kasvab Eesti era-, avaliku- ja kolmanda sektori asutuste TA alane võimekus ja mitmekesistub teadlaskarjäär. Toetuse andmise tulemusena tekib tõhus teadmusringlus ja paraneb praktikute kaasatus õppe- ja teadustöösse. Lisaks kasvab teadmussiirde kogemusega doktorikraadiga isikute hulk. Meetmete nimekirja tulemusnäitajaks on mõõdik: toetatavates ettevõtetes loodud teadusuuringute valdkonna töökohad. Eesmärk ja nimetatud toetuse andmise tulemused saavutatakse toetatavate tegevuste elluviimise kaudu, mida kirjeldatakse paragrahvis 5. Eelnõu § 4 kirjeldab tegevuse elluviimise juhtimist. Nimetatakse tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus. Rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. Samas punktis sätestatakse ka hindamiskomisjoni roll tegevuse elluviimiseks. Hindamiskomisjoni moodustab rakendusasutus ja selle peamised rollid on taotluste hindamine, rahastusettepanekute tegemine, projektide vahe- ja lõpparuannete kinnitamine ning muude tegevuse edukaks toimimiseks vajalike ettepanekute tegemine. Hindamiskomisjoni kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajad, teaduse ja ettevõtlusvaldkonna eksperdid. Rakendusüksuse esindaja osaleb hindamiskomisjoni koosolekutel vaatlejana. Vastavalt vajadusele kaasatakse projektide hindamisprotsessi läbiviimiseks täiendavaid eksperte, kelle hinnangud on olulised hindamiskomisjoni lõplike otsuste tegemisel. Hindamises osalevad isikud peavad enne taotluste hindama asumist deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest. Eelnõu § 5 kirjeldab toetatavaid tegevusi. Käesolevas meetmes on 3 erinevat tegevust, millele on võimalik toetust taotleda. 1. tegevusega toetatakse projekte, mille raames ettevõte või asutus sõlmib teadlasega lepingu (käsundusleping või tööleping) teadus- ja arendustegevuse tunnustele vastavate rakendusuuringute ja/või eksperimentaalarendus projektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. Teenuse osutamise lepingu puhul peab arvestama asjaoluga, et kui toetuse saaja näol on tegemist hankijaga riigihangete seaduse kohaselt, peab ta lepingu sõlmimisel lähtuma riigihangete seadusest ja enda kehtestatud hankekorrast. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja teenuse osutamise lepingu maksumus on võrdne 20 000 euroga või on sellest suurem, peab ta lepingu sõlmimiseks korraldama ostumenetluse. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega on sätestatud ühendmääruse §-s 11. 2. tegevusena toetatakse tippspetsialisti kaasamist ettevõtlusest, avalikust- või kolmandast sektorist avalik-õiguslikku ülikooli, riigi rakenduskõrgkooli või riigi (ka avalik-õiguslikku) TA asutusse kas õppetööd või praktikat läbi viima või panustama asutuse teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni või tegelema tehnoloogiasiirdega, mis on seotud asutuse põhitegevustega. Et ülikoolidesse, rakenduskõrgkoolidesse ja riigi TA asutustesse jõuaksid ettevõtetes päriselt kasutusel olevad uusimad tehnoloogiad ja töövahendid, mis aitaks kõrgkoolidel ja ettevõtetel ühist keelt leida, on vaja teadus- ja arendustegevuste tulemuste ülekandmist ühest organisatsioonist teise. Ka siin on isikuga võimalik sõlmida nii võlaõiguslik leping kui ka tööleping. teenuse osutamise lepingu puhul peab arvestama asjaoluga, et kui toetuse saaja näol on tegemist hankijaga riigihangete seaduse kohaselt, peab ta lepingu sõlmimisel lähtuma riigihangete seadusest ja enda kehtestatud hankekorrast. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust ja teenuse osutamise lepingu maksumus on võrdne 20 000 euroga või on sellest suurem, peab ta lepingu sõlmimiseks korraldama ostumenetluse. Toetuse saaja kohustused seoses hankimisega on sätestatud ühendmääruse §-s 11. 3. tegevusena toetatakse teadmussiirdedoktorantide palkamist ettevõtetesse, avaliku- või kolmanda sektori asutustesse. Teadmussiirdedoktorandiga sõlmitakse tööleping. Isik, kes asub õppima doktorantuuri, võib olla juba varasemalt toetuse taotluse esitanud asutuse töötaja, kuid ta ei tohi olla immatrikuleeritud ülikooli doktorantuuri enne 1. jaanuari 2022. Lõikes 2 on toodud tingimused, millele projekti raames tööle võetav teadlane peab vastama (tegevus 1). Ettevõtetesse ja asutustesse tööle võetavad teadlased peavad olema vähemalt viieaastase teadus- ja arendustegevuse kogemusega ning viimases TA asutuses töötanud töölepingu alusel vähemalt 0,5 koormusega. Punktides 1 ja 2 kirjeldatakse seatud kohustusi teadlaste tööle võtmisel. Projektide raames on võimalik tööle võtta doktori- või magistrikraadiga ja vähemalt 5-aastase teadus- arendusasutuses töötamise kogemusega teadlasi, kuna neil on teadustöö läbiviimise võimekus ning nad on valmis iseseisvalt läbi viima TA-ga seotud projekti väljaspool TA asutust. Teadlane peab ülikoolis või teadusasutuses olema töötanud vähemalt kolm viimast aastat (mh arvestatakse siin ka doktoriõpinguid ja alates 2022. aastast ülikooli poolt sõlmitud nooremteaduri lepinguid) ning vähemalt 0,5 koormusega. Teadlasel on võimalus töötada ettevõttes või asutuses osalise tööajaga (osalise koormusega) minimaalselt 0,5 koormusega, et tal oleks võimalik töö eripärast lähtuvalt jätkata tööd ka TA asutuses (nt õppetöö läbiviimine). Võimalik on teadlasega sõlmida ka võlaõiguslik leping. Lõikes 3 kirjeldatakse tippspetsialisti palkamise tingimusi. Toetuse saaja võib toetuse abil tööle võtta tippspetsialisti, kes töötab ettevõttes, avaliku- või kolmanda sektori asutuses ja omab teadus-arendustegevuse või innovatsioonialast töökogemust või tal on vähemalt 1-aastane ettevõtte juhtimise kogemus või ta on omas valdkonnas tunnustatud ekspert. Toetust on võimalik taotleda ka väljaspool Eestit töötavate tippspetsialistide palkamiseks. Palgatavate tippspetsialistide arvu asutuse kohta ei piirata. Lõige 4 täpsustab teadmussiirdedoktorandi palkamise tingimusi. SekMo raames toetatakse projekte, mille raames ettevõte, avaliku- (mis ei ole ülikool või positiivselt evalveeritud riigi TA asutus) või kolmanda sektori asutus või riigi rakenduskõrgkool võtab tööle teadmussiirdedoktorandi, kelle töölepingu sisuks on tema doktoritöö tegemine. Doktorandi töölepingu sisu peab vähemalt 75% ulatuses olema tema doktoritöö tegemine, mis on kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga. Doktoritöö peab lähtuma ettevõtte või asutuse jaoks olulise küsimuse lahendamisest ja seda kavandatakse koostöös ettevõtte/asutuse ja ülikooliga. Lõikes 5 sätestatakse, et ettevõte või asutus ei saa toetust taotleda rohkem kui kahe täistööajaga teadlase palkamiseks samaaegselt (arvestatakse kahe täistööaja ekvivalenti). Mitme teadlase palkamise võimalus on loodud selleks, et võimaldada ettevõttel või asutusel tegeleda mitme TA projektiga või ka projektiga, mis nõuavad mitme valdkonna teadlaste koostööd (aga teadlased võivad asutuses töötada ka teineteisest sõltumatult ning eri aegadel). Piirang teadlaste arvule ühe ettevõtte kohta samaaegselt on seatud selleks, et võimaluse teadlast palgata saaksid võimalikult paljud ettevõtted ja asutused ning ka seetõttu, et TA asutus ei peaks loovutama teatud perioodiks olulist osa valdkonna teadlastest. Lõikes 6 täpsustatakse, et teadmussiirdedoktorandi palkamiseks saab avaliku sektori asutus esitada taotluse kuni kahe isiku palkamiseks kalendriaastas. Piirangu mõte on seotud meetme eelarve jaotusega. Kuni kolmandik eelarvest on kasutamiseks avaliku sektori asutustele, et anda võimalus ka eraettevõtetele, siis on piirangu seadmine põhjendatud. Positiivselt evalveeritud eraõiguslikud TA asutused saavad toetust taotleda igal kalendriaastal ühe teadmussiirde doktorandi palkamiseks. Piiranguga ühtlustatakse tingimusi riigi TA asutustega, kes saavad riigi poolt eraldatava toetusega palgata endale vähemalt ühe doktorandi aastas. Lõikes 7 täpsustatakse, et teadlast saab palgata minimaalselt 0,5 koormusega. Võimalik on sõlmida ka võlaõiguslik leping. Lõige 8 täpsustab, et asutusse palgatav tippspetsialist võib töötada toetuse saaja juures minimaalselt 0,1 koormusega ja sealhulgas ka võlaõigusliku lepinguga. Võimalus on loodud selleks, et kõrgkoolidel oleks võimalik kaasata oma ala tippspetsialisti (enamasti on väga hõivatud inimesed) ja suuremat koormust soovida oleks liiga palju. Kõrgkoolide vajadused tippspetsialistide palkamiseks on väga erinevad ja seetõttu on loodud võimalus kasutada erinevaid töösuhte sõlmimise variante. Lõikes 9 sätestatakse, et teadmussiirdedoktorandiga sõlmitakse tööleping minimaalselt 0,5 koormusega. Vähem kui poole koormusega ei ole mõistlik doktorantuuri läbimist võimaldada, sest vastasel korral jääb kraadi kaitsmine kaugesse tulevikku ja võib juhtuda, et doktorant oma lõputööd ei kaitsegi. Lõikes 10 kirjeldatakse tingimusi, mille esinemise korral projektile toetust ei eraldata, sealhulgas teadlase, tippspetsialisti või teadmussiirdedoktorandi seotus (lähisugulus) toetuse taotlejaga. Meetme raames palgatav teadlane või tippspetsialist ei tohi olla töötanud enne taotluse esitamist toetust taotlevas asutuses eelneva aasta jooksul töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel üle kolme kuu. Vastasel korral on tegu juba toimiva koostööga, mis ei teeni meetme eesmärke. Teadmussiirdedoktorant, kes palgatakse ettevõttesse, ei tohi olla immatrikuleeritud ülikooli enne 1. jaanuari 2022. aastal. Antud piirang on seotud doktoriõppe reformi käivitumisega alates 2022. aastast. Lisaks ei tohiks meede soodustada juba õppivate doktorantide katkestamist ning uuesti õppima asumist. Eesmärk on tuua juurde uusi, ettevõtete/asutuste valitud doktorandi kandidaate. Eelnõu § 6 sätestab kulude abikõlblikkuse. Abikõlblikud kulud on ühikuhinna alusel hüvitatavad tööjõukulud vastavalt määruse lisas toodud standardiseeritud ühikuhinnale. Ühikuhinna kasutamine aitab kaasa tegevuse vahendite säästlikumale, tõhusamale ja efektiivsemale kasutamisele. Tööjõukulude ühikuhinnale lisandub 40% tööjõukulude ühikuhinnast muudeks abikõlblikeks kuludeks (sh. teadustöö kulud – lähetuskulud, doktoritöö projektiga saadud teadus- ja arendustegevuse tulemuste publitseerimise ja populariseerimisega ning intellektuaalomandi kaitsmisega seotud kulud ning muud teadustöö läbiviimiseks vajalikud otsesed kulud lähtuvalt uurimisprojekti eripärast, mh ülikooli labori kasutamisega seonduvad kulud). Ühikuhind on välja töötatud Statistikaameti andmebaasi andmete põhjal, kasutades Eesti Teadusagentuuri poolt kasutatud teadlaste keskmise palga arvutuskäigu põhimõtteid17. Eelnõu § 7 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi. Projektide abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2022 kuni 31. august 2029. Projektide abikõlblikkuse perioodi algus on projektiti erinev vastavalt tegevuste käivitamise ajale, kuid see ei tohi olla varasem, kui taotluse esitamise kuupäev, kui on tegemist riigiabi andmisega. Toetust saab taotleda minimaalselt 3 kuuks ning maksimaalne toetatav projekt saab olla kuni 2 aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevast teadlase ja tippspetsialisti palkamisel ning maksimaalselt kuus aastat teadmussiirdedoktorandi projekti puhul. Teadmussiirde doktorandi toetuse taotlemise viimane võimalus on kevad 2026. Siis on vastuvõetud teadmussiirdedoktorantidel võimalus lõpetada õpingud veel meetme abikõlblikkuse perioodil. Kehtiv komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 artikkel 59 näeb ette, et määrus kehtib 31.detsembrini 2023. Uue määruse/määruse muudatuste vastuvõtmisel selgub, kas tegevuste elluviimiseks määratud ajavahemik vajab täpsustamist. Abikõlblikkuse perioodi lõpptähtajaks on kehtestatud kõikidel projektidel 31. august 2029. Eelnõu § 8 kirjeldab toetuse piirsummat ja osakaalu. Toetusele rakendub omafinantseeringu kohustus, mille suurus sõltub ettevõtte või asutuse suurusest ning toetatava projekti sisust. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest osa, mida toetus ei kata. Toetuse määr toetuse saajale teadlase või teadmussiirdedoktorandi palkamisel on kuni 70% erasektori asutustel ja kuni 85% nendel avaliku sektori asutustel, kelle puhul antav abi ei ole riigiabi. Ettevõtjast toetuse saaja omafinantseeringu määr sõltub toetuse saaja suurusest/käibest ja on määratud vastavalt üldise grupierandi määruse Lisale I. Toetusskeemi mõistes sõltub omafinantseeringu määr toetuse saaja suurusest, käibest ja aastabilansi kogumahust ning omafinantseeringu määr ei sõltu sellest, kas antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Asutuse suurust võetakse omafinantseeringu määra puhul arvesse ka nende toetuse saajate puhul, kes ei ole ettevõtted, vaid näiteks avaliku sektori asutused. Toetuse suurus avaliku sektori asutusele juhul kui tegemist ei ole riigiabiga, on kuni 85% ja nende omafinantseering on vähemalt 15%. Kui avaliku sektori asutustele antav abi tegevuste 1 ja 3 puhul kvalifitseerub riigiabiks, kohaldatakse nendele asutustele suurettevõtjatele ette nähtud toetuse määrasid. Üldise grupierandi määruse Lisa 1 artiklis 2 toodud näitajate arvutamisel võetakse arvesse ka ettevõtjate vahelisi seoseid. Toetuse maksimaalne piirmäär sõltub ka sellest, kas teadlase või 17 Täpsemalt dokumendis „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ tööjõukulude ühikuhinna analüüs ja ühikuhinna rakendamise põhimõtted“ teadmussiirdedoktorandi töö sisu on rakendusuuring või eksperimentaalarendus. Kui teadlase või teadmussiirdedoktorandi töö sisuks on nii rakendusuuring kui ka eksperimentaalarendus, on toetuse määra arvutamise aluseks tööde proportsioon vastavalt taotluses esitatud informatsioonile. Avaliku sektori asutustele antav toetus ei ole üldjuhul riigiabi. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul kehtivad teatud piirangud. Riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele, samuti peab olema täidetud I peatükis sätestatud tingimus, sh ergutava mõju nõue, mille kohaselt ei tohi tegevustega alustada enne taotluse esitamist. Vähese tähtsusega abi korral on antud meetme raames toetuse määrad ettevõtetele samad mis riigiabi puhul. Vähese tähtsusega abi puhul peab tegevuste maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule. Toetuse saajale antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava vähese tähtsusega abiga ja teiste Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga, ei tohi kolme aasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. Juhul, kui toetuse saaja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi neile nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesolevast määrusest taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. Tippspetsialisti palkamisel on toetuse maksimaalne piirmäär kuni 85% ja omafinantseering vähemalt 15%, sest toetuse taotlejaks on avaliku sektori asutused. Kuna toetuse saajateks on avaliku sektori asutused ning toetust antakse asutuste mittemajandustegevusteks, ei ole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega abiga. Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata (seda ka projekti pikendamise korral). Eelnõu § 9 kirjeldab nõudeid taotlejale. Taotleja võib olla tegevuse 1 puhul Eesti era- (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslikud juriidilised isikud) või avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused), kes võtab tööle teadlase. Seega, kui ettevõte või asutus on vastavasse registrisse kantud, saab ta olla taotlejaks sõltumata sellest, millised on tema seosed teiste ettevõtetega. Toetuse saajatena on välistatud korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud TA asutused ja tehnoloogia arenduskeskused, kuna nendes asutustes on teadlased juba hõivatud ja uute teadlaste palkamine nendesse asutustesse ei aita kaasa meetme tegevuse eesmärgi saavutamisele. Tippspetsialisti võib palgata avalik-õiguslik ülikool; riigi või avalik-õiguslik TA asutus või positiivselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkool. Teadmussiirdedoktorandi toetuse taotlejaks võib olla Eesti era- (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik), sh. korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud eraõiguslik teadus- ja arendusasutus ning tehnoloogia arenduskeskus või avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus), s.h. ka riigi rakenduskõrgkool, kes võtab tööle teadmussiirdedoktorandi. Teadmussiirdedoktorandi toetust ei saa taotleda ülikoolid. Doktoriõppe reformi käigus töötatakse välja riigieelarveline toetusskeem ka positiivselt evalveeritud riigi TA asutustele nooremteadur-doktorantide palkamiseks. Toetuse taotleja peab vastama ühendmääruses seatud nõuetele. Eelnõu § 10 on esitatud nõuded, millele taotlus peab vastama. Tegevuste 1 ja 2 puhul peavad taotluses olema ära toodud projekti raames tööle võetavate isikute andmed (nimi ja praegune töökoht, amet); taotleja andmed; projekti, selle eesmärgi, oodatavate tulemuste ja mõju kirjeldus; projekti läbiviimise koht; projekti eelarve, palgatavate isikute töökoormus ja projekti ajakava. Teadmussiirdedoktorandi toetuse taotluses tuuakse ära taotleja andmed, projekti eesmärgi, tulemuste ja eeldatava mõju kirjeldus, projekti läbiviimise koht, projekti eelarve, doktorandi töökoormus ja projekti ajakava. Teadlase või teadmussiirdedoktorandi palkamise puhul tuuakse taotluses ära, kas projekt kvalifitseerub rakendusuuringuks või eksperimentaalarenduseks. Lisaks tuleb taotluses ära näidata toetuse saaja rahaline panus ja teave selle kohta, kui esitatud projektile või selle osadele on toetust taotletud samal ajal mitmest meetmest või riigieelarvest. Lisaks on vaja välja tuua info võimaliku intellektuaalomandi kasutamise, planeeritavate patenditaotluste ja publikatsioonide kohta. Teadmussiirdedoktorandi palkamise taotlus peab sisaldama lisamaterjalina andmeid doktorandi immatrikuleerimise kohta või ülikooli nõusolekut selle kohta, et doktorandi kandidaat immatrikuleeritakse ülikooli või on ülikool nõus avama konkursi vastavale teemale koostöös toetuse taotlejaga. Tegevusele ei kohaldu kestvuse nõue, kuna tegemist ei ole taristuinvesteeringu ega tootliku investeeringuga. Eelnõu § 11 kirjeldab toetuse taotlemist. Antud meetmes kasutatakse toetuse andmisel avatud taotlusvoorusid ja toetust saab taotleda jooksvalt kuni vooru eelarve ammendumiseni. Taotlemise avanemisest teavitab rakendusüksus toetuse taotlejaid ja avalikkust oma veebilehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotlemise avanemist. Vajadusel kuulutatakse välja suunatud taotlusvoorud, näiteks ettevõtetele ja asutustele, mis tegutsevad valdkondades, kus teadus- ja arendustegevus on väga oluline, kuid ettevõtted sellega millegipärast ei tegele või teatud piirkondadele (maakonnad väljaspool Harju- ja Tartumaad), kus tegutsevatele ettevõtetele ja asutustele on teadus- ja arendustegevuses oluline, kuid ettevõtted sellega ei tegele. Eelnõu § 12 käsitleb toetuse taotlemise tähtaega ja taotluste esitamise viisi. Taotlused esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu ja neid menetletakse jooksvalt nende esitamise järjekorras. See kehtib ka juhul, kui taotlusi on esitatud rohkem kui taotlusvooru vahendid finantseerida võimaldavad, ehk siis taotlusi menetletakse ja ka rahastatakse nende esitamise järjekorras. Juhul, kui nimetatud keskkonna toimimises esineb tehniline viga, mis takistab taotluse esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. Eelnõu § 13 sätestab taotluste esitamise ja menetlemise. Käesolevas paragrahvis on selgitatud, mida on mõeldud taotluse menetlemise all ja kui palju see maksimaalselt aega võib võtta. Sätestatud on ka see, millistel juhtudel võib taotluse menetlemise tähtaega pikendada. Lisaks on rakendusüksusel õigus nõuda taotlejalt täiendavat informatsiooni ja taotluses esinevate puuduste likvideerimist. Eelnõu §-s 14 on kirjeldatud, millistel tingimustel tunnistatakse taotleja ja taotlus nõuetele vastavaks ja millisel mitte. Eelnõu § 15-s on kirjeldatud projektide hindamist, valikukriteeriume ning valiku korda. Projektide valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad ühendmääruse § 7-le. Toetuse taotlemine on jooksev (st toimub pidevalt), taotluste vastuvõtmine ja taotluste vastavuse kontroll on jooksev, kuid hindamine on korraldatud sagedusega 1 kord kuus (või vastavalt vajadusele) kokkulepitud ja kindlaks kuupäevaks laekunud taotluste osas. Tegevuse 1 taotluse hindamiskriteeriume on kokku 5, esimene kriteerium on nn vastavuskriteerium, mille puhul hindamiskomisjon peab andma hinnangu, kas projekt vastab teadus- ja arendustegevuse tunnustele. Sisuliselt peab hindamiskomisjon hindama, kas toetuse taotleja on projekti õigesti kvalifitseerinud rakendusuuringu ja/või eksperimentaalarenduse alla, ehk siis nende tegevuste alla, mida antud tegevusest rahastatakse. Antud tegevusest ei rahastata alusuuringuid, samuti tootearenduse seda osa, mille puhul ei ole enam tegemist teadus- ja arendustegevusega. Tootearenduse puhul kuulub rahastamisele üksnes see osa tegevustest, mida on võimalik kvalifitseerida eksperimentaalarenduse alla. Kui tegemist ei ole teadus- ja arendustegevusega, ei kuulu projekt rahastamisele. Kriteeriume 2–4 hinnatakse skaalal 1–5 sammuga 0,5 punkti. Kriteeriumitele on kehtestatud lävendid. Teise kriteeriumi lävend on 3 punkti, 3.–5. kriteeriumi lävend 2,5 punkti. Iga taotleja saab koos rahastamise, osalise rahastamise või mitterahastamise otsusega ekspertide hinnangutega koondraporti. Hindamiskomisjon võib taotlejale seada täiendavaid tingimusi, mille täitmine on eelduseks toetuse saamisele. Hindamiskomisjonil on õigus kvalifitseerida taotlus rakendusuuringust eksperimentaalarenduseks ja vastupidi. Tegevuste 2 ja 3 nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse esitatud informatsiooni põhjal jah/ei skaalal järgmiselt: projekti eesmärk ja vajalikkuse põhjendatus, sealhulgas välja toodud seosed nutika spetsialiseerumisega (tippspetsialisti palkamise puhul ka lisandväärtus teadus- ja arendustegevusele); projekti tegevuste ajakava realistlikkus; tippspetsialisti teadus- arendustegevuse või innovatsioonialane töökogemus või ettevõtte juhtimise kogemus; doktorandi doktoritöö kavand või uurimistöö projekt ja selle seotus ettevõtte vajadustega (juhul, kui taotluse esitajal on olemas konkreetne isik, kes on doktorantuuri immatrikuleeritud ning kelle palkamiseks toetust taotletakse). Juhul, kui asutus soovib palgata endale võimalikku teadmussiirdedoktoranti, kuid konkreetset isikut veel ei ole, siis on vajalik esitada ülikooli nõusolek avada konkurss vastavale teemale koostöös toetuse taotlejaga. Viimasel juhul ei ole toetuse taotlemiseks vajalik esitada doktoritöö kavandit või uurimistöö projekti. Eelpooltoodud kriteeriumid loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et projekti eesmärgipüstitus ja tulemus on põhjendatud – on olemas probleem või kitsaskoht, mille lahendamiseks on projekt koostatud; projektis kavandatud tegevused on vajalikud ning võimaldavad saavutada projekti väljundid ning tööle võetav tippspetsialist/ doktorant vastab seatud kriteeriumidele. Eelnõu §-s 16 on kirjeldatud taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Rahuldamisele kuuluvad kõik tegevuse 1 puhul lävendid ületanud taotlused, mida on võimalik rahastada eelarvepiiranguid arvestades. Kõik tippspetsialisti ja teadmussiirdedoktorandi palkamiseks esitatud taotlused, mis täidavad kõiki üldisi valikukriteeriume, saavad rahastatud vastavalt hindamiskomisjoni ettepanekule ja taotlusvooru eelarvelistele võimalustele. Eelnõu § 17 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Muuhulgas on sätestatud, et taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse ka nende taotluste osas, mille rahaline maht ületab taotlusvooru vaba jäägi ja mida ei ole võimalik rahastada tulenevalt eelarvepiirangutest. Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuste keskkonna kaudu 10 tööpäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest. Eelnõu §-des 18 ja 19 sätestatakse, et otsuse muutmise võib algatada toetuse saaja või rakendusüksus. Kui muudetakse tegevusi, väljundnäitajat või tulemusnäitaja sihttaset, tehakse kindlaks, kas muudatus on asjakohane ning kaasatakse selleks vajadusel hindamiskomisjoni. Taotluse esitamise hetkel kehtinud ühikuhinda projekti kestvuse jooksul ei muudeta. Samuti sätestatakse otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Eelnõu § 20 sätestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Eelnõu § 21 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise. Vahearuandeid esitab toetuse saaja iga kuue kuu järel. Kui projekti kestvus on alla kuue kuu, siis esitatakse ainult lõpparuanne. Vahearuanded ja lõpparuande esitab rakendusüksus hinnangu andmiseks hindamiskomisjonile, kes teeb rakendusüksusele ettepaneku projekti rahastamise jätkamiseks või viimase makse tegemiseks. Aruanded esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. Teadmussiirdedoktorandi toetuse kasutamise kohta esitatakse kokkuvõte doktorandi atesteerimistulemustest vastavalt ülikoolis kehtivale ajakavale. Eelnõu § 22 sätestab toetuse maksmise ja makse menetlemise peatamise tingimused. Projekti abikõlbliku kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks tööjõukulude ühikuhind, millele lisandub 40% ülejäänud abikõlblike kulude katmiseks, kusjuures kogumaksumus sõltub kuude arvust, mil palgatav isik projekti raames töötab, ning tema koormusest. Toetust makstakse üksnes standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt toetuse saaja esitatud kuludokumentidele. Standardiseeritud ühikuhinna alusel makstavatele tööjõukuludele lisanduvad ühtse määra alusel makstavad ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ulatuses. Kuna toetust makstakse standardiseeritud ühikuhinna alusel, tuleb toetuse saajal rakendusüksusele esitada palgatava isiku koormuse, lepingu kehtivuse ja tööülesannete tõendamiseks isikuga sõlmitud leping. Eelnõu § 23 sätestab finantskorrektsioonide regulatsiooni. Eelnõu § 24 sätestab vaiete esitamise ja menetlemise korra. Eelnõu lisa „Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine““. Lisaga kehtestatakse standardiseeritud ühikuhinna kasutamise põhimõtted tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“. 4. TEGEVUSE JÕUSTUMINE Määrus hakkab kehtima üldises korras. 5. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele, Riigikantseleile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ja arvamuse avaldamiseks SA-le Eesti Teadusagentuur ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Samuti saadetakse eelnõu arvamuse avaldamiseks positiivselt evalveeritud TA asutustele, institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkoolidele, erialaliitudele, Tööandjate Keskliidule, Kaubandus-Tööstuskojale. Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja  MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] "Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse Teadmussiirde programmi 2022-2025 meetme 21.1.1.2. „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse suurendamine“ tegevuse „Teadmusvõrgustike ning ettevõtlus- ja teadusringkondade sidemete loomine töötajate liikumise kaudu akadeemilise, era- ja avaliku sektori vahel“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Tegevuse rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1. Nutikam Eesti esimese prioriteedi erieesmärgi „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. (3) Käesolev määrus on koostatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ rakendamiseks. (4) Kui käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (5) Kui käesoleva määruse § 5 lõigetes 1 ja 3 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §- s 33 sätestatut. (6) Tegevuse raames antav toetus ei ole teadus- ja arendustegevusele suunatud riigiabi, kui teadus- ja arendusprojekt on seotud mittemajandustegevusega.  2 (7) Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata, või juhul, kui taotleja on raskustes olev ettevõte. (8) Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat määrust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. § 2. Mõisted Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) eksperimentaalarendus – tootearenduse üks etapp, mis põhineb uurimistegevuse tulemusena saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning loob uut teadmist eesmärgiga valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uusi protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid või protsesse; 2) innovatsioon – teadus- ja arendustegevusel põhinev uue või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toote või teenuse kättesaadavaks tegemine või uuendatud protsessi kasutuselevõtmine. Innovatsiooni eesmärk on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis, mis aitab kaasa ettevõtte, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendab tootlikkust, tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduskasvu; 3) institutsionaalselt akrediteeritud avalik-õiguslik ülikool või rakenduskõrgkool – kõrgkool, mis vastab kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktidele 1 või 2; 4) nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad – Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021-2035 välja toodud fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja –teenused; kohalike ressursside väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused; 5) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus – teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes, mis on vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikele 2 vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud; 6) projekt – kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus, millele toetust taotletakse. 7) prototüüp – kontseptsiooni või protsessi testimiseks loodud esialgne proovtoode, mudel või versioon, mis vastavalt üldise grupierandi määruse artikkel 25-le liigitub tootearenduseks; 8) rakendusuuringud – vastavalt üldisele grupierandi määrusele kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid; 9) taotlus – taotleja poolt rakendusüksusele esitatav vormikohane avaldus ja sellele lisatud dokumendid toetuse taotlemiseks; 10) teadlane – teaduskraadiga isik, kes tegeleb professionaalina alus- ja rakendusuuringutega või teeb katse- ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside, meetodite ja süsteemide loomiseks. Käesolevas meetmes osalemiseks peab teadlane omama vähemalt viieaastast teadus- ja arendustegevuse kogemust ning töötama taotluse esitamise hetkel töölepingu alusel  3 positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses vähemalt 0,5 koormusega; 11) teadmussiirdedoktorantuur – kolmepoolne koostöö era-, avaliku- või kolmanda sektori asutuse/ ettevõtte, ülikooli ja doktorandi vahel, kus doktoriõppesse immatrikuleeritud doktorandil on ettevõttes, avaliku- või kolmanda sektori asutuses tööleping, mille põhisisu on teadus- ja arendustegevus doktorandi doktoritöö valdkonnas ning kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga; 12) teadmussiirdedoktorant – era- või avaliku sektori asutuses kehtiva töölepinguga töötav isik, kes õpib samaaegselt ülikoolis doktoriõppes ja kelle doktoritöö teema on seotud tööandja tegevusega ning töölepingu põhisisu on teadus- ja arendustegevus vastavalt tema individuaalsele õppe- ja teadustöö kavale; 13) teadus- ja arendustegevus – uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ning leida teadmistele uusi rakendusalasid. Teadus- ja arendustegevus jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks; 14) tippspetsialist – kõrge kvalifikatsiooniga era-, avaliku- või kolmanda sektori töötaja, kellel on kõrgharidus ning täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: 5-aastane teadus- või arendustegevuse või innovatsiooni alane töökogemus; ta on juhtinud ettevõtet, kuulunud ettevõtte juhtkonda, nõukokku vmt; ta on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert. § 3. Toetuse andmise eesmärgid ja tulemused (1) Toetuse andmise eesmärk on töötajate sektoritevahelise liikumise kaudu tõsta teadmusalast koostööd erinevates sektorites ning soodustada koostööd Eesti teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide ning Eesti era-, avaliku- ja kolmanda sektori asutuste vahel. (2) Toetuse andmise tulemusena kasvab teadmusringlus, suureneb ettevõtete ja teadusasutuste vahel liikunud doktorantide, tippspetsialistide ja teadlaste arv, kes jagavad asjakohaseid teadmisi ja praktikaid, millest tulenevalt paranevad ettevõtete, avaliku- ja kolmanda sektori ning õppe- ja teadusasutuste tööprotsessid ja väljundite ning tulemuste kvaliteet. Kasvab teadmussiirde kogemusega doktorikraadiga isikute hulk Eestis. (3) Toetuse andmine panustab järgmise meetmete nimekirja väljundnäitaja saavutamisse: mobiilsusskeemides osalejate arv. Toetuse tulemusena panustatakse meetmete nimekirja tulemusnäitaja saavutamisse, milleks on: toetatavates ettevõtetes loodud teadusuuringute valdkonna töökohad. (4) Toetust saanud projektid aitavad saavutada strateegias „Eesti 2035“ seatud sihti "Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik", mida mõõdetakse teadus- ja arendustegevuste kulude mahuga erasektoris suhtena SKTsse. 2035. aasta eesmärgiks on jõuda 2%-ni SKTst. Lisaks aitavad projektid kaasa „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ mõõdiku „teadlaste ja inseneride arv ettevõtlussektoris ja kasumitaotluseta erasektoris“ saavutamisse. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). (2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). (3) Taotluste hindamiseks ja rahastusettepanekute tegemiseks, projektide vahearuannete ja  4 lõpparuannete kinnitamiseks, meetme tegevuse arengu- ja tegevussuundade hindamiseks ja kavandamiseks moodustab rakendusasutus meetme hindamiskomisjoni, millesse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teadusagentuuri ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse esindajad, teaduse ja ettevõtlusvaldkonna eksperdid ning rakendusüksuse esindaja vaatlejana. (4) Hindamiskomisjoni ülesanneteks on: 1) hinnata taotlusi ja vajadusel kaasata hindamisprotsessi täiendavaid eksperte; 2) teha rakendusüksusele ettepanekud projektide rahastamiseks, osaliseks või kõrvaltingimustega rahastamiseks või rahastamata jätmiseks; 3) kinnitada projektide vahe- ja lõpparuanded; 4) analüüsida projektide edukust ja kvaliteeti ning teha põhjendatud juhtudel rakendusüksusele ettepanekud projektide eesmärkide, tegevuskava või eelarve muutmiseks. (5) Hindamises osalevad hindamiskomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 5. Toetatavad tegevused (1) Käesoleva määruse §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuste saavutamiseks toetatakse järgmisi tegevusi: 1) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava teadlase kaasamine ettevõttesse, avaliku- või kolmanda sektori asutusse rakendusuuringute ja/või eksperimentaalarendusprojektide elluviimiseks või tootearenduseks/prototüüpide loomiseks; 2) tippspetsialisti kaasamine avalik-õiguslikku ülikooli, positiivselt evalveeritud avalik- õiguslikku või riigi teadus- ja arendusasutusse või institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkooli õppe- ja/ või teadus- ja/või arendus- ja/või innovatsioonitegevuste läbi viimiseks või tegelemiseks tehnoloogiasiirdega teadusasutuse vastavas struktuuriüksuses; 3) teadmussiirdedoktorantide palkamist era-, avaliku- või kolmanda sektori asutustesse. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 tegevuse raames toetatakse projekte, kus toetuse saaja võtab tööle või sõlmib teenuse osutamise lepingu teadlasega, kes peab vastama ühele järgmistest tingimustest: 1) on taotluse esitamise kuupäevast vähemalt kolm viimast aastat töötanud positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses teadlase, teadus- ja arendusspetsialisti, inseneri, tehniku või abipersonali ametikohal Eestis või välismaal, või; 2) on kaitsnud Eestis või välismaal doktorikraadi ning kelle doktorikraadi kaitsmisest toetuse taotluse esitamise kuupäevaks ei ole möödunud rohkem kui viis aastat. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 tegevuse raames toetatakse projekte, kus toetuse saaja võtab tööle tippspetsialisti, kes töötab ettevõttes, avaliku või kolmanda sektori asutuses, tegutseb juhatuse liikmena vmt., või on rahvusvaheliselt tunnustatud ekspert. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 tegevuse raames toetatakse projekte, kus ettevõte või avaliku sektori asutus (mis ei ole positiivselt evalveeritud riigi teadus- ja arendusasutus) või kolmanda sektori asutus sõlmib töölepingu teadmussiirdedoktorandiga, kelle töö sisuks on vähemalt 75% ulatuses doktorandi doktoritööga seotud teadus- ja arendustegevus kooskõlas tema individuaalse õppe- ja teadustöö kavaga.  5 (5) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks ei ole ühel taotlejal õigust abikõlblikkuse perioodi jooksul taotleda toetust rohkem kui maksimaalselt kahe täiskohaga isiku palga ulatuses samaaegselt. (6) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuseks ei ole avaliku sektori asutusel õigust esitada taotlust rohkem kui kahe täiskohaga isiku palga ulatuses kalendriaastas ning positiivselt evalveeritud eraõiguslikel teadus- ja arendusasutusel ei ole õigust esitada taotlust rohkem kui ühe täiskohaga isiku palga ulatuses kalendriaastas. (7) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud teadlasel on õigus töötada toetuse saaja juures ka osalise tööajaga, töölepinguga minimaalselt 0,5 koormusega või käsunduslepinguga. (8) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tippspetsialistil on õigus töötada toetuse saaja juures minimaalselt 0,1 koormusega, sh ka käsunduslepinguga. (9) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud teadmussiirdedoktorandil on õigus töötada toetuse saaja juures minimaalselt 0,5 koormusega. (10) Toetust ei anta projektile, kus esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) projekti raames tööle võetav isik, tema abikaasa, tööle võetava isiku vanem, tema vanavanem või tema abikaasa vanem ning tööle võetava isiku vanema alaneja sugulane, sealhulgas tööle võetava isiku laps ja lapselaps, on toetust taotlevas asutuses osanik või kuulub toetust taotleva asutuse juhtorganisse; 2) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks projekti raames tööle võetav isik on toetust taotlevas asutuses taotluse esitamise kuupäevale eelnenud aasta jooksul teinud asutusega koostööd töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel üle kolme kuu. 3) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse elluviimiseks projekti raames tööle võetav isik on immatrikuleeritud doktoriõppesse enne 1. jaanuari 2022. a. (11) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. § 6. Kulude abikõlblikkus (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 5 kohaste tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele: 1) ühikuhinna alusel hüvitatavad tööjõukulud vastavalt käesoleva määruse lisale; 2) muud abikõlblikud kulud, mis vastavad üldise grupierandi määruse artikli 25 punktis 3 ja 5 toodud tingimustele ühtse määra alusel 40% käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tööjõukuludest. (3) Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist tehtud kulud abikõlblikud. (4) Abikõlbmatud on kulud, mis ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 toodule ja ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud.  6 § 7. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses märgitud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2022 kuni 31. august 2029. Juhul, kui tegemist on riigiabiga, ei tohi projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäev olla varasem kui taotluse esitamise kuupäev. (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevustel on projekti abikõlblikkuse periood minimaalselt kolm kuud ning maksimaalselt kaks aastat. (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevusel on projekti abikõlblikkuse periood maksimaalselt kuus aastat alates projekti abikõlblikkuse perioodi alguskuupäevast või kuni abikõlblikkuse perioodi lõpuni. § 8. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevusteks taotletava toetuse maksimaalne piirmäär erasektori asutustel on kuni 70% abikõlblike kulude maksumusest ja omafinantseering on vähemalt 30%. Avaliku sektori asutuste poolt taotletava toetuse maksimaalne piirmäär on kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest ja omafinantseering vähemalt 15%. Kui avaliku sektori asutusele antav abi kvalifitseerub riigiabiks, lähtutakse asutusele toetuse andmisel suurettevõtjale riigiabina antavatest toetuse määradest. (2) Projekti omafinantseeringu määr käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks sõltub toetuse saaja suurusest ning on sätestatud vastavalt üldise grupierandi määruse lisa I artiklile 2. (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse taotletava toetuse maksimaalne piirmäär on kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest ja omafinantseering on vähemalt 15%. (4) Toetuse maksimaalne piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste puhul, kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on rakendusuuring, on: 1) kuni 70% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on väikeettevõtja või selle suurus vastab väikeettevõtja suurusele; 2) kuni 60% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on keskmise suurusega ettevõtja või selle suurus vastab keskmise suurusega ettevõttele; 3) kuni 50% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on suurettevõtja või selle suurus vastab suurettevõttele. (5) Toetuse maksimaalne piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste puhul, kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on eksperimentaalarendus on: 1) kuni 45% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on väikeettevõtja või selle suurus vastab väikeettevõtja suurusele; 2) kuni 35% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on keskmise suurusega ettevõtja või selle suurus vastab keskmise suurusega ettevõttele; 3) kuni 25% abikõlblikest kuludest, kui toetuse saaja on suurettevõtja või selle suurus vastab suurettevõttele. (6) Kui palgatava isiku töö sisuks toetuse saaja juures on nii rakendusuuring kui ka eksperimentaalarendus, on toetuse määra arvutamise aluseks tööde proportsioon vastavalt taotluses esitatud informatsioonile.  7 (7) Riigiabi puhul peavad käesoleva määruse §-s 5 nimetatud tegevuste abikõlblikud kulud ja toetuse maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25 toodud tingimustele. (8) Vähese tähtsusega abi puhul peab käesolevas paragrahvis nimetatud toetuse maksimaalne summa ühe toetuse saaja kohta vastama vähese tähtsusega abi määruse artiklis 3 toodule. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud ettevõtjat. (9) Juhul kui toetuse saaja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒13) alusel, ei tohi talle nimetatud määruse ja vähese tähtsusega abi määruse alusel käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada 500 000 eurot. (10) Liikmesriigi poolt ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. (11) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise toetuse saaja. Toetuse summat, mis on fikseeritud toetuse taotluse rahuldamise otsuses, ei suurendata. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele § 9. Nõuded taotlejale (1) Toetuse taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõigetes 1 ja 2 esitatud nõuetele. (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul võib toetuse taotleja olla Eesti era- või avaliku sektori asutus, välja arvatud korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus ning tehnoloogia arenduskeskus, kes võtab tööle teadlase. (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul võib toetuse taotleja olla Eestis positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslik teadus- ja arendusasutus, avalik- õiguslik ülikool või positiivselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkool, kes kaasab tippspetsialisti õppe- ja/või teadus- ja/või arendus- ja/või innovatsioonitegevuste läbiviimiseks või tegelemiseks tehnoloogiasiirdega asutuse vastavas struktuuriüksuses. (4) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul võib toetuse taotleja olla Eesti era- (Eesti äriregistrisse ja mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud eraõiguslik juriidiline isik), sealhulgas korralisel evalveerimisel positiivselt evalveeritud eraõiguslik teadus- ja arendusasutus ning tehnoloogia arenduskeskus või avaliku sektori asutus (riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikkusse registrisse kantud riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus), kes võtab tööle teadmussiirdedoktorandi. § 10. Nõuded taotlusele Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) projekti raames tööle võetava(te) isiku(te) andmed, sealhulgas publikatsioonid ja varasem teadus- ja arendustegevuse alane tegevus ja projektid, välja arvatud käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul;  8 2) taotleja andmed; 3) projekti eesmärgi, tulemuste ja eeldatava mõju kirjeldus; 4) projekti läbiviimise koht; 5) projekti eelarve, isiku(te) töökoormus ja projekti ajakava, sealhulgas projekti alguse ja lõpukuupäev; 6) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tegevuste andmed projekti kvalifitseerumise kohta rakendusuuringuks ja/või eksperimentaalarenduseks või prototüüpide loomiseks; 7) kinnitus toetuse saaja rahalise panuse kohta; 8) vastav teave, kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest, Euroopa Liidu või muudest välisabi vahenditest; 9) informatsioon intellektuaalomandi kasutamise, planeeritavate patenditaotluste ning publikatsioonide kohta; 10) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse toetuse taotlusele tuleb lisada tõend doktorandi immatrikuleerimise kohta või ülikooli nõusolek doktorandi immatrikuleerimise kohta või nõusolek avada konkurss vastavale teemale koostöös toetuse taotlejaga. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 11. Taotlemise avanemine (1) Toetust saab taotleda jooksvalt. (2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakrendusasutus, kes edastab vastava teabe rakendusüksusele. (3) Taotlemise avanemise tähtajast ja tegevuse rahastamismahust teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma veebilehel vähemalt 10 kalendripäeva enne taotlemise avanemist. § 12. Toetuse taotlemine ja taotluse esitamise viis (1) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu. (2) Hetkest, mil registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa saab võrdseks või ületab taotluste rahastamise jooksva taotlusvooru eelarve vaba jääki, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. (3) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Kui e-toetuse keskkonna toimimises esineb tehniline viga, mis takistab taotluse tähtaegset esitamist, siis loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast vea likvideerimist. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 13. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse määruses sätestatud tingimuste kohaselt.  9 (2) Kui taotlust ei esitata tähtaegselt, jäetakse taotlus läbi vaatamata vastavalt perioodi 2021- 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 5 lõikele 1. (3) Rakendusüksus edastab taotlejale taotluse läbi vaatamata jätmise otsuse viie tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest arvates. (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. (5) Taotluse menetlemine rakendusüksuses koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (6) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Lisateabe küsimisel või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määrab rakendusüksus kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Taotluse nõuetele vastavuse tuvastamine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6. (2) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruse §-s 9 sätestatud nõuetele. (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva määruse §-s 10 taotlusele sätestatud nõuded. (4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks ja jäetakse rahuldamata, kui taotlus ei vasta käesoleva määruse §-s 10 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. Või kui esinevad käesoleva määruse § 5 lõikes 10 nimetatud asjaolud. (5) Taotleja ja taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamise korral teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 15. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord (1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotlusi hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel: 1) projekti vastavus teadus- ja arendustegevuse tunnustele; 2) projekti mõju meetme eesmärkidele; 3) projekti teaduslik tase, sealhulgas teadus- ja arendusprojekti teaduslik kvaliteet ja metoodika, teadlas(t)e võimekus projekti ellu viia, tegevus- ja ajakava läbitöötamise tase; 4) projekti põhjendatus ja teostatavus, sealhulgas vastavus taotleja vajadustele, taotleja motivatsioon teadus- ja arendustöötaja töölevõtmiseks, taotleja võimekus teadus- ja arendustegevusest saadavat tulemit rakendada, taotleja omafinantseeringu tasumise suutlikkus; 5) projekti mõju läbivatele teemadele, sealhulgas seotus Eesti majanduse ja ühiskonnaga, regionaalse arenguga, keskkonnahoiuga, kodanikuühiskonna arenguga, soolise võrdõiguslikkusega ja võrdsete võimaluste tagamisega, ühtse riigivalitsemisega, infoühiskonna edendamisega.  10 (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse hindamine viiakse läbi käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kriteeriumi puhul hinnatakse projekti vastavust teadus- ja arendustegevuse tunnustele skaalal jah/ei. Projekte hinnatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 nimetatud valikukriteeriumide lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinded võib anda sammuga 0,5 punkti. Juhul kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud valikukriteerium saab hinnangu „ei“ või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud valikukriteeriumi hinne on alla 3 punkti või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3-5 nimetatud valikukriteeriumide hinne on alla 2,5 punkti, teeb hindamiskomisjon rakendusüksusele taotluse mitterahuldamise ettepaneku ja taotlust lõpuni ei hinnata. (4) Hindamiskomisjon teeb vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 kirjeldatud põhimõtete rakendamisel kujunenud tulemustele rakendusüksusele ettepaneku taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või mitterahuldamise kohta ning vajadusel motiveeritud ettepaneku taotlejatega täpsemate rahastamise tingimuste osas läbirääkimiste pidamiseks. Sealhulgas on hindamiskomisjonil õigus kvalifitseerida taotlus rakendusuuringust eksperimentaalarenduseks ja vastupidi. (5) Hindamiskomisjon esitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 kirjeldatud põhimõtete rakendamisel kujunenud koondhinnangul põhineva koondettepaneku ning iga taotluse kohta hindamisraporti koos motiveeritud ettepanekuga rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või jätta taotlus rahuldamata. Hindamiskomisjon võib seejuures teha ettepaneku projektidele täiendavate tingimuste seadmiseks. (6) Hindamise täpsem korraldus reguleeritakse hindamisjuhendis. (7) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 2 - 3 nimetatud tegevuste nõuetele vastavaks tunnistatud projektide taotlusi hinnatakse jah/ei skaalal järgmiste kriteeriumide alusel: 1) projekti eesmärk ja vajalikkuse põhjendatus, sealhulgas välja toodud seosed nutika spetsialiseerumisega (tippspetsialisti palkamise puhul ka lisandväärtus teadus- ja arendus- ja/või innovatsioonitegevusele); 2) projekti tegevuste ajakava; 3) palgatava tippspetsialisti teadus-arendustegevuse või innovatsioonialane töökogemus või ettevõtte juhtimise kogemus; 4) doktorandi doktoritöö kavand või uurimistöö projekt ja selle seotus ettevõtte vajadustega; 5) andmed doktoriõppesse immatrikuleerimise kohta või ülikooli nõusolek doktorandi immatrikuleerimise kohta või nõusolek avada konkurss vastavale teemale koostöös toetuse taotlejaga. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud kriteeriumid loetakse täidetuks, kui taotluse hindamise tulemusena selgub, et: 1) projekti eesmärgipüstitus ja tulemus on põhjendatud – on olemas probleem või kitsaskoht, mille lahendamiseks on projekt koostatud; 2) projektis kavandatud tegevused on vajalikud ning võimaldavad saavutada projekti väljundid; 3) tööle võetav tippspetsialist/doktorant vastab § 5 lõikes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele. § 16. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul kuuluvad rahuldamisele kõik käesoleva määruse § 15 lõikes 3 toodud lävendid ületanud taotlused.  11 (2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevuste puhul rahuldatakse kõik taotlused, mis vastavad § 15 lõikes 7 nimetatud asjakohastele kriteeriumidele. (3) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse toetuse andmise tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule aruannete esitamise tähtajad ja maksetaotluste esitamise tingimused ning projektile kehtiv ühikuhind. (4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse lahutamatu lisa. Taotluse kohta tehtud otsuses võib jätta märkimata taotluses sisalduva teabe ja sellele viidata, kui teave võetakse otsustamisel arvesse taotluses esitatud sõnastuses. (5) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 17. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus tehakse vastavalt ühendmääruse § 9 sätestatule. (4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 2 sätestatud teave. (5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuse keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja korras. Taotluse esitamise hetkel kehtinud ühikuhinda projekti kestuse jooksul ei muudeta. (2) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõikes 2 nimetatud asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse § 15 lõikes 1 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates vajadusel hindamiskomisjoni. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti  12 tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. § 19. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse §-le 14. 7. Peatükk Toetuse saaja õigused ja kohustused § 20. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab ühendmääruse §-s 10 ja 11 nimetatud kohustusi. (3) Juhul , kui projekt on seotud riigiabi andmisega, tuleb projekti dokumentatsiooni säilitada vastavalt riigiabi eeskirjades sätestatud tähtajale. 8. Peatükk Aruannete esitamine § 21. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt iga kuue kuu järel. Toetuse taotluse rahuldamise otsuses võib ette näha sagedasema aruande esitamise korra. Aruande vormi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult hindamiskomisjoniga. (2) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed); 2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3) andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide saavutamine, muuhulgas projektile seatud näitajate täitmine); 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) informatsioon intellektuaalomandi kasutamise kohta, patenditaotluste ning publikatsioonide kohta (ainult lõpparuandes). (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse puhul esitatakse kokkuvõte doktorandi atesteerimistulemustest vastavalt ülikoolis kehtivale ajakavale. 9. Peatükk Toetuse maksmise tingimused § 22. Toetuse maksmine ja makse menetlemise peatamine  13 (1) Projekti abikõlbliku kogumaksumuse arvutamisel võetakse aluseks käesoleva määruse lisas toodud tööjõukulude ühikuhind, millele lisandub 40% ülejäänud abikõlblike kulude katmiseks. (2) Projekti abikõlblik kogumaksumus sõltub kuude arvust, mille jooksul palgatav isik toetuse saaja juures töötab ning palgatava isiku tööajast. (3) Toetust makstakse ühendmääruse §-de 26 ja 28 lõigete 1 ja 4 alusel. (4) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24-26 nimetatud ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses kirjeldatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (5) Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul. 10. Peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 23. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-dele 28-30 ja ühendmääruse §-dele 34-38. § 24. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. (2) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „„Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ Standardiseeritud ühikuhinna kasutamine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ Tööjõukulude standardiseeritud ühikuhinna alusel toetuse andmine tegevuses „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“. 1. Teadlase, tippspetsialisti ja teadmussiirdedoktorandi tööjõukulud hüvitatakse ühikuhinna alusel. 2. Teadlase ja tippspetsialisti tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 4171 eurot. Teadmussiirdedoktorandi tööjõukulu ühikuhind ühe kuu kohta täiskoormuse korral on 2063 eurot. 3. Teadlasel ja teadmussiirdedoktorandil on võimalus töötada projektis osalise tööajaga (osalise töökoormusega) minimaalselt 0,5 koormusega. Tippspetsialistil on võimalus töötada projektis minimaalselt 0,1 koormusega. Osalise tööajaga töö korral hüvitatakse selle osakaal ühikuhinnast vastavalt tööajale, nt kui töökoormus projektis on 0,5, siis arvestatakse ühikuhinnast proportsionaalselt 50%. 4. Ühikuhinda arvestatakse ühe kalendrikuu eest. Kui töötamise esimesel ja/või viimasel kuul töötatakse toetuse saaja juures vaid osa kalendrikuust, hüvitatakse ühikuhind vastavate kuude eest proportsionaalselt toetatavate tööpäevade arvuga, st ühikuhind ühe kuu eest jagatakse konkreetse kuu tööpäevade arvuga ja korrutatakse selle kuu toetatavate tööpäevade arvuga. 5. Ühikuhinna alusel tööjõukulude hüvitamise aluseks on toetuse saaja ja palgatava isiku (teadlane, tippspetsialist, teadmussiirdedoktorant) vahel sõlmitud leping, kus on mh sätestatud isiku tööaeg projektis (koormus), periood, mille vältel isik toetuse saaja juures projekti heaks töötab ja töö sisu. Võlaõigusliku lepingu alusel osutatava teenuse puhul tuleb ära näidata periood, mille vältel isik toetuse saaja juures töötab ja töö sisu. 6. Ühikuhinda rakendatakse kõikidele käesoleva määruse alusel toetatud projektidele ja ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui palgakulude kasv analüüsitud sektorites on Statistikaameti andmetel kasvanud rohkem kui 10%. Teadmussiirdedoktorandi toetuse puhul võetakse arvesse Statistikaameti andmed eelmise kalendriaasta keskmise brutokuupalga kohta ning ühikuhinda korrigeeritakse juhul, kui palk tõuseb. Korrigeeritud ühikuhinna alusel hüvitatakse kulud juhul, kui projekt on saanud positiivse rahastamisotsuse peale määruse muudatuse jõustumist. Toetuse rahuldamise otsuses kinnitatud ühikuhind kehtib kogu projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul ning ei kuulu vahepeal korrigeerimisele.  Kooskõlastamiseks: 29.09.2022 nr 8-2/22/4095 Ministeeriumid Riigikantselei Riigi Tugiteenuste Keskus Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: SA Eesti Teadusagentuur Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Positiivselt evalveeritud TA asutused Akrediteeritud riigi rakenduskõrgkoolid Erialaliidud Tööandjate Keskliit Kaubandus-Tööstuskoda Pille Pikker 735 0215 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-1156 - "Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 13.10.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/356e34d6-79ce-4dc2-b66d-aa7e3617ddfb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/356e34d6-79ce-4dc2-b66d-aa7e3617ddfb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main