Eesti Hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 12 Eesti Hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamine Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine”. § 1. Tegevuse lõpetamine (1) Seoses vajaduse kadumisega osutada Eesti Hoiuraamatukogu ja selle struktuuriüksuse Eesti Pimedate Raamatukogu teenust riigiasutuse tasandil lõpetatakse riigiasutuse Eesti Hoiuraamatukogu tegevus alates 1. veebruarist 2023. a ning tegevuse lõpetava riigiasutuse ülesanded antakse üle Eesti Rahvusraamatukogule. (2) Tegevuse lõpetava riigiasutuse kõrgemalseisev valitsusasutus on Kultuuriministeerium. (3) Tegevuse lõpetava riigiasutuse nimi on Eesti Hoiuraamatukogu (registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris registrikoodiga 70001159). § 2. Likvideerimiskomisjon (1) Eesti Hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamiseks moodustatakse likvideerimiskomisjon järgmises koosseisus: Eesti Hoiuraamatukogu direktor; Eesti Hoiuraamatukogu väljaannete osakonna osakonnajuhataja; Eesti Hoiuraamatukogu Eesti Pimedate Raamatukogu osakonnajuhataja; Eesti Hoiuraamatukogu peavarahoidja; Kultuuriministeeriumi finantsosakonna juhataja; Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik; Kultuuriministeeriumi finantsosakonna varahaldusnõunik; Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna jurist; Kultuuriministeeriumi personali- ja õigusosakonna personalijuht; Riigi Tugiteenuste Keskuse Kultuuriministeeriumi valitsemisala talituse juhataja- pearaamatupidaja. (2) Likvideerimiskomisjoni esimees on Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna raamatukogunõunik. (3) Likvideerimiskomisjon alustab tööd 1. detsembril 2022. a ning lõpetab töö ja esitab tegevuse lõpetava riigiasutuse lõppbilansi 31. jaanuari 2023. a seisuga, riigivara üleandmise-vastuvõtmise akti ja asjaajamise üleandmise-vastuvõtmise akti kultuuriministrile hiljemalt 15. veebruaril 2023. a. § 3. Töölepingute üleminek Eesti Hoiuraamatukogu töötajate töölepingud, välja arvatud direktori tööleping, lähevad 1. jaanuarist 2023. a muutumatul kujul üle Eesti Rahvusraamatukogule vastavalt võlaõigusseadusele. § 4. Riigieelarve assigneeringute sulgemine Eesti Hoiuraamatukogu kasutamata jäänud riigieelarve assigneeringud suletakse 1. veebruarist 2023. a. § 5. Määruse kehtetuks tunnistamine Kultuuriministri 1. juuni 2010. a määrus nr 3 „Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks. § 6. Määruse jõustumine Käesoleva määruse § 5 jõustub 1. veebruaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Tarvi Sits minister kantsler  Kultuuriministri määruse „Eesti Hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamine“ eelnõu seletuskiri Määruse eesmärk on Kultuuriministeeriumi hallatava riigiasutuse Eesti Hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamine Vabariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra“ punkti 56 alapunkti 2 alusel. Riigiasutuse ülesanded hoiuraamatukoguna ja pimedate raamatukoguna võtab üle avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti Rahvusraamatukogu. Riigiasutuste tegevuse lõpetamiseks ja tema ülesannete üleandmiseks Eesti Rahvusraamatukogule koostati Eesti Rahvusraamatukogu seaduse ja autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu võeti Riigikogus vastu 06.06.2022 ja muudatused jõustuvad 01.01.2023. Eesti Hoiuraamatukogu ülesanded on sarnased ja osaliselt kattuvad Eesti Rahvusraamatukogu ülesannetega. Mõlema asutuse pakutavad teenused on tihedalt seotud kogu raamatukoguvõrgu toimimisega. Sarnaseid ülesandeid täitvate asutuste eraldiseisvana pidamine takistab aga teenuste innovatsiooni ja sidusust. Muudatus panustab riigireformi elluviimisesse, konsolideerides sarnased avalikud teenused. Eesti Hoiuraamatukogu ja selle struktuuriüksuse Eesti Pimedate Raamatukogu teenuste liitmisel Eesti Rahvusraamatukogu teenustega tagatakse teenuste järjepidevus ja jätkusuutlikkus ning Eesti Rahvusraamatukogu tugistruktuuride toel tekib teenuste arendamise võimekus. Muudatus tagab elanikkonna vajadustega arvestava terviklikuma ja tõhusama väljaannete säilitamise ning kasutajasõbralikuma väljaannete kättesaadavaks tegemise. Eesti Rahvusraamatukogule lisanduvad järgmised ülesanded: 1) üleriigilise vähe kasutatavate võõrkeelsete trükiste hoiukogu moodustamine ja selle kättesaadavaks tegemine; 2) teistelt raamatukogudelt ning muudelt asutustelt ja isikutelt väljaannete vastuvõtmine vahetuskogusse ning nende vahendamine raamatukogudele ja teistele avalikke ülesandeid täitvatele asutustele oma kogude täiendamiseks või hävinud väljaannete asendamiseks; 3) pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega isikutele ligipääsetavas vormis väljaannete valmistamine, komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 4) pimedate ja vaegnägijate tegevust, rehabilitatsiooni ja õpetamist käsitlevate tavakirjas väljaannete komplekteerimine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine; 5) Euroopa Komisjonile teabe edastamine autoriõiguse seaduses sätestatud õiguse – teha teosest pimeda, vaegnägija või muu trükikirja lugemise puudega isiku huvides autori nõusolekuta ja tasu maksmiseta ligipääsetavas vormis koopia ja seda mittetulunduslikel alustel levitada, üldsusele suunata või üldsusele kättesaadavaks teha – kasutamise kohta. Kultuuriministri määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm ([email protected], tel 628 2244), personali- ja õigusosakonna jurist Nora Viira ([email protected], tel 628 2329) ja finantsosakonna varahaldusnõunik Erle Toiger ([email protected], tel 628 2229) ning finantsosakonna eelarvejuht Riina Uljas ([email protected], tel 628 2264). 1. Tegevuse lõpetamise põhjendus Eesti Hoiuraamatukogu (edaspidi ka hoiuraamatukogu) tegevuse lõpetamise ja selle ülesannete (sealhulgas Eesti Pimedate Raamatukogu (edaspidi ka pimedate raamatukogu) ülesannete) Eesti Rahvusraamatukogule (edaspidi ka rahvusraamatukogu) üleandmise eesmärk on hoiu- ja pimedate Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 raamatukogu teenuste sidusa ja jätkusuutliku arengu tagamine ning raamatukoguteenuse killustatuse vähendamine. Kavandatavate muudatustega tagatakse asjaomaste sihtrühmade huve arvestav säilitamist väärivate võõrkeelsete väljaannete kogu, taaskasutuseks kasutamisväärtusega raamatute ringlus ning mugavam ruum ja teenus pimedatele, vaegnägijatele või muu trükikirja lugemise puudega inimestele. Hoiuraamatukogu on Kultuuriministeeriumi (edaspidi KuM) valitsemisalas tegutsev ja ministeeriumi hallatav riigiasutus, mis moodustati kultuuri- ja haridusministri 30. detsembri 1994. a käskkirja nr 271 alusel. Varem oli hoiuraamatukogu rahvusraamatukogu struktuuriüksus. 2004. aasta 1. jaanuaril alustas hoiuraamatukogu filiaalina tegutsemist pimedate raamatukogu. Alates 2010. aasta 1. juunist tegutseb pimedate raamatukogu hoiuraamatukogu osakonnana. Kultuuriministri 1. juuni 2010. a määruse nr 3 „Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärus“ (edaspidi ka hoiuraamatukogu põhimäärus) § 3 lõike 1 kohaselt on hoiuraamatukogu põhiülesanded: 1) moodustada üleriigiline vähekasutatavate trükiste hoiukogu, talletades Eesti teistest raamatukogudest üleantud säilitamist väärivat teaduslikku, tehnilist ja kultuurialast kirjandust ning teha see kättesaadavaks raamatukogudele ja lugejatele; 2) võtta vahetuskogusse vastu teistelt raamatukogudelt, asutustelt, juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt teavikuid ning vahendada neid raamatukogudele oma kogude täiendamiseks või hävinud teavikute asendamiseks; 3) valmistada, komplekteerida, säilitada ja teha kättesaadavaks heliraamatuid, -ajakirju, -ajalehti, punktkirjas ja elektroonilisi teavikuid ning puuteraamatuid nägemispuudega või mõne muu tavakirjas teksti lugemist takistava puudega lugejatele. Loetletud ülesanded, ennekõike teavikute pikaajaline säilitamine ja ringluse korraldamine, on sarnased ja osaliselt kattuvad rahvusraamatukogu ülesannetega. Näiteks vähe kasutatavate väljaannete üleriigilise kättesaadavuse parandamiseks on rahvusraamatukogu algatanud projekti „Raamatud liikuma!“, mis on otseses seoses hoiuraamatukogu säilitus- ja vahetuskogu teenustega. Mõlema asutuse pakutavad teenused on tihedalt seotud kogu raamatukoguvõrgu toimimisega. Sarnaseid ülesandeid täitvate asutuste eraldiseisvana pidamine takistab aga teenuste innovatsiooni ja sidusust. KuM viis 2021. aastal hoiuraamatukogus läbi auditi, mille järeldused kinnitavad kavandatavate muudatuste põhjendatust. Auditi kokkuvõttes väljatoodud olulisemad tähelepanekud on järgmised: 1) hoiuraamatukogus puudub asutuse toimimiseks vajalike tugiteenustega kaetus (nt kommunikatsioon ja turundus, arendustegevus, põhitegevuse IT-tugi ja -arendus, personalijuhtimine ning õigus ja hanked); 2) hoiuraamatukogu teenuste tegevusi on võimalik ühendada rahvusraamatukogu teenustega ning leida vajalik sünergia ja kokkuhoid, sealhulgas tõsta teenuste kvaliteeti; 3) teenuste ümberdisainimine ja liitmine võimaldab hinnata vajadust personalile ning sealt vahendeid vajadusel ümber suunata näiteks IT-süsteemide arendamiseks. Hoiuraamatukogu ja rahvusraamatukogu teenuste eraldatus pärsib ka puudega inimeste ligipääsu märkimisväärsele hulgale väljaannetele. Näiteks võiks rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR, kuhu laekuvad nii säilituseksemplari seaduse, kui komplekteerimispõhimõtete alusel uued Eesti väljaanded, ka nägemispuudega inimestele mugavamalt nii arvuti- kui ka autoriseeritud töökohtadel ligipääsetavaks teha. Rahvusraamatukogu digitaalsete teenuste sidus arendamine hoiuraamatukogu struktuuriüksuse pimedate raamatukogu veebiraamatukogu teenusega, võimaldaks parandada huviliste ligipääsu suurele hulgale digitaalsele teabele. Rahvusraamatukogus on kõigi nimetatud tugiteenuste osutamine ja teenuste sidus arendamine tagatud. Seoses sellega lõpetatakse Eesti Hoiuraamatukogu tegevus riigiasutusena. Riigiasutuse tegevus lõpetatakse alates 1. veebruarist 2023, lähtudes Vabariigi Valitsuse 08.10.1996 määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korrast”. 2. Majanduslikud kaalutlused, sealhulgas ettepanekud riigiasutuse valduses oleva riigivara ning tegevuse finantseerimiseks ettenähtud eelarveassigneeringute edasise kasutamise kohta Riigiasutuse Eesti Hoiuraamatukogu bilansis olev põhi- ja väikevara võõrandatakse riigivaraseaduse § 33 lõike 1 punkti 2 alusel Eesti Rahvusraamatukogule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks. Üle antavat kinnisvara Eesti Hoiuraamatukogul ei ole. Samuti antakse Eesti Rahvusraamatukogule üle kehtivad lepingulised nõuded ja kohustused, sh Eesti Hoiuraamatukogu kasutuses oleva Suur-Sõjamäe 44b, Tallinn kohta Riigi Kinnisvara AS-iga sõlmitud üürileping. Üleantavat vara kasutab Eesti Rahvusraamatukogu edaspidi oma eesmärkide ja ülesannete täitmisel. Riigivara tasuta võõrandamine ja üleandmine toimub riigiasutuse lõpetamise perioodil vastavalt riigivaraseaduse § 37 lõike 6 alusel riigivara valitseja kehtestatud korrale. Riigiasutuse Eesti Hoiuraamatukogu hoiukogu trükisekogu ja struktuuriüksuse Eesti Pimedate Raamatukogu heliraamatute, -ajakirjade, -ajalehtede, punktkirjas ja elektrooniliste teavikute, puuteraamatute ning kirjeldustõlkega filmide kogu ning Veebiraamatukogu võõrandatakse ja antakse üle Eesti Rahvusraamatukogule. Kuivõrd Eesti Rahvusraamatukogul on käimas eeldatavasti kuni aastani 2025 kestev rahvusraamatukogu hoone renoveerimine, ei ole asutuste füüsiline ühendamine seni päevakorral. Tulevikus kolitakse hoiuraamatukogu hoiu- ja vahetuskogu kavandavasse pärandihoidlasse (kuni selle valmimiseni jäävad need hoiuraamatukogu praegustesse ruumidesse). Pimedate raamatukogu teenuseid hakatakse osutama renoveeritud rahvusraamatukogu ruumides. Riigiasutuse Eesti Hoiuraamatukogu lõpetamisel tagatakse tegevuste jätkumine riigiasutuse asemel avalik-õiguslikus vormis senises kvaliteedis ning tegevust ja õigussuhteid (sealhulgas kehtivaid lepinguid) katkestamata. Riigiasutuse Eesti Hoiuraamatukogu tegevuse lõpetamisel ja ülesannete täitmise üleminekul Eesti Rahvusraamatukogusse riigiasutuse tegevuse ja varade baasil esinevad faktiliselt ettevõtte ülemineku tunnused: riigivara antakse üle avalik-õiguslikule juriidilisele asutusele, milles samalaadne tegevus jätkub ning Eesti Rahvusraamatukogu võtab üle nii töölepingud kui ka riigiasutuse tegevuse käigus sõlmitud muud lepingud, mille alusel luuakse tegevuste kvalitatiivne sisu või mis toetavad raamatukogu põhiülesannete täitmist. Kuna riigiasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid ei käsitle riigiasutuse lõpetamisel tema varade üleandmist kogumina ega kehtesta võlaõigusseaduses toodud ettevõtte üleminekuga sarnast regulatsiooni ning kuna antud olukord on väga sarnane ettevõtte üleminekuga, siis analoogia korras tuleks lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud ettevõtte ülemineku regulatsioonist. Vastavalt võlaõigusseaduse § 182 lõikele 2 ei ole lepingu üleminekuks vaja teise lepingupoole nõusolekut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eesti Hoiuraamatukogu töötajate töölepingud, mis on kehtivad 31.12.2022 seisuga, välja arvatud direktori tööleping, lähevad alates 01.01.2023 muutumatul kujul üle Eesti Rahvusraamatukogule. Töötajate tööstaaž jätkub. Ülemineku tõttu töötajate olukorda mõjutavaid muudatusi ei kavandata, kuid edaspidi kinnitab asutuse struktuuri Eesti Rahvusraamatukogu nõukogu, mis võib kaasa tuua muudatusi tööülesannetes. Direktori ametikoht kaob. Seega seoses riigiasutuse tegevuse lõpetamisega täiendavaid personalikulusid ei kaasne. Riigieelarves on riigiasutuse tegevuskulude katmiseks vahendeid kavandatud kuni 2023. aasta jaanuarikuu lõpuni (s.t likvideerimisperioodiks). Riigiasutuse likvideerimiskomisjoni töö toimub 01.12.2022-31.01.2023, asjaajamine ja töötajad antakse 01.01.2023 seisuga Eesti Rahvusraamatukogule üle. Alates 01.01.2023 töötab täiskoormusega ja alates 13.01.2023 kuni 31.01.2023 töötab 0,2 koormusega riigiasutuses edasi ainult direktor, et viia lõpule asutuse tegevuse lõpetamisega seotud toimingud. Sisutegevusi jaanuaris riigiasutuse kaudu enam ei toimu. Hoiuraamatukogul omatulu peaaegu ei ole (umbes 300–400 eurot aastas). 2021. a kogukulu 1 046 778 eurot on olnud 100% riigi kanda, millest aastatel 2018–2021 on olnud vahendid Riigi Kinnisvara AS-ile (edaspidi RKAS) 47,5%, personalikulu 42,5% ja majanduskulud 10% kogukulust. Arvestades, et majanduskulud (ilma RKAS-i kuludeta) moodustavad hoiuraamatukogu kogukulust umbes 10%, siis suuremahulist kokkuhoidu majanduskuludest saavutada ei ole võimalik. 2022. a Hoiuraamatukogu kogukulu on 1 160 189 eurot. Mingis mahus on kokkuhoid võimalik (näiteks asutuse dokumendihaldussüsteemilt, üldjuhtimisega seotud kuludelt ja autode kuludelt) ning vabanevad vahendid on võimalik ümber suunata põhitegevuse kulude katteks. Tegemist on väikeste summadega kokku suurusjärgus 52 000 eurot. Hoiuraamatukogu ja rahvusraamatukogu teenuste ühendamine (andmekogude andmete ülekandmine, selleks andmemahtude ja seadmete soetamine ning autoriseerimisteenuse arendamine, veebilehe üleviimine) eeldab 2022. aastal lisavahendeid suurusjärgus 82 500 eurot. Kuna hoiuraamatukogu digitaalsete andmete säilitamine on kriitilises seisus, on IT-riskide maandamiseks ja teenuste arendamiseks rahvusraamatukogule ka edaspidi vajalikud lisavahendid. Püsikuludeks täiendavaid vahendeid ei vajata, sest ümberkorralduste tulemusel kaetakse nende kasv üldjuhtimise kulude vähenemise arvelt. 2022. aasta kulud kaetakse rahvusraamatukogule aastateks 2022–2025 Rahandusministeeriumist eraldatud Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest. 3. Riigiasutuse tegevuse lõpetamisest tingitud võimalikud muudatused õigusaktides Tulenevalt riigiasutuse tegevuse lõpetamisest tunnistatakse kehtetuks kultuuriministri 01.06.2010 määrus nr 3 „Eesti Hoiuraamatukogu põhimäärus”. 4. Kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Tallinna Linnavalitsusele ja Rahandusministeeriumile. Eelnõule märkusi ei esitatud. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Tarvi Sits minister kantsler