Kiri

Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] 27.09.2022 nr 1-12/1638-2 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadus seoses eestikeelsele õppele üleminekuga Kultuuriministeerium kooskõlastab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu märkustega. 1. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-i 21. Nimetatud sätte lõike 2 esimese lause kohaselt põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel või kes koduses suhtluses räägivad õppekeelest erinevat keelt, mis on vähemalt ühe vanema emakeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovivad vähemalt kümme sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast. Uue § 21 lõike 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lõikes 2 sätestatud keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise tingimused ja korra määrusega ning lõike 4 kohaselt keele- ja kultuuriõpet korraldab, sealhulgas keele- ja kultuuriõppeks vajalikud materjalid hangib kool. Kehtiva seaduse kohaselt korraldab Haridus- ja Noorteamet (HARNO) keele- ja kultuuriõppeks võimaluste loomise koordineerimist, sealhulgas keele- ja kultuuriõppeks vajalike materjalide hankimist. Muudatus, mille kohaselt langeb muu ema- või kodukeelega õpilaste keele- ja kultuuriõppe õppevara korraldamise ülesanne Haridus- ja Noorteametilt koolile, muudab mõnede keelte ja kultuuride puhul kooli olukorra väga keeruliseks. Näiteks on Eestis koole, kus õpib enam kui 10 roma emakeelega õpilast. Õppevara roma keele- ka kultuuriõppeks praktiliselt puudub ja seda ei ole võimalik hankida teistest riikidest. Roma kultuur on väga eripalgeline olenevalt konkreetse rahvusrühma eellaste rännuteekonnast ja püsiva asukohariigi kultuurist, roma keele dialektid erinevad üksteistest sedavõrd, et ka samasse Euroopa kirderühma kuuluvad murded, mida Eesti romad kõnelevad, so läti ja vene dialekt, ei ole mõlemale rühmale mõistetavad. Läti murde kirjaviis Lätis tugineb läti kirjakeele reeglitele, mistõttu ei ole põhjendatud selle kasutamine Eestis. Romadel puudub kodumaa, kust oma keele- ja kultuuri õpetamiseks tuge leida. Ajaloolise kodumaa puudumise ning keele ja kultuuri suure varieerumise tõttu maailma eri paigus on roma kultuur võrdsustatav autohtoonsete vähemuskultuuridega ja vajab sellisena riigilt suuremat hoolt ja tuge. Leiame, et kool pole ilmselt suuteline seadust täitma ja vastavat õpet pakkuma. Meie hinnangul antud muudatus (keele- ja kultuuriõppe õppevara korraldamise funktsiooni langemine HARNOlt tagasi koolile) pigem halvendab olukorda. 2. Palume eelnõus vaadata üle mõistete kasutamine. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise sätetes kasutatakse mõisteid „õppekeelest erinev keel“, „käesoleva seaduse § 21 lõikes 1 Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 nimetamata muu keel“, „muu keel“, koolieelse lasteasutuse seaduse muutmise sätetes mõisteid „eesti keelest erinev keel“, „muu keel“. 3. Palume seletuskirja lk 3 täiendada peale lauseid „Nõudlus kvaliteetse eestikeelse hariduse järele on viimastel aastatel kasvanud. Eesti keelest erineva emakeelega õpilaste hulk suureneb eestikeelses põhihariduses igal aastal (viimasel 5 aastal) keskmiselt rohkem kui 1000 õpilase võrra“ lausega „Siinkohal on oluline markeerida, et kasvu mõjutab uussisserändajatest laste hulk, kes sisenevad väga erinevatesse haridusastmetesse.“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Eda Silberg 628 2204 [email protected] Siiri Pelisaar 628 2225 [email protected]