2023. aasta sisserände piirarvu kehtestamine ja piirarvu jagunemine

Ministeeriumid 26.09.2022 nr 1-6/2606-1 2023. aasta sisserände piirarvu kehtestamine ja piirarvu jagunemine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2023. aasta sisserände piirarvu kehtestamine “ eelnõu ja siseministri määruse „2023. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu. Piirarvu jaotuse loomisel oodatakse valdkonna eest vastutatavate ministeeriumite ettepanekuid ning all- ja partnerasutuste tagasisidet, et 2023. aasta piirarvu jaotus peegeldaks majanduse ja ettevõtjate vajadusi, väheneks vabalt jaotatav osa ning tagatud oleks piirarvu jaotus kõrget lisandväärtust loovatele välismaalastele. Vastavalt välismaalaste seaduse § 114 lõikele 2 võib sisserände piirarvu raames valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Eelnõude materjalidega on võimalik tutvuda eelnõude elektroonilises kooskõlastussüstee mis (EIS): http://eelnoud.valitsus.ee Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisaadressaadid: Politsei- ja Piirivalveamet Kaitsepolitseiamet Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teenusmajanduse Koda Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  EELNÕU 19.09.2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Tallinn, Toompea 2022 nr Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2023. aasta sisserände piirarvu kehtestamine 1. Välismaalaste seaduse § 114 lõike 1 alusel kehtestada 2023. aasta sisserände piirarvuks 1307. 2. Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. Kaja Kallas peaminister Taimar Peterkop riigisekretär  EELNÕU 19.09.2022 SISEMINISTER MÄÄRUS 2023. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 114 lõike 2 alusel. § 1. 2023. aasta sisserände piirarvu jagunemine tähtajalise elamisloa taotlemise põhjus e ja elamisloa andmise aluse järgi 2023. aastal jaguneb sisserände piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamis loa andmise aluse järgi järgmiselt: 1) töötamiseks etendusasutustes loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses on tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestuslik piirmäär_____; 2) erialaseks tegevuseks sportlase, treeneri, spordikohtuniku või sporditöötajana spordialaliid u kutsel on tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestuslik piirmäär____; 3) töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna on tähtajalise elamis loa töötamiseks arvestuslik piirmäär _____; 4) välislepingu alusel on tähtajalise elamisloa arvestuslik piirmäär ____; 5) töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas on tähtajalise elamisloa arvestuslik piirmää r ___; 6) töötamiseks ehituse valdkonnas on tähtajalise elamisloa arvestuslik piirmäär _____; 7) töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas on tähtajalise elamisloa arvestuslik piirmäär____; 8) ettevõtluseks on tähtajalise elamisloa arvestuslik piirmäär ____. Kui käesoleva paragrahvi punktides 1–8 kehtestatud piirmäärad ei ole täitunud 30. septembriks 2023. aastal, jaotatakse piirmäärade järelejäänud osa sisserände piirarvu raames vabalt. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits kantsler  Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2023. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2023. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 114 lõike 1 alusel, mille kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus aastase sisserände piirarvu. Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2023. aasta sisserände piirarvuks 1307. Sisserände piirarvu kehtestamise eesmärk on reguleerida Eestisse sisserändavate ja siia elama jäävate välismaalaste arvu. Sisserände piirarv ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Kuna tähtajaliste elamislubade taotluste ja lubade andmise otsuste arv on alates 2014. aastast suurenenud, on põhjendatud kehtestada 2023. aasta sisserände piirarv lubatud maksimummääras. VMS-i järgi kuuluvad sisserände piirarvu arvestusse tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel. Sisserände piirarvu alla ei kuulu: 1) Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi kodanikud; 2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud; 3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud, sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist, töötamist ja Eestist lahkumist reguleer ib Euroopa Liidu kodaniku seadus. Samuti ei kohaldata tähtajaliste elamislubade korral sisserände piirarvu: 1) abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks; 2) Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks; 3) Ameerika Ühendriikide kodanikele; 4) Jaapani kodanikele; 5) Ühendkuningriigi kodanikele; 6) rahvusvahelise kaitse saajatele. Piirarvu alla ei arvestata ka: 1) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks ; 2) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal; 3) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes; 4) välismaalasi, kes asuvad tööle õppejõuna; 5) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks tippspetsialistina ehk kellele tööandja maksab vähemalt Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega võrdset töötasu; 6) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega. 1 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi (tel 612 5061, [email protected]), sama osakonna nõunik Eva Lillemäe (tel 612 5079, [email protected]) ning Politsei- ja Piirivalveameti arendusosakonna analüüsibüroo analüütik Mari Neljas (tel 612 3083, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud piirivalve- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Jarmo Lilium (tel 612 5196, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Siseministeerium soovib välja töötada ka siseministri määruse „2023. aasta sisserände piirarvu ajaline jaotus aasta piires ja jagunemise kehtestamine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamis loa andmise aluse järgi“ eelnõu (edaspidi siseministri määruse eelnõu). Siseministri määruse eelnõu on kavas kehtestada VMS-i § 114 lõike 2 alusel, mille kohaselt võib siseminis ter sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Selle eelnõuga on kavandatud kehtestada 2023. aasta sisserände piirarvu jaotus tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, et tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti riigi ja ühiskonna vajadustega. II. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on kehtestada 2023. aasta sisserände piirarv. III. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Siseministeerium teeb ettepaneku kehtestada 2023. aasta sisserände piirarvuks 1307 isikut, 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i § 113 lõikes 2 on sätestatud, et sisserände aastane piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonna st. VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Sisserände piirarvu arvutamine: sisserände piirarv arvutatakse Eesti alaliste elanike hulgast. Alalise elanikkonna saamiseks liidetakse nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris, ja nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreerimata (elavad nii Eestis kui ka välismaal), ning Eesti pikaajalise elaniku elamis luba omavate välismaalaste arv ja alalist elamisõigust omavate EL-i kodanike ja nende pereliik mete arv. Seisuga 01.09.2022 on Eestis alalisi elanikke 1 307 302. Seega, lähtudes Eesti elanike arvust, on 2023. aasta sisserände piirarv 1307 isikut. See on 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast seisuga 01.09.2022 (tabel 1). 2 Tabel 1. Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris või kelle elukoht on registreerimata (elavad nii Eestis kui ka välismaal), seisuga 01.09.2022 (allikas: Eesti rahvastikuregister) ning pikaajalise elaniku elamisluba ja alalist elamisõigust omavate EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arv seisuga 01.09.2022 (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, edaspidi PPA) Eesti kodanikud, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht 1 148 4801 on registreerimata Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 148 551 Alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende 10 271 perekonnaliikmed Kokku 1 307 302 Eesti alaliste elanike hulk on võrdluses 2021. aastaga kahanenud. 2021. aasta alalise elanikkonna hulk oli 1 311 729 ja 2022. aasta sisserände piirarvuks 1311. Võrdluses 2022. aasta alalise elanikkonna hulgaga, mis on 01.09.2022 seisuga 1 307 302 ja 2023. aasta sisserände piirarvuks 1307, on alalise elanikkonna arvu kahanemine leidnud aset 4427 isiku osas järgmiselt: - Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht on registreerimata (2021. aastal 1 149 837, 2022. aastal 1 148 480) – kahanemine 1357 isiku võrra; - Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba (2021. aastal 152 325, 2022. aastal 148 551) – kahanemine 3774 isiku võrra; - Alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed (2021. aastal 9567, 2022. aastal 10 271) – kasv 704 isiku võrra. Tabel 2. Sisserände piirarv 2013–2022 ja tähtajalise elamisloa saajate hulk (allikas: PPA, seisuga 01.09.2022) Sisserändajate suurim Tähtajaline elamisluba lubatud Aasta osakaal Eesti alalisest Suurim elanikkonnast võimalik Välja antud Kasutamata % hulk 2013 1000 602 398 0,075 2014 996 720 276 2015 1322 1252 70 2016 1317 1317 0 2017 0,1 1317 1317 0 2018 1315 1315 0 2019 1315 1315 0 1 1 131 915 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud Eestis, ja 16 565 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreerimata. 3  2020 1314 1282 32 2021 1315 1286 29 2022 1311 1253 58 Kuna aastatel 2013 ja 2014 suurenes töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade taotluste ja antud lubade arv, suurendati 2015. aasta sisserände piirarvu määrani, mis on sätestatud VMS-i § 113 lõikes 2. Nagu aastatel 2015–2022, kehtestatakse sisserände piirarv ka 2023. aastaks maksimummääras ehk 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Aastateks 2013–2014 kehtestas Vabariigi Valitsus sisserände piirarvuks 0,075 protsenti ja aastateks 2015–2022 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. Piirarv täitus täiel määral aastatel 2016–2019 ning on aasta-aastalt täitunud üha kiiremini: 2016. aastal detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal juunis ning 2019. aastal märtsis. Kuigi 2020. aastal, 2021. aastal ning käesoleval aastal (seisuga 01.09) on teatud hulk väljastamata tähtajalisi elamislubasid, täitus vabalt jaotamiseks mõeldud piirmäär mõlemal aastal juba aasta esimestel päevadel. Tabel 3. Sisserände piirarvu raames välja antud tähtajalised elamisload ja kasutamata jäänud piirarv aastatel 2020, 2021 ja 2022 (allikas: PPA, seisuga 01.09.2022) Taotlemise põhjus Jaotus Välja antud Kasutamata 2020 2021 2022 2020 2021 2022 2020 2021 2022 (01.09) VMS 181 lg 1 p 4 – 28 25 23 5 1 2 23 24 21 loominguline töötaja VMS 181 lg 1 p 7 – 18 24 26 18 24 10 0 0 16 sportlane, treener, spordikohtunik Välisleping 10 5 5 1 0 2 9 5 3 Töötamiseks töötleva 300 300 0 tööstuse valdkonnas Töötamiseks ehituse 200 200 0 valdkonnas Töötamiseks 100 100 0 veonduse ja laonduse valdkonnas Ettevõtlus 20 2 18 Vabalt jagamiseks 1258 1261 637 1258 1261 637 0 0 0 Kokku 1314 1315 1311 1282 1286 1253 32 29 58 2020. aastal jäi väljastamata 32 tähtajalist elamisluba: 23 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 9 välislepingu alusel. 2021. aastal jäi väljastamata 29 tähtajalist elamisluba: 24 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 5 välislepingu alusel. Kasutamata jäänud piirarvu jaotise põhjuseks on COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis ja eriolukord, mille tõttu katkes või oli häiritud nii etendusasutuste töö kui piiriülene liikumine. 4 Käesoleva aasta 01.09 seisuga ei ole 2022. aasta sisserände piirarv täitunud ning väljastamata on 58 tähtajalist elamisluba: 21 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötaja etendusasutuse seaduse tähenduses, 16 töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtunikuna, 3 välislepingu alusel ja 18 ettevõtluse alusel (tabel 3). Väljastamata tähtajaliste elamislubade osakaalu saab samuti põhjendada pandeemia mõjude jätkumisega. Samuti on mõju avaldanud Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike suhtes kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid. Tabel 4. Sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade jagunemine liigiti aastatel 2012–2022 (allikas: PPA, seisuga 01.09.2022) Tähtajalise elamisloa 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 (01.09) andmise alus ettevõtlus 56 43 24 21 17 19 14 4 10 7 2 töötamine 500 518 829 1210 1290 1295 1300 1311 1271 1279 1249 välisleping 25 41 35 21 10 3 1 0 1 0 2 Kokku 581 602 888 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1253 Tabel 5. Sisserände piirarvu jagunemine aastatel 2012–2022 elamisloa andmise aluste kaupa (allikas: PPA, seisuga 01.09.2022) 2022 Elamisloa alus 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 (01.09) 1. Töötamine 500 518 829 1210 1290 1295 1300 1311 1270 1279 1249 (kokku) Eraõiguslik juriidilise isiku 61 46 35 39 25 34 23 7 juhtorgani liige üldtingimustel 244 407 852 1219 1253 1174 1200 1213 lähetatud töötaja 180 168 315 604 523 207 ekspert, nõustaja, 101 83 69 15 12 16 14 7 konsultant väliseping (VMS 1 §181 lg 1 p3) loominguline töötaja 17 16 6 8 4 5 1 2 sportlane, treener 24 35 23 11 7 18 24 10 vaimulik/nunn/munk 20 39 46 1 4 13 7 4 õppejõud, õpetaja 21 18 7 3 4 10 9 4 tippspetsialist 6 58 99 109 43 EL-i sinine kaart 11 12 16 11 5 4 2 Eestis kõrgkooli 1 2 lõpetanud EL-i pikaajalise elaniku elamisloa 2 3 2 1 alusel 5 2. Ettevõtlus 56 43 24 21 17 19 14 4 10 7 2 3. Välisleping 25 41 35 21 10 3 1 1 0 2 KOKKU 581 602 888 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1253 Tabel 6. Tähtajalise elamisloa taotluste arv ja tähtajalise elamisloa andmise otsused aastatel 2013–2022 (allikas: PPA, seisuga 01.09.2022) 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 (01.09) Tähtajalise elamisloa 3866 3696 4376 5324 7884 8428 9947 9972 8711 10 676 7295 taotluste arv Tähtajalise elamisloa 3310 3503 4060 4927 6702 7505 8120 9080 8034 9313 6147 andmise otsused Tähtajalise elamisloa taotlused Võrreldes eelmise aastaga on tähtajalise elamisloa taotluste koguarv kasvanud. Kui 2020. aasta 01.09 seisuga esitati 6420 tähtajalise elamisloa taotlust, siis seisuga 01.09.2022 on taotlusi esitatud 875 taotluse võrra rohkem ehk 7295. Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on kasvanud. 2021 aastal esitati 01.09 seisuga 2420 tähtajalist elamisloa taotlust töötamiseks. Seisuga 01.09.2022 on taotlusi esitatud 859 võrra rohkem ehk 3279. Ettevõtlusega tegelemiseks antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on vähenenud. Kui 01.09.2021 seisuga oli esitatud 108 taotlust, siis 01.09.2022 seisuga oli esitatud 3 taotlust vähem ehk 105. Välislepingu alusel antava tähtajalise elamisloa taotluste arv on kasvanud. Kui 01.09.2021 esitati 20 taotlust, siis seisuga 01.09.2022 oli esitatud 31 taotluse võrra rohkem ehk 51 taotlust. Tähtajalise elamisloa andmise otsused Vahemikus 2012 kuni 2019 on tähtajalisi elamislube võrdluses eelmiste aastatega antud välja järjest enam. Erandlik on vaid 2020. aasta, mil pandeemiast tingitud eriolukord ja piiriülese liikumise piirangud tõid kaasa koguarvu vähenemise. 2020. aastal anti välja 8034 tähtajalist elamisluba, 2021. aastal aga 1279 võrra rohkem ehk 9313. Vahemikul 01.01–01.09.2022 kuulus töötamiseks antud 2906-st tähtajalisest elamisloast 2022. aasta piirarvu hulka 1249. 2021. aasta samal ajavahemikult kuulus 2654-st tähtajalise st elamisloast 2021. aasta piirarvu alla 1279. See on 30 võrra vähem kui 2021. aastal. Ajavahemikul 01.01–01.09.2022 kuulus ettevõtluseks antud 66-st tähtajalisest elamisloa st 2022. aasta piirarvu alla 2. 2021. aasta samal ajavahemikul kuulus 91-st tähtajalisest elamisloa st 2021. aasta piirarvu alla 7. Võrdluses eelmise aastaga on see 5 võrra vähem. Ajavahemikul 01.01–01.09.2022 kuulus välislepingu alusel antud 11-st tähtajalisest elamisloa st 2022. aasta piirarvu alla 2. 2021. aasta samal ajavahemikul anti välislepingu alusel 3 tähtajalist 6 elamisluba ning sisserände piirarvu raames ei väljastatud ühtegi tähtajalist elamis luba välislepingu alusel. Võrdluses eelmise aastaga on see 2 võrra rohkem. IV. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. V. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. VI. Korralduse mõju Eelnõu mõjutab Eestisse sisserändavatele sisserände piirarvu arvestuse alla kuuluvate le välismaalastele elamislubade välja andmist. Eelnõu jõustumisega ei kaasne mõju riigi julgeolekule ega välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. VII. Korralduse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja korraldus e rakendamise eeldatavad tulud Korralduse rakendamisega ei kaasne lisategevust, -kulutusi ega -tulusid. VIII. Korralduse jõustumine Korraldus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. IX. Korralduse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Teenusmajanduse Kojale. 7  Siseministri määruse „2023. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu on välja töötatud, et kehtestada välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2023. aasta sisserände piirarvu jagunemine elamis loa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi. Eelnõu on välja töötatud VMS-i § 114 lõike 2 alusel, mille kohaselt võib siseminister sisserände piirarvu raames määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi (edaspidi määrus). 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi (tel 612 5061, [email protected]) ja sama osakonna nõunik Eva Lillemäe ([email protected], tel 612 5079). Eelnõu ja seletuskir ja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna õigusnõunik Jarmo Lilium ([email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse korralduse „Välismaalaste seaduse alusel sisserände piirarvu alla arvatavate välismaalaste 2023. aasta sisserände piirarvu kehtestamine“ eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valits use tegevusprogrammiga. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on jaotada piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, et tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega ning tagaks sisserände tõhusa ja sihipärase juhtimise. Taotlemise põhjuste ja elamisloa andmise aluste järgi piirarvu jaotamise tulemusena on võimalik piirarvu arvestuse alusel välja anda tähtajalisi elamislubasid töötamiseks sellistes Eesti riigile olulis tes valdkondades, kus esineb tööjõuvajadus, aga kus kohalik tööjõud ei kata kasvava majanduse tööjõuturu vajadusi. Piirarvu jagunemine elamisloa andmise aluse ja põhjuse järgi selgub kooskõlastusringi tulemusena saadud sisendi alusel arvestades seejuures, et piirarvu jaotus peegeldaks majanduse ja ettevõtjate vajadusi, väheneks vabalt jaotatav osa ning tagatud oleks piirarvu jaotus kõrget lisandväärtust loovatele välismaalastele. Käesoleva seletuskirja aluseks olev määrus on üles ehitatud analoogselt viimase aasta, s.o 2022. aasta sisserände piirarvu jagunemisele. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs VMS-i § 113 lõike 2 järgi on aastane sisserände piirarv Eestisse sisserändavate välismaalas te piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. VMS-i §-s 5 on sätestatud, et alaline elanik on Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba või alaline elamisõigus. Sisserände piirarv on arvutatud liites kokku nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris, ja nende Eesti kodanike arvu, kelle elukoht on registreerima ta 1 (elavad Eestis või välismaal), ning Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalas te arvu ja alalist elamisõigust omavate Euroopa Liidu (edaspidi EL) kodanike arvu – kokku on see 1 307 302 inimest (tabel 1). Tabel 1. Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud Eesti rahvastikuregistris või kelle elukoht on registreerimata (elavad nii Eestis kui ka välismaal), seisuga 1. september 2022. aasta (allikas: Eesti rahvastikuregister) ning pikaajalise elaniku elamisluba ja alalist elamisõigust omavate EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arv seisuga 1. september 2022. aasta (allikas: Politsei- ja Piirivalveamet, edaspidi PPA) Eesti kodanikud, kelle elukoht on registreeritud Eestis või kelle elukoht 1 148 4801 on registreerimata Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 148 551 Alalist elamisõigust omavad EL-i kodanikud ja nende 10 271 perekonnaliikmed Kokku 1 307 302 VMS-i järgi kuuluvad sisserände piirarvu arvestusse tähtajalised elamisload, mis antakse töötamiseks, ettevõtluseks, kaaluka riikliku huvi või välislepingu alusel. Sisserände piirarvu alla ei kuulu: 1) Euroopa Liidu (edaspidi EL) liikmesriigi kodanikud; 2) Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi kodanikud; 3) Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud, sest nende Eestisse saabumist, Eestis viibimist, töötamist ja Eestist lahkumist reguleer ib Euroopa Liidu kodaniku seadus. Samuti ei kohaldata tähtajaliste elamislubade korral sisserände piirarvu: 1) abikaasa ja lähedase sugulase juurde kolimiseks; 2) Eestis õppimiseks ja teadustöö tegemiseks; 3) Ameerika Ühendriikide kodanikele; 4) Jaapani kodanikele; 5) Ühendkuningriigi kodanikele; 6) rahvusvahelise kaitse saajatele. Piirarvu alla ei arvestata ka: 1) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks; 2) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal; 3) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes; 4) välismaalasi, kes asuvad tööle õppejõuna; 5) välismaalasi, kellele antakse elamisluba töötamiseks tippspetsialistina ehk kellele tööandja maksab vähemalt Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega võrdset töötasu; 6) välismaalasi, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina või seoses iduettevõtlusega. 1 1 131 915 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud Eestis, ja 16 565 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreerimata. 2 VMS-i § 114 lõike 2 järgi võib valdkonna eest vastutav minister sisserände piirarvu raames kehtestada määrusega piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires. Siseminister rakendab VMS-i § 114 lõikes 2 sätestatud võimalust ning jaotab 2023. aasta sisserände piirarvu elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi. Määrus koosneb kahest paragrahvist, millest viimases on sätestatud määruse jõustumine. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse 2023. aasta sisserände piirarvu jagunemine tähtajalise elamis loa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi. Kui vaadelda sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade jagunemist elamisloa andmise aluse järgi, on näha, et valdavalt on piirarvu alla läinud tähtajalised elamisload, mis on antud töötamise eesmärgil. 2020. aastal anti sisserände piirarvu alla kuuluvatest elamislubadest 96,7 protsenti töötamise eesmärgil, 0,76 protsenti ettevõtluse eesmärgil ning 0,07 protsenti välislepingu alusel. Seejuures oli enamik töötamise eesmärgil väljastatud elamislube antud VMS-i üldiste l tingimustel (vt tabelid 2 ja 4). Tabel 2. Sisserände piirarvu alla kuuluvate tähtajaliste elamislubade jagunemine liigiti aastatel 2019–2022 (allikas: PPA, seisuga 01.09.2022) Tähtajalise Osatähtsus Osatähtsus Osatähtsus elamisloa piirarvu alla Osatähtsus piirarvu alla 2022 piirarvu alla 2019 kuuluvatest 2020 piirarvu alla 2021 kuuluvatest kuuluvatest andmise elamislubadest kuuluvatest elamislubadest (01.09) elamislubadest % elamislubadest % % alus % ettevõtlus 4 0,3 10 0,76% 7 0,53% 2 0,15% töötamine 1311 99,7 1271 96,72% 1279 97,26% 1249 95,27% välisleping 0 0 1 0,07% 0 0 2 0,15% Kokku 1315 100% 1282 97,50% 1286 97,80% 1253 95,57% Tabel 3. Sisserände piirarvu raames välja antud tähtajalised elamisload ja kasutamata jäänud piirarv aastatel 2020, 2021 ja 2022 (allikas: PPA, seisuga 01.09.2022) Taotlemise põhjus Jaotus Välja antud Kasutamata 2020 2021 2022 2020 2021 2022 2020 2021 2022 (01.09) VMS 181 lg 1 p 4 – 28 25 23 5 1 2 23 24 21 loominguline töötaja VMS 181 lg 1 p 7 – 18 24 26 18 24 10 0 0 16 sportlane, treener, spordikohtunik Välisleping 10 5 5 1 0 2 9 5 3 Töötamiseks töötleva 300 300 0 tööstuse valdkonnas Töötamiseks ehituse 200 200 0 valdkonnas 3 Töötamiseks veonduse 100 100 0 ja laonduse valdkonnas Ettevõtlus 20 2 18 Vabalt jagamiseks 1258 1261 637 1258 1261 637 0 0 0 Kokku 1314 1315 1311 1282 1286 1253 32 29 58 Piirarv täitus täiel määral aastatel 2016–2019 ning on aasta-aastalt täitunud üha kiiremini: 2016. aastal detsembris, 2017. aastal juulis, 2018. aastal juunis ning 2019. aastal märtsis. Kuigi 2020. aastal, 2021. aastal ning käesoleval aastal (seisuga 01.09) on teatud hulk väljastamata tähtajalis i elamislubasid, täitus vabalt jaotamiseks mõeldud piirmäär mõlemal aastal juba aasta esimeste l päevadel. 2020. aastal jäi väljastamata 32 tähtajalist elamisluba: 23 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 9 välislepingu alusel. 2021. aastal jäi väljastamata 29 tähtajalist elamisluba: 24 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses ja 5 välislepingu alusel. Kasutamata jäänud piirarvu jaotise põhjuseks on COVID-19 pandeemia põhjustatud kriis ja eriolukord, mille tõttu katkes või oli häiritud nii etendusasutuste töö kui piiriülene liikumine. Käesoleva aasta 1.09 seisuga ei ole 2022. aasta sisserände piirarv täitunud ning väljastamata on 58 tähtajalist elamisluba: 21 töötamiseks etendusasutuses loomingulise töötaja etendusasutuse seaduse tähenduses, 16 töötamiseks sportlase, treeneri, spordikohtunikuna, 3 välislepingu alusel ja 18 ettevõtluse alusel (tabel 3). Väljastamata tähtajaliste elamislubade osakaalu saab samuti põhjendada pandeemia mõjude jätkumisega. Samuti on mõju avaldanud Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike suhtes kehtestatud rahvusvahelised sanktsioonid. Tabel 4. Sisserände piirarvu jagunemine aastatel 2012–2022 elamisloa andmise aluste kaupa (allikas: PPA, seisuga 01.09.2022) 2022 Elamisloa alus 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 (01.09) 1. Töötamine 500 518 829 1210 1290 1295 1300 1311 1270 1279 1249 (kokku) Eraõiguslik juriidilise isiku 61 46 35 39 25 34 23 7 juhtorgani liige üldtingimustel 244 407 852 1219 1253 1174 1200 1213 lähetatud töötaja 180 168 315 604 523 207 ekspert, nõustaja, 101 83 69 15 12 16 14 7 konsultant väliseping (VMS 1 §181 lg 1 p3) loominguline töötaja 17 16 6 8 4 5 1 2 sportlane, treener 24 35 23 11 7 18 24 10 vaimulik/nunn/munk 20 39 46 1 4 13 7 4 õppejõud, õpetaja 21 18 7 3 4 10 9 4 tippspetsialist 6 58 99 109 43 EL-i sinine kaart 11 12 16 11 5 4 2 4 Eestis kõrgkooli 1 2 lõpetanud EL-i pikaajalise elaniku elamisloa 2 3 2 1 alusel 2. Ettevõtlus 56 43 24 21 17 19 14 4 10 7 2 3. Välisleping 25 41 35 21 10 3 1 1 0 2 KOKKU 581 602 888 1252 1317 1317 1315 1315 1282 1286 1253 Selleks, et tagada sisserände piirarvu jagunemine viisil, mis ühtiks Eesti majanduse arengu ja ühiskonna vajadustega ning tagatud oleks ka sisserände tõhus ja sihipärane juhtimine, on põhjendatud jaotada ka 2023. aasta sisserände piirarv taotlemise põhjuste ja elamisloa andmise aluste järgi. Piirarvu jaotuse loomisel arvestatakse kooskõlastusringi raames esitatud valdkonna eest vastutavate ministeeriumite ettepanekute ja partneritelt saadud tagasisidega. Analoogselt piirarvu jagunemisega 2022. aastal, on esialgu kavas jaotada sisserände piirarv tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi järgmiselt: 1) töötamiseks etendusasutustes loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses on tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestuslik piirmäär _____; 2) erialaseks tegevuseks sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana spordialaliidu kutsel on tähtajalise elamisloa töötamiseks arvestuslik piirmäär ____; 3) töötamiseks Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanikuna on tähtajalise elamis loa töötamiseks arvestuslik piirmäär _____; 4) töötamiseks töötleva tööstuse valdkonnas on tähtajalise elamisloa arvestuslik piirmäär ____; 5) töötamiseks ehituse valdkonnas on tähtajalise elamisloa arvestuslik piirmäär _____; 6) töötamiseks veonduse ja laonduse valdkonnas on tähtajalise elamisloa arvestuslik piirmäär____; 7) välislepingu alusel on tähtajalise elamisloa arvestuslik piirmäär ____; 8) ettevõtluseks on tähtajalise elamisloa arvestuslik piirmäär ____. Samuti näha ette, et kui loetletud jaotuskategooriates kehtestatud piirmäärad 30. septembriks 2023. aastal täitunud ei ole, kuulub järelejäänud osa piirmääradest sisserände piirarvu raames vabalt jaotamiseks. Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumine. Eelnõu kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2023. aastal, sest siis määratakse kindlaks aastane sisserände piirarv. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust. 6. Määruse mõju Eelnõus kavandatud muudatused mõjutavad sisserände piirarvu alla kuuluvate välismaalas te jagunemist sisserände piirarvu raames, riivamata seejuures välismaalaste õigusi. Kui jagada 5 piirarv taotlemise põhjuste ja elamisloa andmise aluste järgi, ei täitu piirarv täiel määral juhuslikkuse alusel. Piirarvu arvestuse alusel võimalik Eestisse elama asuda nendel välismaalastel, kes ei konkureeri Eesti tööjõuturul, aga kes loovad suurt lisandväärtust ja kelle siia elama asumine on kooskõlas Eesti riigi ja ühiskonna huvidega. Eelnõu määrusena jõustumisega ei kaasne negatiivset mõju riigi julgeolekule ega välissuhete le. Võimalikke negatiivseid mõjusid ja väärkasutusriske aitavad maandada VMS-is sätestatud elamisloa andmise tingimused, millele vastavust hinnatakse elamisloa taotluse menetluse käigus ning kaalutlusõigus elamisloa andmisel või sellest keeldumisel. Samuti tõhus järelkontrolli menetlus, mille käigus on võimalik välja selgitada ja maandada võimalikke välismaalase ja tema Eestisse kutsujaga seotud riske. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, -kulutusi ega -tulusid. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Teenusmajanduse Kojale. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/22-1126 - 2023. aasta sisserände piirarvu kehtestamine ja piirarvu jagunemine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiitsministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium; Keskkonnaministeerium Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.10.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/044c6c80-6d73-43a2-918d-8cbbe9b9ef37 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/044c6c80-6d73-43a2-918d-8cbbe9b9ef37?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main