Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ elluviimiseks“

Teie 30.11.2023 nr 8-2/23/5472 Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 15.12.2023 nr 11.1-8/23/3824-2 Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ elluviimiseks“ Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvus- vahelistumine“ elluviimiseks“ eelnõu ja sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate märkustega arvestamisel. 1. Eelnõu seletuskirja kohaselt on käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõlale valdkondlike arengukavadega viidatud eelnõu punktis 1.3, seosele rakenduskava erieesmärgiga punktis 1.2. Palun eelnõu seletuskirjas lahti seletada, kuidas käskkirjaga kinnitatavad tegevused valdkondlikes arengukavades ja rakenduskavas seatud eesmärkide saavutamisse panustavad. Seletuskirja tuleks lisada konkreetne väljavõte eeltoodud dokumentides seatud eesmärkidest ning selgitus selle kohta, kuidas käskkirjaga kinnitatud tegevused nende saavutamisele kaasa aitavad. 2. Eelnõu punkti 1.4 lauses "Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist /…/ ligipääsetavust ning toetaval moel hinnatakse /..." on sõnu kaduma läinud. Palun vaadake üle ja korrigeerige. 3. Eelnõu p 3.4 - palun täpsustada seletuskirjas, milliseid projekte loetaks õppeasutuste "Õppe kvaliteedi arendusprojektide" hulka. Eelnõus on tegevuse 2.1. „Kõrgharidusõppe kvaliteedi parendamine“ raames elluviidavana toodud mitmeid tegevusi. Seletuskirjas (lk 18) on toodud: „Tegevuse tulemuseks on kvaliteedi arendamise projektide all mõeldud kindlal ajaperioodil (abikõlblikkuse perioodil) konkreetse kõrgkooli esindajate osalust nende vajadusi arvestavates koolitustegevustes, mis on kinnitatud iga-aastastes tegevuskavades ja mille eesmärgid kattuvad tegevuse 2.1 eesmärkidega.“ Kas saame õigesti aru, et arendusprojekt on ainult "koolitustegevustes osalemine?" Palun ka täpsustada kui näiteks õppeasutuse esindajad osalevad abikõlblikkuse perioodil kaheksal koolitusel, kas see tähendab, et raporteeritakse kaheksa arendusprojekti? Samuti palun seletuskirjas välja tuua meetmete nimekirja näitajate puhul ka näitaja koodid, et elluviijal ja rakendusüksusel oleks täpne info näitaja raporteerimisest. 4. Eelnõu punktis 7 on märgitud, et horisontaalsed tegevused kestavad kuni 31.08.2029. Kui need on elluviija tegevused, siis juhime tähelepanu, et punktis 12.2 on toodud "Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340  lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest." Palun täpsustada, kas kahekuuline pikem periood horisontaalsele tegevusel on põhjendatud, kui aruanne ja viimane makse esitatakse peale abikõlblikkuse perioodi lõppu. 5. Eelnõu punkti 9.2.3.1 on toodud, et otsekuludest on abikõlblik "...koolitajakulu sh väliskoolitaja majutus- ja sõidukulud..." Kuna siinkohal on jätkuvalt tegemist vastuoluga eelnõu punktis 9.3.2 sätestatuga, sest iga koolitaja on ühtlasi projekti heaks lepingu alusel tööd tegev või teenust osutav isik, siis palun kulude abikõlblikkuse üheselt mõistetavaks hindamiseks punkti juures avada, mis on koolitajakulu (seletuskirja punkt 9 täpsustab "...koolitajakulu, sh palk....", kuid pole aru saada, mis kulusid veel siia alla liigitada võib) ja kuidas ning mille alusel defineeritakse väliskoolitajat, kellele ei laiene eelnõu punktis 9.3.2 abikõlbmatute kulude reegel. Täpsustused on kulude abikõlblikkuse hindamiseks hädavajalikud. 6. Selguse huvides palun lisada eelnõu punkti 9.3.2 lõppu täpsustuse: "..välja arvatud eelnõu punktis 9.2.3.1 kirjeldatud kulud". 7. Eelnõu punktid 10.1 ja 10.2 on sisuliselt dubleerivad. Palun üks nendest sätetest kustutada. 8. Eelnõu punkti 7 tabel 1 kirjeldab projektis 4 alategevust. Seletuskirja punkti 8 (lk 20) selgitus kirjeldab eelarve jagunemist kolme alategevuse vahel ning määrad annavad kokku 100%. Palun alategevuste arv üle vaadata ning seletuskirjas välja tuua, missugusel eelarvereal kajastub horisontaalse tegevuse eelarve. Elluviija horisontaalsete kulude katmine ei ole käskkirjas reguleeritud - ei eelnõust, ega seletuskirjast ei ole võimalik välja lugeda kas üldse kaetakse projektist või millistest allikatest kaetakse projekti juhtimisega seotud elluviija kulud (horisontaalne tegevus). 9. Palun käskkirja eelarve kujunemise alused täpsemalt lahti seletada. Käskkirja seletuskirjast peaks selguma, milliste arvutuste, alusandmete vms alusel on tegevuste eelarved koostatud. 10. Juhime tähelepanu, et ühendmäärusele viitamine paneb toetuse saajat otsima teavituskohustusi läbi mitme õigusakti. Toetuse saaja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. Lisaks, kuna tegemist on üle 10 mln+ projekt, siis peab toetuse saaja korraldama teavitusürituse, mis vastab teavitamise määruse § 2 lõigetele 3 ja 4. Sellisel juhul tuleks lisada ka abikõlblike kulude alla, et „Üle 10-miljonilise kogumaksumusega projekti puhul määruse ,,Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine’’ § 2 lõigetele 3 ja 4 vastava teavitusürituse korraldamise kulud.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Sell osakonnajuhataja Kaidi Kenkmann 663 2041 [email protected]