Kiri

KÄSKKIRI Tallinn 14.12.2023 nr 1-2/23/513 Perioodi 2021–2027 Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna taristu arendamise projektide valikukomisjoni moodustamine Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9 punkti 23 ja § 24 lõike 3 ning kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ § 13 lõike 1 alusel: 1. Moodustan perioodi 2021–2027 Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna transpordi taristu arendamise projektide valikukomisjoni (edaspidi komisjon) järgmises koosseisus: 1.1. komisjoni esimees Kliimaministeeriumi (edaspidi KLIM) liikuvuse asekantsler; 1.2. komisjoni esimehe asetäitja KLIM liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna (edaspidi LAIO) juhataja; 1.3. komisjoni liikmed nende nõusolekul: 1.3.1. KLIM ehituse ja elukeskkonna osakonna elamumajanduse valdkonnajuht; 1.3.2. KLIM liikuvuse arengu ja investeeringute osakonna ekspert liikuvuse alal; 1.3.3. Riigi Tugiteenuste Keskuse projektide keskkonnaekspert; 1.3.4. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi võrdsuspoliitikate osakonna esindaja; 1.3.5. Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja. 2. Komisjoni esimehe ülesanded on: 2.1. juhtida komisjoni tööd; 2.2. osaleda toetuse saaja põhisesse säästva liikuvuskeskkonna taristu arendamise investeeringute kavasse (edaspidi investeeringute kava) esitatud investeeringu kirjelduste hindamisel; 2.3. teha ministrile ettepanek investeeringu kirjeldustes kirjeldatud projektide lülitamise kohta toetuse saaja põhisesse investeeringute kavasse; 2.4. kinnitada digitaalse allkirjastamise teel komisjoni otsused ja hindamisaruanded. 3. Komisjoni esimehe asetäitja ülesanded on: 3.1. asendada komisjoni esimeest tema eemalolekul; 3.2. osaleda investeeringu kirjelduste hindamisel. 4. Komisjoni liikme ülesanded on: 4.1. tutvuda eelnõustamisel osalenud projektide protokollidega; 4.2. hinnata konsensuslikult kõiki projekte kooskõlas kliimaministri 17. augusti 2023. a määrusega nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT määrus) ning käesoleva käskkirja lisas 1 kinnitatud valikumetoodikaga; 4.3. anda projektide hindamisel oma ekspertvaldkonnas – Uus Euroopa Bauhaus, ligipääsetavus, kliimakindlus ja „ei kahjusta oluliselt” printsiip – teistele komisjoni liikmetele ülevaade projektide kooskõlast TAT määruse tingimustega; 4.4. vajadusel kaasata hindamiskoosolekule erapooletuid eksperte (maksimaalselt 3 eksperti kogu komisjoni kohta) teavitades sellest eelnevalt komisjoni sekretariaati; 4.5. jälgida „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi „Säästva mitmeliigilise linnalise liikumiskeskkonna edendamine osana üleminekust CO 2 -neutraalsele majandusele” meetme nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine” (edaspidi meede) eesmärkide ja tulemuste saavutamist vastavalt TAT määrusele; 4.6. teha kliimaministrile (edaspidi ka minister) ettepanekuid meetme rakendamise kohta juhul, kui meetmes on tekkinud rahalisi jääke seoses projektide rakendamata jätmise, katkestamisega või muudel põhjustel; 4.7. täita muid ülesandeid tulenevalt „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest“ ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest. 5. Komisjoni töö tagamine: 5.1. komisjoni teenindamise, töökoosolekute korraldamise ning koosoleku protokollimise tagab KLIM’i LAIO (komisjoni sekretariaat); 5.2. komisjoni töö vormideks on (veebi-)koosolek (projektide konsensushindamisel) ja suhtlemine elektronposti teel küsimustes, mis ei vaja selleks eraldi koosoleku kokku kutsumist (näiteks hindamisprotokollide, investeeringute kava jmt kooskõlastamine või ministrile ettepanekute tegemisel meetme rakendamise kohta). 6. Komisjoni sekretariaadi ülesanne on muuhulgas: 6.1. hinnata investeeringu kirjelduses esitatud projektide vastavust TAT määruse §-s 12 sätestatud kvalifitseerimise tingimustele lisas 2 toodud vormil enne projektide komisjonile hindamiseks esitamist, kuid vajadusel kasutades komisjoni liikmete valdkondlikku ekspertiisi; 6.2. koostada koosoleku protokolli hinnete alusel investeeringute kava eelnõu (ministri käskkiri). 7. Komisjoni töökord: 7.1. investeeringu kirjelduste hindamiseks saadab komisjoni sekretariaat teate laekunud investeeringu kirjeldustest elektronposti teel igale komisjoni liikmele vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist; 7.2. hindamine on konsensuslik (hindepunktide andmine toimub ühiselt, hinded vaieldakse üheskoos läbi); 7.3. juhul, kui mõne projekti valikukriteeriumi hindepunkti osas konsensust ei saavutata, toimub hindepunkti hääletamine (edu toob 50%+1 häält või häälte võrdsel jagunemisel otsustab komisjoni esimehe või komisjoni esimehe asetäitja hääl), kuid olulised erimeelsused protokollitakse, et tagada projektide elluviimine ning toetuse eelarve kasutus programmperioodi jooksul; 7.4. väljastpoolt Kliimaministeeriumi osalevad komisjoni liikmed allkirjastavad vormikohase sõltumatuse deklaratsiooni (lisa 3); 7.5. komisjoni liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda või erapooletuks jääda, v.a juhtudel, kui ta on projektiga isiklikult seotud. Sellisel juhul peab komisjoni liige end taandama enne koosoleku toimumist või koosoleku ajal konkreetsest projektist, millega ta on seotud; 7.6. juhul, kui komisjoni liige end ise ei taanda ning tema seotus projektiga avastatakse hiljem projekti elluviimise käigus, võib teda karistada distsiplinaarkorras; 7.7. investeeringu kirjelduste hindamise tulemusena koostab komisjoni sekretariaat vastavalt TAT määruse §14 lõikele 4 projektide eelistusnimekirja. Hindamistulemused protokollitakse ning allkirjastatakse komisjoni esimehe ja protokollija poolt; 7.8. eelistusnimekirjast lisab komisjoni sekretariaat investeeringute kava eelnõusse hindepunktide järjekorras projektid, mis on saanud koondhindeks vähemalt 2,7 hindepunkti, arvestades investeeringu kirjelduse esitaja vastava sekkumise eelarvet. Investeeringute kava sisaldab muuhulgas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõikes 4 toodud informatsiooni; 7.9. toetuse saaja põhine investeeringute kava eelnõu esitatakse ministrile kinnitamiseks. 8. Komisjoni töös osalemise eest tasu ei maksta. 9. Punktis 1.2 nimetatud komisjoni liikmete muudatustest tuleb teavitada Kliimaministeeriumit, kirjutades aadressile [email protected]. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Saata: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Riigi Tugiteenuste Keskus, Kliimaministeerium  KINNITATUD 14.12.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/513 Lisa nr 1 Lisa 1: Investeeringu kirjelduses esitatud projektide hindamise metoodika ja hindamise täpsustatud protseduur perioodi 2021–2027 Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna taristu arendamise projektide valikul Projektide valikukomisjon moodustatakse Vabariigi Valitsuse 29. juuni 2023. a määruse nr 71 „Kliimaministeeriumi põhimäärus“ § 9 punkti 23 ja § 24 lõike 3 ning kliimaministri 17. augusti 2023. a määruse nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ § 13 lõike 1 alusel. Rakenduskava eesmärkide täitmiseks PO2 meetme nr 21.2.5.1 „Säästva mitmeliigilise linna liikumiskeskkonna edendamine“ raames on planeeritud 96 miljonit eurot, millest käesolev valikukomisjon valib Tallinna, Tartu ja Pärnu (keskus)linnade esitatud projektide kirjelduste seast investeeringute kava(de)sse projekte vähemalt 131,43 miljoni ulatuses, millest kuni 92 miljonit moodustab ERF toetus ning vähemalt 39 428 571 eurot KOVide omaosalus. Toetuse summa jaguneb kohalike omavalitsuste projektidele vahel indikatiivselt järgmiselt (proportsioonid võivad muutuda 20% ulatuses vastavalt konsultandi ettepanekule ja ministri nõusolekule): • jalgrattaliikluse prioriteedi raames eraldatav 36 miljonit eurot võiks jaguneda Tallinna, Tartu ja Pärnu vahel ligikaudu võrdsetes proportsioonides (à 12 miljonit eurot); • mitmeliigilise taristu prioriteedi raames eraldatav 16 miljonit eurot võiks jaguneda Tallinna linnale ligikaudu 9–11 miljonit eurot ja Tartu linnale ligikaudu 5–7 miljonit eurot; • trammiliikluse prioriteedi raames Tallinna linnale ligikaudu 40 miljonit eurot. 1. Investeeringu kirjeldustes esitatud projektide hindamised toimuvad konsensuskoosoleku vormis. 2. Komisjoni sekretariaat saadab hinnatavad projektid (või elektroonilise juurdepääsu lingi projektidele) komisjoni esimehele ja liikmetele vähemalt 5 tööpäeva enne koosoleku toimumist tutvumiseks ja arvamuse kujundamiseks, sh oma vastutusvaldkonna ekspertidelt arvamuse saamise korraldamiseks. 3. Komisjoni liige on kohustatud tutvuma kõikide materjalidega enne koosoleku toimumist ja ühtlasi korraldama enda vastutusalas töötavate spetsialistide ja ekspertide hinnangute saamise projektide kohta. Komisjoni liige edastab kogutud hinnangud/arvamused komisjoni esimehele, esimehe asetäitjale, kõigile liikmetele ja sekretariaadile vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku toimumist. Võimalusel hindab komisjoni liige isiklikult kõiki projekte eelnevalt ning konsensuskoosolekul toimub hindepunktide arutelu ning konsensuslik hindamine. 4. Projektide hindamine ja valik toimub komisjoni koosolekul järgnevalt: 4.1 projektidele antavad hinded on konsensuslikud. Moodustub koondtabel (eelistusnimekiri) projektidest ja nendele antud hinnetest. Koondtabel on koosoleku protokolli lisaks; 4.2 juhul, kui hindamise tulemusena saavutavad konkreetse sekkumise projektid võrdse tulemuse, siis eelistatakse seda projekti, mis on saanud suuremad hindepunktid TAT määruse § 14 lõike 1 punktis 1 sätestatud valikukriteeriumi kõigi alakriteeriumide raames. Juhul, kui ka need hindepunktid on võrdsed, eelistatakse seda projekti, mis on saanud suuremad hindepunktid TAT määruse§ 14 lõike 1 punktis 2 sätestatud valikukriteeriumi kõigi alakriteeriumide raames. Kui ka need punktid on võrdsed, heidab komisjoni esimees valiku tegemiseks liisku; 4.3 konsensuse puudumisel võidakse projekti kohta küsida lisainfot, mille alusel võib komisjon hinnata erimeelsust põhjustanud projekti uuesti valikukriteeriumide alusel. Juhul, kui mõne projekti valikukriteeriumi hindepunkti osas konsensust ei saavutata, toimub hindepunkti  hääletamine (edu toob 50%+1 häält või häälte võrdsel jagunemisel otsustab komisjoni esimehe/ komisjoni esimehe asetäitja hääl). Erimeelsused protokollitakse. 5. Investeeringute kavasse arvatakse kvalifitseerunud projekte, mis on hindamisel valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,7. 6. Projektid on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavuskriteeriumidega, neid hinnati TAT määruse koostamisel (viide: TAT määruse seletuskirja lisa 5). 7. Projektide valikukriteeriumid, osakaalud ja hindepunktide sisu vastavalt TAT määruse §-le 14 on järgmised: Nr Valikukriteeriumi Osakaal Punktid (0, 3 või 5), mida saab iga Märkused/ kirjeldus* kriteeriumi puhul anda ning nende kommentaarid kirjeldus 1. Projekti kooskõla 55% Projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja panus valdkondlike rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse on arengukavadega, mõju üldiselt kvalifitseerimistingimus. Kui puutumust pole, siis rakenduskava projekt välistatakse (§ 12 alusel tehakse kvalifitseerimisel ära). erieesmärgi ja meetme eesmärkide Samas siin hinnatakse projekti sisulist panust eelnimetatud saavutamisele eesmärkidesse just konkreetsest sekkumisest tulenevalt. Alakriteeriumide summaarne osakaal moodustab 55 protsenti maksimaalsest koondhindest. 1.1. Alakriteerium: projekti 35% Sama valikukriteeriumi puhul kooskõla valdkondliku hinnatakse taotleja investeeringu arengukavaga ja panus kirjelduse alusel võimalusel sisulist rakenduskava erieesmärki panust energiatõhususse ja transpordi ning meetme CO2 heitmete vähenemisesse, eesmärkidesse, sh projekti negatiivsete tervisemõjude tulemuste ja mõju vähendamisesse, maakasutuse ja eeldatavat ulatust ning transpordi planeerimise paremasse vajadusel väljundite ja integreerimisesse ja sünergiat teiste tulemuste kestlikkust sama piirkonna sama sekkumise või pärast projekti lõppu sama piirkonna teise sekkumisega (nt tramm ja liikuvuskeskus või tramm ja jalgrattatee või liikuvuskeskus ja jalgrattatee jmt kombinatsioonid). Erinevate piirkondade sama sekkumise projekte omavahel ei võrrelda, v.a juhul, kui mõnes piirkonnas on väga tugeva sünergiaga projektid, kuid eelarvet on puudu, siis on võimalik eelarve jaotuse muutus piirkondade vahel kuni 20% ulatuses kogu sekkumise maksumusest. Hindepunkti juures selgitatakse vajadusel antud hinnet. - tugev (sh tõendatud analüüside ja uuringutega ) panus kõigisse järgnevatesse alakriteeriumidesse: 1) energiatõhususse ja 2) transpordi CO2 heitmete vähenemisesse, 3) negatiivsete tervisemõjude vähendamisesse, 4) maakasutuse ja transpordi planeerimise paremasse integreerimisesse (või olemasoleva tänavaruumi ümberjaotamine säästva liikuvuse kasuks) ja 5) olemas hea sünergia teiste sama piirkonna sama  sekkumise või sama piirkonna teise sekkumise projekti(de)ga - 5 p - puudusi on kuni kahes järgnevas alakriteeriumis: energiatõhususse ja transpordi CO2 heitmete vähenemisesse, negatiivsete tervisemõjude vähendamisesse, maakasutuse ja transpordi planeerimise paremasse integreerimisesse (või olemasoleva tänavaruumi ümberjaotamine säästva liikuvuse kasuks) ja tunnetatav on sünergia teiste sama piirkonna sama sekkumise või sama piirkonna teise sekkumise projekti(de)ga - 3 p - puudusi on rohkem kui kolmes järgnevas alakriteeriumis: energiatõhususse ja transpordi CO2 heitmete vähenemisesse, negatiivsete tervisemõjude vähendamisesse, maakasutuse ja transpordi planeerimise paremasse integreerimisesse (või olemasoleva tänavaruumi ümberjaotamine säästva liikuvuse kasuks) või puudub sünergia teiste sama piirkonna sama sekkumise või sama piirkonna teise sekkumise projekti(de)ga - 0 p 1.2. Alakriteerium: projekti 5% Hinnatakse panust konkreetse panus meetme väljund- ja sekkumise väljund- (km, tk) ja tulemusnäitaja(te) tulemusnäitajasse (hinnanguline mõju) saavutamisse - 50-100% - 5p - 11-49% - 3p - 1-10% - 0p 1.3. Alakriteerium: Uue 15% Euroopa uue Bauhausi nn kompass Euroopa Bauhausi kirjeldab kolme parameetrit: kaunis väärtused (beautiful), kaasav (together) ja kestlik (sustainable). Kompassis on iga parameetri kohta kirjeldatud 3 ambitsioonitaset (I on miinimum, III on kõige ambitsioonikam). Selle järgi on toetuse andmise tingimuste kohane toetusele kvalifitseeruv projekt eelduslikult vähemalt: 1. kaunis – tase I, kuna „Volitatud arhitekt või maastikuarhitekt, tase 7“ kutset omav projekteerija järgib Euroopa uue Bauhausi põhimõtteid; 2. kaasav – tase I, kuna taotlemisprotsess on üles ehitatud avaliku ohutu ja ligipääsetava säästva liikuvuse taristu kasutajatele ning jalgsi- jalgrattaga ja ühistranspordiga tööl käivate inimeste arvu suurendamisele, mis toetab taristu kättesaadavust kõigile kogu elukaare vältel; 3. kestlik – tase I, kuna sekkumistega seotud projektide näol on tegemist energiasäästule, süsiniku jalajälje vähendamisele,  keskkonnasõbralikkusele, kliimakindlusele jne suunatud tegevustega. - taotleja on selgelt kirjeldanud, kuidas ta järgib Bauhausi kriteeriume kõigis kolmes parameetris ning arvestatud on eelkonsultatsiooni käigus saadud soovitustega - 5 p - puudused Bauhausi ühes kriteeriumis või on vaid osaliselt arvestatud eelkonsultatsiooni käigus saadud soovitustega - 3 p - puudused Bauhausi kahes kriteeriumis kõigis kolmes parameetris või kui eelkonsultatsioonis tehtud ettepanekutega ei ole arvestatud või arvestatud osaliselt - 0 p 2. Projekti põhjendatus 25% Alakriteeriumide summaarne osakaal moodustab 25 protsenti maksimaalsest koondhindest. 2.1. Alakriteerium: projekti 10% Hindamise alus rattateede prioriteedis: eesmärgipüstitus on eskiislahendusega koos tuleb esitada põhjendatud – on olemas laiema kontaktala tervikteekondade probleem, kitsaskoht või joonis, millel on näha eskiislahenduse kasutamata ühilduvus muu ja olemasoleva arenguvõimalus rattateede võrguga ja/või ühistranspordi liiniga, ja tervikteekondade valmimise rahastamis- ka ajakava lühiülevaade. - projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud ja probleem lahendatakse projektiga, projekti tulemusena tekib ohutu ligipääsetav tervikteekond; eelkonsultatsioonis tehtud ettepanekutega on arvestatud - 5p - projekti eesmärgipüstituses esineb küsitavusi, projekti tulemusena ei pruugi tekkida tervikteekondi (nt kui projekt on osa suuremast plaanist ning teiste taristu osade väljaehitamine ja rahastus ei ole veel selge) või kui eelkonsultatsioonis tehtud ettepanekutega on vaid osaliselt arvestatud - 3p - probleemi ei ole projektiga võimalik lahendada või probleeme tekib projekti elluviimisel isegi juurde (nt ohutus või ligipääsetavus pole tagatud) või kui eelkonsultatsioonis tehtud ettepanekutega ei ole arvestatud - 0p 2.2. Alakriteerium: projekti 10% Hinnatakse; sekkumisloogika on - Panustab kõikidesse arusaadav, mõjus – alakriteeriumidesse: projektis ettenähtud 1) projekti sekkumisloogika on tegevused võimaldavad arusaadav; saavutada projekti 2) mõjus – projektis ettenähtud eesmärgid ning tegevused võimaldavad saavutada planeeritud väljundid ja projekti eesmärgid ning planeeritud tulemused parimal moel. väljundid ja tulemused parimal moel; Nende sidusus 3) nende sidusus eesmärkidega ning eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad; mõjusus on arusaadavad, 4) võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad - 5p  võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad - puudusi on kuni ühes alakriteeriumis - 3p - puudusi on kuni kahes alakriteeriumis - 0p 2.3. Alakriteerium: tegevuste 5% Hinnatakse ajakava on realistlik, - tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste arvestades mh tegevuste omavahelisi omavahelisi seoseid ja seoseid ja ajalist järgnevust - 5p ajalist järgnevust - tegevuste ajakavas esineb küsitavusi, tegevuste omavahelised seosed ei ole arusaadavad - 3p - tegevuste ajakava on ebarealistlik - 0p 3. Projekti kuluefektiivsus 15% Alakriteeriumide summaarne osakaal moodustab 15 protsenti maksimaalsest koondhindest. 3.1. Alakriteerium: ettenähtud 10% - ettenähtud tegevused/lahendused on tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud kuluefektiivne viis väljundite/tulemuste saavutamiseks, planeeritud eelkonsultatsioonis tehtud väljundite/tulemuste ettepanekutega on arvestatud - 5p saavutamiseks - ettenähtud tegevuste/lahenduste kuluefektiivsuse osas esineb küsitavusi või eelkonsultatsioonis tehtud ettepanekutega on arvestatud vaid osaliselt - 3 p - ettenähtud tegevused/lahendused ei ole kuluefektviine (nt lahendus on üledimensioneeritud, kasutatakse ebamõistlikult kalleid materjale ning arvestatud ei ole kestlikkuse kriteeriumidega) või kui eelkonsultatsioonis tehtud ettepanekutega ei ole arvestatud - 0p 3.2. Alakriteerium: 5% - panustab kõikidesse planeeritud eelarve on alakriteeriumidesse: realistlik ja mõistlik - on 1) planeeritud eelarve on realistlik ja selge, milliste arvutuste ja mõistlikult arvestatud - on selge, hinnangute alusel on milliste arvutuste ja hinnangute alusel eelarve kokku pandud on eelarve kokku pandud; ning planeeritud kulud on 2) planeeritud kulud on vajalikud ja vajalikud ja mõistlikud, mõistlikud; ning on olemas taotleja 3) on olemas taotleja võimekus võimekus projektile projektile järgnevate püsikulude järgnevate püsikulude rahastamiseks; rahastamiseks 4) eelkonsultatsioonis tehtud ettepanekutega on arvestatud - 5p - puudusi on kuni ühes a lakriteeriumis - 3p - puudusi on kuni kahes alakriteeriumis - 0p 4. Projekti kooskõla „Eesti 5% Osakaal moodustab viis protsenti 2035” aluspõhimõtete ja maksimaalsest koondhindest. sihtidega (kriteeriumiga Sekkumised panustavad läbivalt hinnatakse, kuidas lisaks järgmistesse näitajatesse: projekti vahetutele 1) ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl eesmärkidele võetakse käivate inimeste osakaalu kasvu; arvesse ja aidatakse kaasa 2) kasvuhoonegaaside heitme Eesti pikaajalise vähendamisse transpordisektoris; arengustrateegia 3) elukeskkonnaga rahul või pigem aluspõhimõtete ja rahul olevate elanike osatähtsuse sihtidega seotud kasvu; horisontaalsete 4) ligipääsetavuse näitaja paranemisse. põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed Projekti raames hinnatakse: võimalused, - projekt panustab kõiki nelja määruse ligipääsetavus, kestlik § 1 lõikes 4 nimetatud EE2035 areng, keskkonnakaitse ja näitajasse - 5p kliimaneutraalsus ning täiendavalt - projekt panustab kuni kolme määruse regionaalareng) § 1 lõikes 4 nimetatud EE2035 eesmärkide saavutamisele näitajasse - 3p ja panustatakse seeläbi vastavasse strateegia riigi - projekt kuni kahte määruse § 1 lõikes pikaajalise 4 nimetatud EE2035 näitajasse - 0p arengustrateegia näitajasse) 100%  KINNITATUD 14.12.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/513 Lisa nr 2 Lisa 2 Investeeringu kirjelduses esitatud projektide kvalifitseerimise protseduur perioodi 2021–2027 Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna taristu arendamisel Investeeringu kirjelduses esitatud projekt peab vastama järgmistele kvalifitseerimistingimustele: NR Kvalifitseerimistingimus/ Märkused/ kommentaarid kontrollikoht 1 Kas projekt on läbi vaadatud Jah/Ei eelnõustamisel? (TAT määruse § 12 lg 11 p 1) 2 Kas on kooskõlas käesolevas määruses Jah/Ei sätestatud tingimustega? Kvalifitseerimisel lisada märkustesse, TAT määruse (TAT määruse § 12 lg 11 p 2, sh: millise sättega on kooskõla. 2.1. §1 lg 2 p-d 1—3 Sh lisada märkustesse, millise rakenduskava eesmärgi ja 2.2. §1 lg 6—8 väljundnäitaja täitmisesse panustatakse. 2.3. §5 lg 1: §3 lg 1-3, §3 lg 4-6, §3 lg (väljundnäitajad: tk, km, objekt jne) 7-9 s.o projekti põhjendatus, arusaadav sekkumisloogika jmt 2.4.: §5 lg 2, 3 ja 11 (jalgratta prioriteet), §5 lg 4 (mitmeliigiline taristu), §5 lg 5 (trammitaristu) 2.5. §5 lg 7 (kliimakindlus, RTK ekspertiis) 2.6. §5 lg 8 (DNSH, RTK ekspertiis) 2.7. §5 lg 9 (ligipääsetavus, MKM ekspertiis) 2.8. §5 lg 10 (KLIM, Uus Euroopa Bauhaus, liikuvuse ekspert) 2.9. §8 lg 3) 3 Kas projekti tegevused on kajastatud Jah/Ei investeeringu kirjelduse esitaja Tuua viide. valdkondlikes arengustrateegiates ja investeeringu prioriteetides ning teemakohastes analüüsides ning projekt on kooskõlas linnapiirkonna strateegias nimetatud arendus- või tegevussuunaga? (TAT määruse § 12 lg 11 p 3, abiks ELVL ja eelnõustamise protokoll) 4 Kas taotlejal on suutlikkus projekti ellu Jah (eeltäidetud) viia? (TAT määruse § 12 lg 11 p 4) (kontrollitakse, kas taotlejal (ja Taotleja/ projekti elluviija/ toetuse saaja puhul on partneritel kokku) on kvalifikatsioon, selektsioon toimunud juba rakenduskava tasandil kogemus, jätkusuutlikkus, õiguslik, (Tallinna, Tartu ja Pärnu linnad, linnapiirkonnad). organisatsioonilised või tehnilised Nimetatud taotlejad on varasematel perioodidel olnud eeldused projekti elluviimiseks edukad toetuse saajad ja projektide elluviijad. Taotlejate kavandatud viisil ning jätkusuutlikkuse finantssuutlikkust hindab Rahandusministeerium tagamiseks (sh taristuinvesteeringute taotlemisel (pärast investeeringute kava kinnitamist) või tootlike investeeringute puhul täiendavalt ühendmääruse § 3 lõike 6 alusel. edasiste tegevus- ja hoolduskulude tagamiseks))  5 Kas projekti eeldatav kulude ja tulude Jah/ei suhtarv on positiivne? (TAT määruse § 12 lg 11 p 5, leitav investeeringu Vajadusel selgitus juurde. kirjeldusest) Juhul, kui projekt ei vasta kasvõi ühele ülal tabelis toodud kvalifitseerimistingimusele, siis projekt edasisele hindamisele ei kuulu ning seda investeeringute kavasse ei arvata. Projektide kvalifitseerimistingimustele vastavust hindab komisjoni sekretariaat enne hindamiskoosoleku toimumist, kaasates vajadusel komisjoni liikmeid vastavalt nende ekspertteadmistele. Kvalifitseerunud projekte hinnatakse (hindepunktide andmine) konsensuslikult hindamiskoosolekul.  KINNITATUD 14.12.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/513 Lisa nr 3 1 Lisa 3 SÕLTUMATUSE DEKLARATSIOON Kinnitan, et olen nõus osalema perioodi 2021–2027 Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna transpordi taristu arendamise projektide valikukomisjoni töös toetuse saaja põhisesse säästva liikuvuskeskkonna taristu arendamise investeeringute kavasse esitatavate projektide hindamisel. Käesoleva deklaratsiooni esitamisega kinnitan, et olen tutvunud kliimaministri 17. augusti 2023. a määrusega nr 43 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvuskeskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027“ ja täidan oma kohustusi ausalt ja õiglaselt. Minu teadmise ja parima arusaamise järgi ei ole varasemaid, praegusi ega lähitulevikus esile kerkida võivaid fakte ega asjaolusid, mis võiksid minu sõltumatuse osapoolte silmis kahtluse alla seada, nt: ▪ ma ei ole osalenud projekti/investeeringu kirjelduse ettevalmistamises ega kavatse osaleda projekti elluviimises (k.a. lepingulises suhtes olevana); ▪ ma ei ole projekti/ investeeringu kirjelduse koostajatega või projekte otseselt elluviiva personaliga suguluses või hõimluses; ▪ ma ei ole taotlejatega või teiste projektide osapooltega töö- või teenistussuhtes; ▪ ma ei ole taotleja tegelik kasusaaja, ning kui hindamisprotsessi käigus peaks ilmnema, et selline suhe eksisteerib või on loodud, lõpetan ma viivitamata hindamisprotsessis osalemise. Ühtlasi kinnitan, et mind ei ole ühegi jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 209 1 , 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel, ning minu karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ega arhiivi kantud. Luban mitte avaldada hindamise käigus või selle tulemusena mulle avaldatud, teatavaks saanud või minu enda poolt koostatud teavet või dokumente ning olen nõus, et seda kasutatakse üksnes käesoleva hindamise eesmärgil ega avaldata kolmandatele isikutele. Nimi: Allkirjastatud digitaalselt (kuupäev digiallkirjas) 1 Täidavad kõik väljastpoolt KLIMi kaasatud hindamise protsessiga seotud isikud ja eksperdid peale kõikide hindamiseks esitatud projektidega tutvumist ning allkirjastavad selle digitaalselt. KLIMi teenistuses olevad komisjoni liikmed peavad eeltoodud tingimustele vastama ja on sellest informeeritud. Juhul kui mõni komisjoni liige kuulub toetuse taotleja ettevõtte nõukogusse, palub ta end kõrvaldada konkreetse taotleja investeeringuettepanekus toodud projekti hindamisest.