Kiri

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 15.12.2023 nr 256 Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ning Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel: Teen kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirjas nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT) järgnevad muudatused: 1) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.1 „Kohanemisprogrammi „Settle in Estonia“ pakkumine“ meetmete nimekirja näitaja “Kohanemisprogrammis osalejate arv“ sihttasemeks (2029) 28 797; 2) muudan TAT-i punktis 4.1 toodud tabelis toetatava tegevuse 3.3 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ meetmete nimekirja näitaja “Tööjõulähetusprogrammis osalejate arv“ vahesihttasemeks (2024) 160; 3) asendan tabeli TAT-i punktis 6 järgneva tabeliga: Jrk Toetatava tegevuse nimetus ja finantsallikate Summa (eurodes) Osakaal nr vaheline jaotus 1 Kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ 18 500 000,00 100,00% pakkumine 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 12 950 000,00 70,00% 1.2 Riiklik kaasfinantseering 5 550 000,00 30,00% 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplat- 1 100 000,00 100,00% vormi) edasiarendus ja rakendamine 2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 770 000,00 70,00% sealhulgas SMIT 714 000,00 70,00% 2.2 Riiklik kaasfinantseering 330 000,00 30,00% sealhulgas SMIT 306 000,00 30,00%  2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning 5 780 000,00 100,00% tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused 3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 046 000,00 70,00% 3.2 Riiklik kaasfinantseering 1 734 000,00 30,00% 3.3 Omafinantseering 0 0% 4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning 8 250 000,00 100,00% kodanikuõpe 4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 775 000,00 70,00% 4.2 Riiklik kaasfinantseering 2 475 000,00 30,00% 4.3 Omafinantseering 0 0% 5 Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, 8 588 000,00 100,00% sealhulgas kohanemisteemadel 5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 6 011 600,00 70,00% sealhulgas Riigikantselei 420 000,00 70,00% sealhulgas Statistikaamet 77 000,00 70,00% 5.2 Riiklik kaasfinantseering 2 576 400,00 30,00% sealhulgas Riigikantselei 180 000,00 30,00% sealhulgas Statistikaamet 33 000,00 30,00% 5.3 Omafinantseering 0 0% 4) muudan TAT-i punkti 7.2.1.1 ja sõnastan selle järgnevalt: „Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava tegevuse otsestest kuludest.“. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga  Kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ muutmise käskkirja eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Käskkirja eelnõuga muudetakse kultuuriministri 15. märtsi 2023.a käskkirja nr 80 „Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas kohanemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT) perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 ja Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022. a määruse nr 62 „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ § 5 lõike 2 punkti 9 alusel. Käskkirja eelnõu ja selle seletuskirja koostas Kultuuriministeeriumi finantsosakonna välisvahendite nõunik Margit Tilk (e-post [email protected], telefon 628 2358) ning juriidilise ekspertiisi tegi personali- ja õigusosakonna õigusnõunik Kadri Kilvet (e-post [email protected], telefon 628 2224). TATi muutmine on tingitud vajadusest täpsustada eelarveid, näitajaid ning kaudsete kulude hüvitamisega seonduvat. Seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes kultuuriministri 15. märtsi 2023. a käskkirjaga nr 80 kehtestatud TAT-iga. 2. Käskkirja eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja eelnõu punktiga 1 tõstetakse meetmete nimekirja indikaatori „Kohanemisprogrammis osalejate arv“ sihttaset 28 797 osaluskorrani, sest Ukraina sõjapõgenikele (ajutise kaitse saajatele) hakatakse pakkuma kohanemisprogrammi raames eesti keele kursusi A2- ja B1- tasemel. Indikaatori sihttaseme muudatuse on kinnitanud Vabariigi Valitsus 3. juuli 2023.a korraldusega nr 180 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“. Käskkirja eelnõu punktiga 2 muudetakse meetmete nimekirja näitaja „Tööjõulähetus- programmis osalejate arv“ vahesihttaset (2024) 260-lt 160-le elluviija taotluse alusel. 2023. a oktoobris korraldatud riigihankele „Keeleõppe eesmärgil töölähetuste korraldamine avaliku sektori eri keele- ja kultuuritaustaga töötajatele” (viitenumber 270471) ei laekunud ühtegi pakkumust. Elluviija kavatseb kuulutada välja uue hanke 2023. aasta jooksul, kuid teenusepakkuja ei pruugi suuta pakkuda tööjõulähetusprogrammi 2024 a. jooksul 260 inimesele, pigem on realistlik seada programmi käivitusfaasis vahesihttaseme eesmärgiks 160 osalejat. Käskkirja eelnõu punktiga 3 sätestatakse toetatavate tegevuste eelarved. Suurendatakse toetatava tegevuse „Kohanemisprogramm „Settle in Estonia“ pakkumine“ eelarvet 3 000 000 euro võrra (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus + riiklik kaasfinantseering), et pakkuda Ukraina sõjapõgenikele kohanemisprogrammi raames eesti keele kursusi A2- ja B1- tasemel. Eelarve muudatuse on kinnitanud Vabariigi Valitsus 3. juuli 2023.a korraldusega nr 180 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“. Toetatava tegevuse „Andmevahetuslahenduse (sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“ eelarvesse lisatakse partneri Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse (edaspidi SMIT) eelarve 1 020 000 eurot (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus + riiklik 1 kaasfinantseering), kellega planeerib elluviija sõlmida 2023. aasta lõpuks partnerluslepingu. Partnerluslepingu kalkulatsioon põhineb varasemalt SMIT-iga sõlmitud teenuslepingutele. Partnerluslepingu alusel toimub andmevahetuslahenduse edasiarendamine vastavalt olukorra muutustele ning suurenenud sihtrühma vajadustele. Toetatava tegevuse „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ eelarvesse lisatakse partnerite Riigikantselei ja Statistikaamet eelarved, kellega planeerib elluviija sõlmida 2023. aasta lõpuks partnerluslepingud. Riigikantselei partnerlusleping sõlmitakse summas 600 000 eurot (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus + riiklik kaasfinantseering). Kalkulatsioon põhineb partneri ja elluviija varasemal kogemusel sarnaste tegevuste rakendamisel. Riigikantselei tegeleb partnerluslepingu raames valitsusasutuste võimekuse suurendamisega riigiinfo edastamisel vene ja inglise keeles ning korraldab tõlkehankeid. Samuti loob ja arendab erinevaid võrgustikke, palkab vajadusel ühtse inforuumi koordinaatori, edendab avaliku sektori asutuste kommunikatsiooniekspertide pädevust ja kaasab avalikkust lõimumist ja kohanemist toetavatesse algatustesse. Lisaks tellib vajadusel uuringuid ja analüüse tegevuste mõju kohta ühiskonna teavitamisel, kaasamisel ja lõimumisel. Statistikaameti partnerlusleping sõlmitakse summas 110 000 eurot (Euroopa Sotsiaalfond+ toetus + riiklik kaasfinantseering). Kalkulatsioon põhineb Statistikaameti tunnitöö maksumusel ja elluviija varasemal kogemusel sarnaste tegevuste rakendamisel. Partnerluslepingu alusel toimub juhtimislaua loomine ja arendamine rändevaldkonna statistika kättesaadavuse parandamiseks ja andmete paremaks visualiseerimiseks, sh erinevate sotsiaalsete rühmade lõikes, juhtimislaua loomine ja arendamine valdkondliku arengukava „Sidusa Eesti arengukava 2030“ ja lõimumisprogrammi mõõdikute ja kontekstinäitajate visualiseerimiseks, loodud juhtimislaudade ülalhoid, info uuendamine graafikutel ning samuti romade tööhõives osalemise ning omandatud kõrgeima haridustaseme aastastatistika arvutamine. Käskkirja eelnõu punktiga 4 muudetakse TAT-i punkti 7.2.1.1 nii, et lisaks elluviijale hüvitatakse kaudseid kulusid ka partneritele (Riigikantseleile, Statistikaametile ja SMIT-ile). TAT-i elluviimisega seotud ülesannete täpsustamisel ja partnerluslepingute läbirääkimistel ilmnes, et partneritel kaasnevad tegevustega kaudsed kulud, mida oleks mõistlik hüvitada ühtse määra alusel. 3. Käskkirja eelnõu vastavus ELi õigusele Käskkiri eelnõu vastab järgmistele ELi määrustele:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Käskkirja eelnõu mõjud TAT-i sisseviidavad muudatused ja täpsustused aitavad elluviijal ja partneritel paremini ja täpsemini täita oma ülesandeid. 5. Käskkirja eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Käskkirja eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid. 2 6. Käskkirja eelnõu jõustumine Käskkiri eelnõu jõustub allkirjastamisel. 7. Käskkirja eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis korraldusasutusele, Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ning rakendusasutustele, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist oma vastutusvaldkonna alusel. Samuti esitati eelnõu arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele ning partneritele SMIT-ile, Riigikantseleile ja Statistikaametile. Eelnõule märkuseid ei lakeunud. 3 -642276 -539406 0 0 MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn 15.03.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 11.1-8/23/3930-1 Eesti ühiskonnas lõimumist, sealhulgas koh a nemist toetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise tingimused Reguleerimis- ja kohaldamisala Toetuse andmise tingimuste käskkiri (edaspidi TAT ) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS ) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja on kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga . TAT-iga reguleeritakse toetuse andmist ja kasutamist ÜSS-i § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava poliitikaeesmärgi 4 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineeri miskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirjaga kinnitatud meetme 21.4.7.5 „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ rakenduskavaga kooskõlas olevate sekkumiste nr 21.4.7.51 „Kohanemisprogrammi „ Settle in Estonia “ pakkumine“, 21.4.7.52 „Andmevahetus - lahenduse ( sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine“, 21.4.7.53 „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“, 21.4.7.54 „Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe“, 21.4.7.55 „Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel“ (edaspidi toetatavad tegevused ) raames . T oetatavad tegevused panusta vad Riigikogu otsuse „ Eesti riigi pikaajali ne arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihti „Tegus inimene“, valdkondliku arengukava „Sidus Eesti 2021 – 2030“ alaeesmär k i „Kohanemist ja lõimumist toetav Eesti“ , tulemusvaldkonna „Sidus ühiskond“ programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ teenuste sse „Ühine, arusaadav ja usaldusväärne kommunikatsiooni- ja inforuum“, „Uuendusliku ja vastutustundliku tööturu toetamine“ ja „Eesti keele oskuse, riigi ja kultuuriruumiga sideme suurendamine“. TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2023.–2026. aasta eelarvestrateegia programmi „Lõimumis-, sealhulgas kohanemisprogramm“ meetme „Lõimumist, sealhulgas kohanemist toetav Eesti“ tegevuse „Lõimumis-, sealhulgas kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine“ elluviimist. Toetuse andmise eesmärk on luua eeldused tagasipöördujatele, uussisserändajatele ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimestele Eesti ühiskonnas lõimumiseks, sealhulgas kohanemiseks . T oetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikkel 17 tähenduses . Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse mõõdetakse „Eesti 2035“ näitajaga „Tööjõus osalemise määr 15–74 a“, panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja panust ligipääsetavuse tagamisse näitajaga „Ligipääsetavuse näitaja“. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ü htekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM ) § -le 7. R akendusüksus ja rakendusasutus . Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Kultuuriministeerium (edaspidi rakendusasutus ) . T oetatavate t egevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus ) . Terminid Uussisserändaja on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud: välismaalane, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduses või välismaalase le rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alustel; Euroopa Liidu kodanik, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel; Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige, kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel . E ri keele - ja kultuuritaustaga inime ne on üle viie aasta Eestis seaduslikul alusel viibiv eesti keelest erineva emakeelega isik. Tagasipöörduja on Eesti kodakondsust omav täiskasvanud isik, kes on Eestisse püsivalt naasnud viimase kahe ksa kuu jooksul ja oma elukoha registreerinud Eesti rahvastikuregistris . Toetatavad tegevused ja nende elluviimise aeg , elluviija , partner ja sihtrühm Kohanemisprogramm i „ Settle in Estonia “ pakkumine . T oetatava t egevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija ) . T oetatava tegevuse eesmärk on uussisserändajate rändeprotsessi ja kohanemise toetamine, tagades neile teadmised riigi ning ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades neil eesti keele oskuse omandamist. T oetatava tegevuse tulemusena on kohanemisprogramm „ Settle in Estonia “ edasi arendatud ja rakendatud ning programmi koolituse(d) läbinud uussisserändajate iseseisev toimetule k on paranenud . „ Kohanemisprogrammi „ Settle in Estonia “ pakkumine“ ala tegevused . Kohanemist toetavate vide omaterjalide väljatöötamine . Kohanemisprogrammi „ Settle in Estonia “ e esti keele õppe B1 - taseme õppematerjalide ning teadmiste testide, sealhulgas veebipõhiste testide ja e-õppematerjalide väljatöötamine . K ohanemisk oolituste , s ealhulgas videokoolituste ning eesti keele õppe pakkumine ja teavitus tegevus te korraldamine . K oolitus- ja metoodiliste m aterjalide vahehindamine ja uuendamine, uute materjalide koostamine . K oolitus- ja metoodiliste m aterjalide lõpphindamine ning materjalide muutmine . Toetatava tegevuse elluviimise aeg on 01.01.202 3 –30.06.2029. Toetatava tegevuse sihtrühm on uussisserändajad. Andmevahetuslahenduse ( sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine . T oetatava t egevuse elluviija on Kultuuriministeerium (edaspidi elluviija ). Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond. P artner on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT ) . T oetatava tegevuse eesmärk on andmevahetuslahenduse arendamine ja rakendamine. T oeta ta va tegevuse tulemusena on edasi arendatud ja rakendatud andmevahetuslahendus , sealhulgas infoplatvorm ning Eestisse elama asunud uussisserändajad on automaatselt suunatud osalema kohanemisprogrammi s „ Settle in Estonia “ . Lisaks on edasi arendatud vajaduspõhine infoplatvorm nii uussisserändajatele kui ka kohanemisprogrammi sidusrühmale. „ Andmevahetuslahenduse , s ealhulgas infoplatvormi edasiarendus ja rakendamine “ ala tegevused . Andmevahetuslahenduse edasiarend amine. Edasiarenduste käigus tehakse andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused. Muu hulgas luuakse koolitusmoodulisse infotehnoloogiline lahendus, mis tagab B1 -taseme eesti keele õppe kursuse korraldamise valmisolek u ning videomaterjalide haldamise võimekus e . Elluviija tellib partnerilt arendust ö id lähtudes kohanem is programmi „ Settle in Estonia “ pakkujate ja sihtrühma vajadustest. Partner tagab andmevahetuslahenduse rakendamiseks vajalikud arendused . T oetatava t egevuse elluviimise aeg on 01.01.2023–31.1 0 .2029 . T oetatava t egevuse sihtrühm on uussisserändajad . Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused . Toetatava tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija ) . T oetatava tegevuse eesmärk on tagasipöördujate , uussisserändajate ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste eestikeelses töökeskkonnas töötamise valmisoleku ja toimetuleku suurendamine ning nende värbamise toetamine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustesse ning nende hallatava te sse asutus t esse . T oetatava tegevuse tulemusena on eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste , uussisserändajate ning tagasipöördujate konkurentsivõime tööturul t oimetulekuks paranenud. „Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused“ ala tegevused . Tööjõu lähetus programm i pakkumine keeleõppe eesmärgi l . Praktikaprogrammi pakkumine avalikus sektoris eri keele- ja kultuuritaustaga tudengitele , s ealhulgas infopäevade ja koolituste korraldamine tudengitele avaliku sektori tutvustamiseks ja praktikaootuste kujundamiseks . Õppereiside korraldamine Eesti piires ning teistesse Euroopa Liidu riikidesse , et tutvu da pa r imate tööturu meetmetega, mis suurendavad eri keele - ja kultuuritaustaga inimeste konkurentsivõimet tööturul. T oetatava t egevuse e lluviimise aeg on 01.01.2023 – 31.1 0 .2029. Toetatava tegevuse sihtrühm ad . T ööjõulähetusprogrammi s: eri keele - ja kultuuritaustaga inimesed ja tagasipöördujad . P raktikaprogrammis : eri keele- ja kultuuritaustaga, uussisserändajatest ning tagasipöördujatest tudengid . Eesti keele õpet toetava d tegevus ed ja kodanikuõp e . Toetata va tegevuse elluviija on Integratsiooni Sihtasutus (edaspidi elluviija ) . T oetatava tegevuse eesmärk on eesti keele oskuse, Eesti riigi ja E esti kultuuriruumiga sideme suurendamine. T oetatava tegevuse tulemusena on keeleõpet toetavad tegevused , läbinute eesti keele oskus ja konkurentsivõime ühiskonnas toimetulekuks paranenud. Kodanikuõppe läbinute usaldus riigiinstitutsioonide vastu on suurenenud. „ Eesti keele õpet toetavad tegevused ja kodanikuõpe “ ala tegevused . Keeleõppe omandamisele suunatud keele praktiseerimise keskkonna ja selle toetavate lahenduste arendamine ja pakkumine . Vabatahtlikke kaasavate ning keeleõpet toetavate tegevuste arendamine ja pakkumine, s ealhulgas keelesõbra programmi laiendamine. Selleks juhendi ja muude toetavate materjalide loomine ning nõustamissüsteemi käivitamine programmis osalevatele üksikisikutele ja organisatsioonidele. Haridusprogrammid e, s ealhulgas lihtsas eesti keeles , loomine kultuuri- ja spordiasutustes . Erinevate kultuuri- ja vaba aja tegevuste pakkumine eesti keele õppe toetamiseks ning praktiseerimiseks . Täiskasvanute koostöö- ja keelelaagrite käivitamine jm keeleõpet ja eesti keele kasutamist toetavad tegevused . E ri keele - ja kultuuritaustaga inimestele riigikaitse- ja kodanikuõppe pakkumine, et tõsta nende teadlikkust Eesti riigist ja Euroopa Liidust . Eesti kodakondsuse taotlemis t toetavate lahenduste arendamine , s ealhulgas materjalide loomine, nende levitamine ja väljatöötamine teadmiste omandamiseks kodanikuks olemisest. Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemalis te koostöötegevus te korraldamine e ri keele - ja kultuuritaustaga inimestele. Riigikaitse ja kodanikuhariduse teemaliste koolituste korraldamine noorteorganisatsioonide ja -ühenduste juhtidele ning aktivistidele . T oetatava t egevuse elluviimise aeg on 01.01.2023 – 31.1 0 .2029. Toetatava tegevuse sihtrühm ad on eri keele - ja kultuuritaustaga inimesed , uussisserändajad, tagasipöördujad ja Eesti kodanikud . Avalikkuse teavitamine rände- ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel . T oetatava t egevuse elluviija on Kultuuriministeeriu m (edaspidi elluviija ). Elluviija ülesandeid täidab Kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakond . P artner id on Riigikantselei ja Statistikaamet . T oetatava tegevuse eesmärk on Eesti elanik e informeerimine rände- ja lõimumis -, s ealhulgas kohanemis valdkonnast , inimõigustest ja võrdsest kohtlemisest , ning Eesti elanike lõimumist , s ealhulgas kohanemist toetavate hoiakute kujundamine. T oetatava tegevuse tulemusena on tagatud regulaarne, selge ja faktitäpne rände- ning lõimumis-, sealhulgas kohanemisalane avalik kommunikatsioon ning riigiinfo edastamine, mille tulemusena on suurenenud Eesti elanikkonna teadmised lõimumis-, sealhulgas kohanemisvaldkonnast. „ Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel “ ala tegevused . Eesti kultuurilist mitmekesisust tutvustavate tele- ja raadiosaadete, ristmeediaprogrammide ning kirjutavas meedias ilmuvate artiklite sarja loomine. Hoiakute kujundamiseks ja mõjutamiseks rände ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuste kohta kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate loomine. Eesti eram eediakanalite toimetuste võimestamine vene- ja ingliskeelse sisu arendamisel ning teadlikkuse tõstmine nendest kanalitest eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste hulgas. Valit s usasutuste riigiinfo edastamise võimekuse tõstmine vene ja inglise keeles ning avaliku sektori venekeelse kommunikatsioonivõrgustiku kujundamine. Riigikantselei kujundab punktis 3.5.5.4 nimetatud ala tegevuse raames avaliku sektori venekeelse kommunikatsioonivõrgustiku ning aitab kaasa riigiinfo edastamisele vene ja inglise keeles. Lihtsas eesti keeles uudiste tootmise ja edastamise võimekuse loomine. Vene- ja ingliskeelse kvaliteetse sisu tagamiseks ajakirjanikele , ajakirjandust ja/või kommunikatsiooni õppivate le tudengitele koolituse pakkumine. Laiemale avalikkusele rände ja lõimumis-, sealhulgas kohanemisteenuste tutvustamine. Avalikkusele ja poliitikakujundajatele mõeldud juhtimislaua loomine Statistikameti veebis rände- ja lõimumis - sealhulgas kohanemisalase kommunikatsiooni parandamiseks . Statistikaamet töötab punktis 3.5.5.8 nimetatud alategevuse raames välja avalikkusele mõeldud veebipõhise tööriistakasti rände- ja lõimumis- , sealhulgas kohanemisalase kommunikatsiooni tõhustamiseks. Ristmeediaprogrammide ning kommunikatsiooni- ja turunduskampaaniate tulemuslikkuse ja mõju hindamine . T oetatava t egevuse e lluviimise aeg on 01.01.2023 – 31.1 0 .2029. Toetatava tegevuse sihtrühm ad on eri keele - ja kultuuritaustaga inimesed , uussisserändajad , tagasipöördujad ja Eesti kodanikud . Seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad T oetatavate tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad . Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Aasta Vahesihttase (2024) Sihttase ( 2029 ) Selgitav teave Toetatav tegevus 3 .1 – Kohanemisprogramm i „ Settle in Estonia “ pakkumine Meetmete nimekirja näitaja Väljund - näitaja Kohanemis - programmis osalejate arv . Mõõtühik: osaluskord 0 Ei kohaldu 5117 28 797 Näitajaga mõõdetakse kohanemisprogrammi „ Settle in Estonia “ osalejate koolituskordi kumulatiivselt. Saavutustasemesse raporteeritakse: a) ühepäevase koolituse puhul peab olema isiku osalemine koolitusel tõendatud kirjalikult taasesitatavas vormis; b) keeleõppe koolitusel peab olema kirjalikult taasesitatavas vormis tõendatud koolitatava osalemine vähemalt 60% ulatuses õppest. Allikas: elluviija aruanded TAT spetsiifili - sed näitajad Väljund - näitaja Settle in Estonia portaali registreeritud külastajate arv . Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 5117 24 597 Näitaja sisuks on koolitustele registreerunud abikõlblike uussisserändajate arv. Allikas: elluviija aruanded Tulemus - näitaja Kohanemis - programmi koolituse(d) läbinud uussisserända - jate osakaal, kes hindavad, et nende konkurentsi - võime ühiskonnas toimetule kuks on paranenud. Mõõtühik: protsent 0 202 3 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse jooksvalt uussisserändajate enesehinnangulist teadmiste paranemist, mis on iseseisva toimetuleku eelduseks. Allikas: elluviija aruanded Toetatav tegevus 3.2 – Andmevahetuslahenduse ( sealhulgas infoplatvormi) edasiarendus ja rakendamine Meetmete nimekirja näitaja Väljund - näitaja Kohanemis - programmi suunatud välismaalaste arv . Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 14 000 49 000 Näitajaga l oe takse kokku andmevahetuslahen - duse kaudu es imest korda kohanemisprogrammi „ Settle in Estonia “ suunatud E uroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanikke. Allikas: elluviija aruanded TAT spetsiifili - ne näitaja Väljund - näitaja T oimivate andmevahetus - lahenduste arv . Mõõtühik: arv 0 Ei k ohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse töötavat andmevahetuslahen - dust, mida loetakse kokku tervikuna . Allikas: elluviija aruanded Toetatav tegevus 3.3 – Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused Meetmete nimekirja näitaja Väljund - näitaja Tööjõulähetus - programmis osalejate arv . Mõõtühik: osaleja 0 Ei kohaldu 1 60 1200 Näitajaga mõõdetakse tööjõulähetustes osalemist isiku põh jal, sh võimaldatakse ühele inimesele programmis täismahus osaleda üks kord . Allikas: elluviija aruanded TAT spetsiifili - sed näitajad Väljund - näitaja Praktikakohta - de arv avalikus sektoris. Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 50 350 Näitajaga mõõdetakse praktikal osalemist isiku põh jal , sh võimaldatakse ühele inimesele programmis täismahus osaleda üks kord. Allikas: elluviija aruanded Väljund - näitaja Ajakohastatud tööjõulähetus - programmide arv . Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 1 1 Näitajaga mõõdetakse ajakohastatud tööjõulähetuste programmide arvu. Allikas: elluviija aruanded Tulemus - näitaja Tööjõulähetus - programmi läbinute arv . Mõõtühik: osaleja 0 Ei kohaldu 100 840 Näitajaga mõõdetakse tööjõulähetuse ühe täisprogrammi läbimist isiku põh jal , sh võimaldatakse ühele inimesele programmis täismahus osaleda üks kord. Allikas: elluviija aruanded Tulemus - näitaja Tööjõulähetus - programmi läbinute hinnang konkurentsi - võime paranemisele ühiskonnas . Mõõtühik: protsent 0 2023 Ei kohaldu 90% Näitajaga mõõdetakse tööjõulähetuse läbinute tagasisidena esitatud hinnangut programmis osaleja konkurentsivõime paranemise kohta ühiskonnas. Allikas: elluviija aruanded Toetatav tegevus 3.4 – Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe Meetmete nimekirja näitajad Väljund - näitaja Lõimumisvald - konna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv . Mõõtühik: osaluskord 0 Ei kohaldu 1000 6200 Rakenduskava väljundnäitaja . Näitajaga mõõdetakse lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate osaluskordi kumulatiivselt. Saavutustasemesse raporteeritakse : nii ühepäevase keeleõpet toetava tegevuse kui ka koolituse, mille kestus on rohkem kui üks päev, puhul peab olema isiku osalemine koolitusel tõendatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kuni 75% ulatuses õppest. Allikas: elluviija aruanded Tulemus - näitaja Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavate tegevuste läbinute arv . Mõõtühik: osaluskord 0 2020 Ei kohaldu 4960 Rakenduskava tulemusnäitaja. Näitajaga mõõdetakse lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavad tegevused läbinud osalejate osaluskordi kumulatiivselt. Läbinuks loetakse osalejat, kes on võtnud programmist osa vähemalt 75% ulatuses, osaluskordade koguarvuks arvestatakse osaluskordi väljundnäitajast „ Lõimumisvaldkonna keeleõpet toetavates tegevustes osalejate arv “ . Allikas: elluviija aruanded TAT spetsiifili - sed näitajad Väljund - näitaja Riigikaitse ja kodanikuhari - duse teemalistes koostöötegevustes osalejate arv. Mõõtühik: osaleja 0 Ei kohaldu 300 100 0 Näitajaga mõõdetakse riigikaitse ja kodanikuhariduse teemalistes koostöötegevustes osalejate arvu. Allikas: elluviija aruanded Tulemus - näitaja Koolituse(d) läbinute hinnang eesti keele oskuse ja konkurentsivõime paranemisele ühiskonnas. Mõõtühik: protsent 0 2023 Ei kohaldu 75% Näitaja ga mõõdetakse osalejate rahulolu enda eesti keele oskuse ja konkurentsivõime paranemisega ühiskonnas. Allikas: elluviija aruanded Toetatav tegevus 3.5 – Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel Meetmete nimekirja näitaja Väljund - näitaja Sotsiaalreklaamkampaaniate ja ristmeediaprog - rammide arv. Mõõtühik: arv 0 Ei kohaldu 2 6 Näitajaga sisuks on korraldatavad sotsiaalreklaamkam - paaniad ning ristmeediaprogrammid. Allikas: elluviija aruanded TAT spetsiifili - ne näitaja Tulemus - näitaja Eesti elanike valmisolek toetada teistest riikidest Eestisse elama tulnud inimeste kohanemist eluga Eestis . Mõõtühik: protsent 59% 2022 Ei kohaldu 60% Näitajaga mõõdetakse , kui paljud Eesti elanikest on enda sõnul valmis aitama sisserändajatel Eesti eluga kohaneda . Allikas : elluviija aruanded T oetatavate t egevuste abikõlblikkuse periood T oetatavate t egevuste abikõlblikkuse periood on 0 1.01.2023 – 31.10.2029 . Toetatavate tegevuste eelarve Jrk nr Toetatava tegevuse nimetus ja finantsallikate vaheline jaotus Summa (eurodes) Osakaal 1 Kohanemisprogramm „ Settle in Estonia “ pakkumine 1 8 5 00 000,00 100 ,00 % 1.1 E uroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 2 9 50 000,00 70,00 % 1.2 Riiklik kaasfinantseering 5 5 50 000,00 30,00 % 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Andmevahetuslahenduse ( sealhulgas infoplat - vormi) edasiarendus ja rakendamine 1 1 00 000,00 100 ,00 % 2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 770 000,00 70 ,00 % sealhulgas SMIT 7 14 000,00 70,00% 2.2 Riiklik kaasfinantseering 330 000,00 30,00% sealhulgas SMIT 30 6 000,00 30,00% 2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste ning tagasipöördujate tööturul konkurentsivõimet toetavad tegevused 5 780 000,00 100,00% 3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 4 046 000,00 70,00% 3.2 Riiklik kaasfinantseering 1 734 000,00 30,00% 3.3 Omafinantseering 0 0% 4 Eesti keele õpet toetavad tegevused ning kodanikuõpe 8 250 000,00 100,00% 4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 5 775 000,00 70,00% 4.2 Riiklik kaasfinantseering 2 475 000,00 30,00% 4.3 Omafinantseering 0 0% 5 Avalikkuse teavitamine rände-, lõimumis-, sealhulgas kohanemisteemadel 8 588 000,00 100,00% 5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 6 011 600,00 70,00% sealhulgas Riigikantselei 420 000,00 70,00% sealhulgas Statistikaamet 7 7 000,00 70,00% 5.2 Riiklik kaasfinantseering 2 576 400,00 30,00% sealhulgas Riigikantselei 180 000,00 30,00% sealhulgas Statistikaamet 3 3 000,00 30,00% 5.3 Omafinantseering 0 0% Kulude abikõlblikkus Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse ÜM-i §-st 15 ja TAT-is sätestatud tingimustest. Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Kaudsed kulud on ÜM-i § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja ÜM-i § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele ühtse määra alusel, milleks on 7% toetatava tegevuse otsestest kuludest. Otseseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partneritele tegelike kulude alusel. Lisaks ÜM-i §-s 16 nimetatud abikõlblikele personalikuludele ning punktis 7.2.1 nimetatud kaudse te le kulu de le on abikõlblikud järgmised kulud: k ulu , mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus ) § -s 2 sätestatud kohustuste täitmisega ; k ommunikatsioonikulu ; u uringu te , analüüsi de ja hindamis t e kulu ; koolituste, seminaride ja konverentside kulu ; tõlkekulu; lähetus-, majutus- ja transpordikulu õigusaktides kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluva piirmäära ulatuses; sihtrühmale majutus- ja transpordi kulu elluviija sisekorra alusel punktides 3.1, 3.3, 3.4 ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul ; infotehnoloogiliste arenduste programmeerimise, testimise, haldamise ja majutamise kulu ning litsentsitasu punktis 3.2 nimetatud toetatava tegevuse puhul; praktika - ning keelesõbra programmis osaleja koolitus-, majutus-, transpordi- ja õppevahendite kulu punkti de s 3.3 ja 3.4 nimetatud toetatava tegevuse puhul; õppereisi kulu E uroopa Liidu riikidesse ja Eesti piires punktis 3.3 nimetatud toetatava tegevuse puhu l ; õppe- ja infomaterjalide kulu, sealhulgas litsentsi- ja autoritasu punktides 3.1, 3.3, 3.4 ja 3.5 nimetatud toetatavate tegevuste puhul . Lisaks ÜM -i §-s 17 loetletud abikõlb matutele kuludele on abikõlbmatud järgmised kulud: liiklusvahendi ostmi se kulu; esinduskulu ja kingitused; täienduskoolituse kulu, kui koolituse korraldamisel ei ole arvestatud täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõike 2 nõuetega koos lõigetes 3 ja 4 toodud erisustega; tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks ; kõik toetatava tegevuse elluviimisega otseselt sidumata kulud ; Toetuse maksmise tingimused ja kord Toetus maks takse tegelike kulude alusel ÜM-i § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. Ühtse määra alusel kaudseid kulu sid maks takse ÜM-i § 28 lõike 3 kohaselt. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ÜM-i §-s 26 . Maksetaotluse esitamise, menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ÜM i § des 24, 25 ja 33. Punktides 3.1.1. 3.3.1 ja 3.4.1 nimetatud e lluviijal on õigus taotleda ja rakendusüksusel on õigus teha ettemakseid ÜSS-i § 14 ja ÜM-i § 30 kohaselt . Ettemakse kasutamise periood on kuni 90 kalendripäeva ettemakse laekumisest. Toetus makstakse elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel. Maksetaotlus i võib elluviija esitada punktis 9.3. 3 nimetatud maksete prognoosi alusel mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord kuus . Enne esimese maksetaotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama rakendusüksusele: väljavõtte raamatupidamistoimingutest, mille järgi on võimalik veenduda, et otsesed kulud (nii abikõlblikud kui ka abikõlbmatud) on selgelt eristatavad elluviija teistest kuludest ; koopia elluviija hankekorrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav ; allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituse koopia . Punktis 8.6.1 ja 8.6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on n imetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole muudetud. Elluviija esitab rakendusüksusele sellekohase kirjaliku kinnituse. TAT-i punktis 7. 2.1 .1 nimetatud ühtse määra alusel tehakse makse vastavalt tegelikele otsestele kuludele. Ühtse määra alusel makse tegemisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita . Elluviija esitab läbiviidud riigihangete korraldamisega seotud dokumendid rakendusüksusele kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega . Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos toetatava tegevuse elluviimise lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud . Elluviija kohustused Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS - is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Elluviija peab kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks, mis on vajalikud TAT-is kirjeldatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks, ning viima toetatava tegevuse ellu punktis 9.3.1 nimetatud rakendusasutuse kinnitatud eelarve ja tegevuskava kohaselt . Lisaks ÜM -i § 10 lõikes 1 ja §-s 11 toodule on elluviija kohustatud : esitama käimasoleva aasta 1. novembriks rakendusasutusele kinnitamiseks järgneva aasta tegevuskava (lisa 1) ja eelarve (lisa 2). Esimese aasta eelarve ja tegevuskava esitab elluviija kümne tööpäeva jooksul pärast TAT-i kinnitamist. Kinnitatud tegevuskava ja eelarve edastab rakendusüksusele rakendusasutus ; kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni 15% ulatuses, kooskõlastab elluviija eelarve muutmise enne rakendusüksusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja rakendusasutus muudatust kinnitama ei pea ; punkti 9.3.1.1 kohaselt muudetud eelarve esitab elluviija rakendusasutusele teadmiseks koos rakendusüksuse kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul rakendusüksuse kooskõlastuse saamisest ; taotlema enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist rakendusasutuselt eelarve muutmist juhul, kui vajalikud muudatused on punktis 9.3.1.1 sätestatud mahust suuremad. Kinnitatud eelarvemuudatused edastab rakendusüksusele rakendusasutus ; esitama rakendusüksusele järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui rakendusasutus on eelarve ja tegevuskava kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas ; esitama rakendusüksusele korrigeeritud maksete prognoosi, kui makse erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra ; esitama rakendusasutusele ja rakendusüksusele teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul alates vastava aasta viimase makse algatamisest rakendusüksuse poolt ; esitama rakendusasutuse või rakendusüksuse päringule vastused kümne tööpäeva jooksul vastava päringu saamisest arvates ; teavitama rakendusasutust, kui toetatava tegevusega samalaadsetele tegevusele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest ; tagama toeta ta vate tegevuste partneritega partnerluslepingu sõlmimise, milles kirjeldatakse partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused tegevuste elluviimisel ; koguma ja töötlema andme i d seirearuande jaoks; koguma ja töötlema nõutavaid andmeid alategevustes 3.1.4.3, 3.3.4.1 , 3.3.4.2 ja 3.4.4.1 osalenud isikute kohta ÜSS-i § 19 lõike 3 alusel ja kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega, kui tegevustes osaleja tegevuste maht ühe projekti raames ületab 32 akadeemilist kontakttundi , ning tagama osalejate korrektsete andmete olemasolu registris iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala viimase tööpäeva lõpuks ; tagama toetatavates tegevustes 3.1, 3.4 ja 3.5 sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ; täitma teavitamisega seotud kohustusi teavit us määruse aluse l; viivitamata teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis : asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast ; TAT-i muutmise vajalikkusest; toetatava tegevuse elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist. Punktis 3.1 nimetatud t oetatava tegevuse elluviija peab korraldama teavitusürituse teavitusmääruse § 2 lõ igete 3 ja 4 alusel . Iga toetatav tegevus on s truktuuritoetuse registris eraldi projekt ning toetatava tegevuse nimetus tuleb teavitusmääruse nõuete kohaselt avalikustada. Partnerite kohustused Partnerid peavad täitma ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. Lisaks ÜM-i § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustustele on partnerid kohustatud tagama elluviijaga partnerluslepingute sõlmimise ja sihtrühmale suunatud sündmustele ligipääsetavuse. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord Toetuse kasutamisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanneteks (edaspidi koos seirearuanne ). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatava tegevuse elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamisest ning mõjust strateegia „Eesti 2035“ sihti ja näitajatesse ning ellu viidud tegevuste panusest horisontaalsetesse põhimõtetesse. Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil vahearuande koos eelarve täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks, rakendusüksuse nõudmisel tihedamini. Elluviija esitab rakendusüksusele lisas 3 kehtestatud vormil lõpparuande koos eelarve täitmise vormiga kulukohtade lõikes (lisa 4) e-toetuse keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne. Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande vormikohasust ja nõuetekohast täidetust. Juhul, kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus vahearuande. Juhul, kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab rakendusüksus lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutus on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest rakendusüksust kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümne tööpäeva nende kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab rakendusüksus vahearuande viie tööpäeva jooksul. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab rakendusüksus elluviijale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist rakendusasutusele kinnitamiseks. Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab rakendusasutus sellest rakendusüksust ning lõpparuannet menetletakse edasi TAT-i punkti 11.7 kohaselt. Kui rakendusasutusele esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusasutus lõpparuande ja teavitab rakendusüksust lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TAT-i muutmine Kui ilmneb vajadus toetatavat tegevust, tulemust, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, rakendusüksus on teinud finantskorrektsiooni otsuse või ilmneb muid asjaolusid, mis mõjutavad toetatava tegevuse elluviimist, esitab elluviija rakendusasutusele TAT-i muutmise taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Rakendusasutus vaatab punktis 12.1 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse kättesaamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise kohta pärast punktis 12.4 nimetatud rakendusüksuse ettepaneku saamist. Puuduste esinemisel annab rakendusasutus elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaeg peatub puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. Rakendusasutus edastab muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist rakendusüksusele seisukoha saamiseks. Rakendusüksusel on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. Rakendusasutus lepib rakendusüksusega kokku muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib muutmise taotluse esitada vaid rakendusüksuse nõusolekul. Rakendusüksusel on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või tulemuse saavutamiseks. Selleks esitab rakendusüksus rakendusasutusele muutmise taotluse ning teavitab sellest elluviijat. Rakendusasutus vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul muutmise taotluse saamisest arvates ja teeb otsuse TAT-i muutmise või algatamata jätmise kohta. Rakendusasutusel on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, teavitades sellest rakendusüksust ja elluviijat ette mõistliku aja jooksul. Rakendusasutus algatab TAT-i muutmise, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatava tegevuse edukaks elluviimiseks või kui elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. R akendusasutusel on õigus teha toetatavate tegevuste vahel eelarvetõsteid. Toetuse summat võib suurendada ÜM -i § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt. Rakendusasutus esitab TAT-i muutmise eelnõu ÜM-i § 48 lõigete 1–3 kohasele kooskõlastamisele. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 9.3.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on kooskõlas TAT-is sätestatuga. Rakendusasutus edastab muudetud TAT-i kümne tööpäeva jooksul rakendusüksusele, elluviijale, korraldusasutusele ja Rahandusministeeriumile . Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS-i §-s 28 ja ÜM-i §-des 34–36. Toetus makstakse tagasi ÜSS-i §-de 29 ja 30 ning ÜM-i §-de 37 ja 38 kohaselt. Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ÜM-i § 37 lõikega 6. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste kulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast. Vaiete lahendamine Vaidemenetlus toimub ÜSS-i §-de 31 ja 32 kohaselt. Kui vaie esitatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide rakendusüksus . Kui rakendusüksus ja elluviija on riigiasutused , lahendatakse vaidlused Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. Rakendussät t e d TAT-i rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2023. (allkirjastatud digitaalselt) Heidy Purga Lisa 1. Toetatava tegevuse tegevuskava vorm Lisa 2. Toetatava tegevuse eelarve kulukohtade kaupa vorm Lisa 3. Seirearuande vorm Lisa 4. Toetatava tegevuse eelarve täitmine kulukohtade lõikes vorm Lisa 5. Horisontaalsete põhimõtetega arvestamine Lisa 6. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooni kontroll-leht