Tervishoiuasutuste energiatõhusus

MINISTRI KÄSKKIRI 21.12.2023 nr 180 Tervishoiuasutuste energiatõhusus Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kinnitan toetuse andmise tingimused „Tervishoiuasutuste energiatõhusus“ koos lisaga (lisatud). 2. Rakendan käskkirja alates 01.01.2023. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister  Terviseministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Tervishoiuasutuste energiatõhusus“ seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel rahastatakse Ühtekuuluvusfondi vahenditest Narva haigla projekti „Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus” ja Kuressaare haigla projekti „Kuressaare integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus”. Tervishoiukorralduslikus mõttes tõmbekeskustest kaugemal asuvate kaasajastatud ja energiatõhusate integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste arendamine aitab kaasa sotsiaalsema ühiskonna loomisele, sealhulgas tagab elanikele kättesaadavamad integreeritud tervise- ja sotsiaalteenused, loob eelduse elanikkonnarühmade jaoks teenuste kättesaadavuse erinevuse vähendamiseks, toetab elanike parema tervise säilitamist ja seeläbi suurendab kõrgema vanuseni tervena elada jäänud aastate arvu. Energiatõhusate ja ökonoomsete taristute loomisega panustatakse kliimaeesmärkide saavutamisse, sealhulgas aidatakse kaasa ELi majanduse CO2-heite vähendamisele. Aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise võimaluste uuringu peamine soovitus on kiirendada investeeringuid hoonete, transpordi ja tööstuse energiatõhususse, kuna need meetmed toovad kaasa nii kasvuhoonegaaside heite vähendamise kui ka rahalise säästu. Integreeritud energiatõhusad heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused tagavad teenuste jätkusuutliku kättesaadavuse, elanike parema tervise, võrdsed võimalused ja parema elukeskkonna piirkonna elanikele. Lisaks toetab energiatõhusate tervishoiuasutuste loomine Euroopa Liidu kliimaeesmärke aastateks 2030 ja 2050. Toetuse andmise tingimuste (edaspidi TAT) ja ühtlasi meetme 21.2.1.3 eelarve on 35 294 118 eurot, sealhulgas Ühtekuuluvusfondi toetus 30 000 000 eurot (85%), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 3 529 412 eurot (10%) ja toetuse saajate (elluviijate) omafinantseering 1 764 706 eurot (5%). Projektide eelarve jaguneb kahe projekti vahel võrdselt. Projektid moodustavad ühtse terviku Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 21.4.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ raames loodavate integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste rajamisega. Seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Pille Lumi (tel 5918 1391, [email protected]), välisvahendite osakonna osakonnajuhataja Marilin Sternhof (tel 5916 3465, [email protected]), tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Reena Müller (tel 5918 5705, [email protected]) ja tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste (tel 626 9127, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). TAT käskkirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). Toetatavad projektid ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II Käskkirja sisu Ühtekuuluvusfondi vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mille koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib rakendusasutus rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab meetme ja projektide eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, sihtrühma, tulemusi, seost Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega ning heaolu arengukava ja rahvastiku tervise arengukava eesmärkidega, samuti rakendamise tingimusi. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärk“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „Projektide muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Toetatavad projektid panustavad „Eesti 2035“ peasihti „Elukeskkond” ja alasihti „Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega“. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” tegevuskava mõõdikutega: taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises, elamute ja mitteelamute energiatarve, keskkonnatrendide indeks, kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides, ligipääsetavuse näitaja ja tervena elada jäänud aastad. Nii vanemaealiste elanike osakaal rahvastikus kui ka puudega inimeste arv kasvab, mistõttu on vajalik rajada integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused, et parandada hästi seostatud teenuste kättesaadavust ja ajakohastada tervishoiuteenuste osutamise taristut, mis praegu ei arvesta piisavalt rahvastikumuutustega ega paku küllaldast tuge kaasaegsete teenuste seostatud osutamisel ega ole energiatõhusad. Elanikkonna hea tervise ja töövõime tagamiseks on oluline tagada hea keskkonnaseisund. Kuigi praeguseks on kasvuhoonegaaside koguheide Eestis võrreldes 1990. aastaga esialgsetel hinnangutel vähenenud 54%, on Eesti majandus siiski üks heitemahukamaid Euroopas – SKP ühe euro kohta on kaks korda rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui ELis keskmiselt (2017. aastal). Samal ajal on Euroopa Liit seadnud eesmärgi jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, mis tähendab, et peame tegema kõigis valdkondades teadlikke ja keskkonnasäästlikke otsuseid. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab eesmärgipärast järk-järgulist majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Energiatõhusate tervishoiutaristute loomisega aidatakse otseselt kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Meetme sekkumise kood on 044 ja sekkumise nimetus on „Riikliku taristu energiatõhususe parandamine või selle taristu suhtes energiatõhususe meetmete võtmine, näidisprojektid ja toetusmeetmed“. Sekkumisvaldkonna kliimakoefitsient on 40%, mis näitab, et meede panustab otseselt kliimaeesmärkidesse. 2 Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsuste tegemisel järgitakse kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Projektide vajalikkuse põhjendus Sotsiaalmajandusliku ja geograafilise positsiooni tõttu riigi äärealadel on vaja luua teistest maakondadest eristuvatesse piirkondadesse maakondlikud energiatõhusad integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused. See loob võimaluse integreerida nii tervishoiu- kui sotsiaalsektori teenuste osutamise, et parandada teenuste osutamist elanikele kodumaakonnas kohapeal. TAT raames rekonstrueeritakse SA Narva Haigla taristu ja SA Kuressaare Haigla taristu energiatõhusamaks, mille tulemusena vähenevad nii kasvuhoonegaaside heitkogused kui primaarenergia aastane tarbimine. Projektid on vajalikud, et luua võimalused integreeritud inimkesksete teenuste osutamiseks, sealhulgas esmatasandi tervishoiu, eriarstiabi ja sotsiaalhoolekande teenuste tervikliku kättesaadavuse tagamiseks ühtses energiatõhusas taristus. Tervishoiuteenuste osutamise seisukohalt osutatakse kõrgema etapi teenuseid Tallinnas ja Tartus. Narva ja Kuressaare haigla asuvad kiiretes arstiabi vajavates olukordades neist kaugemal, mistõttu tuleb luua võimekus kohapeal, et tagada teatud valmisolek, sealhulgas taristu näol. Lisaks ennetatakse globaalsetest olukordadest tulenevaid võimalikke riske. Oma piirkonna elanike jaoks on Narva ja Kuressaare olulisimad tõmbekeskused. Eesti on võtnud sihiks luua üle riigi integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused. Esimene selline valmib Viljandis. Järgemööda ja vastavalt võimekusele soovitakse selliseid keskusi juurde luua. Seeläbi on teenused integreeritumad, arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet paraneb ning taristu on keskkonnasõbralikum ja aitab kaasa kliimaeesmärkide täitmisele. Narva ja Kuressaare haigla maakondlikud energiatõhusad integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused on projektideks valitud seetõttu, et need asuvad tervishoiukorralduslikust aspektist vaadatuna tõmbepiirkondadest kaugemal. Kuressaare haigla asub Eesti suurimal saarel ja Narva haigla Idas Eesti piirilinnas Narvas. Projektide valikul võeti muu hulgas arvesse võimalikke ühendusriske ja merepiiri, Ida-Virumaa on strateegiliselt oluline piirkond ja mitme näitaja poolest nõrgim piirkond Eestis. Nii Narva haigla kui Kuressaare haigla taristu on üldhaiglatest ehitusaastate mõttes vanimad, sealhulgas on nende funktsionaalsed lahendused ja korpuste asukohad vananenud. Meetme piiratud eelarve tõttu ei ole võimalik suunata vahendeid teiste haiglavõrgu kava haiglate energiatõhususe suurendamiseks. Kaasajastatud energiatõhusad taristud peavad toetama patsiendi vajadustest lähtuva tervikteenuse osutamist. Elanike jaoks on parema tervisetulemi saavutamisel oluline erinevate teadmiste ja oskustega tervise- ja sotsiaalsektori spetsialistide üha tihedam koostöö kaasajastatud ja toetavas taristus. Teenuse osutamise vajadused on pidevas muutmises, uute tehnoloogiate ja muude innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmise eelduseks on kaasajastatud energiatõhusam teenuste osutamist toetav taristu. Oluline on, et taristu rekonstrueerimise tulemusena saaks hoone tervishoiuasutusena kasutusele võtta, muu hulgas peab rekonstrueeritud taristu olema ligipääsetav. Projekt nr 1: Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus SA Narva Haigla struktuuriüksused paiknevad kahel kinnistul, kuues hoones. Hooned ei vasta kaasaja teenuste osutamise ootustele, hoonete planeeringud on vananenud, teenuste osutamine on killustunud ja vajab energiatõhusat taristulahendust, mis vastab integreeritud teenuste 3 osutamise vajadusele. 1970. aastatel rajatud aktiivravikorpus (v.a mõned osad), aga ka mitu kompleksi kuuluvat väiksemat hoonet on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, hoonete tehnosüsteemid on amortiseerunud. SA Narva Haigla olemasolev taristu ei vasta kaasaegsetele energiatõhusate hoonete tingimustele. Aadressil Haigla 1 asuv hoone on valminud 1977. aastal ning vajab tervikuna rekonstrueerimist, sealhulgas soojustus, tehnosüsteemid ja ruumilahendused. Oluline on paigaldada ka uued, energiasäästlikumad meditsiiniseadmed. Hoone koosneb kolmest korpusest: 6-korruseline ravihoone, 3-korruseline keskmine hooneosa ja 3-korruseline 2013. aastal rajatud juurdeehitus. Kõigil kolmel hooneosal on lisaks keldrikorrus, mille kaudu on kõik hooneosad ühendatud omavahel ja tunneli kaudu ka haiglakompleksi teiste hoonetega (Haigla 3 ja Haigla 5). Ravihoone ja keskmine hooneosa on ruumimahuga ühendatud ka 1.–3. korrusel. Hoone kõrgeim plokk on 6-korruseline ja selle energiatõhusam keskkond saavutatakse EMO, operatsiooniploki, onkoloogia- ja hematoloogiakeskuse, intensiivravi, hemodialüüsi ja taastusravi, õendushoolduse (hoone laiendus 3-korruseline) ja patoloogia teenuste osutamise ruumide rekonstrueerimisega. Hoone rekonstrueerimise tulemusena hoone energiatõhusus suureneb ning keskkond toetab integreeritud teenuste osutamist ja soodustab elanike parema tervisetulemi saavutamist. Projekti elluviimine tagab jätkusuutliku ja kaasaegse tervishoiuteenuse osutamise Eesti riigi jaoks strateegiliselt tähtsas piirilinnas. Projekt nr 2: Kuressaare integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus SA Kuresaare Haigla C-korpus on valminud 1940-ndatel, 1986. aastal valmisid juurdeehitusena A- korpus ja B-korpus ning 1993. aastal valmis D-korpus. 2021. aastal rekonstrueeriti Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme tegevuse 2.4.2 kaasabil D-korpuse esimene korrus esmatasandi tervisekeskuseks. D-korpuse teisel korrusel paikneb hooldekodu ja kolmandal korrusel haigla taastusravi üksus. Hoonete planeeringud on vananenud, teenuste osutamine on killustunud ja vajab energiatõhusat taristulahendust, mis vastab integreeritud teenuste osutamise vajadusele. SA Kuressaare Haigla olemasoleva taristu planeering ei vasta kaasaegsete integreeritud teenuste osutamise vajadusele ja vajab energiatõhusamat taristulahendust, et tagada strateegiliselt olulises piirkonnas kaasajastatud teenuste osutamist toetav taristu. Ühtse integreeritud tervise- ja heaoluteenuste keskuse terviklahenduse saavutamine tagatakse esmalt aktiivravi koondumisega A-korpuse vahetusse lähedusse rajatavasse juurdeehitusse –(E- korpusesse, mis rajatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ kaasabil) ning rekonstrueeritakse A-, B- ja C-korpuse tehnosüsteemid ja neid puudutavad ruumilahendused. C-korpusesse kavandatakse ruumilahendused integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuste, üld- ja erihoolekandeteenuste ja iseseisva statsionaarse õendusabi teenuste osutamiseks. Korpuste rekonstrueerimise tulemusena hoone energiatõhusus suureneb ning kaasaegne keskkond toetab integreeritud teenuste osutamist ja soodustab elanike parema tervisetulemi saavutamist. Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärk“ Punktis 2 kirjeldatakse projektide kaupa TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamist, sealhulgas puutumust riigiabi andmisega. Mõlema projekti juures tuuakse välja sihtrühm ja projekti abikõlblikkuse periood. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike 4 investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. TAT raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud tegevusi. Nimetatud määruse artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse. Näiteks, kui on kavas uuendada küttesüsteemi, ei saa energiaallikaks olla fossiilsed kütused, mistõttu ei ole näiteks maagaasil toimivad lahendused abikõlblikud. Võrguelektri kasutamine on lubatud, kuna riiklikult on võetud eesmärk minna aastaks 2030 üle taastuvenergiale. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Projektide elluviimise järel peavad olema vähenenud konkreetsete haiglate kasvuhoonegaaside heitkogused ja primaarenergia aastane tarbimine. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Toetuse kaasabil rekonstrueeritava taristu eeldatav kestus on vähemalt viis aastat, mistõttu peab olema tagatud taristuinvesteeringute kliimakindlus, millest tulenevalt peab elluviija esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ) enne esimese maksetaotluse esitamist kliimakindluse tagamise dokumentatsiooni. Riigi Tugiteenuste Keskus on välja töötanud kliimakindluse hindamise juhendi1, mis tugineb Euroopa Komisjon välja antud teatisel nr 2021/C 373/012, millega kehtestatakse taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete integreeritus toetatavates projektides. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlemise süsteemis, muud materiaalsed varad. Taristu hõlmab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist. Käesoleva meetme vahenditest uue taristu ehitamine abikõlblik ei ole. Kuna tegemist on kinnisvaraarendusega (Euroopa Investeerimispanga juhendist täpsustavalt: haiglad, koolid, sotsiaalsed majad), ei ole CO2 jalajälje hindamine nõutud ja ei ole vaja esitada kliimaneutraalsuse hindamise dokumentatsiooni. Küll aga on vaja esitada kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumentatsioon vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise juhendile (Euroopa Komisjoni teatis nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92)) ja Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel avaldatavale juhendile, mis sisaldab ja selgitab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks. Taristu planeerimisel on oluline lähtuda kestliku arengu ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ning juurutada elukaarepõhist mõtlemist.3 Projekt nr 1: Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskus Statistikaameti 01.01.2023 andmete seisuga on Narva linnas 53 875, Narva-Jõesuu linnas 4269 ja Sillamäe linnas 12 452 elanikku. Statistikaameti andmetel väheneb järgnevatel kümnenditel Narva piirkonnas elanike arv kokku, kuid suureneb vanuserühma 65+ kuuluvate elanike arv. Aadressil Haigla 1 asuva hoone näol on tegu 6-korruseline hoonega, millel on 3-korruseline keskmine osa, mis on valminud 1977. aastal, ja 3-korruseline juurdeehitus, mis on valminud 2013. aastal. Hoone suletud netopind on koos 2013. aastal ehitatud laiendusega (3035 m2) 1 Keskkonnanõuded | Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee). 2 Euroopa Liidu C 373/2021 (europa.eu). 3 Vabariigi Valitsuse rohepoliitika eesmärgid ja tegevused, vt rohepöörde tegevusplaan 2023–2025, 4. peatükk. 5 16 603 m2. Tulenevalt fuajee rajamisest ja rõdude kinni ehitamisest suureneb hoone netopind ligikaudu 400 m² võrra 17 043 m²-ni. Hoone koosneb kolmest korpusest: 6-korruseline hoone, kuhu on koondatud suur osa SA Narva Haigla aktiivravist, sealhulgas EMO, operatsiooniplokk, intensiivraviosakond, sünnitusplokk, palatiosakonnad (kirurgia- ja naistekliinik), erinevad ambulatoorsed vastuvõtud jpm, 3-korruseline varasem juurdeehitus, kus asub õendushooldusosakond. Osa hoone pinnast on amortiseerunud ega ole kasutuses. Ligi 50 aastat tagasi ehitatud hoone ei vasta kaasaegse ja energiatõhusa hoone näitajatele ning vajab tervikuna rekonstrueerimist, sealhulgas soojustuse ja tehnosüsteemide uuendamist, samuti uusi sisearhitektuurseid lahendusi paindlikuma ja ligipääsetavama ruumiplaneeringu võimaldamiseks ja valguse toomiseks hoone siseosasse ning päikesepaneelide paigaldamist. Aadressil Haigla 1 asuva hoone rekonstrueerimise tulemusena moodustub SA Narva Haiglast koos uue rajatava palatikorpuse (rajatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ toel) ja olemasoleva hoonestuse rekonstrueerimisega kaasaegne energiatõhus integreeritud tervise- ja heaoluteenuste keskus. Seejuures kavandatakse Haigla 1 hoonesse aktiivravi kõrval ka ruumid esmatasandi tervisekeskusele, sotsiaalteenuste osutamiseks ja ambulatoorseteks vastuvõttudeks. Kaasajastatud taristu on energiatõhusam, keskkond toetab integreeritud teenuste osutamist ja soodustab parema tervisetulemi saavutamist. Projekti realiseerimiseks on eelnevalt vaja ellu viia uue haiglakorpuse rajamise projekt (rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetmest 21.4.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“), et võimaldada teatud haigla tegevused rekonstrueerimistööde ajaks uude korpusesse ümber paigutada. EMO, intensiivravi- ja operatsiooniploki ümberpaigutamine rekonstrueerimistööde ajal ei ole teostatav, mistõttu tuleb korpuse kaasajastamine teha eri etappides. Projekt nr 2: Kuressaare integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskus Statistikaameti 01.01.2023 andmete seisuga on Saare maakonnas 31 919 elanikku, kuid suveperioodil kasvab nii piirkonna elanike kui külastajate arv mitu korda. Statistikaameti andmetel väheneb järgnevatel kümnenditel Saare maakonna elanike arv kokku, kuid suureneb vanuserühma 65+ kuuluvate elanike arv. Projekti sisuks on haigla A-, B- ja C-korpuse rekonstrueerimine kaasaegseteks, ligipääsetavateks ja energiatõhusateks tervishoiuasutusteks ehk integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskusteks. Eespool nimetatud ravikorpuseid rekonstrueeritakse nii Ühtekuuluvusfondi meetmest 21.2.1.3 kui ka Euroopa Regionaalarengu Fondi meetmest 21.4.1.3. Kulusid eristatakse ehitusaktide alusel. Rekonstrueeritavate korpuste olemasolev suletud netopind on 19 233 m2, millest A-korpus 7750 m2, B-korpus 7883 m2 ja C-korpus 3600 m2. Projekti tulemusena rekonstrueeritakse kokku 9892 m2, millest A-korpuses 3906 m2, B-korpuses 3286 m2 ja C-korpuses 2700 m2. Ruumilahenduse mõttes hõlmab rekonstrueerimine 1) A-korpuse neljanda tasapinna statsionaarse õendusabi teenuste ruumigruppi, A-korpuse kolmanda tasapinna kirurgia statsionaarse teenuse ruumigruppi ja A-korpuse teise tasapinna günekoloogia ja sünnitusabi ning pediaatria statsionaarse teenuse ruumigruppi; 2) B-korpuse teise ja kolmanda tasapinna ambulatoorse eriarstiabi ruumigruppi ja B-korpuse neljanda tasapinna tugiteenuste ruumigruppi; 3) C-korpuse teise, kolmanda ja neljanda tasapinna lisanduvatele teenustele (sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integratsioon, hoolekandeteenused ja õendusabi) kavandatavat ruumigruppi. Nimetatud pindade puhul on kavandatud energiatõhususega seonduvad rekonstrueerimistööd, sealhulgas päikesepaneelide paigaldamine, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemide rajamine, avatäidete vahetus ja ruumide teenusevajadusest tingitud ümberehitustööd. Projekti raames kaasajastatakse A-korpuses 1. ja 2. korruse, C-korpuse 1. ja 2. korruse ning B-korpuse ruumid. 6 Punkt 2.3 „Riigiabi“ TAT projektide elluviijateks on SA Narva Haigla ja SA Kuressaare Haigla. Mõlemad haiglad on haiglavõrgu kava kohaselt üldhaiglad. Analüüsitava tegevuse tingimuste väljatöötamisel ja rakendamisel tuleb muu hulgas silmas pidada ka riigiabi reegleid. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud juba Euroopa Liidu aluslepingute tasemel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 kohaselt on siseturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi (sh riigisisesed haldusüksused) ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 ei anna, tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest:  abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;  abimeetmel on valikuline iseloom, st see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;  abimeede annab eelise abi saajale;  abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Oluliseks aspektiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Eesti riigil on tulenevalt põhiseaduse §-st 28 kohustus tagada inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavus. Selleks on riik loonud haiglavõrgu. Geograafiliselt on haiglavõrgu haiglad jaotatud nii, et igas maakonnas paikneb vähemalt üks haiglavõrgu haigla, suurema rahvaarvuga maakondades ka mitu. Funktsionaalselt on haiglavõrgu haiglad jagatud piirkondlikeks haiglateks, keskhaiglateks, üldhaiglateks ja kohalikeks haiglateks. Igale haigla liigile on tervise- ja tööministri määrusega „Haigla liikide nõuded“ pandud kohustus tagada tervishoiuteenuste pakkumine teatud tasemel ja teatud erialadel. Haiglavõrgu haiglad osutavad riiklikult rahastatavaid tervishoiuteenuseid, mida rahastatakse Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu alusel, see tähendab, et haiglavõrgu haiglad ei tegele nimetatud teenuseid osutades majanduslikku laadi tegevusega ega tegutse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ettevõtjatena. Samale seisukohale jõudis ka Euroopa Komisjon (SA.39324 (2018/NN) – Eesti väidetav abi Eesti haiglavõrgu arengukavas loetletud riiklikele haiglatele). Eeltoodust tulenevalt ei ole TAT alusel antav toetus riigiabi. Riigiabiga on tegemist juhul, kui antav abi vastab kõigile neljale riigiabi kriteeriumile. Punkt 3 „Näitajad“ Näitajate all on esitatud meetmete nimekirja tulemusnäitajad ja väljundnäitaja ning projektispetsiifilised näitajad koos alg- ja sihttasemega aastateks 2028 ja 2029, lisaks on esitatud näitaja sisu. Tulemusnäitajateks on „Primaarenergia aastane tarbimine“ ja „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ 2029. aasta sihttasemetega vastavalt 5654 MWh/aastas ja 1917,5 tonni CO2 ekvivalenti aastas. Väljundnäitajaks on „Suurema energiatõhususega tervishoiusektori taristu“ sihttasemega 26 935 m2 aastaks 2028. Näitajat raporteeritakse rekonstrueeritud suletud netopinna ruutmeetrite alusel. Mõlemad projektid panustavad otseselt meetmete nimekirja tulemusnäitajatesse ja väljundnäitajasse. Selleks, et Narva haigla ja Kuressaare haigla alg- ja sihttasemeid eristada, on lisatud projektispetsiifilised näitajad. Narva haigla puhul on projektispetsiifiline tulemusnäitaja 7 „Primaarenergia aastane tarbimine“ sihttase 3089 MWh/aastas ja projektispetsiifiline tulemusnäitaja „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ sihttase 1047,5 tonni CO2 ekvivalenti aastas ning väljundnäitaja „Suurema energiatõhususega tervishoiusektori taristu“ sihttase aastaks 2029 on 17 043 m2. Kuressaare haigla puhul on projektispetsiifiline tulemusnäitaja „Primaarenergia aastane tarbimine“ 2565 MWh/aastas ja projektispetsiifiline tulemusnäitaja „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ 870 tonni CO2 ekvivalenti aastas ning väljundnäitaja „Suurema energiatõhususega tervishoiusektori taristu“ sihttase aastaks 2029 on 9892 m2. Nimetatud tulemusnäitajate sihttasemed saavutatakse aastaks 2029 ja seda tõendatakse järelaruandega. Punkt 4 „Tegevuste eelarve“ TAT eelarve on 35 294 118 eurot, sealhulgas Ühtekuuluvusfondi toetus 30 000 000 eurot (85%), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 3 529 412 eurot (10%) ja toetuse saajate (elluviijate) omafinantseering 1 764 706 eurot (5%). Projektide eelarve jaguneb kahe projekti vahel võrdselt. Projektide, tegevuste ja aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisas 1. TAT lisas 1 on kajastatud abikõlblikud kulud aastast 2024, aga TAT abikõlblikkuse periood algab 01.01.2023, sest elluviijate tegevused võivad pihta hakata varem, aga abikõlblikke kulusid on nad planeerinud alates aastast 2024. Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sealhulgas abikõlbmatute kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Abikõlblikud on projektide elluviimiseks ja energiatõhususe saavutamiseks vajalikud kulud. Uue hoone ehitamine ei ole abikõlblik. Abikõlblikud on projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite ja analüüside (v.a arengukava), sealhulgas finantsanalüüsi ja selle seletuskirja ning keskkonnamõjude hindamise kulud (sh kliimakindluse hindamine), samuti detailplaneeringu koostamise, ehitusgeoloogiliste ja - geodeetiliste tööde tegemise kulud. Abikõlblikud on projektijuhtimise, omanikujärelevalve, projekteerimise, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi kulud ning ehitus- ja rekonstrueerimiskulud. Lammutusjäätmed tuleb sortida võimalikult suures mahus ja suunata korduskasutusse, välja arvatud ohtlikud jäätmed, mis tuleb kõrvaldada. Tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast ning vältida jäätmete ladestamist prügilasse, eelistades jäätmete taaskasutamist ja ringlusse võttu võimalikult suures ulatuses. Abikõlblikud on rekonstrueeritavasse ehitisse püsivalt paigaldatavad seadmed, mis on ehituse osaks (nt lift, lambid jms), sealhulgas püsivalt paigaldatud meditsiiniseadmed, sest kaasaegsed meditsiiniseadmed on väiksema energia tarbimisega ja seeläbi säästlikumad. Mööbel ja kunstiteosed ei ole abikõlblikud. Abikõlblikud ei ole investeeringud fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikli 7 alusel. Näiteks kui on kavas küttesüsteemi uuendada, siis energiaallikaks ei saa olla fossiilsed kütused, seega näiteks maagaasil toimivad lahendused ei ole abikõlblikud. Võrguelektri kasutamine on lubatud, kuna riiklikult on võetud eesmärk aastaks 2030 minna üle taastuvenergiale. Abikõlblikud on teavitustegevuste kulud, sealhulgas teavitusürituse kulud. Üle 10-miljonilise kogumaksumusega projekti puhul on abikõlblikud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 8 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõigetele 3 ja 4 vastava teavitusürituse korraldamise kulud. Abikõlblikud on ka ligipääsetavuse tagamise, kaasa arvatud parkla rajamise kulud, et kogu ehitus ja ümbritsev taristu oleks kõigi nelja peamise puudeliigi puhul ligipääsetav, sealhulgas rekonstrueerimine, turundustegevused, analüüsid, auditid, ekspertiisid, ekspertide kaasamine jne. Parkla rajamine peab muu hulgas hõlmama elektriauto laadimise võimalust, jalgrattaparklat ja energiatõhusat valgustust. Parkla rajamine peab olema seotud ligipääsetavuse tagamisega ja parkla ehitamisel peab olema arvestatud looduspõhiste lahendustega sadevee kogumiseks ning vältida tuleb soojussaare efekti teket. Parkla rajamise täpsemad tehnilised tingimused peavad arvestama kliimamuutustega kohanemise tingimustega, mis selguvad kliimakindluse analüüsi käigus. Kohustus tagada puudega inimestele ligipääs kõikide taristuinvesteeringute puhul tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus), mille artikli 9 (horisontaalsed põhimõtted) kohaselt tuleb kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal võtta arvesse ja tagada puuetega inimeste ligipääsetavus. Määruse preambuli punktis 6 on sätestatud, et liikmesriigid peavad järgima ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustusi ning tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9. Eestis reguleerib puudega inimeste ligipääsetavust ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29. mai 2018. a määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole TAT tegevuse elluviimise raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Haiglate põhitegevus ei ole käibemaksuga maksustatav tegevus ja sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse käibemaksuseaduses (KMS) sätestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtetest (KMS § 32). KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema maksustatavalt käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Seega ei saa sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik Ühtekuuluvusfondist finantseerimiseks, kui: 1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20 sätestatule; 2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16 sätestatud maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule. Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks. KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult. Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad maksustatava ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu käibelt ning seda ei ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on võimalus, et käibemaksu hüvitamisel Ühtekuuluvusfondist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole projektiga seotud. Kuna Maksu- ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka 9 muudelt arvetelt, on tehniliselt keerukas kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline projektiga mitteseotud arvetelt. Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha arvata ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse meetodi korral abikõlblikuks lugeda. Käibemaks on Ühtekuuluvusfondist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud Ühtekuuluvusfondist rahastatava projektiga, ning juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja jaoks lõplik kulu. Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Makseid võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Viimase väljamakse teeb RÜ pärast lõpparuande kinnitamist. Punkt 7 „Elluviija kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. Rakendusasutuse (edaspidi RA) nõudmisel on elluviija kohustatud esitama projekti eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ja selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu võib olla vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada RÜ nõudmisel väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid ja korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3. Enne TAT-st rahastatavate riigihangete korraldamist tuleb elluviijal RÜ-le edastada info riigihanke alusdokumentide kohta. RÜ pakub eelnõustamist seoses riigihanke alusdokumentide ja hankelepingute muudatustega. Elluviija peab võimaldama RÜ-le vaatlejana juurdepääsuõigused riigihangete registris ning teavitama RÜ-d kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest ja nende muudatuste esitamisest riigihangete registrile. Lisaks peab elluviija edastama RÜ-le hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmist. RÜ ei kooskõlasta edastatud riigihanke alusdokumente ega -lepinguid, vaid juhib vajaduse korral elluviija tähelepanu sellele, kas riigihanke korraldamisel on järgitud riigihangete seaduses sätestatut. Kuigi alates 01.01.2022 muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning 10 koopia- ja joonestuspaber, on elluviija kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane läbiviidud hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada.4 Taristuinvesteeringute puhul, mille kestus on vähemalt viis aastat, kohustub elluviija esitama kliimakindluse tagamise hinnangu, mis sisaldab kliimamuutustega kohanemise hinnangut ehk kliimamuutustele vastupanuvõime hindamist. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehel avaldatavast juhendist, mis sisaldab ja selgitab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks ning on otseses puutumuses Euroopa Komisjoni teatisega nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“5 (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92). Taristuprojektid, mille puhul on vajalik kliimakindluse tagamine, hõlmavad uue taristu rajamist või olemasoleva taristu terviklikku uuendamist või laiendamist. Käesoleva TAT projektide raames on uue taristu rajamine abikõlbmatu. Taristuprojektide puhul on vaja arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektide puhul on oluline suurendada energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Pärast TAT käskkirja kinnitamist peab elluviija esitama kümne tööpäeva jooksul RÜ-le energiaauditi. Energiaaudit ei tohi olla tehtud varem, kui 2023. aastal. Lisaks peab elluviija enne esimese maksetaotluse esitamist esitama RÜ-le kliimakindluse hinnangu. RÜ teavitab RA-d, kui vastav dokumentatsioon on e-toetuse keskkonda lisatud. RÜ kontrollib esitatava dokumentatsiooni vastavust määruse nõuetele ning kliimakindluse tagamise hindamise puhul vastavust metoodikale. Elluviija on kohustatud tagama rekonstrueeritava taristu ning kõikide projektiga seonduvate tegevuste ligipääsetavuse nii füüsilisel kui digitaalsel kujul, sealhulgas puuduste avastamise korral need likvideerimise. Oluline on, et elluviija arvestaks ligipääsetavuse juures nelja peamise puudeliigiga (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) inimeste vajadusi, võttes arvesse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele. Soovituslikult laseb elluviija teha ligipääsetavuse auditi6, et olla kindel, et ligipääsetavuse nõudeid on järgitud. Kui elluviija on tellinud ligipääsetavuse auditi, tuleb see lisada lõpparuande juurde. Punkt 8 „Aruandlus“ 4 Keskkonnahoidlikud riigihanked | Kliimaministeerium. 5 EUR-Lex - 52021XC0916(03) - EN - EUR-Lex (europa.eu). 6 Eesti Puuetega Inimeste Koda - https://epikoda.ee/mida-me-teeme/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-auditid, Ligipääsetavuse Foorum - http://www.ligipaasetavus.ee/?page_id=74. 11 Punktis 8 sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada kasutusluba ja teave tegevuste panusest TAT punktis 1.1.1 välja toodud „Eesti 2035“ mõõdikutesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. Kui elluviija on tellinud ligipääsetavuse auditi on see kohustuslik lisada lõpparuande juurde. Lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul kasutusloa väljastamisest. Elluviija on kohustatud esitama järelaruande hiljemalt 17. jaanuaril 2030. Järelaruandes raporteerivad elluviijad tulemusnäitajate sihttaseme saavutamist, mille eelduseks on see, et rekonstrueeritud taristu on kasutusel olnud vähemalt ühe täisaasta ning selle alusel on tehtud uus energiaaudit. Punkt 9 „Projektide muutmine“ Punktis 9 sätestatakse projektide muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa projekti edukale elluviimisele. Projektid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus projekte muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või projekti elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT-d ja projektide finantsplaani, eelarvet või abikõlblikkuse perioodi. Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11 „Vaiete lahendamine” Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja. III Vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele TAT on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. TAT koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV TAT mõjud TAT mõjul luuakse kergemini haavatavatesse piirkondadesse maakondlikud energiatõhusad integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused, mis loovad võimaluse integreerida tervishoiu- ja sotsiaalsektori teenuste osutamise, et parandada teenuste osutamist elanikele kodumaakonnas kohapeal kaasajastatud taristus ja toetada elanike paremat 12 tervisetulemit. Vanade korpuste rekonstrueerimisega aidatakse otseselt kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Projektid moodustavad tervikpaketi Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 21.4.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ raames loodavate integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste rajamisega. Koosmõjus uue palatikorpuse ja olemasoleva hoonestusega moodustub kaasaegne integreeritud heaoluteenuste keskus, mis hõlmab nii aktiivravi ja esmatasandi tervishoiuteenuseid kui ka sotsiaalteenuseid. Luues kaasaegsed energiatõhusad integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused, muudetakse SA Narva Haigla ja SA Kuressaare Haigla töötajatele atraktiivsemaks tööandjaks. Piisavas mahus meditsiinitöötajate olemasolu ja kaasaegsed energiatõhusad nõuetele vastavad ruumid tagavad omakorda tervishoiuteenuste kättesaadavuse paranemise ja kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamise. Lisaks sellele, et ruumid on kaasaegsed, on ka teenused integreeritud kompaktsemalt ning need on muudetud nii töötajate kui patsientide ootustele vastavaks. Ehitustegevuses kasutatakse tänapäevaseid ehitusmaterjale ning valitakse ökonoomsed ja keskkonnasäästlikud lahendused. Ehitiste planeerimisel ja ehitamisel järgitakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud määruse "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" nõudeid. Samuti tagatakse ligipääs kõikidele sündmustele nii füüsilisel kui digitaalsel kujul. Teavitusüritus ja muud vajalikud sündmused korraldatakse läbimõeldult tagamaks, et nendel osalemine oleks minimaalse ökoloogilise jalajäljega ehk järgides Kliimaministeeriumi koostatud keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendis 1 esitatud minimaalseid nõudeid ja soovitusi. Rahastatavad projektid on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Programmiperioodi lõppemisel välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid riigieelarvesse ei planeerita, sest TAT projektide tulemusena on TAT tegevuste kokkulepitud eesmärk täidetud. TAT elluviijate esitatavad lisataotlused edasisteks tegevusteks ei ole TAT-s sätestatud tegevuse osa. Vabariigi Valitsus võib, kuid ei pruugi esitatud ja tulevikus esitatavaid taotlusi kinnitada. Ehitatava ja rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud kaetakse elluviijate omavahenditest. Tervishoiuteenuseid rahastab Tervisekassa Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ alusel. Andmekaitsealane mõjuhinnang Projektid ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega Projektid vastavad rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatele valikukriteeriumitele kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. 1. Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega ning panust rakenduskava erieesmärki ja meetme eesmärkidesse, sealhulgas projektide tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajaduse korral väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, on kirjeldatud TAT punktis 1 ja seletuskirja IV osas. Mõlemad projektid panustavad meetme 21.2.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ eesmärkidesse, mõlema projekti edukas elluviimine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja 13 „Suurema energiatõhususega üldkasutatavad hooned“ ja tulemusnäitaja „Kaasaegsed energiatõhusad haiglahooned“ sihttasemete täitmisesse. 2. Projektide põhjendatus TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis. TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.2.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ eesmärgi saavutamisele. Energiatõhusate tervishoiuasutuste loomine aitab kaasa kliimaeesmärkide ja energiatõhususe saavutamisele ning tagab parema tervishoiuteenuste kättesaadavuse inimeste kodumaakonnas. TAT ajakava on realistlik. Meetme piiratud eelarve tõttu on projektide valikul lähtutud põhimõttest suunata investeeringud nendesse maakondadesse, mis oma sotsiaal-majandusliku või geograafilise positsiooni tõttu on teistest eristuvas olukorras ja asuvad riiklikult strateegilistes piirkondades riigi äärealadel. SA Kuressaare Haigla sai Euroopa Regionaalarengu Fondist perioodi 2014–2020 meetmest 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ toetust esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks. Projekt lõpetati edukalt ning esmatasandi tervisekeskus toimib 12 perearsti nimistuga, tagatud on nii füsioteraapia, koduõenduse kui ka ämmaemanda iseseisev vastuvõtt. SA Narva Haigla puhul ei õnnestunud esmatasandi tervisekeskuse projekti ellu viia, mistõttu vajab käesoleva projekti raames esmatasandi teenustega integreerimine elluviimist. Narva haigla ja Kuressaare haigla on haiglavõrgu kava kohaselt üldhaiglad. Mõlemal haiglal on koostatud ja kinnitatud haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapp. 3. Projektide kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud TAT lisas 1. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ning vajaduse korral korrigeeritakse eelarvet. Projektide kallinemist finantseerivad elluviijad omavahenditest. Rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud kaetakse elluviijate omatuludest. 4. Elluviijate suutlikkus projekti ellu viia Mõlemad nimetatud TAT elluviijad omavad pikaajalist struktuurfondidest rahastatud projektide elluviimise kogemust. SA Kuressaare Haigla on Euroopa Regionaalarengu Fondist saanud perioodil 2014–2020 toetust järgmiste projektide elluviimiseks:  meetme tegevusest 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ projekti „Kuressaare esmatasandi tervisekeskuse rajamine“ toetus summas 1 661 712,57 eurot;  meetme tegevusest 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ projekti „Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumine Kuressaare Haigla SA“ toetus summas 356 467,00 eurot;  meetme tegevusest 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ projekti „SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine“ toetus summas 1 076 200,00 eurot. SA Narva Haigla on Euroopa Regionaalarengu Fondist saanud perioodil 2014–2020 toetust summas 745 925,00 eurot meetme tegevusest 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ projekti „Narva Haigla isolatsioonipalatite rajamine ja elutähtsate teenuste osutamise võimekuse suurendamine elektrikatkestuse korral“ elluviimiseks. 14 Mõlemal haiglal on kvalifikatsioon, kogemus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projektide elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh tegevus- ja hoolduskulud). Ehitatava ja rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud kaetakse elluviijate omatuludest, tervishoiuteenuseid rahastab Tervisekassa Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ alusel. 5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud TAT punktis 1.1 ja seletuskirja IV osas. VI TAT jõustumine TAT jõustub üldises korras. TAT allkirjastamise eelduseks on Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021– 2027 rakenduskava muudatuse heakskiitmine Euroopa Komisjoni poolt. Euroopa Komisjon kiitis rakenduskava muutmise heaks 14.12.2023. VII TAT kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Haiglate Liidule, SA-le Narva Haigla ja SA-le Kuressaare Haigla. Samuti edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastasid eelnõu märkustega, millega on arvestatud. Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vaikimisi. Lisaks avaldas arvamust Haiglate Liit. Lisad: Lisa 1. Riskide hindamine Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 15  KINNITATUD terviseministri 21.12.2023käskkirjaga nr 180 Lisa Tervishoiuasutuste energiatõhusus Tegevuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2028 Elluviija Projekt nr 1 – SA Narva Haigla Projekt nr 2 – SA Kuressaare Haigla Rakendusasutus Sotsiaalministeerium (välisvahendite osakond) Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................................................ 2 1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ............................................................................................. 3 1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ja valdkondlike arengukavadega ....................... 3 2. TOETATAVAD TEGEVUSED JA EESMÄRK ........................................................................................................................... 5 2.1. Projekt nr 1: Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus .......................... 6 2.1.1. Projekti eesmärk ....................................................................................................................................................... 6 2.1.2. Projekti sisu .............................................................................................................................................................. 6 2.1.3. Projekti tulemus........................................................................................................................................................ 6 2.1.4. Projekti sihtrühm ...................................................................................................................................................... 6 2.1.5. Projekti abikõlblikkuse periood ................................................................................................................................ 7 2.1.6. Projekti elluviija ........................................................................................................................................................ 7 2.2. Projekt nr 2. Kuressaare integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus .................. 7 2.2.1. Projekti eesmärk ....................................................................................................................................................... 7 2.2.2. Projekti sisu .............................................................................................................................................................. 7 2.2.3. Projekti tulemus........................................................................................................................................................ 7 2.2.4. Projekti sihtrühm ...................................................................................................................................................... 7 2.2.5. Projekti abikõlblikkuse periood ................................................................................................................................ 7 2.2.6. Projekti elluviija ........................................................................................................................................................ 7 2.3. Riigiabi .............................................................................................................................................................................. 7 3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 8 4. EELARVE .......................................................................................................................................................................... 8 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 10 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................. 10 7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 11 8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 11 9. PROJEKTIDE MUUTMINE ................................................................................................................................................ 12 10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 13 11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 13 2 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.2.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga 2 „Rohelisem Eesti“ (prioriteet 3 „Rohelisem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga (i) „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.2.1.3 sekkumine 21.2.1.31 „Tervishoiuasutuste energiatõhusus“. 1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkidega ja valdkondlike arengukavadega 1.1.1. Toetatavad projektid panustavad „Eesti 2035“1 peasihti „Elukeskkond” ja alasihti „Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega“. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” tegevuskava mõõdikutega: taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises, elamute ja mitteelamute energiatarve, keskkonnatrendide indeks, kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides, ligipääsetavuse näitaja ja tervena elada jäänud aastad. Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning hoonete rekonstrueerimisel järgitakse kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii ligipääs kui ka mugavus. Hoonete rekonstrueerimisel kasutatakse kaasaegseid materjale ja tehnoloogiaid, et luua energiatõhusamad tervishoiuasutuste taristud. Projektid panustavad mõõdikusse „taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“ sellega, et projektide elluviimise järel suureneb taastuvenergia kasutamise ulatus. Suureneb taastuvkütuste kasutamine fossiilkütuse asemel, aidates seega kaasa ELi majanduse CO2-heite vähendamisele. Projektid panustavad mõõdikusse „elamute ja mitteelamute energiatarve“ olemasoleva tervishoiutaristu rekonstrueerimisega, mille energiatarve on tänu ehitiste soojapidavusele ning kaasaegsetele säästvatele ventilatsiooni- ja elektrisüsteemide lahendustele väiksem. Toetatavad projektid panustavad keskkonnatrendide indeksisse olemasoleva tervishoiutaristu rekonstrueerimisega, mis aitab kaasa integreeritud teenuste osutamisele. Ühes optimaalses taristus osutatavad teenused toetavad säästvat arengut, soodustavad uudset integreeritud vaadet elanikele vajalike tervise- ja sotsiaalteenuste korralduses, panustades seeläbi ka keskkonnatrendide indeksisse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 9 kohaselt on keskkonnaeesmärgid järgmised: a) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje; f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 1 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 3 Projektid panustavad mõõdikusse „kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides“ sellega, et olemasoleva tervishoiutaristu rekonstrueerimise tulemusena väheneb kasvuhoonegaaside netoheide, sest hoone on energiatõhusam ja soojuskadu on väiksem. Ligipääsetavuse näitajasse panustatakse seeläbi, et teenused on kõigile abivajajatele olenemata nende terviseseisundist kättesaadavad. Taristud on kasutajasõbralikud ja kergesti ligipääsetavad. Ruumide rekonstrueerimisel arvestatakse ka erivajadusega inimeste vajadustega. Tervena elada jäänud aastate arv on oluline heaolu näitaja, mille suurendamisele aitab kaasa kaasaegne ja kättesaadav arstiabi. Toetatavad projektid panustavad nimetatud mõõdikusse. On oluline, et inimesed elaksid suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta. 1.1.2. Heaolu arengukava 2023–20302 toob välja rahvastiku vananemisega kaasneva üha suureneva vajaduse kvaliteetsete arstiabiteenuste järele. Oluline on pakkuda erinevatele elanikkonnarühmadele lõimitud tervishoiu- ja sotsiaalteenuseid, mida toetavad kaasaegsed energiatõhusad tervishoiuasutused. Seeläbi toetatakse ka erinevate ühiskonnagruppide tööelus osalemise võimalust ning võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ja mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist. Rahvastiku tervise arengukava 2020–20303 alaeesmärk „Inimkeskne tervishoid“ toob välja teenuste integreerimise ja valdkondadeülese koostöö arendamise, et teenused oleksid kättesaadavad ja kvaliteetsed ning lähtuksid inimese vajadustest. Kaasajastatud integreeritud tervise- ja heaolukeskuste taristud loovad eelduse inimkeskse teenuse osutamiseks. Oluline on, et teenused oleksid omavahel integreeritud, sest see toetab tervishoius ebavõrdsuse vähenemist. Tööjõu jaoks paranevad oluliselt töötingimused ning kaasajastatud taristu toetab integreeritud teenuste osutamist ja suurendab optimaalset tööjõuressursi kasutamist. Saare maakonna arengustrateegias 2019–20304 on selgitatud, et üks nende peamisi eesmärke energeetikavaldkonnas on vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Tervishoiuasutuse energiatõhususe suurendamisega panustatakse energiasäästlikuma hoone loomisesse. Saaremaa valla „Energia- ja kliimakava 2030“5 toob välja, et Saaremaa valla eesmärk on vähendada aastaks 2030 maakonna süsinikuheidet 40% võrreldes aastaga 2018. Eesmärk on kasutada ka taastuvaid energiaallikaid. Näiteks on sama dokumendi tabelis 1 seatud eesmärgiks, et munitsipaalsektori hoonetes tarbitakse 100% taastuvat elektrienergiat. Seega peaks haigla olema vähemalt aastaks 2030 üle viidud 100% taastuvatele energiaallikatele. Tulenevalt Euroopa rohelisest kokkuleppest seab Saaremaa vald oma eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2050. Tegemist on üleriigilise eesmärgiga, sest 08.02.2022 kiitis Riigikogu heaks „Kliimapoliitika põhialuste“ uuendamise, millega seati Eesti pikaajaliseks sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Narva linna arengukava 20356 toob strateegilise eesmärgina välja, et kõigile abivajajatele tuleb tagada kvaliteetsed tervishoiuteenused, mis edendavad tervislikke eluviise ja toetavad väärikat vananemist, sealhulgas pannakse suurt rõhku tervishoiutaristu tänapäevastamisele. Narva on tugeva rohelise mainega energiasäästlik ja kliimasõbralik linn, mis meelitab roheenergia tootjaid ja keskkonnasõbralikku 2 Heaolu arengukava 2023-2030 | Sotsiaalministeerium (sm.ee). 3 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 | Sotsiaalministeerium (sm.ee). 4 Microsoft Word - Lisa1 (riigiteataja.ee). 5 SECAP_Saaremaa_saadetud_05.10.pdf (sasak.ee). 6 NARVA LINNA ARENGUKAVA 2035. 4 tööstust ning on eeskujuks Eestis ja kaugemal. Rohepööre on toimunud igas valdkonnas, sealhulgas elanike mõtteviisis. Aastaks 2050 on Narva linn süsinikuneutraalne. 1.1.3. Toetuse andmisel on seos TERE-programmiga: käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi 2024.– 2027. aasta eelarvestrateegia inimkeskse tervishoiu programmi meetme „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ tegevust „Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine“. 2. Toetatavad tegevused ja eesmärk TAT üldine eesmärk on suurendada energiatõhususe, et muuta haiglate hooned energiatõhusateks ning kestliku arengu ja energiaga kaasaegseteks tervishoiuasutusteks ehk integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskusteks, pöörates erilist tähelepanu taastuvenergiaallikate kasutamisele. Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused ühendavad nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsektori teenuste osutamise (esmatasandi tervishoid ja üldhaigla, eriarstiabi ning muud ühiskondlikud teenused, sh kodu lähedal osutatavad sotsiaalhoolekandeteenused). Investeeringuga edendatakse energiatõhusust ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Toetatakse tervishoiuasutuste taristuinvesteeringuid, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mida kasutatakse sihipäraselt vähemalt viis aastat. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Toetatavate tegevustega soovitakse parandada riskipiirkonnaks hinnatud Ida-Virumaa piirilinna Narva piirkonna ja saarelise eraldatud asukoha tõttu Saare maakonna elanike integreeritud tervise ja- sotsiaalteenuste kättesaadavust. Projektide eesmärk on suurendada tervishoiuasutuste energiatõhusust. Toetatakse projekte, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses. Toetatavad tegevused järgivad keskkonnaalastes õigusaktides sätestatut ega tekita olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. TAT raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud tegevusi. Nimetatud määruse artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse. Projektide elluviimine panustab otseselt kliimaeesmärkide täitmisesse, kasutades ringmajanduse ja taastuvenergia lahendusi. Meetme sekkumise kood on 044 ja sekkumise nimetus on „Riikliku taristu energiatõhususe parandamine või selle taristu suhtes energiatõhususe meetmete võtmine, näidisprojektid ja toetusmeetmed“. See sekkumine panustab 40% kliimaeesmärkidesse ja 40% keskkonnaeesmärkidesse. Lisaks hoone või rajatise ohutuse tagamisele on oluline silmas pidada, et ehitis jätaks keskkonnale võimalikult väikese jälje ning seda kogu ehitise elukaare jooksul ja kõikide olulise keskkonnamõjuga etappide puhul. Ehitise elukaar hõlmab endas ehituses kasutatavate toormaterjalide hankimist, ehitustoodete tootmist, materjalide transporti, ehitust, kasutust, lammutust ja jäätmete taaskasutust. 5 Ehitatud keskkonna kasutajate heaolu tuleb säilitada või parendada keskkonda säästes. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu hoonete sisekliimale, asukohale, ligipääsetavusele ja ökoloogiale.7 Tekkivate jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast ning vältida jäätmete ladestamist prügilasse, eelistades jäätmete taaskasutamist ja ringlussevõttu võimalikult suures ulatuses. Projektide valikul on lähtutud rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud tegevuste läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Projektide valimiseks kasutati valikukriteeriumeid ja metoodikat, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. 2.1. Projekt nr 1: Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus 2.1.1. Projekti eesmärk SA Narva Haigla olemasoleva haiglahoone rekonstrueerimise eesmärk on suurendada energiatõhusust ning muuta see kaasaegseks kestliku arengu ja energiaga tervishoiuasutuseks, mis koostoimes teiste hoonetega moodustab integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse, pöörates erilist tähelepanu taastuvenergiaallikate kasutamisele, energiatõhususe edendamisele ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. 2.1.2. Projekti sisu Projekti tegevus hõlmab SA-le Narva Haigla kuuluva olemasoleva hoone aadressil Haigla 1, Narva energiatõhususe suurendamist (edaspidi Haigla 1). Haigla 1 hoonesse koondatakse aktiivravi kõrval esmatasandi tervisekeskus ja erinevad sotsiaalteenused, mis võimaldab loobuda olemasolevast amortiseerunud polikliinikuhoonest. Rekonstrueerimise käigus uuendatakse nii hoone soojustust kui tehnosüsteeme, sealhulgas paigaldatakse päikesepaneelid, mis muudab hoone kaasaegsemaks ja energiatõhusamaks. Lisaks luuakse uusi sisearhitektuurseid lahendusi, et võimaldada paindlikumat ja ligipääsetavamat ruumiplaneeringut ning tuua valgus hoone siseosasse. Ligipääsetavama ruumiplaneeringu loomisel arvestatakse kõigi nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) vajadusi. 2.1.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on rekonstrueeritud Haigla 1 hoone. Kaasajastatud taristu on energiatõhusam, keskkond toetab integreeritud teenuste osutamist ja soodustab parema tervisetulemi saavutamist. Kasvuhoonegaaside heitkogused on vähenenud 1449,5 tonnilt CO2 ekvivalenti aastas 1047,5 tonnile CO2 ekvivalenti aastas ja primaarenergia aastane tarbimine 4273 MWh-lt 3089 MWh-le. 2.1.4. Projekti sihtrühm Sihtrühm on Narva haigla piirkonna elanikud. 7 Keskkonnasäästlik ehitus | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee). 6 2.1.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2028 2.1.6. Projekti elluviija Projekti elluviija on SA Narva Haigla. 2.2. Projekt nr 2: Kuressaare integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus 2.2.1. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on suurendada Kuressaare Haigla A-, B- ja C-korpuse energiatõhusust ning muuta Kuressaare Haigla kaasaegseks kestliku arengu ja energiaga tervishoiuasutuseks, mis koostoimes teiste ravikorpustega moodustab integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse, pöörates erilist tähelepanu taastuvenergiaallikate kasutamisele, energiatõhususe edendamisele ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. 2.2.2. Projekti sisu Projekti sisuks on suurendada A-korpuse 1. ja 2. korruse, B-korpuse ja C-korpuse 1. ja 2. korruse energiatõhusust, rekonstrueerides nimetatud korpuste tehnosüsteemid ja neid puudutavad ruumilahendused. Kavandatud on rekonstrueerimistööd seoses energiatõhususe parandamisega (sh päikesepaneelide paigaldamine), soojustagastusega ventilatsioonisüsteemide rajamisega, avatäidete vahetusega ja ruumide teenusevajadusest tingitud ümberehitusega. 2.2.3. Projekti tulemus Projekti tulemuseks on kaasaegsed, ligipääsetavad ja energiatõhusad rekonstrueeritud A-, B- ja C- korpused tervise- ja heaoluteenuste osutamiseks, mis toimivad koostöös eelnevalt rekonstrueeritud hooneosadega. Seeläbi saavutatakse terviklik ja kaasaegne integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskus Saare maakonnas, mis on ligipääsetav kõikidele inimestele hoolimata erivajadusest. Kasvuhoonegaaside heitkogused on vähenenud 1222 tonnilt CO2 ekvivalenti aastas 870 tonnile CO2 ekvivalenti aastas ja primaarenergia aastane tarbimine 3603 MWh-lt 2565 MWh-le. 2.2.4. Projekti sihtrühm Sihtrühm on Kuressaare haigla piirkonna elanikud. 2.2.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2028 2.2.6. Projekti elluviija Projekti elluviija on SA Kuressaare Haigla. 2.3. Riigiabi 7 Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Näitajad Näitaja nimetus ja Alg- Sihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik tase (2028) (2029) Meetmete Primaarenergia 7876 0 5654 Mõlemad projektid panustavad otseselt nimekirja aastane tarbimine, sihttaseme saavutamisse. Algtase näitab tulemus- MWh aastas aastast primaarenergia tarbimist enne näitaja sekkumist ja sihttase näitab sekkumisele järgneva aasta primaarenergia tarbimist aastas. Sihttaseme saavutamist raporteerivad elluviijad pärast rekonstrueerimistööde lõpetamist uue energiaauditi alusel järelaruandes. Rekonstrueeritud taristu peab kasutusel olema vähemalt ühe täisaasta. Meetmete Hinnangulised 2671,5 0 1917,5 Mõlemad projektid panustavad otseselt nimekirja kasvuhoonegaasid sihttaseme saavutamisse. Sihttaseme tulemus- e heitkogused, saavutamist raporteerivad elluviijad näitaja tonni CO2 pärast rekonstrueerimistööde lõpetamist ekvivalenti aastas uue energiaauditi alusel järelaruandes. Rekonstrueeritud taristu peab kasutusel olema vähemalt ühe täisaasta. Meetmete Suurema 0 26 935 26 935 Mõlemad projektid panustavad otseselt nimekirja energiatõhususega sihttaseme saavutamisse. Sihttaseme väljund- tervishoiusektori saavutamist raporteerivad elluviijad näitaja taristu, mõõtühik projekti vahe- ja lõpparuannete alusel m2 pärast rekonstrueerimistööde lõpetamist ja kasutusloa väljastamist. Näitajasse loetakse paranenud taristu suletud netopinna ruutmeetrid. Projekti Näitaja nimetus ja Alg- Sihttase Sihttase Selgitav teave spetsiifilis mõõtühik tase (2028) (2029) ed näitajad Projekt nr 1: Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus Meetmete Primaarenergia 4273 0 3089 Algtase näitab aastast primaarenergia nimekirja aastane tarbimine, tarbimist enne sekkumist ja sihttase tulemus- MWh aastas näitab sekkumisele järgneva aasta näitaja primaarenergia tarbimist aastas. Sihttaseme saavutamist raporteerib elluviija pärast rekonstrueerimistööde lõpetamist uue energiaauditi alusel järelaruandes. Rekonstrueeritud taristu peab kasutusel olema vähemalt ühe täisaasta. Meetmete Hinnangulised 1449,5 0 1047,5 Sihttaseme saavutamist raporteerib nimekirja kasvuhoonegaasid elluviija pärast rekonstrueerimistööde tulemus- e heitkogused, lõpetamist uue energiaauditi alusel näitaja järelaruandes. Rekonstrueeritud taristu 8  tonni CO2 peab kasutusel olema vähemalt ühe ekvivalenti aastas täisaasta. Meetmete Suurema 0 17 043 17 043 Sihttaseme saavutamist raporteerib nimekirja energiatõhususega elluviija projekti vahe- ja lõpparuannete väljund- tervishoiusektori alusel pärast rekonstrueerimistööde näitaja taristu, mõõtühik lõpetamist ja kasutusloa väljastamist. m2 Näitajasse loetakse paranenud taristu suletud netopinna ruutmeetrid. Projekt nr 2. Kuressaare integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus Meetmete Primaarenergia 3603 0 2565 Algtase näitab aastast primaarenergia nimekirja aastane tarbimine, tarbimist enne sekkumist ja sihttase tulemus- MWh aastas näitab sekkumisele järgneva aasta näitaja primaarenergia tarbimist aastas. Sihttaseme saavutamist raporteerib elluviija pärast rekonstrueerimistööde lõpetamist uue energiaauditi alusel järelaruandes. Rekonstrueeritud taristu peab kasutusel olema vähemalt ühe täisaasta. Meetmete Hinnangulised 1222 0 870 Sihttaseme saavutamist raporteerib nimekirja kasvuhoonegaasid elluviija pärast rekonstrueerimistööde tulemus- e heitkogused, lõpetamist uue energiaauditi alusel näitaja tonni CO2 järelaruandes. Rekonstrueeritud taristu ekvivalenti aastas peab kasutusel olema vähemalt ühe täisaasta. Meetmete Suurema 0 9892 9892 Sihttaseme saavutamist raporteerib nimekirja energiatõhususega elluviija projekti vahe- ja lõpparuannete väljund- tervishoiusektori alusel pärast rekonstrueerimistööde näitaja taristu, mõõtühik lõpetamist ja kasutusloa väljastamist. m2 Näitajasse loetakse paranenud taristu suletud netopinna ruutmeetrid. 4. Eelarve ELi toetuse ELi toetuse osakaal Riiklik kaas- Elluviija oma- Kokku summa, meetme tegevuse finantseering, finantseering, Ühtekuuluvu abikõlblikkust 10% (€) 5% (€) sfond (€) kogumaksumusest, % Projekt nr 1: 15 000 000 85% 1 764 706 882 353 17 647 059 Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus 9  Projekt nr 2: 15 000 000 85% 1 764 706 882 353 17 647 059 Kuressaare integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus 30 000 000 85% 3 529 412 1 764 706 35 294 118 30 000 000 85% 3 529 412 1 764 706 35 294 118 5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17. 5.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse TAT-s nimetatud projektide elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja TAT-s sätestatud tingimustele. 5.3. Abikõlblikud on järgmised tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 5.3.1 projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite ja analüüside ning keskkonnamõjude hindamise tegemine, sh kliimakindluse hindamine; 5.3.2 detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine; 5.3.3 ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis; 5.3.4 ehitustööde ettevalmistustööd, sh lammutamine; 5.3.5 ehitustööde tegemine; 5.3.6 ehitise ekspertiis; 5.3.7 autorijärelevalve; 5.3.8 ehitise omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine; 5.3.9 ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamine ja liitumise kulud; 5.3.10 ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine; 5.3.11 projektijuhtimine; 5.3.12 Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõigetele 3 ja 4 vastava teavitusürituse korraldamise kulud; 5.3.13 ligipääsetavuse tagamise, sh parkla rajamise, analüüsi, auditi, ekspertiisi, eksperdi kaasamise kulud, et kogu ehitus ja ümbritsev taristu oleks kõigi nelja peamise puudeliigi suhtes ligipääsetav. 5.4. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest elluviija kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. 6.2. Koos esimese maksetaotlusega peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti rakendaja kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses ehk asutuse hankekorrale; 10 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema projekti rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna kaudu. 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33 lõigetes 1 ja 2. 6.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning RÜ kontrollitud lõpparuande kinnitamist. 7. Elluviija kohustused Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1 esitama RA nõudmisel projekti eelarve jagunemise aastate ja tegevuste kaupa; 7.2 rakendama projekti vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.3 esitama RÜ nõudmisel eelarveaasta väljamaksete prognoosi; 7.4 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.4.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.4.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.4.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.5 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest; 7.6 esitama kümme tööpäeva pärast toetuse andmise tingimuste käskkirja kinnitamist RÜ-le energiaauditi, mis ei ole teostatud varem kui 2023. a; 7.7 tagama taristu kliimakindluse ja esitama enne esimese maksetaotluse esitamist RÜ-le kliimakindluse hinnangu, mis põhineb kliimamuutustele vastupanuvõime hindamisel; 7.8 täitma teavitamisnõudeid ja korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3; 7.9 tagama rekonstrueeritava taristu ning kõikide projektiga seonduvate tegevuste ligipääsetavuse, sealhulgas puuduste avastamisel nende likvideerimise. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le projekti tegevuste elluviimise ning tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le projekti tegevuste elluviimise, tulemuste ja näitajate saavutamise kohta lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates kasutusloa väljastamisest. 11 8.3. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 8.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 8.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.7. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.8. Aruandes ja järelaruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 8.9. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.1 välja toodud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 8.10. Elluviija on kohustatud esitama hiljemalt 17. jaanuar 2030 järelaruande, millele on muuhulgas lisatud energiaaudit, mis tõendab energiatõhususe saavutamist. Energiaauditi sisendandmete saamiseks peab hoone olema kasutuses vähemalt ühe täisaasta. 9. Projektide muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi projekti muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab projekti muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu projekti muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.7 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Projekti muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab projekti muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid projektide eelarve muutmiseks, kui projekti aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. RA võib projekti muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 9.7. Projekti muutmise eelnõu (TAT käskkiri) kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.8. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 12 9.8.1 punktis 7.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.8.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et projektide kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37 ja ÜSS2021_2027 §-dele 28–30. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Lisa: TAT finantsplaan ja eelarve projektide ja kulukohtade kaupa 13