Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmine

Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus 31.10.2023 nr 1-4/23/5065 Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmine Edastame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmise määruse eelnõu. Palume esitada eelnõule märkused ja ettepanekud kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal Kliimaminister Lisad: Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muudatuse eelnõu ning seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit Karlis Goldstein, 5885 1117 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Majandus- ja taristuministri … määrus nr … „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris“ Lisa Rohevesiniku tervikahela hindamiskriteeriumid Nr OSA- Hindamiskriteerium Selgitus Arvutuskäik KAAL % Kasvuhoonegaaside Hindamiskriteerium jaguneb osakaaludega (KHG ehk CO2e) ja a) KHG osakaal 0,75 ehk 7,5% ja muu kaasneva b) muu kaasneva õhuheite osakaal 0,25 ehk õhuheite keskmine 2,5%. vähenemine aastas Maksimumpunktid saab mõlemas alakriteeriumis eraldi hinnatuna suurima Keskkonnamõju väärtusega tulemus. Ülejäänud taotluste punktid t taotleja KHG heite vähenemine (CO2𝑒 a) leitakse: vähenevad proportsionaalselt vastavalt nende 7,5% ∗ t + 1 10 taotluses kirjeldatud heite vähenemise parima taotluse KHG heite vähenemine (CO2𝑒 a) a) Projekti tulemusena osakaalule võrreldes suurima väärtusega. taotleja muu kaasneva õhuheite vähenemine (t/a) + 2,5% ∗ parima taotlusemuu kaasneva õhuheite vähenemine (t/a) KHG heite vähenemine (CO2e t/a); Kui tervikahelas on plaanitud kasutada mitut b) muu kaasneva erinevat lõppkasutust, tuleb nende poolt õhuheite vähenemine tekitatav keskkonnamõju summeerida. (t/a) Tulemused arvutatakse etteantud mudeli abil abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt. Toetuse suurus Hindamiskriteerium hinnatakse lähtuvalt välditud CO2e tonni taotluses toodud taotletud abi suurusele (€) ja kohta (€/t CO2e) välditava KHG heite väärtusele (t CO 2e). Tulemus on antud kahe suuruse jagatis (€/t parima taotluse marginaalkulu (€/t𝐶𝑂2𝑒) 2 70 70% ∗ CO2e). taotleja marginaalkulu (€/t𝐶𝑂2𝑒 ) Maksimumpunktid (70%) saab väikseima väärtusega tulemus. Ülejäänud taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt vähima  marginaalkulu väärtuse ja hinnatava taotluse marginaalkulu väärtuse suhtele. Tulemused arvutatakse abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul. Projekti tulemusena Maksimumpunktid (10%) antakse suurima keskmiselt aastas väärtusega taotlusele. Järgnevate taotluste kasutusele võetav punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt toodetud rohevesiniku nende osakaalule võrreldes suurima väärtusega. (taotleja poolt aasta jooksul toodetav ja projekti maht (t/a) ehk toodetav Tulemused arvutatakse abikõlblikkuse t tulemusena kasutusele võetav rohevesiniku maht (a)) 3 10 rohevesiniku maht, mis perioodile järgneva viie aasta keskmise pinnalt. 10% ∗ (parima taotluse puhul aasta jooksul toodetav ja projekti projekti tulemusena t tulemusena kasutusele võetav rohevesiniku maht (a)) võetakse transpordisektoris keskmiselt aastas kasutusse. Vesiniku müügihind Maksimumpunktid (10%) antakse väikseima (€/kg) müügihinnaga taotlusele. Järgnevate taotluste punktid vähenevad proportsionaalselt vastavalt parima taotluse vesiniku müügihind (€/kg) 4 10 vähima müügihinnaga taotluse ja hinnatava 10% ∗ taotleja vesiniku müügihind (€/kg) taotluse suuruste suhtele. Müügihind peab kehtima abikõlblikkuse perioodile järgneva viie aasta jooksul.  .11.2023 Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmise seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega: a) muudetakse toetatavaid tegevusi, mis on vajalikud toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks, sh määruse pealkirja. Kaotatakse võimalus toetada rohevesiniku kasutuselevõtmist keemiatööstuse lähteainena; b) lisatakse võimalus kaasata partnerina transporti korraldav riigiasutus, kellele antav toetus on kohalduval juhul riigiabi määruse §-s 5 kirjeldatud abi andmise alustel; c) pikendatakse abikõlblikkuse perioodi lõpptähtaega. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja valmistasid ette Kliimaministeerium (edaspidi KliM) ning Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). Määruse ja seletuskirja koostasid KLiM-i ______ ([email protected], telefon _____) ja KIK-i projektikoordinaator Tiiu Noormaa ([email protected], telefon 627 4121). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi KliM-i õigusosakonna _______ (__________). Määruse ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud ___. 1.3. Märkused Määrusega muudetakse majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.07.2023, 9. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse punktiga 1 muudetakse määruse pealkirja. Määruse punktiga 2 muudetakse § 2 lõikes 2 nimetatud toetatavaid tegevusi, mis on vajalikud toetuse andmise eesmärgi saavutamiseks ja § 2 lõikes 3 kirjeldatud toetuse andmise tulemust. Muudatus on vajalik, et toetatavad tegevused Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) eesmärkide ja ajakava kohaselt ellu viia. See on tõenäoline transpordisektori puhul, kus Eesti ettevõtetel on sarnaste projektide elluviimise kogemus oluliselt suurem kui keemiatööstuse puhul, mis annab võimaluse projektide kiiremaks käivitamiseks ja nende tähtaegseks lõpetamiseks. Määruse punktiga 3 kustutakse §-st 3 punktides 2, 3 ja 5-7 nimetatud terminid ja muudetakse § 3 p 11 sõnastust. Kuna transpordisektoris kütusena kasutamiseks mõeldud vesinik peab olema mittebioloogilist päritolu ehk toodetud vee elektrolüüsi teel veest vastavalt taastuvenergia direktiivile ja selle delegeeritud aktile, siis kustutatakse määrusest mõisted „biogaas“ ja „biomass“. Määruse punktiga 4 lisatakse § 3 kliimakindluse mõiste. Määruse punktiga 5 täiendatakse § 4 lõike 3 sõnastust lisades, et KIK avaldab oma kodulehel muude juhendite kõrval ka kliimakindluse hindamise juhendi. Määruse punktiga 7 kustutatakse § 5 lõikest 1 lause, mis viitab Euroopa Komisjoni poolt määruse vastuvõtmise hetkel menetluses olevale Euroopa Komisjoni määrusele (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus). Grupierandi määruse muudatused võeti vastu 23. juunil 2023 ja avaldati Euroopa Liidu Teatajas 30. juunil 2023. Kehtetuks tunnistatakse ka lõige 41 , mis reguleerib riigiabi andmist keemiatööstusele. Määruse punktidega 6 kuni 9 kustutatakse §-dest 5 kuni 8 nõuded, mis on seotud keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse rajamise toetamisega. Kuna transpordiks kasutatav vesinik ja selle tootmiseks kasutatav energia peab olema mittebioloogilist päritolu, siis on biomassi kasutus välistatud nii lähteaine kui energiaallikana. Määruse punktiga 10 muudetakse § 9 lõikega 2 kehtestatud projekti abikõlblikkuse perioodi algust ja lõppu. Määruse punktiga 11 kustutatakse § 10 lõige 1, kuna taastekavas nimetatud investeeringu „Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine” eelarve jääk on väiksem maksimaalsest võimalikust abi summast, mida üldise grupierandi määruse alusel on võimalik ühele projektile anda. Kustutatakse § 10 lõige 7, mis seab piirangu abi suurusele keemiatööstuse lähteaine tootmisüksuse rajamisel. Määruse punktiga 12 täiendatakse § 11 lõiget 2 võimalusega kaasata partnerina transporti korraldav riigiasutus, kellele antav toetus on kohalduval juhul samuti riigiabi määruse §-s 5 kirjeldatud abi andmise alustel. Määruse punktiga 13 kustutatakse § 12 lõike 1 punkti 7 sõnastusest kemikaalide tootmisega seonduvad nõuded. Määruse punktiga 14 muudetakse § 12 lõike 1 punkti 10 sõnastust. Määruse punktiga 15 kustutatakse § 13 lõige 2. Taastekavas nimetatud investeeringu „Vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine” eelarve kogumaht on 49 490 000 eurot. Määruse koostamise ajal on esimese taotlusvooru taotlused hindamisel, mistõttu ei ole määruses võimalik nimetada taotlusvooru eelarvet, kuid see selgub taotlusvooru avamise hetkeks ja KIK avaldab oma kodulehel taotlusvooru välja kuulutamisega ka vooru eelarve. Ja muudetakse § 13 lõiget 3, et muuta paindlikumaks uue taotlusvooru avamisest teavitamise tingimusi eelkõige taastekava ajakava silmas pidades. Määruse punktiga 16 kustutatakse § 15 lõike 2 punktist 2 viited kemikaalide tootmisega seonduvatele nõuetele. Määruse punktiga 17 ajakohastatakse taotluste hindamiskomisjoni moodustamise protseduur. Määruse punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks § 28. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 651/20141 (üldise grupierandi määrus) ja Euroopa Liidu Nõukogu 21. oktoobri 2021. a rakendusotsusega nr 2021/0319 Eesti taaste- ja vastupidavuskavale antud hinnangu heakskiitmise kohta. 4. Määruse mõjud Määruse muutmisega ei kaasne negatiivseid mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega eeldatavaid tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu edastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Koos ettepanekutega saabunud kooskõlastused ja arvamused on kajastatud seletuskirja lisas. Lisa. Ettepanekutega arvestamise tabel 1 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014, 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (EMPs kohaldatav tekst)  EELNÕU ____.11.2023 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruse nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ muutmine Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. Majandus- ja taristuministri 30. detsembri 2022. a määruses nr 109 „Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris ja keemiatööstuse lähteainena“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: ”Toetuse andmise tingimused ja kord rohevesiniku kasutuselevõtuks transpordisektoris”; 2) paragrahvi 2 lõikeid 2 ja 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eesmärgi saavutamiseks toetatakse rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordisektoris.; (3) Toetuse andmise tulemusel kasutatakse rohevesinikku transpordisektoris kütusena.”; 3) paragrahvist 3 tunnistatakse kehtetuks punktid 2, 3 ja 5 kuni 7 ning muudetakse punkti 11 sõnastust ja sõnastatakse see järgmiselt: „(11) rohevesinik – taastuvatest lähteainetest ja taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik, mis on täielikult toodetud vee elektrolüüsi teel, tingimusel, et see vastab mittebioloogilise päritoluga taastuvkütuste säästlikkuse kriteeriumidele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta (ELT L 328, 21.12.2018, lk 82–209) (edaspidi taastuvenergia direktiiv) artikli 25 lõikes 2 ja artikli 27 lõikes 3 ja mille tootmisel ei ole energiaallikana kasutatud biomassi ega sellest saadud kütuseid;“; 4) paragrahvi 3 lisatakse punkt 19 järgmises sõnastuses: „(19) Kliimakindlus - kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.“ 5) paragrahv 4 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) KIK avaldab äriplaani ja finantsanalüüsi koostamise, „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte täitmise ja kliimakindluse hindamise juhendi hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval KIKi kodulehel.“  2 6) paragrahvi 5 lõike 1 teine lause ja lõige 4 1 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: ”(1) Toetust antakse rohevesiniku tervikahela taristuprojektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, mille raames soetatakse transpordivahend koos tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega ning millele on tagatud kliimakindlus .”; 8) paragrahvi 7 lõike 1 esimesest lausest kustutatakse tekstiosa „ja keemiatööstuse lähteaine“ ning tunnistatakse kehtetuks lõiked 2 – 4; 9) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 9 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise aeg ning lõpp ei või olla hilisem kui 1. juuni 2026. a.“; 11) paragrahvi 10 lõiked 1 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 12) paragrahvi 11 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partnerina teise Eesti äriregistris registreeritud äriühingu või transpordisektoris tegutseva riigiasutuse.“; 13) paragrahvi 12 lõike 1 punkti 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) projekti tehnilist, ajalist ja finantsilist analüüsi koos riskide hindamise ja kasutatava energia ja vesiniku tootmiseks kasutatavate lähteainete või algallikate päritolu ning tootmiseks kasutatavate tehnoloogiliste protsesside kirjeldusega;“; 14) paragrahvi 12 lõike 1 punkti 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(10) kliimakindluse hindamise analüüsi“; 15) paragrahvi 13 lõige 2 kustutatakse ja lõige 3 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(1) KIK kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes.“. 16) paragrahvi 15 lõike 2 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) esitatud rohevesiniku tervikahela kirjeldus sisaldab tehnilist, ajalist ja finantsilist analüüsi koos riskide hindamise ja kasutatava energia ja vesiniku tootmiseks kasutatavate lähteainete või algallikate päritolu ning tootmiseks kasutatavate tehnoloogiliste protsesside kirjeldusega;“; 17) paragrahvi 16 lõikeid 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt, lõige 4 tunnistatakse kehtetuks: „(1) KIK moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad Kliimaministeeriumi (edaspidi ministeerium) ja KIKi nimetatud liikmed.“;  3 (2) KIK võib hindamiskomisjoni kaasata eksperte.“; 18) paragrahv 28 tunnistatakse kehtetuks. Kristen Michal Minister Keit Kasemets Kantsler Lisa: Hindamiskriteeriumid