Sotsiaalministri 19.12.2019 käskkirja nr 82 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti "Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine" toetuse rahuldamise otsus" muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 15.12.2023 nr 172 Sotsiaalministri 19.12.2019 käskkirja nr 82 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti "Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine" toetuse rahuldamise otsus" muutmine Eesti Vabariigi Rahandusministeeriumi ning Norra Kuningriigi Välisministeeriumi ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi komitee vahel 13.09.2019. a sõlmitud programmi „Local Development and Poverty Reduction“ lepingu alusel ja arvestades Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 2 lõike 1 punkti 2: asendan sotsiaalministri 19. detsembri 2019. a käskkirja nr 82 „Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti "Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine" taotluse rahuldamise otsus“ (muudetud 14.11.2023 käskkirjaga nr 149) lisad 1 ja 2 käesoleva käskkirja lisadega (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister  Terviseministri 15.12.2023 käskkirja nr 172 „Sotsiaalministri 19.12.2019 käskkirja nr 82 "Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusest 2014–2021 rahastatud projekti "Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine" toetuse rahuldamise otsus" muutmine“ Lisa 1 Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014–2021 Programm „Local Development and Poverty Reduction“ Increasing physical activity of schoolchildren Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine Projekti elluviimise periood 52 kuud (01.01.2020-30.04.2024) Programmioperaator Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti elluviija Tartu Ülikool Projekti partner(id) University of South-Eastern Norway SISUKORD 1. PROJEKTIKIRJELDUS........................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTI SEOS RIIKLIKE / VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ....................................................................................................... 4 1.2 PROJEKTI SEOS ASJAKOHASTE ORGANISATSIOONI TEGEVUSKAVADE / PROGRAMMIDEGA .................................................................... 9 1.3 PROJEKTI EESMÄRK ............................................................................................................................................................. 9 1.4 PROJEKTI TULEMUS ........................................................................................................................................................... 10 1.5 PROJEKTI VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ...................................................................................................................................... 11 1.6 PROJEKTI EELARVE ............................................................................................................................................................ 12 1.7 PROJEKTI OTSESED JA KAUDSED SIHTRÜHMAD......................................................................................................................... 12 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ......................................................................... 14 3. INDIKAATORID ..................................................................................................................................................... 25 4. PROJEKTI MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE ................................................................................................. 27 5. PROJEKTI JÄTKUSUUTLIKKUS ........................................................................................................................ 29 6. PROJEKTI LÜHIKOKKUVÕTE INGLISE KEELES............................................................................................ 31 7. PROJEKTI ELLUVIIMISEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMINE ........................................................................ 32 8. LISAD .......................................................................................................................................................................... 35 2 Projekti „Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine“ kirjeldus on koostatud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingu (ingl programme agreement) alusel ning järgides Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste 2014–2021 rakendusmääruses („Regulation on the implementation of the Norwegian / European Economic Area Financial Mechanism 2014–2021“) ja Vabariigi Valitsuse 5. juuli 2018. a määruses nr 55 „Aastatel 2014–2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ sätestatut. MÕISTED KÄESOLEVA PROJEKTI TÄHENDUSES LKK – Liikuma Kutsuv Kool TR – töörühm 3 1. Projektikirjeldus 1.1 Projekti seos riiklike / valdkondlike arengukavadega Projekti eesmärgid ja tegevused on kooskõlas mitmete riiklike arengukavade ja strateegiliste arengusuundadega. Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–20201 Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020 (RTA) strateegiliseks üldeesmärgiks on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Arengukava strateegilised arendussuunad näevad ette: sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava elu-, töö- ja õpikeskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamist. Käesolev projekt aitab RTA eesmärkide saavutamisele kaasa järgnevalt: - „AE1 Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus tervises vähenenud.“ Projekti panus: projekt loob võrdsed võimalused koolidele sõltumata kooli tüübist, regionaalsest asukohast või kooli õppekeelest liitumiseks projekti tegevustega laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamiseks ning istumisaja vähendamiseks vähendades sellega ebavõrdsust tervises. Projektiga liitunud koolide võrgustiku tegevused toetavad nii eri piirkondade kui mitte-eesti emakeelega õpetajaskonna ja õpilaste suhtlemist teiste koolidega suurendades sidusust ühiskonnas Lisaks toetavad mitmed projekti tegevused (nt aktiivsed õpimeetodid nagu erinevad grupitööd jms, mängujuhtide poolt läbi viidud aktiivsed vahetunnid jms) õpilaste ja õpetajate omavahelisi suhteid ning sotsiaalset sidusust ka koolisiseselt Lisaks õpilastele toetatakse projektitegevuste raames ka koolitöötajate liikumisaktiivsust. - „AE2 Laste ja noorte suremus ja psüühika- ning käitumishäirete esmashaigestumine on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu.“ Projekti panus: Vaimset tervist ning tervise enesehinnangut mõjutab kindlasti koolirõõm, mis programmi pilootuuringu kohaselt liikuma kutsuva kooli põhimõtteid rakendavates koolides suureneb ning kooliväsimus väheneb. Liikumistegevused koolipäeva jooksul aitavad kaasa vaimse väsimuse vähenemisele ja stressiga toimetulemisele toetades sellega laste vaimset tervist. - „AE3 Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud.“ Projekti panus: Uuringute kohaselt on istumisaeg eraldi terviseriski tegur. Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtteid järgivates koolides luuakse nii töötajatele kui ka õpilastele liikumisvõimalusi ning keskendutakse istumisaja vähendamisele, misläbi vähenevad ka vähesest liikumisest ning pikast järjestikkusest istumisest tingitud terviseriskid. - „AE4 Rahvastiku kehaline aktiivsus on tõusnud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud.“ Projekti panus: Programmiga liitunud koolides luuakse koolikultuur, mis toetab töötajate ja õpilaste koolis veedetud aja liikumisaktiivsust. Seniste uuringute kohaselt aitab koolipäeva suurem liikumisaktiivsuse tase tõsta kogu päeva liikumisaktiivsust. Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-20302 Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 eesmärgid on: 1) Eesti inimeste eeldatav eluiga ja tervena elatud aastate arv kasvavad; 2) tervena elatud aastate arv kasvab kiiremini kui eeldatav eluiga ehk inimesed elavad suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta; 1Rahvastiku Tervise Arengukava 2009-2020 http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/2012_rta_pohitekst_ok_5.pdf 2 Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 4 3) ebavõrdsus tervises (sugude, piirkondade ja haridustasemete vahel) väheneb. Arengukava elluviimisel toetutakse järgmistele põhimõtetele: tervis igas poliitikas, koostöö, ebavõrdsuse vähendamine tervises, innovaatilise lähenemise rakendamine, kogukondade kaasamine, inimkesksus, tõenduspõhisus, elukaarepõhine lähenemine. Käesolev projekt aitab RTA eesmärkide täitmisele kaasa järgnevalt: - Alaeesmärgi „Tervist toetavad valikud“ soovitav tulemus on, et „tervist toetavad valikud on lihtsalt kättesaadavad, neid on võimalik teha kogu elukaare jooksul oma igapäevases elukorralduses olenemata sissetulekust, haridustasemest või elukoha piirkonnast. Antud meetme üheks prioriteediks on „laste liikumise edendamine lasteasutustes“ ning „elanikkonna toitumis- ja liikumisalase teadlikkuse, hoiakute ja oskuste edendamine kogu elukaare vältel“ Projekti panus: Projekti tegevused toetavad tervislikke valikuid liikumist soodustava keskkonna ning elukestva liikumisharjumise loomisel, mis on lihtsasti kättesaadavad kõikidele lastele sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust staatusest, kooli õppekeelest või piirkonnast. Samuti tõstetakse erinevate projekti tegevuste abil nii õpilaste kui ka koolitöötajate ja lastevanemate teadlikkust liikumise kasulikkuse või võimalikkuse osas. - Alaeesmärgi „Tervist toetav keskkond“ soovitav tulemus on, et „võimalikud elukeskkonna negatiivsed mõjud on viidud miinimumini ning elukeskkonna tervist toetavaks muutmiseks on loodud paremad tingimused kõikides sektorites, elukeskkond pakub inimestele rahulolu ja toetab tervislikke valikuid“. Projekti panus: Projekti tegevused panustavad laste järjestikkuse istumisaja vähendamist toetavasse keskkonda. Samuti toetatakse koole ja kohalikke omavalitsusi nii kooli ruumide ja õueala ümbermõtestamisel tervist toetavamaks, kus tervislikud liikumisviisid on liikuma kutsuvad, lihtsalt kättesaadavad ning liikumisrõõmu pakkuvad. Elukestva õppe strateegia 20203 (EÕS) üldeesmärk on kõigile Eesti inimestele nende vajadustele ning võimetele vastavate õpivõimaluste loomise kogu elukaare jooksul, et tagada neile isiksusena väärika eneseteostuse võimalused ühiskonnas, töö- ja pereelus. Väärika eneseteostuse eelduseks on tervis. Projekt toetab EÕSi järgmisi alaeesmärke: - „Muutnud õpikäsitus, mille eesmärk on iga õppija individuaalset ja sotsiaalset arengut toetava, õpioskusi, loovust ja ettevõtlikkust arendava õpikäsituse rakendamine kõigil haridustasemetel ja –liikides.“ Õpikäsitluse olulisemad muutuse suunad on seotud koostöise õppe ja autonoomia arendamine. Efektiivsete õpikeskkondade arendamisel on rõhutatud „Vahetunnid, mis pakuvad liikumisvõimalusi, toovad kaasa ka parema käitumise tundides ning aitavad vältida kooliväsimust.“ Projekti panus: Liikuma Kutsuva Kooli programmi põhimõtted toetavad muutunud õpikäsituse rakendamist koolides. Projekti tegevustes on oluline koht koosloomel, mis toob kaasa suurema sidususe nii koolis, kogukonnas kui terves ühiskonnas. Koolide autonoomiat toetab iga kooli enda tegevuskava väljatöötamine kujunemaks Liikuma Kutsuvaks Kooliks. Liikumisvõimalusi toetavad vahetunnid on üks projekti fookusi. - „Digipööre elukestvas õppes, mille eesmärk on rakendada õppimisel ja õpetamisel kaasaegset digitehnoloogiat otstarbekamalt ja tulemuslikumalt, parandada kogu elanikkonna digioskusi ning tagada ligipääs uue põlvkonna digitaristule.“ Projekti panus: suurendatakse digitaalsel kujul avalikult kättesaadavaks olevate liikumist toetavate metoodikate hulka ning tutvustatakse koolidele võimalusi digitehnoloogia ja liikumise lõimimiseks. Samuti on oluline roll liikumist toetava õpikogukonna kujunemisel ja koolide suhtlemise soodustamisel digilahendustel, näit. sotsiaalmeedia võimalustel 3 Elukestva õppe strateegia. https://www.hm.ee/et/elukestva-oppe-strateegia-2020 5 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 20304 on sätestatud Eesti spordipoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk, mille kohaselt vastab aastal 2030 eestimaalaste vaimne ja kehaline tasakaal ja heaolu Põhjamaade tasemele ning Eestis on kehalist aktiivsust soodustav elukeskkond koos kaasnevate teenustega, mis toetavad inimeste tervena elatud eluea pikenemist ja eneseteostust ning majanduskasvu. Liikumisel ja spordil on oluline ning suurenev roll eestimaalaste elujõu edendamisel ja terviseseisundi parandamisel, haiguste ennetamisel ning laste ja noorte tervisliku arengu toetamisel. Projekt toetab Eesti spordipoliitika põhialuste järgmisi arengusuundi: - Valdav osa elanikest liigub ja spordib, sh alasuunad o „5.2. Elukestva liikumis- ja spordiharrastuse alused luuakse ea- ja vajaduskohase liikumisõpetuse abil lasteaedades ja koolides, õpetades eluks vajalikke põhioskusi ja innustades sportimisest rõõmu tundma. Õpetajakoolitus on kohandatud liikumise ja sportimise lõimitud õpetamiseks.“ Projekti panus: Projekti tegevused toetavad õpilaste kehalise kirjaoskuse kujunemist ning põhioskuste omandamist koolis õpilasi kaasavate ja aktiivsete tegevuste kaudu. Õpetajatele pakutakse koolitusi ja materjale ning avalikult kättesaadavaid meetodeid liikumise lõimimiseks õppetöösse. Lisaks tehakse koostööd õpetajakoolituse täiendamiseks liikumist soodustavate õppemeetodite õpetamise kaudu. o „5.3. Inimesed on teadlikud liikumise ja sportimise mõjust tervisele, sellealased hoiakud, teadmised ja oskused on omandatud haridussüsteemis, neid täiendatakse eneseharimise ning kampaaniate kaudu. Liikumist ja sportimist mõjutavate erialade töötajatele korraldatakse regulaarselt koolitusi. Inimeste liikumis- ja sportimisharjumusi seiratakse ning tulemusi kasutatakse tegevuste ja poliitika kujundamisel.“ Projekti panus: kooli töötajatele, õpilastele ja lastevanematele antakse infot liikumise kasust vaimsele, sotsiaalsele ja kehalisele tervisele tutvustatakse erinevaid meetodeid ning arendatakse oskusi liikumise lisamiseks koolipäeva. o „5.4. Elanikkonna liikumise ja sportimise soodustamiseks teevad eri valdkonnad sisulist koostööd. Osalemine liikumisüritustel ja vajaduspõhine tervisekontroll on kättesaadav kõigile.“ Projekti pannus: projekti tegevuste elluviimisel tehakse koostööd erinevate sihtrühmade ja huvirühmadega leidmaks täiendavaid võimalusi laste ja noorte liikumisaktiivsuse toetamiseks nii koolis kui ka väljaspool kooli. o „5.6. Planeerimisel ja projekteerimisel käsitletakse liikumispaiku ning -alasid avaliku ruumi lahutamatu osana. Sporditaristu peab olema kõigile kättesaadav.“ Projekti panus: tehakse koostööd erinevate sihtrühmade ja huvirühmadega, sh arhitektide ja kohalike omavalitsustega toetamaks liikumisvõimaluste taristu arendamist, et seeläbi pakkuda täiendavaid võimalusi laste ja noorte liikumisaktiivsuse toetamiseks. Muutunud õpikäsitus5 Muutunud õpikäsituse kohaselt peetakse efektiivsete õpikeskkondade puhul oluliseks, et „õppija huvi loomiseks ja hoidmiseks on oluline tuua õpikeskkonda ja õppeprotsessi vaheldust,…“ ning „vahetunnid, mis pakuvad liikumisvõimalusi, toovad kaasa ka parema käitumise tundides ning aitavad vältida kooliväsimust“. Projekti panus: Projekti tegevused on suunatud õpetajate teadlikkuse ja oskuste tõstmisele liikumise lisamiseks ainetundi, mis pakub võimaluse tuua nii õpikeskkonda kui ka õppeprotsessi 4 Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 https://www.riigiteataja.ee/akt/320022015002 5 Haridus- ja Teadusministeerium, https://www.hm.ee/et/opikasitus 6 vaheldust. Lisaks tegeleb projekt aktiivsete vahetunni võimaluste välja töötamise ja levitamisega. Eesti teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni strateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“6 üheks eesmärgiks on et „teadus- ja arendustegevus toimib Eesti ühiskonna ja majanduse huvides“. Projekti panus: projekti tegevused tuginevad tõenduspõhistele rahvusvahelistele ja riiklikele praktikatele. Projekti tegevuste elluviimisel on teadustegevusel oluline panus tegevuste arendamises ning muutuste jälgimisel. Rahvastikupoliitika põhialused 20357 kohaselt on Eesti rahvastikupoliitika eesmärk „kindlustada Eesti rahvastikku kestlikkus ja areng, lähtudes selles põhiseaduslikust ülesandest tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade“. Projekti tegevused on seotud mitmete tegevussuundadega: - Valdkond 5.1 Tervisliku eluviisi edendamine, kusjuures „erilist tähelepanu pööratakse laste ja noorte tervisekäitumise parandamisele“. Projekti panus: Projekti tegevused on otseselt suunatud laste ja noorte tervisliku eluviisi edendamisele. - Valdkond 5.2 Riskikäitumise vähendamine Projekti panus: Projekti tegevused toetavad eakaaslastega ühiseid liikumistegevusi, mida otseselt toetab mängujuhtide koolitamine. Mängujuhtide poolt korraldatavad ühistegevused aitavad kaasa kiusamise ja tõrjutuse vähenemisele ning pakuvad oskusi ja teadmisi aja sisustamiseks ühiselt ja aktiivselt, aidates seeläbi vähendada noorte riskikäitumist. - Valdkond 7.5. Ühiskonna sidususe suurendamine. Projekti panus: projektis osalevad koolid üle Eesti ning projekti tegevuste käigus soodustatakse koolide, sh eri õppe- ja emakeelega õpilaste ja koolitöötajate ning eri piirkondade koolide omavahelist suhtlust, mis toetab ühiskonna sidusust. - Valdkond 8.3. Kaasava hariduse ja õppiva eluviisi väärtustamine, kus „väärtustatakse loomingulisust, võimaldatakse kogeda erinevaid õppetöövorme, toetatakse laste terviklikku arengut, enesejuhtimiseoskusi, huvitegevuste ja liikumise ühildamist õppetegevusega“. Projekti panus: Erinevad seminarid ja töötoad parandavad õpetajate oskusi ja valmisolekut lõimida liikumist tunnitegevustega ning aitavad viija enam õppetööd klassist välja. Koole innustatakse looma võimalusi õppetööks koridorides ja õues ning toetama õpetajaid liikumise lisamisel ainetundidesse, millega toetatakse nii loomingulisust kui võimalust kogeda eri õppevorme ning seeläbi toetatakse liikumise ühildamist õppetegevustega. - Valdkond 8.5. Regionaalselt tasakaalustatud elukeskkonna arendamine. Projekti panus: Projekti on kaasatud kooli üle Eesti ning kõikidele kaasatud koolidele pakutakse tuge projekti tegevuste elluviimisel ning võimalust osaleda erinevatel koolitustel ja seminaridel. Selleks, et koolitused ja seminarid oleksid kättesaadavad sõltumata kooli asukohast, korraldatakse samu koolitusi ja seminare erinevates Eesti piirkondades. - Valdkond 8.6 Heaolu ja õnnelikud inimesed Projekti panus: Liikumine toetab oluliselt lisaks kehalisele tervisele ja vaimset ja sotsiaalset heaolu, mistõttu projekti liikumist toetavad tegevused mõjutavad ka projektis osalejate heaolu. Lisaks õpilastele pööratakse tähelepanu ka koolitöötajate heaolule ning liikumisvõimalustele. Põhikooli riiklik õppekava8 Põhikooli riiklik õppekava toob alusväärtusena esile, et „põhihariduses toetatakse võrdsel 6 Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 „teadmistepõhine Eesti“ https://www.hm.ee/sites/default/files/59705_teadmistepohine_eesti_est.pdf 7 Rahvastikupoliitika põhialused 2035 https://www.riigikogu.ee/wpcms/wp-content/uploads/2018/03/Rahvastikupoliitika-pohialused-2035- PDF-680-kB.pdf 8 Põhikooli riiklik õppekava https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020 7 määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.“ Lisaks tuuakse välja, et „Põhikool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist.“ ja „Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.“ Projekti panus: Liikumisaktiivsusel on oluline ja asendamatu roll lapse tervislikul arengul ning projektitegevuste laudu luuakse enam liikumisvõimalusi kogu koolipäeva kestel: aktiivne koolitee, aktiivne vahetund, aktiivne ainetund, aktiivne vaba aeg. Projekti tegevuste käigus toetatakse koole liikumise lisamisel ainetundi ja vahetundi, liikumist sisaldavate huviringide, aktiivse transpordi jt teemade osas. Laste ja perede arengukava 2012–20209 eesmärk on „laste ja perede heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine, soodustades seeläbi laste sünde“. Projekt toetab arengukava järgmisi tegevussuundi: - 1.1.2 lapsi ja peresid otseselt mõjutavate valdkondade koostöö ja arengusuundade ühtlustamine. Projekti panus: Projekti raames kaasatakse erinevaid osapooli alates erinevate valdkondade riigiasutustest kuni kodanikuühenduste ja eraettevõteteni loomaks jätkusuutliku Liikuma Kutsuva Kooli mudelit, mis jõuaks iga Eesti lapseni. - 3.1.2. lapse osaluse ja kaasatuse suurendamine indiviidi- ja ühiskonnatasandil Projekti panus: Projekti raames innustatakse koole kaasama õpilasi liikumist toetavate lahenduste välja töötamisse ja ellu viimisesse. Lisaks koolitatakse õpilastest mängujuhte, kes kaasatakse aktiivselt vahetundide korraldamisese ning oskavad teadlikult sisustada aktiivseid vahetunde vähendades sellega kiusamist ja tõrjutust. Heaolu arengukava 2016–202310 üldeesmärk on „tööhõive kõrge tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu“ ning „sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus“. Projekti panus: tervislike eluviiside ning vajalike põhioskuste omandamine lapseeas suurendab tervisliku eluviisi tõenäosust täiskasvanuna. Projekti tegevused toetavad erinevate liikumisoskuste omandamist ning liikumise väärtustamist nii õpilaste kui ka koolitöötajate ja lapsevanemate seas. Tervislik eluviis terve elukaare kestel toetab omakorda pikka ja kvaliteetset tööelu. Projekti tegevused on suunatud kõikidele eesti koolidele ja õpilastele sõltumata nende sotsiaalmajanduslikust staatusest või soost. Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21”11 üheks eesmärgiks on heaolu kasv, mille all peetakse silmas majandusliku jõukuse, turvalisuse ja võimaluste mitmekesisusega seotud aspekte. Tervis on inimeste turvalisuse põhielement ja eesmärgiks on 2030. aastaks tõsta Eesti inimeste keskmine eluiga 77–78 eluaastani. Teiseks eesmärgiks on sidus ühiskond, mille all mõistetakse nii sotsiaalset kui regionaalset tasakaalustatust, sotsiaalse tõrjutuse vähendamist ja sotsiaalset kaasatust. Projekti panus: Projekti tegevused toetavad koolide ja õpilaste koostööd üle Eesti, mis aitab kaasa ühiskonna sidususe parandamisele ja sotsiaalse tõrjutuse vähendamisele. Kindlasti on projekti liikumist toetavate võimaluste ja keskkonna loomisel positiivne mõju tervisele. 9 Laste ja perede arengukava 2012–2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Lapsed_ja_pered/laste_ja_perede_arengukava_2012_-_2020.pdf 10 Heaolu arengukava 2016–2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 11 Eesti säästva arengu riiklik strateegia. Säästev Eesti 21 https://riigikantselei.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/saastev_eesti_21.pdf 8 1.2 Projekti seos asjakohaste organisatsiooni tegevuskavade / programmidega Tartu Ülikool (TÜ) on Eesti juhtiv teadus- ja uurimiskeskus, mis on ainus Baltimaade ülikool maailma parimate ülikoolide 1.2% seas12. Samuti on Tartu Ülikool parim uue Euroopa ülikool13. Tartu Ülikooli arengukava aastateks 2015-202014 sätestab, et Tartu Ülikool „osaleb aktiivselt Eesti haridus-, teadus-, kultuuri-, tervishoiu- ja ühiskonna teiste valdkondade arenguks vajaliku, keskkonnahoiule ning majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule suunatud poliitika kujundamisel ja elluviimisel; algatab Eesti ühiskonnale oluliste teemade ja probleemide uurimise ja avaliku arutelu. Tartu Ülikooli arengukava aastani 2025 eelnõu kohaselt on Tartu Ülikool „Eesti ühiskonna arengu tagaja“ ning Ülikooli teadustöö peab „olema ühiskonna teenistuses“, „targa majanduse kiirendi“ ning „innustav ja teed rajav organisatsioon“. Just nendele sammastele toetub ka käesolev projekt, mis töötab välja ja rakendab teaduspõhiseid lahendusi kogu Euroopas probleemiks oleva noorte vähesele liikumisele ja ülekaalulisusele pakkudes liikumist toetavaid valikuid Eesti koolikeskkonnas, eesmärgiga tõsta tervena elatud eluaastaid, oodatavat eluiga ning parandada täiskasvanuea tervisenäitajaid tulevikus. TÜ Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut (SFI) tegeleb nii õppe- kui teadustegevuse raames erinevate tervisega seotud teemadega. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut vastavalt põhikirjale15 „teeb teadus- ja arendustööd liikumis- ja sporditeaduste, füsioteraapia, kehalise kasvatuse, spordi ning nende sidusalade valdkondades“. 1.3 Projekti eesmärk Projekti otsene eesmärk on initsieerida ja toetada muutusi koolikultuuris üle Eesti, mis võimaldavad liikumisaktiivsusel kujuneda koolipäeva loomulikuks osaks programmi Liikuma Kutsuv Kool (LKK) põhimõtete arendamise, levitamise ja rakendamise abil ning tagada LKK tegevuste jätkusuutlikus ning kättesaadavus. Liikumissõbralik koolikultuur loob võimalused liikumiseks kogu koolipäeva jooksul, rakendades LKK põhimõtteid aktiivse koolitee, aktiivsete ainetundide, aktiivsete vahetundide, liikumisõpetuse ja liikumist toetava koolikeskkonna ning kogu koolipere kaasamise kaudu. 12 https://www.ut.ee/et/ulikoolist 13 Times Higher Education New Europe Ranking 2018, https://www.timeshighereducation.com/news/best-universities-new- europe-ranking-2018 14 Tartu Ülikooli arengukava aastateks 2015-2020 http://dok.ut.ee/wd/?page=pub_list&search=1 15 Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi põhikiri (terviktekst) http://dok.ut.ee/wd/?page=pub_view_dynobj&pid=18160659&desktop=57835&u=20190925080428 9 Joonis 1. Liikuma Kutsuva Kooli ideekavand Projektitegevuste pikaajaline eesmärk on tervena elatud aastate ja eeldatava eluea tõus Eesti elanikkonnas ning ebavõrdsuse vähendamine tervises suurendades liikumisaktiivsust toetavate valikute kättesaadavust laste ja noorte hulgas. 1.4 Projekti tulemus Projekti oodatavad tulemused saavutatakse rakendades projekti sisutegevusi (tegevused 1-3) ja projekti juhtimise (tegevus 4), mis toetavad projektile seatud indikaatorite sihttaseme saavutamist (vt pt 3). Oodatavad peamised tulemused: 1. Välja on töötatud LKK mudel ja selle jätkusuutliku laienemise põhimõtted. 2. Välja on töötatud LKK rakendamist toetavad tööriistad. 3. Välja on töötatud LKK koolitusprogramm ja -materjalid erinevatele sihtrühmadele (klassi- ja aineõpetajad, koolide direktorid ja juhtkond, kooli LKK meeskond, õpilastest mängujuhid, huvijuhid/ mängujuhtide mentorid, lapsevanemad, KOV-d). 4. Välja töötatud koolitusprogramm on läbi viidud erinevatele sihtrühmadele. 5. LKK mudel koos tööriistadega mudeli rakendamiseks on internetis vabalt kättesaadav kõikidele huvilistele. 6. LKK põhimõtteid rakendavate ehk teadlikult ja süsteemselt õpilaste liikumisaktiivsust toetavat koolikultuuri ja -keskkonda rakendavate eesti ja vene õppekeelega koolide arv kokku on kasvanud vähemalt 205 koolini. 10 1.5 Projekti vajalikkuse põhjendus Liikumine ehk kehaline aktiivsus peaks kuuluma kõigi laste ja noorte igapäevaellu ning vastavalt liikumissoovitustele peaks iga laps ja noor liikuma igal päeval vähemalt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega [1]. Kehalisel aktiivsusel on määrav osa lapse tervislikus arengus [2] ning mitmete haiguste, sh rasvumise ja südame-veresoonkonna haiguste, ennetamises [3,4]. Lisaks on liikumisaktiivsusel oluline positiivne mõju õpivõimele, nt mälule ja tähelepanule [5,6] ning vaimsele tervisele ja sotsiaalsetele suhetele [3,4]. Samuti on leitud, et kehaliselt piisavalt aktiivsete laste üldine enesehinnang ja elukvaliteet on kõrgem võrreldes väheaktiivsete lastega [7]. Teadusuuringute kohaselt on Eesti lastel ja noortel liikumisaktiivsus tervisliku arengu seisukohalt ebapiisav kuna soovitusliku liikumisaktiivsuse tasemeni küündib alla veerandi lastest ja noortest [8,9]. Seega 75% Eesti lastest ja noortest ei liigu piisavalt tagamaks tervislikku arengut. Eesti laste kehalise aktiivsuse märgatav langus ja igapäevase istumisaja suurenemine leiab aset laste vanuse tõustes [10]. Eraldi riskiteguriks on ülemäärane istumisaeg, mis suurendab krooniliste haiguste tekkeriski sõltumatult üldisest kehalise aktiivsuse tasemest [11]. Vältimaks väheliikuva elustiili epideemilist levikut laste ja noorte hulgas on vajalik keskenduda lahendustele – laste ja noorte liikumisaktiivsust suurendavate sekkumiste ja toetavate võimaluste loomisele [12]. Ebapiisava kehalise aktiivsuseprobleemi ei lahenda ainult organiseeritud spordis osalemine, vaid oluline on toetada liikumisvõimalusi erinevates keskkondades terve päeva jooksul [12]. Ühe efektiivse sekkumiskohana on teadusuuringute põhjal välja toodud koolikeskkond, millele omistatakse võtmeroll laste ja noorte liikumisaktiivsuse suurendamisele koolipäeva jooksul [13–15], kuna seal viibivad õpilased märkimisväärse aja oma päevast ja õpinguaastatest. Eesti õpilaste puhul tuleb esile madal liikumisaktiivsus koolikeskkonnas ja seda nii vahetunnis kui ainetundides [16], näiteks Eesti kooliõpilased koguvad koolis veedetud aja jooksul vaid 22% kogu päevasest liikumisaktiivsusest [16], samas kui Soomes õpilaste hulgas on vastav näitaja üle 40% [17]. Eriti tugevalt väljendub see III kooliastmes, kus domineerib järjestikune istumine [9]. Liikumise olulisust koolipäeva jooksul näitab ka see, et õpilastel seostub koolipäeva liikumine suurema koolirõõmuga ning mitteaktiivsus kooliväsimusega [18]. Koolipõhiste sekkumiste puhul on rõhutatud laiapõhjalise lähenemise olulisust [19], mis hõlmavad endas laste liikumisaktiivsuse toetamist kehalise kasvatuse tundide, aktiivsete aine- ja vahetundide, koolitöötajaskonna, õpilaste ja lastevanemate kaasamise abil. Muutuste tekitamine koolikeskkonnas on mitmetahuline, koolikultuuri muutusi puudutav protsess, kus lisaks teadlikkuse tõstmisele on oluline tegevustega luua uusi oskusi ja harjumusi liikumise integreerimiseks koolipäeva tegevustesse ning liikumist toetavaid keskkondi ja norme. Selleks, et kujundada õpilastes harjumusi aktiivsemaks koolipäevaks, on vaja terviklikku koolikultuuri muutust, mis hõlmab keskkonda, ajakasutust, õpetajate ja kaasõpilaste poolset vastastikust toetust. TÜ poolt läbiviidud uuringud kinnitavad, et muutuste toimumiseks on vaja: 11 a) tähendust, et liikumine koolikeskkonnas on normaalne ja vajalik ning liikumine aitab kaasa hariduslike eesmärkide saavutamisele (toetades vaimset töövõimet); b) õpetajate ja õpilaste oskusi (nt vahetundide tegevuste kui ainetundide liikumist suurendavate metoodikate osas, süsteemne lähenemine muutuste elluviimiseks); c) liikumist toetavad füüsilist keskkonda ning vahendeid (ruumi, vahendeid, õppematerjale) [20]. Liikuma Kutsuva Kooli pilootprogramm kinnitas, et koolid vajavad tuge nii ideede, nõustamise, koolituste kui ka liikumist toetavate metoodiliste materjalide näol selleks, et kujundada koolikeskkond ja –kultuur liikuma kutsuvaks. Pilootprojekti tulemusena vähenes õpilaste kooliväsimus ning mitmetes koolides saavutati kogu koolipere, sh väljaspool kooli väheliikuvate õpilaste liikumisharjumuste muutus: vahetundides istumise asemel jalutatakse või osaletakse liikumistegevustes ja -mängudes ning tunni jooksul tehakse ergastuspause. 90% pilootkoolide koolitöötajatest leidis, et võrreldes varasemaga on õpilaste liikumisvõimalused koolipäeva jooksul paranenud. Muutusi koolikultuuri kinnitas ka pea kahekordistunud õpetajate hulk, kes tunnetavad, et kooli juhtkond toetab õpetajat õpilase liikuma innustamisel. TÜ liikumislabori tegevusi LKK mudeli arendamisel ja rakendamisel hindavad kõrgelt lapsevanemad – Eesti Lastevanemate Liit tunnustas Liikuma Kutsuvaid Koole Aasta Tervisetegu 2019 tiitliga. Samuti on Liikuma Kutsuva Kool nomineeritud Euroopa Komisjoni #Be Active hariduse valdkonna auhinna kolme parima hulka. 1.6 Projekti eelarve Summa Osakaal 1 EMP/Norra toetus 72,25% 1 952 849,10 EUR 2 Riiklik kaasfinantseering 344 620,84 EUR 12,75% 3 Omafinantseering 405 435,99 EUR 15% 4 Eelarve kokku 2 702 905,93 EUR 100% Projekti tegevustega ei teenita tulu. 1.7 Projekti otsesed ja kaudsed sihtrühmad Otsesed sihtrühmad on: 1) LKK tiim on igas programmiga liitunud koolis, kes kavandab, kaasab ja juhib Liikuma Kutsuva Kooli tegevusi oma koolis. LKK tiim moodustatakse igas koolis programmiga liitumisel vastavalt konkreetse kooli vajadustele/võimalustele ning koosneb soovituslikult vähemalt juhtkonna esindajast, õpetajate esindajast, õpilaste esindajast ja lastevanemate esindajatest. LKK tiimile pakutakse projekti raames eraldi seminare ja koolitusi (tegevus 2) ning LKK tiimi liikmetel on võimalus panustada LKK arendustegevustesse (tegevus 1). 2) Kooli direktor, kes osaleb oma kooli LKK meeskonna tegevuses ning LKK meeskondadele suunatud seminarides. Lisaks on plaanis korraldada koolijuhtidele eraldi seminare nende 12  võimestamiseks ning koolidevahelise suhtluse tugevdamiseks (tegevus 2). Koolijuhid on kaasatud mudeli jätkusuutliku lahenduse väljatöötamisse jt arendustegevustesse (tegevus 1). 3) Õpetajatel on võimalus osaleda aktiivsete ainetundide koolitustel, erinevates seminarides ja töötubades (tegevus 2). Lisaks kaasatakse õpetajaid erinevatesse arendustegevustesse, nt uute materjalide välja töötamine ja testimine, ideepanga täiendamine ideedega (tegevused 1 ja 3). Õpetajad saavad anda tagasiside projekti tegevustele ja hinnangu koolis toimuvate muutuste osas osaledes iga-aastases veebiuuringus, mis on üheks sisendiks kooli tegevuskava koostamisse (tegevus 2). 4) Õpilastel on võimalus olla koolis ise liikumistegevuste kavandaja ja läbiviija ning osaleda mängujuhi koolitustel (tegevus 2). Lisaks julgustatakse koole kaasama õpilasi erinevate aktiivsete tegevuste välja töötamisse ja ellu viimisesse (tegevus 2). Õpilasi kaasatakse vahetunni tegevustega seotud arendustegevustesse (tegevus 1). 5) Mängujuhtide mentorid on koolis õpilastest mängujuhtide kontaktisikuks ja mentoriks koolis, mistõttu osalevad nad koos õpilastega mängujuhtide koolitustel ja mängujuhtide FB õpikogukonnas (tegevus 2). Lisaks on nad kaasatud vahetunni tegevustega seotud arendustegevustes (tegevus 1). Enamasti on tegemist huvijuhtidega. 6) Kooli juhtkond osaleb kooli tegevuskava elluviimises (tegevus 2) ning kaasatakse mudeli jätkusuutliku lahenduse väljatöötamisse jt arendustegevustesse (tegevus 1). 7) Kooli ülejäänud töötajad osalevad kooli LKK tegevuskava elluviimises (tegevus 2). Kaudsed sihtrühmad: 8) Lapsevanemad on soovi korral kaasatud LKK tiimi, samuti lastevanematele suunatud materjalide välja töötamisse, mis aitavad tõsta lastevanemate teadlikkust LKK tegevustest ning liikumise kasulikkusest (tegevused 1 ja 3). Lisaks julgustatakse koole kaasama lapsevanemaid LKK tegevuste kavandamisel ja elluviimisel (tegevus 2). 9) Kohalike omavalitsuste esindajad kui koolipidajad osalevad projektis kui koolide tugi koolikultuuri muutuste elluviimisel (tegevus 2). Kõiki LKK omavalitsusi teavitatakse nende koolide liitumisest ja pakutakse koostöövõimalusi. Lisaks on KOVi esindajad kaasatud jätkusuutliku laienemismudeli väljatöötamisse ja levitamisesse (tegevus 1 ja 3). Vajadusel nõustatakse KOVe liikumist toetava taristu arendamisel (tegevus 3). 10) Riigiasutused osalevad projektis kui projekti koostööpartnerid kellega tehakse süsteemset koostööd laiema mõju saavutamiseks laste tervise ja liikumisaktiivsuse edendamisel erinevate riiklike arendusprogrammmide ja –tegevuste kaudu. Jätkatakse koostööd Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Kulutuuriministeeriumi ja Maanteeametiga. Lisaks otsitakse koostöövõimalusi teiste riigiasutustega (nt Tervise Arengu Instituut, Kaitseministeerium jt). 11) Äriettevõtted ja kolmanda sektori ettevõtted osalevad projektis kui partnerid, kes pakuvad koolidele oma valdkonnaga seotud tuge LKK tegevuste elluviimisel (tegevus 2) ning aitavad levitada LKK põhimõtteid (tegevus 3). Vajadusel on nad kaasatud jätkusuutliku LKK mudeli väljatöötamisesse (tegevus 1). 12) Erialaliidud osalevad jätkusuutliku mudeli välja töötamises (tegevus 1). Võimalusel kaasatakse arendustegevustesse Eesti Arhitektide Liit, Eesti Kehalise Kasvatuse Liit, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Lastevanemate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Perearstide Liit, Eesti Lastearstide Liit. Vajadusel otsitakse koostöö võimalusi veel teiste erialaliitudega (nt erinevad spordialaliidud). Erialaliitudega koostöös 13  tutvustatakse LKK tegevusi ning levitatakse liikumisega seotud infot erinevatele sihtrühmadele (tegevus 3). 13) Haridusinnovatsiooni ja muutuste juhtimist vedavad organisatsioonid (nt TÜ Haridusuuenduskeskus ja haridusteaduste instituut, ühiskonnateaduste instituut) osalevad jätkusuutlikute lahenduste loomisesse (tegevus 1). 14) Spordiorganisatsioonid (nt EOK, Kehalise Kasvatuse Liit, spordiklubid, jt spordiorganisatsioonid) osalevad jätkusuutlike lahenduste loomises (tegevus 1), LKK tegevuste tutvustamises ja liikumisega seotud info levitamises erinevatele sihtrühmadele (tegevus 3). 15) Noorteorganisatsioonid (nt TORE, Õpilasesinduste Liit) osalevad õpilaste kaasamise võimaluste arendamisel (tegevus 1) ja õpilastele suunatud teavitustegevustes (tegevus 3). 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks Projekti otsese eesmärgi saavutamiseks läbiviidavad põhitegevused vastavalt EMP ja Norra toetuste 2014-2021 programmi „Local Development and Poverty Reduction“ programmilepingule on järgmised: 1. LKK mudeli arendus ja levitamine tagamaks projekti jätkusuutlikkuse ning võrdse kättesaadavuse koolidele ja õpilastele (tegevused 1-3); 2. Koolide LKK tiimide oskuste ja teadlikkuse arendamine läbi koolituste, seminaride, materjalide jms ning nõustamine LKK põhimõtete rakendamisel ja tegevuste elluviimisel loomaks liikumist toetavat koolikultuuri (tegevused 1-3); 3. Õpetajate oskuste ja teadlikkuse arendamine läbi koolituste, seminaride, materjalide jms ning nõustamine LKK põhimõtete rakendamisel ja tegevuste elluviimisel loomaks liikumist toetavat koolikultuuri (tegevused 1-3); 4. Kehalise kasvatuse õpetajate koolitamine LKK põhimõtete rakendamisel ja tegevuste elluviimisel (tegevused 1-3); 5. Õpilastest mängujuhtide koolitussüsteemi arendamine ja koolituste läbiviimine (tegevused 1-3); 6. Parimate praktikate jagamine ja nõustamine liikumist toetavad koolikeskkonna kujundamisel (tegevused 1-3); 7. Monitoorimis-, analüüsi- ja hindamistööriistade arendamine, LKK tegevuste monitoorimine ning parimate praktikate jagamine (tegevused 1-3); 8. Koostöö ja parimate praktikate jagamine rahvusvaheliste ja Eesti ekspertidega (tegevused 1-3). Projekt tegevusi võib jagada neljaks, millest kaks esimest hõlmavad otseseid mudeli arenduse ja rakendamisega seotud tegevusi ning kaks viimast panustavad läbivalt kõikidesse sisuarenduse ja rakendustegevustesse: Tegevus 1: Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) programmi arendamisega seotud tegevused; Tegevus 2: LKK mudeli rakendamine koolide seas; Tegevus 3: LKK tegevuste ja tulemuste levitamine; Tegevus 4: juhtimine. 14 Projekti kestuseks on planeeritud 52 kuud, alates 01.01.2020, kuni 30.04.2024 (4 aastat ja 4 kuud). Taotleja on teadlik, et tegevusi ei saa lükata edasi või pikendada hilisemaks kui programmiperioodi lõpukuupäev. Mudelite, tööriistade, materjalide ja koolituste/seminaride arendustegevus ja projekti tegevuste monitooring on läbivad kogu projekti jooksul, samas kui rakendamine koolides on iteratiivne, toimudes mitmes tsüklis igas kaasatud koolis ning haarates projekti jooksul järjest uusi koole (joonis 2). Joonis 2. Projekti peamised tegevused ja nende omavahelised seosed 2.1. Tegevus 1: LKK mudeli arendamine ja valideerimine Suureks väljakutseks on laienemine ehk olemasoleva LKK pilootmudeli laiendamine üle- eestiliseks, nii et Eesti eri piirkondade, eri tüüpi ja erineva õppekeelega koolid saaksid soovi korral liituda LKK võrgustikuga ning saada vajalikku tuge liikumist toetava koolikultuuri kujunemisega seotud muutuste elluviimiseks. Seejuures tuleb arvestada laienemisega kaasnevat pidevat projektimeeskonna tegevuste mahu suurenemist, mistõttu tuleb olemasolevat mudelit programmi tegevuste käigus kohandada ja valideerida tagamaks optimaalne mudeli toimimine. Koole on vaja toetada süsteemsete lahenduste, meetodite ja materjalidega, mis aitavad neil edukalt LKK mudelit rakendada, mistõttu on läbivalt projekti jooksul vaja jätkata arendustööga. Lisaks sisutegevuste arendusele tuleb eraldi tähelepanu pöörata koole toetavatele lahendustele, mis toimivad ka üha suureneva arvu võrgustiku liikmete tingimustes. Samuti on väga oluline luua taustsüsteem, mis toetab LKK tegevuste jätkusuutlikkust peale projekti lõppemist. Sellest tulenevalt võib Tegevus 1 jagada alamtegevusteks. 15 Tegevus 1.1. Materjalide, meetodite, tööriistade ja seminaride arendamine toetamaks koolide tegevusi. Arendamise käigus: 1) Luuakse lahendusi süsteemsete muutuste toetamiseks, nt meetodeid, tööriistu, seminare jt õpitubasid, mis aitavad vähendada koolipäeva jooksul istuvat aega ning suurendada õpilaste liikumisaktiivsust (nt ainetundides, vahetundides ja aktiivse koolitee elementide kasutamise kaudu). Mõnede näidetena võib välja tuua õpikogukondade/regionaalsete minivõrgustike teket toetavad seminar/ töötuba, kohalike omavalitsustega koostööd arendavad seminarid/töötoad, kehalise kasvatuse õpetajatele suunatud koolitus/seminar. 2) Luuakse abistavaid tööriistu koolidele (ja vajadusel teistele sihtrühmadele), mis aitavad tutvustada LKK tegevusi kooli töötajatele, lapsevanematele, jt osapooltele ning aitavad kaasata muutuste teostamiseks erinevaid osapooli. 3) Jälgitakse koolides toimuvaid muutusi ja protsesse, analüüsitakse erinevate sihtgruppide vajadusi ning antakse sisendit täiendavate arendustöö vajaduste osas. Arendustöö käigus kogutakse erinevate meetodite abil nii võrgustikku kuuluvatelt kui ka väljaspool võrgustikku olevatelt koolidelt ning rahvusvahelistelt partneritelt toimivaid praktikaid ja lahendusi. Välja töötatuid lahendusi, nt materjale ja meetodeid, piloteeritakse ning vajadusel kohandatakse enne LKK võrgustikus laiemalt levitamist. Arendustöö puhul arvestatakse sihtrühma tagasisidega ja vajadustega ning arendused valmivad koostöös koolide ja/või õpetajatega ja/või teiste sihtrühmade esindajatega ja/või rahvusvaheliste ja/või riigisiseste partneritega. Projektiaasta jooksul arendatavate lahenduste, nt materjalide/seminaride sisu ja vorm otsustatakse iga projektiaasta alguses tulenevalt sihtrühmadelt saadud vajadusanalüüsist, tagasisidest ning tegevusuuringust. Tegevus 1.2. Laienemismudeli arendamine jätkusuutlikkuse tagamiseks. Koostöös erinevate valdkondade ekspertidega (haridus, tervis, linnaplaneerimine, integratsioon jt), valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektori organisatsioonidega alustatakse laienemismudeli välja töötamist ja piloteerimist. Tuginedes senistele kogemustele on laienemise võtmekohaks koostöö kohalike omavalitsuste ehk koolipidajatega ning regionaalsete võrgustike/ õpikogukondade loomine, mis suurendaksid ühes piirkonnas tegutsevate koolide koostööd, omavahelist info ja parimate praktikate jagamist ning vastastikust võimestamist. Jätkusuutlikkuse seisukohalt on kindlasti oluline LKK põhimõtete ja meetodite integreerimine õpetajakoolitusse jt sidusvaldkondade õppekavadesse. Seega on oluline pidev arendusprotsess ühelt poolt laienemismudeli rakendamisel, mis toimiks üha enam liituvate koolide tingimustes ning teisalt on fookuses jätkusuutlikkuse mudeli arendus, mis tagaks LKK tegevuste jätkumise peale projekti lõppu kujundades püsiva partnerluse eri osapoolte, sh kohalike omavalitsuste ja eri valdkondade partnerite vahel. Tegevus 1.3. Arendustegevusi toetavad uuringud ja arendused 16 Kõikide mudeli arendusprotsesside analüüsiks (tegevused 1.1-1.2) rakendatakse erinevaid uuringumeetodeid (nt õpilaste ja koolitöötajate veebiuuring, koolide eneseanalüüs, tegevusuuring, seminaride tagasisided jms), millest saadavat infot kasutatakse LKK mudeli rakendusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse arendamises. Uuringud annavad nii sisendi erinevate sihtrühmade vajadustest kui aitavad ka hinnata ja parandada arendavate lahenduste kasutatavust. Projekti käigus toimub monitoorimisvahendite täiendav arendus, mis aitab kaasa muutuste jälgimise kaardistamisele ja koolide eneseanalüüsi võimekuse suurendamisele. Monitoorimisvahendite arendamisesse kaasatakse nii võrgustikukoole kui ka projektipartnereid. Uuringute täpsemad vajadused hinnatakse iga projektiaasta alguses. 2.1.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon LKK mudeli arendamise eest vastutab projekti arendusjuht (projekti juhtkonna liige). Arendustegevuste vajadused selgitatakse välja koostöös juhtkonna, valdkondlike töörühmade (TR1-5), nupukoja liikmete ja Norra partneriga (vt ptk 2.4, joonis 4). Arendustegevuste plaani kinnitab iga-aastaselt projekti juhtkond. Arendustegevused viiakse ellu töörühmade kaudu, kaasates erinevate sihtrühmade esindajaid ning eksperte. Norra partner panustab arendustegevustesse peamiselt õue keskkonna kujundamise ekspertsuse kaudu (töörühmad 1 ja 3). 2.1.2. Sihtrühmad Otsesed sihtrühmad: LKK tiim, koolide direktorid ja juhtkond, õpetajad, õpilased, huvijuhid/ mängujuhtide mentorid, KOV, haridusinnovatsiooni ja muutusi vedavad organisatsioonid. Kaudsed sihtrühmad: lapsevanemad, erialaliidud, spordiorganisatsioonid, riigiasutused, noorteorganisatsioonid, äriettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid. 2.1.3. Saavutatavad tulemused - Arendatud on vähemalt 15 erinevat tööriista/meetodit LKK põhimõtete rakendamiseks ja levitamiseks; - LKK kodulehte ning veebipõhist ideepanka on täiendatud projekti käigus loodud tööriistade ja meetoditega tagamaks võrdsed võimalused loodavate lahenduste kättesaadavuse osas; - Arendatud on LKK põhimõtteid rakendavate koolide tugisüsteem, mis toetab mudeli jätkusuutlikku laienemist; - Täiendavalt on arendatud veebipõhist monitoorimise tööriista, mis võimaldab paremini hinnata koolides toimuvaid muutusi ning jälgida koolidel enda muutusi; - Välja on töötatud täiendavaid piirkondlike koolitusi ja/või seminare üle Eesti erinevatele projekti sihtrühmadele (nt piirkondliku võrgustike eestvedajad, kehalise kasvatuse õpetajad, KOVi esindajad jt); - Programmi arendamise ja elluviimise eesmärgil on toimunud nii eestisisene kui rahvusvaheline koostöö, tutvutud on rahvusvaheliselt tunnustatud lahendustega laste ja noorte liikumisaktiivsuse toetamiseks ning sobivusel on nendega arvestatud arendustegevustes; 17  - Loodud on LKK arengudokument, mis kirjeldab täpsemalt projekti tulemuste jätkusuutlikkuse mudelit ja mille alusel hakatakse programmi pärast projekti lõppemist arendama ja ellu viima. 2.2. Tegevus 2: LKK mudeli rakendamine Mudeli rakendamine koolides on iteratiivne, toimudes mitmes tsüklis igas kaasatud koolis ning haarates projekti jooksul järjest uusi koole. Tegevus 2 raames saab eristada kaks alamtegevust: Tegevus 2.1. Seminaride, koolituste, kohtumiste jms läbiviimine võrgustiku koolidele Erinevatele sihtrühmadele viiakse läbi LKK mudeli rakendamiseks vajalikke koolitusi ja seminare, mis tutvustavad LKK mudelit ja tegevusi, aitavad rakendada LKK põhimõtteid, annavad täiendavaid ideid liikumise toetamiseks, arendavad oskusi liikumise lõimimiseks koolipäeva jne. Siia kuuluvad  stardi-/ideeseminar liituvate koolide LKK meeskondadele,  koolitused ja seminarid klassi- ja aineõpetajatele liikumise lisamiseks ainetundi,  mängujuhtide koolitused õpilastele ja nende mentoritele liikumise lisamiseks vahetundi,  jt. Vastavalt LKK mudelile pakutakse koolidele erinevaid seminare, mis toetavad liikumist toetava koolikultuuri arendamist, võimaldavad koolidel vahetada kogemusi, tutvuda nii Eesti kui ka rahvusvaheliste heade praktikatega ning tugevdada võrgustiku toimimist (näiteks kogemusseminarid, sügisseminar). Lisaks viiakse läbi koolide külastusi ja nõustamisi, toetamaks koole muutuste kavandamisel ja elluviimisel. Nelja projekti aasta jooksul lisandub arendustegevustest uue sisuga seminare, koolitusi ja partnerlusvorme. Mõnede näidetena võib välja tuua õpikogukondade/regionaalsete minivõrgustike teket toetavad seminarid/ töötoad/ koolikülastused, kohalike omavalitsustega koostööd arendavad seminarid/töötoad jms. Pakutavate koolituste/seminaride/töötubade vms eesmärgid on: - oskuste ja teadmiste suurendamine liikumist toetava koolikultuuri arendamiseks, - koolide omavahelise suhtluse toetamine, - parimate praktikate jagamine, - projekti põhimõtete levitamine, - koostöö arendamine projekti sihtrühmadega, - koolide toetamine liikuma kutsuva keskkonna ja koolikultuuri kujundamisel ja tugisüsteemi arendamine. Tegevus 2.2. LKK võrgustiku tegevuste monitooring Tegevusuuringu jt uuringutega tagatakse teaduspõhine arendus- ja rakendustegevus. Näiteks kõikidel liituvatel koolidel oodatakse osalemist veebiuuringus, kus kaardistatakse õpetajate ja õpilaste liikumisaktiivsusega seotud hoiakud ja harjumused ning tajutud liikumisvõimalused koolis. Nii veebiuuring kui ka teised läbiviidavad uuringud on: 1) sisendiks koolidele tegevuskavade koostamisel kuna kõik uuringutes osalevad koolid saavad koolipõhise tagasiside oma tulemustest; 2) sisendiks projekti arendustegevuste vajaduste hindamisel, 3) tagasisideks muutuste jälgimisel. 18 Koolide jt partneritega toimub pidev suhtlus ning muutuste kaardistamine, mis aitab hinnata erinevate sihtrühmade vajadusi ning koolikeskkonnas toimuvaid muutusi. Koolide esimeste aastate tegevused peale võrgustikuga liitumist on kujutatud joonisel 3. Joonis 3. Võrgustikuga liitunud koolide esimeste aastate tegevused 2.2.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Projekti rakendustegevuste elluviimise eest vastutavad valdkonna töörühmade juhid (TR 1-5, vt ptk 2.4 joonis 4). Valdkondlikud töörühmad viivad rakendustegevusi ellu koos töörühma liikmetega ning kaasavad eksperte ja erinevate sihtrühmade esindajaid. Peamisteks koostööpartneriteks tegevuste elluviimisel Eestis on üldhariduskoolid ja kohalikud omavalitsused. Sihtrühmad Otsesed sihtrühmad: LKK tiim, koolide direktorid ja juhtkond, õpetajad, õpilased, huvijuhid/ mängujuhtide mentorid, jt koolitöötajad Kaudsed sihtrühmad: lapsevanemad, kohalikud omavalitsused, riigiasutused, äriettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid, erialaliidud, noorteorganisatsioonid, spordiorganisatsioonid, haridusinnovatsiooni ja muutusi vedavad organisatsioonid. 2.2.2. Saavutatavad tulemused - LKK põhimõtteid rakendavate koolide, sh vene õppekeelega koolide, arv on suurenenud kuni 205 koolini, millest vähemalt 26 on vene õppekeelega kooli; - Igas maakonnas on vähemalt üks LKK põhimõtteid rakendav kool; - LKK võrgustikku kuuluvatele koolidele on läbi viidud vähemalt 360 LKK mudeliga seotud koolitust ja seminari; 19  - Läbi on viidud piirkondlikke koolitusi ja seminare üle Eesti erinevatele projekti sihtrühmadele, kes panustavad koolipäeva liikumisaktiivsuse toetamisse; - Läbi on viidud seminarid LKK mudeli arendamiseks ning piirkondlike õpikogukondade/võrgustiku eestvedajate võimestamiseks; - Läbi on viidud koolide külastusi ja koole on nõustatud, toetamaks koole muutuste kavandamisel ja elluviimisel; - Koolides toimuvaid muutusi on monitooritud, osalejatelt on kogutud tagasisidet ja seda on analüüsitud. 2.3. Tegevus 3: Teavitustegevused LKK mudeli tutvustamiseks, nähtavuse suurendamiseks ja levitamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid ja viiakse ellu vähemalt järgmised tegevused, mis leiavad kajastamist ka projekti eesti- ja inglise keelsel veebisaidil: 1. Projekti eesti ja inglisekeelse veebilehe loomine ja haldamine projekti tegevuste kajastamiseks; 2. Projekti lõpukonverentsi ettevalmistamine ja läbi viimine (teavitusüritus 1); 3. Programmi tunnustussüsteemi loomine ja tunnustuste jagamine projekti sügisseminaril (1., 2., ja 3. aastal) ja lõpukonverentsil (4. aasta) (teavitusüritus 1-4); 4. LKK eesmärkide ja tegevuste tutvustamine erinevate meediakanalite kaudu, nagu näiteks sotsiaalmeedia (Facebook, Instagramm), televisioon (uudsete lähenemiste ja edulugude tutvustamine nt. uudiste-, teadus-, noorte-, haridussaadetes jt), raadio (nt. uudistesaated, huvitaja jt) ja ajakirjandus (kirjutav meedia nt Õpetajate Leht, Postimees, Päevaleht jt); 5. programmi uuenduste tutvustamine LKK programmiga liitunud koolidele suunatud seminaridel; 6. programmi tutvustamine erinevatele sihtrühmadele (vt ptk 1.7) suunatud seminaridel, konverentsidel, õppepäevadel, kohtumistel jms; 7. projekti tegevustega seotud teadusuuringute tulemuste avaldamine teadusartiklitena. Erilist tähelepanu pööratakse koostöö arendamisele kohalike omavalitsustega toetamaks nende teadlikkust LKK programmi ja koostöövõimaluste kohta. Samuti otsitakse võimalusi käia projektipartnerite teadmisi, kogemusi ja projekti tulemusi tutvustamas ka teistes riikides, et LKK kujuneks parimaks praktikaks rahvusvaheliselt. 2.3.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Teavitustegevuste eest vastutab 5. töörühma (Teavitustegevused) juht, kes saab tööks vajalikku sisendit enda ja teiste valdkondlike töörühmade (TR 1-5) ja projekti juhtkonna liikmetelt (vt ptk 2.4 joonis 4). Töörühma kuulub juht (teavitustegevused) ja kaks eksperti (kommunikatsioon/teavitustegevused, strateegiline kommunikatsioon). Teavitustegevuste töörühm teeb koostööd ptk 1.7 toodud sihtrühmadega ning kaasab sõnumite väljatöötamisse ja levitamisesse ka Nupukoja liikmesorganisatsioonide esindajaid. 2.3.2. Sihtrühmad Otsesed sihtrühmad: LKK tiim, koolide direktorid ja juhtkond, õpetajad, õpilased, huvijuhid/ 20 mängujuhtide mentorid, jt koolide töötajad, kohalikud omavalitsused, lapsevanemad Kaudsed sihtrühmad: haridusinnovatsiooni ja muutusi vedavad organisatsioonid, erialaliidud, riigiasutused, noorteorganisatsioonid, spordiorganisatsioonid, äriettevõtted ja kolmanda sektori organisatsioonid ning laiem avalikkus. 2.3.3. Saavutatavad tulemused - Liikuma Kutsuva Kooli (LKK) mudelit on tutvustatud erinevatele huvi- ja sihtrühmadele üle Eesti ning seeläbi on suurenenud LKK põhimõtteid rakendavate koolide arv; - Loodud on eesti ja inglisekeelne projekti tegevusi tutvustav koduleht; - Internetis on avalikult kättesaadavaks tehtud LKK mudeli ja selle rakendamisega seotud info ja tööriistad (sh eneseanalüüsi tööriistad, infograafikud jms); - Erinevates meediakanalites on ilmunud projekti põhimõtteid, koolide kogemusi ning saavutusi tutvustavaid kajastusi; - KOV-dele on tutvustatud LKK programmi rakendamise ja koostöövõimalusi; - LKK parimad praktikad on esile tõstetud ning jagatud riigisiseselt ja rahvusvaheliselt. 2.4. Tegevus 4: Juhtimine Projekti edukaks toimimiseks luuakse projekti juhtimisstruktuur. Projekti kõrgeim organ on projekti juhtkond, kuhu kuuluvad: TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi esindaja (TÜ nimel allkirjaõiguslik isik), Liikumislabori esindaja (projekti arendusjuht), projekti juht (projekti tegevuste ettevalmistamise ja elluviimise koordineerimine) ja valdkondlike töörühmade juhid (TR 1-5). Projekti juhtkonna töömeetod on juhtkonna koosolek. Juhtkonna koosolekud toimuvad vähemalt üks kord poolaastas. Juhtkonna koosolekutel on vähemalt 7 päeva enne kokku lepitud päevakord koos otsus(t)e ettepanekutega ning otsused protokollitakse. Projekti juhtkonna pädevuses on: - projekti tegevuste strateegiline planeerimine; - aruandluse kinnitamine; - finantsküsimused. Projekti juhtkond on otsustusvõimeline kui kohal on 50% + 1 inimene kehtivast koosseisust. Projekti juhatus teeb otsuseid eelistatult konsensuslikult, kuid vajadusel hääletatakse päevakorraliste küsimuste üle. Otsus võetakse vastu lihthäälte enamuse alusel. Võrdsete häälte arvu korral otsustab TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi esindaja arvamus. Juhtkonna koosolekuid juhatab projekti juht. Projekti juht vastutab projekti ja projektimeeskonna igapäevase juhtimise eest ning on aruandekohustuslik projekti juhtkonna ees. Projekti juht koordineerib valdkonna töörühmade tegevusi ning toetab valdkondlike töörühmade tegevust administratiivsete tegevustega (nt pakkumuste võtmised, lepingute sõlmimised jms). Projekti juht esindab projekti nii rahastaja, programmi operaatori kui teiste projektiväliste isikute juures. Projekt viiakse ellu kasutades valdkondlike töörühmi. Töörühmade tegevuse eest vastutavad töörühmade juhid, kes juhivad töörühma tegevusi ning kaasavad oma töösse erinevaid eksperte. 21 Töörühmade juhid on aruandekohustuslikud projekti juhi ees. Projekti alalised töörühmad on: 1. aktiivsete ainetundide töörühm, 2. aktiivsete vahetundide töörühm, 3. monitoorimise/uuringute töörühm, 4. jätkusuutliku laienemismudeli arendamise töörühm, 5. teavitustegevuste töörühm. Lisaks alalistele töörühmadele saab projekti juhtkond moodustada täiendavaid töörühmi vastavalt projekti vajadustele ja võimalustele. Projekti kolmandaks kuuks kutsutakse ellu projekti nupukoda, kuhu kuuluvad erinevate partner- ja sidusorganisatsioonide esindajad. Ettepanek nupukotta ühe esindaja määramiseks saadetakse vähemalt järgmistele organisatsioonidele: Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Olümpiakomitee, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Lastevanemate Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Maaomavalitsuste Liit. Nupukoja liikmed annavad oma organisatsiooni tegevuspiirides projekti juhtkonnale soovitusi strateegiliste tegevuste planeerimiseks ning tagasisidet läbi viidud tegevustele vähemalt kord aastas. Projekti Norra partner University of South-Eastern Norway on avaldanud soovi osaleda peamiselt sisutegevustes. Juhtkonnas osalemine tooks kaasa olulisel määral tehnilisi muutusi (nt. asjaajamise ja aruandluse keel) ja kulusid (reisikulud koosolekutele). Seetõttu oleme Norra partnerid planeerinud osalema projekti töörühmades ekspertidena (vastavalt nende valdkondlikele kompetentsidele), projekti juhtkonna nõustajatena ning projekti teavitustegevustes. Vähemalt üks kord aastas korraldatakse Norra partnerile kohtumine projekti juhtkonna liikmetega seni tehtu läbivaatamiseks ja edasiste ühistegevuste planeerimiseks ning elluviimiseks. Norra partner määrab projektile ka omapoolse projektijuhi, kes on peamiseks kontaktisikuks ja koostööpartneriks LKK projekti juhile. 22 Joonis 4. Projekti juhtimismudel 2.4.1. Tegevuse elluviijad ja nende kvalifikatsioon Projekti juhtimise eest vastutab projekti juht, kelle kaudu käib suhtlus Rakendusüksusega. Projekti juhtkonna liikmed kinnitavad töörühmade strateegilised arengusuunad ning kooskõlastatult juhtkonnaga taotleb projekti juht vajadusel projekti toetuslepingu muutusi. Projekti sisutegevuste (tegevused 1-3) elluviimine toimub läbi alaliste töörühmade (1-5). 2.4.2. Saavutatavad tulemused Projekti tegevused on õigeaegselt ja kvaliteetselt vastavalt projekti plaanile ja juhatuse otsustele ellu viidud. 23 Tegevus koos peamiste etappidega Tegevuse algus- Tegevuse elluviija ja lõppkuupäev (organisatsioon ja/või ekspert) Tegevus 1: LKK mudeli arendamine ja 2020- 30.04.2024 TÜ Liikumislabor koostöös valideerimine partnerite ja/või kolmandate osapooltega 1.1. Materjalide, meetodite, seminaride, 2020-30.04.2024 TÜ Liikumislabor koostöös tööriistade jms arendamine koolide partneritega, sh Norra tegevuste toetamiseks partneritega ja/või kolmandate osapooltega. 1.2. Jätkusuutliku laienemismudeli 2020-30.04.2024 TÜ Liikumislabor koostöös väljatöötamine partnerite ja kolmandate osapooltega 1.3. Mudeli arendustegevusi toetavad 2020-30.04.2024 TÜ Liikumislabor koostöös teadus- ja arendustegevused partnerite, sh Norra partneritega ja/või kolmandate osapooltega Tegevus 2: LKK mudeli rakendamine 2020-30.04.2024 TÜ Liikumislabor koostöös koolides partnerite ja/või kolmandate osapooltega 2.1. Seminarid, koolitused, kohtumised jms 2020-30.04.2024 TÜ Liikumislabor koostöös võrgustiku koolidele partnerite ja/või kolmandate osapooltega 2.2. Võrgustikukoolides toimuvate 2020-30.04.2024 TÜ Liikumislabor koostöös muutuste jälgimine partnerite ja/või kolmandate osapooltega Tegevus 3: Teavitustegevused 2020-30.04.2024 TÜ Liikumislabor koostöös partnerite ja/või kolmandate osapooltega LKK nähtavuse suurendamine, tulemuste 2020-30.04.2024 TÜ Liikumislabor koostöös ja materjalide levitamine partnerite, sh Norra partneritega ja/või kolmandate osapooltega Tegevus 4: Juhtimine 2020-30.04.2024 TÜ Liikumislabor koostöös nupukojaga 24 3. Indikaatorid Projekti tulemus- ja väljundindikaatorid vastavalt Concept Note’ile. Indikaator Nimetus Algtase Sihttase Selgitus (2019) (30.04.2024 ) Tulemusindikaator (Outcome indicator) LKK mudelit rakendatavate koolide 79 205 Vt. peatükk 1.4 Projekti arv tulemus (peamine tulemus 6). Saavutatakse LKK mudelit rakendatavate vene 6 26 tegevustega 1-3. õppekeelega koolide arv Väljundindikaator (Output indicator) LKK põhimõtete rakendamiseks ja 0 15 Vt. peatükk 1.4 Projekti levitamiseks arendatud tööriistade ja tulemus (peamine tulemus meetodite arv 1, 2, 5). Saavutatakse tegevustega 1 ja 3. LKK põhimõtete rakendamiseks ja 0 360 Vt. peatükk 1.4 Projekti levitamiseks läbi viidud koolituste ja tulemus (peamine tulemus seminaride arv 3, 4). Saavutatakse tegevustega 2 ja 3. Projekti tulemus- ja väljundindikaatorite saavutamine toetab Programmi eesmärkide (kohalik areng ja vaesuse vähendamine) ja Programmi oodatud tulemuste (paranenud integreeritud teenuste kvaliteet ja rahvatervise sekkumismeetmed kohalikul tasandil) saavutamist. Hea haridus on olnud Eesti riikluse ja arengu üks alustala. Viimaste kümnendite tehnoloogia areng ja sotsiaalsed trendid on viinud liikumisharjumuste vähenemiseni koolikeskkonnas. Tänaseks on tõendatud, et laste vaimne võimekus on positiivses korrelatsioonis füüsilise aktiivsusega. Käesoleva projektiga arendatakse liikumisharjumuste üldhariduskoolidesse viimise metoodikaid ja rakendatakse neid Eesti koolides, sõltumata nende geograafilisest asukohast või õppekeelest. Oodatavalt annab see programmiga liitunud koolidele konkurentsieelise õpitulemustes ja koolirõõmus, võrreldes mitteliitunud koolidega. Tihtipeale on konkurentsieelise saavutamine ja kõrgem kvaliteet olulisem just maapiirkonna koolides, toetades nende püsimajäämist (regionaalpoliitiline kasu). Ühtlaselt kõrge ning rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline üldharidus ning terved koolilõpetajad panustavad Eesti majanduslikku jätkusuutlikkusse (aeglasemalt tõusvad kulud tervishoiule) ja edumeelsed teadus- ja arenduslahendused (majanduslik kasu, ettevõtluse areng) aitavad pikemaajaliselt kaasa vaesuse vähenemisele riigis tervikuna (sotsiaalmajanduslik kasu). 4. Projekti mõju läbivatele teemadele Projekt mõjutab (märkida ristiga, nii „jah“ kui „ei“ vastuse korral tuleb selgituses vastust argumenteeritult põhjendada): Mõju regionaalsele arengule jah ei Selgitus: LKK programmi laienemine on suunatud üle-eestiliselt, sh eesmärgiks on LKK programmi põhimõtteid järgivate koolide liitumine kõigis maakondades. Seda toetavad regionaalsed seminarid ja regionaalsete õpikogukondade arendamine programmi tegevustena. Mõju keskkonnahoiule jah ei Selgitus: LKK programm sisaldab ühe elemendina aktiivse koolitee arendust, mis on suunatud laste liikumisele jalgsi või rattaga, mis toetab keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja tegutsemist. Samuti julgustatakse koole enam kasutama õuesõpet, mis aitab lastel viibida enam õues ning seeläbi õppida väärtustama ümbritsevat loodust. Mõju infoühiskonna edenemisele jah ei Selgitus: LKK programm kasutab laiema mõju saavutamiseks infotehnoloogia võimalusi, sh sotsiaalmeedia võimalusi, mis toetab info paremat liikumist, suurendab info kättesaadavust ning arendab seejuures koolipere oskusi info edastamisel. Samuti täiendatakse projekti raames LKK kodulehel asuvat ideepanka, tehes liikumist lisavad meetodid ja ideed kergesti kättesaadavaks. Mõju kodanikuühiskonna arengule jah ei Selgitus: Koolide liitumine LKK programmiga põhineb koolide motivatsioonil ja huvil ise oma koolis liikuvamat koolikultuuri toetavaid muutusi kavandada ja ellu viia, aidates sellega kaasa laste ja noorte vähese liikumise kui ühiskonnas olulise probleemi lahendamisele. LKK programm loob võimalusi kogukondade võimestamiseks ja õpikogukondade tekkeks, soodustades sellega koostööd ja suurendades ühiskonna sidusust. Samuti toetatakse õpilaste poolt kavandatavate ja elluviidavate tegevuste teket, millega toetatakse õpilastes tegutsemisvõimekust ning ühiskondlikult aktiivsete ja ise vastutust võtvate kodanikuühiskonna liikmete kujunemist. Mõju võrdsete võimaluste edendamisele16 Sooline võrdõiguslikkus (kas projekti lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)17 jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Projekt sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse Tegevuste kirjeldus: Projekti raames kaasatakse mõlemast soost õpilasi ja õpetajaid tegevuste kavandamisse ja elluviimisse, võimestades sellega aktiivse kodanikuühiskonna liikmete kujunemist mõlema soo osas. Mõlemale soole suunatud muutuste protsessis osalemine annab kogemuse nii kaasatuse osas kui protsessi kujundaja rollis, toetades seeläbi enam võrdõiguslikkust ühiskonnas. Võrdne kohtlemine jah ei Selgitus (täidetakse eitava vastuse korral): Alljärgnev osa täidetakse „jah“ vastuse korral Kirjeldada, kuidas on võrdne kohtlemine tagatud: a) erinevas vanuses inimeste võrdne kohtlemine; LKK põhimõtteid on võimalik rakendada kõikidel koolitöötajatel ja õpilastel sõltumata nende vanusest. b) puudega inimeste võrdne kohtlemine; LKK programmis osalevad ka erivajadustega õpilaste koolid tagades võrdsed võimalused programmi tegevuste kättesaadavuste osa sõltumata puudest või tervislikust seisundist. c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest (kirjelduses tuua välja tunnus – sugu, rass/rahvus, usuline veendumus või seksuaalne sättumus) LKK põhimõtteid on võimalik rakendada kõikidel koolitöötajatel, õpilastel ja lastevanematel sõltumata nende soost, usutunnistusest, rahvusest või seksuaalsest sättumusest. Nt on programmi üks indikaatoreid mitte-eesti emakeelega koolide osalemine programmis toetades nii võrdset kohtlemist sõltumata rahvuslikust kuuluvusest. 16 Euroopa parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013 17. detsember 2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 17 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad sh ka naisi ja mehi. 28 5. Projekti jätkusuutlikkus LKK programmi ja tegevuste vajalikkust toetavad erinevad raamdokumendid, arengukavad ja strateegiad, nii organisatsioonilisel, kohalikul, riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel. Programmi jätkusuutlikkus tagatakse eri tasandite (arendus Tartu Ülikoolis, rakendamine koolides, institutsionaliseeritud koostöö koolipidajatega) koordineeritud ja sihipäraste tegevustega. Projekti tegevustega luuakse programmile süsteemne teaduslik ja rakenduslik alus ning tööriistad, valideeritakse programm, viiakse ellu osalevates koolides ning tööriistad ja materjalid tehakse kättesaadavaks nendele koolidele, kes projekti jooksul liituda ei jõua või ei saa. Projekti jätkusuutlikkuse tagamiseks koostatakse projekti jooksul LKK arengudokument, mis kirjeldab täpsemalt projekti jätkusuutlikkuse mudelit, mille alusel programmi pärast projekti lõppemist arendada ja ellu viia. Tegutsetakse selle nimel, et integreerida LKK tegevusi olemasolevatesse süsteemidesse (nt. õpetajakoolituse õppekavad, KOVi tegevused), vähendades seeläbi täiendava püsikulu tekkimist. Nii projekti jooksul kui ka pärast selle lõppemist otsitakse täiendavaid ressursse arendustegevuse jätkumiseks ja uute teenuste väljatöötamiseks ning projekti tulemi rakendamiseks Eestis ja rahvusvaheliselt, sh. koostatakse taotlusi täiendavale avalikule ja erarahastusele/ projektidele. Näiteks EL teadus- ja arendustegevusi toetavatest programmidest (H2020/Horizon Europe, EIT Health, jne.), õppetegevuse programmidest (Erasmus+) ja kohalikest programmidest/taotlusvoorudest (Tartu linn, kohalikud omavalitsused, jne.). LKK tegevuste jätkusuutlikkust pärast projekti lõppemist toetavad järgmised projektiperioodil läbi viidud tegevused ja nende tulemused: I Süsteemsed muutused koolikultuuris Uute liikumist toetavate praktikate kujunemine koolikultuuris loob aluse projekti lõppedes tegevuste jätkumisele. Kui õpilased ja õpetajad harjuvad tegevustega kui normaalsusega ning LKK põhimõtted ning tegevused muutuvad koolikultuuri osaks, ei vaja tegevused kestmiseks pingutust. Valdav osa projekti käigus tehtud struktuursetest muutustest (näiteks koolipäeva struktuuri muutumine, liikumisvahetunni rakendamine jt) ei vaja hilisemalt märkimisväärseid lisaressursse. Süsteemsete muutuste toimumist toetavad projekti arendus- ja rakendustegevused (tegevus 1 ja 2), mille tulemusena:  Koolide päevakavades on loomulikuks koolikultuuri toimivaks osaks kujunenud liikumisvahetunnid, sh õuevahetunnid.  Õpetajad on omandanud metoodikad, mis katkestavad järjestikkuse istumisaja ja võimaldavad liikumist. Senised LKK uuringud on näidanud, et koolituste järgselt võtavad meetodid kasutusele üle 90% koolitustel osalenud õpetajatest.  Koolides on kujunenud välja uued praktikad (oskused, kogemused, vahendid) õpilastes kaasamisest liikumistegevuste korraldamisse, näit. mängujuhtide osas, mis loob aluse isetoimivaks süsteemiks. Õpilaste kaasatust Liikuma Kutsuva Kooli põhimõtete jätkuvaks rakendamiseks on toetatud hariduselu suunavate juhendite kaudu. Näit. loovtööd, mis on kohustuslik osa kooliprogrammis, loob jätkuvalt 29  võimalusi igapäevases koolielus õpilaste kaasamisele (https://oppekava.innove.ee/loovtoo-omaloominguna/).  LKK põhimõtete rakendamine on sisse viidud ka koolide tegevus- ja arengukavadesse. II Õpetajate täiendkoolitus, teadustegevus, kõrgkoolide tegevus Projekti arendustegevuste üheks suunaks on koostöövõimaluste otsimine haridusinnovatsiooni ja muutuste juhtimist vedavate organisatsioonidega eesmärgiga integreerida õpetajakoolitusse jt. sidusvaldkondade õppekavadesse teemad, mis käsitlevad laste ja noorte liikumise mõju nende tervisele ja õppimisele, annavad ülevaate LKK põhimõtetest ja oskused liikuma kutsuva koolikeskkonna kujunemise toetamiseks, vähendades seeläbi vajadust täiendavate baaskoolituste järele. Projekti jooksul välja töötatud juhendmaterjalid koolidele ja metoodilised materjalid õpetajatele (tegevus 1) on kasutatavad ning vabalt kättesaadavad ka peale programmiperioodi lõppemist (tegevus 3). III Mitmetasandiline ja laiahaardeline koostöö erinevate huvi- ja sidusrühmadega tagab valdkonna arendus- ja tegevuspõhimõtete jätkumise ka peale programmiperioodi lõppu. Projekti arendus- ja rakendustegevused (tegevused 1 ja 2) saavad teoks koostöös erinevate osapooltega, sh:  Kohalikud omavalitsused ja riigiasutused (nt Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Maanteeamet, Tervise Arengu Instituut jt),  teised haridusinnovatsiooni ja muutuste juhtimist vedavad organisatsioonid ja asutused (nt TÜ haridusuuenduskeskus ja haridusteaduste instituut, ühiskonnateaduste instituut),  spordiorganisatsioonid (nt EOK, Kehalise Kasvatuse Liit, spordiklubid, spordiorganisatsioonid)  noorteorganisatsioonid (nt TORE, Õpilasesinduste Liit jms)  erialaliidud (Eesti Perearstide Liit, Eesti Lastearstide Liit, Kohalike Omavalitsuste Liit, Eesti Koolijuhtide Liit jt). IV Raamdokumendid ja arengustrateegiad, mis võimaldavad sihtrühmadel LKK tegevusi pärast projekti lõppemist jätkata. Nagu projekti peatükis 1.1 on juba nimetatud, on LKK programmil puutepunkte suure hulga erinevate arengudokumentidega. Nendest enamuse juurde kuulub ka tegevus- või rakendusplaan koos eelarvega, mis võimaldab läbipaistval juhtimisel ja kaasaval planeerimisel rahastada ka LKK tegevusi pärast käesoleva projekti lõppemist. V Toetavate materjalide kättesaadavus Projekti raames loodud infomaterjalid, juhendid, ülevaated meetoditest tehakse kättesaadavaks LKK kodulehel. Kodulehe töös hoidmise kulud on marginaalsed ning kantakse Projekti elluviija poolt. Pärast projekti lõppemist jätkub valdkonna uurimistöö Tartu Ülikoolis tavapärase teadus- ja arendustegevuse raames võimalusel uuendatakse ka projekti 30 jooksul loodud materjale. VI Hõlmatus Kuna projekti üheks eesmärgiks on LKK põhimõtteid rakendavate koolide olemasolu igas maakonnas, siis antud mudel toetab LKK kogemuste jagamist ja liikumist toetava koolikultuuri põhimõtete levikut informaalse suhtluse abil, samuti regionaalsete haridusseminaride korraldamist võrgustikuvälistele koolidele ka pärast programmiperioodi. Võimaliku tugisüsteemi (näit. piirkondlike õpikogukondade) arendamine loob eelduse koolidevaheliseks otseseks suhtluseks ka pärast programmiperioodi (tegevus 1). VII Institutsionaalne jätkusuutlikkus Projekti jooksul koostatavas LKK programmi arengudokument analüüsib erinevaid variante programmi jätkamiseks. Lähtuvalt analüüsi tulemustest ning programmi levikust Eesti ja rahvusvaheliselt selgub optimaalne programmi juhtimisstruktuur. Teadus- ja arendustegevus jääb kindlasti Tartu Ülikooli liikumislabori ülesandeks. Rakendamist, laiendamist ja teavitustegevusi (tuginedes projektis juba välja töötatud materjalidele) võivad ellu viia ka teised organisatsioonid, kellele see oleks üheks põhiülesandeks. 6. Projekti lühikokkuvõte inglise keeles Decreasing physical activity (PA) of children is a great concern. Evidence shows that schools has a high potential to support the PA of students. The aim of the project is to develop and disseminate a model where school culture encourages the PA of students throughout the school day and to establish sustainable scaling up of the model. The core content activities of the project are: 1) Model of Schools in Motion (SiM) development and validation; 2) SiM implementation in schools all over Estonia; 3) Awareness rising and dissemination of SiM principles, activities and best practices. 31  7. Projekti elluviimisega seotud riskide hindamine Risk Riski Riski Riski Tegevused riskide maandamiseks MÕJU TÕE- ASTE NÄOSUS kokku Finantseerimisega seotud riskid: 3 3 9 Personalikulude planeerimisel on võetud arvesse projekti kestvust ning Kulude suurenemine tulenevalt õigusruumi hetke ja tuleviku potentsiaalseid palgatasemeid ja koormusi, vastavalt muutustest või muutustest senistele kogemustele ja projekti spetsiifikale. Oluliste muutuste majanduskeskkonnas, tõstab oluliselt ilmnemisel (oodatust suuremad personalikulud) koostatakse tööjõukulude (projekti peamine kulurida) riskihaldusplaan ja tehakse vajadusel rahastajale ettepanek projekti osakaalu. tegevuste (mahtude) muutmiseks vastavalt muutunud oludele. Projekti juhtimisalased riskid 1: 2 3 6 Võimaldatakse ja toetatakse osakoormusega töötamist, uutele Projekti meeskonnas toimuvad töötajate töötajatele lepitakse kokku mentorid ja rakendatakse teisi toetavaid vahetused (õpingud, laste sünd, jms), meetmeid, võimaldatakse kaugtööd. Projekti juhtimisstruktuur toetab töötajate läbipõlemine. regulaarset riskihindamist, riskide tuvastamist ja vajalike meetmete rakendamist enne riskide realiseerumist. Projekti juhtimisalased riskid 2: 2 3 6 Projektile palgatakse täiskohaga projektijuht, keda toetavad Programmi Projekti arendustegevustega pidevalt arendusjuht, projekti assistent, Nupukoja ja Töörühma liikmed. Kogu lisanduv projekti haldus- ja juhtimis- projekti elluviimist toetab ka TÜ tugistruktuur (grandikeskus, ettevõtlus- koormus. ja innovatsioonikeskus, valdkond, teaduskond, instituut) ja nende olemasolev infrastruktuur. Meeskonna liikmete individuaalsed 3 3 9 Projektimeeskonna süsteemsed arenguseminarid ja regulaarsed riskid. Projektimeeskonna liikmete koosolekud. rollimuutustega kaasnev toimetulek laienemisprotsessi dünaamikas (nt koolitajast/arendajast regionaalse/ valdkondliku võrgustiku juhiks või koolitusjuhiks) Õiguslikud/seadusandlikud riskid: 3 3 9 Projekti juhtkonda on kaasatud mitmeid Tartu Ülikooli inimesi erinevatelt Programmi elluviija asutuses (TÜ) juhtimistasanditelt ning projekti juht, kes saavad muutuste muudetakse programmide menetlemise ja ettevalmistamise ajal kaasa rääkida ning seetõttu arvestavad muutused elluviimisega seotud asutusesiseseid juba ka käesoleva projekti nõuetega ning neid on võimalik vajadusel regulatsioone. sisse viia. Väliskeskkonna riskid: Majanduslangus 2 2 4 Koolide arendustegevuste kavandamine ei peaks põhinema vaid ühiskonnas, riigieelarve mittetäitumine eelarvelistel tegevustel, vaid rõhuasetusega hoiakutel (liikumise (Riigieelarve hariduskulude vähenemine tähenduse muutus) ja oskustel liikumise lõimimiseks koolipäeva. Projekti võib kaasa tuua koolide arendustegevustele edu korral integreeritakse projekti tulemid koolide igapäevaellu ilma piirangu ja mõjutada koolikeskkonnas oluliste täiendavate kuludeta. toimuvaid protsesse pidurdavalt) Sisulised arenduse ja rakenduse riskid: 2 4 8 Projekti ülesehitus on tsükliline (arendus-rakendus), mistõttu uued Projekti jooksul avaldatakse uusi teadmised saab sujuvalt integreerida projekti tegevustesse ja viia teadustulemusi projekti valdkonnas, mis koolidesse. Läbi uuenevate materjalide (k.a. pärast projekti lõppu) on tingivad projekti tegevuste muutuse tagatud projekti ajakohane areng pärast projekti lõppu. koolides. Koolide sulgemine ja ressursipuudus ei 3 2 6 Koolide omavaheline konkurents lastele, LKK programmi rakendamise võimalda saavutada projekti suhteline odavus ja positiivne mõju nii õpiväljundite saavutamisele kui väljundindikaatoreid: ka kooli renomeele toetavad LKK rakendamist ka kitsastes rahalistes Projekti jooksul ei leita piisaval hulgal uusi tingimustes. Samuti oleme ette näinud võimaliku laienemise liituvaid koole. lähiriikidesse. Riskikategooriad: A. Tehnilised riskid, mis takistavad projektitegevuste elluviimist (ligipääsu puudumine sihtrühmadele/andmetele, valitud meetodi sobimatus, sõltuvus kolmandast osapoolest, eeltingimused täitmine jne); B. Finantseerimise/maksetega seonduvad riskid; 33 C. Projekti juhtimisalased riskid; D. Õiguslikud/seadusandlikud riskid; E. Väliskeskkonnast tulenevad riskid. Mõju hindamise skaala 1-4: 1 = tähtsusetu mõju (teised tööd/tegevused on piiratud/segatud ja venivad) 2 = vähene mõju (tegevuse väljundi saavutamine hilineb) 3 = oluline, aga kontrollitav mõju (tulemuse saavutamine ohustatud või strateegiline eesmärk hilinenud) 4 = kahjustav mõju (strateegiline eesmärk jääb saavutamata) Tõenäosuse skaala 1-4: 1 = üliharv 2 = vähetõenäoline 3 = tõenäoline 4 = väga tõenäoline / vältimatu Riski ASTE (mõju x tõenäosus): 1-2 = väheoluline risk 3-6 = madal risk 7-11 = tingimuslik risk 12-16 = kriitiline risk 34 8. Lisad 1. Projekti eelarve 2. Projekti partnerlusleping Kasutatud kirjandus: 1. WHO. Global recommendations on physical activity for health. Geneva: World Health Organisation; 2010. 2. Timmons BW, Naylor P-J, Pfeiffer KA. Physical activity for preschool children--how much and how? Can J Public Health Rev Can Sante Publique. 2007;98 Suppl 2:S122-134. 3. Janssen I, Leblanc AG. Systematic review of the health benefits of physical activity and fitness in school-aged children and youth. Int J Behav Nutr Phys Act. 2010;7:40. 4. Poitras VJ, Gray CE, Borghese MM, Carson V, Chaput J-P, Janssen I, et al. Systematic review of the relationships between objectively measured physical activity and health indicators in school-aged children and youth. Appl Physiol Nutr Metab. 2016;41:S197–239. 5. Best JR. Effects of physical activity on children’s executive function: contributions of experimental research on aerobic exercise. Dev Rev DR. 2010;30:331–551. 6. Davis CL, Tomporowski PD, McDowell JE, Austin BP, Miller PH, Yanasak NE, et al. Exercise improves executive function and achievement and alters brain activation in overweight children: a randomized controlled trial. Health Psychol Off J Div Health Psychol Am Psychol Assoc. 2011;30:91–8. 7. Lonsdale C, Rosenkranz RR, Peralta LR, Bennie A, Fahey P, Lubans DR. A systematic review and meta-analysis of interventions designed to increase moderate-to-vigorous physical activity in school physical education lessons. Prev Med. 2013;56:152–61. 8. Aasvee K, Rahno J. Eesti koolilaste tervisekäitumise uuring. 2013/2014. õppeaasta. Tabelid [Health Behavior in School-aged Children(HBSC) Study 2013/2014]. Tallinn: National Institute of Health Development; 2015. 9. Mooses K. Physical activity and sedentary time of 7-13 year-old Estonian students in different school day segments and compliance with physical activity recommendations [Dissertation]. [Tartu]: University of Tartu; 2017. 10. Konstabel K, Veidebaum T, Verbestel V, Moreno LA, Bammann K, Tornaitis M. Objectively measured physical activity in European children: the IDEFICS study. Int J Obes. 2014;38:S135-43. 11. Ekelund U, Luan J, Sherar LB, Esliger DW, Griew P, Cooper A. Association of moderate to vigorous physical activity and sedentary time with cardiometabolic risk factors in children and adolescents. JAMA. 2012;307:704–12. 12. Bull FC, Gauvin L, Bauman A, Shilton T, Kohl HW 3rd, Salmon A. The Toronto Charter for Physical Activity: a global call for action. J Phys Act Health. 2010;7:421–2. 13. Story M, Nanney MS, Schwartz MB. Schools and obesity prevention: creating school environments and policies to promote healthy eating and physical activity. Milbank Q. 2009;87:71–100. 14. Reis RS, Salvo D, Ogilvie D, Lambert EV, Goenka S, Brownson RC. Scaling up physical activity interventions worldwide: stepping up to larger and smarter approaches to get people moving. The Lancet. 2016;388:1337–48. 15. Global Advocacy for Physical Activity (GAPA) the Advocacy Council of the International Society for Physical Activity and Health (ISPAH). NCD Prevention: Investments that work for physical activity. Br J Sports Med. 2012;46:709–12. 16. Mooses K, Mäestu J, Riso E-M, Hannus A, Mooses M, Kaasik P, et al. Different methods yielded two-fold difference in compliance with physical activity guidelines on school days. PLoS ONE. 2016;11:e0152323. 17. Yli-Piipari S, Kulmala JS, Jaakkola T, Hakonen H, Fish JC, Tammelin T. Objectively measured school day physical activity among elementary students in the United States and Finland. J Phys Act Health. 2015;13:440–6. 18. TÜ sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi liikumislabor. VUNK! Liikuma kutsuvad koolide veebiuuringu raport. 19. Erwin H, Beighle A, Carson RL, Castelli DM. Comprehensive School-Based Physical Activity Promotion: A Review. Quest. 2013;65:412–28. 20. Vihalemm T, Keller M, Kiisel M. From intervention to social change. A guide to re-shaping everyday practices. London: Ashgate; 2015.