Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine jäätmete liigiti kogumise edendamiseks - Riigi Tugiteenuste Keskus

Failid

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine jäätmete liigiti kogumise edendamiseks.asice592 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 29.12.2023 nr 1-2/23/555 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine jäätmete liigiti kogumise edendamiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga. 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ täitmiseks - jäätmete liigiti kogumise edendamiseks (lisa 1). 2. Kinnitan toetuse andmise aluseks oleva 2023-2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). 3. Volitan Keskkonnaagentuuri täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. 4. Käskkiri jõustub perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eeltingimuse täitumisel (riigi jäätmekava 2022-2028 kehtestamisel), mille on Euroopa Komisjon kinnitanud. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras kooskõlas 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-ga 31. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium, Eesti Linnade ja Valdade liit, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur KINNITATUD 29.12.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/555 Lisa nr 1 Toetuse andmise tingimused jäätmete liigiti kogumise edendamiseks 1. Reguleerimisala 1.1. Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames jäätmete liigiti kogumise lahenduste kasutuselevõtu edendamiseks. 1.2. Toetust eraldatakse 2023–26. aasta Eesti riigi eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme „Ringmajanduse korraldamine“ tegevuse „Jäätmemajanduse korraldamine“ tulemuste saavutamiseks. 1.3. Toetus kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetme nimekirjas meetmes „Ringmajanduse korraldamine”, number 21.2.4.1, „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine”. Sekkumise number on 21.2.4.14. 1.4. Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. 2. Toetuse andmise eesmärk 2.1. Toetuse andmise eesmärk on arendada Eestis jäätmete liigiti kogumise süsteemi ja infrastruktuuri, edendada jäätmete ringlussevõttu ja teisese toorme kasutust ning kaasa aidata Euroopa Liidu kohustuste täitmisele. 2.2. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse. 2.3. Punktis 2.2. nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi „Majandus - Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisele aidatakse kaasa tasakaalustatud regionaalse arengu, soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamisega ning nende näitajad on: „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks", „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik", „Ligipääsetavuse näitaja" ning „Ringleva materjali määr“. 3. Toetatavad tegevused 3.1. Toetatavad tegevused on: 3.1.1 jäätmete liigiti kogumise süsteemi ja infrastruktuuri arendamiseks vajaliku jäätmemudeli loomine ja arendamine ning jäätmete liigiti kogumise lahenduste analüüsimine; 3.1.2 liigiti kogumise taseme hindamine, sealhulgas sortimisuuringute läbiviimine ja sellega seonduva süsteemse lahenduse väljatöötamine ja arendamine. 3.2. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. 3.3. Detailse iga aastase tegevuskava käesoleva käskkirja punktis 3.1 toodud toetatavate tegevuste raames kinnitab projekti juhtrühm eelneva aasta 15. detsembriks. 2023 aasta eelarve ja tegevuskava kinnitab vajadusel juhtrühm tagasiulatuvalt koos 2024 aasta eelarvega. 2024 aasta eelarve kinnitab juhtrühm 90 päeva jooksul käesoleva käskkirja jõustumisest. 3.4. Antav toetus ei ole riigiabi. 4. Tulemused 4.1. punktis 3.1 nimetatud tegevuste tulemusena on arendatud Eestis jäätmete liigiti kogumise süsteemi ja infrastruktuuri, edendatud jäätmete ringlussevõttu ja teisese toorme kasutust ja kaasa aidatud Euroopa Liidu kohustuste täitmisele. 4.2. punktis 3.1 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatav meetme nimekirja väljundnäitaja on järgmine: Näitaja 2024 Alg- 2029 nimetus ja Aasta vahe Selgitav teave tase sihttase mõõtühik sihttase Investeeringud ringmajanduse arengu toetamiseks (nii EL toetus Investeeringud kui riiklik kaasfinantseering). Ei Ei ringmajanduse Näitaja täitmist raporteeritakse kohal- kohal- 100 000 1 545 547 arendamisse jooksvalt vastavalt kulude du du (euro) tegemisele SFOS maksete info alusel. Info tuuakse välja vahearuannetes- ja lõpparuandes. 4.3. projekti spetsiifilised näitajad on: 2024 Näitaja 2029 Alg- vahe nimetus ja Aasta siht- Selgitav teave tase siht- mõõtühik tase tase Näitaja täitmist raporteeritakse SFOSis vahearuannetes- ja Koosatud Ei Ei lõpparuandes, kui jäätmete- kohal- kohal- 1 1 jäätmemudel on projekti mudel du du raames tehtud. Mudelit täpsustatakse vajaduse tekkimisel kuni aastani 2029. Näitaja raporteeritakse, kui Läbiviidud Ei Ei sortimisuuring on tehtud, sortimis- kohal- kohal- 0 2 SFOSis, tuues info välja uuring du du vahearuannetes- ja lõpparuandes. 5. Rakendusasutus, rakendussüksus ja elluviija 5.1. Rakendusasutus on Kliimaministeerium. 5.2. Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. 5.3. Tegevuste elluviija on Keskkonnaagentuur. 6. Projekti juhtrühm 6.1. Elluviija moodustab projekti juhtrühma, mis koosneb elluviija, Kliimaministeeriumi, Keskkonnaameti ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajatest. 6.2. Projekti juhtrühma kaasatakse vaatlejana rakendusüksuse esindaja. 6.3. Projekti juhtrühm koordineerib projekti rakendamist, hindab projekti rakendamise edukust ning kinnitab projekti detailse tegevuskava, hankeplaanid, aastaeelarve ja edenemise aruanded. 6.4. Projekti elluviija ei osale projekti rakendamise edukuse hindamisel. 6.5. Projekti juhtrühma tööd korraldab elluviija. 6.6. Projekti juhtrühmal on õigus eelarve piires eelarveridasid muuta. 6.7. Juhtrühm otsustab konsensuslikult, millised tegevused, arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume, projektis ära tehakse. 6.8. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse arvestades ühendmääruse §-s 7 nimetatud valikukriteeriume Kliimaministeeriumi juhtkond. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023. aastal ning lõpeb 31. detsembril 2029. aastal. 8. Tegevuste eelarve 8.1. Toetust makstakse Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. 8.2. Toetuse maksimaalne osakaal on 47,93% abikõlblikest kuludest ning riikliku kaasfinantseerimise minimaalne osakaal on 52,07% abikõlblikest kuludest. 8.3. Punktis 3.1. toodud tegevuse kogueelarve on 1 545 547,82 eurot, millest EL toetus on 740 769,68 eurot ning riiklik kaasfinantseering on 804 778,14 eurot. Täpsem tegevuste eelarve on toodud lisas 2. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Kulu on abikõlblik, kui see vastab Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-dele 15, 16 ja 21 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on projekti kulud, mis on otseselt vajalikud punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimisel ja meetme tulemuste ning projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks, muuhulgas: 9.2.1 punktis 3 nimetatud tegevustega seonduvad avalikustamise kulud, teavitused, koolitused ja konsultatsioonid ning struktuuritoetuse kasutamisest teavitamisega seotud kulud; 9.2.2 mudelite ja süsteemi väljatöötamisega seotud kulud; 9.2.3 sortimisuuringute läbiviimisega seotud kulud; 9.2.4 ekspertiisi kulud; 9.2.5 ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud; 9.2.6 käibemaks juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 9.2.7 toetatava tegevuse- ja projekti juhtimise personalikulud, mis on nimetatud ühendmääruse §-s 16; 9.2.8 projekti kaudsed kulud, mis on nimetatud ühendmääruse § 21 lõikes 4 kokku 15 protsendi ulatuses projekti otseste personalikulude maksumusest. 9.3. Abikõlblikud ei ole: 9.3.1 ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud; 9.3.2 üldkulud tegelike kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetust makstakse abikõlbliku kulu hüvitamiseks ühendmääruse 6. peatükis sätestatud tingimustel ja korras. 10.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõikes 1 ja ühtse määra alusel § 28 lõikes 3 nimetatud tingimustel. Kaudseid kulusid makstakse lihtsustatud kulude alusel. 10.3. Elluviija esitab maksetaotluse e-toetuse keskkonnas ja lisab sellele järgmised projektis tehtud kuludega seotud dokumendid: 10.3.1 projekti raames sõlmitud hankelepingud, muud dokumendid ning teenuse osutamise lepingud ja töölepingud, kui need ei ole rakendusüksusele eelnevalt esitatud; 10.3.2 lepingu muudatused, lepingukohase reservi kasutamist õigustav dokument ja õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused, kui lepingut on täidetud algselt kokkulepitust erinevalt; 10.3.3 arve või muu raamatupidamise algdokument; 10.3.4 asjade või teenuste üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 10.3.5 garantii, kindlustuse või täitmistagatise dokument, kui neid nõutakse lepingus. 10.4. Elluviija esitab riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui riigihange ei ole läbi viidud riigihangete registris ja hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või sellest suurem. 10.5. Maksetaotlus esitatakse kord kuus kulude kohta, millede maksumused kokku ületavad 60 000 eurot, ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 10.6. Rakendusüksus kontrollib 30 päeva jooksul maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust, kulude abikõlblikkust ning vastavust käesolevas käskkirjas toodud tingimustele. Puuduste korral määrab rakendusüksus elluviijale tähtaja kuni 30 päeva nende kõrvaldamiseks. Menetlusaeg pikeneb aja võrra, mis kulub elluviijal puuduste kõrvaldamiseks. 10.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega hiljemalt 17.01.2030. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030. 10.8. Kuludega seotud dokumente ei esitata ühtse määra alusel hüvitatavate kulude kohta. 11. Elluviija kohustused 11.1. Elluviijale kohaldatakse toetuse saaja kohta ühendmääruses sätestatut. 11.2. Elluviija esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud riigihangete ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 1. juuliks. 11.3. Elluviija tegutseb eesmärkide saavutamiseks täielikus kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega. 11.4. Elluviija täidab Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud teavitusnõudeid. 12. Riigihangete läbiviimise nõustamine ja kontrollimine 12.1. Elluviijal on õigus saada rakendusüksuselt riigihangete läbiviimiseks nõustamist. 12.2. Elluviija lisab riigihangete registris rakendusüksuse töötaja riigihanke juurde vaatlejaks. 12.3. Elluviija teavitab rakendusüksust viivitamata hankelepingu sõlmimisest ja teeb rakendusüksusele sõlmitud hankelepingu kättesaadavaks. 12.4. Elluviija esitab viivitamata rakendusüksusele teabe hankelepingu muudatuste ja selle põhjenduste kohta. 13. Tegevuste elluviimise seire 13.1. Projekti elluviija esitab rakendusüksusele vahearuanded ja lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu. 13.2. Projekti vahearuanne sisaldab vähemalt projekti aruandlusperioodi tegevuste ülevaadet, teavet näitajate saavutamise kohta ning hinnangut näitajate 2024. ja 2029. a sihttasemete saavutamise võimalikkuse kohta. 13.3. Projekti elluviija esitab projekti vahearuande projekti iga rakendamise aasta kohta hiljemalt järgmise aasta 10.jaanuariks. Rakendusüksuse nõudmisel tihemini. 13.4. Projekti lõpparuanne sisaldab vähemalt kogu projekti kõigi tegevuste ülevaadet ja teavet projekti näitajate saavutamise kohta. Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi. 13.5. Vahearuannetes ja lõpparuandes tuuakse välja Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruses nr 54: „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud info teavitusnõude täitmiseks tehtud tegevuste kohta. 13.6. Projekti elluviija esitab projekti lõpparuande vastavalt punktis 10.7 kirjeldatule. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsioonide teostamise alused ja kord on reguleeritud ühendmääruse 7. peatükis. 15. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele vastavalt 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-le 31. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. KINNITATUD 29.12.2023 käskkirjaga nr 1-2/23/555 Lisa nr 2 Toetuse andmiseks oleva 2023-2029 aasta tegevuskava ja eelarve Projekti maksumus Kogumaksumus Abikõlblik Toetuse summa Ühtekuuluvusfondi Riikliku kaasfinantseeringu (EUR) summa (EUR) kokku (EUR) toetuse määr (%) määr (%) 1 545 547,82 1 545 547,82 1 545 547,82 47,93 52, 07 Eelarve jaotus rahastajate lõikes Rahastaja Abikõlblik summa (EUR) Riiklik kaasfinantseering 804 778,14 Ühtekuuluvusfond 740 769,68 Toetus kokku 1 545 547,82 KOKKU 1 545 547,82 Projekti maksumus: Meetme nimekirja väljundnäitaja: Abikõlblik Ühtekuuluvusfondi Riiklik kaas- Tegevuse nimetus: 01.01.2023-31.12.2029 kogusumma (EUR) toetus (EUR) finantseering (EUR) Jäätmete liigiti kogumise 822 614 394 272,83 428 341,17 edendamine Investeeringud ringmajanduse Otsene personalikulu arendamisse (euro) 628 638,1 301 301,61 327 336,49 Ühtne määr (kaudsed kulud) 94 295,72 45 195,24 49 100,47 Kokku: 1 545 547,82 740 769,68 804 778,14 Tegevuste vahel on juhtrühmal õigus eelarvet muuta. Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine jäätmete liigiti kogumise edendamiseks “ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohane käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS_2012-2027) § 10 lõike 2 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduse korraldamise elluviimiseks. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna nõunik Katrin Koppel (e-post [email protected], tel 626 0700) ja finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (e- post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Käskkirja eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb neljast punktist, millega reguleeritakse toetuse andmist jäätmete liigiti kogumise edendamiseks. Esimese punktiga kinnitatakse toetuse andmise tingimused ja kord (lisa 1), teise punktiga kinnitatakse tegevuskava ja eelarve aastateks 2023–2029 (lisa 2) ja kolmanda punktiga volitatakse projekti elluviijaks Keskkonnaagentuur. Neljanda punktiga sätestatakse käskkirja jõustumise tähtaeg. Käskkirja punktiga 1 kehtestatakse toetuse andmise tingimused (lisa 1). Käskkirja lisa 1 punktiga 1 sätestatakse reguleeritav valdkond, mille raames toetust antakse. Käskkirja lisa 1 punktiga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid. Uute ärimudelite rakendamise jaoks on vaja kvaliteetset teisest tooret ning see nõuab jäätmete liigiti kogumise ja käitlemise kõrget määra. Toimiv ja tõhus ühtne jäätmete kogumine on tõhusa jäätmekäitlussüsteemi, sh digilahenduste kasutamise, eeltingimus. Olmejäätmete valdkonnas on riigi peamised partnerid kohalikud omavalitsused. Tagasisidest lähtudes on endiselt suur vajadus olmejäätmete (sh bio- ja pakendijäätmed) käitluskohtade, konteinerite, kompostrite ja muude nutikate kogumislahenduste järele, mida püsikuludest katta ei suudeta. Sealjuures ei ole kavas toetada sellise taristu soetamist, mille kulud peavad kandma taaskasutusorganisatsioonid või pakendiettevõtjad ise. Lisaks on muid olulisi jäätmevooge (sh tekstiil, plast, metall, paber ja kartong, klaas, puit, suurjäätmed, ohtlikud jäätmed), mis vajavad ühtset kogumissüsteemi. Samuti tuleb parandada kohalike omavalitsuste suutlikkust erinevate liigiti kogumise lahenduste väljatöötamisel ning rakendamisel, sh ohtlike jäätmete liigiti kogumist kogumispunktide ja kogumisringide kaudu. Riiklik prioriteet on välja arendada täielik jäätmekäitlustaristu. Selleks on vaja investeeringuid aruka ja tõhusa taristu arendamisse. Elluviija loob mudeli, mis aitab välja selgitada üheltpoolt kohaliku taseme vajadused ja teiselt poolt on abiks jäätmevaldkonna arendamisega seotud toetuste vahendamisel rakendusüksusele hindamaks toetuste vajaduste põhjendatust taotlustes toodud piirkondades. Sortimisuuringuid on riigil vajalik teostada vähemalt iga 4 aasta tagant. Selle alusel hinnatakse jäätmete liigiti kogumise tõhusust riigis, sh andes sisendeid ka riigile seatud sihttasemete täitmise hindamiste läbiviimiseks, mis on iga-aastased tegevused. Lisaks on sortimisuuringu tulemused sisendiks riigi kohustuslike (aruandlus) kohustuste täitmisel, sh vajadusel tehes muudatusi või ajakohastades vastavaid metoodikaid, riigi valdkonna ja sellega seonduvaid strateegiaid, õigusloomet kui ka toetades neid valdkondi/tegevusi, kus on või võib olla võimalik turu tõrge või suunates läbi toetuste riigile vajalikke tegevusi kohalikul tasandil, selleks, et riigile seatud kohustused saaksid 1 täidetud. Juhul kui on põhjendatud, siis sortimisuuringu alusel täiustatakse ka mudelit, eesmärgiga tagada parem ülevaade jäätmete liigiti kogumise taristu vajadustest. Uuring annab ülevaate muuhulgas ka sellest, kuidas liigutakse riigile seatud jäätmete liigiti kogumise sihttasemete poole. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on rakendatud Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ning tehtud asjakohased analüüsid. Toetatavad tegevused on vastavuses perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivate vastavus- ja valikukriteeriumidega. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Jäätmekäitlusse sekkumised põhinevad keskkonnavaldkonna arengukava eelnõus (KEVAD 1 ), riigi jäätmekava 2022-20282 (rakenduskava tegevus „Jäätmete liigiti kogumise lahenduste ühtlustamine ja liigiti kogumise hõlbustamine läbi standardiseeritud infrastruktuuri pakettide välja töötamise ja toetamise“) eelnõus ja jäätmete raamdirektiivi artiklites 10 ja 11 toodud eesmärkidel. Kuigi aastaid on läbi erinevate regulatiivsete ja maksupoliitiliste lahenduste püütud valdkonna arenguks vajalikke tegevusi suunata ja tõhustada, siis Eestis on jätkuvalt ringlussevõtt ebapiisav ehk ringlusse jõuab vaid ca 33% (2022.a andmete alusel) olmejäätmetest ning nii on see olnud juba üle 10 aasta (ringlussevõtt kõigub paari protsendipunkti ulatuses, olles olnud viimased aastad pidevalt 30-32% vahel). Seega on meil äärmine vajadus luua süsteemsed lahendused (toetused, õigusraamistike täiendamine, jäätmereform jmt) selleks, et tekiks aastaid paigalseisus olnud sektoris vajalik arenguhüpe ning EL poolt kehtestatud olmejäätmete ringlussevõtu eesmärkide suunas oleks võimalik ennaktempos liikuma hakata selleks, et Eesti riigile ei tekiks rikkumismenetlusi või trahve (finantskoormised) tulenevalt nende mitte täitmisest (nt 2025. aastaks tuleks 55% olmejäätmetest ringlusse võtta). Erinevate uuringute ja analüüside, sh ka Maailmapank, kui ka teiste riikide kogemuste baasil saame kindlalt öelda, et kvaliteetne ringlussevõtt sõltub tõhusast jäätmete liigiti kogumisest. Selle eelduseks on, et see peab olema tehtud inimestele maksimaalselt mugavaks ja lihtsaks ehk siis mida lähemal on loodud lahendused nende tekkekohale, seda suurem on kogumise ja sorteerimise aktiivsus. Eesmärkide saavutamiseks on seetõttu oluline arend ada ja laiendada jäätmete liigiti kogumise süsteeme ja jäätmete ringlussevõtu võimekust, sh ka innovaatilised ja tarbijaharjumusi muutvad liigiti kogumise lahendused (nt seda kinnitab ka Tallinnas viimastel aastatel praktiseeritud kollaste kottide süsteem eramajapidamistest). Mitmete kliimaministeeriumi valitsemisala strateegiliste arengudokumentide (nt riigi jäätmekava, veemajanduskavad jt) koostamine on kohustuslik tulenevalt rahvusvaheliste konventsioonidega liitumisest ning ELi algatustest ja direktiividest. Lisaks on need eelduseks ja vajalikud valdkonna arengu suunamisel kui ka selleks vajalike tegevuste kavandamisel (sh nõuete täitmise tagamine). Jäätmete raamdirektiivi3 kohaselt tuleb riigi jäätmekava ajakohastada iga kuue aasta järel ning see peab vastama raamdirektiivi artiklites 28–30 toodud nõuetele. Eesti Vabariigi valitsus võttis 25.02.2021 vastu otsuse pikendada „Riigi Jäätmekava 2014–2020“ tagasiulatuvalt kuni uue jäätmekava kehtestamiseni. Riigi jäätmekava pikendamine oli vajalik, et täita jäätmete raamdirektiivist tulenevat kohustust liikmesriikidele kehtestada riigi jäätmekava ja seada jäätmehoolduse strateegiline lähenemisviis kooskõlas ringmajandusele üleminekuga, sh luues riigile vastavad suunised. Eespool toodut arvesse võttes viitab KEVAD jäätmekavale ning tehtavad 1 Keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eelnõu on kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/kevad 2 Riigi jäätmekava 2022-2028 eelnõu on kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/jaatmekava 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/98/EÜ, 19. november 2008 , mis käsitleb jäätmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks teatud direktiivid, kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02008L0098 -20180705 2 tegevused selle käskkirja alusel panustavad nii kehtiva jäätmekava (sh II strateegiline eesmärk, meede 2) kui ka uuendatava jäätmekava eesmärkidesse. Käesoleva käskkirja alusel loodavad lahendused on koosmõjus ja aluseks riigi jäätmealaste prioriteetide saavutamiseks kavandatud tegevuste elluviimisel, sh taristu investeeringute toetamisel. Sellest lähtuvalt on planeerimisel ka kohalike omavalitsuste nõustamine mudelis ette nähtud liigiti kogumise infrastruktuuri soetamisel. Toetatavad tegevused on sätestatud selliselt, et need panustavad otseselt meetme eesmärgi täitmisse. Abikõlblikud kulud on esmajärgus piiratud nõudega, et juhul kui projekti raames tehakse kulusid, mis ei ole rakenduskavas seatud eesmärgi saavutamiseks vajalikud, ei loeta neid kulusid abikõlblikuks. Projekti tulemuste saavutamise eest kui ka käskkirja alusel teostavate tegevuste abikõlblikkuse eest vastutab elluviija. Projekt panustab otseselt rakenduskava eesmärkide saavutamisse ning see on ka üheks aluseks taristuinvesteeringute tegemiseks, mis on rakendatavad teiste määruste ja käskkirjade alusel. Loodava mudeli alusel on tegemist riigi poolt loodud abivahendiga nii KOVidele, kellel on kohustus oma omavalitsuses tagada korraldatud jäätmekorraldus ja -käitlus, sh kooskõlas ka algatatud jäätmereformiga pandavate ringlusse võtu sihttasemete saavutamine, kui ka rakendusüksusele, kellel on mudeli alusel võimalik hinnata taristuinvesteeringute põhjendatust, mõistlikkust kui ka vajalikkust konkreetses piirkonnas. Antud käskkirja alusel luuakse lahendusi, mis on laiemad kui ainult toetus. Projekti toetavate tegevuste üldisemaks eesmärgiks on tagada, et vajalikud arenguhüpped eritasanditel (isik, KOV, riik) saaksid toimuda. Taristu investeeringuks ettenähtud toetuste andmisel on rakendusüksuse ülesanne tagada, et antavad toetused oleksid kooskõlas jäätmekorraldusele kehtestatud nõuetega ning võetakse arvesse „saastaja maksab“ põhimõtet. Tänu sortimisuuringule ja loodavale süsteemsemale lahendusele saab tagatud asjakohaste ja usaldusväärsete hinnangute andmine, et nii KOV 4 kui ka riik saavad paremini hinnata neile seatud eesmärkide saavutamist, sh tekib ka KOVidele selgem arusaam konkreetse jäätmevaldkonna tõhustamisvajadustest. Toetatavad tegevused aitavad kaasa paremate või mõistlikumate lahenduste loomisele ja rakendamisele kohalikul tasandil jäätmete sorteerimiseks ja ringlusse suunamiseks. Käesoleva käskkirja alusel antav toetus on suunatud jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri arendamise toetamiseks vajaliku jäätmemudeli loomisele ja arendamisele ning sortimisuuringute ja riigiülese süsteemse lahenduse välja töötamisele ning rakendamisele. Lisaks on käskkiri kooskõlas ja toetab jäätmete liigiti kogumise taristu toimiva süsteemi välja arendamist. Antud käskkirja alusel loodavad lahenduste näol ei ole tegemist ühekordsete lahendustega ja lisaks tegevuste elluviimisele toetusperioodi jooksul on kavas tegevustega jätkata ka peale toetusperioodi lõppu. See kõik on vajalik selleks, et riigis tekiksid nii KOV kui ka riigi tasandi toimemudelid kui ka lahendused jäätmemajanduse paremaks korraldamiseks läbi mille on võimalik riigil seatud sihttasemeid täitma hakata koostöös KOVidega, kelledel tuleb ka aktiivsemalt panustada sihttasemete täitmisesse. Käesoleva käskkirja raames ei tehta taristuinvesteeringuid, vaid käskkirja alusel loodud mudel on üheks taristuinvesteeringute aluseks ning sortimisuuringu süsteemi loomisega hakatakse hindama liigiti kogumise efektiivsuse kasvu ja puudujääke. Projekti põhjendatus 2024. aastal valmib mudeli esmane versioon, mida täiendatakse järgnevatel aastatel, sh 2025.a valmiva sortimisuuringu tulemuste alusel. Jäätmevaldkonna arenguks suunatud taristuinvesteeringute määrus koostatakse esmase mudeli alusel, mille alusel on plaanitud toetus asuda andma alates 2025. 4 Tänaseni puuduvad lahendused KOV tasandil jäätmete liigiti kogumise taristu ühtseteks lahendusteks ning riik tegeleb 3-4 aastat vanade tulemuste pealt tänaste tegevuste planeerimisel. 3 aastast. Kui elluviija tegevuste käigus mudeli sisend andmed täpsustuvad, siis hinnatakse toetuse andmise tingimuste muudatuste vajadust ning vajadusel neid ka täiendatakse. Sõltuvalt mudeli arendustest kui ka teistest investeeringu toetuste aluseks olevatest asjaoludest, on planeeritud investeeringu toetusi asuda andma osade kaupa. Loodav jäätmemudel võimaldab välja selgitada vajaliku ja konkreetsele omavalitsusele sobiva taristu, andes ka indikatsiooni kohalikele omavalitsustele ja riigile, missuguseid lahendusi on mõistlik ja vaja luua, selleks, et saaks tagatud piisav jäätmete liigiti kogumine ning aitaks kaasa ka KOVidel nendele seatavate sihttasemete saavutamisele. Riik on tänaseni läbi viinud sortimisuuringuid iga nelja aasta tagant ühekordsete hangetena ehk täna puudub terviklik ja süsteemne lahendus jooksvalt vajaduspõhiste ja ajakriitiliste lahenduste tekitamisteks. Viimati läbiviidud sortimisuuringu andmed on tänaseks juba pigem aegunud, mistõttu nende andmete kasutamine mudeli koostamise protsessis ei ole soovitav. Samas selleks, et riigis saaks tekkida parem ülevaade ning nähtav progress sihttasemete poole liikumisel, on oluline liikuda ühekordsete lahenduste pealt järjepideva ja homogeense lahenduse peale ehk sortimisuuring ei ole asi omaette, mille hankimist korraldatakse üks kord mitme aasta järel, vaid tekib süsteemne ja iga-aastaselt korrigeeruv (täpsustuv) lahendus läbi mille saab tagatud, et ka riigi andmete, aruandluste, hinnangute usaldusväärsus tõuseb (hinnangud põhinevad viimastel aja- ja asjakohastel tulemitel). Süsteemi üles ehitamisel lähtutakse nii sisend-väljund põhimõttest ehk siis riigi tasandi lahendusi peab olema võimalik ka KOV tasandile integreerida ja vice versa. Tänu sellise süsteemi loomisele tekib riigile ja kohalikele omavalitsustele nende spetsiifikale vastav tööriist, mille alusel on osapooltel võimalik paremini hinnata vajadusi, põhjendatust ja mõistlikkust tagamaks kuluefektiivsem ressursside suunamine kohaliku jäätmetaristu arendamisesse. Samuti erinevate jäätmeliikide ja nende koostise sortimisuuringud ja süsteemsus võimaldaks ideaalis ka valideerida mudeli toimimist. Taristuinvesteeringute toetusmeetme ettevalmistamisel kasutatakse alusena käskkirja punktis 3.1.1. nimetatud jäätmemudelit. Jäätmete liigiti kogumise taristu toetust on kavas anda võimalikult terviklike ja eeldatavasti parima võimaliku tulemuse andva taristu soetamiseks. Jäätmemudeli abil saab omavalitsus hinnata, milline taristu on vajalik, et omavalitsuses parim võimalik jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu tulemus saavutada. Kava kohaselt antakse omavalitsustele toetust mudelis ette nähtud taristu soetamiseks. Seega mudeli alusel saab omavalitsus tulla taotlema jäätmete liigiti kogumise taristut. Selle vajadusega arvestatakse juba jäätmemudeli arendamisel. Oluline on toetuse andmisel tagada rakenduskava põhine tulemuste saavutamine arvestades asjakohaseid eespool viidatud arengukavasid kui ka kooskõla nii EL kui ka Eesti õigusaktides sätestatuga (nn saastaja maksab põhimõtte säilimine). Olmejäätmete liigiti kogumise tase on Eestis liiga madal (2022. a 38%) ja ei võimalda täita olmejäätmete korduskasutuseks ettevalmistamise ja ringlussevõtu sihtarve. 2022. a võeti Eestis ringlusse vaid 33% olmejäätmetest. EL jäätmete raamdirektiivist tulenevalt tuleb alates 2025. aastast korduskasutuseks ette valmistada ja ringlusse võtta 55% olmejäätmetest ning 2030. aastast alates 60% olmejäätmetest. See tähendab olmejäätmete ringlussevõtu kahekordistamist. Jäätmete ringlussevõtt on üldjuhul võimalik kui ka paremini saavutatav, kui jäätmed on tekkekohas liigiti kogutud. Seega tuleb riigil oluliselt liigiti kogumist suurendada, mis omakorda tähendab, et riigil on vajadus investeerida liigiti kogumise taristusse. Lisaks tuleb piisav ringlussevõtu tase saavutada riigis tervikuna, sh sõltumata jäätmetekitaja asukohast. Tulenevalt algatatud jäätmereformist tekivad samalaadses nõuded ja kohustused ka KOVidele, mis omakorda tähendab, et kohalike üksuste toetamine on hädavajalik. Kohalikel omavalitsustel puuduvad lisakohustuste võtmiseks vahendid. Kui nad peavad selle teemaga tegelema, siis mõni teine oluline, kuid niigi alarahastatud valdkond kannatab (nt ühistransport, sotsiaalteenuste kättesaadavus, jmt). Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse kohaselt on jäätmehoolduse korraldamine kohalike omavalitsuste üks põhiülesannetest. Kohalikud omavalitsused korraldavad liigiti kogumist oma territooriumil, sh kogutud jäätmete edasist käitlemist. Jäätmete liigiti kogumise oluliselt paremaks korraldamiseks ja vastavate investeeringute tegemiseks puuduvad aga enamikel omavalitsustel vastavad ressursid. Seetõttu on kavandatud kogu meetme raames toetada kohalike omavalitsusi rakendades kahte tüüpi toetuslahendusi. Nendeks on KOVide investeeringute toetamine määruse alusel ja tulenevalt KOVide eripäradest parimate võimalike ning vajaduspõhiste lahenduste loomine ja suunamine käesoleva 4 käskkirja alusel). Kogu meede aitab kaasa kohalikus omavalitsuses sihipärase ja vajaduspõhise jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri olemasolule. Projekti kuluefektiivsus Projekti raames saadava toetuse kasutamise kuluefektiivsuse tagab elluviija kokkulepitud kohustuste lõikes, arvestades tehtavate kulude vajalikkust ja mõistlikkust tagamaks projekti eesmärkide täitmise saavutamine. Enne projekti detailsete tegevuste läbiviimist hinnatakse neid projekti juhtrühmas. Projekti esialgne eelarve on koostatud lähtudes varasema sortimisuuringu maksumusest hinnates seda tänastesse ja tuleviku hindadesse, taandades süsteemse lahenduse loomise vaatele. Tagamaks ajas kumuleeruva sortimisuuringu süsteemi loomine ja järjepidev arendamine luuakse üks täiendav töökoht. Tööjõukulude esialgse planeerimise aluseks on KAURi osakonna keskmine kuupalk, millele lisandub 3% aastas perioodi lõpuni. Lisaks on ette nähtud ka vajaduspõhiselt täiendavate ekspertide ja/või teenuste sisseost tagamaks, et vastav süsteemne lahendus saaks realiseeritud ja oleks ajakohane. Mudeldamise kulu hindamisel on lähtutud IT sektori põhisest palgakulust kahe täiendava töökoha loomisel, mis on vajalikud mudeli väljatöötamise etapis. Hilisemas projekti elluviimise etapis on arvestatud ühe töökohaga, mille eesmärk on mudeli edasiarendamine ja omavalitsuste nõustamine. Mudeldamise puhul on ette nähtud ka vajaduspõhiselt täiendavate ekspertid e kaasamisega seotud kulu. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia Elluviijaks volitatakse valdkonna eest seaduse alusel vastutav riigiasutus Keskkonnaagentuur. Põhimääruse kohaselt on Keskkonnaagentuuri ülesanne riigisiseste ja rahvusvaheliste institutsioonide ja organisatsioonidega koostöö tegemine, sealhulgas selleks, et koguda, töödelda, analüüsida ja avalikustada jäätmevaldkonna andmeid ning koordineerida, korraldada ja teha analüüse näitajate vahel põhjuslike seoste kindlakstegemiseks ning valdkonnaüleste olukorrahinnangute ja prognooside koostamiseks. Projekti tegevusi juhib projektijuht, kes korraldab projekti ülesannete täitmise, vajadusel kaasates erinevaid osapooli või viies läbi vastavaid menetlusi. Peale projekti perioodi lõppu kaetakse vajadusel projekti raames toetatavate tegevuste jätkamiseks kulud riigi eelarvest. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Käskkirja punktis 2.3 kirjeldatakse Eesti 2035 sihti ja mõõdikuid, millesse käskkirjas toodud tegevused panustavad. Toetatavad tegevused peavad panustama Eesti 2035 sihti „Majandus - Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-majanduslike mõjudega. Võrdsete võimaluste tagamisse panustab meede kaudselt eelkõige jäätmetaristu arendamisel võttes arvesse erinevate elanike gruppide (nt eakad, erivajadusega inimesed) vajadusi ja tagades kõigile elanikele juurdepääsu jäätmete liigiti kogumise infrastruktuurile. Kõigis avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes tagatakse kooskõla reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetega. Panust hinnatakse näitajaga "Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik". Soolise võrdõiguslikkuse tagamisse panustab meede kaudselt eelkõige omavalitsustele suunatud konsultatsioonide kaudu ning mudeldamisel ja muude tegevuste puhul ei kohelda kedagi ebavõrdselt. Teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuste kavandamisel arvestatakse keskkonnateadlikkuse uuringutest selgunud erinevustega naiste ja meeste hoiakutes ja käitumises jäätmete liigiti kogumisel. Kõigis avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes tagatakse kooskõla reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetega. Panust hinnatakse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks". Ligipääsetavuse tagamiseks järgitakse jäätmetaristu kavandamisel kaasava disaini põhimõtteid. Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri mudeldamisel, kui see on suunatud avalikkusele, arvestatakse ligipääsetavuse põhimõtet ning kavandatakse ligipääs kõigile elanikkonna gruppidele (sh eakad, puuetega inimesed). Avalikkusele suunatud kommunikatsioonitegevustes tagatakse 5 ligipääs edastatavale informatsioonile nelja peamise erivajadusega (liikumis-, nägemis-, kuulmis-, ja intellektipuue) inimestele nii füüsilises kui ka virtuaalses keskkonnas. Toetatavate tegevuste panust jälgitakse mõõdikuga „Ligipääsetavuse näitaja“. Regionaalarengusse panustab meede otseselt, kuna nii sortimisuuringud koostatakse ning süsteem luuakse kui ka loodav jäätmetaristu mudeldatakse kõigi Eesti kohalike omavalitsuste jaoks, sh väikesaared. Mudeli kasutamiseks viiakse läbi kohalikele omavalitsustele ja rakendusüksusele vastavad koolitused. Ka nimetatud teadlikkuse tõstmisel ja koolitustegevuste planeerimisel arvestatakse piirkondade erinevusi. Panust hinnatakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad kliimamuutuste leevendamisse ja keskkonnahoidu, sh jäätmemajandusse. Jäätmemudeli abil tekib võimalus tulevikus optimeerida muuhulgas jäätmete vedu, et vältida ülemäärast transporti ja sellega kaasnevat heidet. Jäätmemudel ja sortimisuuring aitavad kaasa jäätmete ladestamise vähendamisele ning teisese toorme kasutamise suurendamisele ehk materjaliringlusele. Seda hinnatakse näitajaga „Ringleva materjali määr“. Info sihi ja näitajate kohta kantakse struktuuritoetuste registrisse (SFOSi). Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega ja aidatakse kaasa keskkonnahoiu põhimõtete edendamisele ning kommunikatsioonistrateegiates ja planeeringute puhul arvestatakse vastava sihtgrupiga. Käskkirja lisa punktiga 3 sätestatakse toetatavad tegevused. Toetatav tegevus on jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri arengu toetamiseks vajaliku jäätmemudeli loomine, sh teiste riikide jäätmete liigiti kogumise lahenduste kaardistamine ning Eesti ja kohalike omavalistuste jaoks sobiva liigiti kogumise lahenduste/süsteemi välja pakkumine. Mudeli arendamist/täiustamist toetab sortimisuuringu kontseptsioonil põhineva järjepideva süsteemi loomine. Jäätmemudeli eesmärk on üheltpoolt teada saada iga konkreetse KOVi olud ja eripärad (sh arvestades ka liigiti kogumise võimekust) ehk millised jäätmete liigiti kogumise viisid, lahendused ja/või taristu on olemas ning teiselt poolt, missugused vajadused tegelikult on ja missugused süsteemsed lahendused peaks olemas olema selleks, et KOVidel oleks võimalik neile pandud kohustusi täitma hakata, sh sihttasemete täitmine (jäätmereform). Mudel on kohalikele omavalitsustele tööriistaks, mille abil planeerida enda territooriumil olmejäätmete ringlussevõtu määra tõstmiseks vajalik jäätmete liigiti kogumise taristu. Samuti on mudel abiks sama meetme raames jäätmete liigiti kogumise taristu projektide valikul, hindamaks toetuste taotlejate soove ning tagamaks, et toetust eraldataks sihtotstarbeliselt ja vajaduspõhiselt (vastav toetuse andmise määrus koostatakse eraldi). Mudel pakub välja optimaalsed, teadmuspõhised ja keskkonnahoidlikud lahendused arvestades iga kohaliku omavalitsuse tegelikke olusid ning võimaldades luua lahendusi, mis aitavad tõsta jäätmete liigiti kogumise taset. Lisaks on mudeli edasiarendamisega võimalik hinnata, kuhu on vaja rajada täiendavat jäätmekäitluseks vajalikku taristut ning vajadusel luua lahendused, mille alusel on võimalik ka kinnistu tasandil teha asjakohasid otsuseid (nt kohtkäitluse rakendamine, liigiti kogumise aluseks olevad eratarbija kogumislahendused jmt). Jäätmemudel arendatakse välja Keskkonnaagentuuris. Mudeli kasutamiseks viiakse läbi kohalikele omavalitsustele ja rakendusüksusele vastavad koolitused. Mudeli arendamise protsessi kaasatakse Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti eksperdid ning vajadusel ka välised eksperdid, kes tunnevad kohalike omavalitsuse probleemistikku või on otseselt töötanud kohalikul tasandil jäätmeprobleemide lahendamisega. Jäätmemudeli puhul on mõeldud IT lahendust. Tegemist ei ole klassikalise IT arendusega, millele kohalduvad toime ja korralduse vaatest IT reeglistik, sh registreerimine RIHAKE’ses, kuna tegu on töölaua mudeli arendamisega. Mudeli arendused (nt KAUR teinud analoogselt ka ESTMODELi veevaldkonnas, kuid ka ilmavaldkonnas teeilma mudelite arendusi jne) vajavad väga tugevalt sisuvaldkonna eksperdi teadmisi (antud juhul siis jäätmed, statistik, IT oskused) ning klassikalist IT 6 arendust ellu viia ei saa. KEMIT pakub tuge ainult andmete juurdepääsude ja serveri teemal. Mudeli arenduste valideerimiseks ja testimiseks kaasatakse hilisemas etapis teadusasutusi. Sortimisuuringu alusel hinnatakse jäätmete liigiti kogumise tõhusust. Seni on uuringuid läbi viidud ligikaudu iga 4-5 aasta järel ühekordsete hangetena. Sortimisuuring hõlmab endas segaolmejäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, segapakendijäätmete, liigiti kogutud paberi ja kartongi, elektroonikaromu, klaaspakendijäätmete, biojäätmete, kantavate patareide ja akude ning SUP direktiiviga (Euroopa Komisjoni suunised ühekordselt kasutatavate plasttoodete kohta kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/904 teatavate plasttoodete keskkonnamõju vähendamise kohta) seonduvate jäätmeliikide koostise uuringuid. Uuringu käigus analüüsitakse ülaltoodud liigiti kogutud jäätmeliikide võõriste sisaldust ja koostist. Lisaks analüüsitakse segaolmejäätmetes ning liigiti kogutud paberi- ja kartongi mahutis ning segapakendijäätmetes sisalduvate valitud jäätmeliikide niiskuse sisaldust. Uuringud hõlmavad kõiki aastaaegu (nn ükskalendri aasta). Uuringud peavad eristama erinevat tüüpi tegevuskohtasid, nt kodumajapidamised, haridusasutused, kontorihooned, toitlustus- ja toiduvalmistamise kohad. Selleks, et tagada sortimisuuringu tulemuste aja- ja asjakohasus hindamaks riigile ja kohalikele omavalitsustele seatud sihttasemete täitmist kui ka võimekust neid saavutada, liigutakse ära ühekordsete hangete lahenduselt süsteemse lahenduse peale ehk siis luuakse tervikteenusepõhine sortimisuuringusüsteem, mille alusel on võimalik riigil saada operatiivsemat infot arengutest kui ka kavandada meetmeid sihttasemete täitmise saavutamiseks. Süsteemne lahendus tagab ka, et on võimalik hinnata KOV-de arengut liigiti kogumise edukuses, sh ka hinnata mudelis ette nähtud infrastruktuuri rakendamise efektiivsust. Käesolevas käskkirjas toodud tegevused on seotud riigi jäätmekava 2022-2028 tegevusega „Jäätmete liigiti kogumise lahenduste ühtlustamine ja liigiti kogumise hõlbustamine läbi standardiseeritud infrastruktuuri pakettide välja töötamise ja toetamise“. Kavandatavad tegevused on koosmõjus ja aluseks riigi jäätmealaste prioriteetide elluviimisel ja taristu investeeringute toetamisel. Sellest lähtuvalt on planeerimisel nõustada ka kohalikke omavalitsusi mudelis ette nähtud liigiti kogumise infrastruktuuri soetamisel. Käskkirja alusel tekkivaid tulemeid võetakse aluseks struktuuritoetuste taristuinvesteeringute määruse raames antavate toetuste kavandamisel ja taotluste hindamisel toetuste eraldamiseks. Juba läbi viidud olemasolevad valdkonna analüüsid, uuringud jm ei ole piisavad rakenduskavas kirjeldatud tegevuste elluviimise aluse ja eeldusena, sest siiani ei ole olnud võimalusi ega teadmist, et kohalike omavalitsuste vajaduste väljaselgitamine peab toimuma toetuse andmisel ühtse mudeli järgi. 2024 aastal valmib esmane jäätmemudel. 2024.a alguses algatatakse sortimisuuring, mille tulemused tekivad aastal 2025. Samal aastal algatatakse ka võimaliku iga-aastase lahenduse aluseks oleva teenuse üles ehitamisega seonduvad tegevused (nn teenuse disain) ning sõltuvalt tulemitest on plaan esmast lahendust testima ja seeläbi ka täiustama hakata alates aastast 2026. Kuigi käesoleva käskkirja alusel toetatakse tegevusi kuni aastani 2029, siis arvestades, et mõlema tegevuse puhul on tegemist riigitasandi protsesside ja vajadustega ehk tekkivad lahendused ei ole rakendatavad vaid abikõlblikkuse perioodi lõpuni. Tegevuste eeldatav ajakava on järgmine: jäätmetaristu mudeldamine algab 2023. aastal, 2024.a viiakse läbi esmane sortimisuuring ning paralleelselt valmib mudeli esmane versioon. Taristuinvesteeringute määrus koostatakse esmase mudeli alusel ning määruse kehtestamisel alustatakse toetuste andmist 2025. aastal. Jooksvalt toimub toetuse disaini analüüs käesoleva käskkirja tegevuste abil (uuringud, mudeli arendamine), misjärel vajaduspõhiselt määrust muudetakse. Toetust antakse mitmes osas ning täpne summade jaotumine selgub edasiste arutelude käigus. Mudelit arendatakse kogu käskkirja perioodi jooksul. Sortimisuuringu valmimine aastal 2025 ei ole takistuseks jäätmetaristu investeeringuteks kavandatava toetusmeetme rakendamiseks, kuna sortimisuuringuga hinnatakse juba tehtud tegevuste tulemusel tekkivaid efektiivsusnäitajaid (nt niiskuse sisaldus on vähenenud, jäätmeid sorteeritakse ja kogutakse liigiti nii nagu õigusaktidega on sätestatud, ringlussevõtu suurenemine jmt). 7 KOVid peavad vajadusel oma jäätmekavad ajakohastama aasta jooksul pärast riigi jäätmekava kinnitamist. See käskkiri ei ole otseselt KOVide jäätmekavadega seotud. KOVid peavad oma jäätmekavas käsitlema kõiki jäätmeseaduse § 42 toodud aspekte. See tähendab, et tõenäoliselt tuleb kohalikel omavalitsustel jäätmekavad ajakohastada lähtuvalt kehtivast jäätmekavast kui ka jäätmereformist (sh KOV sihtarv). Käskkiri panustab rakenduskavas kirjeldatud aruka ja tõhusa jäätmete liigiti kogumise taristu arendamisse. Toetatavate tegevuste tulemusena peab selguma Eesti tingimustesse sobiv ja tõhusaim jäätmete liigiti kogumise taristu. Juba läbi viidud olemasolevad valdkonna analüüsid ja uuringud ei ole olnud piisavad rakenduskavas kirjeldatud jäätmete liigiti kogumise taristu toetamiseks. Siiani ei ole olnud toetuse andmiseks eeltöö tegemise võimalusi. Vajalik on saada mudeli abil ühtne lähenemine, mille alusel kohalike omavalitsuste vajaduste järgi toetusi anda. Mudel ja sortimisuuringud on koosmõjus ja aluseks riigi jäätmealaste prioriteetide elluviimisel ja taristu investeeringute efektiivsel ja sihipärasel toetamisel. Sellest lähtuvalt on kavas ka kohalike omavalitsuste nõustamine mudelis ette nähtud liigiti kogumise infrastruktuuri soetamisel. Alustame teadaoleva info põhjal määruse eelnõu koostamist ning planeerime asuda toetust andma osade kaupa. Peale esimeses osas toetuse andmist analüüsime määruse edukust ning vajadusel enne kogu planeeritud eelarve kasutamist, uuendame toetuse andmise tingimusi käesoleva käskkirja toetavate tegevuste alusel. See on võimalik, kuna käesolev käskkiri panustab rakenduskavas kirjeldatud aruka ja tõhusa jäätmete liigiti kogumise taristu arendamisse. Käskkirjas toetatavate tegevuste tulemusena peab selguma Eesti tingimustesse sobiv ja tõhusaim jäätmete liigiti kogumise taristu. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Selles artiklis on määratletud, mida tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi saavutamisele. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Toetatavad tegevused panustavad taksonoomiamääruse artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärkidest kliimamuutustega kohanemisse. Toetatavad tegevused ei kahjusta oluliselt teiste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Selleks on hinnatud teostavate tegevuste vastavust taksonoomiamääruse artiklis 17 toodud keskkonnaeesmärkide olulise kahju kirjelduse kontekstis järgmiselt: 1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist kasvuhoonegaaside heidet. Ei kahjusta kliimamuutuste leevendamist. Toetatavad tegevused ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet, vaid aitavad seda vähendada. Toetatakse jäätmemudeli loomist ja arendamist ning sortimisuuringute läbiviimist, mis aitab kaasa jäätmete liigiti kogumise taseme tõstmisele ja materjaliringluse suurenemisele. Üleminek kestlikult hangitud taastuvate materjalide kasutamisele annab olulise panuse kliimamuutuste leevendamisse. 2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. Kavandatav tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohanemist. Jäätmemudeli loomine ja arendamine ning sortimisuuringute läbiviimine ei põhjusta praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või varadele. 3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või mereala head keskkonnaseisundit. 8 Ei kahjusta, kuna meede ja käskkirja alusel antav toetus ei puutu otseselt kokku vee- ja mereressurssidega. Tegemist on keskkonnaeesmärkide (jäätmete ringlussevõtt) saavutamiseks antava toetusega. Jäätmete ringlussevõtt panustab kaudselt vee- ja mereressursside kaitsele aidates ennetada jäätmete kaudu reostuse sattumist veekogudesse ning pinna- ja põhjavette. 4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada keskkonda. Ei kahjusta, kuna meede ja käskkirja alusel antav toetus on otseselt seotud ringmajanduse edendamisega. Meetme tegevuste abil paraneb jäätmete korduskasutuse ja ringlussevõtu ettevalmistamine. 5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Ei kahjusta. Tegevused jäätmete ringlusesse võtmise toetamiseks aitavad kaasa saastuse vältimisele. Tegevused aitavad kaudselt vältida saasteainete õhku, vette ja pinnasesse sattumist. 6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Ei kahjusta. Toetatakse jäätmemudeli loomist ja arendamist ning sortimisuuringute läbiviimist. Nendel tegevustel pole otsest kokkupuudet elurikkuse ja ökosüsteemide kaitsega. Kaudselt panustatakse ökosüsteemide kaitsesse sellega, et tänu jäätmete ringlusse võtmisele väheneb surve uute loodusressursside järele, mille hankimine võib kahjustad a elurikkust ja elupaiku. Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Antav toetus ei ole riigiabi. TAT alusel antavat toetus ei ole EL õiguse mõistes riigiabi elluviijale, samuti ei nähtu TAT tingimustest võimalikku riigiabi muudele lõppkasusaajatele. Faktilised asjaolud EL toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 on riigiabi määratletud kui igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatise (2016/C 262/01; ELT C 262, 19.7.2016, lk 1–50) on selle määratluse elemente täpsemalt selgitatud. Mh märgitakse selle p-s 6, et riigiabi eeskirju kohaldatakse üldjuhul vaid siis, kus abisaaja on ettevõtja ning täpsustatakse, et Euroopa Kohus on määratlenud ettevõtjaid sõltumata nende õiguslikust seisundist ja nende rahastamise viisist järjekindlalt majandustegevusega tegelevate üksustena. Riigiabi andmine tegevuste elluviijale Käesoleval juhul on tuvastatud, et toetatavaid tegevusi viib ellu riigiasutus. Samuti nähtub, et toetatavad tegevused ei ole asutuse igapäevane majandustegevus. Kogu riiki hõlmava jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri mudeli loomine on kooskõlas Keskkonnaagentuurile keskkonnaministri 15.06.2015 määrusega nr 36 „Keskkonnaagentuuri põhimäärus“ § 6 p-des 8 ja 9 toodud ülesannetega: keskkonnaga seotud rakendusuuringute ja inventuuride korraldamine ning Eesti keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta teabe kogumine, analüüsimine ja töötlemine ning keskkonnaseisundi hinnangute koostamine. Seega on antud juhul tegemist haldusülesannete täitmisega ning tegemist ei ole kindlasti riigiabiga majandustegevuseks tegevuste elluviijale. Ei ole ka tuvastatav, et tegemist saaks olla riigiabiga muudele isikutele, sh nö lõppkasusaajatele. Kuna tegemist on kogu riiki hõlmava tervikliku süsteemiga, puudub antud abil valikulisus ning ta ei anna eeliseid ühtedele ettevõtetele teiste ees. Eelnevast tulenevalt võib asuda seisukohale, et antud toetusskeemis ei anta abi, mida saaks lugeda riigiabiks EL toiminise lepingu art 107 mõistes. 9 Käskkirja lisa 1 punktiga 4 sätestatakse toetatavate tegevuste elluviimisega saavutatav tulemus. Meetme tegevuste elluviimise käigus on tulemuseks jäätme- ja ringmajanduse parem korraldamine. Käesoleva käskkirjaga antakse toetust selleks, et arendada Eestis jäätmete liigiti kogumise süsteemi ja infrastruktuuri, sh edendada jäätmete ringlussevõttu ja teisese toorme kasutust ning kaasa aidata Euroopa Liidu kohustuste täitmisele. Tegevus panustab meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Investeeringud ringmajanduse arendamisse (euro)”, mille sihttaset on kavas järgmise meetmete nimekirja muudatusega suurendada. Näitaja arvestamine on toodud perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas, milles on esitatud näitaja täpsem definitsioon ning raporteerimise reeglid. Vastavalt metoodikale raporteeritakse näitaja ” Investeeringud ringmajanduse arendamisse (euro)” täitmist aruannetes jooksvalt vastavalt kulude tegemisele SFOS maksete info alusel. Käskkirja alusel elluviidavate tegevuste projekti spetsiifilisi näitajaid on kaks. Üks on koostatud jäätmemudel ning teine on läbiviidud sortimisuuring ning sortimisuuringule süsteemse toimelahenduse loomine. Mudeldamine ja sortimisuuringu ning selle süsteemsuse loomine on nii jäätmete liigiti kogumise taristu toetamise eelduseks kui ka riigi kohustuste täitmise tõhustamiseks, seetõttu arvestatakse seda rajatiste toetamise juurde kuuluvaks. 2024. aastal valmib esmane jäätmemudel ning seda täiendatakse/arendatakse kuni 2029. aastani. Süsteemi loomise aluseks olev sortimisuuring algatatakse aastal 2024 eesmärgiga, et 2025.a lõpuks on esmane lahendus süsteemsele kontseptsioonile üleminekuks kokkulepitud, mille järgselt hakatakse seda tõhustama tulenevalt ka lisanduvate jäätmeliikide vaatest. Määrusega ei anta kogu planeeritavat toetust kohe välja, mistõttu viiakse vajadusel saadud täiendav info selle käskkirja alusel sisse ka avatud taotlusvooru määrusesse.” Projekti spetsiifiliste näitajate täitmist raporteeritakse, kui tegevused saavad tehtud. Näitaja raporteeritakse SFOSis, tuues info välja vahearuannetes- ja lõpparuandes. Käskkirja lisa punktiga 5 sätestatakse projekti elluviimise korraldajad. Rakendusasutus on Kliimaministeerium ja rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus. Tegevuste elluviijaks volitatakse Keskkonnaagentuur. Käskkirja lisa 1 punktiga 6 sätestatakse projekti juhtrühma töö korraldamise detailid. Projekti elluviija esitab juhtrühmale ettepaneku, millised tegevused ja millises mahus oleksid projekti raames teostatavad. Juhtrühm otsustab konsensuslikult. Kui juhtrühm ei jõua konsensusele, langetab otsuse Kliimaministeerium. Juhtrühm arvestab tegevuste kinnitamisel, et juhtrühma otsused tehtavate / tegemata jäetavate tegevuste kohta ei tohi ohustada kooskõla rakenduskavaga, meetme eesmärki ja näitajate sihttasemete saavutamist. Käskkirja lisa 1 punktiga 7 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 1. jaanuaril 2023 (eeltingimuste täitmisest) ning lõppeb hiljemalt 2029. aasta 31. detsembril. Käskkirja lisa 1 punktiga 8 sätestatakse tegevuste eelarve. Aastate 2023–2029 tegevuskava ja eelarve on toodud käskkirja lisas 2. Tegevuste maksumuse hindamisel on arvestatud rakenduskavas toodud ja meetme nimekirja planeeritud sihtasemete täitmiseks võimalikku eelarvet. Kuna praegu tuleb toime tulla mitme kriisiga, mis võivad põhjustada kas hinnatõusu või teenuste keerukat hankimist, siis selguvad lõplikud kulud jooksvalt tegevuste elluviimisel ja teenuste hankimisel. EL toetuse protsent on arvestuslikult 47,9292631352473 ning riikliku kaasfinantseeringu protsent on 52,0707368647527. Projekti tegevuste iga-aastase detailse eelarve lisas 2 toodud üldise eelarve piires ning iga-aastase detailse tegevuskava kinnitab projekti juhtrühm üldjuhul eelneva aasta 15. detsembriks. Projekti detailne aastaeelarve ja tegevuskava kirjeldavad projekti tegevuste lõikes konkreetseks aastaks 10 planeeritud toiminguid. Lisas 2 toodud eelarvet võib kõikide tegevuste piires juhtrühma otsusega muuta. Käskkirja lisa 1 punktiga 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Abikõlblikud on projekti need kulud, mis tehakse toetatavate tegevuste elluviimisel ja meetme ning projekti eesmärkide saavutamiseks. Projekti toetatavate tegevuste elluviimisega seotud teavitustegevused on abikõlblikud. Riigihangete seaduse alusel ostetavate teenuste, asjade ja tööde eest tasutakse kuludokumentide alusel. Abikõlblikud on otsesed personalikulud, projekti rakendamiseks vajalikud majanduskulud kui ka kaudsed kulud (15% arvestatuna otsestest abikõlblikest personalikuludest) ning projekti ülejäänud abikõlblikud kulud. Kaudsed kulud on projekti administreerimisega seotud töötajate kulud , sh personalikulud (nt raamatupidaja) ja projekti üldkulud. Kaudseid kulusid tegelike kuludega (kuludokumentidega) ei tõendata, nt raamatupidaja ei pea täitma tööajatabelit. Ühtse määrana saadud toetuse kasutamist ei kontrollita ega auditeerita, toetuse saaja ei pea kulusid projekti raamatupidamisarvestuses eristama ega dokumente säilitama. Projektiga seotud transpordikulud teeb toetuse saaja vastavalt asutusesisestele reeglitele projektiga seotud tööülesannete täitmiseks ja siis on need abikõlblikud. Ei toetata tegevusi, mis on välistatud lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklist 7. Käskkirja lisa 1 punktiga 10 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Maksetaotluseks nimetatakse käskkirjas e-toetuses kulusid tõendavate dokumentide esitamist. Käskkirja lisa 1 punktis 11 tuuakse välja toetuse saaja olulisemad kohustused, kuna toetatavate tegevuste elluviijale kohalduvad toetuse saaja kohustused. Käskkirja alusel jagatavale toetusele kliimakindluse tagamise nõue ei kohaldu, kuna meetmest ei toetata taristuinvesteeringuid. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Antud projekt ei ole otseselt seotud taristu soetamisega, vaid selleks ettevalmistavate tegevustega. Projektis seatud eesmärkide saavutamiseks tegutseb elluviija täielikus kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega. Euroopa Komisjoni kliimakindluse juhendis on taristu käsitlus lai, hõlmates nii hooneid, võrgutaristut kui ka mitmesuguseid ehitatud süsteeme ja varasid: Taristu hõlmab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist. Ettevõtete ja kodumajapidamiste tekitatud jäätmete käitlemise süsteemid, nt kogumispunktid, sorteerimis- ja ringlussevõturajatised, jäätmepõletusjaamad ja prügilad. Keskkonnanõuded, millega elluviija peab arvestama, on kajastatud korraldusasutuse veebilehel5 . Elluviija arvestab tööde tegemisel ringmajanduse põhimõtetega, milleks on toetatava tegevuse kontekstis eelkõige kestlike valikute soodustamine, vajaduspõhine tarbimine ning parima võimaliku lähenemise kasutamine. Elluviija peab täitma Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ tulenevaid kohustusi. Elluviijal tuleb täita ühendmääruse §-s 10 sätestatud elluviijale kohalduvaid kohustusi, käskkirjast tulenevaid kohustusi, riigihangete seadust ja jäätmeseadust. Elluviija peab esitama rakendusüksusele info planeeritud ja elluviidud riigihangete ning maksete kohta. 5 https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-korraldamine/taotlejale-ja-toetuse- saajale/keskkonnanouded 11 Käskkirja lisa 1 punktiga 12 sätestatakse riigihangete läbiviimisel rakendusüksuse kaasamise võimalused ja kohustused. Käskkirja lisa 1 punktiga 13 sätestatakse tegevuste elluviimise seire korraldus. Korra sätestamise eesmärk on anda tegevuse elluviijale ülevaade, millist informatsiooni ta projekti elluviimisel peab koguma ning esitama. Käskkirjaga sätestatakse tegevuse elluviijale kohustus esitada projekti vahearuanded ning lõpparuanne, fikseerides aruandlusperioodi, ning aruannetes sisalduv miinimuminformatsioon. Aruannete eesmärk on regulaarselt seirata projekti edenemist, eesmärkide poole liikumist ning tulemuste saavutamist, samuti avastada võimalikke probleeme elluviimisel. Projektide vahe- ja lõpparuanded on sisendiks ka rakenduskava seireandmete esitamisel Euroopa Komisjonile ning ülevaadete esitamisel kogu rakenduskava tulemuste saavutamisest. Käskkirja lisa 1 punktiga 14 sätestatakse finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord. Käskkirja lisa 1 punktiga 15 sätestatakse rakendusüksuse otsuse või toimingu peale vaide esitamise ja menetlemise kord. Käskkirja punktiga 2 kinnitatakse jäätmete liigiti kogumise edendamiseks 2023–2029 tegevuskava ja eelarve (lisa 2). Käskkirja lisaga 2 tuuakse välja projekti planeeritud eelarve rahastajate kaupa koos tegevuste ja näitaja kajastamisega. Riiklik kaasfinantseering eraldatakse ja makstakse välja koos ELi toetusega. Tegevust toetatakse meetmest „Ringmajanduse korraldamine“. Rakenduskavaga kooskõlas EL toetuse Riiklik kaas- Oma- Kogu- Meede olevad sekkumised eelarve finantseering finantseering maksumus Ringmajanduse Ringmajanduspõhiste tootmis- ja 111 028 2 122 758 118 500 000 231 651 721 korraldamine tarbimismudelite kasutuselevõtu, 963,0 sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus; Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE-de energia - ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine; Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine; Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine; Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine“, number on 21.2.4.14, rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina. EL toetuse Riiklik kaas- Omafinantseering Kogumaksumus eelarve finantseering Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine 24 685 805 975 699 25 843 158 51 504 662 kokku: a) TAT käskkiri 740 769 804 778 0 1 545 547 12 b) TAT avatud taotlemine 23 945 036 170 921 25 843 158 49 959 115 Prognoositav eelarve kõikide ringmajanduse korraldamise sekkumiste lõikes: EL Rakenduskavaga kooskõlas olevad EL toetuse Riiklik kaas- Oma- toetuse sekkumised eelarve finantseering finantseering osakaal Kogumaksumus Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus: 5 159 444 47,93 264 706 5 340 556 10 764 706 a) TAT käskkiri teavitus/koolitus 850 000 85% 150 000 0 1 000 000 b) TAT käskkiri pärandmõjud (toorme allikate taastamine) 650 000 85% 114 706 0 764 706 c) TAT määrus avatud taotlemine 3 659 444 40, 66% 5 340 556 9 000 000 Tööstuse ja teenindussektori, sh VKE- de energia - ja ressursitõhususe tõstmine ja auditite toetamine: 49 606 788 47,93 0 53 893 212 103 500 000 a) TAT määrus - audit (ressursi- ja kemikaaliaudit) 479 293 47,93 0 520 707 1 000 000 b) TAT määrus - investeering 49 127 495 47,93 0 53 372 505 102 500 000 Jäätmetekke ja pakendamise vältimine ja vähendamine, toodete korduskasutuse edendamine (määrus) 9 585 852 47,93 0 10 414 147 20 000 000 Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine 24 685 805 47,93 975 699 25 843 158 51 504 662 a) TAT käskkiri 740 769 47,93 804 778 0 1 545 547 b) TAT avatud taotlemine 23 945 036 47,93 170 921 25 843 158 49 959 115 Ringlussevõtu võimekuse tõstmine ja ohutu materjaliringluse tagamine 21 991 074 47,93 882 353 23 008 926 45 882 353 a) TAT käskkiri (riigi poolt ettevalmistavad tegevused) 5 000 000 85% 882 353 0 5 882 353 b) TAT avatud taotlemine 16 991 074 40, 66% 0 23 008 926 40 000 000 Reaalselt toetuse kasutamise soov on koondina erinev planeeritust. Kui kasutatakse väiksema toetuse protsendiga eelarvet, siis suurendatakse teises sekkumises toetuse osakaalu (kogusumma on sekkumistes paigas). Käskkirja punktiga 3 volitatakse Keskkonnaagentuur täitma toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid. Keskkonnaagentuur volitatakse valdkondliku ministri käskkirjaga tegevuste elluviijaks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 4 kohaselt. KAUR-i tegevusvaldkond on põhimääruse § 5 järgi mh keskkonnaga seotud riigisisese andmevahetuse korraldamine, andmete kogumine ja analüüs. Põhimääruse § 6 p 8 järgi korraldab keskkonnaga seotud rakendusuuringuid ja inventuure. Käskkirja punktiga 4 kehtestatakse käskkirja jõustumise tingimus, milleks on riigi jäätmekava 2022-2028 kehtestamine. Käskkiri jõustub hetkest, mil Euroopa Komisjon kinnitab ametlikult perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eeltingimuse „2.6 Jäätmekäitluse ajakohastatud kavandamine“ kõik kriteeriumid ning hindab eeltingimuse täidetuks. 13 Käesoleva käskkirja raames tehtavad tegevused saab lugeda abikõlblikuks tagasiulatuvalt alates 01.01.2023, kuid selleks peab eeltingimus olema täidetud. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu (EL) õigusele Käskkirja eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise. 4. Käskkirja mõju Käskkirjaga reguleeritava meetme tulemused aitavad tõhustada jäätmete liigiti kogumist ning seeläbi edendada korduskasutust ja teisese toorme kasutuselevõttu, mis omakorda panustavad ringmajanduse arendamisse kui ka riigile määratud sihttasemete täitmist. Käskkirja koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed. Toetus on ühekordne tõuge tulenevate nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni. 5. Eelnõu kooskõlastamine Käskkirja eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikantseleiga, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Euroopa Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seirekomisjoniga ning Riigi Tugiteenuste Keskusega ning Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava juhtkomisjonile. Eelnõu kooskõlastamisel esitatud kommentaarid ja Kliimaministeeriumi vastused neile: Kommentaari Kommentaar Kliimaministeeriumi vastus esitaja Rahandus- Meetme rakendamise ja käskkirja Arvestatud. Esitame koheselt ministeerium jõustumise eelduseks on kõnealuse jäätmekava. erieesmärgile „ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ kohalduva eeltingimuse 2.6 „ajakohastatud kava jäätmekäitluse kohta“ täitmine. Vastavalt Euroopa Komisjoni 4. 14 oktoobri 2022. a rakendusotsusele on eeltingimus 2.6 täitmata. Eeltingimuse saab lugeda täidetuks „Jäätmekava 2022-2028“ jõustamisega. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklile 15 (3) teavitab liikmesriik Euroopa Komisjoni niipea, kui loeb eeltingimuse täidetuks ja esitab selle täitmise põhjenduse. Nimetatud artikli kohase menetluse alustamiseks ja Euroopa Komisjoni hinnangu saamiseks (eeltingimuse täidetuks lugemise osas), palume esitada „Jäätmekava 2022-2028“ Rahandusministeeriumile kinnitamise järgselt esimesel võimalusel. Toetuse andmisel tuleb tagada, et Arvestatud. 2024 aastal valmib toetatud projektid ning tegevused on esmane jäätmemudel. 2024.a kooskõlas „Ühtekuuluvuspoliitika alguses algatatakse fondide rakenduskava perioodiks sortimisuuringu läbiviimine. 2021–2027“ eesmärkide ning Aastal 2024 algatatakse paralleelselt ka süsteemse sealsete sekkumiste kirjeldustega. lahenduse loomine mudeli ja Eelnõu fookuses on jäätmemudeli uuringute koosmõjus, tagamaks loomine, analüüside teostamine ning mh ka seda, et neid uuendatakse sortimisuuringute läbiviimine ning jooksvalt vähemalt projekti elluviijaks Keskkonnaagentuur. raames kuni 2029 aastani. Eelnõust ei selgu, kuidas plaanitud Tulemused on aluseks ning tegevused on otseselt seotud sihipärasuse kui ka efektiivsuse rakenduskavas kirjeldatuga ning ei hindamiseks struktuuritoetuste anna kindlustunnet, et plaanitu on taristuinvesteeringute määruse rakenduskavaga kooskõlas. raames kavandatavatele või Seletuskirjas tuuakse küll välja, et teostatud investeeringutele käskkiri panustab rakenduskava Käskkiri panustab rakenduskavas eesmärkide saavutamisse, sest on kirjeldatud aruka ja tõhusa jäätmete liigiti kogumise taristu aluseks taristuinvesteeringute arendamisse. Käskkirjas tegemiseks. Samas, eelnõu järgi ei toetatavate tegevuste tulemusena valmi aastaks 2024 ei jäätmemudelit peab selguma Eesti tingimustesse ega kumbagi sortimisuuringut ja sobiv ja tõhusaim jäätmete liigiti käskkirja viiakse ellu kuni 2029. kogumise taristu. aasta lõpuni. Ei ole selge, kuidas Juba läbi viidud olemasolevad saab antud käskkirja tegevused ja valdkonna analüüsid, uuringud tulemused sellise ajakavaga olla ligi jne ei ole piisavad rakenduskavas 24 miljoni euro eelarvega kirjeldatud tegevuste elluviimise taristuinvesteeringute tegemise aluse ja eeldusena, sest siiani ei eelduseks ja aluseks. Palume ole olnud võimalusi ega teadmist, selgitada ning täiendada eelnõud et kohalike omavalitsuste vajaduste väljaselgitamine peab ning seletuskirja ning vaadata üle 15 sealjuures tegevuste ajakava. toimuma toetuse andmisel ühtse Palume lisada info, miks juba mudeli järgi. olemasolevad läbiviidud valdkonna analüüsid, uuringud jne ei ole piisavad rakenduskavas kirjeldatud tegevuste elluviimise aluse ja eeldusena. Käskkirja eelnõu punktis 1.4. on Arvestatud. Käskkiri p 1.4 kirjas: „Toetatavate tegevuste muudetud. valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumidest ja - metoodikast“. Paluma kasutada korrektset nimetust vastavalt seirekomisjonis kinnitatule: läbivatest valikukriteeriumidest ja - metoodikast. Lisaks palume täiendada eelnõu seletuskirja ning tagada kooskõla seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumite sisuliste nõuetega. Hetkel ei ole piisavalt infot ega selgitusi, et saaks hinnata, kas projekt (sh valitud tegevused) on sellisel kujul ka valikukriteeriumite vaates põhjendatud ja seirekomisjonis kinnitatuga kooskõlas. Käskkirja eelnõu punktis 6.7 on Arvestatud. Info lisatud kirjas: „Juhtrühm otsustab seletuskirja p 6 juurde: Juhtrühm konsensuslikult, millised tegevused, arvestab tegevuste kinnitamisel, arvestades kuluefektiivsust ja et juhtrühma otsused tehtavate / abikõlblike kulude võimalikkust tegemata jäetavate tegevuste ning projekti eesmärke, projektis ära kohta ei tohi ohustada kooskõla tehakse“. Juhime tähelepanu, et rakenduskavaga, meetme juhtrühma otsused tehtavate / eesmärki ja näitajate sihttasemete tegemata jäetavate tegevuste kohta saavutamist. ei tohiks ohustada kooskõla rakenduskavaga, meetme eesmärki ja näitajate sihttasemete saavutamist Ühendmääruse § 43 lg 1 ning § 41 lg Arvestatud. Punktis 4.2 seatud 1 p 4 kohaselt sätestatakse toetuse väljundnäitajaid ei sisaldu hetkel andmise tingimustes meetmete kehtivas meetmete nimekirjas. nimekirjas sätestatud väljundnäitaja Kliimaministeerium on esitanud ja asjakohasel juhul tulemusnäitaja. ettepaneku meetmete nimekirja Juhime tähelepanu, et eelnõu punktis täiendada ning eelnõus esitatud 4.2 esitatud väljundnäitajaid ei näitajate lisamine peab toimuma sisaldu hetkel kehtivas meetmete tagantjärgi. nimekirjas. Teadaolevalt on Kliimaministeerium esitamas 16 ettepanekut meetmete nimekirja täiendamiseks ning eelnõus esitatud näitajate lisamiseks tagantjärgi. Palume lisada vastav info ka eelnõu seletuskirja ning jälgida, et ettepanek eelnõus esitatud väljundnäitajate lisamiseks saaks Rahandusministeeriumile esitatud järgmise meetmete nimekirja muudatuse ajal. Kuna väljundnäitajaid eelnõu p 4.2 Arvestatud. Täiendatud läbivalt. kohaselt on kasutusel kaks, oleks korrektsem eelnõu punktis 13.2 nimetada väljundnäitajaid samuti mitmuses. Palume parandada. Eelnõu seletuskirja lk 9 on jäänud Arvestatud. Vastav lause sisse info „Investeeringud jäätmete eemaldatud. liigiti kogumise taristusse (eurodes) arvestatakse investeeringute kogumahtu jäätmete liigiti kogumise rajatiste toetamiseks. Kuna mudeldamine on rajatiste toetamise üheks eelduseks, siis neid loetakse rajatisse toetamiseks.“ Kuna ametlikule kooskõlastamisele esitatud eelnõus on näitajad asendatud ning algses eelnõus olnud näitajast „Investeeringud jäätmete liigiti kogumise rajatistesse (eurodes)“ on loobutud (ei kohaldu konkreetsetele tegevustele), siis meie hinnangul ei ole vastav info enam asjakohane ja palume kustutada. Eesti Jäätme- Seisukoha edastamine Arvestatud. Lisatud juhtrühma hoolduskeskus kliimaministri käskkirja „Toetuse liikmeks Eesti Linnade ja andmise tingimuste kehtestamine Valdade Liit. ning 2023–2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine jäätmete liigiti kogumise edendamiseks“ eelnõule Planeeritav toetus on suunatud jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri arendamiseks vajaliku jäätmemudeli loomiseks ja arendamiseks, sortimisuuringute läbiviimiseks ning vastava süsteemi välja arendamiseks ja rakendamiseks. Tegevuste tulemused saavad olema aluseks taristuinvesteeringute planeerimisele. 17 MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus peab eelnõu sisu vajalikuks ja oluliseks sammuks liikumaks nii riigi kui iga kohaliku omavalitsuse vaatest efektiivsema jäätmehoolduse korraldamise suunas. Käesolevaga soovin aga rõhutada, et kõiki neid samme planeerides, andmeanalüüse teostades ja mudeleid koostades on parima tulemuse saavutamise nimel vajalik käskkirja sisuks olevatesse tegevustesse kaasata kohalike omavalitsuste esindajad. Lähtudes nii kohalike omavalitsuste laiast diskretsiooniotsuse põhimõttest jäätmehoolduse planeerimisel kui võttes arvesse omavalitsuste kesksest ja määravast rollist riigi eesmärkide saavutamisel vajalike muudatuste elluviimisel, teen Teile ettepaneku juba algstaadiumis kaasata omavalitusi ja nende esindusorganisatsioone kavandatavatesse tegevustesse. Sellega antakse omavalitsustele selge sõnum, et riigi kavandatavad tegevused arvestavad omavalitsustega ning paraneb nii pooltevaheline valdkondlik koostööd. Mis peamine, suureneb omavalitsuste arusaam ja motiveeritus muudatusi võimalikult kiirelt ellu viia. Eelnevat arvesse võttes usun, et käskkirja eelnõu ja selle lisade täiendamine kohalike omavalitsuste ja/või nende esindusorganisatsioonide kaasamise kohustuse klausliga on asjakohane ja vajalik. MTÜ Eesti Jäätmehoolduskeskus, olles hästi kursis väljakutsetega, mille ees riik ja omavalitsused seisavad, tundes ka omavalitsuste jäätmevaldkonna taristu investeeringute vajadusi nii lühikese kui pika vaate alusel, on valmis oma liikmete nimel osalema käskkirja alusel elluviidavates tegevustes. Eesti Linnade ja Eesti Linnade ja Valdade Liit Arvestatud. Lisatud juhtrühma Valdade Liit kooskõlastab kliimaministri liikmeks Eesti Linnade ja käskkirja „Toetuse andmise Valdade Liit. tingimuste kehtestamine ning 2023– 18 2029 tegevuskava ja eelarve kinnitamine jäätmete liigiti kogumise parandamiseks“ eelnõu alljärgneva ettepanekuga. Peame vajalikuks eelnõukohaselt kavandatavat toetust, mis on suunatud jäätmete liigiti kogumise süsteemi ja infrastruktuuri arendamiseks vajaliku jäätmemudeli loomiseks ja arendamiseks ning jäätmete liigiti kogumise lahenduste analüüsimiseks;samuti liigiti kogumise taseme hindamiseks, sealhulgas sortimisuuringute läbiviimine ja sellega seonduva süsteemse lahenduse väljatöötamine ja arendamine. Leiame, et oluline on käskkirja alusel kavandatavatesse tegevustesse kaasata kohalike omavalitsuste esindajad, arvestades kohalike omavalitsuste keskset rolli jäätmehoolduse, sh jäätmete liigiti kogumise arendamisel. Seega teeme ettepaneku kaasata omavalitused ja nende esindusorganisatsioonid võimalikult varajases staadiumis kavandatavatesse tegevustesse. Riigi Seirekomisjoni kinnitatud projektide Mittearvestatud. Kevade eelnõu Tugiteenuste üldiste valikumetoodika ja 4.mustand on leitav siit: Keskus kriteeriumite kohaselt tuleb toetuse https://kliimaministeerium.ee/kev andmise tingimuste (edaspidi: TAT) ad. käskkirja seletuskirjas kirjeldada, ALAEESMÄRK 10: kuidas toetatavad tegevused on JÄÄTMEKÄITLUS. vastavuses rakenduskava Jäätmevaldkonna täpsed seirekomisjonis kinnitatud vastavus- tegevused sisalduvad nii Riigi ja valikukriteeriumidega. Üheks Jäätmekavas kui ka valikukriteeriumiks on „Projekti ringmajanduse valges raamatus. kooskõla valdkondlike Mitmete Kliimaministeeriumi arengukavadega, mõju valitsemisala strateegiliste rakenduskava erieesmärgi ja arengudokumentide (nt riigi meetme eesmärkide saavutamisele“. jäätmekava, veemajanduskavad Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et jt) koostamine on kohustuslik jäätmekäitluse sekkumised tulenevalt rahvusvaheliste põhinevad keskkonnavaldkonna konventsioonidega liitumisest ja arengukava, riigi jäätmekava ja ELi direktiividest ning lisaks jäätmete raamdirektiivi eesmärkidel. valdkonna arengu kavandamisele Eelnõu kohaselt on käskkirja vajalik neist tulenevate nõuete jõustumise tingimus riigi täitmiseks. Jäätmete jäätmekava 2022-2028 raamdirektiivi1 2 kohaselt tuleb kehtestamine. Seega TAT riigi jäätmekava ajakohastada iga 19 koostamisele esitamise hetke kuue aasta järel ning see peab seisuga ei ole viimati nimetatud vastama raamdirektiivi artiklites dokumenti veel kinnitatud ning ei 28–30 toodud nõuetele. Eesti ole ka teada, millal ja millisel kujul Vabariigi valitsus võttis viidatud dokument kehtestatakse. 25.02.2021 vastu otsuse Eelnevast lähtuvalt ei saa anda pikendada „Riigi Jäätmekava hinnangut ka sellele, kas käskkirjaga 2014–2020“ tagasiulatuvalt kuni planeeritud tegevused on riigi uue jäätmekava kehtestamiseni. jäätmekavaga kooskõlas. Samuti ei Riigi jäätmekava pikendamine oli ole teada, millist vajalik, et täita jäätmete keskkonnavaldkonna arengukava raamdirektiivist tulenevat täpsemalt silmas peetakse, aga kui kohustust liikmesriikidele viimase all mõeldakse KEVAD kehtestada riigi jäätmekava ja kava, siis ei ole samuti teada, kas ja seada jäätmehoolduse millal see kehtestatakse, mistõttu ei strateegiline lähenemisviis saa ka anda hinnangut sellele, kas kooskõlas ringmajandusele planeeritud tegevused on viimasega üleminekuga. Eespool toodut kooskõlas. arvesse võttes viitab KEVAD jäätmekavale ning tehtavad tegevused selle käskkirja alusel panustavad nii kehtiva jäätmekava (sh II strateegiline eesmärk, meede 2) kui ka uuendatava jäätmekava järgi. Palun täiendada eelnõu seletuskirjas Arvestatud. Info lisatud. KAUR-i elluviija valikut käsitlevat punkti. tegevusvaldkond on põhimääruse Mitteametlikus kooskõlastusringis § 5 järgi mh keskkonnaga seotud palusime, et täpsustaksite, millisele riigisisese andmevahetuse seadusele viitate, kui märgite, et korraldamine, andmete kogumine Keskkonnaagentuur (edaspidi: ja analüüs. Põhimääruse § 6 p 8 KAUR) on valdkonna eest seaduse järgi korraldab keskkonnaga alusel vastutav riigiasutus. seotud rakendusuuringuid ja Seletuskirja on küll lisatud väljavõte inventuure. KAURi põhimäärusest, kuid viimane ei selgita seda, miks TATis kirjeldatud tegevusi just KAUR läbi viima hakkab. Varasemalt on näiteks sortimisuuringuid Keskkonnaministeerium tellinud, seega tuleb selgitada, miks see ülesanne KAURile antakse. Samuti tuleb selgitada, millise KAURi põhikirjalise tegevusega või muust õigusaktist tuleneva kohustusega jäätmemudeli loomine ja juurutamine seondub. Lähtuvalt rakenduskavas sekkumise Arvestatud. Projekti kasusaajaks kirjelduses toodud selgitustest on on eelkõige KOV. Käskkirja riiklikuks prioriteediks arendada alusel loodavat mudelit hakatakse täielikult välja kogu kasutama KOVi tööriistana, et 20 jäätmekäitlustaristu, milleks on vaja hinnata jäätmete liigiti kogumise investeeringuid aruka ja tõhusa taristu vajadust. Sortimisuuringu taristu arendamisse. Praegusel juhul alusel hinnatakse, kas ja millise ei ole selge, kuidas sortimisuuringu jäätmeliigi osas on olemasolev läbiviimine või jäätmemudeli või mingi aja jooksul rajatud loomine on otseses seoses taristu piisav või ebapiisav. Selle jäätmekäitlusalase taristu loomisega. alusel täiendatakse nii mudelit kui Sortimisuuringu läbiviimine on ka KOV taristut. seletuskirjast lähtuvalt regulaarne Sortimisuuringu olemust on kohustus, mis tavapäraselt täidab seletuskirjas täpsustatud. aruandlusmetoodika jaoks rolli või Sortimisuuringu süsteemi võimaldab senist tõhusust hinnata. loomisega hakatakse hindama Lähtudes rakenduskava sihtrühma liigiti kogumise efektiivsuse kirjeldusest, ei ole ka riigiasutus kasvu ning valideeritakse (KAUR) otseselt nimetatud, vaid võimalusel ka loodava mudeli kasusaajaks peaks olema KOV. Et toimimist. Mudeli abil tuuakse toetatavad tegevused oleksid välja lähtudes sortimisuuringust, kooskõlas rakenduskavaga, siis milline liigiti kogumise taristu on tuleks seletuskirjas konkreetselt KOVis vajalik. Seega nii põhjendada personali palkamise sortimisuuring kui mudel aitavad kulusid, tööülesandeid, seost vastata küsimusele, milline liigiti taristuinvesteeringutega. Samuti kogumise taristu on konkreetses tuleb selgitada konkreetsemalt seost KOVis tõhus. See eeltöö on kuidas sortimisuuring on vajalik jäätmete liigiti kogumise taristuobjektide arendamiseks taristu määruse väljatöötamiseks, vajalik, nt miks ei saa lähtuda taristu mille kaudu hakatakse KOVe arendamisel viimasest taristu soetamisel toetama. sortimisuuringust, vaid on vaja uue läbiviimine. Seletuskirjas ei ole välja toodud, et kuidas on kavandatud jäätmemudeli edasiarendamine, kas tegemist on ühekordse tegevusega või on see kasutusel pikemat aega ning kes selle mudeli edasiarendamise eest vastutaks. Kokkuvõttes tuleb selgelt välja tuua, et kes on pikas plaanis kasusaajaks, et oleks paremini selgitatud kooskõla rakenduskava sihtrühmaga. TAT-i eelnõus on punktis 11.4 Arvestatud. Sõnastust kohustus, et Elluviija arvestab tööde täpsustatud. tegemisel keskkonnanõuetega. Seda tuleb täpsustada lähtuvalt ÜSM-is toodud sõnastusest, et eesmärkide saavutamiseks tegutseb elluviija täielikus kooskõlas keskkonnaalaste õigusaktidega. Palun selgitada käskkirjaga Arvestatud ning punktis 4 kinnitatavate toetatavate tegevuste selgitatud. 21 osas, millises ajalises järjekorras on kavas need ellu viia ja kuidas on tagatud, et rakendada jõutakse ka ülejäänud sekkumise „Jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri toetamine" tegevused. Nimelt on eelnõu kohaselt käskkirja raames loodav jäätmemudel vajalik selleks, et KOV-id saaksid selle kasutamise tulemusi arvesse võttes investeeringuteks toetust taotlema tulla (seletuskirjast „Projekt panustab otseselt rakenduskava eesmärkide saavutamisse, sest on aluseks taristuinvesteeringute tegemiseks“). Seetõttu on oluline aru saada, millal viiakse läbi sortimisuuring ning millal on kavas jäätmemudelit rakendama hakata. Hetkel on näitajate juures märgitud 2029, kuid sellisel juhul ei jõutagi mingite investeeringuteni ja viimane peaks selle sekkumise peamine eesmärk olema. Rakenduskava sekkumise Mittearvestatud. Seletuskirjas on kirjelduses on toodud viide toodud, et: Mudeli kasutamiseks koolitatud ekspertidele. Toetuse viiakse läbi kohalikele andmise tingimused peavad omavalitsustele ja täpsustama, et kas koolitatud rakendusüksusele vastavad koolitused. Mudeli arendamise eksperdid on KAUR-i palgatavad protsessi kaasatakse töötajad või lahendatakse see muul Kliimaministeeriumi ja viisil? Seletuskirjas on toodud Keskkonnaameti eksperdid ning eelarve jaotus, kus on TAT käskkiri vajadusel ka välised eksperdid, ja TAT avatud taotlus taristu jaoks, kes tunnevad kohalike kuid sealt ei selgu koolitatud omavalitsuse probleemistikku või ekspertide rahastamine, kes on otseselt töötanud kohalikul nõustaksid just KOV-e (mitte tasandil jäätmeprobleemide ressurssi- ja ringmajanduse lahendamisega. eksperdid, keda koolitatakse teisest meetmest). Palun käskkirjas täpsemalt lahti Arvestatud, kestvuse nõue ei kirjutada loodava jäätmemudeli kohaldu. olemust ja põhjendada, kas tegemist on või ei ole varaga, millele kohaldub kestuse nõue. Kooskõlatamisele esitatud käskkirja kohaselt on elluviijale pandud kohustus tagada projekti väljundite ja tulemuse säilimise ning sihipärase kasutamise pärast projekti 22 lõppmakse tegemist vähemalt viie aasta jooksul. Juhtisime antud küsimusele tähelepanu ka mitteametlikus kooskõlastusringis, kuid täiendavaid selgitusi selles osas eelnõu seletuskirjast ei leidnud. Kestusnõude kontekstis on oluline, et elluviija teaks, millisele projekti osale kestuse nõue kohaldub ja kuidas tuleb seda tagada. Juhul, kui jõuate järeldusele, et projekti ühelegi osale kestuse nõue ei kohaldu, tuleks vastav punkt eelnõust kustutada. Eelnõusse on lisatud punkt 9.2.5 Mittearvestatud. Abikõlblike ligipääsetavuse tagamisega seotud tegevuste võimaldamine ei anna kulud, mida eelmises versioonis ei otsest alust nende kulude olnud. Kuna ei ole üheselt selge, tegemiseks, kui need ei lähe milliseid kulusid silmas peetakse (nt kokku planeeritava tegevusega. Kuna planeeritakse mh KOVide kaldtee või sünkroontõlge koolitusi, siis eeltööna hinnatakse vaegkuuljatele) ja kuidas see on nende tegemise vajadused. seotud toetatava tegevusega, siis Vajadusel on võimalus sellise palun lisada seletuskirja selle kohta teenuse sisse ostmiseks. täpsustus. Hetkel ei ole otsene seos arusaadav. Kuna TAT-i abikõlbliku perioodi Arvestatud. lõpp on 31.12.29, siis ilmselt on punktis 10.7 eksitus, et viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt 31.12.29, kuna maksetaotluse koostamiseks peab ka aega jääma. Punkti 10.7 sõnastusettepanek: „Viimane maksetaotlus esitatakse koos Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340 projekti lõpparuandega hiljemalt 17.01.2030. Lõppmakse tehakse pärast seda, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud. Ühendmääruse § 26 lg 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030“. Majandus- ja Meil on ettepanek täiendada Arvestatud. Kommunikatsio seletuskirja punktis „Projekti oniministeerium kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega“ soolisesse võrdõiguslikkusesse panustamise kirjeldust järgmiselt: „Soolise võrdõiguslikkuse tagamisse panustab meede kaudselt eelkõige omavalitsustele suunatud 23 konsultatsioonide kaudu. Teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuste kavandamisel arvestatakse keskkonnateadlikkuse uuringutest selgunud erinevustega naiste ja meeste hoiakutes ja käitumises jäätmete liigiti kogumisel.“ 24

Allikas: Riigi Tugiteenuste Keskus dokumendiregister →