Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 “ muutmine

Rahandusministeerium Riigikantselei Sotsiaalministeerium 29.12.2023 nr 1-4/23/5342-7 Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027 “ muutmine Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmise eelnõu. Palume tagasisidet neljateistkümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Teadmiseks: Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed ning Päästeamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Riigi Tugiteenuste Keskus Romario Siimer, 605 3690 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  Kliimaministri määruse „Kliimaministri 14. augusti 2023. a määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Eelnõukohase määrusega muudetakse kaugküttega liitumisel toetatavaid tegevusi, toetatavate piirkondade määratlust ja lisatakse olemasoleva kütteseadme foto nõue. Lisaks muudetakse vooru pikkust ning luuakse reeglid taotluste ülevaatamise järjekorrast. Sellega panustavad toetatavad tegevused muuhulgas võrdsete võimaluste edendamisse, kuna plaanime suunata toetused eelisjärjekorras elamute omanikele, kelle sissetulekud on madalamad ja kes ei ole vana kütteseadet välja vahetanud just majanduslikel põhjustel. Muudatused aitavad paremini toetusmeetme eesmärki täita ja rohke toetuse taotlejatega taotlusvooru korraldada. Määruse eelnõu on ette valmistanud Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Romario Siimer (tel 605 3690, [email protected]), sama osakonna juhataja Heidi Koger (tel 626 2976, [email protected]), finantsosakonna struktuuritoetuste nõunik Eerika Purgel (tel 626 0709, [email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eraisikute toetuste teenuseomanik Kersti Saar (tel 5878 9679, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (tel 626 2948, [email protected]) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse peajurist Ingrid Ajangu (tel 667 4142 [email protected]). Keeletoimetaja oli õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 17 punktist. Punktiga 1 muudetakse § 3 lõiget 3, lisades määruse puutumuse võrdsete võimalustega. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 17, millega muudetakse toetuse andmise eelistuskriteeriumeid ning seatakse taotlused pingeritta taotleja eelmise kalendriaasta maksustatava tulu alusel väiksemast suuremani. Samuti täiendatakse toetuse andmise eesmärki. Toetatavad tegevused panustavad võrdsete võimaluste edendamisse, suunates toetused eelisjärjekorras elamute omanikele, kelle sissetulekud on madalamad ja kes vana kütteseadet ei ole välja vahetanud just majanduslikel põhjustel. Majandusliku toimetuleku raskusi kogevad rohkem just vanemaealised, muust rahvusest elanikud ja üksikvanemad. Punktiga 2 lisatakse § 5 lõike 3 punkti 5 lõppu viide kaugküttevõrguga liitumisele. Muudatuse eesmärk on kaugküttevõrguga liitumise puhul lisada toetatavate tegevuste hulka radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamine koos paigaldamisega. Muudatus on vajalik, kuna mõni elamu asub kaugküttevõrgu lähedal, kuid soojuskandjata ning selle taristuta ei ole võimalik kaugküttega liituda. Muudatusega soovime, et rohkem elamuid liituks kaugküttevõrguga. Punktiga 3 lisatakse § 5 lõike 3 punkti 6 lõppu viide kaugküttevõrguga liitumisele. Muudatuse eesmärk on kaugküttevõrguga liitumise puhul lisada toetatavate tegevuste hulka põrandakütte soetamine ja paigaldamine. Muudatus on tähtis, kuna mõni elamu asub kaugküttevõrgu lähedal, kuid ilma põrandakütte soetamise ja paigaldamise ning selleks vajaliku taristuta ei ole võimalik kaugküttega liituda. Muudatusega soovime, et rohkem elamuid liituks kaugküttevõrguga. Punktiga 4 muudetakse § 6 lõiget 4. Muudatuse eesmärk on täpsustada, et kaugküttevõrguga liitumisel on sama projekti raames toetatav ka radiaatorite, sealhulgas torustiku ja armatuuri soetamine koos paigaldamisega, ning põrandakütte soetamine ja paigaldamine. Lisaks muudetakse viide § 8 lõikele 3, sest kehtivas määruses viidatakse valele lõikele. Punktiga 5 muudetakse § 6 lõiget 20. Täpsustatud lõike eesmärk on anda selge indikatsioon, et enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist ei või töödega, sealhulgas olemasoleva kütteseadme lammutamistöödega, alustada. Tööde all mõeldakse selle määruse alusel toetatavaid töid. Punktiga 6 muudetakse § 7 lõiget 1. Muudatus on vajalik, kuna võib tekkida olukord, kus taotlejad viivad projekti ellu enne, kui rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse, ja võib selguda, et taotlust ei rahastatagi. Selguse ja hilisemate vaidluste vältimiseks algab abikõlblikkuse periood taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäeval. Punktiga 7 täiendatakse § 8 lõikega 1. Lisatud lõike eesmärk on toetatavate piirkondade täpsem määratlemine taotlemisel. Näiteks Pärnu linnas saab toetust taotleda, kui asutakse Pärnu linna kui asustusüksuse piiride sees, mitte Pärnu linna kui omavalitsusüksuse piirides. Sama kehtib ka teiste suuremate asustusüksuste puhul, kus asustusüksuse ja omavalitsusüksuse piirid ei kattu. Punktiga 8 täiendatakse § 8 lõikega 5. Lisatud lõike eesmärk on sätestada, et toetuse maksimaalset summat, s.o 10 000 eurot elamu kohta, kohaldatakse kaksikelamu või kahe korteriga elamu puhul sektsioonile või korterile juhul, kui sektsioonil või korteril on autonoomne küttesüsteem. Punktiga 9 täiendatakse § 11 lõiget 2 punktiga 51 . Toetuse taotlusega koos esitatavate andmete ja dokumentide loetelu täiendatakse nõudega, et esitada tuleb ka foto olemasolevast kütteseadmest. Eeltoodu võimaldab paremini tagada toetatava projekti elluviimisega seotud asjaolude kontrolli, sh kujundada seisukohta taotluses kajastatud projekti, millele toetust taotletakse, elluviimise suutlikkuse kohta. Punktiga 10 täiendatakse § 11 lõiget 3 punktiga 5. Täiendus on seotud toetuse määruses sätestatud toetuse eraldamise tingimuste täpsustamisega. Rakendusüksus järjestab taotlused, mille puhul on taotleja ja taotluse vormilistele nõuetele vastavus kinnitatud, asjakohasesse pingeritta, kontrollib nende valikukriteeriumitele vastavust ning seejärel rahuldab taotlused alates madalaima sissetulekuga omaniku esitatud taotlusest kõrgeima sissetulekuga omaniku esitatud taotluseni kuni eelarvevahendite ammendumiseni. Seda asjaolu arvestades on vaja asjakohast dokumenti, mis võimaldab sissetulekuid kontrollida. Maksu- ja Tolliameti väljastatav maksuandmete tõend sisaldab tulu tuludeklaratsiooni alusel; tööandja(te) deklareeritud väljamakseid tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni (edaspidi TSD) alusel; töövõimetus-, töötuskindlustus- ja koondamishüvitisi, pensione, tööandjate sissemakseid III pensionisambasse, kogumispensioni väljamakseid TSD alusel; töötamise registrisse tehtud kandeid; dividende ja omakapitalist tehtud väljamakseid; ettevõtluskonto andmeid ja võlasummat nende kuude kohta, mil isikul on kuu esimese kuupäeva seisuga olnud maksuvõlg alates 100 eurost. Kui toetuse taotluses kajastatud elamul on rohkem kui üks omanik, tuleb taotlusega koos esitada kõigi omanike maksuandmete tõendid. Viimases lauses nimetatud juhul leiab rakendusüksus ühe elamu, millel on mitu omanikku, omanike sissetulekute aritmeetilise keskmise ning võtab nimetatud summa aluseks toetuse taotluse positsioneerimisel taotluste pingereas. Punktiga 11 muudetakse § 12 lõiget 1. Muudatus on vajalik, kuna annab rakendusasutusele paindlikkuse kinnitada taotlusvoorud toetatavate tegevuste kaupa. Punktiga 12 tunnistatakse § 12 lõike 2 teine lause kehtetuks. Muudatus on vajalik, kuna taotlusvoor on lahti kindlast kuupäevast kindla kuupäevani ning seega kaob vajadus taotlusvooru eraldi peatada toetuse eelarve mahu ületamisel. Punktiga 13 muudetakse § 13 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on toetust anda tähtajaliste taotlusvoorude kaudu varasema pideva vooru asemel. Punktiga 14 täiendatakse § 13 lõikega 4. Kui e-toetuse keskkonnas puudub võimalus tagada taotlusvooru jätkumine kahe tööpäeva jooksul tõrke ilmnemisest arvates, on rakendusüksusel õigus võtta ajutiselt kasutusele muu viis, mis tagab toetuse taotluste objektiivse ja läbipaistva vastuvõtmise ja menetlemise. Eelmises lauses nimetatud juhul sisestab rakendusüksus toetuse taotlused, asjakohase teabe ja dokumendid, mis esitati e-toetuse süsteemi väliselt, e-toetuse süsteemi mõistliku aja jooksul pärast tõrke kõrvaldamist. Punktiga 15 tunnistatakse § 14 lõige 4 kehtetuks, kuna taotlusi ei vaadata läbi nende esitamise järjekorras, vaid nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustest koostatakse pärast taotluste esitamise tähtpäeva kriteeriumite alusel pingerida. Punktiga 16 muudetakse § 14 lõiget 10. Kõik taotlused läbivad vastavushindamise, mistõttu muudetakse toimingute tähtaega toetuse taotluse menetlemiseks 30-lt päevalt 60 tööpäevani. Rakendusüksus võib tähtaega põhjendatud juhul pikendada. Punktiga 17 muudetakse § 15 lõiget 4. Vastavaks tunnistatud taotluste esitajatelt küsib rakendusüksus taotleja või taotlejate eelmise kalendriaasta maksustatava tulu tõendamiseks Maksu- ja Tolliameti maksuandmete tõendit. Maksuandmete alusel reastab rakendusüksus taotlused pingeritta taotlejate maksustatava tulu aritmeetilise keskmise alusel väiksemast suuremani. Rakendusüksus rahuldab taotlused eeltoodud pingerea alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Sama maksustatava tulu korral eelistatakse piirkonda, mille õhusaaste on suurem. Kui elamud on sama õhusaastega piirkonnas, eelistatakse suurema köetava pinnaga elamut. Väiksema sissetulekuga taotlejaid eelistatakse, kuna eeldame, et sõltuvalt majanduslikust olukorrast jääksid selliste elamute kütteseadmed uuendamata. Suurema sissetulekuga kodanikud saavad tõenäolisemalt elamu küttesüsteemi vahetamisega hakkama ilma toetuseta. Teise kriteeriumi puhul lähtume suurema õhusaastega piirkonnast. Suurema õhusaastega piirkonnad on järjestatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsi „Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamine“ järgi. Kui esimesed kaks kriteeriumit jäävad viiki, saab eelise suurema köetava pinnaga elamu, kuna tõenäoliselt on sellistel elamutel suurem energiavajadus ja sõltuvalt sellest ka suurem negatiivne mõju välisõhu kvaliteedile. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava ELi õigusega. Määruse eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. 4. Määruse mõju Määruse muudatusel on sotsiaalne mõju, sest esmajärjekorras hakatakse toetama väiksema sissetulekuga isikuid. Muudetakse ka vooru lahtiolekut, kehtestades perioodi, mille jooksul saab taotlusi esitada. Selline korraldus annab taotlejatele vabaduse esitada taotlus talle sobival ajal. Esimeses voorus toetatakse ahjude uuendamist ning kaugküttega liitumist, mis parandab julgeolekut, sest elektrikatkestuse korral on alternatiivsed energiaallikad tähtsad. Määruse muudatus mõjutab positiivselt ka majandust, sest pädevad pottsepad saavad tööd juurde. Määruse muudatusel ei ole otsest mõju regionaalarengule, riigiasutustele ja omavalitsustele. Positiivne mõju on elu- ja looduskeskkonnale, sest paraneb välisõhu kvaliteet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, rakendamiseks vajalikud kulud ja rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei too kaasa lisakulutusi ega -tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse järgmiste asutustega: Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Riigikantselei, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Euroopa Komisjon ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmed ning Päästeamet, Eesti Linnade ja Valdade Liit ja Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu edastatakse arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava juhtkomisjonile.  EELNÕU KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn …………………..nr ……………. Kliimaministri 14.08.2023 määruse nr 47 „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Kliimaministri 14.08.2023 määruses nr 47 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Lõikes 2 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmisele ja sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud regionaalset arengut, võrdseid võimalusi ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel jälgitakse järgmiste „Eesti 2035“ näitajatega: „elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „keskkonnatrendide indeks“.“; 2) paragrahvi 5 lõike 3 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „paigaldamisel“ lauseosaga „või kaugküttevõrguga liitumise korral“; 3) paragrahvi 5 lõike 3 punkti 6 täiendatakse pärast sõna „paigaldamisel“ lauseosaga „või kaugküttevõrguga liitumise korral“; 4) paragrahvi 6 lõiget 4 täiendatakse pärast sõnu „ning liitumistasud“ lauseosaga „§ 8 lõikes 3 sätestatu ja taotluse rahuldamise otsuses kehtestatu kohaselt ning § 5 lõike 3 punktides 5 ja 6 sätestatud kulud“; 5) paragrahvi 6 lõige 20 sõnastatakse järgmiselt: „(20) Töödega ei või alustada enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist.“; 6) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi alguseks loetakse taotluse rahuldamise otsuse tegemise kuupäev ja periood lõpeb 12 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates, kuid mitte hiljem kui 31.12.2029.“; 7) paragrahvi 8 lõiget 1 täiendatakse esimese lause järel järgmise lausega: „Toetuse jagamisel võetakse aluseks asustusüksuse, mitte omavalitsusüksuse piir.“; 8) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Lõikes 4 nimetatud toetuse maksimaalset suurust kohaldatakse kaksikelamu või kahe korteriga elamu puhul sektsioonile või korterile, kui sektsioonil või korteril on autonoomne küttesüsteem.“; 9) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51 ) foto olemasolevast kütteseadmest;“; 10) paragrahvi 11 lõiget 3 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses: „5) elamu omaniku või elamu omanike maksuandmete tõend Maksu- ja Tolliameti ettenähtud vormil, millelt nähtub taotluse esitamisele eelneva kalendriaasta maksustatav tulu.“; 11) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „eelarve“ sõnadega „toetatavate tegevuste kaupa“; 12) paragrahvi 12 lõike 2 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 13) paragrahvi 13 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Toetust antakse tähtajaliste taotlusvoorude kaudu.“; 14) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, mis ei võimalda taotlusi esitada, ning tõrget ei kõrvaldata kahe tööpäeva jooksul tõrke ilmnemisest arvates, on rakendusüksusel õigus võtta tõrke kõrvaldamiseni kasutusele muu viis taotluste objektiivseks ja läbipaistvaks vastuvõtmiseks ja menetlemiseks, teavitades sellest oma kodulehel. E-toetuste süsteemi väliselt esitatud taotlused sisestab rakendusüksus e-toetuste keskkonda pärast tõrke kõrvaldamist.“; 15) paragrahvi 14 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 16) paragrahvi 14 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „ (10) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud toimingute tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib rakendusüksus põhjendatud juhtudel pikendada.“; 17) paragrahvi 15 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vastavaks tunnistatud taotlused reastab rakendusüksus pingeritta taotleja eelmise kalendriaasta maksustatava tulu või kaasomandi korral elamu omanike sissetulekute aritmeetilise keskmise alusel väiksemast suuremani. Rakendusüksus rahuldab taotlused eeltoodud pingerea alusel kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Sama maksustatava tulu korral eelistatakse piirkonda, mille õhusaaste on suurem Eesti Keskkonnauuringute Keskuse analüüsi „Kohtkütte piirkondade ja kütteseadmete kaardistamine“ järgi. Kui elamud on sama õhusaastega piirkonnas, eelistatakse suurema köetava pinnaga elamut.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Minister Keit Kasemets Kantsler