Kiri

MINISTRI KÄSKKIRI 27.12.2023 nr 1.1-2/23/367 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+„ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi meetme Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks (lisa 1). 2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Kutseõppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+““. 3. Määran Haridus- ja Noorteameti käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 4. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2023. a. 5. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+„ elluviimiseks“ Sekkumise „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ elluviimiseks toetuse andmine Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumise „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine (PRÕM+)“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2. Sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi “Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „(e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu” saavutamisele. 1.3. Sekkumisega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga Hõivatute osakaal eri- ja kutsealase haridusega 20–34 a inimeste hulgas (%). 1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ näitajatega “Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25-64a) osakaal“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“ Toetatavates tegevustes järgitakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivaid valikukriteeriume ja –metoodikat 1.5. Mõisted 1  Õppeasutus on käesoleva käskkirja kohaselt kutse- või kõrghariduse tasemel tasemeõpet pakkuv haridusasutus, st kutseõppeasutus, rakenduskõrgkool ja ülikool. Õppur on käesoleva käskkirja kohaselt kõrghariduse 1. ja 2. astme üliõpilane ja kutseõppe tasemeõppe õpilane. Töökohapõhine õpe kutsehariduses on tasemeõppe õppevorm, mille puhul õpe ettevõttes või asutuses moodustab vähemalt 2/3 õppekava mahust. Töökohapõhine õpe kõrghariduses (edaspidi tööstusmagistrantuur) on tasemeõppe õppevorm magistriõppes, mille raames korraldatakse üliõpilastele praktilist õpet asutuse või ettevõtte reaalses töökeskkonnas õppekava õpiväljundite saavutamiseks, ning ettevõttes või asutuses toimuv õpe moodustab vähemalt 30% õppe mahust. 1.6. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on, et kutse- ja kõrgharidusõpe vastab ühiskonna vajadustele, sh 1.6.1. kutse- ja kõrgkoolides toimuva töökohapõhise õppe ja praktika arendamine ning laiendamine lähtub ühiskonna ja töömaailma vajadustest; 1.6.2. kutsemeistrivõistluste arendustegevused ja läbiviimine toetavad kutseõppe tasemeõpet, et paremini vastata töömaailma ootustele; 1.6.3. kutsehariduse kvaliteedihindamise kriteeriumite ja metoodika ajakohastamine ja tõhus rakendamine toetab kvaliteedikultuuri edendamist kutseõppeasutustes, mis tagab muuhulgas kutsehariduse vastavuse erinevate huvigruppide (sh tööandjate ja õppijate) vajadustele. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1.6. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmisi tegevusi: 2.1. Praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendamine kutse- ja kõrgkoolides Tegevuse raames rahastatakse praktika ja töökohapõhise õppe rakendamisega seotud arendustegevusi, nõustatakse õppeasutusi, korraldatakse koolitusi ja seminare ning populariseeritakse praktilist õpet ühiskonnas. Arendustegevuste raames töötatakse välja interaktiivne koolitus ettevõttepoolsetele praktikajuhendajate. Loodud koolitus- ja digiõppematerjal tehakse tasuta kättesaadavaks kõigile õppeasutustele. Väljatöötatud koolituse kasutuselevõtuks korraldatakse infopäevi ja koolitusi. Töötatakse välja töökohapõhise õppe korraldusmudelid riigile olulistes valdkondades ja väljatöötamisel arvestatakse mh noorte ja hariduslikke erivajadustega õppijate sihtrühma eripäradega. Valmivaid korraldusmudeleid rakendatakse tegevuse 2.2 raames. Kutsehariduse tasemel töötatakse välja ja piloteeritakse praktikaettevõteteks sobivuse hindamise ühtsed põhimõtted ja kriteeriumid. Kutse- ja kõrgkoolide toetamiseks praktika- ja töökohapõhise õppe pakkumisel korraldatakse kooli meeskondadele kovisioone ja nõustamisi. Praktika ja töökohapõhise õppe kvaliteedi tõstmiseks õppeasutustes ning ettevõtetes korraldatakse koolitusi ja võrgustike seminare 2 praktika ja töökohapõhise õppe koordinaatoritele, koolide õppetegevuse eest vastutavatele töötajatele, erialaliitude ja ettevõtete esindajatele. Korraldatakse teavitustegevusi praktika ja töökohapõhise õppe populariseerimiseks ühiskonnas. 2.2. Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine kutse- ja kõrghariduses Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada võimalusi kutse- ja kõrghariduse tasemel töökohapõhiseks õppeks ja piloteerida töökohapõhise õppe rakendusmudeleid kutse- ja kõrgkoolides. Rahastatakse 3000 täiendava õppekoha loomist. Täiendavad õppekohad luuakse riiklikult prioriteetsetes ja majanduse kasvuvaldkondades vastavalt tööandjate vajadustele ja valmisolekule. Samuti katsetatakse tegevuse 2.1 raames loodud töökohapõhise õppe korraldusmudeleid. Vähemalt 30% õppekohtadest on planeeritud erialase kvalifikatsioonita kuni 26-aastastele noortele. Töökohapõhise õppe rakendamisel kutseõppes lähtutakse haridus- ja teadusministri 20.12.2013. a määrusest nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“. Õpe toimub Eesti hariduse infosüsteemis (EHIS) registreeritud tasemeõppe õppekavadel. Kutse- ja kõrgkoolidel on võimalus koostöös tööandjatega esitada kaks korda aastas Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanek töökohapõhise õppe õppekohtade loomiseks. Õppekohad kinnitab haridus- ja teadusministri moodustatud1 riikliku täienduskoolituse tellimuse komisjon. Kõikide õppesse vastuvõetud õppurite andmed kantakse EHISesse. Kutseõppeasutustes loodavaid täiendavaid õppekohti rahastatakse ühikuhinna alusel (Lisa 2). PRÕM+st ei rahastata töökohapõhise õppe õppekohti Õiglase ülemineku fondist rahastatavatel õppekavadel ega tööstusmagistrantuuri õppekohti IT Akadeemia ja Inseneriakadeemia raames toetust saavatel õppekavadel. 2.3. Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine Tegevuse kutsemeistrivõistluste arendus ja võistluste korraldamine eesmärgiks on tõsta kutsemeistrivõistluste läbiviimise kvaliteeti, võistlejate soorituse taset, võistlejate ja võistlusalade arvu. Tegevust viiakse ellu kutsemeistrivõistluste arengukavast 2022–2035 lähtuvalt. Tegevuse raames töötatakse välja koolisiseste kutsevõistluste formaadid, mis toetavad õppurite osalemist kooli- ja Eesti sisestel kutsemeistrivõistlustel. Kaasajastatakse üle-eestilise kutsemeistrivõistluste "Noor Meister" formaati ja põhimõtteid ning selle alusel korraldatakse kutsemeistrivõistlusi „Noor Meister“, mis toimuvad kas oskuste festivali, üksikvõistluse või TV-võistluste formaadis. Võistlusi korraldab elluviija koostöös kutseõppeasutuste, erialaliitude ja tööandjatega. Ettevõtjate, erialaliitude, toetajate jt huvitatud osapoolte kaasamiseks töötatakse välja ja rakendatakse partnerlussuhete põhimõtteid. 1 Haridus- ja teadusministri määrus “Riikliku täienduskoolituse tellimise komisjoni moodustamine” https://dok.hm.ee/et/document.html?id=69cacfe9-c241-4977-ad6f-65c25d43c5e6 3 Kutsemeistrivõistlustega seotud kutseõpetajatele, juhendajatele, ekspertidele, võistlejatele, ettevõtete töötajatele jt võistlustega seotud isikutele korraldatakse infopäevi, koolitusi ja seminare. Viiakse läbi siseriiklike kutsemeistrivõistluste turundustegevusi. Toimub kutsemeistrivõistluste ühtse brändi ja selle veebilehe "WorldSkills Estonia" arendamine ja uuendamine. Tegevuse kutsehariduse populariseerimine eesmärk on toetada ja võimendada kutseõppeasutuste kommunikatsioonitegevusi. Selleks korraldatakse kutseõppeasutuste kommunikatsiooniga seotud töötajatele võrgustiku seminare ning koolitusi. Elluviija koordineerib iga-aastase Euroopa kutseoskuste nädala Eesti üritusi ning koostöös kutseõpet pakkuvate õppeasutustega korraldab üle-Eestilist üritust „Oskuste öö“. Kutseõppe märgatavuse parandamiseks hallatakse ja arendatakse kutsehariduse veebikanaleid. Kutsehariduse populariseerimise eesmärgil tehakse koostööd erialaliitude, tööandjate jt TATi väliste partneritega. 2.4. Kutseõppe kvaliteedi hindamine Viiakse läbi kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õppekavarühmade kvaliteedi hindamisi, monitooritakse ja analüüsitakse nende mõju ning töötatakse analüüsi tulemusi, senist hindamiskogemust ning erinevate huvipoolte ootusi arvestades välja uus kutseõppe kvaliteedi hindamise mudel. Kutseõppe kvaliteedi hindamisel koolitatakse ja toetatakse kutseõppeasutusi enesehindamise läbiviimisel vastavalt kehtestatud hindamiskriteeriumitele, koolitatakse ning toetatakse hindamiseksperte kvaliteedihindamise läbiviimisel ning kutsehariduse hindamisnõukogu hindamisotsuste asjakohasuse ja koherentsuse tagamisel. Kutseõppe kvaliteedihindamise tulemused – hindamisaruanded ja hindamisnõukogu poolt vastu võetud hindamisotsused – ning analüüsid tehakse kättesaadavaks kõigile osapooltele. Analüüsitakse senise kutseõppe kvaliteedihindamise mudeli toimimist ja tehakse muudatusettepanekud selle muutmiseks ning uue mudeli loomiseks. Lähtuvalt analüüsi tulemusest uuendatakse kvaliteedihindamise kontseptsiooni ja piloteeritakse uuendatud mudelit. Piloodi käigus kogutakse osapoolte tagasisidet ja tulemusi analüüsitakse ning vajadusel täiendatakse kvaliteedimudelit. Kutseõpet pakkuvatele õppeasutustele pakutakse kvaliteedikultuuri edendamiseks koolitusi ja seminare, kaasates sealhulgas väliseksperte. Tagamaks rahvusvahelise parima praktika arvestamine kvaliteedihindamise mudeli uuendamisel ja kvaliteedikultuuri levitamisel, osaletakse Euroopa Komisjoni kureeritava Euroopa kutseõppe kvaliteedi tagamise võrgustiku EQAVET töös, sh EL liikmesriikide kutseharidussüsteemides kvaliteeditagamise lähenemisviiside vastastikuse hindamise (peer review) protsessis ja teistes rahvusvahelistes koostööalgatustes ning siseriiklikes võrgustikes. Korraldatakse õppereise teistesse riikidesse. 2.5. Horisontaalsed tegevused Horisontaalsete tegevuste all käsitletakse toetatavate tegevuste korraldamise juhtimist, sh eelarve ja tegevuskava koostamist, partneritega koostöö ja tegevuste koordineerimist, töörühmade töö korraldamist, aruannete koondamist, tulemuste analüüsi, eelarve täitmise 4 jälgimist ja väljamaksetaotluste koostamist ning esitamist. Samuti analüüsitakse kavandatud tegevuste tulemuslikkust ning valdkonnas toimuvaid muutusi. Kõik tegevused on üle-eestilised, nende tulemusi saavad kasutada õppeasutused, tööandjad ja indiviidid kõikjal Eestis. Tegevused ei hõlma lõppsaajale toetuse vahendamist ning nende puhul pole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabiga. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Sihtrühmadele suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.2 nõuetele2 ja tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes. Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse3 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid4. Koolituste, seminaride jms õpiürituste läbiviimisel järgitakse ligipääsetavuse ja mitmekesisuse soovitusi5 ja arvestatakse keskkonna hoidlikke põhimõtteid6 3. Tulemused 3.1. Toetuse andmise tulemusena on kutse- ja kõrgharidusõpe paremas vastavuses ühiskonna ootustega, sh 3.1.1. Õppeasutused on toetatud praktika ja töökohapõhise õppe protsesside parendamisel. 3.1.2. Erialaliidud on kaasatud praktika ja töökohapõhise õppe arendustegevustesse. 3.1.3. Loodud on täiendavad töökohapõhise õppe õppekohad kutse- ja kõrgkoolides. 3.1.4. Järjepidevalt töökohapõhise õppe pakkumisse kaasatud tööandjate arv on kasvutrendis. 3.1.5. Suureneb võistlejate arv siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel. 3.1.6. Võistlejate punktisumma siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel on kasvutrendis. 3.1.7. Kutsehariduse kvaliteedihindamise mudeli toimivust on analüüsitud, mudelit on uuendatud, hindamised on läbiviidud ning hindamistulemused on huvipooltele, sh õppeasutustele ja poliitikakujundajatele juhtimisotsuste vastuvõtmiseks ja arendustegevuste kavandamiseks kättesaadavad. 3.2. punktis 2 nimetatud tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad: 2 WCAG 2.2 nõuded https://www.w3.org/TR/WCAG22/ 3 Sooline võrdõiguslikkus Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4 Võrdne kohtlemine Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 6 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend https://kliimaministeerium.ee/media/9111/download 5 Näitaja liik Näitaja nimetus ja mõõtühik Algtase Vahesihttase Sihttase Selgitav teave 2022 2024 2029 Meetmete Tulemusnäitaja Töökohapõhises õppes osalejad, kes 69% Ei kohaldu 75% Kutsehariduses töökohapõhise õppe nimekirja said tegevuse lõppedes kvalifikatsiooni (2020) ja kõrghariduses tööstus- näitajad (%) magistrantuuri lõpetanute osakaal kõigist sisseastunutest. Andmete aluseks on Eesti hariduse infosüsteem. Väljundnäitaja Töökohapõhises õppes osalejate arv 0 800 3000 Loetakse kutsehariduses töökoha- (osaluskord) põhises õppevormis ja kõrghariduses tööstusmagistrantuuris õppivaid õppureid osaluskordade arvestuses. Andmed kogutakse kõigi osalejate kohta õpingute alguses ja esitatakse kumulatiivselt iga aasta lõpus. Andmete aluseks on Eesti hariduse infosüsteem TAT Näitaja Praktika ja töökohapõhise õppe 0 70% 80% Loetakse tegevusse 2.1 kaasatud spetsiifilise tegevusele 2.1 ühistesse arendustegevustesse kaasatud õppeasutusi. Arvutatakse osakaaluna d näitajad õppeasutuste osakaal (% aastas) kõigist kutse- ja kõrgkoolidest. Allikas: elluviija aruanded. 6 Näitaja Praktika ja töökohapõhise õppe 0 8 20 Loetakse programmi perioodil tegevusele 2.1 võrgustikesse ja arendustegevustesse tegevusse 2.1 kaasatud erialaliite. kaasatud erialaliidud (arv programmi Allikas: elluviija aruanded. perioodil) Näitaja Töökohapõhise õppe pakkumisse 0 30 50 Loetakse tegevuse 2.2 raames tegevusele 2.2 kaasatud tööandjad (arv aastas) töökohapõhist õpet pakkuvaid unikaalseid ettevõtteid ja asutusi aastases arvestuses. Allikas: elluviija aruanded. Näitaja Kutsemeistrivõistlustel osalenud 0 220 250 Loetakse aasta jooksul tegevusele 2.3 õppurid (arv aastas) kutsemeistrivõistlustel osalenud võistlejaid. Allikas: elluviija aruanded. Näitaja Erialade arv, kus viiakse läbi 0 23 25 Loetakse kokku aasta jooksul tegevusele 2.3 kutsemeistrivõistlusi (arv aastas). toimunud erinevate kutsemeistrivõistluste erinevate erialade arv. Allikas: elluviija aruanded. Näitaja Läbi viidud kutseõppe 0 26 116 Loetakse kutseõppe tegevusele 2.4 kvaliteedihindamised (kumulatiivne kvaliteedihindamise tulemusel vastu arv) 7 võetud hindamisotsuseid. Allikas: elluviija aruanded. 8 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus 4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partnerid 5.1. Punktis 2 toodud tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka elluviija). 5.2. Punktis 2.2 toodud tegevuste partneriteks on kõik kutse- ja kõrgkoolid, mis omavad õppe läbiviimise õigust7. 6. Sihtrühm 6.1. Kutse- ja kõrgkoolid; 6.2. Kutse- ja kõrgkoolide töötajad; 6.3. Kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes õppijad; 6.4. Ettevõtted ja nende töötajad; 6.5. Erialaliidud ja nende töötajad; 6.6. Kutseõppe kvaliteedi hindamisega seotud spetsialistid, eksperdid ja ametnikud. 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood 7.1. Tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.5 abikõlblikkuse periood on 01.09.2023 kuni 30.09.2029 7.2. Tegevuse 2.3 abikõlblikkuse periood on 01.06.2023 kuni 30.09.2029 7.3. Tegevuse 2.4 abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 30.09.2029 7 01.11.2023 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kutseõppeasutused: Eesti Merekool, Heino. Elleri Muusikakool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Hiiumaa Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Järvamaa Kutsehariduskeskus, Kehtna Kutsehariduskeskus, Kuressaare Ametikool, Luua Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Räpina Aianduskool, Tallinna Muusika ja Balletikool, Tallinna Ehituskool, Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Majanduskool, Tallinna Muusika ja Balletikool, Tallinna Polütehnikum, Tallinna Tööstushariduskeskus, Tartu Kunstikool, Viljandi Kutseõppekeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus, Tallinna Kopli Ametikool, Tartu Rakenduslik Kolledž, Eesti Esimene Erakosmeetikakool, Juuksurite Erakool "Maridel", Eesti Massaaži- ja teraapiakool, Pärnu Saksa Tehnoloogiakool. 7 01.09.2023 seisuga omavad õppe läbiviimise õigust järgmised kõrgkoolid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Estonian Business School, EELK Usuteaduse Instituut, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia, Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Tervishoiu Kõrgkool. 9 8. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 37 366 700 eurot, mida rahastatakse järgnevalt: Euroopa Sotsiaalfondist 26 156 690 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 11 210 010 eurot (30% kogumaksumusest). Toetuse määr on 100%. Tegevuste eelarve Toetatav tegevus Summa 2.1 Praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendamine kutse- ja 1 730 200 kõrgkoolides 2.2 Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine kutse- ja 28 474 700 kõrghariduses 2.3 Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine 4 159 800 2.4 Kutseõppe kvaliteedi hindamine 2 500 000 2.5 Horisontaalsed projektijuhtimise kulud 502 000 Eelarve kokku 37 366 700 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused “ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised punktides 2.1, 2.3, 2.4 ja 2.5 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2. kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6; 9.2.3. analüüside kavandamise, läbiviimise ja avalikustamise kulud, 9.2.4. tegevustes 2.1, 2.3 ja 2.4 juhendite, õppevara, koolitusmaterjalide, sh digiõppematerjalide, videote ja veebipõhiste juhendmaterjalide koostamise, tootmise, tõlkimise, toimetamise, kujundamise, avalikustamise, levitamis- ja kirjastamiskulud; õiguste omandamise kulud, trükiste kirjutus- ja kirjeldustõlke kulud; viipekeeletõlke kulud; videote ja veebipõhiste materjalidele subtiitrite lisamise kulud; 9.2.5. Eestis ja välisriigis toimuvate koolituste, seminaride, konverentside korraldamise ja osalemise kulu, sh välisriigi koolitaja või eksperdi sõidu- ja majutuskulud Eestisse ja tagasi sõitmiseks Eestis toimuval koolitusel või seminaril osalemiseks; ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas ning kirjalikus ja suulises kommunikatsioonis neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue); 10  9.2.6. digilahenduste ja digikeskkondade, sh tehniliste konsultatsioonide ja analüüside kulu, veebikursuste ja veebilehtede loomise, arendamise, haldamise, majutuse, töös hoidmise ja hooldusega seotud kulu; sh hankelepingu alusel tekkivad muud vajalikud kulud; 9.2.7. tegevustega 2.1, 2.3 ja 2.4 kaasnevad välislähetuste kulud; 9.2.8. kutsemeistrivõistluste (sh üksikvõistlused, oskuste festivalid ja TV saade) ettevalmistamise, korralduse, läbiviimise, levitamise ja teavitus kulud; 9.2.9. kutseõppe kvaliteedihindamise ettevalmistamise, läbiviimise ja tagasisidestamise ja avalikustamise kulud; 9.2.10. tegevuse 2.3 kutsemeistrivõistlustel osaleva võistleja ja juhendaja sõidu- ja majutuskulud; 9.2.11. teavitus- ja populariseerimistegevuste ja – ürituste kulu; 9.2.12. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 sätestatud kohustuste täitmisega. 9.3. Punktis 2.2 kutseõppe tasemeõppe kulud ühikuhinna alusel vastavalt lisale 2; 9.4. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 loetletud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 9.4.1. ruumide remont ja/või kaasajastamine, hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki, inventari ost; 9.4.2. ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel; 9.4.3. Projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu-ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26. 10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 ning ühikuhindade alusel vastavalt § 28 lõikele 1. 10.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 11. Elluviija ja partnerite kohustused 11.1. Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Lisaks on elluviija kohustatud: 11.1.1. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 1. detsembriks; 11  11.1.2. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 11.1.3. esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 11.1.4. ellu viima tegevusi vastavalt kokku lepitud tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 11.1.5. esitama rakendusasutuse nõudmisel tegevuse eelarve, eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite lõikes; 11.1.6. esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule. 11.2. Partner peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15 ja § 11 nimetatud kohustusi. 11.3. Riigihanke korraldamisel järgitakse riigihangete seadust, kui elluviija või partner on hankija riigihangete seaduse tähenduses. 12. Aruandlus 12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu selles kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust punktis 1.3 nimetatud Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele, „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 13. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus 13.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja 12  siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 13.2. Punktis 13.1. toodud kohustused rakenduvad järgmistele punktis 2 nimetatud tegevustele, mille käigus tuleb koguda osalejate andmeid järgmiste sihtrühmade kohta: 13.2.1. tegevuste 2.1, 2.3 ja 2.4 raames 32 akadeemilist kontakttundi ületavatel koolitustel osalejad; 13.2.2. tegevuse 2.2 raames kõik töökohapõhises õppes õppijad. 13.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 14. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14.1. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 15. Vaiete lahendamine 15.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 15.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 15.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 13  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+„ elluviimiseks“ Kutseõppe õppekulude standardiseeritud ühikuhinnad ja nende alusel toetuse maksmise põhimõtted toetatavas tegevuses „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+ “ Sissejuhatus Standardiseeritud ühikuhinnad (edaspidi ühikuhinnad) on kehtestatud Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusega 2023/1676 (7. juuli 2023), mis täiendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/1060 artikli 94 lõiget 4 ja artikli 95 lõiget 4. Ühikuhindade suurused ja nende väljamaksmise põhimõtted 1. Mõisted 1.1. ISCED (International Standard Classification of Education Fields of Education and Training) on rahvusvaheline standard hariduse liigitamiseks. 1.2. Kutsehariduse tasemeõppe õppekava on hariduse andmisel aluseks olev dokument, mis määrab õppesisu, mahu ja õppekorralduslikud alused. Kutsehariduse tasemeõppe õppekavad kehtivad kindlale kvalifikatsiooniraamistiku tasemele (edaspidi õppetase) ja on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS). 1.3. Tasemeõppe õppekoht on õpilasele loodud võimalus omandada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid. 1.4. Õppeaasta on õppetöö ühik, kus ühe õppeaasta õppetöö maht on 60 Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP) ja õpilase jaoks on õppeaastas vähemalt 40 nädalat õppetööd ja vähemalt kaheksa nädalat vaheaega. Kutseõppes võib õpe alata aastaringselt. 1.5. Nominaalne õppeaeg on ajavahemik õpilase õppeasutusse vastuvõtmisest kuni õppekavaga kehtestatud õppe kestuse lõpuni. Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata õpilase akadeemilist puhkust. Ühikuhinna rakendamine 2. Toetuse andmise aluseks on Riikliku täienduskoolituse komisjoni protokolliline otsus tasemeõppe koolituskohtade loomiseks ESFi tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ raames. Komisjoni otsuses on minimaalselt välja toodud õppeasutus, õppekava nimetus, õppetase, õppe maht, õppekohtade arv. 3. Ühikuhind lähtub õppekava õppetasemest vastavalt tabelile 1. 1 (3) Tabel 1: Formaalhariduse õppetasemete vastavus lähtuvalt ISCED standardist, Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1676, Eesti kutseharidusstandardist ja tasemeõppe õppija õppekulu ühel aastal (ühikuhind). ISCED 1tase Haridustase2 Õppekava õppetase lähtuvalt Ühikuhind komisjoni kutseharidusstandardist 3 eurodes delegeeritud määruses 25 – Lower secondary 431 Kolmanda taseme kutseõpe 5773 põhihariduse education - tasemel õpe vocational ED25 (Põhihariduse ülemine aste – kutseõpe ED25) 35 – Upper secondary 442 Neljanda taseme 5678 keskhariduse education - kutseõppe esmaõpe tasemel õpe vocational ED35 443 Neljanda taseme (Keskharidus – kutseõppe jätkuõpe kutseõpe ED35) 441 Neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe) 45 – Post-secondary non 452 Viienda taseme 6276 keskhariduse tertiary education - kutseõppe esmaõpe järgne õpe, vocational ED45 453 Viienda taseme mitte (Kutseõpe kutseõppe jätkuõpe kõrgharidus keskhariduse baasil – kutseõpe ED45) 4. Ühikuhind sisaldab järgmisi õppe läbiviimisega seotud kulusid sh: 4.1. õpetajate, juhendajate ja tugipersonali palga- ning lähetuskulu, mis on otseselt seotud õppetöö läbiviimise ja juhendamisega, sh praktika külastamised; 4.2. koolihoonete, sh õpperuumide ülalpidamisega seotud kulud; 4.3. õppetööks kooli poolt pakutavad vajalikud õppematerjalid, õpikud; 4.4. praktika ja töökohapõhine õpe töökohal; 4.5. õppetöö korraldamise juhtimis- ja halduskulud; 4.6. õppereiside ja õppekäikude kulu; 4.7. koolilõuna kulu; 4.8. sisseastumise ja lõpetamisega seotud kulud (sh kutseeksami kulu). 1 International Standard Classification of Education Fields of Education and Training http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced- 2011http://uis.unesco.org/sites/default/files/documents/international-standard-classification-of-education-isced- 2011-en.pdfen.pdf 2 Commission Delegated Regulation (EU) 2023/1676 of 7 July 2023 supplementing Regulation (EU) 2021/1060 of the European Parliament and of the Council regarding the definition of unit costs, lump sums and flat rates and financing not linked to costs for reimbursement of expenditure by the Commission to Member States EUR- Lex - 32023R1676 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 3 Kutseharidusstandard https://www.riigiteataja.ee/akt/128082013013?leiaKehtiv 2 (3) 5. Ühikuks on tasemeõppe õppekohal täisajaga (vähemalt 60 EKAPi) õppija kulu ühel õppeaastal. 6. Kui õppija õppekava järgne õppetöö maht õppeaastal on vähem kui 60 EKAPi, hüvitatakse õppekohal õppija kulud proportsionaalselt õppekava tegeliku mahuga vastaval õppeaastal. 7. Tasemeõppe õppekoha kulud ühel õppeaastal õppetöö mahuga vähemalt 60 EKAPi hüvitatakse järgnevalt: 7.1. tõendatult õppekohal õppima asumisel õppeaasta alguses ehk õppija nimekirja arvamisel või õppimisel õppeaasta algul 50% õppeaasta hinnast; 7.2. tõendatult õppekohal õppimisel õppeaasta 6-ndal kuul 30% õppeaasta hinnast; 7.3. tõendatult õppekohal õppimisel õppeaasta viimasel kuul 20% õppeaasta hinnast. 8. Punkti 6 kohaldumisel õppel kestusega vähem kui üks õppeaasta või alla 60 EKAPi õppeaastal: 8.1. tõendatult õppekohal, õppimisel õppeaasta algul või õppija nimekirja arvamisel 50% õppeaasta proportsionaalsest ühikuhinnast; 8.2. tõendatult õppekohal, õppimise viimasel kuul 50% proportsionaalsest ühikuhinnast. 9. Ühiku tekkimist tõendatakse: 9.1. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetest perioodiliselt koostatava aruandega, mis kajastab infot rahastamisallikaga „ESF PRÕM+“ õppekava, selle kestuse, õppekohtadel õppijate õppesse arvamise, õppes olemise ja katkestamiste kohta. 9.2. direktori käskkiri õpilaskandidaatide kooli õpilaste nimekirja kandmiseks. 10. Toetuse suurus arvutatakse korrutades tõendatud tegelik õppekohtadel õppijate arv, õppetaseme ühikuhind (tabel 1) vastavalt punkti 7 või 8 tingimustele, täpsusastmega kaks komakohta. 11. Toetuse väljamaksmine toimub nominaalse õppeaja jooksul. 3 (3) Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+““ eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2, ”Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumise „Tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamine PRÕM+“ (edaspidi PRÕM+) rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Tegevuse rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi „(e) - muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika valdkonna peaekspert Karin Ruul (tel 735 4099; [email protected]), kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher (tel 735 0263; [email protected]), kutsehariduse ja oskuste poliitika valdkonna nõunik Rita Kask ([email protected]), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]) ja eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna finantsala peaekspert Tiina Kõllamaa (tel 735 0163, [email protected]). Toetuse andmise eesmärk on viia kutse- ja kõrgharidusõpe paremasse vastavusse ühiskonna vajadustega. 1.1 Tegevuse taust Kiiresti muutuv ühiskond ja uuenev tööturg, sh uued valdkonnad ja erialad ning uued töövormid nõuavad seniste oskuste ümberkujundamist. Inimeselt eeldab see valmisolekut karjääripööreteks ja pidevat õppimist – ümberõpet ja enesetäiendamist – kogu elukaare jooksul, haridussüsteemilt suutlikkust kiiresti reageerida muutuvale oskuste vajadusele. Hariduses omandavad üha suurema kaalu paindlikud ja praktilised täiendusõppe võimalused ja töökohapõhised õppevormid. Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 1 on toodud kitsaskohtadena, et tasemeõpe ei vasta piisavalt ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Stiimulid ja tingimused haridusasutuste ja töömaailma koostööks ei ole piisavad, mh ei kasutata ära töökohapõhise õppe potentsiaali. Tegevuse raames on planeeritud muuta tasemeõpe kutse- ja kõrghariduses tööturu arenguvajadustele vastavamaks. 1 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, https://www.hm.ee/media/1488/download Praktika ja töökohapõhine õpe PRÕM+ käsitleb praktikat ja töökohapõhist õpet haridustasemete üleselt tasemeõppena, kuid erinevatel haridustasemetel on tegevused reguleeritud erinevalt. Kutse- ja kõrgharidust reguleerivates õigusaktides on praktika ja töökohapõhine õpe reguleeritud järgmiselt: • Kutseõppeasutuse seadus reguleerib praktikat järgmiselt: praktika on õppekava osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid. Praktika korraldamine on reguleeritud haridus- ja teadusministri 12. septembri 2013. a määrusega nr 32 „Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord“, mis täpsustab definitsiooni: praktika on kutseõppe tasemeõppe osa, mille ajal õpilane täidab töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate õpieesmärkidega töö- ja õppeülesandeid. Praktika sooritamise käigus kinnistab õpilane teoreetilisi teadmisi ja täiendab praktilisi oskusi ning kujundab hoiakuid. • Töökohapõhine õpe kutsehariduses on määratletud haridus- ja teadusministri 20. detsembri 2013. a määruses nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“: Töökohapõhine õpe on kutseõppe tasemeõppe õppevorm, mille puhul praktika ettevõttes või asutuses (edaspidi praktikakoht) moodustab vähemalt kaks kolmandikku õppekava mahust. Töökohapõhine õpe toimub praktikakohas ja koolis nii kontaktõppe kui iseseisva tööna. Praktikakohas omandab õpilane õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid praktikakohapoolseid tööülesandeid täites. Praktikast üle jäävas mahus toimub õpe koolis ning sel ajal ei täida õpilane praktikakohapoolseid tööülesandeid. • Kõrgharidusstandard sätestab praktika järgmiselt: praktika on õpiväljundite saavutamiseks korraldatav sihipärane tegevus, mis on suunatud õpitud teadmiste ja oskuste rakendamisele töökeskkonnas õppeasutuse määratud vormis ning juhendaja juhendamisel. Bakalaureuse- ja magistriõppes nähakse ette praktika, mis on vajalik õpiväljundite saavutamiseks ja mille maht määratakse õppekavas. Rakenduskõrgharidusõppes moodustab praktika õppekavas määratud õppe mahust vähemalt 15 protsenti. • Kõrghariduses ei ole riiklikult õppevormidele, sh töökohapõhisele õppevormile, kriteeriume kehtestatud. Õppevormide valik ja tingimused kehtestatakse kõrgkoolide õppekorralduseeskirjades, mille kinnitamise pädevus on kõrgkoolide nõukogudel. Perioodil 2015-2023 läbi viidud Euroopa Sotsiaalfondi projekti PRÕM raames töötati välja töökohapõhise õppe põhimõtted kõrghariduses ning piloteeriti kolmes kõrgkoolis töökohapõhise õppevormi rakendamist. Pilootprojekti raames oli kokku lepitud, et õpe töökohal peab moodustama vähemalt 50%, muus osas olid põhimõtted samad, mis kutseõppe tasemel. Tulenevalt pilootprojekti tagasisidest, et kõrgharidustasemel on keeruline töökohal mitmeid õpiväljundeid omandada, on PRÕM+ raames määratud töökohal toimuva õppe osakaaluks vähemalt 30% . Töökohapõhist õpet eristab praktikast praktilise õppe suur maht, õpilasele makstakse tasu vastavalt tema panusele, enamasti on õppijal ettevõttega tööleping ning ettevõttel on suurem vastutus õppe läbiviimisel ja õpitulemuste saavutamise tagamisel. Töökohapõhine õpe on ametlik termin ja kõnekeeles kasutatakse sünonüüme õpipoisiõpe ja profiõpe, inglise või saksa keelest tõlkimisel kasutatakse ka terminit duaalõpe. Viimase kuue aastaga on töökohapõhises õppevormis õppijate osakaal tõusnud 2,7% (2015. a.) kuni 9% (2021. a.) 2022. aasta 10. novembri seisuga õppis töökohapõhises õppes 1369 õppijat, kelle keskmine vanus oli 41 aastat. Tööandjate teadlikkus töökohapõhisest õppest on kasvanud, kuid enamasti nähakse töökohapõhist õpet võimalusena juba olemasolevate töötajate (kellel puudub tasemeharidus või kvalifikatsioon) koolitamiseks. PRÕM+ fookuses on noored õppijad või inimesed, kes soovivad vahetada eriala, st siseneda uude sektorisse. Suurimad praktika ja töökohapõhise õppega seotud kitsaskohad on lähtuvalt Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (edaspidi HAKA) kutse- ja kõrghariduse kvaliteedihindamiste ESF 2014- 2020 PRÕM2 analüüsidest ning OSKA raportitest järgmised: • praktika ja töökohapõhise õppe läbiviimise kvaliteet ettevõtetes on ebaühtlane (nt pole võimalik omandada praktikalepingus sätestatud õpiväljundeid, puuduvad pädevad juhendajad, info ei liigu ettevõtte siseselt, rollijaotus on hägune/reguleerimata jne); • praktika ja töökohapõhise õppega kaasneb ettevõttele palju bürokraatiat; • ettevõtetel puuduvad ressursid (aeg, raha, teadmised) õppija ja ettevõttepoolse juhendaja toetamiseks; • ettevõtted ei taju oma vastutust õppe ja juhendamise kvaliteedi eest töökohapõhises õppes; • kooli ja ettevõtte vahel on vähe sisulist suhtlust; – koolil on piiratud ressursid (aeg, raha, inimesed); • koolipoolne juhendaja (kutseõpetaja/õppejõud) ei jõua ettevõttesse praktika eel ega ajal; • praktika ja töökohapõhise õppe protsess koolis pole tervikuna läbimõeldud (ei hinnata õpiväljundite omandamise võimalikkust praktikakohal, töökohapoolse juhendaja juhendamispädevuste arendamine on juhuslikku laadi, osapooltelt saadav tagasiside, selle analüüs ja edasiste tegevuste kavandamine pole süsteemne jne); • praktika korraldus koolides on jäik ja ei arvesta ettevõtete vajadusi; • õppijal puudub ülevaade nõuetele vastavatest praktikaettevõtetest. Sageli on praktikakoha valik juhuslik või tutvuste põhine (mugavusvalik); • õpe kõrgkoolides on liialt akadeemiline ja tööturule siirduja pole piisavalt kokku puutunud reaaleluliste tööülesannetega. Haridusvaldkonna arengukavas 3 on seatud eesmärgiks, et õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Hariduses omandavad üha suurema kaalu paindlikud ja praktilised täiendusõppevõimalused ja töökohapõhised õppevormid. Samuti on seatud sihiks, et õppeasutuste ja tööandjate koostöö on sisukas ja avatud; tehakse koostööd karjääri- ja ettevõtlusõppe rakendamiseks kogu põhi- ja keskhariduses; laienevad töökohapõhise õppe ja praktika võimalused. Selleks tuleks jätkata töökohapõhise õppe ja praktikasüsteemi arendamist (kvaliteet, õpirändevõimaluste avardamine, populariseerimine) ja laiendamist ühiskonna ja töömaailma vajadustest lähtudes. Euroopa nõukogu soovituses4 on antud suunis, et kõikide tasemete kutsehariduse õppekavad sisaldavad töökohapõhise õppe komponente, mida laiendatakse ka jätkuõppele; õpipoisiõppe skeeme arendatakse edasi, et laiendada noortegarantii pakkumisi ning neid skeeme täiendatakse asjakohase toetuse ja asjakohaste meetmetega õpipoisiõppe pakkumise stabiliseerimiseks ning väike-ettevõtete spetsiifiliste probleemide lahendamiseks. Et luua töökohapõhise õppe võimalusi erinevates majandussektorites, võiks tööandjatele pakkuda ergutavaid meetmeid vastavalt siseriiklikule kontekstile. Tööandjate manifestis 20225 on öeldud, et kutseoskuste omandamine on oluline ja seetõttu peab kutseharidus olema atraktiivne valik noortele ning vastama tööandjate vajadustele. Samuti teevad tööandjad ettepaneku ettevõtjatele ja töötajatele, et parandada konkurentsivõimet ja toimepidevust muutuste rohkes majanduskeskkonnas: „pakkuge oma ettevõtetes töökohapõhist 2 Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA, https://oska.kutsekoda.ee/ 3 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, https://www.hm.ee/media/1488/download 4 Nõukogu soovitus, 24. november 2020, jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta 2020/C 417/01, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32020H1202%2801%29 5 Tööandjate manifest 2022, https://employers.ee/manifest/ õpet ja praktika läbimise võimalusi. See aitab leida tulevikuks parimaid töötajaid ja tugevdada sidet haridussüsteemiga. Hinnake kutsetunnistust ja uute oskuste omandamist“. PRÕM+ tegevused toetavad kutse- ja kõrgkoolide ühiseid praktika ja töökohapõhise õppe arendustegevusi ning kutse- ja kõrgkoolides luuakse täiendavaid töökohapõhise õppe õppekohad. Kutseõppe kvaliteet Kutsehariduse peaülesanne on kvaliteetse kutseõppe pakkumine erinevatele sihtrühmadele, võimaldades inimestel muutuvates tingimustes tööturul toime tulla. Kutseõppe kvaliteedi hindamise eesmärk on toetada õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendada kutsehariduse usaldusväärsust ning kooskõla arengute ja vajadustega sektorites. Kutseõppe kvaliteedi hindamine võimaldab koolil ja kooli pidajal ning koostööpartneritel saada tagasisidet õppeprotsessi kvaliteedi kohta ja soovitusi selle arendamiseks ning kasutada sõltumatu välishindamise tulemusi kooli strateegilises juhtimises; informeerida huvigruppe (õppijad, töömaailm, riik, ühiskond laiemalt) kutseõppe vastavusest siseriiklike nõuete, arengukavaliste eesmärkide, töömaailma vajaduste ja õppijate ootustega. Kvaliteedi tagamiseks kutseõppes on möödunud dekaadide vältel loodud kvaliteedi tagamise süsteem, mis tugineb ühelt poolt kutseõpet pakkuvate õppeasutuste sisehindamisele ning teisalt sõltumatule välishindamisele ning on kooskõlas Euroopa kutsehariduse kvaliteedi tagamise võrdlusraamistiku suunistega (joonis 1). Sõltumatut kvaliteedi välishindamist ja kutseharidussüsteemi tasandi arendustegevusi korraldab Haridus- ja Noorteameti koosseisus iseseisvaid ülesandeid HAKA . Huvirühmade (õpilased, õpetajad, koolijuhid, tööandjad, kooli pidajad jne) tagasisidest ja vajadustest ning HAKA analüüsidest lähtuvalt võetakse suund kvaliteedi tagamise mudeli uuendamisele selliselt, et kvaliteedihindamine annaks senise üksnes õppekavarühmapõhise lähenemise asemel ka terviklikuma vaate kutseõppeasutustes toimuva õppe kvaliteedi kohta. Senise mudeli üle vaatamist toetab ka kõrghariduse kvaliteeditagamise pikaajaline kogemus institutsionaalsest hindamisest. ESF projekti “Kutsehariduse kvaliteedi hindamine ja kindlustamine“ rakendamise perioodil 2015-2022 on HAKA 30.06.2022 seisuga viinud läbi kokku 294 kutseõppeasutuste ja kutseõpet pakkuvate rakenduskõrgkoolide õppekavarühmade ekspertiisi ja kvaliteedi hindamist, mis toetavad õppe kvaliteedi järjepidevat parendamist, kutsehariduspoliitika kujundamist ning kutseõppeasutuste juhtimist. Joonis 1: kvaliteeditsükkel kutsehariduses 2019. a kutseõppeasutuse seaduse muudatustega määrati kindlaks uued põhimõtted õppe läbiviimise õiguse andmisel ja kvaliteedi hindamisel. Kvaliteedihindamine on kujundav hindamine, mille eesmärk on toetada õppimiskeskse koolikultuuri arengut ning suurendada kutsehariduse usaldusväärsust. Kvaliteedihindamise senine kehtiv mudel keskendub õppe kvaliteedi hindamisele õppekavarühmapõhiselt Õppekavarühmades, kus koolil oli 2019. aasta 31. augustiks akrediteering kuueks aastaks, sai kool selles õppekavarühmas tähtajatu õppe läbiviimise õiguse ning regulaarne kvaliteedihindamine toimub üks kord kuue aasta jooksul. Selle käigus hinnatakse õppekasvatustöö toimivust ja jätkusuutlikkust, muu hulgas õppekavaarenduse, õppimise ja õpetamise, eestvedamise ja juhtimise ning ressursside kasutamise toimivust ja jätkusuutlikkust. Õppekavarühmades, milles koolil oli 2019. aasta 31. augustiks kehtiv õppe läbiviimise õigus kolmeks aastaks, tehti õppe läbiviimise õiguse korduv ekspertiis. Kokku on tähtajalise õppe õigusega õppekavarühmadest tähtajatu õppe läbiviimise õiguse saanud 14 kooli õppekavarühma, kolm kooli õppekavarühma on saanud esimesel korduval ekspertiisil tähtajalise õppeõiguse (tuleb läbida teine korduv ekspertiis), õppe õigust ei saadud ühel juhul. Lähtuvalt Euroopa Nõukogu soovitusest jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse 6 kohta (20) kasutatakse Euroopa kvaliteeditagamise võrdlusraamistikku (EQAVET) nii kutseõppe esma- kui ka jätkuõppe riiklikes kvaliteedi tagamise süsteemides. See hõlmab nii avaliku kui ka erasektori pakutavat kutseharidust kõigis õppevormides (nii kooli- kui ka töökohapõhises õppes ) ja kõiki õpinguid (digitaalne, kontakt- või kombineeritud õpe) ning seda toetavad kutsehariduse kvaliteedi tagamise näidiskirjeldused ja ühised võrdlusnäitajad, mida kasutatakse nii süsteemi kui ka kooli tasandil riikliku konteksti kohaselt. Soovitusest lähtuvalt koondab HAKA kõiki riigi ja piirkondliku tasandi asjaomaseid sidusrühmi, et viia ellu algatusi EQAVETi raamistiku rakendamiseks ja edasiarendamiseks, toetada enesehindamist kui tulemuslikku kvaliteedi tagamise vahendit, mis võimaldab mõõta edukust ja teha kindlaks parendusvaldkonnad, osaleda aktiivselt kutsehariduse kvaliteedi tagamise Euroopa võrgustikus, osaleda kvaliteedi tagamise vastastikuses hindamises ELitasandil, et muuta kvaliteedi tagamise korraldus läbipaistvamaks ja järjepidevamaks ning suurendada usaldust liikmesriikide vahel. 6 Nõukogu soovitus, 24. november 2020, jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta 2020/C 417/01, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32020H1202%2801%29 Kutsemeistrivõistlused (koolisisesed, siseriiklikud ja rahvusvahelised) Kutsemeistrivõistlusi viiakse täna läbi erinevates formaatides Eesti-siseste võistlustena „Noor Meister“. Siseriiklike võistluste parimatest parimad saavad võimaluse osaleda rahvusvahelistel võistlustel WorldSkills7 ja EuroSkills. Siseriiklikel võistlustel on võistlusalade ja võistlejate arv kahanenud - 2011 aastal korraldati võistlusi 27 erialal, kokku oli 561 võistlejat, samas 2022. aastal 23 erialal, kokku 215 võistlejat. Alates 2007. aastast on rahvusvahelistel võistlustel osaletud 15 korral 165 võistlejaga. Võidetud on 18 medalit, lisaks 35 meisterlikkuse medalit (võistlejad, kes saavad võistlustel vähemalt 700 punkt). Kutsemeistrivõistlused annavad hea võimaluse võrrelda erinevate koolide kutseõppurite taset, tööandjatel saada ülevaade kutseõppes õppivate õpilaste oskustest. Samuti on kutsemeistrivõistlused üks võimalus tutvustada üldhariduskoolide õpilastele, lastevanematele ja tööandjatele kutseõppe võimalusi. Võimalusel kutsemeistrivõistlustel on osalejate hulgas esindatud nii naised või mehed, kes omandavad eriala nn sooliselt mittetraditsioonilisel erialal, siis on sellel positiivne mõju antud erialal vähem esindatud sugupoole huvi äratamisele antud eriala omandamise vastu ja aitab kaasa soolise segregatsiooni vähendamisele kutseõppes. Lähtuvalt kutsemeistrivõistluste arengukavast on Eestis olemas kutsemeistrivõistluste traditsioon ja baasteadmised võistluste korraldusest. Rahvusvahelistel võistlustel osaletakse järjepidevalt ning aeg-ajalt jõutakse heade tulemusteni (medal, meisterlikkuse medal). Välja on kujunenud kitsas, aga lojaalne võistluste toetajate ring. ESF 2014-2020 tegevuse PRÕMi raames tehtud analüüsi tulemusena on selgunud kutsemeistrivõistlustega seotud kitsaskohad: 1) Koolisisesed võistlused ei ole osa tavapärasest õppeprotsessist. 2) Siseriiklike kutsemeistrivõistluste võistlus- ja hindamisjuhendite kvaliteet on erialati ebaühtlane. 3) Võistlejad ja juhendajad ei saa piisavalt tagasisidet soorituste kohta. 4) Võistlusel osalevate õpilaste (ja hilisemate rahvusvaheliste võistlejate) tase on langustrendis. 5) Juhendajate, kohtunike jt sihtgruppidega ei tehta võistluste kvaliteedi tõstmiseks järjepidevalt tööd. 6) Rahvusvaheliste võistluste teadmised ja kogemused ei jõua süsteemselt teiste õpetajateni. 7) Rahvusvahelistele võistlustele on raske leida motiveeritud võistlejaid ja eksperte. 8) Kutsemeistrivõistlused ei oma piisavat rolli kutsehariduse populariseerimisel. Lähtuvalt Euroopa Nõukogu soovitusest jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse8 kohta: (33) Edendades Euroopa kutseharidussüsteeme rahvusvahelises kontekstis selliselt, et neid tunnustatakse kui kutseõppijate ülemaailmset võrdlusalust, sealhulgas toetades kutseharidussüsteemide rahvusvahelistumist ka ELi kandidaatriikide ja Euroopa naabruses asuvate riikidega koostöös Euroopa Koolitusfondiga; samuti edendades kutsevõistlusi ja teavituskampaaniaid, et muuta kutseharidus atraktiivsemaks ja mainekamaks, ning pakkudes kasutajasõbralikku juurdepääsu teabele kutsehariduse ning sellega seotud karjäärivõimaluste kohta, tuginedes Europassi võimalustele ja neid edasi arendades. 7 WorldSkills https://worldskills.org/ 8 Nõukogu soovitus, 24. november 2020, jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja toimetulekut toetava kutsehariduse kohta 2020/C 417/01, https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32020H1202%2801%29 PRÕM+ keskendub riigisisestele kutsemeistrivõistlustele ja rahvusvahelistel võistlustel osalevate ekspertide ja võistlejate ettevalmistusse. Lisaks korraldatakse meetmes „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ avatud taotlusvoor, mis on suunatud kutse- ja kõrgkoolide koostöö süvendamisele ettevõtetega. Kuigi praktika ja/või töökohapõhine õpe on ettevõtte ja õppeasutuse vahelise koostöö kõige levinum vorm, siis on märkimisväärne, et tegelikku kokkupuudet kooli ja tööandja vahel ei pruugi olla ning ainsaks ühenduseks nende vahel jääb õppur. Selleks, et iga õppeasutus saaks tegeleda oma spetsiifiliste probleemidega, katsetada uusi praktikavorme, käivitada koostööprojekte, kaasata olulisi partnereid, töötada välja vajalikud uuendused, arendada oma õppejõude ja praktikabaaside juhendajaid valdkonna eripärast tulenevalt toimub selle tegevuse rahastamine avatud taotlusvooru kaudu. Töökohapõhise õppe seisukohast on oluline soodustada kutseõppeasutuste koostööd piirkonna/valdkonna ettevõtjatega uute partnerite leidmiseks, koostöövõrgustike loomist, ettevõtete hindamist, töökohapõhise õppe läbiviimisega seotud korralduslike küsimuste lahendamist, tagada koolidele parem arusaam ettevõtte toimimisest, ettevõtetele õppetöö korraldamisest, koostöös potentsiaalsete õpipoiste väljaselgitamist ja õppesse toomist. Avatud taotlusvooru tingimused on kavas välja töötada 2024. aasta II kvartalis ja voor kuulutatakse välja 2024. aasta III kvartalis. Avatud taotlemisel toetuse andmise tingimused kehtestatakse haridus- ja teadusministri määrusega. Planeeritava avatud taotlusvooru eelarve on 4 000 000 eurot 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Käskkirja lisa, millega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, koosneb 15 punktist. Punktis 1 kirjeldatakse toetuse andmise tingimuste reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki ja oodatavaid tulemusi ning mõisteid. Käesolev käskkiri reguleerib toetuse andmise tingimusi Haridus- ja noorteprogrammi tegevusele „Õppe seostamine tööturu vajadustega“, mis on üks osa reformipakettidest pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimiseks ja haridusvaldkonna arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks. Toetatav tegevus seostub strateegias "Eesti 2035" viidatud järgmiste arenguvajadustega: rahvastik, ühiskond ja võimalused, õppimisvõimalused, ettevõtluskeskkond (AV1, AV3, AV4 ja AV5). Tegevused panustavad Eesti 2035 strateegilise sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamisse. Ühtlasi panustavad tegevused horisontaalsetesse põhimõtetesse ning on seega kaudselt seotud Eesti 2035 näitajatega „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“; „soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ja „ligipääsetavuse näitaja“ ning „eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal“. Tegevused toetavad Eesti Haridusvaldkonna arengukava 2021 – 2035 strateegilise eesmärgi „Õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele” saavutamist. Eesti 2035 eesmärkide elluviimist toetavas haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035 nähakse ette, et tehakse vajalikke tegevusi tööturu vajadustest lähtuvate oskuste omandamiseks ning paremaks sidustamiseks haridusega. Toetatavates tegevustes järgitakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud tegevuste üldiseid valikukriteeriume ja –metoodikat. Tegevuste kavandamisel analüüsiti tegevuste puutumust ja mõju seoses horisontaalsete põhimõtete kriteeriumitega (seletuskirja punktis 6). Toetuse andmise eesmärk on viia ellu haridusvaldkonna arengukavas ette nähtud tegevusi ning viia tasemeõpe kutse- ja kõrgkoolides paremasse vastavusse tööandjate ootustega. Mõistete valikul ja kirjeldusel on lähtutud mõiste uudsusest ja selle kasutamisest ja toetuse andmise tingimustest. Defineerimisel on aluseks võetud valdkonna levinud ja tunnustatud tõlgendused ning dokumendid. Punktis 2 kirjeldatakse rahastatavad tegevused. Punktis 2.1 selgitatakse tegevuse „Praktika ja töökohapõhise õppe arendamine kutse- ja kõrgkoolides“ elluviimist. Tegevuse raames rahastatakse praktika ja töökohapõhise õppe rakendamisega seotud arendustegevusi, korraldatakse praktika ja töökohapõhise õppe korraldamisega seotud koolitusi ja seminare ning populariseeritakse praktikat ja töökohapõhist õpet (praktiline õpe) kutse- ja kõrghariduse tasemel. Selleks, et kutsehariduses muuta praktikaettevõtete hindamine läbipaistvamaks ja hoida kokku ressursse töötatakse välja ja piloteeritakse praktikaettevõtete sobivuse hindamise põhimõtted ja kriteeriumid. Haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud kutseõppe praktika määrus9 sätestab, et kooli ja ettevõtte esindajad ühiselt hindavad praktikakoha vastavust, st kas praktikandil on võimalik täita praktikale seatud õpieesmärke ja saavutada õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid. Sellest lähtuvalt võib ühte ettevõtet hinnata mitu kutseõppeasutust. Samuti on igal kutseõppeasutusel omad hindamiskriteeriumid. Selleks, et tagada hindamiskriteeriumite töökindlus piloteeritakse väljatöötatud põhimõtteid ja kriteeriume vähemalt kolmes erinevas õppevaldkonnas ja erinevate suurustega ettevõtetega. Piloteeritud põhimõtteid ja kriteeriume tutvustatakse kõikidele kutseõppeasutustele ja vajadusel korraldatakse kutseõppeasutustele koolitusi. Arendustegevuste raames töötatakse välja juhendmaterjale ja interaktiivne koolitus ettevõttepoolsetele praktikajuhendajate. Koolituse aluseks on olemasoleva 5. taseme kutseõpetaja kutsestandardi osakutse “Praktikajuhendaja ettevõttes, tase 5” kompetentsid. Koolituse läbinud praktikajuhendajal on võimalus minna taotlema kutset. Koolituse väljatöötamisse kaasatakse kutseandja (Tallinna Ülikool), õppeasutused, ettevõtted jm valdkonnaga seotud eksperdid. Väljatöötatud koolitust piloteeritakse erinevates valdkondades ja koolides. Loodud koolitus ja digiõppematerjal tehakse tasuta kättesaadavaks kõigile õppeasutustele ning koolidel on võimalus oma kooli või õppekavadega seonduvaid peatükke või materjale lisada või täiendada olemasolevat materjali. Väljatöötatud koolituse kasutuselevõtu toetamiseks korraldatakse infopäevi ja koolitusi. Samuti arendatakse töökohapõhist õpet kutse- ja kõrghariduses, sh töötatakse välja töökohapõhise õppe korraldusmudelid. Korraldusmudel töötatakse välja konkreetsele õppevaldkonnale ja sihtrühmale ning on seotud kindla tasemeõppe õppekavaga. Korraldusmudel hõlmab õppetööd ettevalmistavaid tegevusi (nt millal ja kuidas kool ja ettevõte/ettevõtted õppetööd planeerivad, millal õpet reklaamida, kuidas koostöös toimub õppijate vastuvõtt jne), õppetöö läbiviimise korraldust (nt sesoonsusega arvestamine, õppijate 9 Haridus- ja teadusministri määrus „Praktika korraldamise ning läbiviimise tingimused ja kord“ https://www.riigiteataja.ee/akt/113092013006 eripäradega arvestamine, õppetöö ühine korraldus, infovahetus, kes mida õpetab, millal õppija koolis ja millal ettevõttes jne) ning õppe hindamist (nt mis õpiväljundid hindab kool ja mis õpiväljundid ettevõte jne). Korraldusmudelid töötatakse välja riigile olulistes valdkondades, nt majanduse kasvuvaldkondades ja/või kus on nn „turutõrge“, st õppekavad on olemas, ent pole piisavalt õppijaid, et rahuldada tööturu vajadusi või noori ei kõneta antud õppekava. Lähtuvalt korraldusmudelist töötatakse välja ka tasemeõppe õppekava moodulite rakenduskava(d). Korraldusmudelite väljatöötamisel arvestatakse eelkõige noorte ja hariduslike erivajadustega (HEV) õppijate sihtrühma eripäradega ning võimalusel ka eri soost ja vanusest õppijatega. Korraldusmudeleid loovad meeskonnad, kuhu kuuluvad erialaliitude, ettevõtete ja koolide esindajad. Meeskondadel on võimalus kandideerida korraldusmudeli väljatöötamise projekti. Mudelid töötatakse välja teenusdisaini põhimõtteid kasutades. Meeskondadele pakutakse koolitust ning disainijuhti. Väljatöötamine hõlmab endas ka valminud korraldusmudeli valideerimist ühe projektivälise kooli ja ettevõtte poolt. Valmivaid korraldusmudeleid rakendatakse tegevuse 2.2 raames. Kutse- ja kõrgkoolide toetamiseks praktika- ja töökohapõhise õppe pakkumisel korraldatakse kovisioone ja nõustamisi. Kovisioon on meetod, mis sobib samasisulist tööd tegevatele meeskondadele erinevate tööalaste olukordade lahendamiseks. Lisaks konkreetsete töös ette tulevate situatsioonide lahendamisele loob kovisioon võimaluse nii individuaalseks kui ka ühiseks refleksiooniks, mis on õpetamisel oluline kvaliteedi tagamiseks. Vajadusel hangitakse nõustajad ja kovisiooni läbiviijad. Lisaks korraldatakse koolitusi ja võrgustike seminare praktika ja töökohapõhise õppe koordinaatoritele, õppetegevuse eest vastutavatele töötajatele ja erialaliitude ja ettevõtete esindajatele. Võrgustiku seminarid toimuvad vähemasti kaks korda aastas ning enamasti 2- päevastena. Koolituste ja seminaride kavandamisel arvestatakse Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri (edaspidi HAKA) kvaliteedihindamise hindamisaruannetes toodud praktikaga ja töökohapõhise õppe parendusvaldkondadest, hindamiskomisjonide soovitustest ja arenguvajadustest ning OSKA valdkondlikes uuringutes tehtud ettepanekutega või muudest valdkonda puudutavatest uuringutega Koolituste ja seminaride läbiviimisesse kaasatakse Eesti ja välismaiseid eksperte. Korraldatakse teavitustegevusi praktika ja töökohapõhise õppe populariseerimiseks ühiskonnas, sh üle-eestilisi kampaaniaid ja teavitustegevusi. Toetatavat tegevust viib ellu Haridus- ja Noorteameti innovatsiooni- ja koostööosakond. Tegevustesse kaasatakse õppeasutused, tööandjate ning erialaliitude esindajad. Elluviija lepib iga-aastased arendus- ja kommunikatsioonitegevused kokku Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Punktis 2.2 tuuakse välja toetatava tegevuse „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine kutse- ja kõrghariduses“ tegevused eesmärkide saavutamiseks. Täiendavate õppekohtade loomise eesmärk on suurendada kutseõppes töökohapõhises õppes ja kõrghariduses tööstusmagistrantuuris õppijate arvu ja katsetada erinevaid valdkonnapõhiseid töökohapõhise õppe korraldusmudeleid nii kutse- kui ka kõrgkoolides. Töökohapõhine õpe on kutse- ja kõrghariduse tasemeõppe õppevorm ning õpe toimub Eesti hariduse infosüsteemis (edaspidi EHIS) registreeritud õppekavadel. Õppe läbiviimisel kutseõppes lähtutakse haridus- ja teadusministri 20.12.2013 määrusest nr 39 „Töökohapõhise õppe rakendamise kord“. Töökohapõhist õpet viivad läbi kool ja ettevõte koostöös ning õpe võib alata aastaringselt (va kutsekeskhariduse õppekavad, mis algavad reeglina 1. septembril). Õppe pikkus varieerub kuuest kuust kuni nelja aastani. Täiendavaid töökohapõhiseid õppekohti luuakse lisaks kutseõppeasutuse seaduse 10 § 47 ja kõrgharidusseaduse11 § 41 alusel antud tegevustoetusest rahastatud õppekohtadele. Täiendavad töökohapõhise õppe õppekohad luuakse õppeasutustesse vastavalt tööandjate tegelikele vajadustele ja valmisolekule uute või olemasolevate töötajate kvalifikatsiooni tõstmiseks. Vähemalt 30% õppekohti luuakse õppuritele, kellel puudub varasem erialane kvalifikatsioon, st neil on põhi- või keskharidus, kuid nad pole varasemalt lõpetanud kutse- ega kõrghariduse tasemeõpet. Kutse- ja kõrgkoolidel on võimalus koostöös ettevõtetega esitada kaks korda aastas kindlaksmääratud tähtaegadeks Haridus- ja Teadusministeeriumile ettepanek töökohapõhise õppe õppekohtade loomiseks. Rakendusasutus koostöös elluviijaga tööta välja õppekohtade loomise ettepanekute vormid ja määrab kindlaks ettepanekute esitamise tähtajad. Täiendavad õppekohad kinnitab Haridus- ja Teadusministeeriumi (rakendusasutus) juures tegutsev haridus- ja teadusministri poolt moodustatud 12 riikliku täienduskoolituse tellimuse komisjon (RKT komisjon), kuhu kuuluvad tööandjate, erialaliitude, teiste ministeeriumite ja riigiasutuste esindajad. Komisjon lähtub otsuste tegemisel OSKA raportitest, Töötukassa tööjõuvajaduste prognoosist ja teistest asjakohastest analüüsidest. RTK komisjon otsused protokollitakse ning haridus- ja teadusministeerium edastab protokolli elluviijale, kes sõlmib selle alusel partneritega partnerluslepingud. Kutseõppeasutus võtab täiendavatele õppekohtadele õppurid õppima direktori käskkirja alusel. Lähtuvalt kutseõppeasutuste seadusest ja kõrgharidusseadusest tuleb tasemeõppe õppijate andmed kanda EHISe õppijate registrisse. Topeltrahastuse vältimiseks on PRÕM+st rahastatavatel õppekohtadel õppivad õppurid EHISes eristatavad rahastamisallika alusel. Ühel õppijal saab olla ainult üks rahastusallikas. Täiendavaid õppekohti kutsehariduse tasemel finantseeritakse Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2023/1676 (7. juuli 2023) (edaspidi EK delegeeritud määrus) sätestatud riigipõhiste tasemeõppe ühikuhindade alusel. Käesoleva käskkirja lisas 2 tuuakse välja ühikuhindade suurused, olulisemad põhimõtted ja võrdlusena EK delegeeritud määruses kehtestatud kutsehariduse tasemeõppe tasemed Eesti kutsehariduse tasemetega ning väljamaksmise alused lähtuvalt EK delegeeritud määrusest. Täiendava õppekoha loomise aluseks kutse- või kõrgkoolis on RKT komisjoni protokoll ja väljamaksmise aluseks on direktori/rektori käskkiri (üli)õpilaskandidaatide kooli (üli)õpilaste nimekirja kandmiseks või kõrgkooli vastav otsus üliõpilase töökohapõhisesse õppevormi määramise kohta ja EHISe väljavõte (õppevorm: töökohapõhine õpe ja rahastusallikas: ESF programm PRÕM+). Tegevuse raames rahastatakse õppe läbiviimist valdkonnapõhiste töökohapõhise õppe korraldusmudelite alusel. Õppele esitatavad nõuded ja rahastus on samadel alustel kui täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade rahastus. Korraldusmudelid töötatakse välja tegevuse 2.1 raames. 10 Kutseõppeasutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/102072013001?leiaKehtiv 11 Kõrgharidusseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019012?leiaKehtiv 12 Haridus- ja teadusministri määrus “Riikliku täienduskoolituse tellimise komisjoni moodustamine” https://dok.hm.ee/et/document.html?id=69cacfe9-c241-4977-ad6f-65c25d43c5e6 Kõrghariduse tasemel käivitub tegevus alates 2024/2025. õppeaastast. Kuna EK delegeeritud määruse kõrghariduse tasemeõppe ühikuhind on tunduvalt väiksem võrreldes kutseõppe tasemeõppe ühikuhinnaga ning see ei võimalda kvaliteetset kõrgharidusõpet pakkuda, siis 2024. aasta I poolaastal töötatakse välja siseriiklik kõrghariduse tasemeõppe ühikuhind. Tegevust viivad partneritena ellu kutse- ja kõrgkoolid. Punktis 2.3 selgitatakse tegevuse „Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine“ elluviimise toetamist. Kutsemeistrivõistluste tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel lähtutakse kutsemeistrivõistluste arengukavast 2022-2035, mille on koostanud Harno ja kooskõlastanud kutsemeistrivõistluse nõukoda, kuhu kuuluvad ettevõtete, erialaliitude, koolide ja Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad. Nõukoja on kinnitanud Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul Harno peadirektor 15. mai 2021 a. käskkirjaga nr 1.1-1/21/99. Kutsemeistrivõistlused toimuvad kolmel tasemel: koolivõistlused, siseriiklikud võistlused ja rahvusvahelised võistlused. Käesoleva TATi raames rahastatakse tegevusi, mis on seotud kooli- ja siseriiklike kutsemeistrivõistlustega ning rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste ettevalmistavaid tegevusi. Kutsemeistrivõistluste tegevuste elluviimisel lähtutakse protsesside ja arendusprojektide kvaliteediringist (Joonis 1). JOONIS 1: protsesside ja arendusprojektide kvaliteediring Selleks, et paraneks võistlejate sooritus siseriiklikel ja rahvusvahelistel võistlustel ning kutsemeistrivõistlustel osaleks rohkem õppijaid, töötab elluviija koostöös kutseõppeasutustega välja koolisiseste kutsemeistrivõistluste põhimõtted ja formaadid. Igat valminud formaati katsetatakse esimeses etapis 2-3 kutseõppeasutuses, lähtuvalt katsetuse tulemusest formaate uuendatakse ning seejärel tutvustatakse kõikidele kutseõppeasutustele. Koolisiseste kutsemeistrivõistluste formaatide kasutusele võtuks korraldatakse infopäevi, seminare ja koolitusi. Selleks, et tagada siseriiklike kutsemeistrivõistluste kvaliteetsem korraldus ja koolide võrreldavus uuendatakse Eesti kutsemeistrivõistluste "Noor Meister" korraldamise põhimõtteid (alustades erialade valikust ja lõpetades tulemuste analüüsiga) ja dokumentatsiooni, mh uuendatakse võistluste erialade valiku põhimõtteid, võistlustel hindamise põhimõtteid, kaasajastatakse hindamisjuhendeid, uuendatakse ülesannete koostamise põhimõtteid, tulemuste analüüsi ja avalikustamise põhimõtted jm võistluste ettevalmistamise ja korraldamisega seotud dokumentatsiooni. Uuendatakse võistluste hindamissüsteemi, mille arendamisel lähtutakse väljatöötatud siseriiklike kutsemeistrivõistluste põhimõtetest ning rahvusvaheliste võistluste standarditest. Kutsemeistrivõistluste põhimõtted kooskõlastab kutsemeistrivõistluste nõukoda. Süstemaatilisemaks ettevõtjate, erialaliitude, toetajate jt huvitatud osapoolte kaasamiseks kutsemeistrivõistluste ettevalmistamisesse ja läbiviimisesse töötatakse välja partnerlussuhete põhimõtted ja rakendatakse neid. Ettevõtete esindajad võivad olla võistluste eksperdid/kohtunikud, samuti võib ettevõte pakkuda võistlustel tasuta kasutada oma tööriistasid või materjale, panna võistlejatele välja auhindu jne. Tegevuse raames korraldatakse iga aastaselt üle Eestilisi kutsemeistrivõistlusi „Noor Meister“, mis toimuvad kas oskuste festivali, üksikvõistluse või TV võistluste formaadis (joonis 2). Oskuste festivali ja TV võistluste raames võivad toimuda mitme eriala võistlused. Kutsemeistrivõistlused toimuvad üle Eesti erinevates kohtades (koolides, ettevõtetes, eraldi ülesehitatud ruumides jne). Kutsemeistrivõistluste erialade nimekirja ja ajakava koostab Harno ja kooskõlastab kutsemeistrivõistluste nõukoda. Võistluste nimekiri ja ajakava avalikustatakse WorldSkills Estonia kodulehel. Kutsemeistrivõistluste ettevalmistamisel (sh juhendid, ülesanded, võistluspaiga valik ja ülesehitamine, osalejate registreerimine, ekspertide koolitamine jne) ja läbiviimisel (sh võistluste läbiviimine, hindamise läbiviimine, ajakava jne) lähtutakse kokkulepitud põhimõtetest. JOONIS 2: kutsemeistrivõistluste formaadid Kutsemeistrivõistluste peakorraldaja on Harno, kes kaasab ettevalmistusse ja korraldamisesse kutseõppeasutusi ja erialaliitusid. Võistluste ja oskuste festivalide läbiviimiseks ning TV saatesarja tootmiseks ja edastamiseks korraldab Harno riigihanked. Tegevuse raames korraldatakse kutseõpetajatele, juhendajatele, ekspertidele, võistlejatele jne infopäevi, koolitusi ja seminare eesmärgiga tõsta kutsemeistrivõistluste võistlejate ja erialade arvu ja võistluste sisulist kvaliteeti. Selleks, et populariseerida kutsemeistrivõistlusi ja kutseõpet laiemalt viiakse läbi turundustegevusi. Kutsemeistrivõistluste turundustegevustesse kaasatakse edukaid kutsemeistrivõistluste osalejaid ja kutseõppes õppivaid avaliku elu tegelasi. Toimub kutsemeistrivõistluste ülese brändi ja veebilehe „WorldSkills Estonia“ arendamine ja uuendamine. „WorldSkills Estonia“ brändi alla on koondatud rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste info (sh ajakava, võistlejate tulemused) ja Eesti siseselt läbiviidud võistluste info (sh võistlusjuhendid, hindamisjuhendid ja tulemused), mida on võimalik kasutada kõikidel kutseõppeasutustel koolisiseste võistluste läbiviimisel. Analoogilised brändid on kasutusel kõikides WordSkills võistlustega liitunud riikides. Tegevuse raames korraldatakse kutseõppeasutuste kommunikatsiooniga seotud töötajatele iga- aastaseid võrgustiku seminare ning vastavalt vajadustele koolitusi. Seminaride ja koolituste eesmärk on toetada kutseõppeasutuste kommunikatsioonitegevusi ja õppida üksteiselt. Kutsehariduse populariseerimise eesmärgil koordineeritakse üle-euroopalise kutseoskuste nädala raames Eestis toimuvaid tegevusi ja korraldatakse nädala programmi kuuluvat Oskuste ÖÖd. Nädala raames toimuvad erinevad üritused (nt seminarid, töötoad, ettevõtete külastused, avatud uste päevad jne) kutseõppeasutustes ja ettevõtetes. Elluviija koondab ürituste info ja turundab Eestis kutseoskuste nädalat. Oskuste ÖÖ raames on kõik kutseõppeasutused avatud, toimuvad töötoad jm õpiüritused. Kutseõpet pakkuvad õppeasutused tutvustavad oma erialasid ja oma õppevõimalusi, sh pööratakse erialade tutvustamisel erilist tähelepanu soostereotüüpide kummutamisele ja alaesindatud rühmade huvi äratamisele. Tegevust viib ellu Harno Innovatsiooni- ja koostööosakond. Arendustegevustesse kaasatakse kutseõppeasutusi, tööandjate ning erialaliitude esindajaid. Elluviija lepib iga-aastased tegevuskavad ja eelarved kokku Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Kutsemeistrivõistluste arendustegevuste ja korraldamisega seotud iga-aastased tegevuskavad ja eelarved kooskõlastab kutsemeistrivõistluste nõukoda. Punktis 2.4 tuuakse välja toetatava tegevuse „Kutseõppe kvaliteedi hindamine“ tegevused eesmärkide saavutamiseks. Toetatava tegevus raames viiakse läbi kutseõpet pakkuvate õppeasutuste õppekavarühmade kvaliteedi hindamisi, monitooritakse ja analüüsitakse nende mõju. Hindamistulemused tehakse kättesaadavaks kõigile osapooltele. Kutseõppe kvaliteedi hindamine on kolmeetapiline: KUTSEHARIDUSE HINDAMISNÕUKOGU HINDAMISKOMISJON hindamisotsus: hindamiskülastus järgmise hindamise tähtaeg hindamisaruanne: KOOL tugevused, sisehindamine parendusvaldkonnad, soovitused eneseanalüüsi aruanne Tegevuse raames rahastatakse kvaliteedihindamise protsessi. Selleks toetatakse kutseõppeasutusi enesehindamisel, korraldatakse õppekavarühmapõhiseid kvaliteedihindamisi ja toetatakse hindamiseksperte hindamiste läbiviimisel, korraldatakse koolitusi ja seminare nii õppeasutustele kui ekspertidele. Üheks tegevussuunaks on senise kvaliteedihindamise mudeli toimimise tagasiside kogumine, analüüs ja muudatusettepanekute väljatöötamine selle parendamiseks. Töötatakse välja institutsionaalse kvaliteedi hindamise kontseptsioon ja piloteeritakse seda. Õppeasutustele pakutakse tuge koolisisese kvaliteedijuhtimise süsteemi arendamisel. Parima kogemuse saamiseks ja levitamiseks ning sisendiks arendustegevustele osaletakse kutseõppe kvaliteedi tagamise võrgustiku EQAVET töös ja teistes rahvusvahelistes koostööalgatustes ning siseriiklikes võrgustikes. Korraldatakse õppereise teistesse riikidesse. Toetatavat tegevust viib ellu Haridus- ja Noorteameti koosseisus iseseisvaid ülesandeid täitev Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur. Elluviija lepib iga-aastased tegevuskavad kokku Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Punktis 2.5 kirjeldatakse horisontaalsed tegevused. Toetuse andmise tingimuse horisontaalseid tegevusi viib ellu Haridus- ja Noorteamet. Kõik tegevused on üle-eestilised, nende tulemusi saavad kasutada õppeasutused, tööandjad ja indiviidid kõikjal Eestis. Tegevused ei hõlma lõppsaajale toetuse vahendamist ning nende puhul pole tegemist riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabiga. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi andmisega. Riigiabi analüüs on toodud seletuskirja peatükis 3. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Punkt 3 käsitleb tegevuse elluviimisest oodatavaid tulemusi. Punktis 2 toodud tegevuste abikõlblikkusperioodi lõpuks on saavutatud järgmised tulemused: Tulemus Tegevus Õppeasutused on toetatud praktika ja töökohapõhise õppe protsesside 2.1 parendamisel. Erialaliidud on kaasatud praktika ja töökohapõhise õppe arendustegevustesse. 2.1 Loodud on täiendavad töökohapõhise õppe õppekohad. 2.2 Järjepidevalt töökohapõhise õppe pakkumisse kaasatud tööandjate arv on 2.2 kasvutrendis. Suureneb võistlejate arv siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel. 2.3 Võistlejate punktisumma siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel on kasvutrendis. 2.3 Kutsehariduse kvaliteedihindamise mudel on uuendatud, hindamised on 2.4 läbiviidud ning hindamistulemused on osapooltele juhtimisotsuste vastuvõtmiseks ja arendustegevuste kavandamiseks kättesaadavad. Tegevuste elluviimist mõõdetakse järgmiste näitajate kaudu: Meetmete nimekirja näitajad Meetmete nimekirja tulemusnäitaja: Töökohapõhises õppes osalejad, kes said tegevuse lõppedes kvalifikatsiooni (%) Tegevuse 2.2 raames luuakse ettevõtete ja koolide koostöös täiendavad töökohapõhise õppe õppekohad kutsehariduses ja tööstusmagistrantuuri õppekohad kõrghariduses. Õppekohtadele õppima asuvad õppijad on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (õppevorm: töökohapõhine õpe; rahastusallikas: ESF PRÕM+). Näitaja leitakse õppe lõpetanute (saanud lõputunnistuse, EHISes vastavasisuline märge) ja õppesse astunud õppijate jagatisena. Aastatel 2020-2022 lõpetas keskmiselt õpingud 69% õppesse astunud õppuritest (algtase). Eesmärgiks on, et abikõlblikkuse perioodi lõpuks lõpetab õpingud 75% alustanutest. Meetmete nimekirja väljundnäitaja: Töökohapõhises õppes osalejate arv (osaluskord). Tegevuse 2.2 raames luuakse ettevõtete ja koolide koostöös täiendavad töökohapõhise õppe õppekohad kutsehariduses ja tööstusmagistrantuuri õppekohad kõrghariduses. Õppekohad luuakse kutse- ja kõrgkoolides koostöös ettevõtete ja asutustega. Õppekohtadele õppima asuvad õppijad on registreeritud Eesti hariduse infosüsteemis (õppevorm: töökohapõhine õpe; rahastusallikas: ESF PRÕM+). Loetakse kokku loodud õppekohtadele õppima asunud õppijad õpingute alguses. Algtase on 0, kuna hetkel ei ole õppekohti avatud. Eesmärgiks on, et abikõlblikkuse perioodi jooksul luuakse 3000 õppekohta. Meetmete nimekirja näitajate mõõtmismetoodika, sihttasemete seadmise alused jm detailne info on leitav Rahandusministeeriumi koostatud 2021-2027 näitajate metoodika tabelitest13. TAT spetsiifilised näitajad Tegevuse 2.1. „Praktika ja töökohapõhise õppe korralduse arendamine kutse- ja kõrgkoolides“ elluviimist mõõdetakse järgmiste näitajate kaudu: 1. Praktika ja töökohapõhise õppe ühistesse arendustegevustesse kaasatud õppeasutuste osakaal (% aastas). Tegevuse 2.1 raames toimuvad kõigi õppeasutuste töötajatele erinevad koolitused ja seminarid. Loetakse kokku õppeasutused (kutse- ja kõrgkoolid), kust on seminaridel ja koolitustel osalejad. Osalevaid õppeasutusi loetakse ühekordselt. Arvutuskäik: osalevate õppeasutuste arv jagatud kõikide õppeõigust omavate kutse- ja kõrgkoolide arvuga Eesti hariduse infosüsteemis. Algtase on 0, kuna hetkel ei ole õpisündmusi toimunud. Eesmärgiks on, et viimasel aastal osaleb õpisündmustel 80% kutse- ja kõrgkoolidest. 2. Praktika ja töökohapõhise õppe võrgustikesse ja arendustegevustesse kaasatud erialaliidud (arv programmi perioodil), Tegevuse 2.1 raames toimuvad parima praktika jagamise seminarid ja võrgustikud ettevõtteid esindavate erialaliitude ja tööandjate esindusorganisatsioonide esindajatele. Loetakse kokku erialaliidud ja tööandjate esindusorganisatsioonid, kust on õpisündmustel osalejad. Erialaliite ja tööandjate esindusorganisatsioone loetakse ühekordselt. Algtase on 13 SF ekstranet: Juhendid> 2021-2027> Seire> Näitajate metoodika 2021-2027  0, kuna hetkel ei ole õpisündmusi toimunud. Eesmärgiks on, et õpisündmustel osaleb kumulatiivselt perioodi peale kokku 20 erialaliidu või tööandjate organisatsiooni esindajaid. Tegevuse 2.2. „Täiendavate töökohapõhise õppe õppekohtade loomine kutse- ja kõrghariduses“ elluviimist mõõdetakse (lisaks meetmete nimekirja näitajatele) järgmise näitaja kaudu: 3. Töökohapõhise õppe pakkumisse kaasatud tööandjad (arv aastas). Tegevuse 2.2 raames luuakse ettevõtete ja asutuste ning koolide koostöös täiendavad töökohapõhise õppe ja tööstusmagistrantuuri õppekohad. Loetakse kokku ettevõtted ja asutused, mis pakuvad täiendavaid õppekohti. Reeglina pakub üks ettevõte õppekohti mitmele (kuni 15) õppijale, näitajas loetakse unikaalseid ettevõtteid. Algtase on 0, kuna hetkel ei ole õppekohti avatud. Eesmärgiks on, et aasta jooksul pakub õppekohti vähemasti 50 erinevat tööandjat. Tegevuse 2.3. „Kutsemeistrivõistlused ja kutsehariduse populariseerimine“ elluviimist mõõdetakse järgmiste näitajate kaudu: 4. Kutsemeistrivõistlustel osalenud õppijad (arv aastas). Tegevuse 2.3 raames korraldatakse kutsemeistrivõistlusi, kus võistlevad erinevate erialade ja koolide kutseõppijad. Loetakse kokku igal aastal võistlustel osalevad õppijad. Eesmärgiks on, et aasta jooksul osaleb kutsemeistrivõistlustel 250 unikaalset õppijat. 5. Erialade arv, kus viiakse läbi kutsemeistrivõistlusi (arv aastas). Tegevuse 2.3 raames korraldatakse erinevate erialade kutsemeistrivõistlusi, mis võivad toimuda nii üksikvõistluste, oskuste festivali või TV-saate formaadis. Loetakse kokku unikaalsed erialad, kus toimuvad kutsemeistrivõistlused. Eesmärgiks on, et aasta jooksul toimuvad kutsemeistrivõistlused 25 erialal. Tegevuse 2.4. „Kutseõppe kvaliteedi hindamine“ elluviimist mõõdetakse järgmise näitaja kaudu: 6. Läbi viidud kutsehariduse kvaliteedihindamised (kumulatiivne arv). Tegevuse 2.4 raames viiakse läbi kutseõppeasutuste õppekavarühma põhist kvaliteedihindamist ning minnakse pärast senise kogemuse analüüsi üle institutsioonipõhisele hindamisele. Loetakse kokku toimunud kvaliteedihindamiste hindamisotsused. Algtase on 0, kuna hetkel ei ole kvaliteedihindamisi toimunud antud TATi raames. Eesmärgiks on, et abikõlblikkuse perioodil toimub kokku 116 hindamist. Punktis 4 nimetatakse toetatavate tegevuste rakendusasutus ja -üksus. Toetatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium ja rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. Punktis 5 käsitletakse projektide elluviijat ja partnerit. Tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka Harno või elluviija). Harno põhimäärusest tulenevalt on ameti peamisteks tegevusvaldkondadeks hariduspoliitika ja noortepoliitika rakendamine. Amet korraldab õigusaktide rakendamist ja oma pädevuse piires vastavat õigusnõustamist. Samuti on Harnol pikaajaline ESF programmide elluviimise ja rakendamise kogemus. Kutsehariduse kvaliteedihindamise tegevusi viib ellu Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA), mis on HARNO koosseisus iseseisvaid ülesandeid täitev struktuuriüksus. Lähtuvalt Harno põhikirjast on HAKA ülesanneteks kutseõppe kvaliteedi hindamine, hariduse valdkonnas kvaliteedihindamise läbiviimise korra väljatöötamine ja kehtestamine ning koostöös haridusasutuste ja huvirühmadega hariduse valdkonnas kvaliteedikultuuri edendamine, parimate kvaliteedi edendamise tavade väärtustamine ja levitamine Tegevus 2.2 partneriteks on kõik Eestis (taseme)õppe läbiviimise õigust omavad ning Eesti hariduse infosüsteemi kantud kutse- ja kõrgkoolid olenemata omandivormist. Kutse- ja kõrgkoolid saavad (taseme) õppe läbiviimise õigust taotleda vastavalt Kutseõppe asutuste seaduses § 8 -14 ning kõrghariduses kõrgharidusseaduses § 9 -10 kehtestatud tingimustel. Õppeõiguse kinnitab haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga. Kuna töökohapõhise õppe õppekohti luuakse koostöös ettevõtjatega on võimalik, et kõik õppeasutused tegevuses ei osale, kuigi toetuse andmise tingimused seda võimaldavad. Kõigil õppeasutustel on võimalik esitada taotlus HTMile õppekohtade loomiseks ja õppekohad kinnitab haridus- ja teadusministri poolt moodustatud Riikliku täienduskoolituse komisjon. Punkt 6 kirjeldab meetme projektide sihtrühmi. 1) Kutse- ja kõrgkoolid. Tegevuse 2.1 raames tehtavad tegevused on suunatud kõigile kutse- ja kõrgkoolidele – korraldatakse võrgustike seminare, toetatakse ja nõustatakse kutse- ja kõrgkoole praktika- ja töökohapõhise õppe protsesside arendamiseks. Tegevuse 2.3 raames korraldatakse siseriiklikke kutsemeistrivõistlusi, korraldatakse võrgustike seminare ja koolitusi ja tehakse teavitustegevusi, mis on suunatud kõigile kutseõppeasutustele. Tegevuse 2.4 raames toimuvast kvaliteedihindamised on samuti suunatud kõigile kutseõppeasutustele 2) Kutse- ja kõrgkoolide töötajad. Tegevusse 2.1 on kaasatud kutse- ja kõrgkoolide töötajad, kes tegelevad praktika ja töökohapõhise õppega. Tegevuses 2.3 korraldatakse õpiüritusi kõigile kutseõppeasutuste kutsemeistrivõistluste ja kommunikatsiooni tegevustega seotud töötajatele. Tegevuse 2.4 raames korraldatakse õpiüritusi ja kaasatakse kutseõppeasutuste kvaliteedi hindamisega tegelevaid spetsialiste ja juhtkonna liikmeid. 3) Kutse- ja kõrghariduse tasemeõppes õppijad. Tegevuses 2.2 koolitatakse töökohapõhises õppevormis õppijaid ning tegevuses 2.3 korraldatakse kutseõppeasutuste õppijatele kutsemeistrivõistlusi. Teistes tegevustes on õppijad kaudne sihtrühm. 4) Ettevõtted ja nende töötajad. Tegevuses 2.1 töötatakse välja interaktiivne koolitus ettevõttepoolsetele praktikajuhendajatele. Tegevuses 2.2 luuakse töökohapõhise õppe koolituskohad koostöös ettevõtetega ning suur osa õppest toimub ettevõtetes. 5) Erialaliidud ja nende töötajad. Tegevuse 2.1 raames korraldatakse erialaliitudele ja nende töötajatele võrgustike seminare. Tegevuses 2.3 panustavad erialaliidud kutsemeistrivõistluste korraldamisesse. 6) Kutseõppe kvaliteedi hindamisega seotud spetsialistid, eksperdid ja ametnikud. Tegevuse 2.4 raames korraldatakse kvaliteedi hindamisega seotud õpisündmusi ning hindamiseksperdid viivad läbi kvaliteedihindamisi. Tegevuste mõju ulatus on kavandatud kõikidesse majandustegevuse valdkondadesse. Tegevuste positiivne mõju ei ilmne kohe, vaid järk-järgult vastavalt tegevuste kavade elluviimisele või tegevuskavade elluviimise järgselt (nt struktuurse tööjõupuuduse vähenemine, tootlikus jne). Toetuse andmise eesmärk on suurendada kutse- ja kõrgharidusõppe lõpetajate oskuste vastavust tööturu vajadustele ja suurendada õppeasutuste võimekust pakkuda praktilisemat ja kvaliteetsemat õpet. Punktis 7 sätestatakse toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood. Tegevused 2.1, 2.2 ja 2.5 on abikõlblikud alates 1.09.2023. Tegevuse 2.3 abikõlblikkuse periood algab 1.06.2023, kuna 2023/2024. õppeaastal toimuvad kutsemeistrivõistlused juba alates oktoobrist ning need vajavad ettevalmistamist (nt ruumihanked, võistlusülesannete väljatöötamine jne). Tegevuse 2.4. abikõlblikkuse periood algab tagasiulatuvalt 1.01.2023, kuna kutsehariduse kvaliteedihindamise tegevuste puhul on oluline järjepidevus ja ei tekiks hindamistes vahet. Kõikide tegevuste abikõlblikkuse periood lõpeb 30.09.2029. Punktis 8 sätestatakse tegevuste eelarve. Tegevuste kogumaksumus on 37 366 700 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 26 156 690 eurot. Riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 11 210 010 eurot. PRÕM+ eelarve jaguneb nelja tegevuse vahel järgmiselt. Tegevust 2.1 teeb elluviija (Harno) ja eelarve on 1 730 200 eurot, millest indikatiivselt 49% on personalikulud. Personalikulud sisaldavad kahe Harno töötaja, koolitajate, seminaride esinejate jt ekspertide töötasusid. Ülejäänud tegevuse eelarvest moodustavad hangitavad arendus- ja teavitustegevused ning koolituste ja seminaride korralduskulud. Eelarve planeerimisel on lähtutud elluviija varasematest sarnaste projektide kogemustest sama tüüpi tegevuste elluviimisel. Tegevuse eelarve sisaldab 15% kaudset kulu ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Tegevust 2.2. teevad partnerid ning tegevuse eelarve on 28 474 700 eurot. Eelarvestuse aluseks on lisas 2 toodud Euroopa komisjoni tasemeõppe ühikuhinnad. Olenevalt õppetasemest on õppepikkus 1,5 kuni 3 aastat. Eelarvestuse aluseks on 3000 õppurit. Tegevust 2.3 teeb elluviija (Harno) ja tegevuse eelarve on 4 159 800 eurot, millest indikatiivselt 26,7% on personalikulud. Personalikulud sisaldavad 3,5 Harno töötaja ja arendustegevustesse kaasatud ekspertide töötasusid. Ülejäänud tegevuse eelarvest moodustavad kutsemeistrivõistluste korraldamise, arendustegevuste ja koolituste korraldamise kulud. Eelarve planeerimisel on lähtutud elluviija varasematest sarnaste projektide kogemustest sama tüüpi tegevuste elluviimisel. Tegevuse eelarve sisaldab 15% kaudset kulu ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest Tegevust 2.4 teeb elluviija (Harno) ja eelarve on 2 500 000 eurot, millest indikatiivselt 78,3% on personalikulud. Personalikulud sisaldavad 4 Harno töötaja, hindamist läbiviivate hindamisekspertide ja arendustegevustesse kaasatud ekspertide töötasusid. Ülejäänud tegevuse eelarvest moodustavad hindamiste läbiviimisega seotud otsesed kulud. Eelarve planeerimisel on lähtutud elluviija varasematest sarnaste projektide kogemustest sama tüüpi tegevuste elluviimisel. Tegevuse eelarve sisaldab 15% kaudset kulu ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Horisontaalse projektijuhtimise eelarvest kogusummas 502 000 eurot kaetakse 1,5 elluviija töötaja tööjõukulud (indikatiivselt 87% tegevuse eelarvest), et tagada tegevuste tervikvaade ja tegevuses 2.2 partnerite tehniline nõustamine. Horisontaalse tegevuse eelarve sisaldab 15% kaudset kulu ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Punktis 9 tuuakse välja tegevuste abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käskkirja Lisas nimetatud tegevuste elluviimisel tekkivad kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 15 ning käskkirjas sätestatud tingimustele. Abikõlblikud kulud on otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja kaudsed kulud 15% personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lg-tele 1 ja 4−6 ja muud käskkirja punktis 9 nimetatud abikõlblikud kulud. Veebikursuste ja veebilehtede haldamise, majutuse, töös hoidmise ja hooldusega seotud kulu on abikõlblikud ainult arendamise ajal. Punktis 2.2 kutseõppe töökohapõhise õppe kulud hüvitatakse vastavalt Lisas 2 kehtestatud ühikuhindadele. Täiendavaid õppekohti õppeasutustes finantseeritakse Komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2023/1676 (7. juuli 2023) (edaspidi EK delegeeritud määrus) sätestatud riigipõhiste tasemeõppe ühikuhindade alusel. Käesoleva käskkirja lisas 2 tuuakse välja olulisemad maksmise aluspõhimõtted, ühikuhindade suurused, seos EK delegeeritud määruses kehtestatud kutsehariduse tasemeõppe tasemete Eesti kutsehariduse tasemetega ning väljamaksmise alused lähtuvalt EK delegeeritud määrusest. Täiendava õppekoha loomise aluseks kutse- või kõrgkoolis on RKT komisjoni protokoll ja väljamaksmise aluseks on direktori/rektori käskkiri (üli)õpilaskandidaatide kooli (üli)õpilaste nimekirja kandmiseks ja EHISe väljavõte (õppevorm: töökohapõhine õpe ja rahastusallikas: ESF programm PRÕM+). Lähtuvalt kutseõppeasutuste seadusest ja kõrgharidusseadusest tuleb tasemeõppe õppijate andmed kanda EHISe õppijate registrisse. Topeltrahastuse vältimiseks on PRÕM+st rahastavatel õppekohtadel õppivad õppurid EHISes eristatavad rahastamisallika alusel. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse § 17-s nimetatud kulud. Lisaks on abikõlbmatud, ühikuhindades sisalduv kulu kuludokumentide alusel, hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. Siseriiklike lähetuste kulusid ning muid riigisiseste lähetamise või liikumisega seotud sõidu-ja majutuskulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata, need on punktist 9.4.3 tulenevalt kaetavad ühtse määra alusel saadavast summast, välja arvatud tegevuse 2.3 kutsemeistrivõistlustel osaleva võistleja ja juhendaja sõidu- ja majutuskulud. Projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, lepingulise töötaja või kolmanda isiku riigisisese lähetamisega tekkivad sõidu- ja majutuskulud on summaliselt väikesed, kuid nõuavad abikõlblikkuse tõendamiseks ja kontrollimiseks suurt hulka dokumente, mis tähendab suurt halduskoormust nii toetuse saajale kui rakendusüksusele ning riski mitteabikõlblike abikõlbmatute kulude tekkimiseks. Hankemenetluse teel kogu ürituse, sh sõidu ja majutuse hankekulud on abikõlblikud hankelepingu alusel. Kõik tehtavad kulutused peavad olema seotud läbiviidavate tegevustega ning kooskõlas seadusandlusega. Kulude abikõlblikkuse määratlemisel on lähtutud eesmärgist, et kõik tehtavad kulutused oleks seotud konkreetselt läbiviidavate tegevustega Abikõlblike kulude sätestamisel on lähtutud põhimõttest hoida nimekiri avatud, et võimaldada paindlikkust konkreetsete eesmärkide täitmiseks. Punktis 10 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26, § 27 lõike 1 punktile 1 ning § 28 lõikele 3. Tegevustes hüvitatakse kaudsed kulud 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest. Punktis 11 käsitletakse elluviija ja partnerite kohustusi. Elluviijale kohalduvad kõik ühendmääruse § 43 alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused, lisaks on elluviija kohustatud koostama iga-aastase tegevuskava, sh viima tegevused ellu vastavalt tegevuskavale ja eelarvele. Elluviija kaasab tegevuskava väljatöötamisse HTMist antud toetuse andmise tingimustega seotud poliitika valdkonnad. Elluviija esitab rakendusasutusele järgneva aasta tegevusplaani toetatavate tegevuste elluviimiseks hiljemalt 1. detsembriks ja peale kinnitamist 5 tööpäeva jooksul infoks rakendusüksusele. Elluviija esitab ka rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 1. detsembriks. Punktis 12 sätestatakse elluviija kohustused seoses regulaarse aruandluse ning tegevuste elluviimise seirega, sh vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajadusel juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevustes õigeaegseid muudatusi. Aruanded esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kasutataval vormil. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks tavapärasele infole analüüsida põhjalikumalt ellu viidud tegevuste mõju Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Punktis 13 käsitletakse ESF+ tegevustes osalejate aruandlust. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 artiklis 17 nimetatud ja I lisas loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikele 3. Andmekorje nõuded on täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites 14 ning Rahandusministeeriumi välja töötatud Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendis perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele. Osalejate andmed tuleb koguda ja esitada eelmääratletud (ala)tegevuste ja sihtrühmade kohta, mida täpsustatakse käskkirja punktis 13.2. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub elluviija läbi Sündmuste Infosüsteemi (SIS – projektis osalevate isikute registreerimiseks ja andmekorjeks mõeldud e-keskkond) osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed ulatuses, mis on vajalik registritest andmekorje teostamiseks (isikukood) ning mis ei ole olemasolevatest registritest ammendavalt kättesaadavad vastavalt Rahandusministeeriumi juhendile. Osalejate andmekorje läbiviimise korraldus, sh tähtajad, andmekoosseis jne toimub vastavalt andmekorje juhendile ning Sündmuste Infosüsteemi juhendile. Punktis 14 käsitletakse finantskorrektsiooni tegemise aluseid ja korda. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSSi §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. Punktis 15 käsitletakse vaiete menetlemist. Vaidemenetlus viiakse läbi vastavalt ÜSSi §-dele 31 ja 32. 3. RIIGIABI ANALÜÜS Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid15 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada 14 Euroopa Komisjoni andmekorje juhendid 15 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: a) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; b) abi antakse ettevõtjale; c) abimeetmel on valikuline iseloom; d) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; e) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga. a) Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest Riigiabi andmisega on tegemist siis, kui abi andmisega seotud vahendid on otseselt või kaudselt riigi vahendid või riigile omistatavad vahendid. Riigi vahendid on riigi enda, kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi sihtasutuste, fondide vms poolt antud toetused. Euroopa Liidu struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Toetuse andmise tingimustega elluviidavaid tegevusi rahastatakse Euroopa sotsiaalfondist ning kaasfinantseeritakse riigieelarvest, seega on tegu riigieelarveliste vahenditega. Kriteerium on täidetud. b) Abi antakse ettevõtjale Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.16 Ettevõtjaks tuleb lugeda igat majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle juriidilisest või omandivormist, kasu teenimisest või teenuste tasuta pakkumisest. Majandustegevuse all tuleb mõista mistahes kaupade või teenuste pakkumist turul. Kui ettevõtja tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandustegevusega, loetakse teda ettevõtjaks ainult majandustegevusega seoses. Tegevusi viib ellu ja on toetuse saaja Haridus- ja Noorteamet, kes ei paku turul TAT raames elluviidavaid teenuseid. Toetuse saaja kohustub tegevuste elluviimisel sisseostetavate teenuste puhul järgima riigihangete seadust. Tegevuse 2.2 raames antakse toetust kõigile kutse- ja kõrgkoolidele, mis on kantud Eesti hariduse infosüsteemi EHIS ja omavad õppe läbiviimise õigust. Tegevuse raames pakuvad partnerid tasemeõpet töökohapõhises õppevormis. 16 Komisjoni 19.07.2016 teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, p 8. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN Tasemeõppe näol on tegemist mitte-majandustegevusega. Lähtuvalt komisjoni teatisest: riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riiklikku haridusteenust võib lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks. Euroopa Kohus on leidnud, et: „[riigil] ei olnud üldreeglina riigieelarvest ja mitte õppijate või nende vanemate poolt rahastatava riikliku haridussüsteemi loomisel ja ülalpidamisel kavatsust arendada tasulist tegevust, vaid ta täitis oma sotsiaalseid, kultuurilisi ja haridusalaseid ülesandeid oma elanike suhtes“. Kutse- ja kõrgkoolides toimuv tasemeõpe toimub Eesti hariduse infosüsteemis EHIS registreeritud õppekavade alusel. Tasemeõpet saavad pakkuda kutse- ja kõrgkoolid, olenemata omandivormist, ja kellel on tasemeõppe läbiviimise õigus antud õppekavarühmas (kutseharidus) või õppekavagrupis (kõrgharidus), st nad on läbinud kvaliteedihindamise. Euroopa Komisjon on 2018. a asjas SA.43700 selgelt välja öelnud, kui suurt tasu saab mittemajanduslik haridusasutus küsida ilma, et ta muutuks ettevõtjaks ja oleks allutatud riigiabi reeglitele. Üksnes sellise haridusasutuse puhul, kelle tegelikest kuludest kaetakse üle 50% kasutajate tasudega või muudest kaubanduslikest vahenditest, on tegemist ettevõtjaga, kes allub riigiabi reeglitele. Seega on suure osa toetuse saajate puhul tegemist haridusasutustega ning üksnes nende puhul, kelle kuludest üle 50% kaetakse mitte avalikest vahenditest, on tegemist ettevõtjatega. Eestis toimub kutse ja kõrghariduse rahastamine valdavalt läbi riikliku finantseerimise. Kriteerium ei ole täidetud. c) Abimeetmel on valikuline iseloom Abil on valikuline iseloom, kui abi on ette nähtud vaid teatud ettevõtjatele või ettevõtjate grupile või ainult ühe piirkonna ettevõtjatele. Valikuline iseloom on abil ka siis, kui abi antakse kaalutlusõiguse alusel, mitte automaatselt (toetuse saamiseks esitatakse taotlus ja see rahuldatakse, kui tingimused on täidetud). Toetust antakse Haridus- ja Noorteametile ning kutse- ja kõrgkoolidele tasemehariduse pakkumise tõhustamiseks. Teenuste sisse ostmise puhul tuleb järgida riigihangete seadust. Kriteerium on täidetud. d) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Eeliseks loetakse iga majanduslikku kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, so ilma riigi sekkumiseta. Eeliseks loetakse lisaks toetusele ka sooduslaenu, riigivara alla turuhinna kasutada andmist vms. Eelis võib seisneda ka ettevõtte majanduslikest koormistest vabastamises. Konkurentsi kahjustavaks loetakse igat riigi vahenditest kas otseselt või kaudselt antud majanduslikku eelist. Eelise välistab olukord, kus riik käitub nii nagu teeks seda samas olukorras sarnane turuoperaator (erainvestor). Töökohapõhises õppevormis toimub suur osa tasemeõppest ettevõttes või asutuses (praktikakohas). Õpe praktikakohas toimub tasemeõppe õppekava alusel. Praktikakohas omandab õpilane tasemeõppe õppekavas kirjeldatud õpiväljundeid praktikakohapoolseid tööülesandeid täites. Praktikakoht maksab õpilasele tasu tööülesannete täitmise eest praktikakohas toimuval õppeperioodil vastavalt töökohapõhise õppe praktikalepingus kokku lepitule. Kokku lepitud tasu ei või olla väiksem Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärast. Praktikandi võtmisega kaasneb ettevõttel kohustus õppijat juhendada (sh tagasisidestada õppija sooritust, hinnata, toetada), maksta õppijale tasu ning võimaldada tal osaleda koolis toimuval õppetööl. Uuringud näitavad, et töökohapõhise õppe pakkumisel on ettevõttel kulusid rohkem kui õppija tööst saadav tulu. TAT kohaselt tuleb elluviijal kõik sisse ostetavad teenused hankida vastavalt riigihangete seadusele, mistõttu ei saa pakkumuse esitanud pakkujad konkurentsi kahjustada võivat eelist. Kriteerium ei ole täidetud. e) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel Toetus on riigiabina käsitletav ainult siis, kui selle andmine kahjustab või ähvardab kahjustada liikmesriikide vahelist kaubandust. Kui abi tugevdab või parandab abisaaja positsiooni võrreldes tema konkurentidega, on tõenäoliselt tegemist kasvõi potentsiaalse konkurentsi moonutamisega. Konkurentsi moonutav mõju ei pea olema oluline või materiaalne. Mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele võib esineda ka siis, kui abisaaja vahetult piiriüleses kaubanduses ei osale, kuid abi tõttu võib teiste liikmesriikide ettevõtjate turule sisenemine muutuda keeruliseks. Toetusega liikmesriikide vahelist kaubandust ei kahjustata ega ähvardata kahjustada, sest toetus on suunatud Eestis kutse- ja kõrgkoolides tasemeõppe pakkumiseks ja kutseõppes tasemeõppe kvaliteedi tagamiseks. Kriteerium ei ole täidetud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi andmisega. Plaanitud tegevuste puhul ei ole tegemist riigiabiga, kuna toetuse andmise tingimustes ühegi plaanitud tegevusega ei anta abi ettevõtjatele ning see ei anna abi saajale ka mingeid majanduslikke eeliseid ega moonuta konkurentsi. 4. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSEGA Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5. ANDMEKAITSEALANE MÕJUHINNANG Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Elluviija kogub koolitustegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, e-posti aadress ja asutuse nimi. Andmeid kogub isik, kes konkreetset koolitust või teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab elluviija selleks, et saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust saata materjalid ja anonüümne tagasiside. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on eesnimi, perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Nende tegevuste kestus ei ületa 16 tundi. Eeltoodud tegevuse puhul järgib elluviija minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Lisaks on tegevuste elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 12 lõikes 3 ja III lisas, ning esitama need RÜ-le. 6. TAT KOOSKÕLA EESTI PIKAAJALISE ARENGUSTRATEEGIA ALUSPÕHIMÕTETE JA SIHTIDEGA Seosed üldiste valikukriteeriumidega 1. TATi kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava eesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele. Seosed loodud toetuse andmise tingimustega ning kirjeldatud seletuskirja 1. ja 2. peatükis. 2. TATi põhjendatus Kavandatud tegevused on vajalikud Haridusvaldkonna arengukavas seatud eesmärkide saavutamiseks. Täpsemalt on tegevuste elluviimise vajadust põhjendatud seletuskirja 1. ja 2. peatükis. 3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud seletuskirjas peatükis 2. Tegevuste detailne eelarve kehtestatakse TAT-iga 2029. a. lõpuni. Tegevuste kulude eelarvestamisel on lähtutud varasematest kogemustest sama tüüpi tegevuste elluviimisel tekkivate kulude ning nende suuruse arvestamisel. Tasemeõppe õppekohtade rahastamisel kasutatakse Euroopa komisjoni poolt keskselt kehtestatud ühikuhindu (käskkirja lisa 2), mille aluseks on erinevad uuringud ja analüüsid, mis peegeldavad tasemeõppe läbiviimisel keskmist hinda. Hangitavate koolituste ja tegevuste puhul selgub tegevuse hind riigihanke raames või tuginedes võrdlevatele pakkumistele. Töölepinguliste ametikohtade puhul lähtutakse tööjõukulude kavandamisel asutuse ning sektorite võrdlevatest palgaandmetest. 4. Elluviija suutlikkus projekti ellu viia. Haridus- ja Teadusministeerium vastutab kutse- ja kõrghariduse poliitika kujundamise eest ning omab kogemust riikliku koolitustellimuse koostamisel. Töökohapõhise õppe arendustegevusi ja kutsemeistrivõistluste tegevusi viib ellu Haridus- ja Noorteamet, millel on see põhikirjaline ülesanne ja neil on varasem kogemus. Kutseõppe kvaliteedi süsteemi elluviijaks on Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur (HAKA), mis on Haridus- ja Noorteameti koosseisus iseseisvaid avalikke ülesandeid täitev struktuuriüksus. Toetuse andmisega toetatakse HAKA haldusülesannete täitmist. HAKA põhiülesanded on reguleeritud haridus- ja teadusministri 16. juuni 2020. a määruse nr 19 „Haridus- ja Noorteameti põhimäärus“ § 23 lõikes 3. Partnerorganisatsioonidel on varasemat kogemust ja suutlikkust panustada tasemeõppe õppekohtade pakkumisse. 5. TATi mõju horisontaalsetele põhimõtetele. Peatükis 2 on toodud seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega ning Eesti Haridusvaldkonna arengukavaga 2021-2035. Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. TAT tegevused arvestavad põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga. Vastav kontroll-leht (seletuskirja Lisa 2) on seletuskirjale lisatud. Tegevused panustavad Eesti 2035 strateegilisse sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ mõõdiku „eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal“, saavutamisesse regionaalselt tasakaalustatud moel. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Ühtlasi on tegevused kaudselt seotud strateegiliste sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ mõõdikutega „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“ ning „ligipääsetavuse näitaja“. TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega TAT mõjutab (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat): Regionaalareng: jah ei   TAT tegevused panustavad regionaalarengusse.  Tegevuse 2.2 partnerid (kõik kutse- ja kõrgkoolid) asuvad üle Eesti ning töökohapõhise õppe koolituskohad luuakse üle Eesti lähtuvalt ettevõtete ja regiooni vajadustest. Tegevuse 2.3 raames korraldatavad kutsemeistrivõistlused ja Oskuste festivalid toimuvad üle Eesti. Samuti on tegevuse 2.4 kutseõppe kvaliteedihindamine tegevused suunatud kõigile kutseõppeasutustele üle Eesti. keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Õppekohtade loomisel ja kutseõppe populariseerimisel keskendutakse eelkõige taastuvenergia allikatega seotud õppele. Oluline on tööturu pikaajalisi vajadusi silmas pidades edendada rohepöördega seotud oskuseid. Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? jah ei Võrdsed võimalused jah ei  Sooline võrdõiguslikkus. jah ei   Tegevused toetavad soolise võrdõiguslikkuse edendamist. Töökohapõhise õppe  korraldusmudelite väljatöötamisel analüüsitakse  ja arvestatakse võimalusel erinevate sihtrühmade vajadustega. Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid. Koolituste, seminaride jms õpiürituste läbiviimisel seatakse eesmärgiks soolise tasakaalu poole püüdlemine esinejate ja osalejate hulgas. Naiste või meeste, kes omandavad eriala nn sooliselt mittetraditsioonilisel erialal, osalemine kutsemeistrivõistlustel osalejate hulgas aitab suurendada antud erialal vähem esindatud sugupoole huvi antud eriala omandamise vastu ja aitab kaasa soolise segregatsiooni vähendamisele kutseõppes. Kutseõppe populariseerimisel pööratakse võimalusel tähelepanu ka soolise tasakaalu suurendamisele kutseõppes. Võrdsete võimaluste edendamine. jah ei  Tegevused toetavad vähemusrühmade võrdsete võimaluste  edendamist. Töökohapõhise õppe korraldusmudelite väljatöötamisel analüüsitakse ja  arvestatakse eri rahvusest, vanuses ja erivajadusega õppijate erinevate vajadustega. Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtteid. Rahvuslikust kuuluvusest tuleneva võrdse kohtlemise tagamiseks korraldatakse vajadusel infoüritusi ja koolitusi ja ning antakse välja juhendmaterjale võõrkeeles. Ligipääsetavus jah ei  Teavitustegevuste raames edastatav informatsioon on nii füüsiliselt kui ka digitaalselt kõikidele  inimestele kättesaadav. TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel tagatakse, et inimese ea, erivajaduse või muu eristuva vajaduse tõttu ei diskrimineerita ühtegi TAT sihtrühma liiget. Nõustamisel, teabepäevadel ning muudel üritustel jäetakse piisavalt aega küsimustele vastamiseks, et aidata osalejatel kinnistada kuuldu nendele sobivas tempos. Samuti tehakse enne üritusi kindlaks, milliseid erilahendusi osalejad vajavad ning võimalusel need tagatakse. Kõik tegevused planeeritakse sihtrühmale sobivaimal viisil (nt kommunikatsioonikanalite valikul, info- ja teabepäevade kohtade valikul lähtutakse sellest, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega) ning seejuures tähtsustakse koostööd eri huvi- ja sidusgruppidega. TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumispuudega inimestele oleks tagatud ligipääs ürituse asukohale/ruumile. Virtuaalse sündmuse puhul tehakse võimaluse korral erilahendusi kõikidele soovijatele, kui neil on vaja abi sündmusest osa võtmisel. 7. KÄSKKIRJA MÕJUD Peamised sihtrühmad, keda meetme tegevused mõjutavad: 1) ettevõtted, kes on huvitatud et nende potentsiaalsete töötajate teadmised ja oskused vastaksid nende ootustele; 2) õppeasutused, õpetajad ja õppejõud, kes panustavad tasemeõppesse õppesse; 3) indiviidid, kes on huvitatud oma teadmiste ja oskuste arendamiseks ning karjääritee kujundamiseks saada infot vajaminevatest oskustest ning võimalusest oma oskusi hinnata ja tunnustada; Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Kuigi planeeritud tegevustel puudub neile otsene mõju, kuid ajakohased oskused ja nende tunnustamise võimalused e terviklik kutsesüsteem omavad horisontaalsetele teemadele kaudset mõju. Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi kohaselt ei põhjusta meede olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning seega puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Tegevuste käigus jälgitakse nende mõju soolisele võrdõiguslikkusele ja võrdsetele võimalustele, mh pööratakse tähelepanu tööturu ja hariduse soolisele segregeeritusele ja võimalusele selle vähendamisele. Avaldatava info ja andmebaaside ligipääsetavuse tagamine erivajadustega inimestele parendavad erinevate sihtgruppide ühiskonda ja tööturule kaasatust. Meetme tegevused mõjutavad sihtide „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ mõõdiku „täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määr“ saavutamist ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ mõõdiku „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“ saavutamist ning on sisendiks tegevuskava „Oskused ja tööturg“ näidikusse „eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25-64 osakaal). 8. KÄSKKIRJA KEHTIVUS Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2023. a. 9. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eelnõu kooskõlastati Rahandusministeeriumiga, Sotsiaalministeeriumiga, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning saadeti arvamuse avaldamiseks Eesti ülikoolide Rektorite Nõukogule, Eesti Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, Eesti kutsehariduse edendamise ühingule, Eesti Tööandjate keskliidule, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Haridus- ja Noorteametile. Märkused ja ettepanekud on kirjeldatud kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisa 3. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja Lisa 1: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht; Lisa 2: Riskihindamise tabel. Lisa 3: Kooskõlastustabel