Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Personaalmeditsiini tippkeskus“ elluviimiseks

MINISTRI KÄSKKIRI 27.12.2023 nr 1.1-2/23/360 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Personaalmeditsiini tippkeskus“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused teadussüsteemi programmi meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ tegevuse „Personaalmeditsiini tippkeskus“ elluviimiseks (lisatud). 2. Määran Tartu Ülikooli käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 3. Käskkirja rakendatakse 1. septembrist 2023. aastast. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Personaalmeditsiini tippkeskus“ elluviimiseks“ Toetuse andmise tingimused tegevuse „Personaalmeditsiini tippkeskus“ elluviimiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Teadussüsteemi programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2. Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgtasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 1.3. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegiliste sihtide „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE arengukava) üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused aitavad edendada soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust ning panustavad sealjuures „Eesti 2035“ näitajatesse: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. 1.4. Tegevus on seotud „Rahvastiku tervise arengukavaga 2020-2030“ alaeesmärgiga „Inimkeskne tervishoid“, mida jälgitakse katmata tervishoiuteenuste vajaduse ja avaliku sektori tervishoiukulude osakaalu SKPs näitajate abil. 1.5. Tegevus on seotud Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi aastateks 2021-2027 „Euroopa horisont“ osaluse laiendamise meetme „Teaming for Excellence“ kaasrahastatud projektiga „Personaalmeditsiini tippkeskus“. 2. Käskkirjas kasutatud mõisted 2.1. Euroopa horisont on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 28. aprillil 2021 perioodiks 2021-2027 ning mille eesmärk on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ning säästva arengu eesmärkide saavutamist 1 Euroopa Liidus, et suurendada tootlikkust ja konkurentsivõimet ja aidata kaasa ülemaailmsete probleemide lahendamisele. 2.2. Osaluse laiendamise meetmed on Euroopa horisondi programmist rahastatavad meetmed, mille eesmärk on vähem edukates liikmesriikides tipptasemel teadustegevuse arendamine ning mille raames toetatakse liikmesriikide, millel on seni teaduses ja innovatsioonitegevustes madalamad tulemused, teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamist. Toetatakse näiteks avatud teadust, kodanikuteadust, soolist võrdõiguslikkust, teaduseetikat ja rahvusvahelist koostööd, samuti sünergiate loomist teiste Euroopa Liidu ja riiklike vahenditega. 2.3. Personaalmeditsiin on individuaalsete geno- ja fenotüübi andmete põhjal arvutusliku analüüsiga leitud individuaalsete riskide tõenäosustele ning otsusetoe soovitustele toetuv haiguste ennetus, diagnoosimine ja ravi. 2.4. Teadusuuringute taristu - rajatised, vahendid ja nendega seotud teenused, mida teadusringkonnad kasutavad teadusuuringuteks vastavates valdkondades. Mõiste hõlmab järgmist: teadusseadmed ja uurimistarbed, teadmistepõhised ressursid, näiteks kollektsioonid, arhiivid ja struktureeritud teaduslik teave, info- ja kommunikatsioonitehnoloogial põhinevad taristud, näiteks võrgud, infotöötlus, tarkvara ja kommunikatsioonivahendid ning muud teadusuuringute teostamiseks vajalikud üksused. 3. Eesmärk Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa Eesti teadussüsteemi kõrgetasemelisuse ja konkurentsivõime tugevdamisele, teaduse rahvusvahelistumisele ning sektorite ja valdkondade vahelise koostöö edendamisele inimkeskse ja tõenduspõhise tervishoiusüsteemi arendamisel. 4. Toetatavad tegevused Euroopa Horisondist rahastatud (punktis 1.5 nimetatud) ning käesoleva toetuse andmiste tingimuste alusel kaasrahastatud sekkumise raames luuakse multidistsiplinaarne tippkeskus, mis ühendab geneetika, IT, kliinilise meditsiini, rahvatervise ning sotsiaal-majandusliku analüüsi alase ekspertiisi. Tippkeskuse tegevuse tulemusena luuakse skaleeritav raamistik genoomi- ja terviseandmete kasutamiseks personaliseeritud meditsiiniliste töövahendite loomisel, mida on võimalik kasutada kliinilises praktikas krooniliste haiguste ennetamisel ja ravis. Käskkirja alusel ei toetata tegevusi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artiklis 7. Toetatavad tegevused on seotud punktis 1.5 nimetatud Teamingu projekti tööpakettidega 1-3 (WP1 investeeringud teadusuuringute taristusse, WP2 teadus- ja arendustegevuse optimeerimine ning teadus- ja arendustegevuse agenda loomine, WP3 pilootuuringud). Punktis 3 nimetatud eesmärgi ja punktis 1.5 nimetatud tippkeskuse projekti tulemuste saavutamiseks viiakse ellu järgmisi tegevusi: 4.1. Genoomika tuumiklabori sekveneerimisvõimekuse tõstmine Eesti imputatsiooni võrdluspaneeli täiendamiseks. 4.1.1. Genoomika tuumiklabori taristu uuendamine, sealhulgas vajalike seadmete ja muude vahendite soetamine. 4.1.2. Eesti Geenivaramu 10 000 proovi täisgenoomi sekveneerimine. 4.2. Tüvirakkude uurimise funktsionaalse võimekuse parandamine. 2  4.2.1. Labori seadmete, vahendite ja reagentide soetamine tüvirakkudega tööks, kloonimiseks ja raamatukogude ettevalmistamiseks ning patogeenide ja viirustega tööks. 4.2.2. Geenidoonorite perifeerse vere mononukleaarsetest rakkudest iPSCs liinide loomise võimekuse tekitamine. 4.3. Genoomikal põhinevate kliiniliste uuringute läbiviimise võimekuse parandamine Tartu Ülikooli Kliinikumis. 4.3.1. Kliiniliste uuringute keskuse kaasajastamine võimaldamaks genoomikal põhinevate kliiniliste uuringute läbiviimist. 4.3.2. 3 kliinilise uuringu läbiviimist toetavad tegevused. 4.4. Tippkeskuse tegevuseks vajaliku andmetöötluse ja andmesalvestuse võimekuse parandamine suure jõudlusega andmetöötluskeskuses ning arenduste läbiviimine („liivakasti“ lahenduste loomine) andmete turvaliseks töötlemiseks. Tegevuste elluviimisega seotud otsuste tegemisse on kaasatud projekti juhtkomitee, millesse kuuluvad elluviija Tartu Ülikooli, partneri Tartu Ülikooli Kliinikumi, programmi „Teaming for Excellence“ raames rahastatud projekti partnerite Helsingi Ülikooli ja Rotterdami Erasmuse Ülikooli meditsiinikeskuse, samuti teiste projekti grandilepingus nimetatud välispartnerite esindajad, ning Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa esindajad. Toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas „ei kahjustada oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 5. Tulemused 5.1. Tegevuste tulemusena kasvab Eesti teadussüsteemi rahvusvaheline konkurentsivõime, paraneb sektorite ja valdkondade vaheline koostöö asutuste võimekuse kasvatamise teel arendada ja juurutada personaalmeditsiini lahendusi inimkeskse ja tõenduspõhise tervishoiusüsteemi arendamisel. 5.2. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad 3  Näitaja nimetus ja Alg- Vahe- Siht- Selgitav teave mõõtühik tase sihttase tase (2022) (2024) (2029) Meetmete nimekirja näitajad Tulemus- Eesti 0 0 2 Arvestuslik Eesti asutuste näitaja osalemine lepingute maht (sh Euroopa teadusasutused, ettevõtted ja teadusruumi muud üksused) Euroopa tegevustes: Horisondi raamprogrammis panus rahvus- ning riiklik rahaline panus vaheliselt rahvusvaheliselt koordineeritud koordineeri- teadus- ja arendustegevusse tud TA- eurodes, normaliseerituna tegevustesse, elaniku kohta. eurodes Väljund- EL raampro- 0 2 2 Eesti organisatsioonid, kes EL näitaja grammide raamprogrammi tegevustes toetusskeemides osalevad. osalevate Loendatakse unikaalseid organisatsioo- Teaming projektidega seotud nide arv organisatsioone. Projekti spetsiifilised väljundnäitajad Imputatsioonipaneeli 0 0 10000 Loendatakse tegevuse 4.1. suurus täisgenoomides raames sekveneeritud täisgenoome Andmete säilitamise ja 4 PB 10 PB 10 PB Andmete säilitamise ja analüüsimise võimekus analüüsimise võimekus andmetöötluskeskuses mõõdetuna petabaitides (PB) Projekti spetsiifilised tulemusnäitajad Tartu Ülikooli Kliinikumis 1 1 50 Geeniandmeid kaasavate menetletud geeniandmetel prospektiivsete uuringute arv põhinevate kliiniliste aastas uuringute arv aastas 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 6.1. Tegevuse rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 6.2. Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 7. Elluviija ja partner 7.1. Tegevuste elluviijaks on Tartu Ülikool (edaspidi ka elluviija). 7.2. Tegevust 4.3. viib partnerina ellu SA Tartu Ülikooli Kliinikum. 8. Sihtrühm Tegevuste 4.1, 4.2 ja 4.4 sihtrühmaks on Tartu Ülikooli personaalmeditsiini tippkeskuse teadlased ja uurimisgrupid, kes teostavad tegevuses 4.1. sekveneerimist ning kelle teadustööga seotud uurimiskeskkonda tegevuste raames kaasajastatakse. 4 Tegevuse 4.3 sihtrühmaks on SA Tartu Ülikooli Kliinikumi töötajad, kes on kaasatud personaalmeditsiini tippkeskuse tegevustesse ning kelle kliiniliste uuringute läbiviimiseks vajalikku töökeskkonda kaasajastatakse. 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.09.2023 – 31.08.2029. Tegevuse Tegevus Abikõlblikkuse periood nr 4.1. Genoomika tuumiklabori infrastruktuuri 01.09.2023 – 31.08.2029 uuendamine Eesti imputatsiooni võrdluspaneeli täiendamiseks 4.2. Tüvirakkude uurimise funktsionaalse võimekuse 01.09.2023 – 31.08.2029 parandamine Tartu Ülikoolis 4.3. Genoomikal põhinevate kliiniliste uuringute 01.09.2023 – 31.08.2029 läbiviimise võimekuse parandamine Tartu Ülikooli Kliinikumis 4.4. Tippkeskuse tegevuseks vajaliku andmetöötluse 01.09.2023 – 31.08.2029 ja andmesalvestuse võimekuse parandamine suure jõudlusega andmetöötluskeskuses 10. Tegevuste eelarve Tegevuse abikõlblik kogumaksumus on 7 500 000 eurot, millest Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahendid moodustavad 5 250 000 eurot (70%) ning Eesti riiklik kaasfinantseering 2 250 000 eurot (30%). 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 15 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 11.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 4 toodud tegevuste elluviimiseks ning punktis 3 nimetatud eesmärgi ja punktis 5 toodud tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: 11.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele; 11.2.2. tippkeskuse teadusuuringute taristu materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud, sealhulgas seadmete soetamise, paigalduse ja hoolduse ning laborite sisustamise kulud tegevustes 4.1, 4.2, 4.3 ja 4.4; 11.2.3. sisseostetavate teenuste kulud;0 11.2.4. materjalide ja tarvikute soetamisega seotud kulud; 11.2.5. teavituskulud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 "Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ täitmiseks; 11.2.6. kaudsed kulud 25% punktides 11.2.1.-11.2.5. nimetatud otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 18 lg 3. 5 11.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse § 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 11.4. Riigiabi puhul peavad punktis 11.2 nimetatud abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25d toodud tingimustele. 12. Riigiabi 12.1. Kui muude kui punktis 4.3.1. nimetatud tegevuste elluviimiseks antav toetus on meetmele Teaming antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 25d mõistes, kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 12.2. Tegevuste elluviimiseks eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis meetme „Teaming” jaoks on pärast valimist, paremusjärjestusse seadmist ja hindamist programmi „Euroopa horisont” eeskirjade alusel kehtestatud. Projektiga seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute puhul ei tohi abi ületada 70% investeeringukuludest. 12.3. Punktis 4.3.1. nimetatud tegevusega seotud kuludele antav toetus on riigiabi üldise grupierandi määruse artikli 25d mõistes. Toetuse maksimaalne osakaal antud tegevuses on 70%. 12.4. Taristu investeeringuteks ettenähtud abi korral kehtivad järgmised lisatingimused: 12.4.1. Kui taristu toetab nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi, tuleb iga tegevusliigi rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi vastavalt taristu kasutamise ajale. 12.4.2. Taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu peab vastama turuhindadele. 12.4.3. Juurdepääs taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ettevõtjad, kes on taristut rahastanud vähemalt 10% ulatuses investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peab juurdepääs olema proportsionaalne ettevõtja panusega investeeringukuludesse ja eelisjuurdepääsu tingimused tuleb avaldada. 12.4.4. Kui taristu saab riiklikku rahastamist nii majanduslikeks kui ka mittemajanduslikeks tegevusteks, tuleb elluviijal või partneril majandustegevuse osa suurenemise korral üle 20% taristu kasutamise aastasest mahust abi osakaalu ületanud osa koos intressidega tagasi maksta. 12.5. Abi andja peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel viimase abi andmise päevast. 12.6. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt raskustes olevaid ettevõtjaid. 12.7. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 12.8. Üldist grupierandi määrust ei kohaldata selle artikli 1 punktides 2-6 nimetatud juhtudel. 12.9. Riigiabi andja esitab Euroopa Komisjonile grupierandi teatise vastavalt Konkurentsiseaduse §-le 342. 6 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26. 13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 koosmõjus EL määruse 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punktiga c ning EL määruse 2021/695 artikli 35 lõikega 1. 13.3. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord 6 kuu jooksul. 13.4. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14. Elluviija ja partneri kohustused 14.1. Elluviija kohustub koos partneriga ellu viima punktis 4 toodud tegevused, tagama sünergia programmist „Teaming for Excellence“ rahastatud tegevustega ning vältima topeltrahastamist. 14.2. Elluviija ja partner peavad järgima ühendmääruse §-st 10 tulenevaid kohustusi ning §-st 11 tulenevaid kohustusi seoses hankimisega. 14.3. Elluviija ja partner peavad järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel, sealhulgas eristama raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, pidama nende üle arvestust ning esitama rakendusüksusele aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku kasutuse proportsiooni kohta. 14.4. Elluviija ja partner peavad olema tegevuste raames soetatud teadusuuringute taristu omanikud peale tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 punktis 1 nimetatud tegevuste kestvuse nõude täitmise jooksul, milleks on 5 aastat alates projekti lõppmaksest. 14.5. Elluviija ja partner on kohustatud tagama ligipääsetavuse projektiga seotud tegevustes. 14.6. Elluviija ja partner on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. 14.7. Lisaks on elluviija kohustatud: 14.7.1. sõlmima partneriga lepingu, milles sätestatakse partneri eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused; 14.7.2. koostama ja esitama rakendusasutusele tegevuste järgmise aasta aja- ja tegevuskava koos eelarvega kinnitamiseks jooksva aasta 20. novembriks ning viima tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult; 14.7.3. enne seadmete soetamist esitama rakendusüksusele prognoosi, millises proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja mittemajandustegevuseks; 14.7.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi koos vahearuandega ning hinnanguga riigiabi kohta järgneva aasta 20. jaanuariks, sealjuures esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul toetuse andmise tingimuste kinnitamisest ning juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 14.7.5. viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 14.7.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 7  14.7.5.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 14.7.5.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja indikaatorite saavutamist. 15. Aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise vahearuande hiljemalt aruandeperioodile järgneva aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 15.1.1. punktis 5.2. loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 15.1.2. ülevaade punktis 4 loetletud tegevuste elluviimisest; 15.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 15.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust punktis 1.3 nimetatud Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 15.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28-30 ja ühendmääruse §-dele 37-39. 17. Vaiete lahendamine 17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 17.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 8 Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused tegevuse „Personaalmeditsiini tippkeskus“ elluviimiseks“ eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkirjaga kehtestatakse Teadussüsteemi programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.4 „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ kooskõlas oleva sekkumise „Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ tegevuse „Personaalmeditsiini tippkeskus“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]), nõunik Kairi Värv ([email protected]), Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise valdkonna juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105; [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]) ning eelarve-ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161; [email protected]). 1.1. Tegevuse taust 2019. a. avaldatud teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi raport1 (edaspidi TAI süsteemi raport) toob välja kolm olulist põhimõtet, millele ekspertide antud soovitused tuginevad. Üheks oluliseks põhimõtteks on, et innovaatorid ei vii innovatsiooni ellu üksi, vaid on osa riiklikust ja rahvusvahelisest innovatsioonisüsteemist, mis hõlmavad paljusid isikuid ja asutusi. Olulise põhimõttena on välja toodud ka, et vaja on arendada innovatsioonialaseid võimekusi, mis võimaldaksid riiklikul süsteemil õppida ja genereerida vajalikku inimkapitali, olla kursis teaduse ja tehnoloogia arengutega ning saavutada konkurentsivõime. Väikeste riikide innovatsioonisüsteemid on tihedalt seotud rahvusvaheliste süsteemidega tarneahelate, standardite, kaubanduslepingute, rändemustrite ja muu taolise kaudu, seega vajab koostöö riigi poolt tuge. Rahvusvahelises koostöös valminud artiklid on ka keskmiselt rohkem tsiteeritud. Eesti teadussüsteem on väike, kuid keskmisest kõrgema kvaliteediga. Raporti kohaselt ei ole Eesti teadus oma keskmist taset arvestades rahvusvahelises mõttes piisavalt tugev, kuid Eestis on rohkem ülemaailmselt tipptasemel valdkondi, kui Eesti suurust arvestades eeldaks. Raportis on välja toodud, et kuigi teaduse kvaliteet on Eestis hea ning teadlased integreeritud rahvusvahelistesse võrgustikesse, ei vasta teadustöö sisu majanduse ja ühiskonna vajadustele. 1 Peer Review of the Estonian Research and Innovation System: Final Raport“ 1 Käesoleva sekkumisega luuakse tingimused rahvusvahelise koostöö raames toimuvaks genoomika-alaseks eesliiniteaduseks. EL raamprogrammi meetme „Teaming for Excellence“ saadud toetuse abil tagatakse rahvusvahelise uurimismeeskonna koostöös Tartu Ülikooli juhtimisel Eestisse kõrgetasemeline institutsionaalne võimekus luua, arendada ja rakendada personaalmeditsiini lahendusi, mis on seotud Eesti arenguvajadustega, kuid mille mõju on perspektiivis kindlasti laiem. Tegevuse rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1. Nutikam Eesti erieesmärgi „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. Rakenduskava kohaselt toetatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste, ettevõtete ning avaliku sektori asutuste osalemist Euroopa Teadusruumis, sh teadmiste ja teadlaste vaba ringlust, teadustaristu ühisarendusi ja -kasutust. Tegevus hõlmab Eesti osalemist raamprogrammis, partnerlustes, missioonides, „Teaming“ tegevustes jm Euroopa Teadusruumi algatustes. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks 2021-2027 on probleemina toodud, et erasektori innovatsiooni ning T&A edendamine nõuab asjakohast ning paindlikku, nõudlusest lähtuvat T&A ning innovatsiooni pakkumist. See nõuab pädevate teadlaste (sh doktorantide) ja tipptasemel uurimisrühmade tagamist. Eestis oli aastal 2021 5371 teadlast, neist 2955 avalikus sektoris ja 2416 erasektoris. Teadlaste arv tuhande elaniku kohta on 6,5, mis jääb oluliselt alla edukamate riikide vastavale näitajale (näiteks Norras 11,5, Rootsis, Taanis ja Soomes 10,6). Vaadates Eesti teadlashõive näitajaid EL-i riikide kontekstis, avaneb üsna selge muster: edukamates riikides on teadlaste hõivatus erasektoris selgelt suurem kui avalikus sektoris (näiteks Rootsis töötab avalikus sektoris 29%, Hollandis 30%, Austrias ja Prantsusmaal 36% teadlastest). Vaatamata Eesti teadustöö heale kvaliteedile arvestab teadusasutustes tehtav T&A liiga vähe Eesti arenguvajaduste ja riikliku nutika spetsialiseerumise strateegiaga. Samuti on rakenduskavas probleemina toodud, et teadusuuringuid ja eksperdiarvamusi kasutatakse poliitika kujundamiseks vähe. Ava- ja suurandmeid ei ole lisaväärtuse loomiseks piisavalt kasutatud. Rakenduskava kohaselt on oluline suurendada eri poolte (teadusasutused, riik, ettevõtted) koosloomevõimet riigi arenguvajaduste nutikaks ja teaduspõhiseks lahendamiseks. Tuleks välja töötada kasutajakeskse disainiga, paremini integreeritud lahendused, et võrdsustada avalike teenuste taset ja kättesaadavust. Käesolev sekkumine aitab kaasa Eesti tervishoiu kui avaliku teenuse edendamisele personaalmeditsiini arendamise kaudu nii olemasolevate tervise- ja geeniandmete parema rakendamise kui ka uute lahenduste leidmise teel. Personaalmeditsiini rakendamine on keerukas, kuna nõuab erinevate valdkondade integreerimist ning erinevate sidusrühmade kaasamist, nagu teadlased, arstid, tervishoiuteenuste osutajad, kodanikud, patsiendid, poliitikakujundajad, seadusandjad, tervishoiu rahastamise planeerijad, eksperdid eetika, õiguse, sotsiaalala, andmete ja IT eksperdid, samuti tervishoiutehnoloogia tööstus. Käesolev käskkiri on koostatud Teadus- arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (edaspidi TAIE) rakendamiseks. TAIE teadussüsteemi suuna eesmärk on, et Eesti teadus oleks kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Teadussüsteemi suuna ülesanne on tagada Eesti teaduse toimevõime. Ühiskonna teadmuspõhise arengu ja majanduskasvu vältimatu eeltingimus on kõrgetasemeline, arenev ja valdkondlikult mitmekesine teadussüsteem. Selleks tuleb tagada teadusasutuste strateegiline areng, sh jätkata uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike alusuuringute rahastamist, parandada teadlaste enesetäiendusvõimalusi ja töötingimuste konkurentsivõimet, seista hea teadlaskonna juurdekasvu eest, võimaldada kasutada heal tasemel teadustaristut ja osaleda 2 rahvusvahelises teadmusringluses ning kindlustada uute teadmiste ja ideede jõudmine kõrgharidusõppesse ja selle kaudu tööturule. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamiseks hoitakse teaduse kõrget taset, võimaldatakse teadusasutustel ja teadlaskonnal oma võimekust suurendada. Tagatakse võimalused rahvusvaheliseks koostööks, luues stiimuleid teadusasutustele, nende tugistruktuuridele ja teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes. Teaduse kõrge taseme, rahvusvahelise konkurentsivõime ja teaduse akadeemilise mõju üks näitaja TAIE arengukavas on Eesti teadlaste avaldatud artiklite osakaal 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartiklite hulgas. 2019. aastal jõudis maailma enamtsiteeritud artiklite hulka 8,4% Eesti artiklitest (2012. aastal oli osakaal 8,2%,)2, 2035. aastaks seatud TAIE arengukava sihttase on 12,5%, mis tähendab kasvuvajadust veel ligikaudu kolmandiku võrra. Käesoleva sekkumisega toetatakse teadusasutuste rahvusvahelist koostööd, mis aitab kaasa teaduse kõrge taseme saavutamisele ja hoidmisele ning seega Eesti teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. TAIE arengukava eesmärkide saavutamise seisukohalt on olulised TAIE fookusvaldkonnad. Käesolev sekkumine on seotud fookusvaldkonnaga „tervisetehnoloogiad ja -teenused“, kuna selle raames luuakse tingimused mõjusamate ja kättesaadavamate tervishoiuteenuste arendamiseks, inimkesksema ja tõenduspõhisema ravi ja ennetustöö pakkumiseks, personaalsete terviseteenuste pakkumiseks ning tervishoiu ekspordipotentsiaali suurendamiseks. Lisaks on sekkumine seotud fookusvaldkonnaga „digilahendused igas eluvaldkonnas“, kuna osa tegevustest on suunatud erinevate andmete (terviseandmed, teadusandmed jne) arukale kasutamisele. Mõlemad nimetatud fookusvaldkonnad on ühtlasi nutika spetsialiseerumise valdkonnad, seega on eeltingimus tegevuste rahastamiseks struktuuritoetustest täidetud. „Rahvastiku tervise arengukavas 2020-2030“3 on sõnastatud arengukava põhimõtted, muuhulgas on põhimõtetena välja toodud: 1) innovaatilise lähenemise rakendamine, mille all mõeldakse muudes valdkondades juba kasutusel olevate või uudsete innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu tervishoius; 2) inimkesksus, mille all mõeldakse teenuse pakkumist konkreetse inimese vajadustest lähtuvalt ning inimese vastutust oma tervise eest; 3) tõenduspõhisus, mille all mõeldakse sekkumiste ja teenuste tuginemist teadusuuringute tulemustele; 4) koostöö, mille kohaselt tervishoiu valdkonna eesmärkide saavutamisel on oluline erinevate sektorite koostöö. Arengukava üks alaeesmärkidest on inimkeskne tervishoid. Eestis on arendatud digitaalsete lahenduste kasutamist tervishoius, samuti tervishoiuteenuste osutamise tehnilist võimekust ja kvaliteeti. Samas peavad muutuma nii tervishoiutöötajate oskused arvestada patsiendi ja tema lähedaste ootusi kui ka teenuste korraldus, et esiplaanile tõuseksid patsiendi vajadused, kaasatus ja üldine tervisetulem. Soovitud tulemuseni jõudmise eeldustena on muuhulgas toodud inimeste individuaalsete iseärasustega arvestamist ennetuses, varases avastamises ja ravis, samuti investeeringud tervishoiu kvaliteeti ja patsiendiohutust toetavatesse tõenduspõhistesse tegevustesse ning taristusse. Eraldi on arengukavas välja toodud osalemine ELi tasandi koostöövõrgustikes, sealhulgas e-tervise, tervistehnoloogia hindamise ja personaalmeditsiini valdkondades. 2 European Innovation Scoreboard 3 https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Tervishoid/rta_05.05.pdf 3 Tegevus on seotud Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi aastateks 2021-2027 „Euroopa Horisont“ osaluse laiendamise meetmest „Teaming for Excellence“ kaasrahastatud projektiga „Personaalmeditsiini tippkeskus“. Euroopa Liidu raamprogramm on maailma suurim kõiki teadusvaldkondi rahastav programm nii eelarve, osalejate arvu kui ka teadusprojektide hulga poolest. Raamprogrammist toetatakse tipptasemel teadusprojekte, riikidevahelist teaduskoostööd ja koolitusi, teadlaste, üliõpilaste ja õpilaste mobiilsust, teadus- ja innovatsioonitegevusi koostöös ettevõtetega, teaduse populariseerimist, teadustaristuid jpm. Kuigi Eesti on raamprogrammis osalemises olnud väga edukas, on arenguruumi veel mitmes aspektis. TAIE arengukavas on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse valdkonna peamise probleemina välja toodud, et rahvusvahelise teadus- ja arenduskoostöö potentsiaal ei ole maksimaalselt ära kasutatud. Rahvusvaheline teaduskoostöö ei ole temaatiliselt piisavalt fokusseeritud – mõjususe tõstmiseks on vaja teha strateegilisemaid valikuid koostöö osas, toetada teadusasutusi taotluste kirjutamisel ja kasvatada nende projektijuhtimise ja administreerimise võimekust, tõsta Eesti teadlaste juhtrolli konsortsiumite moodustamisel ja projektide koordineerimisel. Lisaks tuleb tegevustesse aktiivsemalt kaasata kohalikke omavalitsusasutusi, riigiameteid ja erasektorit. Selleks, et Eesti saaks osa ühisalgatuste tulemustest ja et meil oleks paremad väljavaated rakendada neid oma majanduse ja ühiskonna hüvanguks, tuleb saavutada tihedam seos Euroopa teadusruumi algatustega. Ülalviidatud kokkuvõte näitab, et just tänu suurematele projektidele ja organisatsioonidele saab meie teadus- ja innovatsioonitegevuse eelarve kõige märkimisväärsema täienduse, mis on äärmiselt oluline, sest teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine ei suuda katta kõikide arenguvajaduste lahendamiseks vajalikku mahtu. Seega tuleks püüda kasvatada meie organisatsioonide eelarvete mahtu, julgustades neid võtma vastutusrikkamaid rolle projektide konsortsiumides. Teaming for Excellence on Euroopa Horisont toetusskeem, mille eesmärk on luua koos Euroopa juhtivate teadusasutustega uusi teaduse tippkeskusi riikidesse, mille innovatsioonivõime on Euroopa tipptasemega võrreldes veel kehv. Ühe projekti rahastus võib ulatuda 30 miljoni euroni, mis on oluline summa Eesti teadussüsteemi jaoks. Kuni 15 miljonit eurot kaetakse Euroopa Horisondi eelarvest ning sellele tuleb lisada teist samapalju riiklikest, piirkondlikest vm rahastusallikatest. Horisont 2020 (Euroopa Horisondile eelnenud raamprogrammi nimetus) eelarvest leidis rahastamist üks Eesti esitatud Teamingu projekt – Tallinna Tehnikaülikooli „FinEst - Targa linna tippkeskus“, mida kaasrahastatakse nii perioodi 2014-2020 kui ka perioodi 2021-2027 struktuurivahenditest. 2021. aastal avatud Teaming for Excellence taotlusvoorus (HORIZON-WIDERA-2022- ACCESS-01-01-TWO-STAGE) leidis rahastamist 2 Tartu Ülikooli projekti – käesoleva käskkirja alusel kaasrahastatav „TeamPerMed – Centre for Data Enriched Medicine“ ning „Centre for Digitalisation of Biology Towards the Next-Generation of Biosustainable Products (DigiBio), mida kaasarahastatakse samuti perioodi 2021-2027 struktuuritoetustest. Haridus- ja teadusminister on 6.septembril 2022 allkirjastanud kirja, millega Haridus- ja Teadusministeerium avaldab toetust Teamingu projekti „TeamPerMed – Centre for Personalised Medicine“ taotluse esitamiseks ning kohustub kaasrahastama projekti Eesti riigieelarvelistest vahenditest juhul, kui projekt leiab rahastust Euroopa Komisjonilt taotlusvoorus „Horizon-Widera-2022-Access-01-01-two-stage: Teaming for Excellence“, kokku kuni 15 miljoni euro ulatuses. Projekti kaasrahastamine selle heakskiitmise korral Euroopa Komisjoni poolt on kokku lepitud Vabariigi Valitsuse 06.09.2022 toimunud kabinetiistungil. Euroopa Komisjon tegi projekti rahastusotsuse detsembris 2022. 4 Oluline Teamingu projektide elluviimise tingimus on, et taotleja (EL13 riigist) peab projekti kavandamisse ja elluviimisesse kaasama vähemalt ühe Euroopa juhtiva teadusasutuse. Tingimus on seatud, et aidata kaasa EL 13 riikide asutuste teadus- ja arendustegevuse ning asutuste koostöövõimekuse kasvule. Horisondist rahastatavasse TeamPerMed projekti on kaasatud Soomest Helsingi ülikool ja Hollandist Rotterdami Erasmuse ülikooli meditsiinikeskus. Eestist on partnerina kaasatud Tartu Ülikooli Kliinikum, mis moodustavad projekti raames personaalmeditsiini keskuse. TeamPerMed uuringud on suunatud rahvatervise arendamisele individuaalse haiguste riski ennetamise kaudu, kasutades selleks tehisintellekti võimalusi ning registritest, andmebaasidest, elektroonilistest haiguslugudest kättesaadavaid tervise, genoomi, elustiili ja keskkonna andmeid ning testides erinevaid sekkumisi haiguste ennetamiseks või edasilükkamiseks. TeamPerMed eesmärk on saada piirkonnas või kogu Euroopas tunnustatud liidriks personaalmeditsiini võimaluste kasutamisel, tegemaks avastusi haiguste põhjuste ja arengu kohta, parendamaks inimeste tervishoidu ja heaolu, ning sillutamaks teed uue põlvkonna meditsiinile. Toetatakse tegevusi, mis on olulised personaalmeditsiini arendamiseks vajalike teadus- ja arendustegevuste jaoks. Euroopa Horisondist rahastatavad tegevused on jagatud 6 tööpaketiks, mille raames ehitatakse üles toimiv tippkeskus, arendatakse tippkeskuse teaduslikku võimekust 4 suunas (andmeteadus, genoomiuuringud, kliinilised uuringud, sotsiaalmajandusliku mõju analüüs), piloteeritakse interdistsiplinaarseid uurimisprojekte, võimaldatakse teadlaste enesetäiendamist ning arendatakse järelkasvu, levitatakse uurimistulemusi ning tagatakse tippkeskuse tegevuse jätkusuutlikkus. Käesoleva sekkumise raames luuakse peamiselt tippkeskuse tegevuseks vajalikke füüsilisi tingimusi – soetatakse seadmeid, parendatakse töökeskkonda ning kogutakse täiendavaid genoomiandmeid. Tööpaketid (TP) vastavalt Teamingu programmile esitatud taotlusele on järgmised: TP TP nimetus TP sisu number TP1 Projektijuhtimine, Projekti koordineerimine ja elluviimine, TeamPerMed tippkeskuse loomine ja tippkeskuse asutamine, täiendavate investeeringute täiendavate juhtimine investeeringute juhtimine TP 2 Tippkeskuse Tippkeskuse TA tegevuse integreerimise strateegia integreerimine, loomine ja elluviimine, genoomi- ja muude andmete võimekuse ülesehitamine sünteesimise, juhtimise ja kaitsmise meetodite ja TA tegevuskava optimeerimine, genoomika uurimismeetodite optimeerimine, kliiniliste uuringute disainitehnikate arendamine, pikaajalise TA tegevuse kava väljaarendamine TP 3 Interdistsiplinaarsed Vajadusel pilootuuringute ülevaate koostamine, 3 uurimisprojektid pilootuuringu (Trustworthy Artificial Intelligence to Predict the Risk of Cardiovascular Disease, Testing the Effectiveness and Safety of an early agressive preventive statin therapy, Assessingthe adherence to pharmacogenetic analysis-guided statin threapy on intermediate to high atherosclerotic CVD risk adults with hypercholesterolemia), artiklite avaldamine ja pilootuuringute lõpphindamine TP 4 Õpetamine, värbamine ja Personaalmeditsiini õppekavade arendamine, sihtgruppide kaasamine teadlaste, arstide, tervishoiu praktikute, tervishoiu 5  poliitikakujundajate ja avalikkuse koolitamine, töötajate värbamine ja motiveerimine TP 5 TeamPerMed ja Info levitamise, kasutamise ja kommunikeerimise personaalmeditsiini alase plaani koostamine, elluviimine, monitoorimine ja info levitamine ajakohastamine, veebilehe ja sotsiaalmeediakanalite loomine ja käigushoidmine, uurimistulemuste levitamine ja teaduskommunikatsioon, tulemuste levitamise töötoad, Eesti Digital Health Valley turundamine ja tippkeskuse kaubamärgi strateegia loomine TP 6 Tippkeskuse Jätkusuutlikkuse ja kasutamise strateegia koostamine, jätkusuutlikkuse ja Eesti Biopanga arendajate toetamine, kasutamise tagamine seadusraamistiku parendamine, PerMed lahenduste ülevõtmise propageerimine Eesti ja teistes tervishoiusüsteemides, tippkeskuse uuringute tulemuste kommertsialiseerimine, uurimisteemade rahastamine. Vastavalt ühissätete määruse art 73 lõike 4 kohaselt võib korraldusasutus otsustada, et tegevusi, mis on valitud programmi „Euroopa Horisont“ kaasrahastatava programmi raames, toetatakse otse ERFist, kui tegevused vastavad sama artikli lõike 2 punktides a, b ja g sätestatud nõuetele. Korraldusasutus peab tagama, et valitud tegevused vastavad programmile, sealhulgas on kooskõlas programmi aluseks oleva asjakohase strateegiaga ning panustama programmi erieesmärkude saavutamisse, eeltingimuse kohaldamisalasse kuuluvad tegevused on kooskõlas selle eeltingimuse täitmiseks kehtestatud asjaomaste strateegiate ja dokumentidega. Samuti peab korraldusasutus tagama, et valitud tegevused on asjaomase fondi kohaldamisala ja omistatud ühele sekkumise liigile. Kooskõla ühissätete määruse artiklis 74 lõikes 2 punktides a, b ja g toodud tingimustega on selgitatud ülal. 1.2. Seosed teiste meetmete ja tegevustega Tegevusel on seoseid mitmete perioodi 2021-2027 struktuurivahenditest poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetmete „ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ ning „teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ alt rahastatavate tegevustega. 1.2.1. Rahastatav tegevus on üks meetmete nimekirja sekkumise „Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine“ alategevustest. Nimetatud sekkumise raames on toetuse andmise eesmärgiks tõsta ja tugevdada Eesti teaduse taset ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, suurendada Eesti atraktiivsust õpi- ja teaduskoostöö riigina ning suurendada Eesti osalejate arvu rahvusvahelistes TAI algatustes, toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja -võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakutavaid võimalusi koostööks, sh läbi sünergia Euroopa Horisont meetmetega ning avardada riigi, TA asutuste, kõrgkoolide, ettevõtete, üliõpilaste ja akadeemilise personali rahvusvahelise koostöö ja enesetäiendamise võimalusi läbi sektoritevahelise ja rahvusvahelise mobiilsuse ning koostöövõimaluste parandamise. Tegevusi ei dubleerita, Teamingust kaasrahastatav tegevus on seotud peamiselt teadustaristuga, mida ülalnimetatud sekkumisest ei toetata. 6 1.2.2. Sekkumise „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ raames võib käesolev tegevus olla seotud kahe tegevusega: 1.2.2.1. Tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ raames toetatakse peamiselt teadusuuringuid neljas nutika spetsialiseerumise valdkonnas, sealhulgas tervisetehnoloogiad ja -teenused ning digilahendused igas eluvaldkonnas. Toetust antakse avatud taotlusvoorude raames rühmagrantide ühikuhinna alusel. Toetatakse peamiselt alus- ja rakendusuuringuid. Kuna toetust antakse ühikuhinnana rühmagrantide alusel, on toetuse saajal õigus teha kulusid ka näiteks vajalikele (väike)seadmetele ja tarvikutele. Avatud taotlusvoorudes esitatavate projektide teemadele piiranguid ei seata, seega võib rahastatud projektide hulgas olla ka personaalmeditsiini arendamisega seotud projekte. Kuna aga Teamingu programmist ja käesoleva tegevuse raames rahastatakse varasemalt kindlaksmääratud tegevusi ja teemasid ning kehtib ka nõue projektide tulude ja kulude eristamiseks, siis on tegevuste dubleerimine ja topeltrahastamine välistatud. Positiivsena võib välja tuua pigem selle, et tugevatel teadusrühmadel, kaasa arvatud Personaalmeditsiini tippkeskusesse kaasatud uurimisrühmadel on võimalus panustada erinevate meetmete abil valdkonna arengusse laiemalt. 1.2.2.2. Personaalmeditsiini tippkeskuse tegevustel on seoseid ka sekkumisega „Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades“. Sekkumise raames toetatakse teenuste ja rakenduste arendamist varasemalt struktuuritoetustest rahastatud teaduse tippkeskuse ja riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri meetmete tulemuste baasil. Perioodil 2014-2020 said toetust Tartu Ülikooli juhitud projektid „Genoomika ja Siirdemeditsiini tippkeskus“, „Ultrasensitiivne biomolekulide labor ja moodne populatsioonigeneetika“, „Eesti genoomikakeskus“, „Kliiniliste teadusuuringute üksuse (RSKTK) väljaarendamine“, mille baasilt on Tartu Ülikoolil võimalik nendega seotud teenuseid edasi arendada. Nimetatud sekkumise raames on toetuse saajatel samuti võimalik osta seadmeid ja tarvikuid. Sarnaselt eelmise kirjeldatud sekkumisega määratakse aga erinevatest tegevustest ja projektidest soetatavad seadmed ja rahastatavad tegevused eelnevalt kindlaks ning nende kulusid arvestatakse raamatupidamises eraldi, mis vähendab dubleerimise ja topeltrahastamise riski. 1.2.3. Kaudselt võib antud tegevusel olla seoseid ka sekkumisega „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“, mille raames toetatakse muuhulgas ministeeriumite valitsemisalade üleste interdistsiplinaarsete rakendusuuringute läbiviimist. Kuna personaalmeditsiini arendamine on riiklikult oluline valdkond, ei ole välistatud, et ideekonkursse viiakse läbi ka personaalmeditsiini arendamisega seotud teemadel. Siiski on tegemist mitte dubleerimise, vaid üksteist täiendavate tegevustega. Projektide kulusid arvestatakse raamatupidamises eraldi, seega on topeltrahastamine välistatud. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Käskkirja lisa 1 koosneb 16 punktist: 1. Reguleerimisala 2. Käskkirjas kasutatud mõisted 3. Eesmärk 4. Toetatavad tegevused 5. Tulemused 7  6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 7. Elluviija ja partner 8. Sihtrühm 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood 10. Tegevuste eelarve 11. Kulude abikõlblikkus 12. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13. Elluviija kohustused 14. Aruandlus 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 16. Vaiete lahendamine. Eelnõu punktiga 1 reguleeritakse toetuse andmise tingimuste kehtestamise alust ning esitatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevad seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel käskkiri on koostatud. Samuti esitatakse puutumused olulisemate riigisiseste strateegiliste dokumentide ning nende eesmärkidega. Antud sekkumine panustab Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“4 (edaspidi „Eesti 2035“) kahe strateegilise sihi saavutamisse: „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. „Eesti 2035“ on ettevõtluskeskkonna arenguvajadustena toonud välja, et kuigi Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud, ei ole see saavutanud oodatud tempot ning on piirkondlikult ebaühtlane. Sealjuures tuuakse välja, et digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on piiratud. Samuti on Eestis jätkuvalt madal erasektori teadus- ja arendustegevuste kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP). Strateegia „Eesti 2035“ näeb ette, et uute toodete ja teenuste väljatöötamisel ning olemasolevate lahenduste ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö ettevõtete ja teadlaste vahel. Personaalmeditsiini tippkeskuse tegevused panustavad tingimuste loomisesse personaalmeditsiiniga seotud teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks, luues seega võimalusi nii teadus- ja arendusasutustele uute tehnoloogiate arendamiseks kui ka tervisetehnoloogiatega seotud ettevõtetele teenuste arendamiseks ja pakkumiseks. „Eesti 2035“ on arenguvajadusena toodud välja rahvastikumuudatustega, eriti rahvastiku vananemisega, mis nõuab toetavat keskkonda pakkuvat tervisepoliitikat. OECD hinnangul ei kasuta Eesti otsuste tegemisel piisavalt teadusuuringuid ja valdkonna eksperte ning teadus ei lähtu Eesti arenguvajadustest. Lisaks uuenduslike lahenduste ja tehnoloogiate kasutamisele tuleks tõhustada teabevahetust asutuste vahel ning võtta kasutusele ava- ja suurandmed. Käesoleva sekkumise raames luuakse tingimused, et aidata kaasa nimetatud arenguvajadustele lahenduste leidmisele. Käesoleva sekkumisega aidatakse kaasa lahenduste loomisele olemasolevate andmete paremaks kasutamiseks ning sellega paremate ja efektiivsemate avalike teenuste loomiseks tervishoius. Punktis 1.3. on toodud puutumus horisontaalsete teemadega. Rahastatavate tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus, regionaalareng) on vähemalt neutraalne või soodustav. See, kas ühe või teise tegevuse raames viiakse ellu tegevusi, mis toetavad läbivatele teemadele positiivset mõju, 4 „Eesti 2035“ https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 8 selgub elluviimise käigus. Valdavalt toetatakse tegevuste raames teadus- ja arendustegevust või pädevuste tõstmist, mis tähendab, et mõju võib avalda mitte tegevus ise, vaid tegevuse käigus soetatud seadmete abil tehtav uuring. Tegevuste elluviimisel tuleb nii elluviijal kui ka partneritel järgida kavandatavate tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele (regionaalselt tasakaalustatud arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamist). Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti horisontaalsete põhimõtetega Keskkond ja kliima Tegevuse eesmärgiks on tingimuste loomine personaalmeditsiiniga seotud teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks, sealhulgas teadustaristu soetamine. Teavitus- ja muude ürituste korraldamisel järgitakse võimalusel keskkonnahoidlike sündmuste juhendit.5 Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ingl.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetatavad tegevused ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik. Tasakaalustatud regionaalareng Vastavalt meetmete nimekirjale ei panusta antud tegevus regionaaleesmärkide saavutamisse. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Tegevuse elluviimisel lähtutakse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste põhimõttest, kus asjakohane. Tegevus hõlmab füüsilise keskkonna rajamist ja kaasajastamist, mille puhul võetakse arvesse ka seda, et loodavad või kaasajastatavad laborid oleksid ligipääsetavad ning kasutatavad kõigile potentsiaalsetele kasutajatele, olemata nende erivajadustest. Antud tegevuse puhul on oluline selle sisu, sest personaalmeditsiini arendamine tähendab seda, et tulevikus on võimalik kõikidele inimestele anda tervisesoovitusi ning pakkuda ravi vastavalt konkreetse isiku eripäradele. Võrdluspaneeli täiendatakse teistest rahvustest ja päritoluga isikute andmetega, mis parandab personaalmeditsiini kättesaadavust. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (kontroll-leht, lisa 2). Eelnõu punktis 2 on defineeritud käskkirja lisas kasutatavad olulisemad mõisted. Eelnõu punkt 3 kajastab toetuse andmise eesmärki. Tegevus keskendub Eesti teaduse kõrgetasemelisuse ja konkurentsivõime tugevdamisele, samuti selle rahvusvahelistumisele. 5 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus 9 Tegevus on seotud Euroopa Horisondi programmist „Teaming for Excellence“ kaasrahastatava projektiga „Personaalmeditsiini tippkeskus“, mille raames toimub koostöö Soome Helsingi ülikooli ja Hollandi Rotterdami Erasmuse ülikooli meditsiinikeskusega. Hollandi partner on farmakogeneetika/geneetika ning meditsiiniinformaatika alal üks maailma juhtivaid teadusasutusi. Helsingi Ülikool on samuti valdkonnas üks maailma juhtivaid ülikoole ning tegeleb projekti raames suuremahuliste genoomiandmete jaoks algoritmide ja avatud lähtekoodiga tarkvara arendamisega. Kokku on Personaalmeditsiini tippkeskuse projektis 6 tööpaketti, mille raames arendatakse välja toimiv personaalmeditsiini tippkeskus, kavandatakse uuringud kõikides personaalmeditsiiniga seotud teadussuundades ning pikaajaline uurimisstrateegia, viiakse läbi interdistsiplinaarsed pilootuuringud, tegeletakse teadlaste ning tervishoiuekspertide koolitamise ning värbamisega, teavitatakse avalikkust personaalmeditsiini väärtustest ja võimalustest ning arendatakse teadustöö tulemuste kasutamiseks vajalikke tööriistu, õiguskeskkonda ning tulemuste rakendamise võimalusi. Käesolev käskkiri reguleerib üksnes neid tegevusi, mida rahastatakse struktuurivahenditest. Seosed struktuurivahenditest ja Euroopa Horisont programmist rahastatud tegevuste vahel on toodud järgmises punktis. Eelnõu punktis 4 on kirjeldatud toetatavad tegevused. Tegevused toetavad personaalmeditsiini tippkeskuse tulemuste saavutamist teadustaristu parendamise ja täiendamise kaudu. Tippkeskuste tegevused on tervikuna kirjeldatud Euroopa Komisjonile esitatud taotluses, antud toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevused on otseselt seotud elluviija Tartu Ülikooli ja partneri Tartu Ülikooli Kliinikumi võimekuste arendamisega tippkeskuse planeeritud tulemuste saavutamiseks. Toetatavad tegevused on seotud punktis 1.5 nimetatud Teamingu projekti tööpakettidega 1-3 (WP1 investeeringud teaduse infrastruktuuri, WP2 teadus- ja arendustegevuse optimeerimine ning teadus- ja arendustegevuse agenda loomine, WP3 pilootuuringud). Kõik toetatavad tegevused on vajalikud toimiva tippkeskuse loomiseks. Tippkeskuse toimimiseks ei rajata täiesti uut infrastruktuuri (töökeskkond, laborid), vaid täiendatakse ja parendatakse juba olemasolevat elluviija ja partneri töökeskkonda nii, et oleks võimalik saavutada tippkeskuse sisulisi eesmärke. Tegevus hõlmab lisaks seadmete soetamisele ja laborite sisustamisele ka muid tippkeskuse toimimiseks vajalikke tegevusi, nagu geeniandmete võrdluspaneeli täiendamine, kliiniliste pilootuuringute läbiviimine, tüvirakkude liinide loomine ning andmete turvalise säilitamise lahenduse loomine. Tippkeskuse töökeskkond hakkab esialgu paiknema aadressil Uppsala 10, Tartu ning hiljem, pärast ruumide renoveerimist Tartu Ülikooli poolt, aadressil Riia 23. Tartu Ülikooli Kliinikumis asuvad tippkeskusega seotud ruumid L.Puusepa 8 hoonetes, mis rekonstrueeritakse Tartu Ülikooli Kliinikumi poolt muudest vahenditest. Toetatavad tegevused jagunevad neljaks suuremaks tegevuste grupiks. Punktis 4.1 nimetatud tegevus on suunatud Tartu Ülikooli genoomika tuumiklabori sekveneerimisvõimekuse arendamisele, et täita lüngad tippkeskuse tegevuseks vajalike seadmete osas ning täiendada Eesti imputatsiooni võrdluspaneeli. Geeniandmete imputatsiooni võrdluspaneel võimaldab statistiliste meetodite abil ennustada mikrokiibiga analüüsitud indiviidide genoomide järjestusi (seda nimetatakse imputeerimiseks). Kuid imputatsiooni täpsus sõltub suuresti sellest, kui sobivat võrdluspaneeli kasutada. Eestis kasutatav geeniandmete võrdluspaneel, mis sisaldab üle 2500 sekveneeritud proovi, esindab hetkel vaid umbes 70% populatsioonist. Võrdluspaneelis on peamiselt esindatud Eesti päritoluga isikute proovid, kuid kuna personaalmeditsiin peab olema võrdselt kättesaadav kõigile Eesti kodanikele, on vaja võrdluspaneeli täiendada, sealhulgas teiste rahvuste ja päritoluga 10 indiviidide osas. Lisaks tõstab suurema hulga geeniandmete olemasolu võrdluspaneeli rakendamises ennustamise täpsust. Tegevusega on kavas soetada sekveneerimiseks vajalikke seadmeid, vahendeid ja reagente ning viia täiendavalt läbi Eesti Geenivaramu 10 000 proovi täisgenoomi sekveneerimine. Esialgsete plaanide kohaselt sekveneeritakse kõik proovid kasutades nn lühikestel lugemitel põhinevat sekveneerimist (short read technology), millega sekveneeritakse u 200 nukleotiidi pikkuseid genoomi segmente. Osa proove (esialgse hinnanguna 1200) on kavas sekveneerida aga kasutades pikkade lugemite tehnoloogiaid, mis võimaldavad sekveneerida korraga pikki genoomi osasid (enamasti 10 – 20 tuhat nukleotiidi). Tegevus on vajalik, kuna praegune infrastruktuur on ebapiisav Euroopa tippasutustega konkureerimiseks ning tippkeskuse eesmärkide saavutamiseks. Geeniandmete imputatsiooni võrdluspaneeli täiendamine 10 000 inimeste andmetega on vajalik, et tõsta imputeerimise täpsust ja rakendatavust, sh teiste rahvuste ja päritoluga inimeste proovide osas. Peamiselt on imputatsioonipaneeli arendamine vajalik selleks, et personaalmeditsiini teenust oleks Eesti riigis võimalik pakkuda võimalikult paljudele kodanikele, sõltumata nende geneetilisest taustast. Tippkeskuse tegevuseks on vaja laborit täiendada sekvenaatoriga, et suurendada sekveneerimisvõimekust ning viia läbi täiendava 10 000 proovi sekveneerimine. TAT koostamise ajal on silmas peetud Illumina NovaSeq 6000 või samaväärset mudelit; Ultima Genomics, täpne mudel selgub sõltuvalt projekti algul kasutusel olevatest tehnoloogiatest ning seadmete hindadest.. Osa sekveneerimisest on kavas teenusena sisse osta, kuid sõltuvalt olukorrast sekveneerimise turul võib tekkida vajadus seadme ostmine või teenuse tellimine tervikuna üle vaadata. Kui seadme ostmine ei osutu otstarbekaks, võidakse sekveneerimise teenus tervikuna sisse osta. Punktis 4.2 toodud tegevuse raames luuakse tippkeskuse tegevuse jaoks geneetiliste variatsioonide funktsionaalsuse uurimiseks vajaminev labor ning Eesti Geenivaramusse luuakse uus indutseeritud pluripotentsete tüvirakkude biopank. Uus laborivõimekus luuakse Tartu Ülikooli genoomika instituuti, selleks sisustatakse labor vajaminevate seadmetega nii rakkude kultiveerimiseks, DNA kloonimiseks, raamatukogude loomiseks, kui ka tööks patogeenidega (bio-ohutuse tasemel 2+). Tegevuse eesmärgiks on uurida, kuidas geenivariandid on seotud kindla fenotüübi kujunemisega ehk uuritakse geneetiliste variatsioonide funktsionaalsust. Selleks luuakse Eesti Geenidoonorite perifeerse vere mononukleaarsete rakkude põhjal indutseeritud pluripotentsete tüvirakkude liine (induced pluripotent stem cells, iPSCs). iPSCs liine on võimalik kasutada koos geenidoonorite geeniandmete ning põhjalike terviseandmetega. Tegevus annab Eesti Geenivaramule olulise konkurentsieelise sarnaste biopankade ees ning võimaldab uut biopanka kasutada ravimite arendamises. Tüvirakkude laborisse on kavas soetada rakukultuuride laminaarid koos mikroskoobi ja temperatuuri kontrolliga, tavamikroskoop, fluorestsentsmikroskoop, inkubaatorid, tsentrifuugid, transfektsiooniseade, tööks patogeenide ja viirustega on vajalikud rakukultuuri laminaar, mikroskoop, ultratsentrifuugid, kloonimiseks ja raamatukogu ettevalmistuseks on vaja laminaare, inkubaatorit, temperatuuri kontrollimist võimaldavad loksutid, PCR masinad. Seadmete loetelu täpsustub projekti käigus. 11 Punktis 4.3 toodud tegevuse viib ellu partner Tartu Ülikooli Kliinikum ning tegevuse raames arendatakse kliinikumi võimekust viia läbi genoomika-põhiseid kliinilisi uuringuid. Kliinilised uuringud on vajalikud, et võimaldada tippkeskuse teadustulemuste kasutuselevõttu meditsiinis, näiteks ravijuhenditena, meditsiinilise otsustustoena või meditsiinitarvikute arendamises. Tegevuse raames kaasajastatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi kliiniliste uuringute keskuse ruumid ja sisustus. Muuhulgas on tegevuse raames kavas soetada patsientide tervisenäitajate jälgimiseks vajalikke polüfunktsionaalseid monitore, funktsionaalseid voodeid, kliinilist mööblit, külmikuid vere- ja muude bioloogiliste proovide kogumiseks ja jälgimiseks, IT- varustust (nimekiri täpsustub). Tegevuse raames seatakse ka sisse kliinilisi uuringuid toetav ja GCP-le (Good Clinical Practices) vastav labor, millel on kliinilise kvaliteediga tüvirakkude kasvatamise võimekus. Ruumide sisustamine võimaldab suure hulga patsientide värbamist uuringutesse, geneetilisele nõustamisele ning viia läbi haiglapõhiseid kliinilisi uuringuid. Tegevuse raames rahastatakse kolme kliinilise uuringu läbiviimist toetavaid tegevusi. Uuringute täpsem sisu selgub projekti elluviimise käigus. Üks planeeritavatest uuringutest tehakse geenidoonorite- ja nende tervise andmete pealt ning ülejäänud kaks uuringut on tagasikutsumisega kliinilised uuringud. Vastavalt projekti eesmärgile tõsta Tartu Ülikooli Kliinikumis menetletud geeniandmetel põhinevate kliiniliste uuringute arvu aastas toetatakse personaalmeditsiiniga seotud kliiniliste uuringute läbiviimist ning uuringute läbiviimisega seotud koordineerivaid tegevusi. Vastavalt Euroopa Komisjoniga sõlmitud grandilepingule kaasrahastab Eesti riik personaalmeditsiiniga seotud kliinilisi uuringuid toetavaid tegevusi. Punktis 4.4. on kirjeldatud tegevused Tartu Ülikooli Teadusarvutuste Keskuse andmetöötluse ja andmesalvestuse võimekuse tõstmiseks, mis on seotud tippkeskuse tegevuse toetamisega. Tippkeskus sõltub olulisel määral andmete säilitamise ja töötlemise infrastruktuuri võimsusest. Toetus suunatakse Tartu Ülikooli Teadusarvutuste Keskusesse, kindlustamaks TeamPerMed vajaduste rahuldamise. Võimekuse suurendamine on vajalik tippkeskuse tegevusega lisanduva andme- ja arvutusmahu tõttu, et turvaliselt säilitada ning varundada tippkeskuse tegevuse raames loodud genoomiandmeid. Kuigi Eesti on ka LUMI konsortsiumi liige ja kasutab aktiivselt neid võimalusi, on kohalike võimekuste arendamine siiski vajalik. Samuti on oluline arendada kohalikku turvalist pilve/liivakasti lahendust. See võimaldab kolmandatel osapooltel genoomiandmetele ligipääsu ilma andmeid tegelikult ülikoolist väljapoole jagamata. Need lahendused on olulised andmekaitse seisukohast ning aitavad vähendada sensitiivsete andmete korduvat kopeerimist. Rahastatakse turvaliste sõlmede tehnoloogia soetamist ja arendamist, mis võimaldab andmete liitkasutust ja liivakasti tüüpi andmekasutust ilma andmeid kolmandatele isikutele avaldamata, ning 2,1 PB salvestusruumi ostmist ja arvutussõlmede uuendamist (10 128 protsessori sõlmed 1 TB RAM-iga). Eesti osaleb alates 2020. a. Euroopa kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte EuroHPC eeleksatasandi superarvutuskeskuse loomisel (LUMI projekt), HTM toetab osalemist mahuga 0,3 mln € eurot aastas; ja EuroCC projektis kasutajatoe pakkumisega. Eesti poolt on volitatud asutuseks Eesti Teadusarvutuste infrastruktuuri konsortsium (ETAIS), mille juhtpartner on Tartu Ülikool. EuroHPC partnerlus jätkub vähemalt 2028. aastani, LUMI kasutusiga on ligikaudu 15 aastat. LUMI superarvuti käivitus Soomes 2021. aasta lõpus ning pakub osalustasu eest Eesti kasutajatele ligipääsu loodud taristule, lisades ETAIS kohalikele (st Eesti) ressurssidele ca 20% CPU võimekust, 5% kettapinda ja 500-1000% GPU võimekust. Kasutatakse masinõppes, NLP-s, muudes AI rakendustes. LUMI on eeskätt optimeeritud suuremahuliste tööde jaoks, mida saab hästi paralleliseerida või mis oskavad kasutada graafikaprotsessoreid (GPU). Bioinformaatika tööd vajavad palju mälu, kettaruumi ja ei oska 12 tänase seisuga eriti kasutada GPU-sid. Sensitiivsete andmete LUMIs töötlemiseks peaks ootama ära LUMI Secure Computing laienduse töössemineku, mis on planeeritud mitte enne 2023. Lisaks ei oleks genoomiandmete Eestist väljaspool varundamine ühilduvuse (nt Eesti terviseregistritega) ja turvalisuse seisukohast optimaalne. Eestile eraldatud kettapinda jääks LUMIs väheseks ja juurde ostes on salvestusmahu kasutamine LUMIs kordades kallim kui kohapeal Eestis pakutav, ja varundus ligikaudu 10 korda kallim. EuroHPC on kompetentsikeskuste koostöövõrgustik (EuroCC), milles HTM toetab Eesti osalust 0,3-0,5 mln € aastas. EuroCC eesmärk on kõikide riikide HPC alaste oskuste tõstmine ning eelkõige SME ja avaliku sektori kaasamine. Seega EuroCC fookus on teadusarvutuskeskuste teenuste pakkumine lisaks teadusele ka majandusharudes, toetus katab parimate spetsialistide palgad ja võimaldab taristu kasutustasude abil osaliselt taristu amortisatsiooni katta. ETAIS taristu amortisatsioon on ca 0,6 mln €/aastas, mida on ajutiselt vähendatud seadmete kasutusiga pikendades, kuid jätkusuutlikusse seisukohalt ja uute mahtude/teenuste lisandumisel jaoks vajab ETAIS investeeringuid ka teistest allikatest peale EuroHPC. Uute salvestus- ja arvutusvõimsuste hankimise jaoks puuduvad riiklikud rahastusprogrammid, st TeamPerMed tüüpi suuremahulised arendused vajavad eraldiseisvat investeeringut ETAIS taristusse. 2023. aastal TÜ ja Tervise Arengu Instituudi koostöös valminud personaalmeditsiini IT-taristu näol on loodud platvorm, mis võimaldab võtta kasutusele geeniandmed arstide ja õdede töös ning pakkuda personaalmeditsiini riiklikke teenuseid, et võimaldada patsientidele täpsemat ravi ning haigusi paremini ennetada. Esialgu on plaanis hakata pakkuma kahte teenust – rinnavähi polügeensete skooride riski arvutus ning farmakogeneetika teenus, mis hetkel on piiritletud antidepressantravi saavate depressiooni põdevate inimestega. Praeguste plaanide järgi muutuksid need teenused kättesaadavaks 2024. a jooksul. Antud IT-taristu hõlmab geneetiliste andmete infosüsteemi, geneetiliste riskimudelite halduse ja seire keskkonda, personaalmeditsiini arvutuskeskkonda (rinnavähi geneetilise riski arvutamiseks ning farmakogeneetiliste testide jaoks), nõusolekute infosüsteemi ning personaalsete tervise- ja ravisoovituste keskkonda. TeamPerMed projekti punktis 4.4 kirjeldatud tegevusega sellel väga otsest seost ei ole. TeamPerMedi tegevus on suuresti sõltuv Teadusarvutuste keskuse poolt pakutavast andmete hoiustamise ning teadusarvutuste võimekusest. Punktis 4.4 kirjeldatud tegevuse raames soetatakse seadmeid, mis võimaldavad projekti käigus tekkivaid suurandmeid turvaliselt hoiustada ning nende andmete põhjal teadustööd teha. Teiseks töötatakse välja nn liivakasti arendused, mis võimaldaks sensitiivsete andmete töötlemise neid kolmandatele osapooltele väljastamata. Seega kui personaalmeditsiini taristu on mõeldud meditsiinivaldkonnas riiklikul tasandil meditsiiniteenuste pakkumiseks, siis punktis 4.4 kirjeldatud tegevus on mõeldud suurandmete hoiustamiseks ning teadustöö toetamiseks, muuhulgas tulevaste potentsiaalsete meditsiiniteenuste väljatöötamisel. Projekti tegevuste elluviimise koht on Tartu, kuid tegevuste mõju on üle-Eestiline, kuna personaalmeditsiin hõlmab kogu Eesti elanikkonda, ja tulevikus eeldatavalt ka üle-Euroopaline, kui Eestis arendatav mudel osutub edukaks. Vastavalt programmist „Teaming“ rahastatud projektile ja selle rahastamiseks sõlmitud lepingule juhib projekti tegevusi juhtkomitee, millesse kuuluvad Teamingust rahastatud projekti elluviija Tartu Ülikooli ja partnerite (Tartu Ülikooli kliinikum, Helsingi Ülikool, Rotterdami Erasmuse Ülikooli meditsiinikeskus jt grandilepingus nimetatud partnerid), samuti kaasatud partnerite (HTM, SoM, Tervisekassa) esindajad. Juhtkomitee pädevuses on konsortsiumi tegevust puudutavate otsuste tegemine, sealhulgas muudatuste tegemine tegevuskavas ja eelarves, konsortsiumi koosseisus, tippkeskuse strateegia ja tegevuskava 13 kinnitamine, tippkeskuse juhi valimine, tippkeskuse eelarve heakskiitmine, nõustamine täiendavate vahendite kaasamisel, juhtimisega seotud protseduuride kinnitamine jm. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjustada oluliselt“ põhimõttega. Eelnõu punktis 5 on toodud oodatavad tulemused. Meetmete nimekirja põhjal on tulemusnäitaja Eesti osalemine Euroopa Teadusruumi tegevustes ning vastav panus rahvusvaheliselt koordineeritud TA-tegevustesse, mida arvestatakse eurodes elaniku kohta. Konkreetselt selle meetme mõju näitajasse on keeruline tuvastada. Antud näitaja puhul on kogueesmärk (arvestatuna kõigi meetmete peale kokku) 44 eurot elaniku kohta, millest antud meetme panus on hinnanguliselt 2 (eurot elaniku kohta). Tulemusnäitajaga seotud info esitab rakendusasutus. Meetmete nimekirja väljundnäitajaks on EL raamprogrammide tegevustes osalevate organisatsioonide arv, mille sihttase (kogu meetme peale) kokku on 350. Käesoleva projekti tegevustes osaleb elluviija või partnerina 2 organisatsiooni, milleks on Tartu Ülikool ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Teamingu raames elluviidavatesse tegevustesse on kaasatud lisaks kahele välisülikoolile ka Haridus- ja Teadusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Tervisekassa, kelle roll on osaleda tegevuste seires ja juhtimises ning keda antud näitaja sisse ei arvestata. Lisaks on toodud projekti spetsiifilised väljund- ja tulemusnäitajad. Väljundnäitajate hulgas on tegevuse 4.1 raames sekveneeritud täisgenoomide arv, planeeritud sihttase on 10 000 täisgenoomi. Teise väljundnäitajaga mõõdetakse tegevuses 4.4 raames andmetöötluskeskuses arendatavat võimekust genoomiandmete säilitamiseks ja analüüsimiseks. Sihttasemeks on 20 000 täisgenoomi andmete säilitamise ja analüüsimise võimekus. Tulemusnäitajaks on tegevuse 4.3 tulemusena Tartu Ülikooli Kliinikumi võimekuse kasv geeniandmetel põhinevate uuringute läbiviimisel, mida mõõdetakse menetletud geeniandmetel põhinevate kliiniliste uuringute arvuna aastas. Loendatakse Tartu Ülikooli Kliinikumis uuendatud teadustaristu abil teostatud ning pilootuuringute läbiviimisel saadud kogemustele toetuvaid geeniandmetel põhinevaid uuringuid, info uuringute arvu kohta edastab aruandesse partner. Eelnõu punktis 6 on nimetatud tegevuse rakendusasutus, milleks on Haridus- ja Teadusministeerium, ning rakendusüksus, milleks on Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu punktis 7 on toodud tegevuse elluviija ja partner. Tegevust viib ellu Tartu Ülikool ning partnerina on kaasatud Tartu Ülikooli Kliinikum. Tartu Ülikool on Teamingu programmi esitatud projekti algataja ning taotlenud vastavalt Teamingu reeglitele toetust ka Eesti riigilt. Vabariigi Valitsuse hinnangul on tegemist olulise projektiga, mis loob silla Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia ning teadus- ja arendustegevuse tipptaseme vahel ning millel on tugev mõju Eesti teadus- ja arendustegevusele, ühiskonnale, elanikkonna tervisele ja majandusele. Projekt loob seosed tipptasemel teadus- ja arendustegevuse ning selle praktilise rakendamise vahele, mis on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni oluline puuduv komponent. Tegevuse riigipoolse (sealhulgas struktuurivahenditest) rahastamise eeltingimuseks on olnud projekti rahastamine programmi „Teaming“ vahenditest. Programmi „Euroopa Horisont“ tööprogrammis nimetatakse programmi „Teaming“ koostoimemeetmeteks. Ühtekuuluvuspoliitika programmid võivad pakkuda meetme „Teaming“ projektile täiendavat rahastamist selliste rahastamiskõlblike kulude jaoks, mis ei ole seotud programmi „Euroopa Horisont“ raames kaetud kuludega, tingimusel, et on täidetud ühissätete määruse artikli 73 lõike 4 nõuded. Programmi „Euroopa Horisont“ raames esitatud taotlus peab sisaldama ERFist või 14 muudest rahastamisallikatest toetatava täiendava projekti selget kirjeldust, sealhulgas kulukategooriaid, tehnilise taristu kirjeldust jne. Seda kirjeldust hindavad sõltumatud eksperdid vastavalt programmi „Euroopa Horisont“ eeskirjadele ja valikukriteeriumitele. Projektitaotlus läbib ühe hindamise, mis hõlmab projekti mõlemat osa (st programmi „Euroopa Horisont“ osa ja osa, mis on seotud valitud täiendava rahastamisallikaga, näiteks ühtekuuluvuspoliitika programmiga). Seega on elluviija ja partneri võimekust projekti ellu viia hinnatud Eesti riigi poolt juba taotluste esitamise staadiumis projektile kinnituskirja andes, eeldades, et programmis rahastamise vääriliseks peetud projekt on piisavalt kõrgel tasemel ning elluviija (ja partner) piisavalt suutlik, et projekti tegevused ellu viia. Eelnõu punktis 8 on toodud tegevuse sihtrühmad. Sihtrühmad on kirjeldatud kitsamast, struktuurivahenditest kaasarahastatava projekti vaatest – nendeks on Tartu Ülikooli ja Tartu Ülikooli Kliinikumi personaalmeditsiini tippkeskuse teadus- ja arendustöötajad, kelle töötingimusi tegevuse raames kaasajastatakse kui ka muud teadustöötajad, kes tegevusi läbi viivad (sekveneerimine punktis 4.1 ja andmetöötluse võimekuse parandamine punktis 4.4.). Tegevuste kaudsed sihtrühmad on: 1) poliitikakujundajad, kelle jaoks personaalmeditsiinist saadav tõenduspõhine kasu võib olla argumendiks otsuste tegemisel tervishoiu efektiivsemaks korralduseks riigis; 2) arstid, kelle poolt investeeringute abil tehtavate uuringute tulemused võivad aidata haiguste diagnoosimisel ning efektiivsemate ravivõtete kasutamisel; 3) tervishoiuteenuseid pakkuvad asutused teenuste paremaks väljatöötamiseks ja korraldamiseks; 4) biotehnoloogia ettevõtjad erinevate arendustega tegelemisel; 5) Eesti ja Euroopa elanikkond, kelle tervise säilimise ja taastamise huvides punktis 4 kirjeldatud investeeringute ning kogutud andmete abil uuringuid läbi viiakse. Eelnõu punktis 9 on abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood on kooskõlas programmist „Teaming“ rahastatud projektiga. Tegevused algavad 1.septembrist 2023 ning kestavad kuni 31. augustini 2029. Eelnõu punktis 10 on toodud tegevuse eelarve. Kokku on Vabariigi Valitsus andnud nõusoleku rahastada projekti 15 miljoni euro ulatuses, millest 7 500 000 eurot kaetakse struktuurivahenditest. Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid moodustavad eelarvest 70%, mida kaasrahastatakse riigi vahenditest. Ülejäänud osa Vabariigi Valitsuse poolt garanteeritud summast (7 500 000 eurot) kaetakse muudest riigieelarvelistest vahenditest Haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Detailse eelarve esitab elluviija igal aastal eraldi. VV meetmete nimekirjas oleva meetme nr 21.1.1.4 raames kehtestatakse mitu toetuse andmise tingimust. Meetmete nimekirjas on selle meetme omafinantseeringu kohustus kokku 2 857 392 eurot, mis tagatakse Mobilitas++ TATi raames. Teamingu projektide kaasrahastamise TATides omafinantseeringu kohustuste ei ole. Rakendusasutus saab meetme sees erinevate TATide lõikes osakaalusid muuta tingimusel, et need annavad kokku meetmes ettenähtud summa. Käesolevas meetmes tagatakse see tegevuse Mobilitas++ toetuse andmise tingimustega. Indikatiivne struktuuritoetustest rahastatud tegevuste eelarve jaotus partnerite lõikes: Tartu Ülikool 5 564 500 eurot Tartu Ülikooli Kliinikum 1 935 500 eurot. Eelarve täpne jaotus partnerite lõikes selgub tegevuste käigus. 15 Eelarve sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid 25 % teatud otsestelt kuludelt. Kirjeldus kaudsete kulude arvutamise kohta on punktis 11. Eelnõu punktis 11 on toodud kulude abikõlblikkus. Suure osa kuludest moodustavad põhivara soetamisega seotud kulud, sealhulgas nende ostukulud ja paigaldus. Abikõlblikud on nii laboriseadmed kui ka kõik muud tegevuste raames soetatavad tippkeskuse tegevusteks vajalikud seadmed ja tarvikud, samuti laborite sisustus. Eelarves on arvestatud personalikulud, muud kulud ja kaudsed kulud 25% otsestest kuludest. Otsesed kulud on vastavalt Euroopa Horisont reeglitele personalikulud, põhivara soetamine ja muud kulud, sealhulgas immateriaalse vara, tarvikute ja materjalide ostmine. Lisaks on kulude hulgas ka alltöövõtt (muude kulude hulgas), mida Euroopa Horisondi reeglite järgi ei loeta otsesteks kuludeks ning millelt kaudseid kulusid ei arvestata. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele S (EL) 2021/695, 28. aprill 2021, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/20136 artiklis 35 sätestatule on kaudsed rahastamiskõlblikud kulud 25 % otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest, välja arvatud alltöövõtuga seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud, rahaline toetus kolmandatele isikutele ning võimalikud ühikukulud või kindlasummalised maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid. Alltöövõtuga seotud kuludena käsitletakse kulusid, mis on tekkinud seoses tegevuskavas olevate tegevuste osalise sisseostmisega (st elluviija või partneri asemel teostatakse neid tegevusi allhankelepingutega). Euroopa Horisont reeglite kohaselt ei kuulu alltöövõtu kulude alla ostukulud, mis tekivad kaupade, tööde ja teenuste puhul, mis on vajalikud tegevuste elluviimiseks, kuid mis iseenesest ei kujuta endast tegevuskavas kirjeldatud tööülesannet (näiteks konverentsi korraldamine, reisikulud, tõlketööd, kodulehe loomine jne. Euroopa Komisjoni projektide puhul saab töövõtu- ja käsunduslepinguid käsitleda otseste personalikuludena (mitte alltöövõtuna) juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) ostetakse tööaega, mitte tulemust ja nii on lepingus fikseeritud; 2) töökorraldus ja palgatase on sarnane töölepinguga töötajatele; 3) tulemused kuuluvad lepingu poolele, ehk siis ülikoolile. Käsundus- ja töövõtulepingute puhul on tööajatabeli pidamine kohustuslik. Vastavalt ühendmääruse § 18 lõikele 3 võib sama tüüpi tegevuste puhul kohaldada Euroopa Liidu poliitikasuundades ja riigisisestes õigusaktides kasutatavaid lihtsustatud kulude arvestusviise ning määrasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punktidele c−e. See tähendab ühtlasi, et kohaldada tuleb kõiki programmi „Euroopa Horisont“ ühtse määra kohaldamise metoodika asjakohaseid elemente. Alltöövõtuga seotud otsesed kulud ja kulud seoses kolmandate isikute poolt kättesaadavaks tehtud vahenditega, mida ei kasutata toetuse saaja valdustes, samuti rahaline toetus kolmandatele isikutele tuleb jätta välja kuludest, mille alusel määra rahastamiskõlblike summade arvutamiseks kohaldatakse. Kuna programmi „Euroopa Horisont“ jaoks kehtestatud ühtne määr on 25 % (mitte kuni 25 %), siis ei ole saa ühissätete määruse artikli 68 esimese lõigu punkti c alusel kohaldada 25 %st madalamat (ega kõrgemat) määra. 6 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R0695&qid=1680177944455&from=EN 16 Abikõlbmatud on ühendmääruse § 17 nimetatud kulud, sealhulgas käibemaks. Samuti on abikõlbmatud siseriiklike lähetustega seotud sõidu-ja majutuskulud ning kolmanda isiku liikumisega seotud sõidu-ja majutuskulud tegelike kulude alusel, need tuleb katta ühtse määrana saadavatest kaudsetest kuludest. Punktis 4.3.1. kirjeldatud tegevuste raames seadmete ostmiseks antav toetus kvalifitseerub riigiabiks ning maksimaalne toetus on kuni 70% vastavalt grupierandi määruse artiklis 25d sätestatule. Juhul, kui muude tegevuste raames Tartu Ülikooli poolt soetatavat taristut on kavas kasutada majandustegevuseks, võib tegemist olla meetmele Teaming antava abiga üldise grupierandi määruse artikli 25d alusel. Kui eelnõu punktis 14.7.3. nimetatud prognoosist selgub, et elluviija poolt soetatavat taristut plaanitakse kasutada majandustegevuseks rohkem kui 20% ulatuses taristu kasutamise koguajast, on seadmete soetamiseks antav toetus riigiabi ning sellele tuleb kohaldada vastavat toetusmäära (70%). Riigiabi analüüs Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Tegevuse raames antav abi võib olla riigiabi üldise grupierandi määruse7 artikkel 25d mõistes, seega peab elluviija igal konkreetsel juhul tegevuste kaupa hindama, kas tegemist võib olla riigiabiga. Riigiabiga on tegemist juhul, kui teadusuuringute taristut kasutatakse rohkem kui 20% ulatuses majandustegevusteks. Kui tegemist on riigiabiga, käsitletakse abikõlbliku tegevusena tegevust, mis on abikõlblik programmi „Euroopa horisont” eeskirjade alusel, kus on määratletud kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid. Lisaks on abikõlblikud ka projektidega seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringutega seotud kulud. Riiklikest vahenditest eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis meetme „Teaming” jaoks on pärast valimist, paremusjärjestusse seadmist ja hindamist programmi „Euroopa horisont” eeskirjade alusel kehtestatud. Lisaks ei tohi projektiga seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute puhul abi ületada 70 % investeeringukuludest. Taristuinvesteeringute puhul kehtivad lisatingimused on loetletud punktis 12.3. Punktis 12.3.3. toodud võimalus saada juurdepääsuks soodsamad tingimused kehtib nende ettevõtete puhul, kes on taristut rahastanud vähemalt 10% ulatuses. Võimalus, et leidub ettevõtteid, kes antud tegevuse raames taristut rahastavad, on väike, kuid välistada seda ei saa. Selline olukord võib tekkida juhul, kui elluviija või partner peab enne hangete läbiviimist läbirääkimisi võimalike huvitatud ettevõtetega ning läbirääkimiste käigus selgub ettevõtete huvi taristu rahastamiseks. Vastavalt punktis 12.3. sätestatule on Tartu Ülikooli Kliinikumile punktis 4.3.1. kirjeldatud tegevusele antav toetus riigiabi üldise grupierandi määruse kohaselt ning sellele kohaldatakse nimetatud määruse artiklis 25d sätestatud tingimusi. Võimalikku riigiabi andmist ülejäänud teadusuuringu taristu soetamisega seotud tegevustes hindab rakendusüksus üksikjuhtumi põhiselt. TÜ elluviijana peab teadusuuringute taristu kasutamise osas arvet, kui suur osa investeeringutest on seotud majandustegevusega, ning esitavad vastavad andmed 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02014R0651-20230701 17 rakendusüksusele. Kui riigiabi antakse taristu investeeringuteks, siis peab juurdepääs taristule olema avatud mitmele kasutajale, olema läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Riigiabi antakse Kliiniliste uuringute keskusele, mille ruume toetuse abil sisustatakse. Kliinikumis on välja töötatud selged juhised uuringute algatamiseks ning läbiviimiseks. Kuna valdav osa kliinilist teadustööd on mitme keskuseline, rahvusvaheline ja kaasab erinevaid osapooli, siis tagamaks, et kõik potentsiaalsed kasutajad saavad ligipääsu samale informatsioonile, on selged ja avalikud juhised uuringute läbiviimiseks kõigile vabalt kättesaadavad kliinikumi kodulehel: https://www.kliinikum.ee/teadus-ja-oppetoo/kliiniliste-uuringute-keskus/. Loodud on standardiseeritud taotlusprotsess, mis on avatud kõigile koostööst huvitatud osapooltele. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga. 1) Abi antakse riigi vahenditest, kuna struktuuritoetustega seotud vahendite puhul on tegemist riigi vahenditega. Seega see tingimus on täidetud. 2) Tegevuse raames antakse toetust Tartu Ülikoolile ning partnerina Tartu Ülikooli Kliinikumile. Kuna määratlemisel, kas tegemist on ettevõtjaga või mitte, ei ole oluline asutuste või üksuste õiguslik seisund, vaid see, kas ta tegeleb majandustegevusega, tuleb elluviijal juhul, kui investeeringu abil soetatud seadmetega tehakse nii majandus- kui mittemajandustegevusi, igal konkreetsel juhul hinnata, kas tegemist on majandus- või mittemajandustegevusega, ehk siis kas asutus tegutseb antud juhul ettevõtjana või mitte. Majandustegevusega võib olla tegemist juhul, kui seadmeid renditakse kasutamiseks välja või seadmetega seotud teenuseid osutatakse asutusevälistele isikutele (näiteks erinevad analüüsiteenused, sekveneerimisteenus jne). Juhul kui teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse nii majandustegevuseks kui ka mittemajanduslikuks tegevuseks, kohaldatakse riigiabi eeskirju riikliku rahastamise suhtes üksnes ulatuses, milles rahastamine katab majandustegevusega seotud kulusid. Juhul kui teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajanduslikuks tegevuseks, võib selle rahastamine jääda tervikuna välja riigiabi eeskirjade reguleerimisalast, kui majandustegevus jääb selgelt kõrvaliseks tegevuseks, s.o. tegevuseks, mis on otseselt seotud asutuse või teadusuuringute taristu toimimisega ja selleks vajalik või lahutamatult seotud asutuse või taristu peamise mittemajandusliku tegevusega ning mille maht on piiratud. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku8 kohaselt leiab komisjon selle olevat niimoodi juhul, kui majandustegevuses kasutatakse täpselt samu majandustegevuse sisendeid (nt materjalid, seadmed, tööjõud ja põhivara) kui mittemajandusliku tegevuse jaoks ning igal aastal eraldatakse sellise majandustegevuse jaoks mitte üle 20% asjaomase üksuse aastasest tegevusmahust. Seega on elluviijal kohustus jälgida tegevuste puhul, mis on seotud majandustegevustega, nende tegevuste mahtu ning kui majandustegevuse maht ületab 20%, tuleb rakendada ÜGEM artiklis 25d nimetatud toetuse määra. Kui enne seadmete soetamist on teada, et majandustegevuse maht ületab 20%, on antud seadme(te) soetamiseks võimalik kasutada toetust kuni 70% ulatuses. Kui tegevuste elluviimise järel selgub, et majandustegevuse 8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022XC1028(03) 18 maht ületab 20%, tuleb mittemajandustegevuse lubatud mahtu ületava osa mahus liigselt antud toetus tagasi maksta. Tartu Ülikooli puhul on tegemist teadusasutusega (üksus, mille peamine eesmärk on sõltumatult teostada alus- ja rakendusuuringuid või tootearendust või teadmussiiret). Tartu Ülikooli Kliinikum on põhikirja9 kohaselt tervishoiuasutus ning baas Tartu Ülikooli õppe- teadustööle. Seega on Tartu Ülikooli Kliinikumi põhitegevus tervishoiuteenuse osutamine, kuid tegevuste hulgas on ka tervishoiualane teadus- ja arendustegevus. Tegevuse raames kaasajastatakse Tartu Ülikooli Kliinikumi töökeskkonda, luues sinna kliiniliste uuringute läbiviimiseks vajaliku taristu. 3) abimeetmel on valikuline iseloom. Antud tegevuses osalevad Tartu Ülikool ja Tartu Ülikooli Kliinikum, kes on seotud ka Teamingu meetme raames elluviidavate tegevustega ning teisi partnereid väljaspool konsortsiumi ei kaasata. Seega on tegemist meetmega, millel on valikuline iseloom. 4) abimeede annab toetuse saajale majandusliku eelise. Eelise all peetakse silmas iga majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. ELi riigiabiõiguses kehtib põhimõte, mille kohaselt riigiabi ei ole mitte ainult otseselt makstav rahaline toetus, vaid „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi“ (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107), mida võidakse anda ka kaudselt. Tegevuse raames arendatakse personaalmeditsiini ning tegevuse kaudseks sihtrühmaks võivad olla ka biotehnoloogia ettevõtjad, kelle tegevusele antud meetme raames tehtav teadus- ja arendustegevus on olulise tähtsusega. 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Euroopa Komisjon on mitmel juhul leidnud, kui tegevusel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju, ei mõjutanud see liikmesriikide vahelist kaubandust. Tegevuse raames luuakse tingimused teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks personaalmeditsiini arendamiseks, mis pakuvad lisaks Eesti tervishoiupoliitika korraldajatele eeldatavalt huvi ka laiemalt Euroopas ja mujal maailmas. Nii teadustulemused kui teadustaristu on avalikult kättesaadavad, seega tõenäosus, et tegevused moonutavad konkurentsi ja kahjustavad kaubandust EL riikide vahel, on väike, kuid välistada seda ei saa. Kokkuvõttes võib öelda, et kuna osaliselt võib soetatavat taristut kasutada ka majandustegevuseks, võib tegemist olla grupierandi alusel antava riigiabiga ning sellele tuleb kohaldada ÜGEM artiklit 25d. Toetuse andmise tingimuste kehtestamise hetkel on lähtutud olemasolevast teadmisest, et projekti raames antav abi ei ole seotud majandustegevusega, mille maht ületab 20% tegevuse üldisest mahust. Erandiks on punktis 4.3.1 kirjeldatud tegevus, mille raames tehtavatele kuludele kohaldatakse üldise grupierandi määruse artiklis 25d sätestatut. Kui Tartu Ülikooli poolt teiste tegevuste raames soetatud teadusuuringute taristu puhul majandustegevuse 20% piirmäär aasta kohta ületatakse, tuleb elluviijal sellest rakendusüksust teavitada ning rakendusüksus nõuab liigselt makstud toetuse elluviijalt tagasi. Samuti tuleb rakendusüksusel abi andjana esitada hiljemalt 20 tööpäeva enne kavandatava individuaalse riigiabi andmist või abikava rakendamist Euroopa Komisjoni kehtestatud nõuetele vastava grupierandiga hõlmatud riigiabi andmise teatis vastavalt Konkurentsiseaduse § 342 sätestatule. Riigiabi andja (RTK) kannab andmed antud riigiabi kohta riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse. Eelnõu punktis 13 on kirjeldatud toetuse maksmise tingimused ja kord. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse § 24-26, tegelike kulude alusel § 27 lõike 1 punkti 1 alusel ning ühtse määra alusel vastavalt § 18 lõikele 3. 9 https://www.kliinikum.ee/haiglast/dokumendid/pohikiri/ 19 Eelnõu punktis 14 on toodud elluviija kohustused. Muuhulgas on elluviija kohustuseks sõlmida partneriga (Tartu Ülikooli Kliinikum) leping, kus on sätestatud partneri eelarve, tegevuskava ning poolte õigused ja kohustused. Sätestatakse ka rakendusasutusele ja rakendusüksusele esitatavate dokumentide loetelu ja nõuded, samuti rakendusasutuse ja rakendusüksuse teavitamise kohustus seoses muudatustega ja erinevate rakendamist takistavate probleemidega. Elluviijal ja partneril on kohustus tagada antud tegevuse kulude eristamine raamatupidamises, vältimaks tegevuste topeltrahastamist. Eelnõu punktis 15 sätestatakse elluviija kohustused seoses regulaarse aruandluse ning tegevuste elluviimise seirega, sh vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida tegevuste edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Elluviija on kohustatud igal aastal esitama rakendusüksusele vahearuande, kus on kajastatud elluviidud tegevused ja nende tulemused, elluviimisel esinenud probleemid ja nende lahendused. Pärast tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemist esitab elluviija 45 päeva jooksul lõpparuande, kus on toodud informatsioon tegevuste mõju kohta TAIE arengukavale ja Eesti 2035 strateegiale, samuti horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Aruande kinnitamine rakendusüksuse poolt on aluseks lõppmakse tegemisele. Eelnõu punktis 16 on toodud finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda kanda, muuhulgas ei eraldata tegevuste elluviimiseks riigi poolt täiendavaid vahendeid mitteabikõlblike kulude katmiseks. Eelnõu punktis 17 on toodud vaiete menetlemisega seotud sätted. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Kui elluviija korraldab teavitusüritusi, kogub ta nende raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, e-posti aadress ja asutuse nimi. Andmeid kogub isik, kes konkreetset koolitust või teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab elluviija selleks, et saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust saata materjalid ja anonüümne tagasiside. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on eesnimi, perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Elluviija järgib minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. Lisaks on tegevuste elluviijal kohustus koguda osalejate andmeid, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1057 artiklis 17 ning I ja II lisas, samuti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056 artikli 12 lõikes 3 ja III lisas, ning esitama need rakendusüksusele. 20 Andmekaitsega seotud aspekte Eesti Geenivaramu (EGV) töös reguleerib inimgeeniuuringute seadus (IGUS). Kõik geenidoonorid on liitunud EGV-ga rangelt vabatahtlikkuse alusel (IGUS § 9). Liitumisel on geenidoonorid allkirjastanud nõusoleku vormi, mis võimaldab teadlastel kasutada geenidoonorite tervise ja genoomi andmeid teadusuuringutes, mis on eelnevalt saanud kooskõlastuse Eesti bioeetika ja inimuuringute nõukogult. IGUS võimaldab rekontakteeruda geenidoonoritega terviseinfo täiendamiseks ja on aluseks selgetele ja läbipaistvatele andmete ja proovide juurdepääsu reeglitele. Geenidoonorite andmeid säilitatakse geenivaramus pseudonüümitult ning geenidoonori geneetilised, tervise- ja üldandmed on eraldatud geenidoonori isiku tuvastamist võimaldavatest andmetest. Geenivaramu andmete väljastamine toimub Inimgeeniuuringute seaduse § 16 alusel, mille kohaselt võib geenivaramut kasutada üksnes teaduslikuks uurimistööks, geenidoonori haiguste uurimiseks ja raviks, rahva tervise uurimiseks ja statistilistel eesmärkidel. Geenivaramust väljastatakse uurimistööks koeproove, DNA kirjeldusi või terviseseisundi kirjeldusi ainult pseudonüümituna, hulgana ja tingimusel, et väljastatavaid proove või andmeid on üheaegselt vähemalt viie geenidoonori kohta (IGUS § 22, lg (4)). Geenidoonoritel on õigus enda nõusolek igal aja tagasi võtta (IGUS § 12). Geenidoonoritel on IGUS-e § 10 alusel õigus taotleda depseudonüümimist võimaldavate andmete hävitamist. Kui geenidoonori isik on avalikustatud õigusevastaselt on tal õigus taotleda koeproovi, DNA kirjelduse ja terviseseisundi kirjelduse hävitamist. 5. TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on toodud seletuskirja punktis 1.1 ning eelnõu punkti 1 kirjelduse juures. 6. Käskkirja mõjud Tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele Tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele on kirjeldatud seletuskirja lehekülgedel 8-9. 7. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur, Teaduste Akadeemiale, Noorte Teaduste Akadeemiale, Tartu Ülikoolile, Tartu Ülikooli Kliinikumile, Tervise Arengu Instituudile, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS-le, Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile, Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolile, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Märkusi ja ettepanekuid esitasid Rahandusministeerium, Riigi Tugiteenuste Keskus, Tartu Ülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, EAS ja Kredex ühendasutus. Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja 21 Lisad: Lisa 1 Riskihindamise tabel Lisa 2 Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 22