Kiri

MINISTRI KÄSKKIRI 27.12.2023 nr 1.1-2/23/362 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Bioinseneeria tippkeskus“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Teadussüsteemi programmi meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ tegevuse „Bioinseneeria tippkeskus“ elluviimiseks (lisatud). 2. Määran Tartu Ülikooli käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 3. Käskkirja rakendatakse 1. septembrist 2023. a. 4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „FinEst Targa Linna tippkeskus“ elluviimiseks“ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „FinEst Targa Linna tippkeskus“ elluviimiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse teadussüsteemi programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.4. „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“, rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „T&A rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. 1.2. Meetme rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi a(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgtasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. 1.3. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegiliste sihtide „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ning „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“ saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „10% maailmas enamtsiteeritud teadusartikli hulka kuuluvate Eesti artiklite osakaal“. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused aitavad edendada soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke ning panustavad sealjuures „Eesti 2035“ näitajatesse: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“, „Elukeskkonnaga rahulolu“ ja „Keskkonnatrendide indeks“ . 1.4. Tegevus on seotud Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 osaluse laiendamise meetmest Teaming kaasrahastatud projektiga „Finest Twins“. 2. Mõisted Horisont 2020 on Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, mis võeti vastu Euroopa Parlamendis 21. novembril 2013 kui ka Euroopa Liidu Nõukogus 3. detsembril 2013 ja mis kestis aastatel 2014-2020. Horisont 2020 (edaspidi H2020) aitab ehitada silla teaduse ja turu vahele, tugevdades samas veelgi tipptasemel teaduse tegemist, et luua suurepäraseid võimalusi uute teadmiste ja tehnoloogiliste läbimurrete baasil. Alates aastast 1 2021 on programmi nimi Euroopa Horisont ning selle eesmärk on toetada teadusuuringuid ja innovatsiooni ELis, et suurendada ELi tootlikkust ja konkurentsivõimet, aidata kaasa ülemaailmsete probleemide lahendamisele ja toetada säästva arengu eesmärkide saavutamist. Osaluse laiendamise ja Euroopa teadusruumi tugevdamise meetmed on Euroopa horisondi programmist rahastatavad meetmed, mille eesmärk on vähem edukates liikmesriikides tipptasemel teadustegevuse arendamine. Toetatakse liikmesriikide asutuste, millel on seni teaduses ja innovatsioonitegevustes madalamad tulemused, teadus- ja innovatsioonisuutlikkuse suurendamist. Toetatakse näiteks avatud teadust, kodanikuteadust, soolist võrdõiguslikkust, teaduseetikat ja rahvusvahelist koostööd, samuti sünergiate loomist teiste Euroopa Liidu ja riiklike vahenditega. Tippkeskus on autonoomne struktuuriüksus, mis tegeleb koostöös välispartneritega tipptasemel teadus- ja arendustegevusega. Tippkeskuse (inglise keeles Center of Excellence) eesmärk on luua sünergiat tippteaduse ja innovatsiooni vahel, mis omab positiivset mõju regionaalsele ja majanduslikule arengule.1 Tippkeskuse juhtkomitee - vastavalt tippkeskuse põhimäärusele tippkeskuse tegevust juhtiv kogu, kuhu kuuluvad tippkeskuse H2020 „FINEST TWINS“ projekti partnerite esindajad (Tallinna Tehnikaülikool, Aalto Ülikool, Kliimaministeerium ja Forum Virium Helsinki) ning antud tegevuse rahastajana Haridus-ja Teadusministeeriumi esindaja. Tippkeskuse põhimäärus - Tallinna Tehnikaülikool rektori käskkirjaga kinnitatud korraldus, mis kehtestab FinEst Targa linna tippkeskuse (edaspidi FinEst tippkeskus) tegutsemise alused Tallinna Tehnikaülikoolis. H2020 grandileping - Euroopa Komisjoniga sõlmitud H2020 Teaming projekti leping (grant nr 856602, projekt „FINEST TWINS“), mahus 15 mln eurot. FINEST TWINSI projekti koordineerib Tallinna Tehnikaülikool, välispartneriks on Aalto Ülikool, FV-Helsinki ning Eestist Kliimaministeerium. Tippkeskuse valdkonnad - vastavalt FinEst tippkeskuse põhimäärusele ja Horisont 2020 grandilepingule keskendub tippkeskus viiele valdkonnale: mobiilsus, energia, ehitatud keskkond, andmed ja valitsemine. Pilootprojekt - teadlaste ja linnade koostöös uue targa linna lahenduse välja töötamine ning selle toimivuse katsetamine vähemalt kahes linnas ja mille lõpptulemuseks on otsus lahenduse toimivusest ning sobivus skaleerimiseks teistes linnades maailma erinevates riikides. Linn - on asustusüksus, mis omab linnastaatust, või kohaliku omavalitsuse üksus, mis piirneb linnastaatust omava asustusüksusega või kohaliku omavalitsuse üksus, mille koosseisu linn asustusüksusena kuulub. Väljaspool Eestit asuvaid linnasid määratletakse kui kohalikke haldusüksusi, kus suurem osa elanikkonnast elab vähemalt 50 000 elanikuga linnakeskuses. Riikides, kus suuremate linnade arv on väiksem, on minimaalseks elanike arvuks 10 000. 3. Eesmärk Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa Eesti teaduse rahvusvahelise nähtavuse ja konkurentsivõime suurendamisele, kasvatades teadus- ja arendusasutuste võimekust mõtestada ühiskonna ja majanduse ees seisvaid probleeme ning pakkuda neile teaduspõhiseid lahendusi. 1 2 https://ec.europa.eu/research/participants/portal/doc/call/h2020/h2020-widespread-2014-1/1602623- faqs_teaming_2014_en.doc 2 4. Toetatavad tegevused 4.1. Punktis 3 toodud eesmärgi saavutamisele kaasa aitamiseks ning punktis 1.4 nimetatud projekti mõju suurendamiseks rahastatakse FinEst targa linna pilootprojektide ettevalmistamist ja läbiviimist. Pilootprojektide läbiviimine on seotud Horisont 2020 raames rahastatud projekti Finest Twins tööpakettidega 4, 7 ja 9. 4.2. Iga pilootprojekti läbiviimisel peab osalema vähemalt kaks linna, üks Eestist ja teine väljastpoolt Eestit, kelle probleemile/väljakutsele pilootprojekti kaudu lahendust otsitakse. 4.3. Pilootprojektide ettevalmistamise ja läbiviimise olulised etapid 4.3.1. Linnade targa toimimisega seotud probleemide ja väljakutsete kaardistamine ning täpsustamine. Tulemuseks on kaardistamise ja prioriteetide seadmise protsessi alusel valitud linnade probleemide ja väljakutsete koondnimekiri koos kirjeldusega. 4.3.2. Ideekorje linnade probleemidele lahenduste otsimiseks ja esmaste projektiplaanide koostamine. Tulemuseks on teaduspõhised ja innovaatilised esmased lahendusideed linnade esitatud probleemidele ja väljakutsetele. 4.3.3. Pilootprojektide plaanide koostamine Etapi tulemuseks on teadlaste ja linnade koostöös valminud põhjalikud pilootprojektide plaanid koos valitud lahenduste, meeskonna kirjelduse, tegevuskava ja eelarvega. 4.3.4. Pilootprojektide valik elluviimiseks FinEst tippkeskuse poolt Pilootprojektide valiku detailsem protsess ja valikukriteeriumid töötatakse välja ja kooskõlastatakse FinEst tippkeskuse juhtkomiteega (sh HTMiga) vähemalt üks kuu enne uue pilootide valiku protsessi alustamist. Pilootprojektide plaane hindab rahvusvaheline komisjon lähtuvalt järgmistest hindamiskriteeriumitest: 1) potentsiaalne panus FinEst tippkeskuse pikaajalisele jätkusuutlikkusele teaduslikus plaanis (uued teadlased meeskonda, uued grandid) 2) potentsiaalne panus FinEst tippkeskuse pikaajalisele jätkusuutlikkusele ärilises plaanis (uued teenused, uued tooted, hargettevõtete loomine, koostöö eraettevõttega) 3) FinEst tippkeskusele oluliste fookuste adresseerimine: erinevate valdkondade teadlaste kaasatus, koosloome kaasates linnade elanikke, jätkusuutlikud muudatused linnade valitsemises uuenduste jätkusuutlikkuse tagamiseks; 4) teadusliku kogemuse, seniste saavutuste tase antud lahendusidee kontekstis; 5) teadus-arenduse potentsiaal; 6) uue lahenduse innovaatilisus ja skaleeritavus; 7) lahenduse äriline potentsiaal ja selle testimise plaan; 8) potentsiaalne mõju linnakeskkonnale, elukeskkonna jätkusuutlikkusele, sotsiaalsele ja kultuurilisele mõõtmele, ligipääsetavusele ning rakendatavus teistes linnades; 9) potentsiaalne mõju Eestile olulistele strateegiatele, sh nutika spetsialiseerumise valdkondade arengule; 10) pilootprojekti tegevuskava kvaliteet ja eelarve otstarbekohasus. Etapi tulemuseks on nimekiri pilootprojektidest, mida hakatakse järgmises etapis ellu viima. 4.3.5. Pilootprojektide teostamine FinEst tippkeskuse uuringumeeskondade poolt. 3  Pilootprojekt kestab 18-36 kuud vastavalt kinnitatud pilootprojekti tegevuskavale ning pilootprojekti toetusemeetmest rahastatav eelarve jääb vahemikku 500 000 eurot kuni 1 300 000 eurot vastavalt kinnitatud eelarvele. Oodatavaks tulemuseks on tugeva teadusliku, innovaatilise ja ärilise potentsiaaliga vähemalt kuus targa linna pilootprojekti. 4.4. Tegevuste elluviimisega seotud otsuste tegemisse on kaasatud FinEst tippkeskuse juhtkomitee, millesse kuuluvad meetme Teaming raames rahastatud projekti lepingus nimetatud liikmed ning antud tegevuse rahastajana Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja. 4.5. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjustada oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. 4.6. Taristuinvesteeringu puhul, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, peab olema tagatud kliimakindlus. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. 4 5. Tulemused 5.1. Oodatavaks tulemuseks on Eesti teaduse rahvusvahelise nähtavuse ja konkurentsivõime suurenemine ning teadus- ja arendusasutuse võimekuse kasv rakendada rahvusvahelistest koostöövõrgustikest tekkivaid teadustulemusi ühiskonna ja majanduse huvides. 5.2. Tegevuste seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad Näitaja nimetus ja Alg- Vahe- Siht- Selgitav teave mõõtühik tase sihttase tase (2022) (2024) (2029) Meetmete nimekirja näitajad Tulemus- Eesti osalemine 0 0 2 Arvestuslik Eesti asutuste näitaja Euroopa lepingute maht (sh teadusasutused, teadusruumi ettevõtted ja muud üksused) tegevustes: Euroopa Horisondi panus rahvus- raamprogrammis ning riiklik vaheliselt rahaline panus rahvusvaheliselt koordineeritud koordineeritud teadus- ja TA- arendustegevusse eurodes, tegevustesse normaliseerituna elaniku kohta. (eurot elaniku kohta) Väljund- EL raampro- 0 1 1 Kõik Eesti organisatsioonid, kes näitaja grammide EL raamprogrammi tegevustes toetusskeemides osalevad. osalevate Loendatakse unikaalseid Teaming organisatsioo- projektidega seotud nide arv organisatsioone. Projekti spetsiifilised väljundnäitajad Targa linna pilootprojektid 0 0 6 Elluviidud pilootprojektide arv tegevusvaldkondades (arv) perioodi lõpuks, kumulatiivselt Pilootprojektidesse kaasatud 0 8 14 Läbiviidud pilootprojektide linnade arv elluviimisel osalenud linnade arv, kumulatiivselt 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 6.1. Tegevuse rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 6.2. Tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 7. Elluviija Tegevuste elluviijaks on Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi ka elluviija). 8. Sihtrühm Otseseks sihtgrupiks on teadlased, avaliku sektori asutused ja linnad ning valdkonna ettevõtted. 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.09.2023 – 31.12.2028. 5 10. Tegevuste eelarve Tegevuse abikõlblik kogumaksumus on 6 040 000 eurot, millest Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahendid moodustavad 4 228 000 eurot (70%) ning Eesti riiklik kaasfinantseering 1 812 000 eurot (30%). 11. Kulude abikõlblikkus 11.1. Abikõlblikuks kuluks loetakse toetuse andmise tingimustes toodud tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 15 ning käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimustele ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja siseriikliku õigusega. 11.2. Abikõlblikud on järgmised käesoleva käskkirja lisa 1 punktis 4 toodud tegevuste elluviimiseks ning punktis 3 nimetatud eesmärgi ja punktis 5 toodud tulemuste saavutamiseks vajalikud kulud: 11.2.1. personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatud tingimustele, sealhulgas projektijuhi ja pilootprojektide juhtimisega seotud personalikulud; 11.2.2. tegevuste tulemusena tekkiva intellektuaalomandi määratlemise ja kaitsmisega seotud kulud; 11.2.3. pilootprojektide elluviimiseks vajaliku aparatuuri, seadmete, instrumentide ja tarkvara, samuti uuringute teostamiseks vajalike vahendite ja varustuse ning aparatuuri, seadmete ja sisseseade tööks lahutamatu osana vajaliku tehnika soetamise, täiendamise, paigaldamise ja seadistamisega seotud kulud; 11.2.4. pilootprojektide elluviimisega seotud materjalide, teadustöö ja teenuste kulud, sh ideekorjega seotud kulud (nt rahvusvaheline turundus, žüriiliikmete tasustamine, ekspertide ja koolitajate tasud); 11.2.5. pilootprojektide elluviimisega seotud taristuinvesteeringute kulud ning selliste taristuinvesteeringute, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, kliimakindluse hindamise ja tagamisega seotud kulud; 11.2.6. info ja teadustegevuse tulemuste levitamise, publitseerimise, teavitamise ning populariseerimise kulud, sh ürituste korraldamise kulud ja teavituskulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.mai 2022. a määruse nr 54 Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine § 2 lõigetes 3 ja 4 sätestatule; 11.2.7. õppereiside, konverentside, seminaride, töötubade ja ümarlaudade korraldamise kulud, sh esinejate ja osalejatega ning materjalide ettevalmistamisega seotud kulud, ning kaasatud linnade pilootprojektide elluviimises osalemise kulud; 11.2.8. omavalitsustest kaasatud ekspertide kulud; 11.2.9. ligipääsetavuse analüüsiga seotud kulud; 11.2.10.kaudsed kulud 25 % rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse §-le 18 lõikele 3; 11.3. Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse § 17 nimetatud kuludele projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 6 11.4. Riigiabi puhul peavad punktis 11.2 nimetatud abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25d toodud tingimustele. 12. Riigiabi 12.1. Kui tegevuse elluviimiseks antav toetus on meetmele Teaming antav abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78), (edaspidi üldine grupierandi määrus) artikli 25d mõistes, kohaldatakse abi andmisele nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. 12.2. Tegevuste elluviimiseks eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis meetme Teaming jaoks on pärast valimist, paremusjärjestusse seadmist ja hindamist programmi „Horisont 2020” eeskirjade alusel kehtestatud. Projektiga seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute puhul ei tohi abi ületada 70 % investeeringukuludest. 12.3. Meetmega Teaming seotud taristu investeeringuteks ettenähtud abi korral kehtivad järgmised lisatingimused: 12.3.1. Kui taristu toetab nii majanduslikke kui ka mittemajanduslikke tegevusi, tuleb iga tegevusliigi rahastamist, kulusid ja tulusid arvestada eraldi järjepidevalt kohaldatavate ja objektiivselt põhjendatud kuluarvestuspõhimõtete alusel. 12.3.2. Taristu toimimise või kasutamise eest võetav tasu peab vastama turuhindadele. 12.3.3. Juurdepääs taristule peab olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ettevõtjad, kes on taristut rahastanud vähemalt 10 % ulatuses investeeringukuludest, võivad juurdepääsu saada soodsamatel tingimustel. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks peab juurdepääs olema proportsionaalne ettevõtja panusega investeeringukuludesse ja eelisjuurdepääsu tingimused tuleb avaldada. 12.3.4. Kui taristu saab riiklikku rahastamist nii majanduslikeks kui ka mittemajanduslikeks tegevusteks, kehtestavad liikmesriigid järelevalve- ja tagasimaksemehhanismi, millega tagatakse, et kohaldatavat abi osakaalu ei ületata majandustegevuse osa suurenemise tõttu võrreldes abi andmise ajal ette nähtud olukorraga. 12.4. Abi andja Riigi Tugiteenuste Keskus peab abi andmist käsitlevaid andmeid säilitama kümme aastat alates abikava alusel viimase abi andmise päevast. 12.5. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata artikli 2 punkti 18 kohaselt raskustes olevaid ettevõtjaid. 12.6. Üldise grupierandi määruse alusel abi andmisel ei toetata ettevõtjaid, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 12.7. Üldist grupierandi määrust ei kohaldata selle artikli 1 punktides 2-6 nimetatud juhtudel. 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24-26. 7 13.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 koosmõjus EL määruse 2021/1060 artikliga 53 lõike 3 punktiga c ning EL määruse 2021/695 artikkel 36 lõikega 1. 13.3. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis. 13.4. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast käesolevas käskkirja lisas sätestatud tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14. Elluviija kohustused 14.1. Elluviija kohustub ellu viima punktis 4 toodud tegevused, tagama sünergia meetmest Teaming rahastatud tegevustega ning vältima topeltrahastamist. 14.2. Elluviija peab järgima ühendmääruse §-st 10 tulenevaid kohustusi ning §-st 11 tulenevaid kohustusi seoses hankimisega. 14.3. Elluviija peab järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel, sealhulgas eristama raamatupidamises majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, pidama nende üle arvestust ning esitama rakendusüksusele igal aastal aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta. 14.4. Elluviija peab olema tegevuste raames soetatud teadusuuringute taristu omanik peale tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 punktis 1 nimetatud tegevuste kestvuse nõude täitmise jooksul, milleks on 5 aastat alates projekti lõppmaksest. 14.5. Elluviija on kohustatud tagama ligipääsetavuse projektiga seotud tegevustes ning sealjuures peab ehitamisel, renoveerimisel ja sisustamisel järgima ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nr 28 Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele nõudeid. 14.6. Taristuinvesteeringu puhul, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, peab olema tagatud kliimakindlus. 14.7. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele. 14.8. Lisaks on elluviija kohustatud: 14.8.1. koostama ja esitama rakendusasutusele kinnitamiseks tegevuste järgmise aasta aja- ja tegevuskava koos eelarvega aastate ja eelarveartiklite lõikes ning ülevaade tegevuse raames soetatud seadmetega seotud majandustegevuse mahust, ning viima tegevused vastavalt sellele ellu tulemuslikult, tõhusalt ja säästlikult; 14.8.2. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta maksete prognoosi 20. jaanuariks; esimese eelarveaasta maksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul toetuse andmise tingimuste kinnitamisest; 14.8.3. enne seadmete soetamist esitama rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja mittemajandustegevuseks; 8  14.8.4. maksma toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust; 14.8.4. esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist; 14.8.5. viivitamatult teavitama rakendusasutust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 14.8.5.1. asjaoludest, mis takistavad elluviija ülesandeid täitmast; 14.8.5.2. toetuse andmise tingimuste muutmise vajalikkusest; 14.8.5.3. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada toetatavate tegevuste eesmärkide ja näitajate saavutamist. 15. Aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 15.1.1. punktis 5 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 15.1.2. ülevaade punktis 4 loetletud tegevuste elluviimisest; 15.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 15.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 15.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust punktis 1.3 nimetatud „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamisele ja seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 15.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28-30 ja ühendmääruse §-dele 37-39. 17. Vaiete lahendamine 17.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 17.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 9 17.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 10 Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused tegevuse „Bioinseneeria tippkeskus“ elluviimiseks“ eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS JA EESMÄRK Käskkirjaga kehtestatakse Teadussüsteemi programmi ja meetmete nimekirja meetme 21.1.1.4 „Teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ kooskõlas oleva sekkumise „Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ tegevuse „Bioinseneeria tippkeskus“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Mariann Saaliste (735 0214, [email protected]), Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise valdkonna juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap (735 0105; [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]) ja eelarve-ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161; [email protected]). 1.1. Tegevuse taust 2019. a. avaldatud teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi raport1 (edaspidi TAI süsteemi raport) toob välja kolm olulist põhimõtet, millele ekspertide antud soovitused tuginevad. Üheks oluliseks põhimõtteks on, et innovaatorid ei vii innovatsiooni ellu üksi, vaid on osa riiklikust ja rahvusvahelisest innovatsioonisüsteemist, mis hõlmavad paljusid isikuid ja asutusi. Olulise põhimõttena on välja toodud ka, et vaja on arendada innovatsioonialaseid võimekusi, mis võimaldaksid riiklikul süsteemil õppida ja genereerida vajalikku inimkapitali, olla kursis teaduse ja tehnoloogia arengutega ning saavutada konkurentsivõime. Väikeste riikide innovatsioonisüsteemid on tihedalt seotud rahvusvaheliste süsteemidega tarneahelate, standardite, kaubanduslepingute, rändemustrite ja muu taolise kaudu, seega vajab koostöö riigi poolt tuge. Rahvusvahelises koostöös valminud artiklid on ka keskmiselt rohkem tsiteeritud. Eesti teadussüsteem on väike, kuid keskmisest kõrgema kvaliteediga. Raporti kohaselt ei ole Eesti teadus oma keskmist taset arvestades rahvusvahelises mõttes piisavalt tugev, kuid Eestis on rohkem ülemaailmselt tipptasemel valdkondi, kui Eesti suurust arvestades eeldaks. Raportis on välja toodud, et kuigi teaduse kvaliteet on Eestis hea ning teadlased integreeritud rahvusvahelistesse võrgustikesse, ei vasta teadustöö sisu majanduse ja ühiskonna vajadustele. Käesoleva sekkumisega luuakse tingimused rahvusvahelise koostöö raames toimuvaks genoomika-alaseks eesliiniteaduseks. EL raamprogrammi meetme „Teaming for Excellence“ 1 Peer Review of the Estonian Research and Innovation System: Final Raport“ 1 saadud toetuse abil tagatakse rahvusvahelise uurimismeeskonna koostöös Tartu Ülikooli juhtimisel Eestisse kõrgetasemeline institutsionaalne võimekus luua, arendada ja rakendada bioinseneerialahendusi, mis on seotud Eesti arenguvajadustega, kuid mille mõju on perspektiivis kindlasti laiem. Tegevuse rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1. Nutikam Eesti erieesmärgi „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ saavutamisele. Rakenduskava kohaselt toetatakse teadus- ja kõrgharidusasutuste, ettevõtete ning avaliku sektori asutuste osalemist Euroopa Teadusruumis, sh teadmiste ja teadlaste vaba ringlust, teadustaristu ühisarendusi ja -kasutust. Tegevus hõlmab Eesti osalemist raamprogrammis, partnerlustes, missioonides, „Teaming“ tegevustes jm Euroopa Teadusruumi algatustes. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks 2021-2027 on probleemina toodud, et erasektori innovatsiooni ning T&A edendamine nõuab asjakohast ning paindlikku, nõudlusest lähtuvat T&A ning innovatsiooni pakkumist. See nõuab pädevate teadlaste (sh doktorantide) ja tipptasemel uurimisrühmade tagamist. Eestis oli aastal 2021 5371 teadlast, neist 2955 avalikus sektoris ja 2416 erasektoris. Teadlaste arv tuhande elaniku kohta on 6,5, mis jääb oluliselt alla edukamate riikide vastavale näitajale (näiteks Norras 11,5, Rootsis, Taanis ja Soomes 10,6). Vaadates Eesti teadlashõive näitajaid EL-i riikide kontekstis, avaneb üsna selge muster: edukamates riikides on teadlaste hõivatus erasektoris selgelt suurem kui avalikus sektoris (näiteks Rootsis töötab avalikus sektoris 29%, Hollandis 30%, Austrias ja Prantsusmaal 36% teadlastest). Vaatamata Eesti teadustöö heale kvaliteedile arvestab teadusasutustes tehtav T&A liiga vähe Eesti arenguvajaduste ja riikliku nutika spetsialiseerumise strateegiaga. Samuti on rakenduskavas probleemina toodud, et teadusuuringuid ja eksperdiarvamusi kasutatakse poliitika kujundamiseks vähe. Ava- ja suurandmeid ei ole lisaväärtuse loomiseks piisavalt kasutatud. Rakenduskava kohaselt on oluline suurendada eri poolte (teadusasutused, riik, ettevõtted) koosloomevõimet riigi arenguvajaduste nutikaks ja teaduspõhiseks lahendamiseks. Käesolev sekkumine aitab olemasolevate andmete paremale kasutamisele, andmete uute kasutusvõimaluste loomisele ning teenuste ja toodete arendamisele. See nõuab erinevate valdkondade (IKT ja biotehnoloogia) integreerimist ning erinevate sidusrühmade kaasamist. Käesolev käskkiri on koostatud Teadus- arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 (edaspidi TAIE) rakendamiseks. TAIE teadussüsteemi suuna eesmärk on, et Eesti teadus oleks kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine. Teadussüsteemi suuna ülesanne on tagada Eesti teaduse toimevõime. Ühiskonna teadmuspõhise arengu ja majanduskasvu vältimatu eeltingimus on kõrgetasemeline, arenev ja valdkondlikult mitmekesine teadussüsteem. Selleks tuleb tagada teadusasutuste strateegiline areng, sh jätkata uute teadmiste, tehnoloogiate ja ideede loomiseks vajalike alusuuringute rahastamist, parandada teadlaste enesetäiendusvõimalusi ja töötingimuste konkurentsivõimet, seista hea teadlaskonna juurdekasvu eest, võimaldada kasutada heal tasemel teadustaristut ja osaleda rahvusvahelises teadmusringluses ning kindlustada uute teadmiste ja ideede jõudmine kõrgharidusõppesse ja selle kaudu tööturule. Teadussüsteemi baasvõimekuse tagamiseks hoitakse teaduse kõrget taset, võimaldatakse teadusasutustel ja teadlaskonnal oma võimekust suurendada. Tagatakse võimalused rahvusvaheliseks koostööks, luues stiimuleid teadusasutustele, nende tugistruktuuridele ja teadlastele juhtrolli võtmiseks rahvusvahelistes võrgustikes, programmides ja partnerlustes. Teaduse kõrge taseme, rahvusvahelise konkurentsivõime ja teaduse akadeemilise mõju üks näitaja TAIE arengukavas on Eesti 2 teadlaste avaldatud artiklite osakaal 10% maailmas enamtsiteeritud teadusartiklite hulgas. 2019. aastal jõudis maailma enamtsiteeritud artiklite hulka 8,4% Eesti artiklitest (2012. aastal oli osakaal 8,2%,)2, 2035. aastaks seatud TAIE arengukava sihttase on 12,5%, mis tähendab kasvuvajadust veel ligikaudu kolmandiku võrra. Käesoleva sekkumisega toetatakse teadusasutuste rahvusvahelist koostööd, mis aitab kaasa teaduse kõrge taseme saavutamisele ja hoidmisele ning seega Eesti teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime kasvule. TAIE arengukava eesmärkide saavutamise seisukohalt on olulised TAIE fookusvaldkonnad. Käesolev sekkumine on seotud ressursside väärindamise fookusvaldkonnaga. Projekti raames luuakse bioloogia digitaliseerimise tippkeskus, mille raames loodav bioinseneeria platvorm aitab kaasa jätkusuutlike kemikaalide, materjalide, disainertoitude ja uudsete ravimite loomisele. Ressursside väärindamise valdkonna teadus- ja arendustegevuse eesmärk on teaduse ja ettevõtluse koostöös luua lahendusi, mis võimaldaksid kasutada kohalikke ressursse kestlikult ja lisandväärtust luues, võimendades samal ajal ringmajandust, mis võimaldab kasutada ressursse efektiivselt, alates tootmisest ja tarbimisest kuni jäätmete käitluse ja taaskasutuseni, luues olemasolevatest ressurssidest rohkem väärtust ning tekitades samas vähem jäätmeid. Lisaks on sekkumine seotud fookusvaldkonnaga „digilahendused igas eluvaldkonnas“, kuna osa tegevustest on suunatud suurandmete analüüsile, kasutades tipptasemel informaatikalahendusi. Mõlemad nimetatud fookusvaldkonnad on ühtlasi nutika spetsialiseerumise valdkonnad, seega on eeltingimus tegevuste rahastamiseks struktuuritoetustest täidetud. Tegevus on seotud Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi aastateks 2021-2027 „Euroopa horisont“ osaluse laiendamise meetmest „Teaming for Excellence“ kaasrahastatud projektiga „Centre for digitalization of Biology Towards the Next Generation of Biosustainable Products“ (DigiBio). Euroopa Liidu raamprogramm on maailma suurim kõiki teadusvaldkondi rahastav programm nii eelarve, osalejate arvu kui ka teadusprojektide hulga poolest. Raamprogrammist toetatakse tipptasemel teadusprojekte, riikidevahelist teaduskoostööd ja koolitusi, teadlaste, üliõpilaste ja õpilaste mobiilsust, teadus- ja innovatsioonitegevusi koostöös ettevõtetega, teaduse populariseerimist, teadustaristuid jpm. Kuigi Eesti on raamprogrammis osalemises olnud väga edukas, on arenguruumi veel mitmes aspektis. TAIE arengukavas on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse valdkonna peamise probleemina välja toodud, et rahvusvahelise teadus- ja arenduskoostöö potentsiaal ei ole maksimaalselt ära kasutatud. Rahvusvaheline teaduskoostöö ei ole temaatiliselt piisavalt fokusseeritud – mõjususe tõstmiseks on vaja teha strateegilisemaid valikuid koostöö osas, toetada teadusasutusi taotluste kirjutamisel ja kasvatada nende projektijuhtimise ja administreerimise võimekust, tõsta Eesti teadlaste juhtrolli konsortsiumite moodustamisel ja projektide koordineerimisel. Lisaks tuleb tegevustesse aktiivsemalt kaasata kohalikke omavalitsusasutusi, riigiameteid ja erasektorit. Selleks, et Eesti saaks osa ühisalgatuste tulemustest ja et meil oleks paremad väljavaated rakendada neid oma majanduse ja ühiskonna hüvanguks, tuleb saavutada tihedam seos Euroopa teadusruumi algatustega. Ülalviidatud kokkuvõte näitab, et just tänu suurematele projektidele ja organisatsioonidele saab meie teadus- ja innovatsioonitegevuse eelarve kõige märkimisväärsema täienduse, mis on äärmiselt oluline, sest teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine ei suuda katta kõikide arenguvajaduste lahendamiseks vajalikku mahtu. Seega tuleks püüda kasvatada meie 2 European Innovation Scoreboard 3 organisatsioonide eelarvete mahtu, julgustades neid võtma vastutusrikkamaid rolle projektide konsortsiumides. Teaming for Excellence on Horisont 2020 toetusskeem, mille eesmärk on luua koos Euroopa juhtivate teadusasutustega uusi teaduse tippkeskusi riikidesse, mille innovatsioonivõime on Euroopa tipptasemega võrreldes veel kehv. Ühe projekti rahastus võib ulatuda 30 miljoni euroni, mis on oluline summa Eesti teadussüsteemi jaoks. Kuni 15 miljonit eurot kaetakse H2020 eelarvest ning sellele tuleb lisada teist samapalju riiklikest, piirkondlikest vm rahastusallikatest. H2020 eelarvest leidis rahastamist üks Eesti esitatud Teamingu projekt – Tallinna Tehnikaülikooli „FinEst - Targa linna tippkeskus“, mida kaasrahastatakse nii perioodi 2014-2020 kui ka perioodi 2021-2027 struktuurivahenditest. 2021. aastal avatud Teaming for Excellence taotlusvoorus (HORIZON-WIDERA-2022- ACCESS-01-01-TWO-STAGE) leidis rahastamist 2 Tartu Ülikooli projekti – käesoleva käskkirja alusel kaasrahastatav „Centre for Digitalisation of Biology Towards the Next- Generation of Biosustainable Products (DigiBio)“ ning „TeamPerMed – Centre for Data Enriched Medicine“ , mida kaasarahastatakse samuti perioodi 2021-2027 struktuuritoetustest. Haridus- ja teadusminister on 6.septembril 2022 allkirjastanud kirja, millega Haridus- ja Teadusministeerium avaldab toetust Teamingu projekti „Centre for Digitalisation of Biology Towards the Next-Generation of Biosustainable Products (DigiBio)““ taotluse esitamiseks ning kohustub kaasrahastama projekti Eesti riigieelarvelistest vahenditest juhul, kui projekt leiab rahastust Euroopa Komisjonilt taotlusvoorus „Horizon-Widera-2022-Access-01-01-two-stage: Teaming for Excellence“, kokku kuni 15 miljoni euro ulatuses. Projekti kaasrahastamine selle heakskiitmise korral Euroopa Komisjoni poolt on kokku lepitud Vabariigi Valitsuse 06.09.2022 toimunud kabinetiistungil. Euroopa Komisjon tegi projekti rahastusotsuse detsembris 2022. Oluline Teamingu projektide elluviimise tingimus on, et taotleja (EL13 riigist) peab projekti kavandamisse ja elluviimisesse kaasama vähemalt ühe Euroopa juhtiva teadusasutuse. Tingimus on seatud, et aidata kaasa EL 13 riikide asutuste teadus- ja arendustegevuse ning asutuste koostöövõimekuse kasvule. Horisondist rahastatavasse DigiBio projekti on kaasatud Taani Tehnikaülikool ning Eestist partnerina Tallinna Tehnikaülikool. Nagu on kirjeldatud hiljutises OECD aruandes "Digitaliseerimine biomajanduses: biopõhiste tööstuste lähenemine": digitaliseerimise ja biotehnoloogia ühendamine annab võimaluse biosäästlikkuse probleemide lahendamiseks. Automatiseeritud geenitehnoloogia, fenotüübi sõeluuringud, suure läbilaskevõimega analüüs ja informaatika suurandmete genereerimiseks ja analüüsiks kujutab endast paradigma muutust – bioloogiast saab andmepõhine inseneriteadus, mille eesmärk on kavandada läbimurdelisi biotootmislahendusi. Hiljutised edusammud suure läbilaskevõimega tehnikates tekitavad tohutul hulgal bioloogilisi andmeid, kuid see ületab võimet genereeritud andmetest õppida. Teisisõnu on bioloogiaalastel teadmistel raskusi saadaolevate tohutute andmete hulgaga sammu pidamisega. Seega tuleb kiirendada õppimisetappi läbi digitaliseerimise, kasutades tipptasemel informaatika lähenemisviise, et parimad automatiseerimise, analüütika ja tarkvara tööriistad saaksid kõik sünkroonselt töötada. Teised bioteaduste sektorid saavad kasu digitaliseeritud andmevoogudest, mis integreerivad suurandmete analüüsi tööriistu, andmekaevet ja masinõpet, tagades samal ajal korraliku annotatsiooni ja avaldamise. Tugeva bioloogia ja IT tausta tõttu on Eestil ainulaadne potentsiaal olla bioloogia digitaliseerimise teerajaja Euroopas, tuginedes kohalikke ressursse (nt puidusuhkruid biorafineerimistehastest, jäätmeid) kasutava biopõhise säästva tööstuse ning muude biotehnoloogia ja biomeditsiini valdkondade arengule. Tuleviku jätkusuutlik biomajandus seisneb bioloogia mõistmises ja inseneriteaduses ning DigiBio tippkeskuse loomisega tekib 4 esimene integreeritud IT ja bioloogia biotehnoloogia keskkond Baltikumis, mis aitab kaasa EL rolli tugevdamisele globaalses jätkusuutlikus biomajanduses. Toetatakse tegevusi, mis on olulised bioinseneeria platvormi arendamiseks vajalike teadus- ja arendustegevuste jaoks. Euroopa Horisondist rahastatavad tegevused on jagatud 8 tööpaketiks, mille raames ehitatakse üles toimiv tippkeskus, luuakse bioinseneeria digitaliseerimise ja eksperimentaalplatvorm, edendatakse teadlaskarjääri ning võimaldatakse koolitusi, levitatakse uurimistulemusi ning tagatakse tippkeskuse tegevuse jätkusuutlikkus. Tööpaketid (TP) vastavalt Teamingu programmile esitatud taotlusele on järgmised: TP TP nimetus TP sisu number TP1 Projektijuhtimine Projekti administratiivne elluviimine: i) tehniliste, finants- ja õigusküsimuste koordineeritud juhtimine ii) ühtlustatud suhtluse ja aruandluse süsteemi loomine konsortsiumipartnerite vahel ja EK-ga; iii) ressursside kvaliteetnekasutamine kvaliteetne ja seatud tähtaegade täitmine iv) riskijuhtimine. TP 2 Eesti Bioinseneeria ECB nõukogu, ECB juhatuse ja Biomajanduse keskuse Arendamise Fondi (BAF) loomine. juhtimisstruktuuri loomine TP 3 Pikaajalise T&A DigiBio eesmärk on arendada välja esimene avatud strateegia väljatöötamine, informaatikaplatvorm toetamaks andmekeskseid Bioinseneeria bioinseneeria platvorme. digitaliseerimise platvormi loomine TP 4 Pikaajalise T&A Seadmete ostmine, paigaldamine, testimine ning strateegia väljatöötamine, integreerimine platvormiga. Bioinseneeria Platvormi testimine pilootprojektide raames. eksperimentaalplatvormi loomine TP 5 Akadeemilise karjääri Koolitustegevused, akadeemiliste ja tööstusega seotud edendamine, koolitus karjääriperspektiivide arendamine töötajatele ja üliõpilastele mõeldud koolituse, õppereiside ja teadusele orienteeritud karjääriradade kaudu. TP 6 Teadusliku tipptaseme Teadusliku tipptaseme tugevdamine: i) inimkapitali pikaajalise arendamine, kõrge kvalifikatsiooniga teadustöötajate jätkusuutlikkuse ja värbamine, individuaalse arengu ja keskuse teadusrahastuse koolitusprogramm; ii) biomajanduse start-upide jätkusuutlikkuse loomise soodustamine ja motiveerimine ning uute tagamine rahvusvaheliste võrgustike loomine. Tugeva äri- akadeemia seose ja koostöö loomine. TP 7 Avalikud esinemised, Avalik suhtlus, tegevuste tutvustamine ja materjalide avalik suhtlus ja levitamine läbi võrgustike, avalikud teaduskommunikatsioon teaduskommunikatsiooni üritused, konverentsidel ja messidel osalemine. TP 8 Eetikanõuded Tippkeskuse eetikanõuete täitmisega seotud tegevused. 5 Teamingu projekti struktuurivahenditest rahastatud osa on seotud 3., 4. ja 5. tööpaketi elluviimisega. 3. tööpaketi tegevusi rahastatakse osaliselt (TÜ digiüksuse väljaarendamine) struktuurivahenditest. 4. tööpaketi puhul kaetakse struktuurivahenditest osaliselt bioinseneeria platvormi väljaarendamine, taristu soetamine ja ruumide renoveerimine, samuti pilootprojektide kulud. 5. tööpaketis kaetakse struktuurivahenditest osa teadustöötajate vahetusprogrammi ja koolituse ning teadlaste karjääriedendamisega seotud tegevuste töötasudest. Vastavalt ühissätete määruse art 73 lõike 4 kohaselt võib korraldusasutus otsustada, et tegevusi, mis on valitud programmi „Euroopa Horisont“ kaasrahastatava programmi raames, toetatakse otse ERFist, kui tegevused vastavad sama artikli lõike 2 punktides a, b ja g sätestatud nõuetele. Korraldusasutus peab tagama, et valitud tegevused vastavad programmile, sealhulgas on kooskõlas programmi aluseks oleva asjakohase strateegiaga ning panustama programmi erieesmärkude saavutamisse, eeltingimuse kohaldamisalasse kuuluvad tegevused on kooskõlas selle eeltingimuse täitmiseks kehtestatud asjaomaste strateegiate ja dokumentidega. Samuti peab korraldusasutus tagama, et valitud tegevused on asjaomase fondi kohaldamisala ja omistatud ühele sekkumise liigile. Kooskõla ühissätete määruse artiklis 74 lõikes 2 punktides a, b ja g toodud tingimustega on selgitatud ülal. 1.2. Seosed teiste meetmete ja tegevustega Tegevusel on seoseid mitmete perioodi 2021-2027 struktuurivahenditest poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärgi „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetmete „ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ ning „teadussüsteemi järjepideva toimimise kindlustamine“ alt rahastatavate tegevustega. 1.2.1. Rahastatav tegevus on üks meetmete nimekirjas toodud sekkumise „TjaA rahvusvahelistumise toetamine: ühendumine rahvusvahelise teadmiste turuga“ alategevustest. Nimetatud sekkumise raames on toetuse andmise eesmärgiks tõsta ja tugevdada Eesti teaduse taset ja rahvusvahelist konkurentsivõimet, suurendada Eesti atraktiivsust õpi- ja teaduskoostöö riigina ning suurendada Eesti osalejate arvu rahvusvahelistes TAI algatustes, toetada riikidevaheliste teadusorganisatsioonide ja - võrgustike poolt Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele pakutavaid võimalusi koostööks, sh läbi sünergia Euroopa Horisont meetmetega ning avardada riigi, TA asutuste, kõrgkoolide, ettevõtete, üliõpilaste ja akadeemilise personali rahvusvahelise koostöö ja enesetäiendamise võimalusi läbi sektoritevahelise ja rahvusvahelise mobiilsuse ning koostöövõimaluste parandamise. Tegevusi ei dubleerita, Teamingust kaasrahastatav tegevus on seotud peamiselt teadustaristuga, mida ülalnimetatud sekkumisest ei toetata. 1.2.2. Meetme „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ raames võib käesolev tegevus olla seotud kahe sekkumisega: 1.2.2.1. Sekkumise „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide rakendamine akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ja koostöö edendamiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades“ raames toetatakse peamiselt teadusuuringuid neljas nutika spetsialiseerumise valdkonnas, sealhulgas kohalike ressursside väärindamine ning digilahendused igas eluvaldkonnas. Toetust antakse avatud taotlusvoorude raames rühmagrantide ühikuhinna alusel. Toetatakse peamiselt alus- ja rakendusuuringuid. Kuna toetust antakse ühikuhinnana rühmagrantide alusel, on toetuse saajal õigus teha kulusid ka näiteks vajalikele (väike)seadmetele ja tarvikutele. Avatud taotlusvoorudes esitatavate 6  projektide teemadele piiranguid ei seata, seega võib rahastatud projektide hulgas olla ka bioinseneeria arendamisega seotud projekte. Kuna aga Teamingu programmist ja käesoleva tegevuse raames rahastatakse varasemalt kindlaksmääratud tegevusi ja teemasid ning kehtib ka nõue projektide tulude ja kulude eristamiseks, siis on tegevuste dubleerimine ja topeltrahastamine välistatud. Positiivsena võib välja tuua pigem selle, et tugevatel teadusrühmadel, kaasa arvatud Bioloogia digitaliseerimise tippkeskusesse kaasatud uurimisrühmadel on võimalus panustada erinevate meetmete abil valdkonna arengusse laiemalt. Käesolevas TATis kirjeldatud sekkumise ühe tegevusena toetatakse 10 teadus- ja arendusprojekti läbiviimist. Projektid valib välja DigiBio juhtkomitee ja valikukriteeriumiks on projektide ühilduvus bioinseneeria platvormi seni väljaarendatud ja tulevikus välja arendada plaanitavate töövoogudega, vastavus DigiBio projekti eesmärkidele, uurimisgrupi võimekus platvormilt saadud andmeid edasises uurimistöös või biotehnoloogilistes rakendustes kasutada. Taotlusi saavad esitada DigiBio projektiga seotud uurimisgrupid. 1.2.2.2. Bioloogia digitaliseerimise tippkeskuse tegevustel on seoseid ka sekkumisega „Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades“. Sekkumise raames toetatakse teenuste ja rakenduste arendamist varasemalt struktuuritoetustest rahastatud teaduse tippkeskuse ja riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri meetmete tulemuste baasil. Perioodil 2014-2020 sai toetust Tartu Ülikooli juhitud projekt „Molekulaarse rakutehnoloogia tippkeskus“, Tippkeskuse tulemuste baasilt on Tartu Ülikoolil võimalik tippkeskuse teadustulemustega seotud teenuseid edasi arendada. Nimetatud sekkumise raames on toetuse saajatel samuti võimalik osta seadmeid ja tarvikuid. Sarnaselt eelmise kirjeldatud sekkumisega määratakse aga erinevatest tegevustest ja projektidest soetatavad seadmed ja rahastatavad tegevused eelnevalt kindlaks ning nende kulusid arvestatakse raamatupidamises eraldi, mis vähendab dubleerimise ja topeltrahastamise riski. 1.2.3. Kaudselt võib antud tegevusel olla seoseid ka sekkumisega „Teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevuste tulemuste rakendamise võimekuse tõstmine ühiskonnas ning selleks soodsa poliitikakeskkonna loomine“, mille raames toetatakse muuhulgas ministeeriumite valitsemisalade üleste interdistsiplinaarsete rakendusuuringute läbiviimist. Kuna kohalike ressursside väärindamine on riiklikult oluline valdkond, ei ole välistatud, et ideekonkursse viiakse läbi ka ressursside väärindamisega seotud teemadel. Siiski on tegemist mitte dubleerimise, vaid üksteist täiendavate tegevustega. Projektide kulusid arvestatakse raamatupidamises eraldi, seega on topeltrahastamine välistatud. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Käskkirja lisa 1 koosneb 16 punktist: 1. Reguleerimisala 2. Käskkirjas kasutatud mõisted 3. Eesmärk 4. Toetatavad tegevused 5. Tulemused 6. Rakendusasutus ja rakendusüksus 7. Elluviija ja partner 8. Sihtrühm 9. Tegevuste abikõlblikkuse periood 10. Tegevuste eelarve 11. Kulude abikõlblikkus 7  12. Riigiabi 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14. Elluviija kohustused 15. Aruandlus 16. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 17. Vaiete lahendamine. Eelnõu punktiga 1 reguleeritakse toetuse andmise tingimuste kehtestamise alust ning esitatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevad seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid, mille alusel käskkiri on koostatud. Samuti esitatakse puutumused olulisemate riigisiseste strateegiliste dokumentide ning nende eesmärkidega. Antud sekkumine panustab Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“3 (edaspidi „Eesti 2035“) kahe strateegilise sihi saavutamisse: „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“ ning „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. „Eesti 2035“ on ettevõtluskeskkonna arenguvajadustena toonud välja, et kuigi Eesti tööjõu tootlikkus on kasvanud, ei ole see saavutanud oodatud tempot ning on piirkondlikult ebaühtlane. Sealjuures tuuakse välja, et digitehnoloogiate integreerimine ettevõtlussektoris on piiratud. Samuti on Eestis jätkuvalt madal erasektori teadus- ja arendustegevuste kulutuste osakaal sisemajanduse koguproduktist (SKP). Strateegia „Eesti 2035“ näeb ette, et uute toodete ja teenuste väljatöötamisel ning olemasolevate lahenduste ajakohastamisel peab Eestis märgatavalt kasvama teadus- ja arendustegevus ning koostöö ettevõtete ja teadlaste vahel. DigiBio tippkeskuse tegevused panustavad tingimuste loomisesse ressursside väärindamisega seotud teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks, luues seega võimalusi nii teadus- ja arendusasutustele uute tehnoloogiate arendamiseks kui ka ettevõtetele teenuste arendamiseks ja pakkumiseks. „Eesti 2035“ strateegias on üheks strateegiliseks sihiks „Eesti majandus on tugev uuendusmeelne ja vastutustundlik“, kusjuures eraldi on välja toodud kohalike ressursside väärindamise kasv ning elurikkuse säilimise ja sotsiaal-majanduslike mõjudega arvestamise vajadus. Strateegias on arenguvajadusena välja toodud vajadus suurendada teadus- ja arendustegevust ning koostööd teadlaste, ettevõtete ja teiste asutuste vahel nii kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamisel, kui ka olemasolevate lahenduste ajakohastamisel. Vaatamata Eesti teaduse kõrgele tasemele, sünnib meil vähe ühiskonnale ja majandusele vajalikke uusi teadmistepõhiseid lahendusi. Strateegias on toodud, et Eestis on kohaliku ressursi väärindamise ressursitootlikkus väga väike (0,56 eurot kg kohta 2017. aastal). Ettevõtluses tuleb suuremat rõhku panna keskkonnahoidlikele tehnoloogiatele ja ärimudelitele ning kohalike ressursside ja teisese toorme suuremale ja keskkonnahoidlikule väärindamisele. Erilise tähelepanu all on kasvupotentsiaaliga tegevusvaldkonnad ja tehnoloogiad. Käesoleva tegevuse raames luuakse tingimused, et aidata kaasa nimetatud arenguvajadustele lahenduste leidmisele. Käesoleva tegevusega aidatakse kaasa ka lahenduste loomisele olemasolevate andmete paremaks kasutamiseks ning sellega uuenduslike toodete ja teenuste arendamiseks. 3 „Eesti 2035“ https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid 8 Punktis 1.3. on toodud puutumus horisontaalsete teemadega. Keskkond ja kliima Tegevuse eesmärgiks on tingimuste loomine bioloogia digitaliseerimisega seotud teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks. Projektil on positiivne mõju näiteks CO2 emissioonide vähendamisele, bioloogilisele jätkusuutlikkusele, jäätmete taaskasutusele võtmisele ning tarbijate teadlikkuse tõstmisele. Bioinseneeria lahendused, mis kasutavad taastuvaid orgaanilisi lähteaineid või kasvuhoonegaase kemikaalide ja toiduainete tootmiseks, vähendavad tootmisprotsesside keskkonnamõjusid. Osa tegevustest on seotud investeeringutega teadusuuringute taristusse. Sisustuse ja mööbli hankimisel arvestatakse keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtetega, mis tähendab, et hangitakse kaupu, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupadega. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Teavitus- ja muude ürituste korraldamisel järgitakse võimalusel keskkonnahoidlike sündmuste juhendit.4 Tasakaalustatud regionaalareng Vastavalt laiendatud meetmete nimekirjale ei panusta antud tegevus regionaaleesmärkide saavutamisse. Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Tegevuse elluviimisel lähtutakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse põhimõttest. Tegevus hõlmab teadustaristu soetamist, mille puhul tagatakse, et loodavad või kaasajastatavad laborid oleksid ligipääsetavad ning kasutatavad kõigile potentsiaalsetele kasutajatele, olemata nende soost, erivajadustest, vanusest või muudest tunnustest. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud (kontroll-leht, lisa 2). Eelnõu punktis 2 on defineeritud käskkirja lisas kasutatavad olulisemad mõisted. Eelnõu punkt 3 kajastab toetuse andmise eesmärki. Tegevus keskendub Eesti teaduse kõrgetasemelisuse ja konkurentsivõime tugevdamisele, samuti selle rahvusvahelistumisele. Tegevus on seotud Euroopa Horisondi programmist „Teaming for Excellence“ kaasrahastatava 4 https://kliimaministeerium.ee/keskkonnateadlikkus 9 projektiga „Bioloogia digitaliseerimise tippkeskus“, mille raames toimub koostöö lisaks Tallinna Tehnikaülikoolile ka Taani Tehnikaülikooliga. Tartu Ülikoolis on tippkeskuse Teaming for Excellence projektist rahastatud tegevustesse kaasatud 9 uurimisgruppi, mis omavad kõrgetasemelist kompetentsi bioloogias (sünteetiline, mikro-, molekulaar-, süsteemibioloogia), biomeditsiinis, viroloogias, fermentatsioonis ja masinõppes. Tippkeskus keskendub senistele ja uutele valdkondadele nagu bioloogiliselt jätkusuutlik tootmine, sealhulgas kohalike ressursside ja jäätmete väärindamine, tootmise optimeerimine ja skaleerimine ning edasisele töötlemisele. Tallinna Tehnikaülikoolis osaleb tippkeskuse tegevustes 5 uurimisgruppi, kelle uurimisvaldkondadeks on struktuuribioloogia, fermentatsioon, bioinformaatika, toiduainete biotehnoloogia, mikrobioomid ja ensüümide tehnoloogia. Nendele teemadele lisanduvad tippkeskuse tegevuste käigus bioloogia digitaliseerimise tööriistad ja suurandmete analüüs. Taani Tehnikaülikool on Teamingust rahastatud projekti välispartner. Projektis osaleb ülikooli poolt Novo Nordisk Foundation Centre for Biosustainability. Keskus loodi rahvusvaheliselt tunnustatud bioinseneride poolt eesmärgiga kiirendada rakuvabrikute disaini ja loomist arvutuslike ja eksperimentaalsete tööriistade abil, millele hiljem lisandus suurandmete analüüs jätkusuutlike lahenduste loomiseks. Tegemist on maailma juhtiva keskusega suurandmete loomise ja analüüsi arendamisel ja täiustamisel. Kuigi Eesti teadus on antud valdkonnas maailmatasemel, on konsortsiumi eesmärk jagada pikaajalise koostöö kaudu teadmisi ja oskusi nii projekti sisulistel (teaduslikel), kui ka tehnilistel, administratiivsetel ja ettevõtluskoostööga seotud teemadel. Taani partner valiti eelkõige nende unikaalse kompetentsi tõttu suurandmete analüüsimisel bioloogias ning integreeritud arvutusplatvormi loomisel, mis aitavad kaasa tippkeskuse tehnoloogiasiirdele ning uute toodete turuleviimisele. Tippkeskuse tegevus annab eeliseid kõigile osalevatele partneritele. Uurimisvõimekuse osas on suurimad kasusaajad TÜ ja TTÜ, kes projekti abil täiendavad oma taristut ning täiendavad meeskonda, kuid ühisprojektidest ja mobiilsusvõimalustest saab kasu ka Taani partner. Kõik partnerid saavad kasu ka avatud IT platvormist, võrgustamisest, koolitustest ning rahvusvahelisest teadusasutuste ja ettevõtete koostööst. Kokku on Bioloogia digitaliseerimise tippkeskuse projektis 8 tööpaketti, mille raames arendatakse välja toimiv tippkeskus, luuakse toimiv meeskond ja töökeskkond ning tagatakse tippkeskuse jätkusuutlikkus. Käesolev käskkiri reguleerib üksnes neid tegevusi, mida rahastatakse struktuurivahenditest. Seosed struktuurivahenditest ja Euroopa Horisont programmist rahastatud tegevuste vahel on toodud järgmises punktis. Eelnõu punktis 4 on kirjeldatud toetatavad tegevused. Tippkeskuste tegevused on tervikuna kirjeldatud Euroopa Komisjonile esitatud taotluses, antud toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevused on otseselt seotud elluviija Tartu Ülikooli ja partneri Tallinna Tehnikaülikooli võimekuste arendamisega tippkeskuse planeeritud tulemuste saavutamiseks. Struktuurivahenditest toetatavad tegevused on seotud punktis 1.5 nimetatud Teamingu projekti tööpakettidega 3-5 (TP3 bioinseneeria digitaliseerimise platvormi loomine, TP4 bioinseneeria eksperimentaalplatvormi loomine, WP5 tippkeskuse teadlaste akadeemilise karjääri edendamine, meeskonna koolitus). Kõik toetatavad tegevused on vajalikud toimiva tippkeskuse loomiseks. Tippkeskuse toimimiseks ei rajata täiesti uut infrastruktuuri (töökeskkond, laborid), vaid täiendatakse ja parendatakse juba olemasolevat töökeskkonda nii, et oleks võimalik 10 saavutada tippkeskuse sisulisi eesmärke. Lisaks töökeskkonna loomisele hõlmab tegevus ka muid tippkeskuse toimimiseks vajalikke tegevusi, sealhulgas tippkeskuse meeskonna täiendamine ja koolitamine, samuti uuringute läbiviimine tippkeskusega seotud teemadel. Punktis 4.1 toodud tegevuses sisustatakse tippkeskuse digiüksuse, tugistruktuuri ja bioinseneeria platvormi ruumid Tartu Ülikoolis (aadressil Ravila 24a) ning Tallinna Tehnikaülikoolis (Akadeemia tee 15). Esialgse plaani kohaselt on kavas soetada seadmeid kahe eksperimentaalplatvormi jaoks: 1) Rakulise biodisaini eksperimentaal-platvorm (Tartu ülikool) - seadmed, mis aitavad disainida ja konstrueerida erinevate kasulike tunnustega rakke ja valke, ning sealjuures optimeerida nende valkude tootlikust, kui need rakud on mõeldud töötama rakuvabrikutena biopõhiste ainete tootmiseks. Mõningad näited võimalikest seadmetest: ● automatiseeritud mikroobikolooniate eraldamise seade; ● kiire spektrofotomeeter kiire läbilakevõimega spektrofotomeeter rakkude kasvu jälgimiseks; ● automatiseeritud proovide ettevalmistamise seade DNA sekveneerimise, valkude ja RNA ekstraheerimise tarvis. ● integreeritud suure läbilaskevõimega mass-spektromeeter. ● uue põlvkonna DNA sekvenaator (e.g. Nanopore GridION) ● elusrakkude suuremahulise analüüsi sedmete komplekt. 2) Rakuvaba biodisaini eksperimentaal-platvorm (TalTech) - seadmed, mis on vajalikud bioloogiliste segudega (mitte rakkudega) töötamiseks, et disainida ja testida suuremas mahus paremate omadustega tööstusensüüme ning optimeerida metabolismiradu katseklaasis imiteeritud tingimustes. Mõningad näited võimalikest seadmetest: ● mikrobioreaktorite süsteem ● rakkude automatiseeritud kultiveerimise süsteem ● automatiseeritud pipeteerimise süsteem ● kõrge tundlikkusega kapilaarelektroforeesi süsteem ● suure läbilaskemahuga kristalliseerimisrobot; ● termoforeesi süsteem valkude interaktsioonide mõõtmiseks. Struktuurivahenditest soetatavate seadmete täpne nimekiri täpsustub projekti käigus sõltuvalt meetodite ja tehnoloogiate arengust ning seadmete vajadusest. Seadmete osas on nõuandev roll projekti juhtkomisjonil. Punktis 4.2. nimetatud tegevuste raames toetatakse tippkeskuse inimressursiga seotud tegevusi – värbamist, koolitamist, meeskonna moodustamist ja arendamist. Tegevuse raames palgatakse tippkeskusesse uurimisrühmade juhid ning teadlasi ja tehnilisi töötajaid. Värvatakse tippteadlasi välisriikidest, sealhulgas toetatakse ka Eestist pärit tippteadlaste tagasipöördumist Eestisse. Eesmärgiks on tugevdada ekspertiisi projekti võtmevaldkondades nagu digitaliseerimine, bioinseneeria ja biotootmise rakuvabad süsteemid. Toetav personal palgatakse Eestist. Toetatakse ka töötajate vahetusprogramme, suurendamaks teadmiste ja oskuste mitmekesisust ning arendamaks võrgustikke DigiBio partnerite vahel ja ka laiemalt. Toetatakse tippkeskuse tiimi liikmete koolitamist tippkeskusega seotud valdkondades (platvormi installeerimine, suurandmete säilitamine, käsitlemine ja analüüs, suurandmete analüüs masinõppimise abil jne). Tähelepanu pööratakse ka tippkeskuse teadlaste muude oskuste arendamisele, nagu strateegiline planeerimine, rahvusvaheliste projektide juhtimine, 11 intellektuaalomandi ja tehnoloogiasiirdega seotud teemad, mis aitavad kaasa projekti eesmärkide saavutamisele. Tegevuse raames rahastatakse Tartu Ülikoolis digiüksuse töötajate töökohti, samuti projekti juhtimise ja koordineerimisega ning bioinseneeria eksperimentaalplatvormi juhtimise ja tehnilise toega seotud töökohti. Tallinna Tehnikaülikoolis toetatakse tegevuse raames TalTech poolsete projekti tegevuste koordineerimist ning bioinseneeria eksperimentaalplatvormi juhtimise ja tehnilise toega seotud töökohti. Projekti elluviimisega tehtud otsustesse on kaasatud projekti juhtkomitee. Punktis 4 on kirjeldatud juhtkomitee koosseisu. Juhtkomitee poolt tehtavad otsused on seotud projekti raames tehtavate tegevustega, näiteks tegevuskavaga, eelarve kasutamisega, konkreetsete laborite sisustamisega, meeskonna värbamise ja muu sellisega. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Eelnõu punktis 5 on toodud oodatavad tulemused ja nende mõõtmiseks kasutatavad näitajad. Tegevus panustab meetmete nimekirja tulemusnäitajasse „Eesti osalemine Euroopa Teadusruumi tegevustes: panus rahvusvaheliselt koordineeritud TA-tegevustesse“, mida arvestatakse eurodes elaniku kohta. Konkreetselt selle tegevuse mõju kogu meetme näitajasse on keeruline tuvastada. Antud näitaja puhul on kogueesmärk (arvestatuna meetme kõigi TATide ja tegevuste peale kokku) 44 eurot elaniku kohta, millest antud tegevuse panus on hinnanguliselt 2 (eurot elaniku kohta). Näitaja detailne metoodika on kajastatud Rahandusministeeriumi SF 2021-2027 näitajate metoodikas vastava näitaja passis. Näitajat raporteerib Haridus- ja Teadusministeerium. Meetmete nimekirja väljundnäitajaks on „EL raamprogrammide tegevustes osalevate organisatsioonide arv“. Tegevustes osaleb elluviija või partnerina 2 organisatsiooni (TÜ ja TTÜ). Teamingu raames elluviidavatesse tegevustesse on kaasatud lisaks välisülikoolile ka Haridus- ja Teadusministeerium ning Kliimaministeerium, kelle roll on osaleda tegevuste seires ja juhtimises ning keda antud näitaja sisse ei arvestata. Lisaks on toodud tegevuse spetsiifilised väljund- ja tulemusnäitajad. Üheks väljundnäitajaks on tippkeskuse teaduspublikatsioonide arv. Arvestatakse kõrgetasemelisi publikatsioone, mis on avaldatud tippkeskusesse kaasatud uurimisrühmade teadlaste poolt, seotud tippkeskuse temaatikaga ning mille aluseks on tippkeskuse taristul põhinev teadus- ja arendustegevus. Kõrgetasemelisteks publikatsioonideks loetakse teadusartiklit, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus. Teiseks väljundnäitajaks on tippkeskusega seotud uurimisrühmade digi- eksperimentaalplatvormil tehtavate ettevõtluslepingute arv projektiperioodi lõpuks. Algtase on 0, kuna tippkeskus ei ole oma aktiivset tegevust veel alustanud. Tulemusnäitajaks on tippkeskuse uurimisrühmade või teadlaste poolt juhitud konsortsiumide arv Euroopa Horisondist rahastatud projektides projektiperioodi lõpuks. Ka siin on algtase 0 ning Teamingu projekti konsortsiumi juhtimist käesoleva projekti raames siin ei arvestata. Eesmärgiks on kasvatada tippkeskuse ja selle uurimisrühmade võimekust osaleda rahvusvahelises koostöös ning juhtida perioodi lõpuks vähemalt 5 konsortsiumi. Andmed näitajate täitmise kohta esitab elluviija iga-aastastes aruannetes, samuti lõpparuandes. Eelnõu punktis 6 on nimetatud tegevuse rakendusasutus, milleks on Haridus- ja Teadusministeerium, ning rakendusüksus, milleks on Riigi Tugiteenuste Keskus. 12 Eelnõu punktis 7 on toodud tegevuse elluviija ja partner. Tegevust viib ellu Tartu Ülikool ning partnerina on kaasatud Tallinna Tehnikaülikool. Tartu Ülikool on Teamingu programmi esitatud projekti algataja ning taotlenud vastavalt Teamingu reeglitele toetust ka Eesti riigilt. Vabariigi Valitsuse hinnangul on tegemist olulise projektiga, mis loob silla Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia ning teadus- ja arendustegevuse tipptaseme vahel ning millel on tugev mõju Eesti teadus- ja arendustegevusele, ühiskonnale, elanikkonna tervisele ja majandusele. Projekt loob seosed tipptasemel teadus- ja arendustegevuse ning selle praktilise rakendamise vahele, mis on Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni oluline puuduv komponent. Tegevuse riigipoolse (sealhulgas struktuurivahenditest) rahastamise eeltingimuseks on olnud projekti rahastamine programmi „Teaming“ vahenditest. Programmi „Euroopa Horisont“ tööprogrammis nimetatakse programmi „Teaming“ koostoimemeetmeteks. Ühtekuuluvuspoliitika programmid võivad pakkuda meetme „Teaming“ projektile täiendavat rahastamist selliste rahastamiskõlblike kulude jaoks, mis ei ole seotud programmi „Euroopa Horisont“ raames kaetud kuludega, tingimusel, et on täidetud ühissätete määruse artikli 73 lõike 4 nõuded. Programmi „Euroopa Horisont“ raames esitatud taotlus peab sisaldama ERFist või muudest rahastamisallikatest toetatava täiendava projekti selget kirjeldust, sealhulgas kulukategooriaid, tehnilise taristu kirjeldust jne. Seda kirjeldust hindavad sõltumatud eksperdid vastavalt programmi „Euroopa Horisont“ eeskirjadele ja valikukriteeriumitele. Projektitaotlus läbib ühe hindamise, mis hõlmab projekti mõlemat osa (st programmi „Euroopa Horisont“ osa ja osa, mis on seotud valitud täiendava rahastamisallikaga, näiteks ühtekuuluvuspoliitika programmiga). Seega on elluviija ja partneri võimekust projekti ellu viia hinnatud Eesti riigi poolt juba taotluste esitamise staadiumis projektile kinnituskirja andes, eeldades, et programmis rahastamise vääriliseks peetud projekt on piisavalt kõrgel tasemel ning elluviija (ja partner) piisavalt suutlik, et projekti tegevused ellu viia. Eelnõu punktis 8 on toodud tegevuse sihtrühmad. Sihtrühmad on kirjeldatud kitsamast, struktuurivahenditest kaasarahastatava projekti vaatest – nendeks on Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli tippkeskuse tegevustesse kaasatud teadus- ja arendustöötajad ja tugitöötajad, kelle töötingimusi tegevuse raames kaasajastatakse ning kes tegevusi läbi viivad ja nendes osalevad. Eelnõu punktis 9 on abikõlblikkuse periood. Tegevuste abikõlblikkuse periood on kooskõlas programmist „Teaming“ rahastatud projektiga. Tegevused algavad 01.septembrist 2023 ning kestavad kuni 31. augustini 2029. Eelnõu punktis 10 on toodud tegevuse eelarve. Kokku on Vabariigi Valitsus andnud nõusoleku rahastada projekti 15 miljoni euro ulatuses, millest 8 621 020 eurot kaetakse struktuurivahenditest. Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendid moodustavad eelarvest 70%, mida kaasrahastatakse riigi vahenditest. Ülejäänud osa Vabariigi Valitsuse poolt garanteeritud summast kaetakse muudest Haridus- ja Teadusministeeriumi teadussüsteemi programmi riigieelarvelistest vahenditest. Detailse eelarve esitab elluviija igal aastal eraldi. Eelarve moodustab osa sekkumise „Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelistumise ning rahvusvahelisel teadmusturul osalemise toetamine“ kogueelarvest. Kokku rahastatakse antud sekkumise eelarvest 3 Teamingu projekti ja Mobilitas 3.0 TATi. Kulud, mida ei ole võimalik eelarvepiirangute tõttu struktuurivahenditest rahastada, kaetakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalale eraldatud riigieelarvelistest vahenditest. Indikatiivselt jaotub eelarve elluviija ja partneri vahel järgmiselt: 13 Tartu Ülikool 6 726 920 Tallinna Tehnikaülikool 1 894 100. Eelarve täpne jaotus selgub tegevuste ja tegevuste raames läbiviidud hangete käigus. Eelarve sisaldab nii otseseid kui kaudseid kulusid 25% teatud otsestelt kuludelt. Kirjeldus kaudsete kulude arvutamise kohta on punktis 11. Eelnõu punktis 11 on toodud kulude abikõlblikkus. Suure osa kuludest moodustavad põhivara soetamisega seotud kulud, sealhulgas nende ostukulud ja paigaldus. Abikõlblikud on nii laboriseadmed kui ka kõik muud tegevuste raames soetatavad tippkeskuse tegevusteks vajalikud seadmed ja tarvikud, samuti laborite sisustus. Eelarves on arvestatud personalikulud, muud kulud ja kaudsed kulud 25% otsestest kuludest. Elluviija ja partneri tegevuste elluviimise ja kohustuste täitmisega seotud kulud sh projektijuhtimise kulud kaetakse otseste kulude alt, välja arvatud projekti administreerimisega seotud kulud vastavalt ühendmääruse §-s 21 sätestatule. Otsesed kulud on vastavalt Euroopa Horisont reeglitele personalikulud, põhivara soetamine ja muud kulud, sealhulgas immateriaalse vara, tarvikute ja materjalide ostmine. Lisaks on kulude hulgas ka alltöövõtt (muude kulude hulgas), mida Euroopa Horisont reeglite järgi ei loeta otsesteks kuludeks ning millelt kaudseid kulusid ei arvestata. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele S (EL) 2021/695, 28. aprill 2021, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/20135 artiklis 35 sätestatule on kaudsed rahastamiskõlblikud kulud 25% otsestest rahastamiskõlblikest kogukuludest, välja arvatud alltöövõtuga seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud, rahaline toetus kolmandatele isikutele ning võimalikud ühikukulud või kindlasummalised maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid. Alltöövõtuga seotud kuludena käsitletakse kulusid, mis on tekkinud seoses tegevuskavas olevate tegevuste osalise sisseostmisega (st elluviija või partneri asemel teostatakse neid tegevusi allhankelepingutega). Euroopa Horisont reeglite kohaselt ei kuulu alltöövõtu kulude alla ostukulud, mis tekivad kaupade, tööde ja teenuste puhul, mis on vajalikud tegevuste elluviimiseks, kuid mis iseenesest ei kujuta endast tegevuskavas kirjeldatud tööülesannet (näiteks konverentsi korraldamine, reisikulud, tõlketööd, kodulehe loomine jne. Eelnõu punktis 11.2.3. toodud sisseostetavate teenuste puhul võib tegemist olla alltöövõtuna käsitletavate kuludega. Euroopa Komisjoni projektide puhul saab töövõtu- ja käsunduslepinguid käsitleda otseste personalikuludena (mitte alltöövõtuna) juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) ostetakse tööaega, mitte tulemust ja nii on lepingus fikseeritud; 2) töökorraldus ja palgatase on sarnane töölepinguga töötajatele; 3) tulemused kuuluvad lepingu poolele, ehk siis ülikoolile. Käsundus- ja töövõtulepingute puhul on tööajatabeli pidamine kohustuslik. Vastavalt ühendmääruse § 18 lõikele 3 võib sama tüüpi tegevuste puhul kohaldada Euroopa Liidu poliitikasuundades ja riigisisestes õigusaktides kasutatavaid lihtsustatud kulude arvestusviise ning määrasid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punktidele c−e. See tähendab ühtlasi, et kohaldada tuleb kõiki programmi „Euroopa Horisont“ ühtse määra kohaldamise metoodika asjakohaseid elemente. Alltöövõtuga seotud otsesed kulud ja kulud 5 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R0695&qid=1680177944455&from=EN 14 seoses kolmandate isikute poolt kättesaadavaks tehtud vahenditega, mida ei kasutata toetuse saaja valdustes, samuti rahaline toetus kolmandatele isikutele tuleb jätta välja kuludest, mille alusel määra rahastamiskõlblike summade arvutamiseks kohaldatakse. Kuna programmi „Euroopa Horisont“ jaoks kehtestatud ühtne määr on 25 % (mitte kuni 25 %), siis ei saa ühissätete määruse artikli 53 lõike 3 punkti c alusel kohaldada 25 %st madalamat (ega kõrgemat) määra. Abikõlbmatud on ühendmääruse § 17 nimetatud kulud, sealhulgas käibemaks. Samuti on abikõlbmatud siseriiklike lähetuste ja kolmandate isikutega seotud sõidu-ja majutuskulud tegelike kulude alusel, need tuleb katta ühtse määrana saadavatest kaudsetest kuludest. Juhul, kui soetatavat taristut on kavas kasutada majandustegevuseks, võib tegemist olla meetmele Teaming antava abiga üldise grupierandi määruse artikli 25d alusel. Riigiabi analüüs Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Tegevuse raames antav abi võib olla riigiabi üldise grupierandi määruse6 artikkel 25d mõistes, seega peab elluviija igal konkreetsel juhul tegevuste kaupa hindama, kas tegemist võib olla riigiabiga. Riigiabiga on tegemist juhul, kui teadusuuringute taristut kasutatakse rohkem kui 20% ulatuses majandustegevusteks. Elluviija informeerib rakendusüksust majandustegevuse mahust ning rakendusüksus teeb vajadusel tagasinõude. Kui tegemist on riigiabiga, käsitletakse abikõlbliku tegevusena tegevust, mis on abikõlblik programmi „Euroopa horisont” eeskirjade alusel, kus on määratletud kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutusmeetodid. Lisaks on abikõlblikud ka projektidega seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringutega seotud kulud. Riiklikest vahenditest eraldatav kogusumma ei tohi ületada rahastamismäära, mis meetme „Teaming” jaoks on pärast valimist, paremusjärjestusse seadmist ja hindamist programmi „Euroopa horisont” eeskirjade alusel kehtestatud. Lisaks ei tohi projektiga seotud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse tehtud investeeringute puhul abi ületada 70 % investeeringukuludest. Taristu investeeringute puhul kehtivad lisatingimused on loetletud punktis 12.3. Punktis 12.3.3. toodud võimalus saada juurdepääsuks soodsamad tingimused kehtib nende ettevõtete puhul, kes on taristut rahastanud vähemalt 10% ulatuses. Võimalus, et leidub ettevõtteid, kes antud tegevuse raames taristut rahastavad, on väike, kuid välistada seda ei saa. Selline olukord võib tekkida juhul, kui elluviija või partner peab enne hangete läbiviimist läbirääkimisi võimalike huvitatud ettevõtetega ning läbirääkimiste käigus selgub ettevõtete huvi taristu rahastamiseks. Võimalikku riigiabi andmist hindab elluviija koos rakendusüksusega üksikjuhtumi põhiselt. TÜ elluviijana hindab enne tegevustega alustamist, kas tegemist võib olla riigiabiga ning peab teadusuuringute taristu osas arvet, kui suur osa investeeringutest on seotud majandustegevusega. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 6 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02014R0651-20230701 15 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga. 1) Abi antakse riigi vahenditest, kuna struktuuritoetustega seotud vahendite puhul on tegemist riigi vahenditega. Seega see tingimus on täidetud. 2) Tegevuse raames antakse toetust Tartu Ülikoolile ning partnerina Tallinna Tehnikaülikoolile. Kuna määratlemisel, kas tegemist on ettevõtjaga või mitte, ei ole oluline asutuste või üksuste õiguslik seisund, vaid see, kas ta tegeleb majandustegevusega, tuleb elluviijal juhul, kui investeeringu abil soetatud seadmetega tehakse nii majandus- kui mittemajandustegevusi, igal konkreetsel juhul hinnata, kas tegemist on majandus- või mittemajandustegevusega, ehk siis kas asutus tegutseb antud juhul ettevõtjana või mitte. Majandustegevusega võib olla tegemist juhul, kui seadmeid renditakse kasutamiseks välja või seadmetega seotud teenuseid osutatakse asutusevälistele isikutele (näiteks erinevad analüüsiteenused, sekveneerimisteenus jne). Juhul kui teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse nii majandustegevuseks kui ka mittemajanduslikuks tegevuseks, kohaldatakse riigiabi eeskirju riikliku rahastamise suhtes üksnes ulatuses, milles rahastamine katab majandustegevusega seotud kulusid. Juhul kui teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajanduslikuks tegevuseks, võib selle rahastamine jääda tervikuna välja riigiabi eeskirjade reguleerimisalast, kui majandustegevus jääb selgelt kõrvaliseks tegevuseks, s.o. tegevuseks, mis on otseselt seotud asutuse või teadusuuringute taristu toimimisega ja selleks vajalik või lahutamatult seotud asutuse või taristu peamise mittemajandusliku tegevusega ning mille maht on piiratud. Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku7 kohaselt leiab komisjon selle olevat niimoodi juhul, kui majandustegevuses kasutatakse täpselt samu majandustegevuse sisendeid (nt materjalid, seadmed, tööjõud ja põhivara) kui mittemajandusliku tegevuse jaoks ning igal aastal eraldatakse sellise majandustegevuse jaoks mitte üle 20% asjaomase üksuse aastasest tegevusmahust. Seega on elluviijal kohustus jälgida tegevuste puhul, mis on seotud majandustegevustega, nende tegevuste mahtu ning kui majandustegevuse maht ületab 20%, tuleb rakendada ÜGEM artiklis 25d nimetatud toetuse määra. Kui enne seadmete soetamist on teada, et majandustegevuse maht ületab 20%, on antud seadme(te) soetamiseks võimalik kasutada toetust kuni 70% ulatuses. Kui tegevuste elluviimise järel selgub, et majandustegevuse maht ületab 20%, tuleb mittemajandustegevuse lubatud mahtu ületava osa mahus liigselt antud toetus tagasi maksta. Elluviijal ja partneril tuleb sel juhul omafinantseering tasuda asutuse omavahenditest. Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli puhul on tegemist teadusasutustega (üksus, mille peamine eesmärk on sõltumatult teostada alus- ja rakendusuuringuid või tootearendust või teadmussiiret). Arendatakse teadustaristut, mis tähendab, et soetatava taristu puhul tuleb majandustegevus ja mittemajandustegevus raamatupidamises lahus hoida. Juhul, kui antakse riigiabi taristu investeeringuteks, siis peab juurdepääs taristule olema avatud mitmele kasutajale, läbipaistev ja mittediskrimineeriv. Ligipääs on tagatud mitmele kasutajale, kuid arvesse võetakse nende projektide teadusliku kvaliteedi piisavust. Projektid, mis taristut kasutada saavad, läbivad enne Tippkeskuse teadusnõukogu komisjoni valikuprotsessi ja teadusliku kvaliteedikontrolli. Taristu ülekoormatuse puhul eelistatakse kõrgema teadusliku kvaliteedi ning eesti teaduse ning ettevõtluse seisukohalt olulisemaid projekte. 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022XC1028(03) 16 3) abimeetmel on valikuline iseloom. Antud tegevuses osalevad Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool, kes on seotud ka Teamingu meetme raames elluviidavate tegevustega ning teisi partnereid väljaspool konsortsiumi ei kaasata. Seega on tegemist meetmega, millel on valikuline iseloom. 4) abimeede annab toetuse saajale majandusliku eelise. Eelise all peetakse silmas iga majanduslikku eelist või kasu, mida ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. ELi riigiabiõiguses kehtib põhimõte, mille kohaselt riigiabi ei ole mitte ainult otseselt makstav rahaline toetus, vaid „igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi“ (Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107), mida võidakse anda ka kaudselt. Tegevuse kaudseks sihtrühmaks võivad olla ka biotehnoloogia ettevõtjad, kelle tegevusele antud meetme raames tehtav teadus- ja arendustegevus on olulise tähtsusega. 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Euroopa Komisjon on mitmel juhul leidnud, kui tegevusel on konkreetsete asjaolude tõttu üksnes kohalik mõju, ei mõjutanud see liikmesriikide vahelist kaubandust. Tegevuse raames luuakse tingimused teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks bioinseneeria valdkonnas, mis pakuvad lisaks Eesti ettevõtetele eeldatavalt huvi ka laiemalt Euroopas ja mujal maailmas. Nii teadustulemused kui teadustaristu on avalikult kättesaadavad, seega tõenäosus, et tegevused moonutavad konkurentsi ja kahjustavad kaubandust EL riikide vahel, on väike, kuid välistada seda ei saa. Kokkuvõttes võib öelda, et kuna osaliselt võib soetatavat taristut kasutada ka majandustegevuseks, võib tegemist olla grupierandi alusel antava riigiabiga ning sellele tuleb kohaldada ÜGEM artiklit 25d. Elluviija ja partneri kohustus on eristada raamatupidamises majandustegevus ja mittemajandustegevus ning juhul kui majandustegevuse osa ületab tegevuse alustamisel eeldatud mahtu, tuleb osa toetusest tagasi maksta. Elluviija teavitab rakendusüksust kui abi andjat majandustegevuse mahust ning rakendusüksus teeb juhul, kui majandustegevuse aastane maht ületab 20%, tagasinõude. Eelnõu punktis 13 on kirjeldatud toetuse maksmise tingimused ja kord. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse § 24-26, tegelike kulude alusel § 27 lõike 1 punkti 1 alusel ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 kooskõlas EL määruse 2021/1060 artikliga 53 lõike 3 punktiga c ning EL määruse 2021/695 artikli 35 lõikega 1. Eelnõu punktis 14 on toodud elluviija kohustused. Muuhulgas on elluviija kohustuseks sõlmida partneriga (Tallinna Tehnikaülikool) leping, kus on sätestatud partneri eelarve, tegevuskava ning poolte õigused ja kohustused. Sätestatakse ka rakendusasutusele ja rakendusüksusele esitatavate dokumentide loetelu ja nõuded, samuti rakendusasutuse ja rakendusüksuse teavitamise kohustus seoses muudatustega ja erinevate rakendamist takistavate probleemidega. Elluviijal on kohustus tagada antud tegevuse kulude eristamine raamatupidamises, vältimaks tegevuste topeltrahastamist. Eelnõu punktis 15 kirjeldatakse tegevuste elluviimisega seotud aruandlust ning seiret, sh vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, aruannete tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Aruanded esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu seal kasutataval vormil. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks tavapärasele infole põhjalikumalt analüüsida ellu viidud tegevuste mõju Eesti teadus- ja 17 arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Lõpparuande kinnitamine rakendusüksuse poolt on aluseks lõppmakse tegemisele. Eelnõu punktis 16 on toodud finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda kanda, muuhulgas ei eraldata tegevuste elluviimiseks riigi poolt täiendavaid vahendeid mitteabikõlblike kulude katmiseks. Eelnõu punktis 17 on toodud vaiete menetlemisega seotud sätted. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib käesoleval juhul ÜSS § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi poolt kinnitatud toetuse andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktidele (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Kui elluviija korraldab teavitusüritusi, kogub ta nende raames osalejatelt järgmisi andmeid: eesnimi, perekonnanimi, e-posti aadress ja asutuse nimi. Andmeid kogub isik, kes konkreetset koolitust või teavitusüritust korraldab. Andmeid kasutab elluviija selleks, et saata osalejatele infot ürituse toimumise kohta ning peale üritust saata materjalid ja anonüümne tagasiside. Elluviija infosüsteemis säilitatakse osalemise tõestamiseks vaid allkirjalehte, kus on eesnimi, perekonnanimi, asutuse nimi ja inimese allkiri. Elluviija järgib minimaalsuse nõuet, kogudes vaid andmeid, mis on vajalikud tegevuste eesmärgi täitmiseks, sh edasiarendamiseks või statistilistel eesmärkidel. 5. TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on toodud seletuskirja punktis 1.1 ning eelnõu punkti 1 kirjelduse juures. 6. Käskkirja mõjud Tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele Tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele on kirjeldatud seletuskirja lk 9. 7. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras, kuid seda rakendatakse 1. septembrist 2023. a. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse 18 avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, SA-le Eesti Teadusagentuur, Teaduste Akadeemiale, Noorte Teaduste Akadeemiale, Tartu Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele. Märkused ja ettepanekud on esitatud kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisa 3. Katrin Pihor teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Lisad: Lisa 1. Riskihindamise tabel Lisa 2. Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht Lisa 3. Kooskõlastustabel 19