Kiri

MINISTRI KÄSKKIRI 27.12.2023 nr 1.1-2/23/357 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi meetme 21.4.4.2. „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“ (lisa 1). 2. Kehtestan käskkirja lisa 2 „Õpirände ühikuhindade kasutamine tegevuses „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel““. 3. Määran Tartu Ülikooli käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 4. Käskkirja rakendatakse 1. septembrist 2023. a. 5. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“ „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga korraldatakse Haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Kõrghariduse kvaliteet, rahvusvahelistumine ja doktorikoolid“ tegevuse “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel” elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda (edaspidi ka TAT). 1.2. Tegevuse rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist (ESF+) aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi (e) „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035““ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse, mida mõõdetakse näitajaga „Kolmanda taseme haridusega 25-34-aastaste osakaal“. Lisaks toetab tegevus „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ eesmärkide saavutamist. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Toetatavad tegevused panustavad soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide edendamisse ja nimetatud põhimõtete hoidmist jälgitakse järgmiste “Eesti 2035” näitajatega: “Soolise võrdõiguslikkuse indeks”, “Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik”, “Ligipääsetavuse näitaja” ning “Keskkonnatrendide indeks”. 1.3. Mõisted Doktorikool – ülikoolide poolt loodav ühendus doktoriõppe arendamisel ühiste eesmärkide täitmiseks, sh Eesti ülikoolide doktorantidele interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise koostöö ning täiendavate õpivõimaluste pakkumiseks, doktoritööde kvaliteedi tõstmiseks ning doktorantide juhendajatele enesetäiendamisvõimaluste pakkumiseks. Doktorikooli üritus – doktorikooli raames korraldatav, interdistsiplinaarsele koostööle ja 1  kogumuste vahetamisele suunatud tegevus või eesmärgistatud grupiõpe, mis ei ole õppekavapõhine, kuid toetab doktoriõppe õpiväljundite saavutamist (nt temaatiline seminar, konverents, suve- või talvekool, intensiivkursus vms õpisündmus) või doktorantide juhendajate juhendamispädevuste tõstmist. Doktorant – doktoriõppes õppiv üliõpilane. 1.4. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on doktoriõppe kvaliteedi edendamine Eesti ülikoolide koostöös, sh toetades teaduskontaktide loomist interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise koostöö ning kogemuse vahetamise kaudu. 2. Toetatav tegevus – doktoriõppe kvaliteedi edendamine Eesti ülikoolide doktoriõppe kvaliteedi edendamiseks luuakse ülikoolidevaheline ühine doktorikool, mille alla moodustatakse kuus valdkondlikku haru. Doktorikooli tegevuste planeerimisel lähtutakse ülikoolide vahel sõlmitud doktoriõppe kvaliteedileppest 1. Ühise doktorikooli kaudu korraldatakse üritusi, mis võiksid potentsiaalselt huvi pakkuda kõikidele doktorantidele või nende juhendajatele. Valdkondlike harude kaudu korraldatakse üritusi, mille temaatiline fookus on seotud vastava haru teadusvaldkonnaga. Punktis 1.4. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse doktoriõppe kvaliteedi edendamiseks doktorikooli, sh valdkondlike harude, üritusi, doktoriõppe rahvusvahelistumise ja interdistsiplinaarsuse toetamiseks välisekspertide ja -juhendajate kaasamist, doktorantide juhendajate juhendamispädevuste tõstmiseks koolitusi ja seminare, Eesti ülikoolidest ja evalveeritud TA-asutustest teadmuse kaasamist doktoritööde kaasjuhendamisel, oponeerimisel ja konsulteerimisel ning doktorantide lühiajalist (kuni 30 päeva) rahvusvahelist õpirännet, sh ürituse osavõtutasu. Doktorikooli üritused peavad olema suunatud vähemalt kahe ülikooli doktorantidele või juhendajatele ning olema osalemiseks avatud kõikide ülikoolide doktoriõppe üliõpilastele ja/või nende juhendajatele. Doktorikooli üritustele võib kaasata magistrante. Doktorikooli tegevused koos eelarvega lepitakse kokku iga-aastases tegevuskavas. 10% tegevuse eelarvest planeeritakse ülikoolide ülesteks ühistegevusteks. Toetatav tegevus on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Tegevuse elluviimisel järgitakse läbivalt Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriume ja -metoodikat. 1 Doktoriõppe kvaliteedilepe. 15.01.2020. Rektorite Nõukogu. 2 Tegevuse elluviimisel järgitakse soolise võrdõiguslikkuse2 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid3. Ürituste läbiviimisel järgitakse nii füüsiliselt kui digitaalselt ligipääsetavuse nõudeid4 ja keskkonnahoidlike sündmuste juhendit5. Teavitustegevuste korraldamisel jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 AA taseme nõuetele6. 3. Tulemused 3.1. Punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimise tulemuseks on doktorantide kõrge rahulolu doktorikooli üritustega. Lisaks on suurenenud doktorikooli tegevustes osalenud välisekspertide ja –juhendajate arv ning ülikoolide üleste ühistegevuste arv. 3.2. Punktis 2 nimetatud tegevuse elluviimist ja oodatava tulemuse saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja liik Näitaja nimetus ja Algtase Vahesiht- Sihttase Selgitav teave mõõtühik (2023) tase (2029) Meetmete Õppe kvaliteedi arendamise 0 7 (2024) 7 Tegevuses osalevate nimekirja projektides osalenud unikaalsete kõrgkoolide kõrgharidusasutuste arv kumulatiivne arv. väljundnäitaja Allikas: elluviija aruanne Meetmete Õppe kvaliteedi arendamise 0 Ei kohaldu 7 Unikaalsete kõrgkoolide nimekirja projektid lõpetanud kumulatiivne arv, kes on kõrgharidusasutuste arv alustanud kvaliteedi tulemusnäitaja arendamise projektiga ja selle edukalt lõpetanud. Allikas: elluviija aruanne TAT Doktorantide rahulolu - 75% (2026) 90% Doktorantide keskmine spetsiifilised doktorikooli üritustega (%) hinnang 5-pallisel skaalal, siht 90% nõus ja näitajad pigem nõus. Kogutakse doktorantide hinnanguid doktorikooli ürituste järel. Allikas: elluviija aruanne Doktorikooli tegevustes 0 70 (2026) 150 Loendatakse osalenud välisekspertide ja väliskõrgkoolidest või - -juhendajate arv TA-asutustest kaasatud isikute doktoritööde kaasjuhendamisi ja doktorikooli üritustel esinejatena või läbiviijatena osalemise kordi kumulatiivselt Allikas: elluviija aruanne Ülikoolide üleste 0 10 (2026) 20 Loendatakse ühistegevuste arv doktorikooli üritusi, mille hulka ei arvata doktorikooli valdkondlike harude üritusi. Allikas: elluviija aruanne 2 Sooline võrdõiguslikkus Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 3 Võrdne kohtlemine Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 5 Keskkonnahoidlike sündmuste juhend 6 WCAG 2.1 AA nõuded https://ttja.ee/digiligipaasetavuse-tagamine/nouded 3  4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1. Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja partnerid Tegevuse elluviijaks on Tartu Ülikool. Tegevuse elluviimisse on kaasatud partneritena kõik Eesti ülikoolid: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Estonian Business School, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. Doktorikooli valdkondlikel harudel on oma juhtpartner, kes vastutab vastava valdkondliku haru tegevuskava ja eelarve koostamise ning tegevuste elluviimise eest. Juhtpartneri rolli täidavad Tartu Ülikool (TÜ), Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) ja Tallinna Ülikool (TLÜ) järgmiselt: Doktorikooli valdkondlikud harud Juhtpartner Matemaatika, arvutiteadus ja informaatika TTÜ Loodusteadused ja põllumajandusteadused TÜ Tehnika ja tehnoloogia TTÜ Arsti- ja terviseteadused, veterinaaria TÜ Sotsiaalteadused TÜ Humanitaarteadused ja kunstid TLÜ 6. Juhtimine 6.1. Tegevust juhib doktorikooli juhtnõukogu, kuhu kuuluvad kõigi ülikoolide teadusprorektorid. 6.2. Juhtnõukogu ülesanded: 6.2.1.Ülikoolide üleste ühistegevuste tegevuskava koostamine; 6.2.2.TATi iga-aastase tegevuskava ja eelarve kooskõlastamine; 6.2.3.Eelarve jaotuse põhimõtete määramine valdkondlike harude vahel; 6.2.4.Tegevuse vahe- ja lõpparuande kooskõlastamine; 6.2.5.Elluviija nõustamine ja ettepanekute tegemine TATi muutmiseks lähtuvalt tegevuse eesmärkidest. 6.3. Doktorikooli juhtnõukogu moodustab valdkondade vahelise koostöö soodustamiseks doktorikooli valdkondlike harude juhtkogu, kuhu kuuluvad kõikide doktorikooli valdkondlike harude ja kõikide ülikoolide esindajad. 6.4. Doktorikooli valdkondlike harude juhtkogu ülesanded: 6.4.1.Ettepanekute tegemine ülikoolide üleste ühistegevuste tegevuskavasse; 4  6.4.2.Doktorikooli valdkondlike harude iga-aastase tegevuskava ja eelarve üle vaatamine ja juhtnõukogule kooskõlastamiseks esitamine. 7. Sihtrühm Tegevuse sihtrühmaks on kõigi Eesti ülikoolide doktorandid, magistrandid ning doktorantide juhendajad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuse abikõlblikkuse periood on 1. september 2023 kuni 31. august 2029. 9. Tegevuse eelarve Tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ kogueelarve aastateks 2023-2029 on 7 000 000 eurot, millest ESF toetus on 4 900 000 eurot (70% kogumaksumusest) ning riiklik kaasfinantseering 2 100 000 eurot (30% kogumaksumusest). 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 10.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud: 10.2.1. otsesed personalikulud, sh elluviija projekti juhtimise personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3; 10.2.2. koolituskulud; 10.2.3. ürituste osalemise ja/või korraldamise kulud, sh ligipääsetavuse tagamise kulu füüsilises ja virtuaalses keskkonnas; 10.2.4. osavõtutasud (doktorandi osalemine konverentsil/üritusel rahvusvahelise õpirände raames); 10.2.5. välisekspertide ja -juhendajate sõidu- ja majutuskulud; 10.2.6. teavitamiskulud; 10.2.7. doktorantide rahvusvahelise õpirände kulud lisas 2 esitatud ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 18 lõikele 3; 10.2.8. kaudsed kulud 7% abikõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3-6. 10.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 10.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 10.3.2. ühikuhinnas sisalduv kulu kuludokumentide alusel; 5  10.3.3. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3. 11.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3 ning ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 1. 11.3. Doktorantide rahvusvahelise õpirände kulude ühikuhinna alusel hüvitamiseks esitatakse vastuvõtva asutuse või ürituse korraldaja ametlik kinnituskiri, kus on ürituse toimumise aeg kuupäevaliselt välja toodud. 11.4. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 11.5. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TATi lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 12. Elluviija ja partnerite kohustused 12.1. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 12.1.1. korraldama TATi juhtimisega seotud tngevused, sh tegevuste planeerimise, aruandluse, juhtnõukogu töö korraldamise; 12.1.2. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 12.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 20. novembriks, erandina TATi käivitamisel kolme kuu jooksul pärast TAT kinnitamist, ning rakendusasutuse nõudmisel esitama TAT eelarve jagunemise aastate kaupa; 12.1.4. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada kolme kuu jooksul TAT kinnitamisest; juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija rakendusüksuse nõudel kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas; 12.1.5. tagama projektiga seotud tegevustes ligipääsetavuse kõikidele sihtrühmas olevatele inimestele hoolimata erivajadusest. 12.2. Partnerid täidavad tegevuste elluviimisel ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15, §-s 11 ning käesoleva käskkirja punktis 12.1.5. nimetatud kohustusi. 12.3. Riigihangete korraldamisel järgitakse riigihangete seadust, kui elluviija või partner on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses. 6  13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande, mis on juhtnõukoguga kooskõlastatud, hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 13.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 13.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 13.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 13.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande, mis on juhtnõukoguga kooskõlastatud, 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning punktis 1 nimetatud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 13.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 13.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 13.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 14. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus 14.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3 ning ühendmääruse § 10 lõike 1 punktile 5. 14.2. Punktis 14.1. toodud kohustus rakendub 32 akadeemilist tundi ületavatele doktorantide juhendajatele korraldatavatele juhendamispädevuste tõstmisele suunatud koolitustele. 14.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 7  16. Vaiete lahendamine 16.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 16.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 16.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 8  Lisa 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“ Õpirände ühikuhindade kasutamine tegevuses „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ 1. Ühikuhindade kasutamine Doktorantide rahvusvahelise õpirände kulude katmisel rakendatakse ühikuhindu, mis on kasutusel riiklikus mobiilsusstipendiumi programmis “Kristjan Jaagu programm”1. Sõidukulude osa kaetakse sõidutoetusega (p. 2.1). Majutuskulu osa kaetakse majutustoetusega (p. 2.2). Elamiskulude osa kaetakse päevarahaga (p. 2.3). 2. Ühikuhindade tüübid ja määrad 2.1. Sõidutoetus Õpirände sõidutoetuse ühikuhinna alusel rahastatakse nii Eestist kui välisriigist algavaid reise. Õpirände sõidutoetuse standardiseeritud ühikuhindadel kasutatakse 6 astet: Toetus edasi-tagasi reisi Distants linnast linna kohta 1 180 eurot 100 – 499 km 2 275 eurot 500 – 1999 km 3 360 eurot 2000 – 2999 km 4 530 eurot 3000 – 3999 km 5 820 eurot 4000 – 7999 km 6 1100 eurot 8000 või enam km Kui reisisihtkohtade vaheline distants on kuni 99,99 km, hüvitatakse kulud kuludokumentide põhiselt kuni 180 euro ulatuses. Distantsi arvestamisel kasutatakse ainult Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud veebipõhist kalkulaatorit: http://ec.europa.eu/programmes/erasmus- plus/tools/distance_en.htm 2.2. Majutustoetus Majutustoetust makstakse välismaal toimuva ürituse ajal ning põhjendatud juhul üks öö enne ja üks öö pärast ürituse toimumist. Õpirände majutustoetuse standardiseeritud ühikuhinnal kasutatakse kolme astet: Toetus ühe öö kohta Õpirände kestus 1 80 eurot 2-6 päeva 1 Haridus- ja teadusministri 16.03.2022 käskkiri nr 91; Haridus- ja teadusministri 02.03.2023 käskkiri nr 63 2 60 eurot 7-14 päeva 3 35 eurot 15-30 päeva 2.3. Päevaraha Päevaraha makstakse 32 eurot välislähetuse päeva kohta. Päevi loetakse ürituse ametliku toimumise aja järgi, millele võib põhjendatud juhul lisanduda reisimiseks üks päev enne ja üks päev pärast ürituse toimumist. Seletuskiri haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ elluviimiseks“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumise „Kõrghariduse kvaliteet, rahvusvahelistumine ja doktorikoolid“ elluviimiseks toetuse andmise tingimusi ja korda. Nimetatud sekkumise elluviimiseks antakse välja kaks õigusakti. Teise käskkirjaga kinnitatakse kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelistumise elluviimiseks toetuse andmise tingimused. Sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist (ESF+) aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi (e) „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele. Toetuse andmise eesmärk on doktoriõppe kvaliteedi edendamine Eesti ülikoolide koostöös, sh toetades teaduskontaktide loomist interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise koostöö ning kogemuse vahetamise kaudu. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna nõunik Sigrid Vaher (735 0263, [email protected]), kõrghariduse valdkonna juht Kristi Raudmäe (735 0186, [email protected]), Haridus- ja Teadusministeeriumi strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise valdkonna juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]), välisvahendite planeerimise valdkonna nõunik Ragne Hoff (735 0306, [email protected]) ning õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]), eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm (735 0161, [email protected]). 1.1 Tegevuse taust Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ oskuste ja tööturu tegevuskavas on ühe tegevusena välja toodud kõrghariduse kvaliteedi parandamine, mille raames märgitakse ka vajadust omavahel tugevamalt siduda kõrgharidus ning teadus- ja arendustegevus, sh arendada eesti eriala- ja teaduskeelt. Teadus- ja arendustegevuse ning kõrgharidusõppe sidusus on kõige suurem doktoriõppes. „Haridusvaldkonna arengukavas 2021-2035“ on ühe kitsaskohana välja toodud doktoriõppe väike efektiivsus ja madal atraktiivsus kohalike üliõpilaste hulgas. Lahendamist vajav probleem on sõnastatud järgmiselt: „kuidas tõhustada doktoriõpet, et õppejõudude järelkasv oleks piisav“. Probleemi lahendamiseks nimetatakse esmatähtsa tegevusena doktoriõppe tulemuslikkuse suurendamist, milleks on vaja luua vastavad meetmed. Sama probleemi adresseerib ka „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ – teadlaskarjäär ja doktoriõpe ei ole Eestis atraktiivsed: doktorikraadiga töötajaid napib, uurimisrühmad on väikesed, jne. See seab ohtu teaduse kõrge taseme ja valdkondliku mitmekesisuse, mis on hädavajalik Eesti ühiskonna kestlikuks arenguks. Vajaliku tegevussuunana tuuakse välja jätkamine doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse kasvatamisega. Eesti kõrghariduse kvaliteedi hindamise kokkuvõttes on märgitud, et sisuline koostöö samades valdkondades tegutsevate kõrgkoolide vahel on napp. Puudu on sünergiat loovast koostööst, mis tagaks Eesti ühiskonna püsimajäämise ning suurendaks Eesti kõrghariduse rahvusvahelist konkurentsivõimet.1 Kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine toimub institutsioonipõhiselt ning rahastusmudelis puudub komponent, mis motiveeriks ülikoole omavahelisele koostööle. Eelpool kirjeldatud probleemi lahenduseks on Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks 2021-2027 planeeritud sekkumine „Doktoriõppes toetatakse ülikoolidevahelist koostööd, et parandada kvaliteeti.“ Doktorikool on rahvusvaheliselt tuntud doktoriõppe koostöö vorm2. Rahvusvaheliselt on teada erinevaid doktorikoolide mudeleid, mis vastavad kohalikule rahastusmudelile, ülikooli juhtimispõhimõtetele ja doktoriõppe korraldusele. Näiteks on Euroopas esindatud struktuuriüksuse sisesed doktorikoolid, teaduskondade ja ülikooliülesed doktorikoolid, teemapõhised ehk interdistsiplinaarsed doktorikoolid, ülikoolidevahelised doktorikoolid. Doktorikool võib hõlmata ainult doktoriõpet või lisaks magistriõpet ja/või järeldoktorantuuri. Eestis on loodud valdkondlikud, kuid interdistsiplinaarse iseloomuga üleriigilised doktorikoolid lähtuvalt Eesti doktoriõppe väiksest mahust ja sellest, et kvaliteeti on võimalik tagada üksnes Eesti ülikoolide vahelise koostöö kaudu. Perioodil 2005-2008 toetati tõukefondidest Eesti ülikoolides kaheksat doktorikooli projekti, mis tegutsesid teadusvaldkonna põhiselt. Perioodil 2009-2015 loodi tõukefondide vahendite toel projektipõhiselt 13 doktorikooli, milles olid esindatud kõik doktoriõppe valdkonnad, va õigusteadus. Perioodil 2014-2020 said ülikoolid tõukefondidest toetust institutsionaalse arendusprogrammi ASTRA kaudu (tegevus „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“), mille raames oli eelmisel rahastusperioodil loodud 13 doktorikoolil võimalik oma tegevustega jätkata. ASTRA tulemuslikkuse ja mõju hindamise aruandes3 peeti sellist doktorikoolide korraldust, kus igal ülikoolil oli oma projekt doktoriõppe arendamiseks, rakendamise mõttes ebatõhusaks ja suurt halduskoormust tekitavaks. Leiti, et „doktoriõppele ja doktoriõppes tehtavale koostööle avaldasid palju suuremat mõju eelmise perioodi meetmed (doktorikoolid), kus ülikoolid olid sunnitud koostööd tegema.“ Teiselt poolt pidasid kõik intervjueeritud asutused eranditult doktorikoolide toetamist äärmiselt vajalikuks. 1 Mattisen, H. (2021). Kõrghariduse kvaliteet Eestis. Riigikogu kõrghariduse toetusrühma raport. Kõrghariduse roll, kvaliteet ja rahastamise alused, lk 59–65. 2 EUA Council for Doctoral Education (2022) Building the Foundations of Research. A Vision for the Future of Doctoral Education in Europe, lk 10-11. 3 Tatar, M., Õunapuu, T., Kivistik, K., Raun, M., Kaldur, K., Pihelgas, M. "Tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele" (ASTRA) tulemuslikkuse ja mõju hindamine. 2022. Võrreldes tõukefondide perioodiga 2014-2020 on doktoriõppe mahus ja korralduses toimunud mitmeid muutusi. Kui 2015/2016. õa oli Eestis 2833 doktoriõppe üliõpilast, siis 2022/2023. õa oli doktorantide arv vähenenud 2292 doktorandini. Suuremad ülikoolid on oma doktoriõppe programmide juhtimise koondanud doktoriõppe keskuste või doktorinõukogude alla. Näiteks Tartu Ülikoolis on neli doktoriõppe keskust ning doktoriõppe nõukogu (humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnas, sotsiaalteaduste valdkonnas, meditsiiniteaduste valdkonnas ning loodus- ja täppisteaduste valdkonnas), Tallinna Ülikoolis on neli doktorinõukogu (humanitaarteaduste, kasvatusteaduste, loodusteaduste, sotsiaalteaduste doktorinõukogud). Tallinna Tehnikaülikoolis on alates 2022. a avatud uued laiapõhjalised valdkondlikud doktoriõppeprogrammid, mille alla on koondatud valdkonna erialad. Koondumise järel on Tallinna Tehnikaülikoolis neli doktoriõppe programmi: info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, loodusteadused, tehnikateadused ja ärindus. Tartu Ülikool vähendas sarnase arendustegevuse käigus oma programmide arvu 34-lt 8-le. Tulenevalt doktorantide arvu üldisest vähenemisest, doktoriõppe koondumisest ülikoolides laiemate programmide alla, tsentraalsemast doktoriõppe korraldusest ning doktoriõppe interdistsiplinaarsuse suurendamise vajadusest luuakse käesoleva sekkumise raames üks ühine doktorikool ja selle alla kuus valdkondlikku haru lähtuvalt Frascati teadusvaldkondade klassifikatsioonist4. Kuna informaatika erialadel õpib palju doktorante, siis on loodusteaduste valdkond jaotatud kaheks – matemaatika, arvutiteaduse ja informaatika valdkond on doktorikoolis eraldi harus. Samas loodusteaduste valdkondlikku harusse on lisatud põllumajandusteaduste valdkond, va veterinaaria, mis on omakorda liidetud arsti- ja terviseteaduste valdkonnaga. Ühine doktorikool suurendab erialade vahelist interdistsiplinaarsust ja tagab doktorantidele paindlikumad, uurimistöö spetsiifikast lähtuvad valikuvõimalused. Doktorikooli valdkondlikud harud on vajalikud teadusvaldkonna siseselt koostöö korraldamiseks ning vastavate huvide koondamiseks ja esiletoomiseks. Doktorikooli valdkondlike harude administreerimist korraldavad ülikoolide kesksed doktoriõpet korraldavad tugiüksused (nt doktoriõppe keskused). Tabelis 1 on toodud doktorantide indikatiivne jaotus doktorikooli valdkondlike harude vahel lähtuvalt doktoriõppe õppekavade liigitusest õppevaldkondadesse. Doktorikooli juhtnõukogu võib kokku leppida valdkondliku haru täiendatud partnerite nimekirjas lähtuvalt doktoriõppe erialadest. Tabel 1. Doktorikooli valdkondlike harude juhtpartnerid ja doktorantide arv Doktorantide arv 2022/2023. õa (Haridussilm) Juht- partner Doktorikooli valdkondlik haru TÜ TLÜ TTÜ EKA EMTA EMÜ EBS Kokku TLÜ Humanitaarteadused ja kunstid 225 101 54 28 408 TÜ Sotsiaalteadused 204 112 77 48 441 Loodusteadused ja TÜ põllumajandusteadused 290 14 154 130 588 Arsti- ja terviseteadused, TÜ veterinaaria 216 15 37 268 TTÜ Tehnika ja tehnoloogia 87 188 15 31 321 4 Frascati Manuali teadusvaldkondade ja -erialade klassifikaator  Matemaatika, arvutiteadus ja TTÜ informaatika 112 42 112 266 Kokku doktorantide arv 1134 284 531 69 28 198 48 2292 Seosed teiste kavandatavate tegevustega Lähima seose saab luua meetme 21.4.4.2 sekkumisega „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“. Kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelistumise sekkumise eesmärk on tõsta kõrgkoolidevahelise koostöö edendamise kaudu kõrgharidusõppe kvaliteeti, parendada kõrgkoolide õpetamissuutlikkust ja –paindlikkust. Nimetatud sekkumise fookuses on kõrgharidusõppe kvaliteedi parendamine kõrghariduse esimesel ja teisel astmel, mille raames korraldatakse esimesel ja teisel astmel õpetavatele akadeemilistele töötajatele koolitustegevusi õpetamisoskuste arendamiseks. Käesoleva TAT raames aga arendatakse doktorantide juhendajate juhendamispädevusi. Doktoriõpe ei ole klassikaline õpe, vaid juhendamisel tehtav teadus-, loome- ja arendustöö5, mistõttu juhendajate juhendamisoskuste arendamine on kvaliteetse doktoriõppe pakkumiseks määrava tähtsusega6. Doktoriõppe tulemuslikkuse parandamisega omab mõningast puutumust sekkumine „Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine“. Selle raames antakse toetust era- või avaliku sektori asutusele, mis võtab tööle teadmussiirdedoktorandi, kelle töö sisuks on suures osas doktorandi doktoritööga seotud teadus- ja arendustegevus. Toetuse saajad ja toetuse andmise eesmärk on täiesti erinevad võrreldes käesoleva käskkirjaga. Doktorandid võivad saada toetust ka erinevatest teadus- ja arendustegevuse meetmete tegevustest, olles kaasatud uurimisprojekti täitmisse. Käesoleva käskkirja tegevuste raames toetatakse doktoriõppe üliõpilaste tegevusi, mis ei ole seotud nooremteaduri ametikohaga, või doktoriõppe ühistegevusi, mistõttu ei ole kattuvust teadus- ja arendustegevuse meetmetega. Juhul, kui sekkumise „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“ toetatava tegevuse „Välisteadlaste kaasamine TA-tegevusteks Ida-Virumaale“ raames rahastatakse doktoritöö kaasjuhendamist või oponeerimist, siis käesolevast TAT-st välisjuhendaja kaasjuhendamist ega oponeerimist ei toetata. Vastavus valikukriteeriumidele Käskkirja alusel ellu viidavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega on viidatud käskkirja punktis 1.2 ning seos rakenduskava erieesmärgiga samas punktis 1.2. Tegevuste panus meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse on välja toodud käskkirja punktis 3.2. Projekti põhjendatust on selgitatud käskkirja punktides 2 ja 3 ning seletuskirjas punktis 1.1. Tegevuse elluviimiseks arvestatud kulude maht on esitatud käskkirja punktis 9 ja eelarve kujunemise alus selgitatud seletuskirjas punktis 2. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia on selgitatud käskkirja punktis 5 ja seletuskirjas punktis 2. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on välja toodud käskkirja punktis 1.2. 5 Doktoriõppe kvaliteedilepe. 15.01.2020. Rektorite Nõukogu. 6 Hillebrand, H., Leysinger, C. (2023) LERU´s view on holistic doctoral supervision, lk 7-8. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käskkirja lisa 1, millega kehtestatakse toetuse andmise tingimused, koosneb 16 punktist. Käskkirja lisa 2 selgitab ühikuhinna alused, suuruse ja arvestamise korra. Käskkirja kehtestamise aluseks on ÜSS2021_2027 § 10 lõiked 2 ja 4. Punktis 1 kirjeldatakse toetuse andmise tingimuste (TAT) reguleerimisala, käskkirjas kasutatavaid mõisteid ja toetuse andmise eesmärki. Tuuakse välja käskkirja aluseks olevad Euroopa Liidu õigustest tulenevad seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid ning riigisisesed strateegilised dokumendid koos seal sisalduvate eesmärkidega. Toetuse andmise eesmärk on doktoriõppe kvaliteedi edendamine Eesti ülikoolide koostöös, sh toetades teaduskontaktide loomist interdistsiplinaarse ja rahvusvahelise koostöö ning kogemuse vahetamise kaudu. Ellu viidav tegevus panustab otseselt valitud erieesmärki parandades haridussüsteemis kaasamise oskust, arendatakse võtmepädevusi ning parandatakse süsteemi tõhusust. Punktis 2 kirjeldatakse punktis 1.4 nimetatud eesmärgi saavutamiseks asjakohaseid tegevusi. Doktoriõppe kvaliteedi edendamiseks on antud käskkirjas valitud koostöö vormiks doktorikool. Eelnevas tegevuse tausta kirjelduses on selgitatud doktorikooli tähendust ja doktorikoolide tegevusi eelnevatel tõukefondide perioodidel. Selleks, et toetada doktoriõppes interdistsiplinaarsust ja vähendada halduskoormust doktorikoolide administreerimisel, moodustatakse üks ühine doktorikool, mis tagab doktorantidele avaramad erialadevahelised valikuvõimalused ja võimaldab doktorikooli juhtnõukogul paindlikumalt, doktoriõppe üldisi arenguid arvesse võttes, planeerida doktorikooli tegevusi. Doktorikooli raames korraldatakse üritusi, mis võiksid potentsiaalselt huvi pakkuda kõikidele doktorantidele (nt üldoskuste omandamise ja täiustamisega seotud üritused) või doktorantide juhendajatele (nt juhendamise meistriklassid). Doktorikooli tegevuste planeerimisel lähtutakse ülikoolide vahel sõlmitud doktoriõppe kvaliteedileppest, milles on kokku lepitud doktoriõppe arendamise põhimõtetes, doktoritööde miinimumnõuetes ja nende nõuete tagamises ning koostöös kvaliteedi kindlustamisel. Leppes on mh välja toodud, kuidas ülikoolid teevad koostööd ühiste doktorikoolide kaudu. Ühise doktorikooli alla moodustatakse kuus valdkondlikku haru. Doktorikooli valdkondlikud harud on vajalikud vastutuse jagamiseks, valdkonna alla kuuluvate erialade vahelise koostöö korraldamiseks ning vastavate huvide koondamiseks ja esiletoomiseks. Doktorikooli valdkondlike harude kaudu korraldatakse üritusi nii doktorantidele kui doktorantide juhendajatele, mille temaatiline fookus on seotud ühe või mitme lähedase õppevaldkonnaga. Doktorant on ühise doktorikooli liige ja saab lähtuvalt oma doktoritöö spetsiifikast valida endale sobivaid doktorikooli valdkondlike harude poolt korraldatavaid üritusi. Iga doktorikooli üritus peab olema suunatud vähemalt kahe ülikooli doktorantidele või doktorantide juhendajatele ning võimaldama potentsiaalselt kõikide ülikoolide doktorantide osalemist. Mobiilsustoetusi saab doktorant doktorikooli sellest valdkondlikust harust, kuhu ta eriala järgselt kuulub. Suurendamaks doktoriõppe atraktiivsust magistrantide hulgas võivad doktorikooli üritustest osa võtta ka valitud magistriõppe üliõpilased. Tegevuse raames rahastatakse doktoriõppe kvaliteedi edendamiseks doktorikooli, sh valdkondlike harude, üritusi (nt temaatilised konverentsid ja seminarid, akadeemilise või populaarteadusliku kirjutamise arendamise üritused, suve- ja talvekoolid, intensiivkursused, doktorantide karjääripäevad jne). Doktoriõppe rahvusvahelistumise ja interdistsiplinaarsuse toetamiseks rahastatakse välisekspertide ja -juhendajate kaasamist doktorikooli tegevustesse, mis võimaldab Eesti doktorantidel oma teaduskoostöö võrgustikku rahvusvaheliselt laiendada. Samuti rahastatakse ühikuhindade alusel doktorantide lühiajalist (kuni 30 päeva) rahvusvahelist õpirännet. Ürituse osavõtutasu hüvitatakse kuludokumendi põhiselt. Õpirände sõidukulud hüvitatakse sõidutoetuse ühikuhinna alusel, majutuskulud hüvitatakse majutustoetuse ühikuhinna alusel ning elamiskulude osa kaetakse päevarahaga. Doktorantide rahvusvahelise õpirände toetamine on vajalik, sest rahvusvahelise õppe- ja teadustöö kogemuse saamine ning osalemine ja esinemine erialastel üritustel on doktoriõppe lahutamatu osa, mida näevad ette kõrgharidusstandardis määratud doktoriõppe õpiväljundid ning mida arvestatakse doktorandi atesteerimisel. Erasmus+ programmist doktorantide konverentsidel osalemist ei toetata. Lisaks rahastatakse doktorikooli raames akadeemilistele töötajatele suunatud koolitusi, seminare, juhendajate meistriklasse jms, mille eesmärgiks on doktorantide juhendajate juhendamispädevuste täiustamine. Soodustamaks ülikoolidevahelist valdkondlikku koostööd rahastatakse nii Eesti kui välisülikoolidest ja evalveeritud TA-asutustest teadmuse kaasamist doktoritööde kaasjuhendamisel, oponeerimisel ja konsulteerimisel. Teadusvaldkondliku koostöö tihendamine aitab kaasa doktoritööde kvaliteedi tõstmisele. Riigiabi analüüs Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid7 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, hinnatakse toetusmeedet viie kriteeriumi alusel: 1) Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest Jah. Riikliku kaasfinantseeringu vahendid tulevad riigieelarvest, samuti loetakse struktuuritoetusi riigieelarvelisteks vahenditeks. 2) Abi antakse ettevõtjale Ei. Abi antakse avalik-õiguslikele ülikoolidele, kel on oma seaduste alusel ülesandeks pakkuda kõrghariduse omandamise võimalusi kõigil kolmel kõrghariduse astmel (sh doktoriõppes), ning eraülikoolile Estonian Business School (EBS). 7 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html Komisjoni teatise punkti 10 kohaselt on üksuse liigitamine ettevõtjaks alati seotud konkreetse tegevusega. Kui üksus tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandusliku tegevusega, tuleb teda lugeda ettevõtjaks ainult seoses esimesega.8 Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Teisalt on siiski oluline vaadata, kas abi antakse majandustegevuseks või mittemajanduslike tegevuste toetamiseks. Siinjuures on oluline, et võimalik oleks eristada erinevate tegevuste kulude rahastamist. Ühtlasi tuleb lähtuda teatise9 punktis 29 toodud määratlusest, kus tuuakse välja, et hariduse mittemajanduslikku iseloomu ei mõjuta põhimõtteliselt asjaolu, kas õpilastel või nende vanematel tuleb mõnikord tasuda õppemaksu või sisseastumismakse. Lisaks on toodud välja, et hariduse andmine kõrgkoolides võib olla riikliku haridusteenuse osa, kui neid rahastatakse peamiselt riiklikest vahenditest ja on riikliku haridusteenuse osa. Samas ütleb punkt 28, et riikliku haridussüsteemi raames korraldatavat ja riigi järelevalve all olevat riikliku haridusteenust võib lugeda mittemajanduslikuks tegevuseks. Kõikide Eesti erakõrgkoolide tegevus on korraldatud ühiselt kehtivate kesksete regulatsioonide alusel, mis on sätestatud kõrgharidusseaduses. Erakõrgkoolidel on sarnaselt avalik-õiguslike ja riigi hallatavate kõrgkoolidega õigus korraldada õppetegevust ainult nendes õppekavagruppides, mis on saanud ühtsete kvaliteedinõuete alusel läbi viidud hindamise raames õppeõiguse. Samuti on erakõrgkoolide tegevus riigi järelvalve all ning erakõrgkoolid peavad läbima regulaarset kvaliteedihindamist, milleks kõrghariduses on institutsionaalne akrediteerimine ning doktoriõppe puhul teadus- ja arendustegevuse korraline evalveerimine. Seega on ka erakõrgkooli tegevus riigi järelevalve all olev haridusteenuse pakkumine. Doktoriõpet rahastatakse eraülikoolis EBS sarnaselt avalik-õiguslike ülikoolidega makstes tegevustoetust doktoriõppe üliõpilaste eest, kellele ülikool peab tagama õppeteenustasuta õppe. Samuti kaetakse EBS doktorantide tööjõukulud nooremteaduri ametikohal ning makstakse doktoriõppe tulemustasu doktoriõppe lõpetamisel. Seega on doktoriõppe pakkumine EBS-is haridussüsteemi osa ning seda ei saa käsitleda majandustegevusena. 3) Abimeetmel on valikuline iseloom Ei. Abi antakse kõigile Eestis tegutsevatele ülikoolidele, kellel on õppeõigus doktoriõppe korraldamiseks. Toetust saavad kuus avalik-õiguslikku ülikooli ja üks eraülikool. 4) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Ei, tegemist ei ole majandustegevuse toetamisega. Hariduse, sh kõrghariduse, kättesaadavuse tagamine on riigi ülesanne. Riik rahastab kõrgharidusõppe pakkumist, eraldades riigieelarvest kõigile avalik-õiguslikele ülikoolidele ühtsetel alustel tegevustoetust. Erinevalt kõrghariduse esimese ja teise astme õppest rahastab riik doktoriõpet EBS-is avalik-õiguslike ülikoolidega sarnastel alustel. EBS-ile määratakse minimaalne doktoriõppe üliõpilaste arv, kellele ülikool peab tagama õppeteenustasuta õppe. Samuti rahastatakse nende doktorantide tööjõukulud nooremteadurina töötades ning doktoriõppe lõpetamisel makstakse doktoriõppe tulemustasu. 8 Euroopa Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELitoimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01), punkt 10 https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=LV 9 Viide 8 p 29. 5) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel Ei. Toetus on suunatud Eestis tegutsevate ülikoolide omavahelise koostöö soodustamisele. Abi eesmärk ei ole suurendada doktoriõppe pakkumise mahtu, mis võiks mõjutada naabruses asuvaid liikmesriike. Eesti kõrgharidus on korraldatud selliselt, et siinsel turul on võimalik anda kõrgharidust üksnes nendel teenuse pakkujatel, kellele on seaduse alusel ja korras väljastatud kõrgharidustaseme õppeõigus. Kõigil ülikoolidel, kellel on õppeõigus doktoriõppe korraldamiseks, on tagatud ka ligipääs doktorikoolide tegevusele käesoleva käskkirja raames. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi andmisega. Punktis 3 on toodud TAT oodatavad tulemused. Toetuse andmise eesmärgiks on doktoriõppe kvaliteedi edendamine ning selle saavutamist mõõdetakse meetmete nimekirja ning TAT spetsiifiliste näitajatega. TAT panustab osaliselt rakenduskava ja meetmete nimekirja väljundnäitajasse „Õppe kvaliteedi arendamise projektides osalenud kõrgharidusasutuste arv“, mille all mõistetakse doktoriõppe kvaliteedi edendamise tegevuses osalevate unikaalsete kõrgkoolide kumulatiivset arvu. Eesti ülikoolid, moodustades doktoriõppe kvaliteedi edendamiseks ühise doktorikooli, panustavad niimoodi otseselt meetmete nimekirja näitaja täitmisse. Ühtlasi panustatakse samamoodi osaliselt rakenduskava ja meetmete nimekirja tulemusnäitajasse “Õppe kvaliteedi arendamise projektid lõpetanud kõrgharidusasutuste arv”. Antud TAT õigusakti raames tegevuste elluviimine panustab kummagi näitaja täitmisse 7 kõrgharidusasutusega (ülikooliga). Õppe kvaliteet koosneb paljudest komponentidest ning üht kindlat mõõdikut selle mõõtmiseks ei ole. Õppe kvaliteeti hinnatakse sageli õppija rahulolu kaudu, kasutades selleks regulaarselt kindlas vormis küsimustikku. Antud tegevuses on valitud TAT spetsiifiliseks tulemusnäitajaks doktorantide rahulolu doktorikooli üritustega. Iga doktorikooli ürituse järel täidavad doktorandid tagasisideküsimustiku, kas jäädi üritusega rahule (sihttase: nõus ja pigem nõus vastanute osakaal 90%). Tagasisideküsimustiku kaudu uuritakse lisaks hinnanguid, kas üritus toetas doktoriõppe õpiväljundite saavutamist, kas aitas leida kontakte (teistes ülikoolides, teistes valdkondades) koostööks Eestis ja kas aitas luua rahvusvahelisi (erialaseid, interdistsiplinaarseid) kontakte. Hinnanguid antakse 5-pallisel skaalal ja eesmärgiks on seatud, et keskmiselt 90% vastanuist vastaks esitatud küsimusele „nõus“ või „pigem nõus“. Rahuloluhinnangute kokkuvõte esitatakse regulaarselt elluviija aruannetes. Kuna käesolevas käskkirjas on doktoriõppe kvaliteedi edendamisel fookus rahvusvahelisel koostööl ning Eesti ülikoolidevahelisel koostööl interdistsiplinaarsuse edendamiseks, siis on TAT spetsiifilisteks väljundnäitajateks valitud doktoriõppe tegevustes osalenud välisekspertide ja -juhendajate arv ning ülikoolide üleste ühistegevuste arv. Esimese puhul lähevad arvesse nii välisekspertide ja -teadlaste poolt kaasjuhendatud ja oponeeritud doktoritööd kui ka ettekannetega esinemine doktorikooli üritustel ja doktorikooli ürituste (nt seminaride, töötubade) läbiviimine. Loendatakse unikaalseid isikuid doktorikooli üritustel ja eraldi unikaalseid isikuid doktoritööde kaasjuhendamisel ja oponeerimisel, saadud tulemused summeeritakse. Arvestust peetakse kumulatiivselt. Üldjuhul on välisekspertideks doktorikraadiga isikud, kuid olulise teadmise või oskuse omamise korral võivad olla väliseksperdid ka magistrikraadiga. Ülikoolide üleste ühistegevuste hulka arvestatakse ainult ühise doktorikooli üritusi, mis on suunatud kõigile doktorantidele või vähemalt 2-3 doktorikooli valdkondliku haru doktorantidele. Doktorikooli valdkondlike harude poolt korraldatavad üritused ei lähe siin arvesse. Mõlema väljundnäitaja saavutustasemed esitatakse regulaarselt elluviija aruannetes. Punktis 4 sätestatakse tegevuse rakendusasutusena Haridus- ja Teadusministeerium ning rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskus. Punktis 5 määratakse tegevuse elluviijaks Tartu Ülikool. Tartu Ülikooli seaduse10 § 2 lõike 3 kohaselt on Tartu Ülikooli (TÜ) eesmärgiks pakkuda teaduse ja tehnoloogia arengule tuginevaid kõrghariduse omandamise võimalusi kõrgharidustaseme kolmel astmel humanitaar- , sotsiaal-, arsti- ning loodusteaduste alal ning osutada õppe-, teadus- ja muul loometegevusel põhinevaid avalikke teenuseid. Sama paragrahvi lõike 5 järgi teeb TÜ koostööd teiste ülikoolide ja kogu ühiskonnaga, toetades Eesti ühiskonna arengut, luues ja arendades lõimitud õppe- ja teadustegevusel põhinevaid võimalusi rahvusvaheliseks koostööks ja elukestvaks õppeks. Kõrgharidusseaduse § 43 alusel on Haridus- ja Teadusministeerium sõlminud TÜ-ga halduslepingu, milles on sätestatud ülikooli peamised kohustused kõrgharidustaseme õppe korraldamisel, sh ülikooli vastutusvaldkonnad. TÜ-l on võrreldes teiste ülikoolidega kõige ulatuslikum vastutus õppe pakkumise eest erinevates õppekavagruppides. TÜ on avalik-õiguslikest ülikoolidest suurim, kus õpib 50% Eesti doktoriõppe üliõpilastest (2022/23. õa seisuga). TÜ doktoriõppe pakkumise areaal on teistest ülikoolidest laiem ehk TÜ- s õpib kõige enam erinevate valdkondade doktorante. TÜ-l on ulatuslik varasem projektide juhtimise ja koordineerimise kogemus. Varasemal tõukefondide perioodil, kui Eestis tegutses 13 valdkondlikku doktorikooli, vastutas TÜ 8 doktorikooli projekti tegevuste elluviimise eest. Eelnevast lähtuvalt on Tartu Ülikool suutlik elluviija kohustusi täitma. Partneriteks on kõik Eesti ülikoolid, kellele on antud doktoriõppes õppeõigused. Ülikoolide rektorite poolt allkirjastatud doktoriõppe kvaliteedileppes on kokku lepitud, et ülikoolid teevad doktorikoolide kaudu koostööd. Tegevusi viivad elluviija ja partnerid ellu ühiselt, täpsem tööjaotus lepitakse kokku tegevuskavas ning elluviija ja partnerite vahel sõlmitavas konsortsiumilepingus. Vastutuse jagamiseks ning administratiivse koormuse hajutamiseks on doktorikooli valdkondlikele harudele määratud erinevad juhtpartnerid, kes vastutavad vastavas harus tegevuste elluviimise, sh iga-aastase tegevuskava ja eelarve koostamise, eest. Juhtpartneriteks on üldjuhul määratud vastavas valdkonnas suurima doktoriõppe üliõpilaste arvuga ülikool. Punktis 6 kirjeldatakse TAT tegevuste juhtimist. Doktorikooli tegevuse strateegilist juhtimist korraldab ülikoolide teadusprorektoritest koosnev doktorikooli juhtnõukogu. Sellisel tasemel moodustatud juhtnõukogu võimaldab doktorikooli tegevuskavade koostamisel arvestada riigi ja ülikoolide arengukavades seatud prioriteetidega ning jälgida valdkondlikku tasakaalustatust. Kuna tegevuse elluviimise periood on suhteliselt pikk, 6 aastat, siis on strateegiline juhtimine 10 Tartu Ülikooli seadus vajalik doktoriõppes kvalitatiivsete muutuste saavutamiseks. Juhtnõukogu ülesanded on sätestatud punktis 6.2. Lisaks moodustatakse doktorikooli valdkondlike harude juhtkogu, mille moodustamisel jälgitakse, et esindatud oleksid kõik doktorikooli valdkondlikud harud ja kõik tegevuses osalevad ülikoolid. Doktorikooli valdkondlike harude juhtkogu ülesandeks on valdkondlike harude iga-aastase tegevuskava, sh eelarve, üle vaatamine ja juhtnõukogule kooskõlastamiseks esitamine ning ettepanekute tegemine ülikoolide üleste ühistegevuste tegevuskavasse. Punktis 7 nimetatakse tegevuse peamine sihtrühm, kelleks on Eesti ülikoolide doktorandid, doktorikooli ürituste puhul ka magistrandid. Lisaks kuuluvad sihtrühma doktorantide juhendajad. Punkti 8 kohaselt algab abikõlblikkuse periood tagasiulatuvalt 1. septembrist 2023. ASTRAst rahastatud projektid, mille raames korraldati ka doktorikoolide tegevusi, lõppesid 31.08.2023. Abikõlblikkuse perioodi algus kohe pärast Euroopa Liidu struktuurifondide 2014-2020 perioodi tegevuste lõppu võimaldab sujuvalt vajalike tegevustega jätkata. Punktis 9 on toodud tegevuse eelarve. Meetmete nimekirjas sekkumise 21.4.4.24 „Kõrghariduse kvaliteet, rahvusvahelistumine ja doktorikoolid“ eelarveks on planeeritud 21 014 294 eurot, millest 7 000 000 eurot kavandatakse käesoleva käskkirjaga doktoriõppe koostöö toetamiseks. Tegevust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest 70% ulatuses (4 900 000 eurot) ning 30% moodustab riiklik kaasfinantseering (2 100 000 eurot). Abikõlblikkuse perioodi lõpuks on määratud 2029. aasta 31. august, mis ühtib õppeaasta lõpu kuupäevaga. Tabel 2. Tegevuse „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ eelarve ja toetuse määr (eurodes) Riiklik Tegevuse kogumaht EL osa kaasfinantseering (EL osa+RKF) € % € % € % 4 900 000 70% 2 100 000 30% 7 000 000 100% Rakendamise lihtsustamiseks kinnitatakse käesoleva tegevuse kulude jagamisele osakaal 70/30, mitte komakohtadega, nagu on see kinnitatud meetmete nimekirjas antud tegevusele tervikuna. Seega tegevuse toetuse ja riikliku kaasfinantseerimise määrade osakaalud erinevad meetmete nimekirjas kinnitatud meetme 21.4.4.2 osakaalust, aga kõikide käesoleva sekkumise raames kinnitatavate TATide lõikes tagatakse sekkumises ettenähtud osakaal ja lähtutakse sekkumisele ettenähtud eelarvest. Vähemalt 10% tegevuse eelarvest planeeritakse ülikoolide ülesteks ühistegevusteks ning elluviija projektijuhtimise kulud moodustavad kuni 5% eelarvest. Punktis 10 tuuakse välja tegevuse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblikud on tegevuse elluviimiseks vajalikud otsesed personalikulud, sh elluviija projekti juhtimise personalikulud, vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3, kaudsed kulud 7% rahastamiskõlblikest otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3-6 ning muud punktis 10.2 nimetatud kulud. Suur osa kuludest on seotud doktorikooli ürituste korraldamisega. Tavapäraselt tellitakse ürituse terviklik korraldus hankemenetluse teel, mis hõlmab kõiki ürituse läbiviimiseks vajalikke kulusid (ruumirent, majutus, ürituse korraldus, toitlustus, materjalid, tellitud transport jne). Doktorantide rahvusvahelise õpirände kulud hüvitatakse ühikuhinna alusel, ühikuhinnad kehtestatakse lisaga 2. Kuludokumendi põhiselt hüvitatakse doktorandi osavõtutasu konverentsist vm õpirände ajal toimuvast erialaüritusest. Lisaks rahastatakse doktorantide juhendajate juhendamispädevuste tõstmiseks koolitustegevusi, mida on plaanis korraldada erinevates vormides (meistriklassid, kogemusseminarid jms), välisekspertide ja -juhendajate sõidu- ja majutuskulusid ning sihtrühma teavitamiseks tehtavaid kulusid, kuid ka teavitamismääruse alusel tehtavaid teavituskulusid. Siseriiklike lähetuste kulusid ning muid riigisiseste lähetamise või liikumisega seotud sõidu-ja majutuskulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata, need on kaetavad punktist 10.2.8 tuleneva ühtse määra alusel saadavast summast. Kui sõidu- ja majutuskulud sisalduvad ürituse terviklahenduse riigihankes, käsitletakse neid ürituse kulude osana ja hüvitatakse hankelepingu alusel. Punktis 10.3.3. sätestatud piirang ei kehti välisekspertide ja -juhendajate kohta, kelle sõidu- ja majutuskulud on abikõlblikud p. 10.2.5. alusel. Punktis 11 on sätestatud toetuse maksmise tingimused ja kord. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõigetele 1 ja 3. Ühikuhinna alusel hüvitatakse doktorantide välismobiilsuse ehk rahvusvahelise õpirände kulud. Õpirände kulude hüvitamisel on kolm komponenti, eraldi ühikuhinnad on sõidukulude ja majutuskulude hüvitamiseks ning päevaraha muude reisikulude katmiseks. Toetuse välja maksmiseks ühikuhinna alusel tuleb esitada vastuvõtva asutuse kinnituskiri, millel on ürituse toimumise aeg kuupäevaliselt välja toodud. Toetuse suuruse arvutamisel lähtutakse välislähetuse kestusest, millele võib lisanduda üks päev sihtkohta jõudmiseks ja üks päev tagasireisiks. Ühikuhinnad on kehtestatud lisas 2, ühikuhindade analüüs on toodud seletuskirja osas 3. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel, 7% otsestest kuludest. Kaudseid kulusid ei pea dokumentaalselt tõendama ja neid ei kontrollita. Punktis 12 määratakse elluviija ja partnerite kohustused. Elluviijale ja partneritele kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud korraldama tegevuse juhtimisega seotud tegevusi, sh aruandluse ja juhtnõukogu töö korraldamine, iga- aastase tegevuskava koostamine, ning viima tegevused ellu vastavalt tegevuskavale ja eelarvele. Järgneva aasta tegevuskava kinnitatakse jooksva aasta 20. novembriks. Elluviija esitab rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks, ent esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos, nagu ka esimese aasta tegevuskava ja eelarve, tuleb esitada kolme kuu jooksul käskkirja kinnitamisest. Punktis 13 sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida tegevuse edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Aruanded esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu seal kasutataval vormil. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks tavapärasele infole analüüsida põhjalikumalt ellu viidud tegevuse mõju Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Punktis 14 käsitletakse ESF+ tegevustes osalejate aruandlust. Elluviija on kohustatud tagama tegevustes osalejate kohta aruandluse kogumise ja edastamise lähtuvalt ESF+ määrusest 2021/1057 ja selle lisast 1. Osalejate andmeid tuleb koguda doktorantide juhendajatele juhendamispädevuste tõstmiseks korraldatavatel koolitustel, kui koolituse kestus on pikem kui 32 akadeemilist kontakttundi. Kuna TAT raames korraldatakse valdavalt lühemaid koolitusi, siis ei ole võimalik ette hinnata, kas mõni osaleja ületab 32 akadeemilise kontakttunni nõude või mitte. Sellisel juhul tuleb koguda osalejate kohta detailseid isikuandmeid ning registreerida iga koolituse ajaline maht akadeemilistes kontakttundides (vt täpsemalt “Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele”; p 1.2 Andmekorje kohaldumiseks osaluse minimaalse kestuse nõue). Osalejate registreerimiseks ja andmete kogumiseks kasutatakse SFOSis eraldi kõrgema turvalisusega funktsionaalsusega e-keskkonda Sündmuste infosüsteem (SIS)11. Osalejate andmekorje läbiviimise korraldus, sh esitamise tähtajad, andmekoosseis jne toimub vastavalt eelnimetatud juhendile ning Sündmuste Infosüsteemi juhendile (https://rtk.ee/struktuuritoetuste-registriga-seotud-dokumendid/SIS). Punktis 15 käsitletakse finantskorrektsiooni tegemise aluseid ja korda. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. Punktis 16 käsitletakse vaiete menetlemist. Vaidemenetlus viiakse läbi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32. 3. Ühikuhindade analüüs Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 3 punktile d võib Euroopa struktuuritoetustest toetuse maksmisel kasutada ühikuhindasid, kui ühikuhindade määrad on kooskõlas normidega, mis käsitlevad sarnast liiki tegevuse puhul täielikult liikmesriigi poolt rahastatavas toetusskeemis kohaldatavate ühikuhindade alusel toimuvat rahastamist. Käesolev analüüs selgitab tegevuses “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel” rakendatavate ühikuhindade määrade leidmise metoodikat ja toob välja nende rakendamise tingimused. Õpirände ühikuhinnad on 2023. a kasutusel riigieelarvest rahastatavas mobiilsusstipendiumi programmis „Kristjan Jaagu programm“, mis on kinnitatud haridus- ja teadusministri 16. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 9112 ja muudetud haridus- ja teadusministri 2.03.2023 käskkirjaga nr 6313. Haridus- ja teadusministri määrus Kristjan Jaagu programmi jätkumiseks alates 2024. a on ettevalmistamisel. Kristjan Jaagu programmi eesmärgiks on kraadiõppurite õpiteede mitmekesistamise ning selle kaudu toimuva rahvusvahelise teadmussiirde toel tugevdada Eesti kõrgkoolides pakutava hariduse ja teadustöö kvaliteeti. Programmi raames pakutakse mobiilsusstipendiume välismaal õppimiseks ja töötamiseks, sh lühiajalisteks, kuni 30 päeva kestvateks õppe- või teadustööga seotud välislähetusteks, mille eesmärgiks on osaleda erialasel konverentsil, seminaril, kursusel või muus erialases tegevuses. Stipendiaatideks saavad olla Eesti kõrgkoolide doktoriõppe üliõpilased. Stipendiumiga kaetakse lähetusega seotud elamis- ja sõidukulud. Ürituse osavõtutasu hüvitatakse kuludokumendi alusel. Järgnevalt on kirjeldatud TAT-s rakendatavate ühikuhindade arvestamise metoodikat ja kasutamise tingimusi. 11 https://www.rtk.ee/struktuuritoetuste-registriga-seotud-dokumendid/SIS 12 Haridus- ja teadusministri 16.03.2022 käskkiri nr 91 13 Haridus- ja teadusministri 02.03.2023 käskkiri nr 63 Sõidutoetus Õpirände sõidutoetuse ühikuhinna alusel kaetakse sõidu- ehk reisikulud sihtkohta ja tagasi ning see sisaldab kõiki reisimisega seotud kulusid, sh kohalikku transporti ning transporti lennujaama ja lennujaamast ürituse toimumise kohta. Rahastatakse nii Eestist kui välisriigist algavaid reise. Edasi-tagasi sõidu jaoks antava toetuse arvestamisel lähtutakse ühe suuna vahemaast reisi alguskohast sihtkohta. Distantsi arvestamisel kasutatakse Euroopa Komisjoni poolt EL programmi Erasmus+ tarbeks välja töötatud veebipõhist kalkulaatorit, mis on avalikult kättesaadav14. Lähtuvalt sihtkoha kaugusest on sõidutoetuse ühikuhinnale määratud kuus astet. Tabel 3. Õpirände sõidutoetuse ühikuhind lähtuvalt sihtkoha kaugusest Toetus edasi-tagasi reisi Distants linnast linna kohta 1 180 eurot 100 – 499 km 2 275 eurot 500 – 1999 km 3 360 eurot 2000 – 2999 km 4 530 eurot 3000 – 3999 km 5 820 eurot 4000 – 7999 km 6 1100 eurot 8000 või enam km Kui reisisihtkohtade vaheline distants on kuni 100 km, ühikuhinda ei rakendata ja sõidukulud hüvitatakse kuludokumentide põhiselt kuni 180 euro ulatuses sihtriiki ja tagasi. Majutustoetus Õpirände majutustoetuse ühikuhinna alusel kaetakse doktorandi majutuskulud välismaal toimuva ürituse perioodil ning põhjendatud juhul üks öö enne ja üks öö pärast üritust. Kui üritus algab vara või lennugraafikud ei võimalda õigeaegselt samal päeval kohale jõuda, siis on põhjendatud eelneval päeval reisimine ja täiendava öö eest majutuskulu hüvitamine. Sarnane hüvitamise põhimõte kehtib ka tagasireisi korral. Lisapäevade hüvitamist tõendab doktorant- nooremteadurite puhul lähetusaruanne. Kui õpirändes osaleb doktorant, kes ei ole nooremteadur, siis on aluseks doktorandile toetuse eraldamist tõendav dokument. Õpirände majutustoetuse standardiseeritud ühikuhinnal kasutatakse kolme astet. Majutustoetuse ühikuhinna alusel toimub majutuskulude hüvitamine ka Kristjan Jaagu programmis. Tabel 4. Õpirände majutustoetuse ühikuhind lähtuvalt õpirände kestusest. Toetus ühe öö kohta Õpirände kestus 1 80 eurot 2-6 päeva 2 60 eurot 7-14 päeva 3 35 eurot 15 või enam päeva Päevaraha Päevaraha makstakse 32 eurot välislähetuse päeva kohta, mis on võrdne Vabariigi Valitsuse 19.12.2012 määruses nr 112 „Ametniku teenistuslähetusse saatmise, lähetuskulude hüvitamise ning päevaraha maksmise tingimused ja kord ning päevaraha määr“ kehtestatud päevaraha alammääraga. Päevi loetakse ürituse ametliku toimumise aja järgi, millele võib vajadusel 14 http://ec.europa.eu/programmes/erasmus-plus/tools/distance_en.htm lisanduda reisimiseks üks päev enne ja üks päev pärast. Lisapäevade tõendamine toimub samamoodi nagu majutustoetuse puhul. Tabel 5. Toetatava tegevuse ja toetuse saajate sarnasuse võrdlus Ülikoolide koostöö doktoriõppe Kristjan Jaagu programm edendamisel Toetatakse lühiajalisi, kuni 30 päeva kestvaid õppe- ja teadustööga seotud välislähetusi, mille eesmärgiks on osaleda erialasel konverentsil, seminaril, kursusel, praktikal või muus erialases tegevuses, mis on seotud stipendiaadi õpingutega või Toetatakse doktorantide lühiajalist Toetatav ametialase tegevusega kõrgkoolis või (kuni 30 päeva) rahvusvahelist tegevus teadus- ja arendusasutuses. õpirännet. Mõlema tegevuse raames toetatakse lühiajalisi, kuni 30 päeva kestvaid õpingutega seotud välislähetusi.  Eesti kõrgkoolide magistri- või doktoriõppe üliõpilased;  Eesti kõrgkoolide integreeritud õppekavade üliõpilased, kes on õppekava täitnud vähemalt 180 ainepunkti mahus;  Eesti kõrgkoolide bakalaureuseõppe või rakenduskõrgharidusõppe üliõpilased, kes on õppekava täitnud vähemalt 120 ainepunkti mahus ning kelle teadustöö võimekust on kõrgelt hinnatud riiklikel või rahvusvahelistel teaduse populariseerimise konkurssidel või teadus- ja arendustöös osalejatena;  Kristjan Jaagu kraadiõppe stipendiumiga väliskõrgkoolides õppivad üliõpilased;  Eestis tegutsevad arst-residendid;  Eesti kõrgkoolide noored teadlased ja õppejõud;  Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste noored teadlased, kes on seotud kõrgharidustasemel õpetamisega (sh Sihtgrupp juhendamine). Eesti ülikoolide doktorandid Mõlema tegevuse raames toetatakse doktoriõppe üliõpilasi ehk doktorante. Lähetusega seotud elamis- ja Sõidukulude osa kaetakse sõidukulud kaetakse stipendiumiga, sõidutoetusega, majutuskulude osa Kulude mis koosneb sõidu- ja kaetakse majutustoetusega, hüvitamine majutustoetusest ning päevarahast. elamiskulude osa kaetakse  Sõidutoetus ja majutustoetus on päevarahaga. Sõidu- ja majutustoetus mõeldud sõidukulude ja arvestatakse ühikuhinnana. Päevaraha majutuskulude katmiseks ning suurus on 32 eurot. arvutatakse ühikuhindade alusel. Stipendiumi elamiskulu osa kaetakse päevarahaga, mille suurus on 32 eurot. Mõlema tegevuse raames toimub kulude hüvitamine samadel alustel. Sõidukulusid hüvitatakse EK veebipõhise kalkulaatoriga arvestatud reisi algus- ja sihtkoha vahelise vahemaa ning kilomeetrimäära alusel. Majutuskulusid hüvitatakse õpirände kestuse alusel, toetuse määrad ühe öö kohta on samad. Elamiskulusid hüvitatakse õpirände kestuse ajal ühtse päevaraha määra (32 eurot) alusel. Kulude hüvitamise tõenduseks on mõlemas tegevuses vastuvõtva asutuse või ürituse korraldaja kinnituskiri, millel on ürituse toimumise aeg kuupäevaliselt välja toodud. Juhul, kui muutuvad Kristjan Jaagu programmis kasutatavate ühikuhindade määrad, võib algatada käesoleva käskkirjaga kinnitatud ühikuhindade muutmise. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusega Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, 24. juuni 2021, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 5. Käskkirja mõjud ning vastavus üldiste rakenduskava valikukriteeriumitega Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud. Tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele Rahastatavate tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele on vähemalt neutraalne või soodustav. See, kas ühe või teise tegevuse raames viiakse ellu tegevusi, mis toetavad läbivatele teemadele positiivset mõju, selgub elluviimise käigus. Kuna tegevuse eesmärgiks on doktoriõppe kvaliteedi edendamine, siis eelduste kohaselt on tegemist positiivse mõjuga. Tegevuste elluviimisel tuleb elluviijal järgida kavandatavate tegevuste mõju horisontaalsetele põhimõtetele nagu sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkond/kliima. Alljärgnevalt on kirjeldatud võimalikke kokkupuutekohti horisontaalsete põhimõtetega. TAT kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega TAT mõjutab: Regionaalareng jah x ei TAT-i sihtrühmaks on kõigi Eesti ülikoolide doktoriõppe üliõpilased. Ülikoolid paiknevad vaid Tallinnas ja Tartus ning neis kahes linnas toimub ka doktoriõpe, regionaalsetes kolledžites, mis asuvad Viljandis, Pärnus, Haapsalus ja Narvas, doktoriõpet ei pakuta. TAT tegevuste eelarve jaotus ülikoolide (seega ka kahe linna vahel) on seotud vastavas ülikoolis õppivate doktorantide arvuga, mistap TAT tegevusi ei ole võimalik suunata teistesse regioonidesse. Samas doktorikoolis saavad osaleda isikud, kellel on täidetud doktorikoolis osalemise tingimused ning isikud võivad olla pärit üle Eesti. Doktorikoolis omandatud teadmised levivad seega üle Eesti ning sellest saavad kaudselt kasu kõik maakonnad, kust doktorandid on pärit. Meetme raames toetatakse doktorantide rahvusvaheliste koostöösidemete tekkimist, mis avaldab mõju Eesti konkurentsivõime üldisele kasvule rahvusvahelise haridus- ja teaduskoostöö kaudu ülejäänud Euroopaga. Keskkonnahoid ja kliima x jah ei Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH analüüsi kohaselt ei põhjusta meede olulist kahju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning seega puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. TAT tegevuste elluviimisega kaasneb kaudne positiivne mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärkidele. Tegevus on horisontaalse iseloomuga. Võimalikud tegevused ei põhjusta olulist kahju keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik. Võimalik on, et mõnedel doktorikoolide üritustel käsitletakse kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamise teaduslikke aspekte. Välislähetuste puhul kasutatakse võimalusel keskkonnasäästliku reisimise võimalusi. Kas TAT-d viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused? jah x ei Sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus x jah ei Sekkumise ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju soolisele võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal, kus asjakohane ning võimalik. Kõigi tegevuste elluviimisel arvestatakse ligipääsetavuse põhimõtete täitmisega parimal võimalikul viisil. Näiteks doktorikooli ürituse läbiviimiseks sobiva koha valikul jälgitakse, et koht oleks ligipääsetav liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele, ajutise või muu erivajadusega inimestele. Samuti tagatakse ligipääsetavus informatsioonile ja kommunikatsioonile, kus see on asjakohane ja toetab tegevuste eesmärkide elluviimist15. Käesoleva TATi elluviimisega on võimalik mõjutada naiste ja meeste võrdsemaid võimalusi hariduses ja teaduses. Soodustatakse mõlemast soost isikute osalemist doktorikooli tegevuses, tõstes seeläbi nende kvalifikatsiooni ning konkurentsivõimet tööturul, pidades eelkõige silmas teadus- ja haridusvaldkonda. Eri soost, vanusest, rahvusest või erivajadusega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks vähendatakse neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel TAT-s kirjeldatud tegevustes osalemist või hüvedest kasu saamist, seal kus asjakohane. Tegevused on avatud kõigile, kes vastavad seatud muudele tingimustele. Toetatav tegevus peab tagama nii projektis osalejatele kui sihtrühmale võrdsed võimalused ja ligipääsetavuse ning, kus asjakohane, panustama soolise võrdõiguslikkuse edendamisse. Teavitustegevus x jah ei Teavitustegevuste raames edastatav informatsioon on sihtgrupile kättesaadav. Teavitustegevuste planeerimisel arvestatakse sihtrühmale sobivaimat viisi (nt kommunikatsioonikanalite valikul, info- ja teabepäevade kohtade valikul lähtutakse sellest, et sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega). TAT-s nimetatud tegevuste elluviimisel jälgitakse, et liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega inimestele oleks tagatud ligipääs ürituse asukohale/ruumile. 6. Käskkirja kehtivus Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01.09.2023 vastavalt selgitusele, mis on kirjeldatud seletuskirjas toetuse tingimuste punkti 8 kohta. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Tartu Ülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Eesti Maaülikoolile, Eesti Kunstiakadeemiale, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale, Estonian Business Schoolile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Märkused ja ettepanekud on esitatud kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisa 3. 15 Digiligipääsetavuse nõuded Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonnajuhataja Lisa 1_Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht Lisa 2_Riskihindamise tabel Lisa 3_Kooskõlastustabel