OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

AS Hoolekandeteenused Merimetsa tee 1 27.12.2023 nr 11.2-6/23/1562 10614 Tallinn Registrikood: 10399457 OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks“ tegevuse „Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine“ raames otsuse AS Hoolekandeteenused (edaspidi toetuse saaja või hankija) projekti „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ (nr 2014-2020.2.05.21-0366; edaspidi projekt) osas. Rahandusministeerium viis perioodil 09.03.2022-20.06.2023 läbi projektiauditi nr JKS-49/2022, mille lõpparuanne sisaldas audiitorite olulisi tähelepanekuid. Audiitorid tuvastasid projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 249829 „Hoone rekonstrueerimistööd Merimetsa tee 1, Tallinn“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldab rakendusüksus antud riigihanke kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 372 292,88 eurot. Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2 p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 2, § 48 lg 3, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1, § 227 lg 1, samuti 18.11.2020 sotsiaalministri käskkirjaga nr 104 kinnitatud toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT), projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning toetuse saajaga peetud kirjavahetus. 1. Riigihanke nr 249829 tulemusel sõlmitud hankelepingut on õigusvastaselt pikendatud Hankija on Merimetsa tee 1 hoone rekonstrueerimistööde teostamiseks viinud läbi avatud hankemenetlusena riigihanke nr 249829 (hanketeade avaldati 02.06.2022), mille tulemusena sõlmis toetuse saaja pakkujaga Osaühing Silindia Ehitus (edaspidi töövõtja) 18.07.2022 ehituse töövõtulepingu nr 2022/L4789-1 (edaspidi hankeleping) maksumusega 1 841 211 eurot (KM-ta, mis jõustus 04.08.2022. Hankelepingu punkti 4.1 kohaselt kohustus töövõtja tööd üle andma järgmisteks tähtaegadeks: - „4.1.1 tööde põhilise valmiduse tähtpäev, milleks on 150 kalendripäev alates lepingu jõustumisest. Tööde põhiline valmidus tähendab, et töövõtja on kõik tööd on põhimahus teostanud ja vastava dokumentatsiooni tellijale üle andud, ning tellijal on võimalik alustada mööbli paigaldamise ning muude sissekolimist puudutavate tegevustega ning töövõtja saab alustada kasutusloa taotlemise toimingutega; 4.1.2 tööde lõpliku täitmise tähtpäev, milleks on 180 kalendripäev alates lepingu jõustumisest. Tööde täitmise tähtpäev tähendab kõikide töövõtja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtpäeva, milliseks ajaks peab töövõtja kõik tööd tervikuna ja lõplikult andma tellijale üle. Tööde tervikuna ja lõplik üleandmine toimub lepingu punktis 6 sätestatud aktiga.“. Seega hankelepingu punkti 4.1.2 kohaselt oli tööde lõplik täitmise tähtpäev 31.01.2023. Riigihankes nr 249829 oli üheks pakkumuste hindamise kriteeriumiks ehituskestus (ehk tööde lõpliku täitmise tähtpäev) ehk maksimaalne väärtuspunktide arv anti pakkumusele, kus oli esitatud vähimate kalendripäevadega ehitustööde kestvus. RHR teabevahetuses (ID 665286) on hankija vastanud hankest huvitatud isiku palvele tööde täitmise tähtaega 6 kuu võrra pikendada, et seda ei ole võimalik teha. Kuid hankelepingu täitmise faasis pikendas hankija tellija taotlusel kõikide tööde lõpliku täitmise tähtaega 5 kuu võrra ehk kuni 30.06.2023. Töövõtja soovis 06.12.2022 pikendada lepingu tähtaega 30 päeva võrra ehk kuni 02.03.2023, tuues põhjuseks ehitusteatise menetluse pikenemise seoses täiendavate nõuetega, ehitusprojektis tuvastatud vigade ja nende kõrvaldamise viibimisega ning ümberprojekteerimise vajadusega. Kuid vastavalt 31.01.2023 sõlmitud hankelepingu muutmise kokkuleppele muudeti lepingus tööde täitmise tähtpäevi järgmiselt: - „4.1.1 tööde põhilise valmiduse tähtpäev, milleks on 180 kalendripäeva alates lepingu jõustumisest (31.01.2023);); - 4.1.2 tööde, va fassaadi lõppviimistlemine, lõpliku täitmise tähtpäev, milleks on 210 kalendripäeva alates lepingu jõustumisest (02.03.2023); - 4.1.3 kõikide tööde lõpliku täitmise tähtpäev on 30.06.2023.. Tööde täitmise tähtpäev tähendab kõikide töövõtja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtpäeva, milliseks ajaks peab töövõtja kõik tööd, tervikuna ja lõplikult andma tellijale üle. Tööde tervikuna ja lõplik üleandmine toimub lepingu punktis 6 sätestatud aktiga.“.: Seega lisati juurde täiendav punkt 4.1.3, mis tähendas (identselt) kõikide töövõtja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtpäeva, milliseks ajaks peab töövõtja kõik tööd, tervikuna ja lõplikult andma tellijale üle. Kui esialgselt oli tööde lõpliku täitmise tähtaeg 31.01.2023, siis muudatusega määrati tähtajaks 30.06.2023. Seega pikenes muudatuse järel hankelepingu täitmise tähtaeg 330 päevani ehk ca 46%. Hankelepingu muutmise kokkuleppe aluseks on RHS § 123 lg 1 p 2 . Põhjusena on välja toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehitusteatise menetlus 30 päeva asemel 180 päeva (ehitisregistris registreeritud alles 16.11.2022), mistõttu töö tehnilisest eripärast tulenevalt on muutunud töövõtja jaoks võimatuks fassaadi värvimine sügiskoloriidis enne kuivade ja püsivate soojakraadidega ilmade saabumist. Seega hankelepingu muudatuse kohaselt pidi tähtajaks 02.03.2023 olema teostatud kõik tööd peale fassaadi lõppviimistlusega seonduvad tööd, mida ei olnud võimalik talvisel perioodil teostada. Tegelikkuses ei ole hankelepingu muudatuses toodud tööde põhilise valmiduse tähtpäevaks 31.01.2023 kõiki töid teostatud. Vastavalt 03.02.2023 teostatud tööde aktile nr 6 (tööde teostamise periood jaanuar 2023) on teostamata töid kokku summas 184 712,71 eurot, sh fassaadi lõppviimistlemisega seotud töö maksumusega 24 000 eurot. Aktist nr 6 nähtub, et akteerimata on hulk fassaadi maalinguga mitteseotud töid nagu näiteks trepikoja metallpiirded ja käsipuud, lukustus, tehnosüsteemide tööd, siseseinte pahteldamine ja värvimine, haljastus jm tööd. Ka 27.01.2023 ehituspäeviku kohaselt teostati sel ajal objektil kipsitöid, põrandatele LVT ja liistude paigaldust, valgustite, pistikute ja ventilatsiooni paigaldust ning viimistlustöid. Hankelepingu muudatuses määratud tööde, va fassaadi lõppviimistlemine, lõpliku täitmise tähtpäeva 02.03.2023 seisuga töid akteeritud ei ole. Kõik lepingujärgsed tööd on akteeritud 25.05.2023 teostatud tööde aktiga nr 7 (tööde teostamise periood mai 2023). Hankelepingu punkti 4.3 kohaselt oli töövõtjal õigus nõuda tähtaja pikendamist, kui tööd lükkuvad edasi tellijapoolsete muudatuste tõttu lähteülesandes ja/või töödes ning kui tellija põhjustatud viivitused või takistused on kestnud rohkem kui kaks päeva. Rakendusüksus leiab, et hankelepingu punkt 4.3 ei võimalda hankelepingut muuta RHS § 123 lg 1 punkti 2 alusel, kuna üheski riigihanke alusdokumendis, sh hankelepingus selgelt, polnud muudatuse ulatus, sisu ega kohaldamistingimused selgelt ette nähtud. Kuivõrd hankelepingu täitmine on viibinud ning viivitusest tingitud lepingu täitmise tähtaja pikenemine ca 5 kuu võrra ei ole kooskõlas RHS § 123 lg 1 punktiga 2 ja tegemist on olulise hankelepingu muudatusega RHS § 123 lõike 2 mõistes. 1.2 Toetuse saaja selgitused Toetuse saaja on 10.02.2023 selgitanud, et hankelepingu tähtaja muutmise põhjustas projekteerimisviga (aladimensioneeritud terastalad), ehitusteatise kuus korda pikem menetlusaeg, hoone tegelik olukord (kandesein vajas täiendavat toestamist). Toetuse saaja selgituse kohaselt põhjustas ebamõistlikult pikk teatise menetlemise tähtaeg viivituse fassaaditööde teostamisel ning et lepingu muudatus puudutab üksnes hoone arhitektuurse tervikkontseptsiooni osaks olevat täiendavat maalingut. Hoone fassaadid on soojustatud, krohvitud ja värvitud, kuid teostamata on vaid sügisvärvides maaling, mis hakkab ilmestama fassaadi. Rakendusüksus teavitas 20.02.2023 toetuse saajat, et hankelepingu punktis 4.3 ei ole hankelepingu muudatuste ulatus, sisu ja kohaldamistingimused selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud ning seetõttu ei vasta hankelepingu muudatus RHS § 123 lg 1 p 2. Hindamaks hankelepingu muudatuse võimalikku vastavust RHS § 123 lg 1 punktile 4, palus rakendusüksus toetuse saajal saata selgitused, et hinnata, kas muudatuse põhjustasid hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud. Toetuse saaja selgitas13.03.2023 järgmist: „Muudatuse tegemisel lähtusime RÜ suunistest, sest oleme seisukohal, et hanke alusandmetes on hankelepingu muutmise tingimused piisavalt kirjeldatud. Hankelepingu punkt 4.3 sätestab, millisel juhul on töövõtjal õigus taotleda lepingu muutmist. Lepingu hinna muutmise ulatus on reguleeritud riigihangete seadusega, lepingu tähtaja pikenemine on sõltuvuses selle tinginud asjaoludest ja seda ei ole võimalik hanke alusdokumentides täpselt raamistada.“. Hankelepingu muudatuse põhjustanud ettenägematuteks asjaoludeks olid ehitusteatise menetlemise pikenemine ja projekti kooskõlastajate poolt esitatud täiendavad nõuded, mis ei sisaldunud hanke alusdokumentides (uue veesisendi rajamine ja inva-WC rajamise nõue, mis teostati 28.11.2022), ehitusprojekti vead ja vigade kõrvaldamise viibimine (projekti erinevad osad ei lähe omavahel kokku, terastala aladimensioneeritud (tugiposti projekt koostatud oktoober 2022), vajalik tugiposti projekteerimine ja ehitamine, projektis on lahendamata/ puudulikult lahendatud sõlmed/detailid, projekteerija poolsed viivitused ehitusprojekti täiendamisel ja parandamisel) ja hoone tegelikust olukorrast tingitud ümberprojekteerimise vajadus (ventilatsiooniseadmed ei mahu kavandatud ruumi, põrandate kõrguste vahe korruse piires, lammutustööde järgselt tekkinud praod kandekonstruktsioonis peatasid tööde teostamise kuni seina tugevdamiseni). Kuivõrd ehitisteatise menetlemise käigus oli taotlus hankijale kolmel korral tagastatud märkuste lahendamiseks (ehitusteatist menetleti 30 päeva asemel 180 päeva ja registreeris selle ehitisregistris alles 16.11.2022), palus rakendusüksus selgitada tagastamise põhjusi. Toetuse saaja selgituse kohaselt peamisteks põhjusteks olid: „vormistusvead (nii tehnilised kui ka sisulised); täiendavate tingimuste esitamine (nt Tallinna Vesi nõudis uue veesisendi rajamist, kuigi projekt ei hõlmanud hooneväliste trasside ehitamist, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti nõue viia läbi uus dendroloogiline hindamine (kuigi eelmine dendroloogia kehtis) ja haljastusprojekti koostamine …); nõuti võrguvaldajate tehniliste tingimuste esitamist, kuigi liitumisi ei muudetud; seati kahtluse alla, kas fassaadi kavandatud värvikominatsioonid on hoone kasutajate sihtgrupile sobivad; asjasse mittepuutuvad märkused, mis ei ole olulised ehitusteatise menetluse seisukohast.“. Rakendusüksuse küsimusele, miks AS Tallinna Vesi hinnangul ei vastanud veesisend tänastele tehnilistele tingimustele, vastas toetuse saaja, et Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuametit ei rahuldanud hankija plaan hoonesse mitte luua teenusekohti liikumispuudega inimestele (sellise kliendigrupi teenindamiseks on toetuse saajal Tallinnas 5 maja, milles on universaalsed tingimused kõikidele, sõltumata nende erivajadusest), sest ajutine vajadus abivahendi kasutamiseks võib tekkida ootamatult. Toetuse saaja selgitas veel, et ehitusteatise aluseks olevas ehitusprojektis esines vormistusvigu, mistõttu tagastati projekt parandamiseks ja täiendamiseks. Kuid toetuse saaja hinnangul ei olnud see põhjuseks ebamõistlikult pika menetluse läbiviimiseks. Rakendusüksus soovis saada ka omanikujärelevalve arvamust töövõtja 06.12.2022 taotluses nimetatud lepingu täitmist takistavate asjaolude kohta, kuid sellist eraldi arvamust omanikujärelevalve teinud ei ole. Kõik takistused on kirjeldatud koosolekute protokollides ja toetuse saaja leidis, et tellijal on piisavalt kompetentsi hindamaks asjaolude objektiivsust. 15.03.2023 esitas toetuse saaja vastavad töökoosolekute protokollidele viited, milledest on leitavad tõendused hankelepingu muudatuse põhjustanud ettenägematute asjaolude kohta. Toetuse saaja selgitas 11.08.2023 hankelepingu tähtaja pikendamist kuni 30.06.2023järgmiselt: „Juhime tähelepanu asjaolule, et vastavalt töövõtja taotlusele ja sõlmitud kokkuleppele pikendati tööde teostamise tähtaega 30 päeva selliste tööde osas, mis mõjutasid hoone kasutusele võtmist. Enam kui 30 päeva pikendati tähtaega üksnes selliste tööde osas, millest ei sõltunud hoone kasutamine ja erihoolekandeteenuse osutamisega alustamine ning mille teostamine keset talve on ebaotstarbekas, keskkonnavaenulik ning ebamõistlikult kulukas“. Aktiga 7 akteeritud seinamaalinguga mitteseonduvate tööde osas selgitas toetuse saaja, et ta ei ole kohustatud töid akteerima koheselt peale nende teostamist ning kinnitas, et hoones olid trepipiirded paigas ning maalritööd jms teostatud enne hoone kasutusele võtmist, sest vastasel juhul ei oleks meil olnud võimalik psüühilise erivajadusega inimestele teenust osutama hakata. Uue veesisendi ja inva-WC rajamise töö teostati 28.11.2022 ja kuigi lisatöö teostati lepingu algse perioodi jooksul, siis toetuse saaja hinnangul mõjutas see muude tööde teostamist, põhjustades viivitusi. Toetuse saaja selgituse kohaselt ei ole tellija soovist tingitud muudatusi ettenägematu tööna arvestatud. Garaaži otstarbe muutumise osas selgitas toetuse saaja, et tegemist on endise garaažiga, mida sel otstarbel ei olnud kavas ega ole isegi võimalik sel otstarbel kasutada. Kuna garaažile kehtivad kõrgendatud tuleohutusnõuded, siis oli otstarbekas ruum ümber nimetada vastavalt tegelikule otstarbele. Toetuse saaja saatis 10.10.2023 teostatud tööde akti nr 7 koos selgitustega, millal töö oli teostatud ja tööde teostamist tõendavad fotod. Toetuse saaja märkis lisaks, et kuna tööde teostamisel ei pidanud ta vajalikuks pildistada iga valminud tööd või töölõiku koheselt, siis fotod on kohati mõningase ajalise nihkega, kuid toetuse saaja hinnangul on need siiski piisavad tõendamaks, et varasemalt antud selgitused on pädevad. Tehnosüsteemide tööde teostamise osas toetuse saaja tõendavaid pilte ei esitanud, kuna leidis, et ilma põhikommunikatsioonideta ei oleks saanud linnavalitsus lubada hoonet kasutusse ja et nimetatud tööd olid teostatud enne kasutusteatise esitamist. Lisaks juhtis toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et hoone fassaad oli krohvitud ja viimistletud juba 2022 aasta novembri keskpaigas. Käesoleva aasta aprillis kanti seinale üksnes värviline sügiskoloriit. 1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja partneri selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust kui ta on hankija RHS- i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks AS Hoolekandeteenused, kes on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 p 5 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda. Hankes osalemisest huvitatud isikud pidid otsustama hankes osalemise üle ja lähtuma pakkumuse esitamisel teadmisest, et hankeleping tuleb täita 180 kalendripäevaga alates lepingu jõustumisest, st töövõtja peab kõik tööd, tervikuna ja lõplikult andma tellijale üle. Seega arvestades, et riigihankes nr 249829 oli üheks pakkumuste hindamise kriteeriumiks ehituskestus ehk tööde lõpliku täitmise tähtpäev ja et tööde teostamise tähtaega ei pidanud hankija võimalikuks pikendada (teabevahetuse ID 665286), siis pidi mõistlikult käituv hankest huvitatud isik arvestama, et lepingu täitmise periood on ainult 180 kalendripäeva. Vastaselt korral ei oleks saanud eeldada lepingu täitmist kokkulepitud tähtajaks. RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt. RHS § 123 lg 1 p 2 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei muudeta hankelepingu üldist olemust ja muudatuse ulatus, sisu, kohaldamistingimused olid riigihanke alusdokumentides selgelt ja täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Hankija [võib] jätta endale võimaluse teha pärast hankelepingu sõlmimist selles teatud muudatusi, isegi olulisi, tingimusel et see oli ette nähtud hankedokumentides. /.../ Kuigi võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuskohustuse järgimine peab olema tagatud ka eriliste riigihangete puhul, ei takista see nende eriomadusi arvesse võtmast. Selle õigusliku kohustuse ja konkreetse vajaduse tasakaalustamine toimub esiteks järgides kuni hankelepingu täitmise etapi lõpuni rangelt neid hanketingimusi, mis olid määratud selle hanke dokumentides, ja teiseks nähes hankedokumentides otsesõnu ette hankija võimalus kohandada pärast hankelepingu sõlmimist selle teatud tingimusi, isegi olulisi. Nähes sõnaselgelt ette sellise võimaluse ja määratledes nimetatud dokumentides selle kohaldamise viisid, tagab hankija, et kõik asjaomasest hankest huvitatud isikud teavad seda algusest peale ja on seega pakkumuse esitamise ajal samasuguses olukorras. Hankelepingu muutmine eeldab poolte vastavat tahet. Käesoleval juhul on lepingupoolte tegevus tahtlikult suunatud lepingu täitmisaja pikendamisele ning vastavasisuline kokkulepe poolte vahel on sõlmitud. Hankelepingu muudatuse ulatus, sisu ega kohaldamistingimused ei olnud üheski riigihanke alusdokumendis, sh hankelepingus selgelt, täpselt ega ühemõtteliselt ette nähtud ja seega ei kuulu sellist tüüpi muudatus ühegi teise RHS § 123 lg 1 punkti alla. Rakendusüksuse hinnangul on hankelepingu muudatuse ulatus jäetud riigihanke alusdokumentides (hankelepingu projektis) üldse reguleerimata. Hankelepingu tähtaja pikendamise kontekstis tähendab muudatuse ulatus ajaliselt mõõdetavat perioodi, mille võrra hankelepingu tähtaega pikendada võib. Hankija on hankelepingu punktis 4.3 sätestanud üksnes hankelepingu muutmise võimaluse, et töövõtjal on õigus nõuda tähtaja vastavat pikendamist tellijapoolsete oluliste muudatuste tegemisel lähteülesandes ja/või töödes ning tellija põhjustatud rohkem kui kaks päeva kestnud viivitused/takistused, kuid reguleerimata on jäetud, mis aja võrra on hankelepingu tähtaega õigus pikendada. Samuti ei ole hankelepingu punktis 4.3 välja toodud, et hankelepingu täitmise tähtaega on õigus pikendada ilmastikuoludest tingitult põhjuste tõttu. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankelepingu tähtaja pikendamine RHS § 123 lg 1 punkti 2 ja hankelepingu punkti 4.3 alusel ei olnud õiguspärane, sest hankelepingus ei olnud hankelepingu tähtaja pikendamise ulatus ja kohaldamistingimused ette nähtud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Hankelepingu täitmise tähtaja pikendamise ühe olulise põhjusena on hankija välja toonud Tallinna Linnaplaneerimisameti viivituse ehitusteatise menetlemisel. Hankija peab hanget planeerides ja pakkuja oma pakkumust tehes arvestama piisavalt mõistlikku ajaga, mis kohalikul omavalitsusel ehitusteatise menetluseks võib kuluda. Ehitusteatise menetlusse saadetavas teatises olevate puuduste korral antakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu menetlustähtaeg selle võrra pikeneb. Kuivõrd ehitusteatise taotlus oli hankijale kolmel korral tagasi saadetud, siis oli hankija jätnud vastavale asutusele mingis osas nõutud andmed, dokumendid või vastused esitamata või esines taotluses muid puudusi. Sellest olenemata jõustas hankija hankelepingu 04.08.2022, kuigi ehitusteatise esitamisest oli möödunud üle 2 kuu. Seega oli hankijal juba hankelepingu jõustamise ajal teada, et esitatud ehitustaotluses on vead ning selle menetlus võtab aega, mistõttu oli ehitusteatise menetlemise viivitus osaliselt ettenähtav. Ettenägematuna mõistetakse asjaolusid, mida avaliku sektori hankija ei saanud hoolimata esialgse lepingu sõlmimisele eelnenud põhjalikust ettevalmistustööst ette näha, võttes arvesse olemasolevaid vahendeid, konkreetse projekti olemust ja omadusi, vastava valdkonna häid tavasid ning vajadust tagada mõistlik tasakaal lepingu sõlmimise ettevalmistamisele kulunud ressursside ja lepingu eeldatava maksumuse vahel. Hankija hoolsuse määramisel tuleb arvesse võtta riigihanke ettevalmistamist – kas hankija tegutses mõistliku põhjalikkusega, arvestades nii konkreetse riigihankega seotud subjektiivseid elemente kui ka konkreetse hanke olemust. Hankija ei saa kõiki projekteerimisega seotud asjaolusid pidada tingimata ettenägematuteks asjaoludeks. Hoolas hankija oleks pidanud riigihanke planeerimisel või menetluse kestel mõistlikult ette nägema, et projektis võib esineda ja tagamaks projekti kvaliteeditaseme rakendama ise meetmeid selliste riskide minimeerimiseks, eriti kui hankelepingu objektiks on rekonstrueeritav hoone. Kuivõrd mitmed projekti vead osutusid vajalikuks mitte ettenägematute asjaolude, vaid pigem halva planeerimise tõttu, ei saa hankelepingu muutmise vajadust põhjendada hoolsale hankijale ettenägematu asjaoluga. Viivitusi põhjustanud tellija soovist tingitud muudatused tõid kaasa omakorda muudatustöid (näiteks keldriruumi lahenduse ja garaaži kasutusotstarbe muutmine jm). Tellija koosoleku protokollidest nähtuvalt oli üheks fassaaditööde edasilükkamise põhjuseks päikesevarjud, mida tellija soovis, kuid riigihanke alusdokumentides olevas projektis ei olnud akende päikesevarjud esitatud selliselt, et oleks olnud võimalik nendega pakkumises arvestada. Päiksevarjude paigaldamine takistas aga omakorda fassaaditööde teostamist. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga, et kõik tööd peale sügisvärvides maalingu olid tähtajaks teostatud. Tuginedes teostatud tööde aktile nr 6, oli tähtajaks teostamata hulk muid hankelepingu järgseid töid, mille mahust moodustas sügisvärvides maalingu töö vaid ca 13%. Kuivõrd hankelepingu täitmise aeg oli ainult 6 kuud (tähtpäev oli 31.01.2023), siis tegelikult pidi hoolas hankija arvestama, et haljastustööd võivad osaliselt jääda talvisele ajale RHAD-i koostamisel sellega arvestama. Seega ei saa ilmastikutingimustest tulenevad viivitusi lugeda ettenägematuks Eesti oludes. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud hankelepingu pikendamine RHS § 123 lg 1 punkti 4 alusel. Rakendusüksuse hinnangul ei ole hankelepingu täitmise tähtaja pikendamiseks sobivat alust ka RHS § 123 lg 1 punktis 1 või punktides 3 ja 5-6. Seetõttu tuleb hinnata, kas tegemist võib olla mitteolulise muudatusega RHS § 123 lg 1 punkti 7 tähenduses. RHS § 123 lg 1 p 7 kohaselt on hankijal õigus sõlmitud hankelepingut muuta uut riigihanget korraldamata, kui muudatuse väärtusest sõltumata ei ole muudatus oluline. RHS § 123 lg 2 punkti 1 kohaselt on hankelepingu muudatus oluline, kui muudatusega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike riigihankes osalejate hulka, kui riigihanke alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud. RHS § 123 lg 2 punkti 2 kohaselt on hankelepingu muudatus oluline, kui muudatus tingib hankelepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutumise ettevõtja kasuks hankelepingus sätestamata viisil. RHS § 123 lg 2 p 1 kohaselt on tegemist hankelepingu olulise muudatusega, kui muudatus toob hankelepingusse selliseid tingimusi, mille (hüpoteetiline) avaldamine RHAD tingimuste hulgas oleks potentsiaalselt mõjutanud riigihankes osalevate isikute ringi või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka. Huvitatud ettevõtjate võrdse kohtlemise ja hanke läbipaistvusega oleks ilmselgelt vastuolus see, kui hankelepingu täitmine toimuks oluliselt erinevalt nendest tingimustest, mille kohta esmalt avalikult pakkumisi küsiti. Oluliseks peetakse muudatust, mis muudab hankelepingu olemuse märkimisväärselt erinevaks esialgu sõlmitud lepingust (riigihankedirektiivi art 72 lg 4 esimene lause), osutades lepingupoolte tahtele hanke põhitingimustes uuesti läbi rääkida (riigihankedirektiivi preambuli p 107). Sealjuures loetakse, et igal juhul on hankelepingu olulise muudatusega tegemist (riigihankedirektiivi art 72 lg 4 p a-d), kui muudatus toob hankelepingusse selliseid tingimusi, et kui need oleksid avaldatud riigihanke alusdokumendis, siis see oleks mõjutanud potentsiaalselt osalevate isikute ringi või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka (riigihankedirektiivi art 72 lg 4 p a). Sellise muudatuse keeld rajaneb riigihankeõiguse eesmärkidel: huvitatud ettevõtjate võrdse kohtlemise ja hanke läbipaistvusega oleks ilmselgelt vastuolus see, kui hankelepingu täitmine toimuks oluliselt erinevalt nendest tingimustest, mille kohta esmalt avalikult pakkumisi küsiti. Hankelepingu täitmise tähtaeg on riigihankest huvitatud ettevõtja jaoks ülitähtis asjaolu ning sellest sõltub riigihankest huvitatud ettevõtja osalemine riigihankel, tema pakkumuse maksumus ja hankelepingu hind. Seetõttu peavad hankelepingu täitmise tähtaega reguleerivad sätted olema riigihankest huvitatud ettevõtjatele teatavaks tehtud juba riigihanke alusdokumentides, et riigihankest huvitatud ettevõtjad saaksid õigeaegselt hinnata, kas neil on võimalik hankija kehtestatud tingimustel riigihankes osaleda ja millise maksumusega pakkumust riigihankele esitada. Hankelepingu muudatuse kokkuleppe tulemusena sai töövõtja hankelepingu täitmiseks juurde 5 kuud, mis moodustab hankelepingu täitmiseks ette nähtud tähtajast ca 46%. Sellega sai töövõtja hankijalt olulise eelise riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjate ees, kes oleksid olnud võimelised hankelepingut täitma 180 päeva asemel 330 päevaga. Sellises mahus tähtaja pikendamine omab potentsiaalset mõju riigihanke menetluse tulemusele teistsuguse pakkujate ringi näol. Juhul kui esialgsed riigihanke alusdokumendid oleksid näinud ette ca 5 kuud pikema tähtaja, oleks see võinud laiendada võimalike riigihankes osalejate hulka, mida tõendab ka RHR teabevahetus (ID 665286). Seetõttu on hankelepingu tähtaja niivõrd ulatuslik pikenemine hankelepingu oluline muudatus ka RHS § 123 lg 2 punkti 1 tähenduses. Hankelepingu muudatus on oluline RHS lg 123 punkti 2 mõistes, kuna hankija on võimaldanud edukale pakkujale hankelepingus kehtestatuga võrreldes soodsamad tingimused, muutes sellega oluliselt sõlmitud hankelepingut. Võimaldades töövõtjal teostada töid ca 5 kuud kokkulepitust kauem, on töövõtja saanud olulise konkurentsieelise riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjate ees, kes oleksid olnud võimelised hankelepingut täitma 6 kuu (180 päeva) asemel 11 kuuga (330 päevaga). Kuivõrd algselt ei olnud hankelepingus ette nähtud selliste möönduste tegemine, muutusid lepingulised kohustused hankelepingus sätestamata viisil põhjendamatult töövõtja kasuks. Hankelepingu täitmise tähtaja pikenemine ca 46% võrra on oluline muutmine RHS § 123 lg 2 punktide 1 ja 2 tähenduses, mistõttu on hankija hankelepingu tähtaja pikenemist aktsepteerides rikkunud RHS § 123 lg 1 punkti 7. Kuivõrd hankija on hankelepingut oluliselt muutnud vastuolus RHS § 123 lõikega 1, on hankija sellega ühtlasi rikkunud ka RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3 punkte 1 ja 2 ning § 123 lg 1 punkti 7 ja lg 2 punkte 1 ja 2, mistõttu on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida riigihangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid. 1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses. Ühendmääruse § 21 lg 1 alusel, kui STS § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses. Rakendusüksuse hinnangul võis hankija RHS § 123 lg 1 punkti 7 rikkumine välistada potentsiaalsete pakkujate riigihankel osalemise ja ei ole teada, milline oleks võinud olla pakkujate ring, sh edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ning tema pakkumuse maksumus ja hankelepingu hind, kui hankija oleks riigihanke alusdokumentides sätestanud hankelepingu täitmiseks pikema tähtaja. Seega esineb põhjendatud oht, et hankelepingu õigusvastane muutmine tõi kaasa rahalise mõju, sest hankelepingu oleks võinud sõlmida teise pakkujaga ja/või teise sisuga pakkumuse (maksumuse) alusel ja/või hankelepingu lõppmaksumus oleks võinud kujuneda odavamaks. Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 227 lg-s 1 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui hankelepingu muutmise korral ei ole järgitud riigihangete seaduse § 123 lõiget 1, kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Nimetatud juhtumi esinemisel ei näe ühendmäärus ette 25% madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamise võimalust. Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva rahastusfondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine Toetuse saaja on riigihankega nr 249829 seotud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 5 „Kvaliteetsete teenuskohtade loomine“ raames (KD-d nr 45, 47-48, 85, 100, 102 ja 121) kokku abikõlblikus summas 1 489 171,47 eurot, millest toetuse saajale on hüvitatud 1 447 418,18 eurot ja veel välja maksmata 41 753,29 eurot. Lähtudes otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus riigihankega nr 249829 seotud abikõlblikest kuludest mitteabikõlblikuks 25% ehk kokku 372 292,87 eurot (1 489 171,47*25%), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 316 448,94 eurot ja riiklik toetus 55 843,93 eurot. STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste käskkirjas kehtivale proportsioonile. STS § 47 lg 2 sätestab, et kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. 2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus 23.11.2023 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega. Toetuse saaja teavitas 08.12.2023 vastuskirjas rakendusüksust, et ei nõustu otsuse eelnõus toodud seisukohtadega ega rikkumise esinemisega. Toetuse saaja hinnangul oli hankelepingu muudatus õiguspärane nii RHS § 123 lg 1 p 2, p 4, p 7 ja lg 2 tähenduses ja seega on otsuse eelnõu õigusvastane ning seda enam, et rakendusüksus on oma varasemas hinnangus kinnitanud hankelepingu muutmise õiguspärasust (auditis esitatud märkused), luues sellega toetuse saajale õiguspärase ootuse, et rakendusüksus peab hankelepingu muudatust õiguspäraseks. Seega palub toetuse saaja jätta finantskorrektsiooni otsus tegemata. Esmalt ei nõustu toetuse saaja otsuse eelnõus esitatud faktoloogiaga. Toetuse saaja märgib, et on rakendusüksusele esitanud põhjalikud selgitused ja tõendid selle kohta, millised asjaolud tingisid hankelepingu muutmise vajaduse ning milliselt tööde tähtajad pikenesid. Esitatud on fotod selle kohta, millal tööd valmisid ning juhtinud tähelepanu sellele, et tööde aktis nr 7 märgitud tööd olid valmis juba enne nende akteerimist. Sealjuures väljastati 23.03.2023 hoone kasutamist lubav haldusakt, mis kinnitab veelgi, et hoone kasutusvalmidus oli saavutatud ning hoone kasutusele võtmiseks vajalikud tööd teostatud. Samuti kolisid kliendid pindadele juba 03.04.2023, mis tähendab, et hoone võeti sellal kasutusele. Toetuse saaja leiab, et esitatud selgituste ja fotodega on tõendatud, et põhilise kasutusvalmidus saavutati 31.01.2023 ja selleks ajaks oli ka fassaad krohvitud ja värvitud, st puudus üksnes sügisvärvides fassaadimaaling, mis pidi hoone välisilmet elavdama ning ilmastikuoludest tingituna olid teostamata haljastustööd (mulla laiali lükkamine). Toetuse saaja kordab, et tööde teostamise tähtaega pikendati enam kui 30 päeva vaid selliste tööde osas, millest ei sõltunud hoone kasutamine ja erihoolekandeteenuse osutamisega alustamine ning mille teostamine keset talve oli ebaotstarbekas, keskkonnavaenulik ning ebamõistlikult kulukas. Toetuse saaja juhib tähelepanu asjaolule, et valdavalt lõpetati hankelepingus ette nähtud ehitustööd väiksema ajanihkega kui viis kuud, sest probleemid olid peamiselt loamenetluse ja seinamaalinguga. Hankelepingu muudatusega pikendati tööde põhilise valmiduse tähtaega ja tööde lõpliku täitmise tähtaega ühe kuu võrra ning fassaadi lõppviimistluseks siis lepiti kokku eraldi pikem tähtaeg (audit, lk 35). Toetuse saaja leiab, et RTK alles otsuse eelnõus asunud asjaolusid muutma ja faktoloogiat, vastupidiselt tegelikule olukorrale, käsitlema. Toetuse saaja ei nõustu ka rakendusüksuse tähelepanekuga, nagu oleks hankija pidanud arvestama tööde tähtaegse teostamise võimatusega juba hankelepingu sõlmimise ajal, kuna selleks ajaks oli ehitusteatise esitamisest möödunud juba 2 kuud. Toetuse saaja selgitab, et esiteks võis hankija ehitamisega alustada ja hankelepingu sõlmida, kuna ehitusseadustiku § 36 lg 2 kohaselt oli hankijal õigus alustada ehitamist olukorras, kus pädev asutus (Tallinna Linnaplaneerimise Amet) ei teavitanud hankijat kümne päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks. Seega oli heauskselt võimalik eeldada, et ehitusteatisele ei esitata olulisi märkusi. Teiseks ei saa pidada ehitusteatisele esitatavate märkuste ringi ning menetluse ebamõistlikult pikka kestust, sh korduvate märkuste saatmist ettenähtavaks asjaoluks, kui menetluse reeglipärane kestus peaks olema 30 päeva. Viimati nimetatud asjaolu kinnitab mh rakendusüksus ise auditis esitatud seisukohtades. Otsuse eelnõu sisulisest aspektist ei nõustu toetuse saaja rakendusüksuse hinnanguga, et hankelepingu muudatusele ei saa kohaldada RHS § 123 lg 1 p 2. Hankelepingu punkt 4.3 sätestab selgelt töövõtja õiguse paluda hankelepingus sätestatud tähtaegade pikendamist juhul, kui tellija põhjustatud viivitused on kestnud enam kui kaks päeva. Sama sätte kohaselt saab nõuda tähtaegade pikendamist nn “vastavalt“, millest tuleneb, et hankelepingu tähtaega saab pikendada tellijast tingitud viivituste kestuse võrra. Hankelepingu muutmise ulatus oli seega selgelt ette nähtud. Käesoleval juhul kestis hankijast tingitud viivitus (ehitusteatise menetlus) 150 päeva (30 päeva asemel 180 päeva), mis oli hankelepingu pikendamise nn maksimaalseks võimalikuks tähtajaks. Lisaks leiab toetuse saaja, et ka juhul, kui hankelepingu muutmisele ei saaks kohaldada RHS § 123 lg 1 p-s 2 sätestatut, on muudatus igal juhul kaetud RHS § 123 lg 1 p-ga 4. Toetuse saaja märgib, et rakendusüksus on auditis, ka ise möönnud, et „hankelepingut on muudetud RHS § 123 lg 1 p 4 alusel, st hankelepingu tähtaja pikenemise tingisid hoolsale hankijale ettenägematud asjaolud. Toetuse saaja viitab ka auditis toodud rakendusüksuse kommentaarile (audit, lk 29 ja 30), et kuna hankes osales vaid üks pakkuja, siis ei oleks ka pikema hankelepingu tähtaja korral olnud hanketulemus teistsugune ning rikkumisel puudunuks finantsmõju ning samasisulisele seisukohale on rakendusüksus jõudnud ka asjassepuutuvat hankelepingu muudatust analüüsides (auditi lk-del 35 kuni 36). Toetuse saaja märgib, et nõustub auditi aruandes välja toodud rakendusüksuse tähelepanekutega, mistõttu jääb toetuse saajale mõistetamatuks, kuidas rakendusüksus on asunud hankelepingu muudatuse vajaduse ettenägematust täiesti uuel viisil sisustama. Kokkuvõttes jääb toetuse saaja seisukohale, et ehitusteatise menetluse pikenemisest tingitud asjaolusid ei olnud hankijal võimalik ette näha, mistõttu hankelepingu pikenemine neist asjaoludest lähtuvalt oli lubatud RHS § 123 lg 1 p 4 alusel. Toetuse saaja ei pea hankelepingu muudatust ka oluliseks muudatuseks RHS § 123 lg 1 p 7 ja lg 2 tähenduses, kuna töövõtja lõpetas tööd ühe kuu võrra hiljem, välja arvatud ilmastikust tingitud tööd (fassaadimaalinguga seotud tööd ja haljastustööd). Tööde hilisem lõpetamine omakorda oli tingitud ehitusteatise menetlusega seotud asjaoludest, mis tegid võimatuks tööde õigeaegse teostamise. Lisaks oli hankelepingu projektis juba hanke väljakuulutamise ajal kõikidele potentsiaalsetele pakkujatele nähtav lepingu p 4.3, mis võimaldas tellijast tingitud viivituste tõttu ja oluliste muudatuste korral lähteülesandes hankelepingu tähtaegu pikendada. Ehk teisisõnu võisid kõik pakkuja arvestada võimalusega, et neil asjaoludel on võimalik hankelepingus sätestatud tähtaegasid muuta. Toetuse saaja leiab, et selles plaanis on rakendusüksus sisustanud täiesti valesti ka hankija poolt teabevahetuses antud selgitust (ID 665286), selgitades järgmist: „Hankija on selgitusega silmas pidanud, et ilma lepingus eraldi välja toodud asjaoludeta ei pikendata kokkuleppeliselt hankelepingus toodud tähtaegasid. Tegemist oli vastusega küsimusele, milles hankest huvitatud isik soovis teada, kas tähtaegu on võimalik pikendada materjalide tarneprobleemide ning küsija hinnangul ebamõistlikult lühikese projekteerimise, ehitamise ja kasutusloa hankimise koguaja tõttu ehk soovis teada võimalusi objekti üleandmiseks tellijale juulis 2023, mis oleks võimaldanud hankijal hakata hoonet sihipäraselt kasutama mitte varem kui augustis 2023. HKT ei pidanud sellist (lepingus nimetamata) tähtaja pikendamist võimalikuks. Teisisõnu oli HKT-le oluline, et hoone valmiks tähtaegselt ning et ilma hankelepingus sätestatud alusteta tähtaegasid ei muudeta. Vastava tingimusega arvestas pakkumust tehes ka töövõtja, kes vaatamata HKT ehitusteatise menetlusega seotud 150- päevasele viivitusele ja ehitusteatisele antud märkustest tingitud muudatustele lõpetas kõik hoone põhilise kasutusvalmiduse saavutamiseks vajalikud tööd 31.01.2023 ehk 30 päeva pärast algses hankelepingus sätestatud tähtaega. Seega oli tegemist ebaolulise muudatusega ja esinenud viivitusega võrreldes minimaalse tähtaja pikenemisega. Nagu HKT on korduvalt selgitanud, jäid nn hilisemaks täitmiseks esinenud viivituste tõttu vaid ilmastikust tingitud tööd, mida tuleb lisaks ettenägematusele pidada mh ka ebaoluliseks muudatuseks, nagu RTK on auditis õigesti märkinud.“ Toetuse saaja leiab, et kokkuvõttes oli hankelepingu muudatus õiguspärane ka RHS § 123 lg 1 p 7 ja lg 2 tähenduses, kuna tähtaegade muudatuse võimalused olid hanke väljakuulutamise ajal kõikidele pakkujatele teada (hankelepingu p 4.3) ning HKT ei kehtestanud hankelepingule nn uusi tingimusi. Faktiliselt pikendati esinenud viivituste tõttu tähtaega vaid minimaalselt (st mitte kogu viivituse aja võrra) ehk muudatusega ei antud ühtaegu eeliseid töövõtjale. Lisaks, kuna tähtaegade muutmise võimalused olid kõikidele pakkujatele teada, ei ole tegemist pakkujate ringi potentsiaalselt laiendava tingimuse lisamisega. Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja 08.12.2022 esitatud kommentaarid ja vastuväited otsuses kirjeldatud rikkumiste asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks. Küll on rakendusüksus esitatud argumentide valguses otsust täiendavalt põhjendanud. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja seisukohaga, et esitatud selgituste ja fotodega on tõendatud, et põhilise kasutusvalmidus saavutati 31.01.2023 ja selleks ajaks oli ka fassaad krohvitud ja värvitud, st puudus üksnes sügisvärvides fassaadimaaling. Hankelepingu p 4.1.1 kohaselt tähendab tööde põhiline valmidus, et töövõtja on kõik tööd põhimahus teostanud ja vastava dokumentatsiooni tellijale üle andud, ning tellijal on võimalik alustada mööbli paigaldamise ning muude sissekolimist puudutavate tegevustega ning töövõtja saab alustada kasutusloa taotlemise toimingutega. Käesoleval juhul ei ole toetuse saaja esitanud sellist tööde vastuvõtmise akti, mis tõendaks ära, et töövõtja on kõik hankelepingu põhimahus sisalduvad tööd teostanud tähtaegselt. Teostatud tööde akti nr 6 kohaselt on akteerimata hulga hankelepingu põhimahtu kuuluvaid töid, sealhulgas näiteks 19,36% tehnosüsteemidega seotud töid. Siinjuures ei arvesta rakendusüksus fassaadi värvimist sügiskoloriidis puudutavad töid, mis oli vajalik edasi lükata kuni sobivate ilmastikutingimuste saabumiseni nagu rakendusüksus ka auditis oli välja toonud ning ka haljastustöid, mida ei olnud võimalik talvisel perioodil teostada. Toetuse saaja poolt esitatud tõendavad fotod tööde teostamise kohta ei tõendanud samuti, et hankelepingu põhimahtu kuuluvad tööd, va fassaadi lõppviimistlemine, olid 31.01.2023 seisuga teostatud. Näiteks trepikoja metallpiirete ja käsipuude paigaldamise osas on esitatud tõendusena 2 fotot- 30.01.2023 foto, kus käsipuud paigaldatud ei ole ja 14.02.2023 foto paigaldatud käsipuuga. Samuti on lukustuse ja köögifurnituuri tööde osas esitatud fotod tehtud 14.02.2023. Ehitisregistrist nähtuvalt esitati 16.03.2023 nõutud dokumentidega kasutusteatis 2311301/01277 ning 23.03.2023 väljastati hoone kasutamist lubav haldusakt. Kuigi toetuse saaja märgib, et tööde teostamise tähtaega pikendati enam kui 30 päeva vaid selliste tööde osas, millest ei sõltunud hoone kasutamine, olid need tööd üks osa hankelepingu mahtu kuuluvatest töödest, mis pidid olema teostatud hankelepingus sätestatud tähtajaks. Seega olenemata asjaolust, et ehitustööd lõpetati väiksema ajanihkega kui viis kuud, on hankelepingu muudatusega antud töövõtjale kõikide lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks täiendavalt aega, millega hankest huvitatud isikud pakkumuse esitamise hetkel arvestada ei saanud. Rakendusüksus ei nõustu toetuse saaja seisukohaga, et on valesti aru saanud RHR-i teabevahetuse selgitusest (ID 665286). Hankest huvitatud potentsiaalne pakkuja tõi välja, et arvestades riigihanke koosseisu kuuluvate tööde mahtu, ei ole nende tööde teostamine pakkuja kui valdkonna asjatundja ning hoolsa ehitusettevõtja hinnangul hankija poolt seatud tähtajaks võimalik ja et ainuüksi kasutusloa taotlemiseks kulub kaks, kui mitte kolm kuud. Viidates Ukraina sõjast tingitud tarneprobleemidele ja hankija poolt seatud ebamõistlikult lühikest projekteerimise, ehitamise ja kasutusloa hankimise koguaega, palus ehitusettevõtja pikendada tööde lõpliku täitmise tähtpäeva 6 kuu võrra. Hankija on oma vastuses välja toonud, et „hankija on ehitusvaldkonnas kogenud hankija ja on teadlik ehitusturu olukorrast, tööde prognoositavast kestusest ja menetlustähtaegadest. Hankijal ei ole võimalik pikendada tööde lõpliku täitmise tähtaega.“. Seega rakendusüksuse hinnangul juhtis hankest huvitatud isik antud küsimusega hankija tähelepanu asjaolule, hankelepingus määratud tööde teostamise tähtaeg ei ole reaalne ning palus riigihanke alusdokumentides muuta hankelepingu täitmise tähtaega 6 kuu võrra pikemaks. Seega ei saa siin asuda seisukohale, et hankest huvitatud isik soovis teada, kas tähtaegu on võimalik kokkuleppeliselt pikendada. Ebamõistlikult lühike tööde teostamise tähtaega võis olla ka põhjuseks, miks esitati vaid üks pakkumus, kuigi hanke juurde registreerus kokku 9 ettevõtjat. Rakendusüksus märgib, et on varasemalt hankelepingu muudatuskokkuleppe lugenud põhjendatuks RHS § 123 lg 1 p 4 alusel, kuna hankelepingu muudatuse kohaselt lükkus ilmastikuoludest tingituna edasi vaid hoone fassaadi sügisvärvides maaling. Kuid täiendava kontrolli tulemusel selgus, et lisaks oli teostamata ka hulga teisi lepingujärgseid töid. Viivitusi põhjustasid peale ehitusteatise menetluse ka tellija soovist tingitud muudatused või soovid, millega pakkuja ei olnud arvestanud. Lisaks märgime, et eeskätt vastutab korraldatud hanke õiguspärasuse eest hankija ise ning hankedokumentide kontrollimine, mille käigus rikkumist ei tuvastatud, ei saa kuidagi tekitada toetuse saajale õiguslikku ootust, et ka tulevikus ei võida mis tahes rikkumist avastada. 3. Otsuse resolutsioon Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus otsustab: 1. lugeda projekti „Võisiku Kodu reorganiseerimine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 372 292,88 eurot, millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 316 448,96 eurot ja riiklik toetus 55 843,92 eurot; 2. vähendada KD-s nr 121 riigihankega nr 249829 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra ehk summas 10 438,32 eurot; 3. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-de nr 45, 47, 48, 85, 100 ja 102 alusel väljamakstud toetus summas 361 854,56 eurot; 4. tasaarveldada käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 alusel tagasinõutav summa menetluses olevate kuludokumentide arvelt, vähendades täiendavalt väljamakstavat toetust 361 854,56 euro võrra 5. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti eelarvet projekti tegevuses nr 5 „Kvaliteetsete teenuskohtade loomine“ käesoleva otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summas. Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele TAT-is, STS-is ja HMS-is sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada saama. (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Sams osakonnajuhataja Koostaja: Liivika Põder 6632025 [email protected]