Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine

OÜ EstKONSULT Registrikood 10410360 Sõpruse pst 151A, 13417 Tallinn telefon: +372 664 6730 e-post: [email protected] Töö nr E1382 Tellija: AS Saarte Liinid Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamine KMH programm Aide Kaar keskkonnaekspert Tallinn, veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 1/37 Töö nr E1382 programm Töö nimi Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH Töö staadium KMH programm seisukohtade küsimiseks Töö number E1382 Kuupäev 20. veebruar 2017 Koostanud Aide Kaar © Käesolev programm on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Töös ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 2/37 Töö nr E1382 programm SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................ 4 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS .................................................................................................................. 5 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................ 5 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht............................................................................... 5 2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus .............................................................................. 6 2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ..................................... 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................................... 9 3.1. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering .................................... 9 3.2. Kihnu valla üldplaneering ........................................................................................ 9 3.3. Kihnu valla arengukava ........................................................................................... 9 3.4. Vastavus säästva arengu põhimõtetele ..................................................................10 4. MÕJUALA KIRJELDUS................................................................................................ 11 4.1. Natura 2000 alad .................................................................................................... 11 4.2. Hoiualad .................................................................................................................12 4.3. Kaitstavad taime- ja loomaliigid ..............................................................................13 4.4. Kalastik ja kalandus................................................................................................14 4.5. Linnustik .................................................................................................................16 4.6. Mereimetajad .........................................................................................................21 5. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU KOHTA ...22 5.1. Mõjuala suurus .......................................................................................................22 5.2. Eeldatavad mõjuallikad ..........................................................................................22 5.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht ....................................................22 6. NATURA 2000 EELHINDAMINE ...................................................................................24 6.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega ...............................24 6.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ...........................................................24 6.3. Mõjuala ulatuse määramine ...................................................................................24 6.4. Natura 2000 alade kirjeldus ...................................................................................25 6.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele ..................................25 6.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................................25 Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 3/37 Töö nr E1382 programm 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS .........................................................................................................................26 8. ANDMED ARENDAJA JA EKSPERTRÜHMA KOHTA .................................................27 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA ...............................................................................................................28 10. ÜLEVAADE KMH MENETLUSPROTSESSIST .........................................................29 11. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA ...........................................................30 12. KASUTATUD MATERJALID .....................................................................................32 TSITAADID: .........................................................................................................................32 LISAD ..................................................................................................................................33 Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 4/37 Töö nr E1382 programm 1. SISSEJUHATUS AS Saarte Liinid on eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Ettevõte tegutseb alates 1. oktoobrist 1994.a. AS Saarte Liinid põhiülesanne on regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine vastavalt Eesti riigi regionaalpoliitika põhimõtetele. Eelkõige tähendab see parvlaevaühenduse kindlustamist mandri ja asustatud saarte vahel. AS Saarte Liinid (edaspidi ka arendaja) eesmärgiks on laevade, reisijate, sõidukite ning kauba liikumise kvaliteetne korraldamine ettevõtte poolt hallatavates sadamates, mille hulka kuulub ka Kihnu sadam. Kihnu sadama rekonstrueerimiseks, süvendamiseks ja süvenduspinnase kaadamiseks merre esitas arendaja 27.12.2016 kirjaga nr 1/1-11/308 Keskkonnametile taotluse vee erikasutusloa saamiseks. Oma 26.01.2017 otsusega nr 14-6/17/869-2 algatas Keskkonnaamet Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) (vt lisa 1). „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ (KeHJS) § 3 järgi hinnatakse keskkonnamõju kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 17 järgi on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse kavandamisel tegevuse keskkonnamõju hindamine selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju KeHJS tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. (KeHJS § 21). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. (KeHJS § 22). KMH eesmärk on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. (KeHJS § 31). KMH programm on sisuliselt mõju hindamise lähteülesanne ja selle maht on määratud KeHJS § 13 sätetega. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 5/37 Töö nr E1382 programm 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS 2.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ja vajadus Kihnu sadama rekonstrueerimise eesmärk on olemasoleva sadama jätkuv haldamine selleks, et tagada Kihnu saare ja mandri püsiv laevaühendus. Vastavalt „Hädaolukorra seadusele“ on sadamate toimimine elutähtis teenus ja AS Saarte Liinid elutähtsa teenuse osutaja. Vastavalt „Püsiasustusega väikesaarte seadusele“ on riigi ja kohalike omavalitsuste eesmärk püsiasustusega väikesaarte haldamisel püsiasustuse taastamine, säilitamine ja arengusuutlikkuse toetamine. Transpordiühenduse tagamine on seaduse kohaselt esmatähtis avalik teenus. 2.2. Kavandatava tegevuse asukoht Suuruselt seitsmes saar Eestis – Kihnu, on Liivi lahe suurim saar. Saare pindala on 16,4 km2. Saarel on pikkust 7 km ning laiust kuni 3,3 km. Lähim mandripunkt - Tõstamaa poolsaare Lao maanina, jääb Kihnust 10,2 km kaugusele. Kihnu sadam asub saare idaosas Suaru ninal ning jaguneb riigile kuuluvaks osaks ja kohalikule omavalitsusele kuuluvaks Suaru sadamaks. Kahel sadamal on ühine sissesõidutee ja akvatoorium. Nende kasutamiseks on AS-i Saarte Liinid ja Kihnu Vallavalitsuse vahel sõlmitud kirjalik kokkulepe. AS-i Saarte Liinid halduses olevas Kihnu sadamas olevad kaid nr. 1 ja 2 on varustatud kaldarampidega reisiparvlaevade vastuvõtuks. Kai nr. 3 ääres paiknevad sildumispoidega varustatud kaks ujuvkaid väikelaevade vastuvõtuks. Kavandatav kaadamisala asub Kihnu sadamast ca 2,2 meremiili kaugusel kagus. Sobiva ja majanduslikult otstarbeka kaadamisala leidmiseks tegi AS Saarte Liinid koostööd Veeteede Ametiga juba enne vee erikasutusloa taotluse esitamist. Veeteede Amet pakkus arendajale vastavasisulise pöördumise peale välja sobiva veeala ca 10 meetri sügavusel Liivi lahes. Ala koordinaadid on: 1. 58 07.6210, 24 04.7692 2. 58 07.6208, 24 05.0370 3. 58 07.4859, 24 05.0367 4. 58 07.4861, 24 04.7689 Arendaja on läbi kohaliku omavalitsuse küsinud ka kohalike kalurite seisukoha välja pakutud kaadamisala asukoha kohta, et vältida oluliste kalakoelmute kahjustamist. Kohaliku omavalitsuse vastuse kohaselt on välja pakutud kaadamiskoht kalastiku kaitse seisukohalt sobiv. Joonis 1 on Kihnu sadama ja kavandatava kaadamisala asukoht Liivi lahes. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 6/37 Töö nr E1382 programm Joonis 1: Kihnu sadama ja kavandatava kaadamisala asukoht Liivi lahes 2.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus Kihnu sadama kaitsemuuli ja kai nr 1 pikenduse rajamise ettevalmistused algasid 2010. aastal. Inseneribüroo EstKONSULT OÜ koostas siis AS-i Saarte Liinid tellimusel Munalaiu ja Kihnu sadamate rekonstrueerimise II ehitusjärgu ehitusprojekti (töö nr B001), kus on antud Kihnu sadama kinniseks ehitamise võimalik lahendus. Kavandatud hüdrotehniliste tööde läbiviimiseks esitas AS Saarte Liinid Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa taotluse. Taotluse alusel algatas Keskkonnaministeerium oma 25.02.2010.a otsusega nr 12 – 20/893-2 keskkonnamõju hindamise (KMH). Algatatud Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH ja ning sadama rekonstrueerimise teostatavus-tasuvusanalüüsi viis läbi OÜ E-Konsult (töö nr E1202). Keskkonnaministeerium kiitis Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH aruande oma 17.08.2010 otsusega nr 11-2/4367-4 heaks. Selleks, et veelkord metoodiliselt kontrollida Kihnu sadama kaitsemuuli ja kai nr 1 rajamise vajadust ja põhjendatust, tellis OÜ E-Konsult Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi Lainetuse dünaamika laboratooriumilt Kihnu sadama kaitsemuuli mõju matemaatilise modelleerimise (OÜ E-Konsult töö nr E1360). Töös on lainetust modelleeritud kahes erinevas olukorras: olemasolev olukord ja kui akvatooriumi kaitseks on rajatud OÜ EstKonsult töös B001 projekteeritud lainemurdja. Töö tulemusena selgus, et kaitsemuuli Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 7/37 Töö nr E1382 programm rajamine Kihnu sadamasse parandab märgatavalt praamlaevade sildumisohutust ja autode pealeminekut laevale. Lisaks tagab see silduvate ja kaidel kinnitatud aluste ohutuse ja väldib ekspluatatsioonis lisakulusid. Vastavalt vee erikasutusloa taotlusele on arendajal kavas kai nr 1 pikendamine ca 20 meetri võrra, kai ette uue metallsulundseina rajamine, akvatooriumi kaitseks kaitsemuuli rajamine ja akvatoorium süvendamine. Joonis 2 kavandatava kai pikenduse ja muuli asukohad Kihnu sadama territooriumil. Vee erikasutusloa taotluse kohaselt on süvendatava pinnase kogus muuli alusest väljakevest 8000 m3 ja akvatooriumi süvendamisest 14 500 m3, kokku 22 500 m3. Süvenduspinnas on plaanis kaadata Liivi lahe (vt Joonis 1). Kaide rekonstrueerimise ja muuli ehitamisega seotud tahkete ainete uputamise maht on kuni 33 980 m3. Joonis 2: Kihnu sadama rekonstrueerimise asendiplaan 2.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused Keskkonnamõju hindamise praktikas analüüsitakse üldjuhul kavandatavast tegevusest loobumise (ehk nn 0-altrenatiivi) mõju. Kuna Kihnu, kui püsiasustusega saare, laevaliikluse ja navigatsiooniohutuse tagamine on sadama haldaja seadusest tulenev kohustus (vt ptk.2.1), siis käesolevas KMH-s 0- alternatiivi, ehk Kihnu sadama rekonstrueerimisest ja süvendamisest loobumist, ei käsitleta. Vee erikasutusloa taotluses märgitud kaadamiskoha valis arendaja lähtudes majanduslikust Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 8/37 Töö nr E1382 programm otstarbekusest koostöös Veeteede Ameti, kohaliku omavalitsuse ja -kogukonnaga välja juba enne KMH algatamist (vt ptk 2.2). Seetõttu otsitakse alternatiivseid kaadamiskohti KMH käigus ainult siis, kui mõju hindamise tulemusena selgub, et välja pakutud kaadamiskoht ei sobi olulise ja leevendamatu keskkonnamõju tõttu. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 9/37 Töö nr E1382 programm 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA 3.1. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering Koostatav Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering1 on algatatud Vabariigi Valitsuse 11.10.2012 korraldusega nr 441 „Maakonnaplaneeringute algatamine Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevatel merealadel“. Maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegiline hindamine on algatatud Pärnu maavanema 19.10.2012 korraldusega nr 551 „Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõjude strateegilise hindamise algatamine“. Planeeringuala suurus on 2597 km2. Maismaa-alasid mereplaneeringuga ei planeerita, kuid käsitletakse teemasid, mis toetavad mereruumi kasutust ja on rannikualaga funktsionaalses seoses. Mereplaneeringu koostamise korraldaja ning kehtestaja on Pärnu Maavalitsus, koostaja ja KSH ekspert on Hendrikson & Ko OÜ. Planeeringu KSH kohaselt ei ole senini kasutatud kaadamisalad arvestades Pärnumaa mereala suhteliselt madalat ja tundlikku ökosüsteemi suuremahuliseks kaadamiseks üldpritsiibis väga sobivad. Kui kaadamist ei ole võimalik vältida, siis on arukas süvenduspinnas kaadata sobivale alale võimalikult süvendustööde lähedal vältimaks asjatuid pikki sõite pinnast vedavate pargastega. Kui tehniliselt ja majanduslikult on võimalik, siis tuleks vältida süvendamist ja kaadamist minimaalselt mai algusest kuni juuni keskpaigani (maksimaalselt aprilli algusest juuli lõpuni) seoses ökoloogiliselt tundlikuma perioodiga [1]. Keskkonnaministeerium on KSH aruande heaks kiitnud 03.05.2016. Seega on uue kaadamiskoha otsimine Kihnu sadama rekonstrueerimisel tekkiva pinnase kaadamiseks õigustatud ja kooskõlas Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringuga. 3.2. Kihnu valla üldplaneering Kehtiv Kihnu valla üldplaneering2 vaadati läbi ja kiideti heaks Kihnu Vallavolikogu 7.08.1995. koosolekul. Üldplaneeringus on olemasoleva sadama asukoha ja rekonstrueerimise vajadusega arvestatud. 3.3. Kihnu valla arengukava „Kihnu valla arengukava 2017-2025“ eelnõu3 kohaselt on arengukava koostamise eesmärk luua valla kui terviku arengu strateegiline lahendus Kihnu valla visiooni saavutamiseks. Valla arengukava on valla tööd suunav strateegiline dokument, mille abil lepitakse kokku, kuidas võimalikult optimaalselt kasutada ja kaasata ressursse saare igakülgseks arenguks. Et tagada ressursside optimeeritus nii valla, maakonna kui ka riigi tasandil, on valla 1 Leitav: https://parnu.maavalitsus.ee/koostatavad-maakonnaplaneeringud (10.02.2017 seisuga) 2 Leitav: http://kihnu.kovtp.ee/uldplaneering1 (10.02.2017 seisuga) 3 Leitav: http://kihnu.kovtp.ee/arengukava1 (10.02.2017 seisuga) Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 10/3 7 Töö nr E1382 programm arengukava koostamisel arvestatud riiklikke ja maakondlikke arengudokumentidega [2]. Arengukava kohaselt on küllaltki suure elanikkonnaga saarel alati olnud haritava maa nappus. Seetõttu on meeste peamiseks tegevusalaks siin alati olnud laevandus ja kalandus. 2016. aasta lõpu seisuga Kihnu vallas orienteeruvalt 73 kalurit. Aastaringse tööjaotuse arvestuses moodustab kalandus olulise osa, sest lisaks kalurile on tööprotsessi kaasatud kogu kaluri leibkond. Kevadine kalapüük algab aprilli lõpus või mai alguses kakuamiräime püügiga, mis kestab jaanipäevani. Saak müüakse piirkonna kokkuostjatele. Juuli keskpaigast septembri alguseni kestab õnge- ja võrgupüük. Sügisest püüki Pärnu lahel alustatakse oktoobris, see kestab jää tekkimiseni. Talvel püütakse kala jää alt kevadise jäälagunemiseni. Kalapüüki reguleerib kalapüügieeskiri, mis seab piirangud traditsioonilisele elatusallikale [2]. Turism on kalanduse kõrval Kihnu elanike teiseks väga oluliseks sissetulekuallikaks. Saarele korraldatakse grupiturismi väljasõite, mille raames tutvustatakse saare vaatamisväärsusi. Saare elanikud pakuvad majutust, giiditeenust ja mitmesuguste suveniiride, eriti käsitööesemete müüki. Arengukava kohaselt on üks turismisektorit puudutavatest probleemidest regulaarse ühenduse sõltuvust ilmastikuoludest. Arengukava kohaselt tuleb riigile kuuluvas Suaru sadama osas rekonstrueerida muul ning ehitada sadama akvatooriumi kaitseks lainemurdja, sest väline lainetus mõjutab sadama akvatooriumis toimuvat laevaliiklust. Seega vastab AS-i Saarte Liinid kavandatav tegevus Kihnu valla arengukavale ja aitab kaasa Kihnu arengu kitsaskohtade likvideerimisele. 3.4. Vastavus säästva arengu põhimõtetele Mõiste „säästev areng“ on defineeritud Keskkonnaministeeriumi kodulehel (http://www.envir.ee/et/saastev-areng 02.12.2016 seisuga): säästev areng (ka jätkusuutlik või kestlik areng) on sotsiaal-, keskkonna- ja majandusvaldkonna kooskõlaline arendamine. Teisisõnu, riik on jätkusuutlik, kui inimeste elujärg paraneb, meil on turvaline ja puhas elukeskkond ning majanduse konkurentsivõime suurendamiseks kasutatakse loodusvarasid mõistlikult. Sätestatud säästva arengu põhimõtetega on arvestatud kõigi kavandatavat tegevust reguleerivate seaduste ja eeltoodud strateegilise planeerimise dokumentide koostamisel. Kuna AS-i Saarte Liinid poolt kavandatav tegevus on nende dokumentide põhimõtete, tingimuste ja eesmärkidega kooskõlas, siis vastab kavandatav tegevus säästva arengu põhimõtetele. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 11/3 7 Töö nr E1382 programm 4. MÕJUALA KIRJELDUS Kihnu sadama rekonstrueerimise ja süvenduspinnase kaadamise mõjuala on Läänemeres asuv Liivi laht ja sadama-alale lähimad maismaa alad. 4.1. Natura 2000 alad EELISe (veebruar 2017) andmetel on kavandatava tegevuse piirkonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluvad Pärnu lahe linnuala ja Kihnu loodusala. Joonis 3 on Natura 2000 alad Kihnu sadama piirkonnas. Pärnu lahe linnuala (EE0040346) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse on Acrocephalus arundinaceus (rästas-roolind), Anas acuta (soopart), Anas clypeata (luitsnokk-part), Anas crecca (piilpart), Anas penelope (viupart), Anas platyrhynchos (sinikael-part), Anas querquedula (rägapart), Anas strepera (rääkspart), Anser albifrons (suur-laukhani), Anser anser (hallhani), Anser fabalis (rabahani), Arenaria interpres (kivirullija), Asio flammeus (sooräts), Aythya fuligula (tuttvart), Aythya marila (merivart), Branta leucopsis (valgepõsk-lagle), Bucephala clangula (sõtkas), Calidris alpina schinzii (niidurüdi), Charadrius hiaticula (liivatüll), Circus aeruginosus (roo-loorkull), Clangula hyemalis (aul), Cygnus cygnus (laululuik), Cygnus olor (kühmnokk-luik), Larus canus (kalakajakas), Larus fuscus (tõmmukajakas), Larus ridibundus (naerukajakas), Limosa limosa (mustsaba-vigle), Melanitta fusca (tõmmuvaeras), Melanitta nigra (mustvaeras), Mergus merganser (jääkoskel), Mergus serrator (rohukoskel), Phalacrocorax carbo (kormoran), Philomachus pugnax (tutkas), Podiceps cristatus (tuttpütt), Somateria mollissima (hahk), Sterna albifrons (väiketiir), Sterna hirundo (jõgitiir), Sterna paradisaea (randtiir), Sterna sandvicensis (tutt-tiir), Tringa erythropus (tumetilder), Tringa totanus (punajalg-tilder), Vanellus vanellus (kiivitaja) ja Cygnus columbianus bewickii (väikeluik). Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 12/3 7 Töö nr E1382 programm Joonis 3: Natura 2000 alad Kihnu sadama rekonstrueerimise mõjualas Kihnu loodusala (EE0040313) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa liikide elupaikade kaitseks. Kaitstavad elupaigatüübid: veealused liivamadalad (1110), rannikulõukad (1150), karid (1170), esmased rannavallid (1210), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630), püsitaimestuga liivarannad (1640), valged luited (liikuvad rannikuluited) (2120), hallid luited (kinnistunud rannikuluited) (2130), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270), lood (alvarid) (6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), puisniidud (6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080). Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: hallhüljes (Halichoerus grypus), läänemere viiger (Phoca hispida bottnica); emaputk (Angelica palustris), soohiilakas (Liparis loeselii). 4.2. Hoiualad Pärnu lahe hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: tuttpütt (Podiceps cristatus), kormoran (Phalacrocorax carbo), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Gygnus olor), rabahani (Anser fabalis), suur-laukhani (Anser albifrons), hallhani (Anser anser), valgepõsk-lagle Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 13/3 7 Töö nr E1382 programm (Branta leucopsis), ristpart (Tadorna tadorna), viupart (Anas penelope), rääkspart (Anas strepera), piilpart (Anas crecca), sinikael-part (Anas plathyrhynchos), soopart (Anas acuta), rägapart (Anas querquedula), luitsnokk-part (Anas clypeata), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), hahk (Somateria mollissima), aul (Clangula hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula), rohukoskel (Mergus serrator), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoskel (Mergus albellus), merikotkas (Haliaeetus albicilla), roo-loorkull (Circus aeruginosus), täpikhuik (Porzana porzana), rukkirääk (Crex crex), liivatüll (Charadrius hiaticula), kiivitaja (Vanellus vanellus), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), tutkas (Philomchus pugnax), mustsaba-vigle (Limosa limosa), vöötsaba-vigle (Limosa lapponica), tumetilder (Tringa erythropus), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa glareola), kivirullija (Arenaria interpres), naerukajakas (Larus ridibundus), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna paradisaea), väiketiir (Sterna albifrons), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja punaselg-õgija (Lanius collurio). Joonis 4: Hoiualad Kihnu sadama rekonstrueerimise mõjualas 4.3. Kaitstavad taime- ja loomaliigid EELISe (veebruar 2017) andmetel on Kihnu sadama lähiümbruses mitmed kaitstavate taimeliikide kasvukohad ja kaitstavate loomaliikide elupaigad. Sadama alal kaitstavaid taime- ega loomaliike ei ole. Joonis 5 on kantud III kaitsekategooria taime ja loomaliikide leiukohad. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 14/3 7 Töö nr E1382 programm I ja II kategooria liikide täpsete leiukohtade andmete avalikustamine ei ole lubatud (Looduskaitseseadus RT I, 10.11.2016, 1). Joonis 5: Kaitstavad taime- ja loomaliigid Kihnu sadama rekonstrueerimise mõjualas 4.4. Kalastik ja kalandus Põhjalik ülevaade Pärnu maakonnaga piirneva mereala kalavarudest ja kalandusest on toodud Pärnu maakonnaplaneeringu KSH aruandes [1]. Ülevaade on koostatud Eesti Mereinstituudis läbiviidud pikaajaliste uuringute põhjal. Materjalide kohaselt on Pärnumaa mereala ja Pärnu laht väga kalarikas ja Eesti rannikualadest rannakalanduse jaoks kõige olulisem piirkond. Just sellest piirkonnast püütakse üle 80% rannakalanduse saakidest. Pärnumaal tegeles 2006. aastal rannapüügiga 448 kalurit, 2007. aastal 433 kalurit, 2008. aastal 282 kalurit ja 2009. aastal 267 kalurit (sh ainult siseveekogudest püüdis 7 kalurit). Kutselisi kalureid on aastate lõikes 300-350 vahel. Eesti kutseliste kalurite arvust moodustavad Pärnu piirkonna kutselised kalurid umbes veerandi. Kihnu elanikkonnast üle poolte aktiivne töö ja sissetulek on kalandusega otseselt seotud [1]. Pärnu ja Liivi laht on tänu soodsatele keskkonnatingimustele Eesti kõige tähtsamad räime ja meritindi kudealad. Meritint koeb peamiselt Pärnu jões ja vastsed jäävad Pärnu lahe soppi. Materjalide [1] põhjal on Liivi lahes veel arvukalt emakala, kes püügikalana on ebaoluline. Ülejäänud loetletud kalaliigid on seotud peamiselt Pärnu jõe ja – lahega. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 15/3 7 Töö nr E1382 programm Räime kudemine algab kevadel rannalähedases piirkonnas peamiselt 2-6 meetri sügavuses, veetemperatuuril üle 4-6 kraadi. Kudemisaeg on üldjuhul mai-juuni algul. Kudemine lõpeb kui veetemperatuur on tõusnud üle 15 kraadi. Teadaolevad kudealad on ka Kihnu saarest kagus. Joonis 6 on teadaolevate kevadräime koelmualade paiknemine Väinamere ja Liivi lahe piirkonnas. Lisaks kevadräimele koeb piirkonnas septembris sügisräim. Sügisräime tähtsamad koelmualad paiknevad Kihnu saarest lõuna-edela suunas Tibriku madalikul. Joonis 7 on sügisräime koelmualad. Joonis 6: Räime koelmualade paiknemine Väinamere ja Liivi lahe piirkonnas 1990. aastate larvileidude põhjal [1] Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 16/3 7 Töö nr E1382 programm Joonis 7: Sügisräime koelmualade võimalikud asukohad [1] 4.5. Linnustik Pärnu laht ning Kihnu väin on üks tähtsamaid arktiliste merelindude läbirändealasid Eestis. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 17/3 7 Töö nr E1382 programm Tegemist on rahvusvaheliselt olulise rändlindude nn pudelikaelaga, kus rändel peatub vähemalt 20 000 veelindu väga paljudest liikidest, kellest kõige olulisemad on kaurid, väikeluik laululuik ja valgepõsk-lagle. Kevadrändel on peatumas loendatud vähemalt pool miljonit veelindu, neist arvukamad aul, vaerad ja merivart. Linnustiku kaitseks on loodud Eesti üks suuremaid linnualasid, Pärnu lahe linnuala, mis hõlmab kogu Pärnu lahe koos Kihnu saare ja laidudega ning ulatub Pärnumaa maismaaosa lääneservani. Andmeid Kihnu sadamas ja saare idarannikul tehtud linnuvaatluste koha leidub eElurikkuse ja Loodusvaatluste andmebaasis. Vaatluste juures on märgitud vaatluse tegemise koht, aga mitte vaatluse suunda ja lindude asukohta. Tabel 1 on Kihnu sadamas ja -väinal tehtud ja eElurikkuse andmebaasi kantud linnuvaatluste andmed. Tabel 1: Kihnu sadamas ja -väinal tehtud linnuvaatlused eElurikkuse andmebaasi põhjal Kuupäev Liik Arv Asukoht Phalaropus fulicarius; puna- Pärnu mk, Kihnu vald, Lemsi, 3.11.2013 1 veetallaja Kihnu sadam Hydrocoloeus minutus; 29.10.2013 1 Pärnu mk, Kihnu, sadam väikekajakas 29.10.2013 Anas platyrhynchos; sinikael-part 30 Pärnu mk, Kihnu, sadam 29.10.2013 Gallinago gallinago; tikutaja 1 Pärnu mk, Kihnu, sadam 29.10.2013 Larus canus; kalakajakas 1400 Pärnu mk, Kihnu, sadam 29.10.2013 Plectrophenax nivalis; hangelind 2 Pärnu mk, Kihnu, sadam Hydrocoloeus minutus; 29.10.2013 1 Pärnu mk, Kihnu, sadam väikekajakas 29.10.2013 Larus ridibundus; naerukajakas 900 Pärnu mk, Kihnu, sadam 29.10.2013 Carduelis flammea; urvalind 2 Pärnu mk, Kihnu, sadam 29.10.2013 Mergus merganser; jääkoskel 45 Pärnu mk, Kihnu, sadam Hydrocoloeus minutus; 29.10.2013 3 Pärnu mk, Kihnu, sadam väikekajakas 11.10.2013 Corvus corone cornix; hallvares 80 Pärnu mk, Kihnu, sadam 11.10.2013 Buteo buteo; hiireviu 1 Pärnu mk, Kihnu, sadam 11.10.2013 Tringa nebularia; heletilder 2 Pärnu mk, Kihnu, sadam Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 18/3 7 Töö nr E1382 programm 11.10.2013 Accipiter nisus; raudkull 8 Pärnu mk, Kihnu, sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Bucephala clangula; sõtkas 1200 väin Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Anas; part 200 väin Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Cygnus olor; kühmnokk-luik 250 väin Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Anas penelope; viupart 300 väin Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 19.05.2013 Larus; kajakas 600 sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 12.05.2013 Larus hyperboreus; jääkajakas 1 sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 12.05.2013 Serinus serinus; koldvint 2 sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 11.05.2013 Melanitta nigra; mustvaeras 15 sadam Stercorarius parasiticus; Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 11.05.2013 2 söödikänn sadam 9.10.2011 Mergus merganser; jääkoskel 13 Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 10.05.2011 Grus grus; sookurg 3 väin Stercorarius parasiticus; Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 25.05.2008 1 söödikänn sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 25.05.2008 Calidris minuta; väikerüdi 1 sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 25.05.2008 Clangula hyemalis; aul 1 sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 25.05.2008 Charadrius hiaticula; liivatüll 9 sadam Larus fuscus fuscus; Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 25.05.2008 1 tõmmukajakas sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 25.05.2008 Sternula albifrons; väiketiir 1 sadam Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Bucephala clangula; sõtkas 1200 väin Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Anas; part 200 väin Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Cygnus olor; kühmnokk-luik 250 väin Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 15.09.2013 Anas penelope; viupart 300 väin Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 19/3 7 Töö nr E1382 programm Pärnu mk, Kihnu vald, Kihnu 10.05.2011 Grus grus; sookurg 3 väin Loodusvaatluste andmebaasis katab Kihnu saare idarannikut ja Kihnu väina vaatlusruut LE24, kus on registreeritud kokku 76 linnuvaatlust, neist 61 puhul on vaatluskohaks registreeritud Kihnu saar. Tabel 2 on Loodusvaatluste andmebaasi vaatlusruudus LE 24, Kihnu saare idaküljel ja Kihnu väinas, registreeritud linnuvaatlused. Välja on jäetud Pärnu maakonnas, eeldatavalt mandri lääneküljel, registreeritud vaatlused. Tabel 2: Loodusvaatluste andmebaasi vaatlusruudus LE24 Kihnu saarel registreeritud linnuvaatlused Kuupäev Liik Arv 06.07 2016 Cygnus olor (kühmnokk-luik) 4 17.05 2004 Ardea cinerea (hallhaigur) 17.05 2004 Cygnus olor (kühmnokk-luik) 1 17.05 2004 Cygnus cygnus (laululuik) 17.05 2004 Tadorna tadorna (ristpart) 6 17.05 2004 Anas penelope (viupart) 17.05 2004 Anas strepera (rääkspart) 4 17.05 2004 Anas crecca (piilpart) 17.05 2004 Anas platyrhynchos (sinikael-part) 17.05 2004 Anas querquedula (rägapart) 1 17.05 2004 Anas clypeata (luitsnokk-part) 2 17.05 2004 Aythya fuligula (tuttvart) 63 17.05 2004 Bucephala clangula (sõtkas) 17.05 2004 Mergus merganser (jääkoskel) 17.05 2004 Circus cyaneus (välja-loorkull) 17.05 2004 Falco subbuteo (lõopistrik) 1 17.05 2004 Haematopus ostralegus (merisk) 4 17.05 2004 Charadrius hiaticula (liivatüll) 1 17.05 2004 Vanellus vanellus (kiivitaja) 17.05 2004 Limosa limosa (mustsaba-vigle) 3 17.05 2004 Tringa totanus (punajalg-tilder) 8 17.05 2004 Larus ridibundus (naerukajakas) 17.05 2004 Larus canus (kalakajakas) 7 Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 20/3 7 Töö nr E1382 programm 17.05 2004 Larus argentatus (hõbekajakas) 17.05 2004 Larus marinus (merikajakas) 17.05 2004 Sterna sandvicensis (tutt-tiir) 17.05 2004 Sterna hirundo (jõgitiir) 4 17.05 2004 Sterna paradisaea (randtiir) 2 17.05 2004 Phalacrocorax carbo (kormoran) 17.05 2004 Columba palumbus (kaelustuvi) 17.05 2004 Lullula arborea (nõmmelõoke) 1 17.05 2004 Alauda arvensis (põldlõoke) 17.05 2004 Hirundo rustica (suitsupääsuke) 17.05 2004 Delichon urbica (räästapääsuke) 17.05 2004 Anthus trivialis (metskiur) 17.05 2004 Anthus pratensis (sookiur) 17.05 2004 Motacilla flava (hänilane) 17.05 2004 Motacilla alba (linavästrik) 17.05 2004 Phoenicurus phoenicurus (aed-lepalind) 17.05 2004 Saxicola rubetra (kadakatäks) 17.05 2004 Oenanthe oenanthe (kivitäks) 17.05 2004 Turdus merula (musträstas) 17.05 2004 Turdus philomelos (laulurästas) 17.05 2004 Turdus viscivorus (hoburästas) 17.05 2004 Acrocephalus schoenobaenus (kõrkja-roolind) 17.05 2004 Sylvia curruca (väike-põõsalind) 17.05 2004 Sylvia communis (pruunselg-põõsalind) 17.05 2004 Sylvia borin (aed-põõsalind) 17.05 2004 Sylvia atricapilla (mustpea-põõsalind) 17.05 2004 Phylloscopus sibilatrix (mets-lehelind) 17.05 2004 Phylloscopus trochilus (salu-lehelind) 17.05 2004 Parus major (rasvatihane) 17.05 2004 Certhia familiaris (porr) 17.05 2004 Oriolus oriolus (peoleo) 17.05 2004 Corvus corax (ronk) 1 Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 21/3 7 Töö nr E1382 programm 17.05 2004 Fringilla coelebs (metsvint) 17.05 2004 Carduelis spinus (siisike) 17.05 2004 Carduelis cannabina (kanepilind) 17.05 2004 Loxia pytyopsittacus (männi-käbilind) 1 17.05 2004 Emberiza schoeniclus (rootsiitsitaja) 17.05 2004 Sternula albifrons (väiketiir) 2 Natura 2000 kaitse eesmärgiks olevad olulised linnustikuväärtused on vastavalt elupaikadele ja ökoloogilisele iseloomule rühmitatud Kihnu loodusala, Kihnu laidude looduskaitseala ja Linaküla meri-pundsambla püsielupaiga kaitsekorralduskavas [3]. Valitud kaadamisala asub kuni 10 meetri sügavusel avatud merealal, mis vastab kaitsekorralduskava rannikumere, veealuste liivamadalate ja –karide elupaigale (tabel 6). Selles elupaigas ei ole pesitsevaid linnuliike, peatuvatest ja toituvatest liikidest on arvukamad luiged, partlased ja kormoraan. Negatiivsete mõjuteguritena on välja toodud linnujaht, suure häiriva mõjuga mereturismi ala kasvatamine ja arendamine ning erinevate kaitsealade killustatus. 4.6. Mereimetajad Hallhülge kaitse tegevuskava [2] kohaselt on Liivi lahes teadaolevalt kaks suuremat hallhüljeste kogunemisala- Allrahu saarterühm ja Kerju saare lähedased karid Saaremaa lõunarannikul. Kihnust loodes asuv Sangelaiu madalike piirkond ei ole viimastel aastatel seireperioodil asustatud olnud [2]. Hallhüljes (Halichoerus grypus) on avamerelise eluviisiga liik, kes liigub kogu Läänemere ulatuses. Hallhüljes on Läänemere suurim hülgeliik, kelle täiskasvanud isendid kaaluvad kuni 200 kg ja võivad olla üle 2,5 meetri pikad. Hallhüljes kuulus II kaitsekategooriasse kuni 1. oktoobrini 2010. aastal, nüüd kuulub liik Eestis III kaitsekategooriasse (RT I, 2010, 69, 524). Soodsa seisundi tagamiseks peab olema vähemalt 10% hallhüljeste registreeritud elupaikadest kaitsestaatusega tagatud (LKS § 48 lg 3). Hallhülge kaitse tegevuskava kohaselt jagunevad liiki ohustavad tegurid looduslikeks ja antropogeenseteks. Looduslikud on suuresti näiteks Läänemere geograafiast ja kliimast tulenevad tegurid ning liikidevahelised suhted. Inimene võib looduslikke tegureid kaudselt mõjutada muutes näiteks erinevate omavahelistes ökoloogilistes sidemetes olevate liikide osakaalu süsteemis. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 22/3 7 Töö nr E1382 programm 5. TEAVE KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE KESKKONNAMÕJU KOHTA 5.1. Mõjuala suurus Lähtudes KeHJS-e § 13 lg 3 punktist 1 hinnatakse keskkonnamõjusid lähtudes kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust, st kavandatava tegevusega kaasneda võivate mõjude põhiselt ning nii kaugele, kui need tegelikult ulatuvad. Seega on KMH programmi koostamise käigus määratud kavandatava tegevuse käsitlusala mõjude kaupa. Mõjuala ulatus selgub KMH läbiviimise käigus ja seda käsitletakse KMH aruandes. Et selgitada välja kumulatiivsed ja/või alternatiivsed koostoimes realiseeruda võivad mõjud, analüüsiti KMH programmi koostamise käigus olemasolevat ja kavandatavat olukorda ning tegevusi ja hinnati nende mõjude avaldumise tõenäosust ning eeldatavat olulisust mõjuallikate (vt ptk 5.2) ja mõjutatavate keskkonnaelementide kaupa (vt ptk 5.3). Kui keskkonnamõju hindamise koostamise käigus selgub, et mingi mõjuallika mõjuala ulatub väljapoole käsitletavat ala, siis vaadeldakse vastava suurusega mõjuala lähtudes konkreetsest mõju ulatusest. 5.2. Eeldatavad mõjuallikad Süvendamine – antakse süvendustöödega kaasneva heljumi transpordi hinnang, hinnatakse süvendamise mõju keskkonnale, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele, tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust, hinnatakse tegevuse vastavust parima võimaliku tehnika kirjeldusele, vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. Kaadamine - KMH käigus analüüsitakse kaadamise keskkonnamõju, kirjeldatakse ja hinnatakse kaadamisala keskkonnaseisundit, olemasolevate andmete põhjal hinnatakse süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemilisi, füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi, hinnatakse kaadamisega kaasneva heljumi transporti, vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. Hüdrotehnilised tööd – lähtudes koostatud projektist hinnatakse vee erikasutusega seotud tegevuse mõju keskkonnale, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele, tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkust, hinnatakse tegevuse vastavust parima võimaliku tehnika kirjeldusele. Vajadusel pakutakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja minimeerimiseks ning hinnataks nende meetmete tõhusust. 5.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid ja KMH maht Lähtudes mõjutatavast keskkonnast võib kavandatav tegevus põhjustada negatiivset keskkonnamõju järgmistes valdkondades: 1. Mõjud kaitstavatele loodusobjektidele Pärnu lahe linnuala ja -hoiuala kaitse eesmärk on rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Keelatud elupaikade hävitamine ja kahjustamine ning kaitstavate linnuliikide oluline Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 23/3 7 Töö nr E1382 programm häirimine. Eeldatavate mõjuallikate analüüsi tulemusena ei ole niisuguseid mõjusid ette näha. Kihnu loodusala kaitse eesmärk on elupaigatüüpide kaitse. Keelatud on nende elupaikade hävitamine ja kahjustamine ning samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi. Mõju väljaspool sadama-ala asuvatele elupaigatüüpidele ei ole ette näha. 2. Mõjud kaitstavate liikide elupaikadele Mõju kaitstavate taimeliikide kasvukohtadele ja kaitstavate linnuliikide elupaikadele Kihnu sadama lähipiirkonnas saab teoreetiliselt tekkida ainult ehitustetegevuse häirivast mõjust linnustikule. Seda analüüsitakse keskkonnamõju hindamise käigus. 3. Mõju põhjaelustikule Mõju põhjataimestikule ja - loomastikule saab tekkida peamiselt heljumi leviku tagajärjel. Kaadamise korral põhjaelustik kaadamisalal mattumise tõttu hävineb, lisaks on võimalikud mõjutused heljumi leviku tagajärjel. Seda analüüsitakse keskkonnamõju hindamise käigus. 4. Mõju kalastikule Mõju kalastikule saab tekkida peamiselt koelmute kahjustamisest heljumiga. Lühiajaline ja kiiresti mööduv mõju võib olla rändel kalade häirimine heljumi leviku ja hüdrotehnilistest töödest tekkiva müra tõttu. Seda analüüsitakse keskkonnamõju hindamise käigus. 5. Müra ehitustööde tegemise ajal Mõningane müra võib olla tajutav lähimatel elamualadel eriti just tuulevaikse ilmaga. Ehitustegevusest tekkiv müra on ajutine ja lokaalne, eeldatavalt ei ole selle mõju elanike heaolule oluline. 6. Mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale Vee erikasutusloa alusel kavandatavad tööd on suunatud Kihnu saare ja mandri vahelise laevaliikluse kvaliteedi parandamisele ja elutähtsa teenuse tagamisele. Süvendustööd on vältimatud meresõiduohutuse tagamiseks. Seetõttu on eeldatavad mõjud inimeste heaolule positiivsed. Mõju inimeste tervisele ega varale ei ole ette näha. 7. Erinevate keskkonnamõjude omavaheline kumuleerumine KMH programmi koostamise ajal ei ole Liivi lahe ega Kihnu sadama piirkonnas teada tegevusi, millest tulenevad keskkonnamõjud võiksid kavandatava tegevuse mõjudega kumuleeruda. Juhul, kui KMH läbiviimise ajal informatsioon paralleelsetest tegevustest piirkonnas laekub, siis võetakse kumuleeruvad mõjud arvesse ja hinnatakse nende olulisust, kestvust ja ulatust. Keskkonnamõju hinnatakse olemasolevate andmete ja informatsiooni põhjal kasutades avalike registrite andmeid, Kihnu sadamas ja piirkonnas varem tehtud uuringute tulemusi, keskkonnamõju hindamiste alusmaterjale ja järeldusi, ekspertarvamusi ja seireandmeid. Täiendavate alusuuringute läbiviimise vajadust KMH mahus ei ole. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 24/3 7 Töö nr E1382 programm 6. NATURA 2000 EELHINDAMINE Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke otseseid ja kaudseid mõjusid Natura aladele arvesse võtta. KeHJS ning looduskaitseseaduse alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Eelhindamise eesmärk on selgitada välja kas asjakohane hindamine on vajalik. Juhul, kui eelhindamise tulemusena selgub, et asjakohane hindamine on vajalik, siis viiakse ka see KMH aruande mahus läbi. Hindamisel kasutatakse Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ asjakohaseid käsitlusi. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat negatiivset mõju lähtudes üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena (kaitsekorralduskavas sätestatud) ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada. 6.1. Kavandatava tegevuse seos Natura alade kaitsekorraldusega Kavandatav tegevuse ei ole Natura alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse- eesmärkide saavutamisele. 6.2. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Teave kavandatava tegevuse kohta on toodud ptk 2. 6.3. Mõjuala ulatuse määramine Kihnu sadama rekonstrueerimiseks ja süvendamiseks tehtavate ehitustööde peamine mõju on mehhanismide tegevusest põhjustatud müra teke ja levik ning heljumi teke süvendamisel ja kaadamisel. Heljumi tekke ja leviku vältimine süvendustööde tegemisel on mitmesuguste leevendusmeetmetega kergesti korraldatav. Arvestades Kihnu sadama asukohta, kavandatavate tööde mahtu ja varem samas kohas tehtud tegevuste mõju saab analüüsi tulemusena väita, et nende tegevuste mõjuala ei ulatu väljapoole Kihnu sadama ala piire. Oluliselt keerulisem on vältida heljumi teket ja levikut kaadamisel. Seetõttu on kaadamiseks valitud sügav mereala, kus ei ole kalakoelmuid, kaitstavaid merelisi elupaigatüüpe, välistatud on lindude pesitsemine ja vee sügavuse ning sellest tingitud biomassi vähesuse tõttu ei eelista linnustik niisugust ala ka toitumisel. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 25/3 7 Töö nr E1382 programm 6.4. Natura 2000 alade kirjeldus Piirkonna Natura alade kirjeldus on ptk-s 4.1. 6.5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura-aladele Kavandatav tegevus toimub Natura 2000 võrgustikku kuuluval Pärnu lahe linnualal. Pärnu lahe linnuala on loodud 43 erineva ökoloogilise nõudlusega linnuliigi elupaikade kaitsmiseks. Olulised lindude elupaigad pesitsemiseks sobivad rannaniidud ja rannikumärgalad, rannik, madalvesi, laiud ja Kihnu saare lõunatipp [3]. Olemasoleva Kihnu ja Suaro sadama toimimine ega nende arendamiseks ja korrastamiseks tehtud tööd kaitstavaid linnuliike mõjutanud ei ole. Kavandatava tegevuse teoreetilised mõjud linnustikule võivad olla pesitusaegne häirimine või toite- ja puhkeala kasutamisest ajutine loobumine. Süvendamise ja kaadamise mõju Pärnu lahe linnualal on hinnatud Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu KSH- s [1]. Üldise leevendusmeetmena tuleb Pärnu maakonna merealadel vältida kaadamist mai algusest kuni juuli lõpuni [1]. Süvendamise piirangu aega saab alustada lindude pesitsusaja algusest, et vältida pesitusaegset häirimist. Arvestades, et Pärnu lahe linnuala hõlmab 94% Pärnu maakonna merealadest, on avamere alasid toitumiseks ja puhkamiseks eelistavatel linnuliikidel võimalik piikonnas leida teine neile ökoloogiliselt sobiv ala. Konkreetsed leevendusmeetmed kavandatavale tegevusele töötatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus ja esitatakse KMH aruandes. 6.6. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Eelhindamise tulemusena selgus, et kavandatav Kihnu sadama rekonstrueerimine, süvendamine ja süvenduspinnase kaadamine vee erikasutusloa taotluse mahus ei mõjuta oluliselt Natura 2000 võrgustikku kuuluvat Pärnu lahe linnuala. Kavandataval tegevusel puudub mõju Pärnu lahe linnuala kaitse-eesmärkidele ja seetõttu puudub vajadus asjakohase hindamise läbiviimiseks. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 26/3 7 Töö nr E1382 programm 7. KESKKONNAMÕJU HINDAMISEL KASUTATAVA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS KMH protsessis kasutatakse nii subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma arvamus) kui objektiivset hindamist (uuringute, modelleerimiste jms tulemused). Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse mõjuala keskkonnataluvust, mille juures võetakse arvesse üldtunnustatud keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ning keskkonnaalaste õigusaktide nõudeid. Hindamise käigus kirjeldatakse hindamise objekti mõjuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimusi, kavandatud tegevuse iseloomu ja selle võimalikke (ka positiivseid) tagajärgi ümbritsevale keskkonnale, kaasa arvatud võimalik kumulatiivne mõju. Hindamisel on peamisteks kriteeriumiteks vastavus keskkonnakaitse nõuetele. Meetodid, mida kasutatakse KMH läbiviimisel, jagunevad põhimõtteliselt kahte kategooriasse: A. mõju identifitseerimise (kindlaksmääramise) tehnikad (meetodid) – nende abil määratletakse, millised, mil viisil ja kus otsesed, kaudsed ja kumulatiivsed mõjud võivad esile tulla; B. hindamise tehnikad (meetodid) – nende abil määratakse ja prognoositakse mõjude ulatust ja olulisust sõltuvalt mõju kontekstist ja tugevusest (intensiivsusest). KMH protsessis kasutatakse tavaliselt erinevate meetodite kombinatsiooni või kasutatakse erinevaid lähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga on tegemist. Alusandmetena kasutatakse avalikes allikates avaldatud seire- ja muid andmeid, asjakohased kaitsekorralduskavad ning piirkonnas varem koostatud uuringute ja mõju hindamiste tulemused: Kaitstavatele loodusobjektidele avalduva mõju hindamisel kasutatakse Keskkonnaameti tellimusel MTÜ-s Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing koostatud juhendmaterjali „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“. KMH aruande koostamisel lähtutakse KeHJS § 20 nõuetest. KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 27/3 7 Töö nr E1382 programm 8. ANDMED ARENDAJA JA EKSPERTRÜHMA KOHTA KMH juhtekspert on Aide Kaar, KMH litsents KMH0123. Litsents kehtib kuni 03.05.2017 ja selle pikendamise taotlus on Keskkonnaministeeriumile esitatud 01.02.2017. KMH ekspertgrupp ning hinnatavad valdkondkonnad ja teemad:  Aide Kaar –hinnatavad valdkonnad ja teemad: mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja -liikidele, põhjaelustikule, taimestikule, linnustikule, kalastikule ja kalapüügile, inimeste tervisele ja heaolule, alternatiivide hindamine;  Roland Kraavi – keskkonnaekspert KMH litsents KMH0143; hinnatavad valdkonnad ja teemad: müra leviku hindamine, avariiolukorrad, alternatiivide hindamine, GIS- analüüs;  Rain Männikus - TTÜ Küberneetika Instituudi lainetuse dünaamika laboratoorium; hinnatavad valdkonnad: setete ja heljumi leviku hindamine. Vajadusel kaasatakse ekspertgruppi täiendavaid liikmeid. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 28/3 7 Töö nr E1382 programm 9. ASJAOMASTE ASUTUSTE LOETELU KOOS MENETLUSSE KAASAMISE PÕHJENDUSEGA Täiendatakse jooksvalt. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 29/3 7 Töö nr E1382 programm 10. ÜLEVAADE KMH MENETLUSPROTSESSIST AS Saarte Liinid esitas Kihnu sadama rekonstrueerimiseks, süvendamiseks ja süvenduspinnase kaadamiseks merre 27.12.2016 kirjaga nr 1/1-11/308 Keskkonnametile taotluse vee erikasutusloa saamiseks. Oma 26.01.2017 otsusega nr 14-6/17/869-2 algatas Keskkonnaamet Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH. Täiendatakse jooksvalt. Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 30/3 7 Töö nr E1382 programm 11. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE AJAKAVA KMH ajakava on kombinatsioon KeHJS ja HMS nõuetest KMH programmi ja aruande menetlemisele erinevate asutuste ja asjast huvitatud isikute koostööna. Tabel 3 on tegevusloa taotluse KeHJS ja HMS nõuetele vastav ajakava. Kuna menetluste ajamahukus sõltub erinevate osapoolte koostööst, siis on menetlusetappide konkreetset ajaperioodi raske prognoosida ja praktika näitab, et KMH programmi staadiumis tehtud prognoosid ei pea enamasti paika. Üldjuhul huvitab avalikkust KMH programmi ja aruande avaliku väljapaneku aeg. Sellest teavitab Keskkonnaamet otsustajana vähemalt väljaandes Ametlikud Teadaanded, ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes, kavandatava tegevuse asukoha vähemalt ühes üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus), kirjaga neid maavalitsusi ja kohalike omavalitsuste üksusi, kelle territooriumi piiresse võib ulatuda kavandatavast tegevusest lähtuv keskkonnamõju, asjaomaseid asutusi, Keskkonnainspektsiooni, kavandatava tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatava kaitstava loodusobjekti valitsejat, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi (KeHJS §16 lg 2 ja 3).Tabel 3 täiendatakse jooksvalt konkreetsete kuupäevadega siis kui menetlusprotsessi edenedes on võimalik eeldada KMH programmi ja -aruande avalikustamise perioode. Tabel 3: Tegevusloa taotluse KMH ajakava vastavalt KeHJS ja HMS sätetele Jrk Menetlusetapp Tegevus Ajakulu Nr Otsustaja kontrollib programmi 1. 14 päeva jooksul vastavust nõuetele Otsustaja küsib pädevatelt 2. asutustelt KMH programmi kohta 30 päeva jooksul seisukohta Otsustaja annab kirjaliku 3. 14 päeva jooksul seisukoha KMH programmi kohta Ekspert koostöös arendajaga täiendab või parandab KMH KMH programmi programmi avalikustamise töö tegemiseks 4. koostamine tulemuste põhjal ja selgitab vajaliku aja jooksul seisukohtade arvestamise või mittearvestamise põhjusi Otsustaja kontrollib täiendatud 5. 30 päeva jooksul KMH programmi Otsustaja teavitab KMH 6. 14 päeva jooksul programmi avalikustamisest Otsustaja korraldab KMH 7. Vähemalt 14 päeva programmi avaliku väljapaneku Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 31/3 7 Töö nr E1382 programm Arendaja korraldab KMH 8. 1 tööpäev programmi avaliku arutelu Ekspert täiendab KMH programmi ning selgitab ettepanekute ja töö tegemiseks 9. vastuväidete arvestamist või vajaliku aja jooksul põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. Otsustaja kontrollib KMH 10. 30 päeva jooksul programmi vastavust nõuetele Ekspert koostab valminud KMH töö tegemiseks 11. programmi põhjal KMH aruande vajaliku aja jooksul kavandi ja esitab selle otsustajale Otsustaja kontrollib aruande 12. 14 päeva kavandi vastavust nõuetele Otsustaja küsib pädevatelt 13. asutustelt KMH aruande kohta 30 päeva jooksul seisukohta Otsustaja annab kirjaliku 14. 14 päeva jooksul seisukoha KMH aruande kohta Ekspert täiendab või parandab KMH aruannet ja selgitab töö tegemiseks 15. seisukohtade arvestamise või vajaliku aja jooksul mittearvestamise põhjusi Otsustaja kontrollib täiendatud 16. KMH aruande 30 päeva jooksul KMH aruannet koostamine Otsustaja teavitab KMH aruande 17. 14 päeva jooksul avalikustamisest Otsustaja korraldab KMH 18. Vähemalt 21 päeva aruande avaliku väljapaneku Arendaja korraldab KMH aruande 19. 1 tööpäev avalik arutelu Ekspert koostöös arendajaga täiendab KMH aruannet avalikustamise tulemuste põhjal töö tegemiseks 20. ning selgitab ettepanekute ja vajaliku aja jooksul vastuväidete arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist ning vastab esitatud küsimustele. Otsustaja kontrollib KMH aruande 21. 30 päeva jooksul vastavust nõuetele Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 32/3 7 Töö nr E1382 programm 12. KASUTATUD MATERJALID TSITAADID: [1] Hendrikson&Ko OÜ, Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu materjal, 2015. [2] „Kihnu valla arengukava 2017-2025 eelnõu,“ 2017. [3] Keskkonnaamet, „Kihnu loodusala, Kihnu laidude looduskaitseala ja Linaküla meri- pundsambla püsielupaiga kaitsekorralduskava 2017-2026,“ 2016. [4] Keskkonnaamet, Hallhülge (Halichoerus grypus) kaitse tegevuskava 2015 – 2019. Eelnõu. [5] Keskkonnaamet, Väinamere hoiuala mereosa, Kadakalaiu viigerhülge, Pujuderahu hallhülge ja Selgrahu hallhülge püsielupaikade (osa Väinamere linnu- ja loodusalast) kaitsekorralduskava 2013-2022.  Munalaid-Manilaid ja Kihnu sadamate hüdrotehniliste rajatiste rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH (OÜ E-Konsult töö nr E1202), heaks kiidetud 17.08.2010 Keskkonnaministeerium otsusega nr 11-2/4367-4;  Kihnu sadama kaitsemuuli mõju matemaatiline modelleerimine (OÜ E-Konsult töö nr E1360). Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 33/3 7 Töö nr E1382 programm LISAD 1. Keskkonnaameti 26.01.2017 otsus nr 14-6/17/869-2 KMH algatamise kohta; Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 34/3 7 Töö nr E1382 programm Lisa 1 Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 35/3 7 Töö nr E1382 programm Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 OÜ EstKONSULT Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH lk 36/3 7 Töö nr E1382 programm Dok: E1382 KMH programm.docx; Kuupäev: 20. veebruar 2017 Austatud menetlusosaline 01.03.2017 nr 14-6/17/869-4 Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine AS Saarte Liinid esitas 20.02.2017 kirjaga nr 51/1-11/66 Keskkonnaametile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendiregistris 20.02.2017 nr 14-6/17/869-3) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: OÜ EstKONSULT, töö nr E1382). KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sulev Vare juhataja Lääne regioon Lisa: Kihnu sadama rekonstrueerimise vee erikasutusloa taotluse KMH programmi eelnõu koos lisaga 1 Sama: Maa-Amet, Veeteede Amet, Kihnu Vallavalitsus, Terviseamet, Keskkonnainspektsioon, Pärnu Maavalitsus Toomas Kalda 447 7383, [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658