Väljaminev kiriAvalik
Käsmu sadama detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek ja arutelu
Veeteede Amet · 30. märts 2017
- Viit
- 6-3-1/618
- Registreeritud
- 30. märts 2017
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Vihula Vallavalitsus
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 6-3 Eesti vete navigatsioonimärgistuse kavandamine ja hooldamine
- Sari
- 6-3-1 Projektid, detailplaneeringud ja muud dokumendid ehitustegevuse kohta veeteedel ja navigatsioonimärkide vahetus läheduses
- Toimik
- 6-3-1/2017
- Vastutaja
- Liina Härm (Veeteede Amet, Kasutajad, Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus, Laevateede osakond)
Sisu (failidest)
Annes Naan Teie 21.02.2017 nr 7-1/9-105
Vihula Vallavalitsus
[email protected] Meie 30.03.2017 nr 6-3-1/618
Käsmu sadama detailplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek ja
arutelu
Oleme läbi vaadanud avalikule väljapanekule esitatud Käsmu sadama detailplaneeringu ja selle
keskkonnamõju strateegilist hindamist puudutavad dokumendid ja leiame, et meie viimases
kooskõlastuses (04.08.2016 nr 6-3-1/2660) toodud infoga on dokumentides arvestatud ning need
on meresõiduohutuse seisukohalt sobivad sellisel kujul kehtestamiseks.
Esitame mõned tähelepanekud, mida planeeringu ja KSH koostajatel on soovi korral võimalik
arvesse võtta dokumentide lõplikul viimistlemisel:
1. Keskkonnakaitseliste piirangute punktis (DP lk 11) viidatakse keskkonnaseadustiku üldosa
seadusele (al § 38) ja sellega seatavatele nõuetele kallasrajale, kuid sadama kontekstis on
veeseaduse § 10 käsitlus kallasrajast ilmselt sisukam;
2. Mõju rannaprotsessidele ja hoovuste liikumisele (KSH-s lk 44 ja edasi, lühike kokkuvõte ka
DP seletuskirjas lk 31) on kirjeldatud hinnanguliselt. Soovitame välja tuua, millele tuginedes
on hinnang antud, kuna järeldused erinevad praktilisest kogemusest mujal Eesti rannikul ja
ka valdkonna teoreetilistest aluspõhimõtetest (nt tuleb reeglina arvestada, et piki rannikut
liikuvate setete korral tekib kuhjumine ühel pool rajatavat takistust ja olemasoleva ranna
ärakanne teisel pool jms). Mille poolest on tingimused Käsmus sedavõrd erinevad või kuidas
põhjendatakse nimetatud teemade kõrvalejätmist võimaliku olulise keskkonnamõjuna?
3. Dokumentides väidetakse, et süvendamine pole vajalik (v.a mõnede kivide nihutamine ja
sellega koos väikeses mahus setete ümberpaigutamine), mistõttu puudub ka kaadamine.
Asendiplaanilt nähtuvad praegused sügavused näitavad siiski süvendusvajadust. Sõltumata
sellest, kas neid töid nimetatakse basseini setetest puhastamiseks vms, ei ole korrektne öelda,
et süvendamist ei toimu, kui jooniselt on näha, et praegune veesügavus on väiksem
projekteeritud sügavusest. Soovitame täpsustada sõnastust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taivo Kivimäe
hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse
teenistuse juhataja - peadirektori asetäitja
Liina Härm
6205682, [email protected]
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.vta.ee
Registrikood 70002414