Ülevaade

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 16.12.2025) Lühikokkuvõte ja prognoos Respiratoorsete viiruste levik jätkab kiiret kasvutrendi, mis on peamiselt seotud gripiviiruse epideemilise levikuga. Ülemiste hingamisteede nakkuste tõttu pöördus arsti poole 3719 inimest, eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumine 10%. Tõusutrendi näitab ka RS-viirusega seotud haigestumine Grippi haigestunute arv on kahekordistunud ning nädalane juurdekasv ulatus 97,5%-ni. Praegu on gripiviirused selgelt domineerivad respiratoorsed patogeenid. Positiivsetest proovidest moodustasid gripiviirused 59,3%, millele järgnes rinoviirus osakaaluga 22,2%. Teiste viiruste osakaal jääb alla 10% positiivsetest proovidest. Viimasel nädalal kasvas haigestumus kõikides vanusrühmades. Laboratoorselt kinnitati 615 gripiviiruse juhtu, neist 176 olid A-gripiviirused, üks B- gripiviirus ning 438 gripiviirust jäid tüpiseerimata. Sekveneeritud proovide alusel jaotusid A-gripiviiruse variandid järgmiselt: 59% moodustasid A(H1N1)pdm09 viirused ja 39% A(H3N2) viirused, kusjuures lõviosa A(H3N2) juhtudest (32%) kuulus uude A(H3N2) K-varianti. Esialgsed vaktsiini efektiivsuse uuringute andmed (Iirimaa, Ühendkuningriik ja Norra) näitavad, et vaktsiini efektiivsus (VE) gripiviiruse A(H1N1)pdm09 vastu on madal (kuni 33%), samas kui A(H3N2) tüvede vastu on VE 52–59%, vaatamata domineeriva A(H3N2) K variandi ringlusele. Ettevaatust: A(H3N2) Praegused uuringud peegeldavad eelkõige nooremat populatsiooni.VE võib aja jooksul pärast vaktsineerimist väheneda, kuigi on keeruline eristada kaitse vähenemist viroloogilistest muutustest hooaja jooksul. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest (29.09.2025) hospitaliseeritud 157 patsienti. Hospitaliseeritute arv kasvas 55,4%. Lapsed moodustavad 51% kõikidest hospitaliseeritutest, neist 67% on kuni 7-aastased lapsed. Eakad patsiendid moodustasid 41% hospitaliseeritutest. Viimaste nädalate hospitaliseerimiste juurdekasv oli peamiselt laste arvelt. Suri neli inimest vanuses 75 aastat ja vanemad. 50. nädalal registreeriti 458 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsel tasemel väikeste kõikumistega. Üle 60-aastased moodustasid 25,8% haigete üldarvust. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest on COVID- 19 (nii kaasuva kui ka põhihaiguse tõttu) tõttu hospitaliseeritud 338 inimest, neist 80% olid patsiendid vanuses 60-aastat ja vanemad. Suri 37 patsienti vanuses 75 aastat ja vanemad. Vaktsineeritud oli 7 hospitaliseeritut kõik vanuses 60 aastat ja vanemad. COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeriti 22 patsienti, neist vaid kaks olid vanuses kuni 60 aastat, ülejäänud 20 oli vanuses 70 ja vanemad. Koostaja: Gripikeskus Tõusutrendi näitab ka RS-viirusega seotud haigestumine. RS-viirusega seotud juhtumite arv on tõusutrendis, võrreldes eelneva nädalaga kasvas haigestunute arv 58%. Haigestumus püsib siiski veel madalal tasemel. Bakteriaalsed tekitajad (Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja Chlamydophila pneumoniae) moodustavad kogu perioodi vältel püsiva ja olulise osa. Lähiaja prognoos • Prognooside kohaselt jätkub haigestumuse intensiivne kasv järgneval nädalal. Haigestumuse kiire kasv võib peatuda ning haigestumus stabiliseeruda kõrgel tasemel seoses saabuvate pühade ja laste koolivaheaja algusega. • Haiglaravi vajadus suureneb, kõige enam mõjutades eakaid patsiente. • Tervishoiusüsteemi koormus kasvab, eriti olukorras, kus gripp ja SARS-CoV-2 ja RS- viirus võivad levida samaaegselt. • Krooniliste haigustega patsientidel võib akuutne SARS-CoV-2 infektsioon suurendada hospitaliseerimise vajadust. Detailne ülevaade Ülemiste hingamisteede nakkushaigused ja sentinel-seire andmed Seisuga 09.12.2025 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 3719 inimest, neist 38,7% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute arv on tõusutrendis, eelmise nädalaga võrreldes kasvas haigestumine 10%. Keskmine haigestumus oli 238,0 juhtu/ 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem oli haigestumus Tartumaal (341,7/100 000 elaniku kohta), Viljandimaal (311,8/ 100 000 elaniku kohta ja Läänemaal (271,5/ 100 000 elaniku kohta) Nakatunute arvu osas teiste maakondade lõikes suuri erinevusi ei olnud. Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase valikulise seire (sentinel-seire) andmetel oli respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt mitmekesine. Gripilaadsete viirusnakkuste osas oli positiivseid 34,5% analüüsitud proovidest. Positiivsetest proovidest moodustasid gripiviirused 59,3%, millele järgnes rinoviirus osakaaluga 22,2%. Praegu on gripiviirused selgelt domineerivad respiratoorsed patogeenid. Teiste viiruste (välja arvatud rinoviiruse) osakaal jääb alla 10% positiivsetest proovidest. Respiratoorsete viiruste levik jätkab kiiret kasvutrendi, mis on peamiselt seotud gripiviiruse epideemilise levikuga. Tõusutrendi näitab ka RS-viirusega seotud haigestumine (joonis 1). Respiratoorsete infektsioonide tekitajate (nii bakteriaalsete kui ka viiruslike) leviku kasvu peamisteks mõjuteguriteks on gripiviiruste sagenenud levik ning Mycoplasma pneumoniae esinemissageduse suurenemine. Koostaja: Gripikeskus Bakteriaalsed tekitajad (Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja Chlamydophila pneumoniae ja Mycoplasma pneumoniae) moodustavad kogu perioodi vältel püsiva ja olulise osa (joonis 2) Joonis 1 Respiratoorsete viiruste osakaal (2025-W27-W50) Joonis 2 Respiratoorsete infektsioonide tekitajate osakaal (2025-W27-W50) Koostaja: Gripikeskus Gripp 50. nädalal registreeriti 1596 gripijuhtu, neist 56% olid kuni 14-aastased lapsed. Haigestunute arv on kahekordistunud ning nädalane juurdekasv ulatus 97,5%-ni. Gripiviiruste levik on laialdane: gripiga seotud haigusjuhte registreeriti kõigis maakondades. Viimasel nädalal kasvas haigestumus kõikides vanusrühmades. Suurim tõus toimus kooliealiste ja täiskasvanute seas, kus haigusjuhtude arv suurenes üle 45% (joonis 3). Eesti keskmine haigestumus oli 116 juhtu/100 000 elaniku kohta. Keskmisest kõrgem haigestumus registreeriti Tartumaal (273,6 juhtu/100 000 elaniku kohta) ja Harjumaal ( 127,5/ 100 000 elaniku kohta). Teistes maakondades suuri erinevusi ei olnud ning haigestumus püsis ligikaudu Eesti keskmisel tasemel. Haigestumuse intensiivsust hinnatakse kõrgeks. Joonis 3 Grippi haigestunute arv vanusrühmades Laboratoorselt kinnitati 615 gripiviiruse juhtu, neist 176 olid A-gripiviirused, üks B-gripiviirus ning 438 gripiviirust jäid tüpiseerimata. Täpsemalt määratleti 31 A-gripiviirust, millest 15 kuulusid A(H1N1)pdm09 ja 16 A(H3N2) alatüüpi. Sekveneeritud proovide alusel jaotusid A-gripiviiruse variandid järgmiselt: 59% moodustasid A(H1N1)pdm09 viirused ja 39% A(H3N2) viirused, kusjuures lõviosa A(H3N2) juhtudest (32%) kuulus uude A(H3N2) K-varianti. (joonis 4). Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja A(H3N2) ja üks B-gripiviirus. Viimastel nädalatel on täheldatud A(H3N2) K-variandi kiiret kasvu. Koostaja: Gripikeskus  Joonis 4 A-gripiviiruse variantide jagunemine sekveneeritud proovide alusel A/H3 H3N2 J.2.4; 1; A/H1pdm09 H1N1 A/H3 H3N2 J.2.2; 2; 3% D.3.1; 6; 18% 6% A/H3 H3N2 K; 11; 32% A/H1pdm09 H1N1 D.3.1.1; 14; 41% A/H1pdm09 H1N1 D.3.1 A/H1pdm09 H1N1 D.3.1.1 A/H3 H3N2 K A/H3 H3N2 J.2.2 A/H3 H3N2 J.2.4 Hospitaliseerimine Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest (29.09.2025) hospitaliseeritud 157 patsienti. Hospitaliseeritute arv kasvas 55,4%. Lapsed moodustavad 51% kõikidest hospitaliseeritutest, neist 67% on kuni 7-aastased lapsed (joonis 5). Eakad patsiendid moodustasid 41% hospitaliseeritutest. Viimaste nädalate hospitaliseerimiste juurdekasv oli peamiselt laste arvelt. Hospitaliseeritute minimaalne vanus on üks aasta ja maksimaalne vanus 94 aastat. Intensiivravi vajas 10 inimest, neist 8 vanuses 60- aastased ja vanemad. Suri neli inimest vanuses 75 aastat ja vanemad. Vaktsineeritud oli 7 inimest, neist viis inimest vanuses 60 aastat ja vanemad ning kaks last. Joonis 5 Gripp. Hospitaliseerimised vanuse järgi Koostaja: Gripikeskus Gripi vastu vaktsineerimine Vaktsineerimishooaja algusest on Eestis gripi vastu vaktsineeritud kokku 185 971 inimest ning vaktsineerimisega hõlmatus on 13,7%. Vanusrühmas 60-aastat ja vanem on vaktsineeritud 5 541 inimest ning kuni 7-aastaseid lapsi 12 724. Seisuga 16.12.2025 on immuniseerimiskava järgse vaktsineerimisega hõlmatus üle 60-aastaste seas 25,6% ning kuni 7-aastaste laste seas 12%. Esialgsed vaktsiini efektiivsuse uuringute andmed (Iirimaa, Ühendkuningriik ja Norra) näitavad, et vaktsiini efektiivsus (VE) gripiviiruse A(H1N1)pdm09 vastu on madal (kuni 33%), samas kui A(H3N2) tüvede vastu on VE 52–59%, vaatamata domineeriva A(H3N2) K variandi ringlusele. Ettevaatust: A(H3N2) Praegused uuringud peegeldavad eelkõige nooremat populatsiooni.VE võib aja jooksul pärast vaktsineerimist väheneda, kuigi on keeruline eristada kaitse vähenemist viroloogilistest muutustest hooaja jooksul. COVID-19 50. nädalal registreeriti 458 COVID-19 haigusjuhtu. Haigestumus püsib stabiilsel tasemel väikeste kõikumistega. Viirus levib laialdaselt kõikides maakondades, kuid haigestumuse intensiivsus jääb veel madalal tasemel. Eesti keskmine haigestumus oli 30,9 juhtu 100 000 elaniku kohta. Eesti keskmisest kõrgem oli haigestumus Lääne-Virumaal (64,3 juhtu/100 000 elaniku kohta), Valgamaal (48,6 /100 000 elaniku kohta), Tartumaal (48,6 /100 000 elaniku kohta) ja Jõgevamaal (48,4 juhtu /100 000 elaniku kohta). Teistes maakondades suuri erinevusi ei olnud ning haigestumus püsis ligikaudu Eesti keskmisel tasemel. Haigestumuse kasvu täheldati vanusrühmades 5-9 (200%), 40-44 (88%) ja 50-54 (64%). Üle 60-aastased moodustasid 25,8% haigete üldarvust. Hospitaliseerimine Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest on COVID- 19 (nii kaasuva kui ka põhihaiguse tõttu) tõttu hospitaliseeritud 338 inimest, neist 80% olid patsiendid vanuses 60-aastat ja vanemad. Suri 37 patsienti vanuses 75 aastat ja vanemad. Vaktsineeritud oli 7 hospitaliseeritut kõik vanuses 60 aastat ja vanemad. COVID-19 põhihaiguse tõttu hospitaliseeriti 22 patsienti, neist vaid kaks olid vanuses kuni 60 aastat, ülejäänud 20 oli vanuses 70 ja vanemad. Intensiivravi vajas üks patsient vanuses 60 aastat ja vanem. Vaktsineeritud oli üks inimene vanuses 60 aastat ja vanemad. Suri kolm inimest vanuses üle 80a. Ülejäänud 316 patsienti olid hospitaliseeritud muudel põhjustel, kuid neil tuvastati samuti SARS-CoV-2 viirus ning COVID-19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks. Koostaja: Gripikeskus Kuna enamik COVID-19 haigusjuhte on kerged ning mõju haiglakoormusele jääb mõõdukaks. Koormus võib lähiajal suureneda, kui SARS-CoV-2 esineb sagedamini kaasuva haigusena krooniliste patsientide hulgas. RSV Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest (29.09.2025) registreeritud 121 RS-viirusega seotud haigusjuhtu, neist 60 (55%) olid 0–7- aastased lapsed. (Joonis 6) Eelmisel nädalal registreeriti 44 haigusjuhtu. RS-viirusega seotud juhtumite arv on tõusutrendis, võrreldes eelmise nädalaga kasvas haigestunute arv 58%. Haigestumus püsib veel madalal tasemel. Kokku on hooaja algusest hospitaliseeritud 50 inimest, neist 42 last vanuses 0–4 aastat ning neli patsienti vanuses 65 aastat ja vanem. Joonis 6. RS-viirusega haigestumised vanuse järgi Mycoplasma pneumoniae Mycoplasma pneumoniae haigestumise kasv jätkub ka sel aastal. Alates hooaja algusest (29.09.2025) on registreeritud 628 Mycoplasma pneumoniae’ga seotud haigusjuhtu. Eelmisel nädalal tuvastati laboratoorselt Mycoplasma pneumoniae 174 inimesel. Kõige rohkem haigestuvad koolilapsed, kes moodustavad ~35% kõigist tuvastatud juhtudest. Täiskasvanutest registreeriti kõige enam haigestunuid vanuserühmas 30–39 aastat (15,6%)(Joonis 7). Enamik haigusjuhtudest on seotud Mycoplasma pneumoniae põhjustatud ägeda bronhiidiga (RHK-10 diagnoos J20). Kokku hospitaliseeriti 44 inimest, enamik hospitaliseeritutest oli J15.7 koodiga kopsupõletiku diagnoosiga. Neist enamiku moodustavad 19 last vanuses 0–14 aastat. Koostaja: Gripikeskus Registreeriti üks Mycoplasma pneumoniae’ga seotud surmajuht vanuses 71 aastat. Patsiendil esines kaasuvalt mitu rasket kroonilist haigust. Joonis 7 Mycoplasma pneumoniae seotud haigestumised vanuse järgi Koostaja: Gripikeskus