Vastuskiri

Teie 24.11.2025 nr 7-1/13-1 Raasiku Vallavalitsus [email protected] Meie 23.12.2025 nr 9.3-1/25/9471-2 Raasiku, Vahtra 14 detailplaneeringu eskiis Edastasite Terviseametile (edaspidi amet) arvamuse avaldamiseks Raasiku alevikus, Vahtra 14 katastriüksuse ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering) eskiisi. Planeeritav ala asub Raasiku vallas Raasiku alevikus Vahtra tn 14 katastriüksusel, kinnistu külgneb Aruvalla–Jägala maanteega, Vahtra tänavaga ja kinnistutega Raudteejaama tn 1 ning Raasiku raudteejaam. Kinnistust põhja poole jäävad elamumaa kinnistud, idapoolses küljes on riigimaantee. Edela poole jääb puhkeala maa. Lõuna poole jääv raudteega piirnev maa-ala on ka hoonestamata. Olemasolev hoonestus paikneb kinnistu läänepoolses osas. Kinnistul asuvad kahekordne üksikelamu, ühekordne majandushoone, kelder, kasvuhoone. Olemasolev elamumaa jagatakse seitsmeks elamumaa krundiks ja üheks transpordimaa krundiks. Hoonestusalade asukoha määramisel on aluseks olnud sissesõidu tee asukoht. Raasiku üldplaneeringu kohaselt on tegemist elamu maa-alaga. Detailplaneering on üldplaneeringuga kooskõlas. Detailplaneeringu eskiisi seletuskirjas on muuhulgas välja toodud järgnev:  Tänava kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning tänavalt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks on tee ääres kaitsevöönd. Riigitee kaitsevöönd on 30 meetrit sõiduraja välimisest servast. Teede kaitsevööndisse hoonestust ei ole kavandatud. Detailplaneeringu joonistel on näidatud tee kaitsevööndi piir.  Teelt lähtuv liiklusest tulenev vibratsioon, saaste ja müra avaldab mõningast mõju planeeritavale kinnistule.  Müra intensiivsus oleneb eelkõige liiklussagedusest ning raskeveokite osakaalust liiklusvahendite koosseisust. Samuti mõjutab maastiku iseloom. Mõju hoonetele sõltub müraallika kaugusest ning hoonete asendist maantee suhtes.  Kuna planeeringuala piirneb riigiteega Aruvalla–Jägala nr 11310, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Planeeringus on võetud tarvitusele meetmed müra normtasemete tagamiseks. Kinnistute põhja- ja idakülge on planeeritud täiendav kõrghaljastus. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase ei tohi KeM määruse nr 71 § 6 lg 3 järgi ületada müratundlike hoonetega aladel päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A).  Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kell 07.00-19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra normtaset. Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574   Aluseks on võetud keskkonnaministri määrus nr 71 16.12.2016 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Liiklusmüra piirväärtus II kategooria alal (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused ning elamu maa-alad, rohealad) on päeval 60 dB(A), öösel 55 dB(A). Liiklusmüra piirväärtus II kategooria ala müratundliku hoone teepoolsel küljel on päeval 65 dB(A), öösel 60 dB(A). Liiklusmüra sihtväärtus II kategooria alal (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutused ning elamu maa-alad, rohealad) on päeval alla 55 dB(A), öösel 50 dB(A). Ehitustegevusega kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei tohi ümbruskonnas ületada KeM määrusega nr 71 Lisa 1 ja sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud ehitusmüra ja vibratsiooni piirväärtusi. Soovitav on vajadusel vastavaid leevendusmeetmeid rakendada.  Hoonestuse rajamisel tagada, et siseruumide müratasemed ei ületaks sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” normtasemeid, rakendades vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“). Hoonete välispiirete konstruktsioonid tuleb projekteerida vähemalt selliselt, et mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirde ühisisolatsioon oleks R`w+Ctr 35-45db. Sellisel juhul on arvestatud ka võimaliku liiklussageduse tõusuga. Tähelepanu tuleb pöörata akend heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Akende pind peab olema ≤50% välisseina pinnast.  Tee omanik ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab kinnistu omanik.  Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada teiste elamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1 normtasemeid.  Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ on kehtestatud hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetasemeks 300 Bq/m³.  Vastavalt EVS:840 Radooniohutu elamu projekteerimine mõõdetakse radooniohtlikkust enne hoone projekteerimist, et projekteerimisel sellega arvestada.  Siseruumides tuleb tagada radooni ohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017. Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule. Ruumide siseõhu gammakiirguse doosikiirgus peab olema alla 0,5 mikrosiiverti tunnis (µSv/h). Eesti Geoloogiakeskuse pinnaseradooniriski kaart annab Raasiku keskmiseks tasemeks 50 Bq/m3. Järeldus – radoonisisisaldus on normaalne. Edasise projekteerimise käigus tuleb käsitleda radooni tõkestamise meetodeid. Ehitusprojektides tuleb käsitleda tarvitusele võetavaid radooniohjemeetmeid.  Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2001) järgi asub planeeringuala keskmiselt kaitstud põhjaveega piirkonnas. Hoonete projekteerimisel tuleks jälgida, et ei mõjutataks negatiivselt põhjavee omadusi ja sellest tulenevalt elanikeni jõudva joogivee kvaliteeti.  Välisvalgustuse paigutamisel tuleks vältida läheduses paiknevate ja planeeritavate eluhoonete ülemäärast valgustamist. Vajadusel tuleks kavandada leevendavaid meetmeid.  Kinnistul paikneb üksikelamut varustav madalpinge õhuliin koos posti ja tõmmitsaga. Amet on tutvunud esitatud materjalidega ning juhib tähelepanu järgnevale:  Planeeringuala piirneb Aruvalla–Jägala nr 11310 riigiteega ning raudteega. Detailplaneeringu põhijoonisel toodu kohaselt on elamud paigutatud teekaitsevööndi 2(3)  piirile. Selleks, et oleks võimalik hinnata, kas planeeritavale alale levivad sõidukite ja rongide põhjustatud liiklusmüra tasemed (sh maksimaalsed müratasemed) vastavad keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud normtasemetele, tuleks teostada mürahinnang, mille koostamisel saab lähtuda keskkonnaministri 03.10.2016 määruse nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“ § 3 lg 3 põhimõtetest.  Seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, mis on tänaseks aegunud. Edaspidi tuleks lähtuda sotsiaalministri 01.10.2025 määrusest nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“.  Seletuskirjas viidatakse sotsiaalministri 04.03.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu-ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Amet juhib tähelepanu sellele, et viidatud määrus on tänaseks päevaks kehtetu. Edasisel planeerimisel arvestada sotsiaalministri 12.11.2025 määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“.  Amet juhib tähelepanu, et radoonisisaldus pinnases ei ole ühtlaselt jaotunud ning ka tavapärase radoonitasemega piirkonnas võib esineda kõrgema radoonisisaldusega alasid. Asjakohaste leevendusmeetmete määramiseks tuleks detailplaneeringu alal enne ehitustöödega alustamist hinnata radoonitasemeid. Seletuskirjas viidatakse aegunud radooni puudutavale standardile. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.  Planeeritud mängualad on põhijoonisel märgitud teekaitsevööndisse (pos 4 ja pos 7). Ehitusseadustiku § 71 lg 1 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis muuhulgas vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Võimalike kahjulike mõjude esinemise tõttu ei soovita amet mängualasid teekaitsevööndisse paigutada.  Võimalusel soovitab amet õhuliini viia maa alla, ennetamaks võimalikke terviseriske. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Põld vaneminspektor (keskkonnatervis) Põhja regionaalosakond Karmen Põld 54840193 [email protected] 3(3)