Saatja:
[email protected]
Saaja: "Terviseamet" <
[email protected]>
Teema: Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamine ja arvamuse andmine
Kuupäev: 2025-12-23 06:15
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tere!
Saadame teile Jõhvi Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu
dokumendi Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala detailplaneeringu
kooskõlastamine ja arvamuse andmine, mis on registreeritud 23.12.2025
numbriga 7-1.3/961-21.
Heade soovidega
Tiit Toos
planeerimisspetsialist
[email protected]
Jõhvi Vallavalitsus
Kooli 2, 41595 Jõhvi
e-post:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
Jõhvi linn
N 4
2 41
NARVA MNT 133 KINNISTU JA
.3
43.42 9 .
4
53
3
4
4
43.51 3
.6 2
3
4
Narva.0 mnt 139c 42.99 N
.6
3
4
0
43.56 1. k 0 43.20
.5
4
7 raa 25101:001:0352
9
43.51 4 v 43.13
43.49
43.52
43.78
72
43
.
2
.
08
5
9
41
41
.
.
64
43.23
42.93
LÄHIALA DETAILPLANEERING
43
. 69
43.88 43 4 42.96 W O
43
3 4 43.01
43
15 2.
.5
43.90 44 . 4
. 76 2
36 33
PÕHIJOONIS 1:500
.5
44.
8
.
.5
5
0
8
43.56 43.84 4
5
4 41
.2 .
0 55
43.70 42.94
5
43 41
ki
.
.8
44.23 . 48 43.12
1
l
1
41
l
43.85
43.69 44.48 42 M S
43.99 44
.29 4
64 un
.
ak
42
42.94
öt
a
v LEPPEMÄRGID
3 i
vi
.1 .34 tö
te
43.6
43.6
43.
43.95 6 42.81
43.10 41 it
4
.
60 m 43.09
3
43
74
.9
.1 41
44.41 2 42 42.79 planeeringuala piir
5
7
43 .
66
7
.83 .41 42.93
4
42.95
4
43.64 4 42
43. 1
.3
95 44. 41
42 . 77 .
57 43.02 42.92 ol.ol. krundipiir
0
.97
43 41
43.62 . . 42 42.81 43.00
60
78
ol.ol. katastriüksuse nimetus
44
.55 Narva mnt 133
44.35 41
42 42.84
.2
. .
51
43.81
73
43.78
43.71
44.09 4 25101:001:0719
0
kill 4 1.
2
42.84
42.88 ol.ol. katastriüksuse tunnus
43.61 1 Tallinn-Narva tee T7 44.22
4
3
.0
6 44 kr
42
.
3 1.
58 aa 40
kill 20
44. .6
25101:001:0290 2 42
v 41 42.71
44.39 leidmata .78 .
51
4 42.62 42.80
ol.ol. hoonestus
41
ki
4 43 .
.1 43.87 .
00 52 42
l
7
l
43.67 42 .28 mänguväljak
43 .39 4
. 1
nt
68
Narva mnt 139.
51 42.73
44.06 42 ol.ol. asfaltkattega teed ja alad
orie
44. v
28 .20 a .66 25301:010:0035
41
44 öt
43.86
.
43.83
tö 55
43.82
te 43 42.64
44.47 t 42 41
44.30
i .66 . .98
44.16 m 43.70 22 43.02
kill 44.36 42 41
.
57
.63
43.75 43 41 42
.
42.41 ol.ol. killustikkattega teed ja alad
.28 .53 09
42 41
43.73 4m .23 .
56
kill 43.95
3 43.68 42.
.4
4 44.28 44.01 42
51
ol.ol. jalgtee
44
4
maantee L13 43
.66 43 .91 41
.56 41
.
. 59
.3
8 12 42
01:001:0441 .2 43
.
42.77 .1
9
4
44.24 4 21
4m
44.02
4
44.07
43
ol.ol. kraav
44.10
.44 42.94
kill 44.36 42
.28
.96 43
43.81 42.86
.13 .16
44
4 42 42.93
4
Narva mnt 127 43
.23 .77 4m
42
. tänava kaitsevöönd (10 m)
ki
44.24 44.48 43.30 66
73
43
l
42
22
25101:001:0355
l
44.30 . .
08 43.85 78 42 35 42.61
43.
.
43.
.74
44
5
süvend
.3
44.28 süvend
44.
35 44.07 43.93 Pühajõe kalda ehituskeeluvöönd
4
4 4.
4
44 .
pinnase all
44.35
44.24 Narva mnt 133 43.40
37
43.10
35
44. e
t ö
t ötav 25101:001:0719 Pühajõe kalda piiranguvöönd
60 mit
44. 44.70 44.36 Narva mnt 135
43 88
58 44.34 42.98
1
44
.64 25301:010:0041
.
.3
A
44. 44.56
42
44 58
.
12
71
44.47 43.95
43 43.02 plan. hoonestusala
44.55 .
P-
44. 59
72 A 44. 43
POS 1
Be l
76 .77
Rek
t
44.05
4m
44.
80 44.
Kr3 81 43.38
44.60 43 3
.22 ER
44.
96 44.79 43
.
2H plan. haljasala
44.77 44. 51 9m/
Narva maantee
44. L10 44. A 78 43.90
süvend
100% 2k/1k
5m
H
93 7
44.83 pink9 4 8
Bus 4. 1
44. 80
kill 44. 44. s
25101:001:0996 90
44.86
81 44.88
i peat
us
44.
73 43.78
2512m² 600m²
43 14
43
44.7744.
.47
45. 44. 76 44.57 43 .1
plan. asfaltkattega alad
.
02 89 44.36 3
44. 43 .21 43
43
A 85 44. 44.73 .54
44. 44. 79 44 .
50
86 74 A .58 Kr4
44. 44.
82
94 44. 44. 43.43
98 44. 71 44 44
44. 83 .68 44.67 .66
93
44.68 44
44. 44. . varem projekteeritud tee*
2
41
5
84k 95 43.62
43 9
i
ll 43.84 43
.6
.6
.3
44. 44.61 .
38
78
44.56
44.55
44.
44
5
43
8 44
44. 9 44. .48 4
.5
85 92 A 44 44 3
44. .71 .28 .9
44
7
8 3
44. 44. 7 44. 44.54
.4
60 82
ki
ll
44.
89
75
44 plan. juurdepääs krundile
44
44.
53 44. .34 44 43
.34
44.44
8 A .
44. 4 91
9
44.
47 78 44.47 43.76
44. 44.
44.3
44.37 85 72 4
44. 4
80 44 .3 10549
44. 44.
l
A .48 5
l
48 77
ol.ol. kõrghaljastus
ki
43.80 44.
71 44.48 44.56
Kr2 ki
ll 44.
81 H=43.986
Narva maantee T14 43.83
43.
44. 44.77
63
44.
44.78 43.48
39 74 44. 44.52 44
67 . 44.60
25301:010:0064 43.94 43. 44.
78
59
44.35
26 43.41
44.28
43.
44
20 44.
44.67
43.64 71 44.61
44.01 43. 44. 44. 44. tehnovõrgu kaitsevöönd
5
00 47 72 61 43.39
.7
44.
.5
kr 44. 77 44.
62
aav 67
4
4
44.
43.76
43.55
43.10
44.53
43.48 Narva mnt 130 44. 70
4
43. 28 44. A 44. 44.
43.43 02 65 73 68 44.52
43. 44. 44.
25301:010:0075 43.
09 39 ki
ll 44. 58 A 44.55
53 44. 44.
66 Narva maantee L11
43.61
37
43.04
44.11 43. 62
43.51 43. 44. 43.
413 44. * Projekt "Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5
43.57
87 17 1 63
6525101:001:0043 44.
44.
68 44.
53
44.
POS 1 Narva mnt 132
43.
66 43.16
kraav
58
44.
Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti koostamine"
43 44 59
25301:010:0210 43.91 43.85 43.84 .73 42. .54 44. A 44.
63 koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 20200055, 18.11.2022
44.08
95
43.86
43.43
7
61
.0 8
44.
0
k
44.0
ER 3 krundi sihtotstarve hoonete lubatud arv 35 i
ll
.0
43.
62 44.
51
43.63
44
43.68
43.09
43.55
43. 44.
44
9m/ 05 44.
36 52
100% 2k/1k
5m
sihtotstarvete protsentuaalne jaotus korruselisus hoonete lubatud kõrgus 44.63
43. 44. objekt
43. 07 31
2512m² 600m² krundi pindala hoonete lubatud suurim ehitisealune pind
43.80 73
Jõhvi linn
EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Hoonete lubatud Lubatud Krundi max töö nr
Olemasoleva POS Krundi Katastri Krundi Hoonete lubatud suurim Lubatud Plan. parkimis-Min. haljasala joonis
suurim ehitisealune hoonete arv täisehituse 82-0824 PÕHIJOONIS
krundi andmed numbersihtotstarve sihtotstarve pindala kõrgus/korruselisus katusekalle kohtade arv suurus
pind krundil protsent
OÜ WESENBERG
Narva mnt 133 mõõtkava huvitatud isik
Registrikood 12865969 1:500 A3
25101:001:0719 Jõhvi Vallavalitsus
pindala 2512 m² 9m/2k (ridaelamu) J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
1 100% ER 100% E 2512m² 600m² 3 24% þÿ0- 12 628m²
sihtotstarve: 5m/1k (abihoone) MTR EEP003276 leht staad. huvitatud isik
ärimaa 3 DP OÜ ILYWAY
tel: 5211425
e-mail:
[email protected] kuupäev arhitekt-planeerija planeerija
ER - ridaelamu maa, E - elamumaa 17.11.2025 Kristi Jõemets Liina Talistu
Kutsetunnistus nr 176297 Diplom nr MA 019394
43
.3
4
1. 43.18 3 42
6
4 3.
4 .81
3 6
43.27
4
42
N
.6
42 .79
Jõhvi linn
8
43
42.90 .67
9
43.42 43.46 4 .35
1.
6 42 43.16
41 5 . 43.33
43.95 79
.73 42.87
43.08 4 43.34
2 41
NARVA MNT 133 KINNISTU JA
.3
43.42 9 .
4
53
3
4
4
43.51 3
.6 2
3
4
Narva mnt 139c
.0 42.99
.6
3
4
0
43.56 1. k 43.20
0
.5
4
7 raa 25101:001:0352
9
43.51 4 v 43.13
43.49
ühenduskoht alajaamas43.52
Jõhvi nr 57:(Jõhvi) (Soo tn 69)
43.78
72
43
.
2
.
08
5
9
41
.
41
.
64
43.23
42.93
LÄHIALA DETAILPLANEERING
43
. 69
43.88 43 4 42.96
43
3 4 43.01
43
15 2.
.5
43.90 44 . 4
. 76
36 33 2
TEHNOVÕRGUD 1:500
.5
44.
8
.
.5
5
0
8
43.56 43.84 4
5
4 41
.2 .
0 55
43.70 42.94
5
43 41
ki
.
.8
44.23 . 48 43.12
1
l
1
41
l
43.69 43.85 44.48 42 M
43.99 44
.29 4
64 un
.
ak
42
42.94
öt
a
v LEPPEMÄRGID
3 i
vi
.1 .34 tö
te
43.6
43.6
43.
43.95 6 42.81
43.10 41 it
4
.
60 m 43.09
3
43
74
.9
.1 41
44.41 2 42 42.79 planeeringuala piir
5
7
43 .
66
7
.83 .41 42.93
4
42.95
4
43.64 4 42
43. 1
.3
95 44. 41
42 . 77 .
57 43.02 42.92 ol.ol. krundipiir
0
.97
43 4
1. 42 42.81 43.00
43.62 . 60
78
ol.ol. katastriüksuse nimetus
44
.55 Narva mnt 133
44.35 41
42 42.84
.2
. .
51
43.81
73
43.78
43.71
44.09 4 25101:001:0719
0
kill 4 1.2
42.84
42.88 ol.ol. katastriüksuse tunnus
43.61 1 Tallinn-Narva tee T7 44.22
4
3
.0
6 44 kr
42
.
3 1.
58 aa 40
kill 20
44. .6
25101:001:0290 2 42
v 41 42.71
44.39 leidmata .78 .
51 ol.ol. kraav
4 41 42.62 42.80
ki
4 43
.1 PK
43.87 .
00
.52 42
l
7
l
43.67 42 .28 mänguväljak
43
.
.39 1 4 Pühajõe kalda ehituskeeluvöönd
nt
68
Narva mnt 139.
51 42.73
44.06 42
orie
44. v
28 .20 a .66 25301:010:0035
41
44 öt
43.86
.
43.83
tö 55
Pühajõe kalda piiranguvöönd
43.82
te 43 42.64
44.47 t 42 41
44.30
i .66 . .98
44.16 m 43.70 22 43.02
43.71 kill 44.36 42 41
.
57
.63
43.75 42.41
43 41 42
.28 .53 .09
41
43.73 4m
43.95
42
.23 .
56 plan. hoonestusala
3 kill 43.68
.4 42.
4 44.28 51
44.01 42
44
4
maantee L13 43
.66 43 .91 41
.56 41
.
. 59
.3
8 12 42
01:001:0441 .2 43
.
42.77 .1
9
4
44.24 4 21
4m
ER plan. ridaelamu maa
44.02
4
44.07
43
44.10
.44 42.94
kill 44.36 42
.28
.96 43
43.81 42.86
.13 .1 41
.
6 55
44
4 42 42.93
4
Narva mnt 127 43
POS 1 .23 .77 4m
42
.
ki
44.24 44.48 43.30 66
plan. asfaltkattega alad
73
43
l
42
22
25101:001:0355
l
44.30 . .
08 43.85 78 42 35 42.61
43.
.
43.
.
44
ER 74
5
süvend 42.88
.3
44.28 süvend
44.
35 44.07 43.93
4
44.
4
44.
pinnase all
2512m²
44.35
44.24 Narva mnt 133 43.40 varem projekteeritud tee*
37
43.10
35
44. e
t ö
t ötav 25101:001:0719
60 mit
44. 44.70 44.36 Narva mnt 135
4 3 88
58 44.34 42.98
1
44
.
64 25301:010:0041 plan. juurdepääs krundile
.
.3
A
44. 44.56
44.74
42
44 58
.71
44.47 43.95 43.02
43
44. 44.55 .59
72 A 44. 43
ol.ol. tehnovõrgu kaitsevöönd
Be l
76 .77
Rek
t
44.05
4m
44.
80 44.
Kr3 81 43.38
44.60 43
.22
44.
96 44.79 43 2H
44.77
A
44.78 43.90
.51
H ol.ol. tehnovõrgu kaitsevöönd
Narva maantee
44.
93 L10 44.7
pink9 4 8 süvend
44.83 Bu 4. 1
44. 80
kill 44. 44. ss
25101:001:0996 90 81 44.88
ipeat
us
44.
73
44.86 43.78
plan. liitumiskilp
43 14
43
44.7744.
.47
45. 44. 76 44.57 43 .1
.
02 89 44.36 3
44. 43 .21 43
43
A 85 44. 44.73 .54
44. 44. 44. 79 44 .
50
95 86 74 A .58 Kr4
44.
44.
94 44.
98
82
44.
71 44 44
43.43 plan. madalpingekaabel
44. 44.
83 . .
93 68 44.67 66
44. 44. 44.68 44
.
2
41
5
84k 95 43.62
43 9
i
ll 43.84 43
.6
.6
plan. puurkaev
.3
44. 44.61 .
38
78
44.56
PK
44.55
44.
44
5
43
8 44
44. 9 44. .48 4
.5
85 92 A 44 44 3
44. .71 .28 .9
44
7
8 3
44. 44. 7 44. 44.54
.4
60 82
ki
ll
44.
89
75
44 plan. puurkaevu hooldusala (10m)
44
44.
53 44. .34 44 43
.34
44.44
A
44
8 .
44. 4 91
9
44.
47 78 44.47 43.76
44. 44.
44.3
.5
44.37 85 72 4
44. 4
.3 plan. veetorustik
5
44. 80
44. 44 10549
l
A .48 5
l
48 77
ki
43.80 44.
71 44.48 44.56
Kr2 ki
ll 44.
81 H=43.986
Narva maantee T14 43.83 44. 44.77 44.78 43.48
43. 63 44. plan. kanalisatsioonitorustik
44.47
39 74 44. 44.52 44
67 . 44.60
25301:010:0064 43.94 43. 44.
78
59
44.35
26 43.41
44.28
43.
44
20 44.
44.67
43.64 71 44.61
44.01 43. 44. 44. 44.
5
00 47 72 61 43.39
.7
44.
plan. sidekaabel
.5
kr 44. 77 44.
62
aav 67
4
ühenduskoht alajaamas
4
44.
43.76
43.55
43.10
44.53
43.48 Narva mnt 130 44. 70
4
43. 28 44. A 44. 44. 43.40
43.43 02 65 73 68 Jõhvi44.52
nr 85:(Jõhvi) (Narva mnt 141a)
43. 44. 44.
25301:010:0075 43.
09 39 ki
ll 44. 58 A 44.
55
53 44. 44.
66 Narva maantee L11
43.61
37
43.04
44.11 43. 62
43.51 43. 44. 43.
413 44. * Projekt "Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5
43.57
87 17 1 63
44.
44.
65 25101:001:0043 44.68 44.
53
Narva mnt 132
43.
66 43.16
kraav
58
44.
Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti koostamine"
43 44 59
25301:010:0210 43.91 43.85 43.84 .73 42. .54 44. A 44.
63 koostaja Skepast&Puhkim OÜ, töö nr 20200055, 18.11.2022
44.08
95
43.86
43.43
7
61
.0 8
44.
0
k
44.0
35 i
ll
.0
43.
62 44.51
43.63
44
43.68
43.09
43.55
43. 44.
44
05 44.36 52 44.
44.63 58
43. 44. objekt
43. 07 31
.86
43.80 73 44 44.
Jõhvi linn
projekt
H 43. .
40 A 49
.81
61 43 pink 44.
el
amu .
02 44.
61 44.
43
44.prügikast
63 47 44.
Narva maantee T15 43 4 5 44. 50
43
43.63 kr 5
.43 aa 4 58
25301:010:0063 43.46 v
43
.03
44 4.
.
52
6 Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
44
.
44.
44
36
l
43.82
43.77
l
ki
43.47 43.
39
43.89 42. 43.
4
orien t
43.95
99 28 töö nr
43.96
4
43. joonis
43 .04
.1
35
.96
82-0824 TEHNOVÕRGUD
.95
Narva mnt 134a
43.86
7
.92
44
kra
25301:010:0081
43
OÜ WESENBERG 43.38
43.
43.54 43.40
huvitatud isik
43
4 3.
mõõtkava
av
Registrikood 12865969
l
1:500 A3
l
Jõhvi Vallavalitsus
ki
16
17
Narva mnt
43.42 136
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere 42.
43.28
67 61
43.
25301:010:0069 huvitatud isik
43.60
42.
leht
7
MTR EEP003276 4 staad.
4 DP OÜ ILYWAY
tel: 5211425
e-mail:
[email protected] kuupäev arhitekt-planeerija planeerija
17.10.2025 Kristi Jõemets Liina Talistu
Kutsetunnistus nr 176297 Diplom nr MA 019394
N
Jõhvi linn
NARVA MNT 133 KINNISTU JA
LÄHIALA DETAILPLANEERING
SITUATSIOONISKEEM 1:4000
Planeeringuala suurus ca 0,3 ha
planeeringuala piir
objekt
Jõhvi linn
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
töö nr joonis
82-0824 SITUATSIOONISKEEM
OÜ WESENBERG
mõõtkava huvitatud isik
Registrikood 12865969 1:4000 A4 Jõhvi Vallavalitsus
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
MTR EEP003276 leht staad. huvitatud isik
1 DP OÜ ILYWAY
tel: 5211425
e-mail:
[email protected] kuupäev arhitekt-planeerija planeerija
17.11.2025 Kristi Jõemets Liina Talistu
Kutsetunnistus nr 176297 Diplom nr MA 019394
N
43.42
4
2
.3
9
41
. Jõhvi linn
4
53
3
4
4
43.51 3
.6 2
3
4
Narva.0 mnt 139c 42.99 N
.6
3
4
0
43.56 1. k 0 43.20
.5
4
7 raa 25101:001:0352
9
43.51
43.49
43.52
43.78
4
43
.
2
.
08
5
9
v
41
41
.
64
43.23
43.13
42.93 NARVA MNT 133 KINNISTU JA
72 .
43
. 69
43.88 43 42.96 W O
LÄHIALA DETAILPLANEERING
4
43
3 4 43.01
43
15 2.
.5
43.90 44 . 4
36 .33 76 2
.5
44.
8
.
.5
5
0
8
43.56 43.84 4
5
4 41
.2 .
0 55
43.70 42.94
5
43 41
ki
.
.8
44.23 . 48 43.12
1
TUGIJOONIS 1:500
l
1
41
l
43.85
43.69
43.99
44.48 42 M
64 un
. 42.94 v
S
44 ak a
.29 4
3 i
vi
42 öt
.1 .34 tö
te
43.6
43.6
43.
43.95 6 42.81
43.10 41 it
4
.
60 m 43.09
3
43
74
.9
44.41 .12 41 42 42.79
5
7
43 .
66
7
.83 .41 42.93
4
42.95
4
43.64 4 42
43. 1
.3
95 44. 42 . 77
41
.
57 43.02 42.92
0
.97
43 41
43.62 . . 42 42.81 43.00
78 60
44
.55
44.35 41
42 42.84
.2
. .
51
43.81
73
43.78
43.71
44.09 4
0
kill 4 2 42.88
1. 42.84
43.61 1 Tallinn-Narva tee T7 44.22
4
3
.0
6 44 kr
42
.
3 1.
58 aa 40
kill 20
44. .6
25101:001:0290 2 42
v 41 42.71
44.39
4
leidmata .78 .
51 LEPPEMÄRGID
41 42.62 42.80
ki
4 43 .
.1 43.87 .
00 52 42
l
7
l
43.67 42 .28 mänguväljak
43 .39 4
. 1
nt
68
Narva mnt 139.
51 42.73
planeeringuala piir
44.06 42
orie
44. v
28 .20 a .66 25301:010:0035
41
44 öt
43.86
.
43.83
tö 55
ol.ol. krundipiir
43.82
te 43 42.64
44.47 t 42 41
44.30
i .66 . .98
44.16 m 43.70 22 43.02
kill 44.36 42 41
.
57
43.75
.63
42.41
Narva mnt 133 ol.ol. katastriüksuse nimetus
43 41 42
.28 .53 .09
42 41 25101:001:0719
43.73
3 kill
4m
43.95
.23 .
56 ol.ol. katastriüksuse tunnus
43.68 42.
.4 51
4 44.28 44.01 42
44
4
maantee L13 43
.66 43 .91 41
.56 41
.
. 59
ol.ol. hoonestus
.3
8 12 42
01:001:0441 .2 43
.
42.77 .1
9
4
44.24 4 21
44.02
4
44.07
43
44.10
.44 42.94
kill 44.36 42
.28
.96 43
43.81 42.86
.13 .16
ol.ol. asfaltkattega teed ja alad
44
4 42 42.93
4
Narva mnt 127 43
.23 .77
42
.
ki
44.24 44.48 43.30 66
73
43
l
42
22
25101:001:0355
l
44.30 . .
08 43.85 78 42 35 42.61
43.
.
43.
.74
44
5
süvend
.3
44.28 süvend
44.
35 44.07 43.93 ol.ol. killustikkattega teed ja alad
4
4 4.
4
44 .
pinnase all
44.35
44.24 Narva mnt 133 43.40
37
43.10
35
ötav 25101:001:0719
44.
60 mite
t ö
t
ol.ol. jalgtee
44. 44.70 44.36 Narva mnt 135
43 88
58 44.34 42.98
1
44
.64 25301:010:0041
.
.3
A
44. 44.56
42
44 58
.71
44.47 43.95 43.02
ol.ol. kraav
43
44. 44.55 .59
72 A 44. 43
Be l
76 .77
Rek
t
44. 44.05
Kr3
80 44.
81
44.60 43
43.38 tänava kaitsevöönd (10 m)
.22
44.
96 44.79 43
.
2H
44.77 44. 51
Narva maantee
44. L10 44. A 78 43.90 H
93
44.83 80
kill 44. 44.
7
pink9 4 8
Bus 4.
s 1
süvend
Pühajõe kalda ehituskeeluvöönd
44.
25101:001:0996 90
44.86
81 44.88
ipeatus
44.
73 43.78
43 14
43
44.7744.
.47
45. 44. 76 44.57 43 .1
.
02 89 44.36 3
44. 43 .21 43
Pühajõe kalda piiranguvöönd
43
A 85 44. 44.73 .54
44. 4 4. 79 44 .
50
86 74 A .58 Kr4
44. 44.
82
94 44. 44. 43.43
98 44. 71 44 44
44. 83 .68 44.67 .66
93
44.68 44
44. 44. . ol.ol. kõrghaljastus
2
41
5
84k 95 43.62
43 9
i
ll 43.84 43
.6
.6
.3
44. 44.61 .
38
78
44.56
44.55
44.
44
5
43
8 44
44. 9 44. .48 4
.5
85 92 A 44 44 3
44. .71 .28 .9
44
7
8 3
44. 44. 7 44. 44.54
.4
60 75
82
ki
ll
44.
89 44 tehnovõrgu kaitsevöönd
44
44.
53 44. .34 44 43
.34
44.44
8 A .
44. 4 91
9
44.
47 78 44.47 43.76
44. 44.
44.3
44.37 85 72 4
44. 4
80 44 .3 10549
44. 44.
l
A .48 5
l
48 77
ki
43.80 44.
71 44.48 44.56
Kr2 ki
ll 44.
81 H=43.986
Narva maantee T14 43.83
43.
44. 44.77
63
44.
44.78 43.48
39 74 44. 44.52 44
67 . 44.60
25301:010:0064 43.94 43. 44.
78
59
44.35
26 43.41
44.28
43.
44
20 44.
44.67
43.64 71 44.61
44.01 43. 44. 44. 44.
5
00 47 72 61 43.39
.7
44.
.5
kr 44. 77 44.
62
aav 67
4
4
44.
43.76
43.55
43.10
44.53
43.48 Narva mnt 130 44. 70
4
43. 28 44. A 44. 44.
43.43 02 65 73 68 44.52
43. 44. 44.
25301:010:0075 43.
09 39 ki
ll 44. 58 A 44.55
53 44. 44.
66 Narva maantee L11
43.61
37
43.04
44.11 43. 62
43. 44.
43.51 43. 44. 413
43.57
87 17 1 63
6525101:001:0043 44.
44.
68 44.
53
43. 44.
58
66 43.16
Narva mnt 132 43
kraav 44.59
. 44.
43.91 43.85 43.84 73 42. 54 44. 44.
25301:010:0210 A 63
44.08
95
43.86
43.43
7
61
.0 8
44.
0
k
44.0
35 i
ll
.0
43.
62 44.
51
43.63
44
43.68
43.09
43.55
43. 44.
44
05 44.
36 52
44.63
43. 44. objekt
43. 07 31
43.80 73
Jõhvi linn
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
töö nr joonis
82-0824 TUGIJOONIS
OÜ WESENBERG
mõõtkava huvitatud isik
Registrikood 12865969 1:500 A3 Jõhvi Vallavalitsus
J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere
MTR EEP003276 leht staad. huvitatud isik
2 DP OÜ ILYWAY
tel: 5211425
e-mail:
[email protected] kuupäev arhitekt-planeerija planeerija
17.11.2025 Kristi Jõemets Liina Talistu
Kutsetunnistus nr 176297 Diplom nr MA 019394
Ida-Viru maakond
Jõhvi vald Jõhvi linn
JÕHVI LINNA NARVA MNT 133
KINNISTU JA LÄHIALA
DETAILPLANEERING
Töö nr: 82-0824
Planeeringu koostamise Jõhvi Vallavalitsus
korraldaja:
Huvitatud isikud: Jõhvi Vallavalitsus
OÜ ILYWAY
Planeerija: Wesenberg OÜ
Kristi Jõemets
Kutsetunnistus nr 176297
Rakvere 2025
_________________________________________________________________________________________________________________
OÜ Wesenberg email:
[email protected] Registrikood 12865969
J. Kunderi 1-8 tel +3725211425 A/a EE952200221063119733
44307 Rakvere MTR EEP003276 Swedbank
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
DETAILPLANEERINGU SISUKORD
I SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS .................................... 4
1.1 Lähtematerjalid ............................................................................................................ 4
2. OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................. 4
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus ............................................................... 4
2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega ..................................................................... 4
2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed....................................................................... 5
2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon ............................................................. 5
2.5 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs....................................... 6
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS ................................................................ 6
3.1 Planeeritav krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus ................................................ 6
3.2 Arhitektuurinõuded ..................................................................................................... 7
3.3 Jõhvi valla üldplaneeringu muutmise ettepanek ......................................................... 8
3.5. Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringule 2030+ ................................................... 10
3.4 Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva
teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine”
(maakonnaplaneeringu lisa 2) .............................................................................................. 10
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED ...................................................... 12
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud .............................................................................. 12
4.2 Parkimine ja kõnniteed .............................................................................................. 13
4.3 Kattega alad ............................................................................................................... 13
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED .................................................. 13
5.1 Haljastus ja heakorrastus ........................................................................................... 13
5.2 Piirded ....................................................................................................................... 14
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS.............................................................. 14
6.1 Keskkonnatingimused ............................................................................................... 14
6.2 Müra, vibratsioon ja insolatsioon .............................................................................. 15
6.3 Radooniriski vähendamise võimalused ..................................................................... 16
6.4 Jäätmekäitlus ............................................................................................................. 17
7. TULEOHUTUS.................................................................................................................. 18
7.1 Tuleohutusnõuded ..................................................................................................... 18
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE.................................................................. 19
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks .............................................. 19
8.1.1 Korrashoid ................................................................................................................. 19
8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused.................................................................................... 20
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID ................................................. 20
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi või sundvalduse seadmise ettepanekud .............. 20
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED................................................................................ 20
10.1 Elektrivarustus ........................................................................................................... 20
10.2 Välisvalgustus ........................................................................................................... 21
10.3 Sidevarustus............................................................................................................... 21
10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon ................................................................................... 23
10.5 Sademeteveed ............................................................................................................ 25
10.6 Soojavarustus............................................................................................................. 25
11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ..................................................................................... 26
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
2
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud sotsiaalsele-, majanduslikule-,
kultuurilisele ja looduskeskkonnale ..................................................................................... 26
11.2 Planeeringu elluviimise kava ja rakendamise võimalused ........................................ 27
II JOONISED
Joonis 1 – Situatsiooniskeem 1:4000
Joonis 2 – Olemasolev olukord 1:500
Joonis 3 – Põhijoonis 1:500
Joonis 4 – Tehnovõrgud 1:500
III LISAD JA MENETLUSDOKUMENDID
Illustratsioon
Tehnilised tingimused
Kooskõlastused
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
3
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS
Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Jõhvi linnas asuva Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu koostamise eesmärk on Narva mnt 133 kinnistule ehitusõiguse määramine
ühe kuue boksiga ridaelamu ja kahe abihoone püstitamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse,
juurdepääsuteede, liikluskorralduse ning tehnovõrkude asukoha määramine. Planeeritava ala
suurus on ca 0,3 ha. Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on OÜ ILYWAY.
1.1 Lähtematerjalid
Jõhvi Vallavolikogu 25.07.2024 otsus nr 207;
Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr
127);
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Ida-Viru maavanema 28.12.2016
korraldusega nr 1-1/2016/278, täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25);
Narva mnt 133, 138 topo-geodeetiline mõõdistamine 1:500 (Ida-Viru GEO OÜ, töö nr
2893-04-24, 10.04.2024);
Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise eelhinnang;
Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekt
(koostaja Skepast&Puhkim OÜ, projekti nr 20200055, 18.11.2022);
Planeerimisseadus (PlanS;
Ehitusseadustik (EhS);
Tuleohutuse seadus (TuOS);
Jäätmeseadus (JäätS);
Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;
Eesti Projekteerimisnormid.
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus
Detailplaneeringu ala asub Jõhvi linna idapoolses osas. Planeeritav ala hõlmab Narva mnt 133
maaüksust (katastritunnus 25101:001:0719, kinnistu registrioosa 17201450, pindala 2512 m2,
maakasutuse sihtotstarve 100% ärimaa) ja osaliselt sellega piirnevat Narva maantee L11
(katastritunnus 25101:001:0043, kinnistu registriosa 131250, pindala 9173 m², maakasutuse
sihtotstarve 100% transpordimaa) maaüksust (joonis 1- Situatsiooniskeem).
2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega
Planeeringualal ei ole kehtivaid detailplaneeringuid.
Planeeringuala lähiümbruses on kehtestatud:
Jõhvi linna Tallinn-Narva raudtee, Narva maantee, Rakvere tänav ja Jõhvi-Kose
maantee vahelise maa-ala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu
16.09.2010 otsusega nr 65);
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
4
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Jõhvi linnas, Narva mnt 139 krundi detailplaneering (kehtestatud Jõhvi
Linnavolikogu 15.04.2004 otsusega);
Jõhvi linna Narva mnt 141, 143, 141A, 143A ja 141E vahelise maa-ala
detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Linnavolikogu 14.02.2006 määrusega nr 17);
Jõhvi linnas soojatorustiku detailplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavalitsuse
23.05.2023 korraldusega nr 1356);
Jõhvi linna Narva mnt 117 ja lähiala detailplaneering (kehtestatud Jõhvi
Vallavalitsuse 12.09.2023 korraldusega nr 1775);
Planeeringuala lähiümbruses on koostamisel Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1
Tallinn-Narva tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneering (algatatud Jõhvi
Vallavolikogu 20.06.2024 otsusega nr 204).
2.3 Naaberkinnistud ja nende sihtotstarbed
Planeeringualast põhja pool asuvad Narva mnt 139 (25301:010:0035, pindala 12631 m², 70%
veekogude maa ja 30% ärimaa) ja Narva mnt 139c (25101:001:0352, pindala 13546 m², 100%
üldkasutatav maa) maaüksused. Ida pool asub 1 Tallinn-Narva tee T7 (25101:001:0290, pindala
8841 m², 100% transpordimaa) maaüksus. Lääne poole jääb Narva mnt 135 (25301:010:0041,
pindala 1885 m², 100% elamumaa) maaüksus. Narva maanteest lõuna pool asuvad Narva mnt
132 (25301:010:0210, pindala 1173 m², 100% elamumaa), Narva maantee T15
(25301:010:0063, pindala 666 m², 100% transpordimaa), Narva mnt 134a (25301:010:0081,
pindala 1019 m², 100% elamumaa) ja Narva mnt 136 (25301:010:0069, pindala 748 m², 100%
elamumaa) maaüksused.
2.4 Olemasolev looduslik ja ehituslik situatsioon
Linnalise keskkonna ja heakorra kirjeldamisel on lähtutud 2024. aastal koostatud geodeetilisest
alusplaanist (Ida-Viru GEO OÜ, töö nr 2893-04-24, 10.04.2024) ja Maa-ameti geoportaalis
olevatest andmetest.
Planeeringuala asub Jõhvi linna idaosas Narva maantee ja riigitee Tallinn-Narva vahelisel alal.
Narva mnt 133 maaüksus on hoonestamata. Tegemist on lageda alaga ning kõrghaljastus
puudub.
Narva mnt 133 maaüksus piirneb lõuna poolt Narva maanteega (kohalik tee nr 2510501).
Tegemist on ca 7 m laiuse asfaltkattega tänavaga. Tegemist on ühe Jõhvi linna põhitänavatest,
mille kaudu toimub linna sissesõit Narva poolt. Lähim bussipeatus asub läänepool, vahetult
planeeringuala piiri ääres. Narva maanteest põhja pool on ca 3 m laiune jalgtee (tee nr 2510738),
mis on tänavast eraldatud haljasribaga.
Maa-ala reljeef on suhteliselt tasane ja maaüksuse keskel on süvend. Absoluutkõrgused jäävad
vahemikku 42,74 – 44,75 m (kõrgused EH2000 süsteemis) ning tänavapoolsel alal.
Narva mnt 133 piirneb põhjapoolt kraaviga. Planeeringualale ulatub Pühajõe (VEE1067000)
kalda piiranguvöönd, mille ulatus on 200 meetrit veepiirist (põhikaardi järgsest).
Planeeringualal ei esine loodusvarasid, kaitstavaid loodusobjekte, kaitsealuste liikide elupaiku
ega kultuurimälestisi. Ümbruskonnas puuduvad Natura 2000 alad. Planeeringualal ei ole
kattuvust maavarade registris arvelevõetud maavara varuga, ega arvele võtmata maavarade
leiukohtade, perspektiivalade ja levialadega. Samuti ei ole kattuvust kehtivate ja taotletavate
mäeeraldistega, ega kehtivate ja taotletavate geoloogiliste uuringute uuringuruumidega.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
5
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Planeeringuala läbib kasutusest väljas olev reovee torustik. Narva maantee ääres paiknevad
sidetrassid ja -õhuliin, madalpingekaabel ja tänavavalgustus. Planeeringuala idapoolses nurgas
on sademetevee restkaev, mille kaudu on tänava sademeteveed juhitud Narva mnt 133
maaüksusele. Planeeringualast läänepool asub sademetevee torustik, mille kaudu juhitakse
sademeteveed põhjapool asuvasse kraavi.
2.5 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi linnaehituslik analüüs
Jõhvi linn on Ida-Viru maakonna keskus. Seisuga 01.01.2025 elab Jõhvi vallas 11 322 elanikku,
kellest 9743 elab Jõhvi linnas.
Jõhvi linna on koondunud olulised teenused - kaubanduskeskused, kontserdimaja ja kino,
toitlustusasutused, Politsei- ja Piirivalveamet ja Päästeamet, meditsiiniasutused, töötukassa
jne). Jõhvi linna territooriumil on üks lasteaed (kolme majaga), kaks põhikooli,
riigigümnaasium. Jõhvis asub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse üks õppekohtadest ning
tehnoloogiakool Kood. Jõhvi linnast põhja pool, Kotinuka külas, on rajatud Jõhvi äri- ja
logistikapark. Piirkonna olulisteks tööandjateks on ka linna idaosas asub Viru Vangla ja
kaguosas asuv Viru Jalaväepataljon.
Valla arengukavas on toodud välja, et Jõhvi on osa Eesti ühest suurimast tööturupiirkonnast.
Jõhvi pendelrände areaalis (mis ulatub kuni Iisaku, Sillamäe ja Kiviõlini) elab u 80 000 inimest.
Töökohtade arv Jõhvis ületab tööealiste elanike arvu vallas.
Samas on arengukavas mainitud ka seda, et Jõhvi elamufond on vananenud ja
individuaalelamute ehitamine ja rekonstrueerimine on elavnenud. Uute töökohtade
koondumisel maakonnakeskusesse, tekib üha suurem vajadus kvaliteetsete elupindade järele.
Jõhvi linnas on hoonetüüpidena valdavateks piirkonniti korterelamud ja ühepereelamud. Linna
asustuse struktuuri iseloomustab tiheasustus kesklinna piirkonnas, kuhu on koondunud ka
enamus teenindusasutustest. Korterelamuid paiknevad suuremate tänavate ääres - Hariduse ja
Kaare tänava piirkonnas, Narva maantee, Rakvere, Jaama, Rahu jne tänavate ääres.
Üksikelamute piirkonnad Narva maanteest ja Rakvere tänavast põhjapool ja endiste
suvilaühistute alad raudteest lõunapool, linna kaguosas.
Planeeringualast põhjapoole jääb ärihoonete piirkond, kus asuvad kauplused Bauhof,
Kodukolle, Pakendikeskus, Moller Auto, Tööriistamarket. Planeeringualast ida poola asuval
Narva mnt 135 maaüksusel tegutseb puukool. Narva maanteest lõunapoole ja planeeringualast
lääne pool asuvad elamukrundid, mis on hoonestatud valdavalt ühe- ja kahekorruseliste
üksikelamutega.
Üldplaneeringu kohaselt on uute elamualade planeerimisel eelisjärjekorras need alad, kus on
juba olemasolevaid elamuid ning toimiv ja piisava ressursiga taristuvõrk (ühendusteed, vesi,
kanalisatsioon ja elektrivõrgud).
3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS
3.1 Planeeritav krundijaotus, sihtotstarbed ja ehitusõigus
Planeeringuga tehakse ettepanek määrata planeeritavale krundile ehitusõigus ühele kuue
boksiga ridaelamule ja kahele abihoonele.
Krundi hoonestusala ja ehitusõiguse parameetrid on kajastatud planeeringu põhijoonisel.
Põhijoonisel on näidatud ka illustratiivsena hoone võimalik asukoht, mida on lubatud
projekteerimisel muuta, vastavalt seatud ehitusõigusele. Projekteerimise käigus tuleb määrata
hoonete täpne asukoht krundil hoonestusala sees. Hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud
hoonestusalasse ning vastavalt määratud ehitusõigusele.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
6
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Olemasolevad katastriüksuse piire ei muudeta. Krundi pindala 2512 m², maakasutuse
detailplaneeringu järgne sihtotstarve 100% ridaelamu maa (ER) ja katastri sihtotstarve on
100% elamumaa (E).
Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kuni kolm hoonet (üks ridaelamu ja kaks abihoonet).
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 600 m². Ridaelamu maksimaalne
lubatud kõrgus maapinnast on kuni 9 meetrit ning korruselisus kuni 2. Abihoonete maksimaalne
lubatud kõrgus maapinnast on kuni 5 m ning korruselisus 1. Lubatud maksimaalne täisehitus
on 24%.
Hoonestuse suurima lubatud ehitisealuse pinna hulka ei ole arvestatud võimalikke maapealseid
avatud terrasse jm õigusaktis (Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 Ehitise
tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused § 19) nimetatud hoone osasid.
Hoone projekteerimisel tuleb arvestada normatiivse parkimisvajadusega. Rajatiste rajamine
lähemale kui 4 m krundipiirist on lubatud vastava piirinaabri nõusolekul.
3.2 Arhitektuurinõuded
Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete
järgi. Nõuded planeeritavatele ehitistele on määratud arvestades ümbruskonna ehituslaadi ja
sobilikkust ümbritsevasse keskkonda. Ehitised peavad olema teostuselt heatasemelised, sobima
ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning mitte
olema ohtlikud inimesele, varale ega keskkonnale.
Hoonete arhitektuur peab olema kaasaegse vormi- ja fassaadikäsitlusega. Hoonete
fassaadikateteks on sobivad looduslähedased materjalid nagu kivi, puit, betoon, krohv, klaas,
vähesel määral metall jms. Imiteerivate materjalide (sh profileeritud pleki ja plastikvoodri)
kasutamine korterelamute seinte välisviimistluses on keelatud. Toonid peavad olema soojad,
pastelsed ja looduslikud.
Materjalide ja värvitoonide valik peab sobima lähiümbruse hoonetega. Lubatud nii lamekatus
kui ka viilkatus (kuni 20°). Katusekattena on lubatud plekk, katusekivi, rullmaterjalid jm
kaasaaegsed materjalid.
Projekteerimisel lähtuda keskkonnateadliku ja energiasäästu põhimõtetest, energiasäästliku
hoone kontseptsioonist ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63
„Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“. Lisaks hoone soojapidavusele ja tehnosüsteemide
heale kasutegurile tuleb hoone projekteerimisel tähelepanu pöörata ka hoone jääksoojuse
kasutamisele (ventilatsiooni soojustagastusele ja valgustite vabasoojus), taastuvenergia ja
looduslike ressursside kasutamisele (päikeseenergia ja sadevete kasutamine) ning automaatika
ja mugavusseadmete kasutamisele (tark hoone, valguse, valgusavade ja peegeldavate pindade
sihiteadlik planeerimine).
Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud.
Ehitiste projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitistele seadustes ja nende alusel
kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud
naabrusõigustega. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku nõuetele. Hoonete täpne
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
7
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
arhitektuurne lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast
detailplaneeringust.
3.3 Jõhvi valla üldplaneeringu muutmise ettepanek
Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127)
kohaselt asub kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud
kaubandus-teenindus ja büroohoone maa (BT) (Joonis 1 Väljavõte Jõhvi valla
üldplaneeringu maakasutusplaanist).
Joonis 1 Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringu maakasutusplaanist
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
8
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal lubatavaks hoonestuse kõrguseks kuni 9 m ja kolm
korrust (Joonis 2 Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringu hoonestuse kõrguste joonisest).
Joonis 2 Väljavõte Jõhvi valla üldplaneeringu hoonestuse kõrguste joonisest
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldpaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe
osas kaubandus-teenindus ja büroohoone maast pereelamumaa (EP) juhtotstarbega maaks.
Riigiasutuste toomine Ida-Viru maakonnakeskusesse ning Tallinn-Narva maanteest põhjapoole
rajatud tööstus- ja ettevõtlusalade arendamine on toonud piirkonda mitmeid uusi töökohti.
Järjest enam on tekkinud vajadus kvaliteetsete elupindade järele. Jõhvi arengukavas on toodud
välja, et elamufond on vananenud. Üheks prioriteediks on peetud aga kvaliteetse elukeskkonna
arendamist. Planeeringulahendus ei vasta küll maakasutuse osas Jõhvi valla üldplaneeringule,
kuid on kooskõlas arengukavas seatud põhimõttelistele eesmärkidele elukeskkonna arendamise
ja tiheasustusalade tihendamise osas. Üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarve
eeldab, et ala hoonestatakse ja võetakse aktiivsemasse kasutusse.
Hetkel on ärifunktsiooniga hoonestus kavandatud Tallinn-Narva maantee äärde. Narva
maanteest lõunapoole ja planeeringualast lääne pool asuvad elamukrundid, mis on hoonestatud
valdavalt ühe- ja kahekorruseliste üksikelamutega. Elamumaa sihtotstarbe määramine Narva
mnt 133 maaüksusele sobitub läbiümbuse maakasutusega ning mõjub piirkonna terviklikule
ruumilahendusele positiivselt. Ridaelamu kavandamine sobib mahuliselt antud piirkonda ning
lähtudes eeltoodust on üldplaneeringu muutmine põhjendatud. Detailplaneeringu algatamisel ja
üldplaneeringu muutmisel on järgitud elukeskkonna parendamise põhimõte.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
9
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Üldplaneeringu kohaselt on pereelamu maal lubatud kuni kahekordsed elamud, milleks on:
ühepere elamu, mitmepere elamu, sh ridaelamu, milleks on kolme või enama kinnisel
hoonestusviisil üksteise külge ehitatud kui kahekordne mitmepere elamu.
Üldplaneeringu kohaselt on määratud Jõhvi vallas elamumaa krundile suurusega 2000 kuni
4000 m2 täisehitusprotsent mitte rohkem kui 20%. Üldplaneeringu kohaselt peab vähemalt 25%
elamupiirkonna kogupindalast olema haljastatud. Detailplaneeringuga määratud
ehitustingimuste seadmisel on arvestatud üldplaneeringust tulenevate tingimustega.
3.5.Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringule 2030+
Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ kehtestati Ida-Viru maavanema 28.12.2016 korraldusega
nr 1-1/2016/278 ning seda on täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25.
Maakonnaplaneeringuga on määratud maakonna ruumilise arengu eesmärgid ning seatud
teemade põhiselt üldised kasutustingimused. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute
koostamisel.
Maakonnaplaneeringu keskuste võrgustiku jaotuse järgi on Ida-Virumaal maakondlikeks
keskusteks Jõhvi, Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva. Nendesse linnadesse on koondunud
töökohad ja haridusasutused, regionaalsed avaliku sektori pakutavad teenused ja mitmekülgsed
erasektori pakutavad teenused. See on keskus, kuhu inimesed igapäevaselt, eelkõige töö- ja
haridusalaselt, liiguvad. Toimepiirkond moodustub keskuslinnast ja selle valdavalt maalise
asustusega tagamaast. Toimepiirkondade keskusteks on Ida-Virumaa puhul Jõhvi, Kohtla-
Järve, Sillamäe, Narva (Narva-Jõesuuga) ja Kiviõli – kuhu toimub igapäevane pendelränne nii
töökohtade kui teenuste tõttu ning kuhu on tagamaalt võimalik jõuda 30 minutiga.
Maakonnaplaneeringus on seatud ruumilise arengu põhimõtted linnalise asustuse aladel.
Asustuse suunamine ala sees lähtub eelkõige tihendamise printsiibist, eelistatakse tühjade maa-
alade ja tühjalt seisvate hoonete kasutusele võtmist.
Detailplaneering on kooskõlas maakonnaplaneeringus toodud asustuse suunamise
põhimõtetega ning vastab väljatoodud arengusuundmustega, mille kohasel on oluline linnalise
struktuuri tihendamine ning elukeskkonna kvaliteedi parendamine.
3.4 Vastavus Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „E20 Jõhvi-Narva
teelõigu trassikoridori täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori
määramine” (maakonnaplaneeringu lisa 2)
Planeeritav ala asub Ida-Viru maavanema 17.04.2013 korraldusega kehtestatud Ida-Viru
maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „E20 Jõhvi-Narva teelõigu trassikoridori
täpsustamine ja Narva ümbersõidu trassikoridori määramine“ trassikoridoris tee ja tee
kaitsevööndiga kattuval maa-alal (Joonis 3 Väljavõtte Ida-Viru maakonna
teemaplaneeringust).
Teemaplaneeringu eesmärk on täpsustada Tallinn-Narva trassi asukohta ja viia see vastavusse
I klassi maanteele esitatavatele nõuetele ning luua planeerimisseaduse kohane alus teeprojekti
koostamiseks. Tallinn-Narva põhimaantee näol on tegemist riigi ühe olulise põhimaanteega, on
liikumisvõimaluste parandamine ja kiire ühenduse tagamine regioonide vahel oluline ja vajalik
riigi üldise arengu seisukohalt avalikust huvist lähtuvalt.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
10
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Planeeringuga on valitud I klassi maantee (põhimaantee) trassi koridori asukoht, mille laius I
klassi maantee korral on 650 m. Teemaplaneeringu elluviimiseni võib jätkuda olemasolev
maakasutus vastavalt senisele sihtotstarbele. Planeeringu kehtestamise järgselt tuleb tee ja
teekaitsevööndi alas planeerimis- ja ehitustegevuse puhul arvestada maantee rajamisega
Vastavalt teemaplaneeringule on Skepast&Puhkim OÜ koostanud töö nr 2020-0055
„Põhimaantee nr 1 (E20) Tallinn - Narva km 162,5 – 172,5 Jõhvi - Toila teelõigu eelprojekt“,
mille lahendusega on detailplaneeringu koostamisel arvestatud.
Joonis 3 Väljavõte Ida-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringust
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
11
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud
Narva mnt 133 maaüksus piirneb lõuna poolt Narva maanteega (kohalik tee nr 2510501).
Tegemist on ca 7 m laiuse asfaltkattega tänavaga.
Planeeringu koostamisel on arvestatud Tallinn-Narva maantee Jõhvi-Toila lõigu eelprojektiga
(„Riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti
koostamine“ Skepast&Puhkim OÜ) ja Transpordiameti 28.05.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/1613-4
väljastatud seisukohtadega. Planeeringu põhijoonisel on kajastatud Jõhvi-Toila 2+2
teeprojektiga kavandatud ristmiku ja tänava lahendus, mis asuvad planeeringualast lääne pool.
Juurdepääs planeeringualale on kavandatud Narva mnt 133 idapoolsest osast. Juurdepääsutee
laius on ca 5,5 m. Ristmiku kavandamisel on arvestatud, et Narva mnt 135 maaüksuse
juurdepääs toimub Biotiigi tänavalt (kohalik tee nr 2510541). Narva mnt 133 maaüksuse
planeeringuga lisanduv liikluskoormus ei ole märkimisväärne ning ei avalda olulist mõju
liikluse toimimisele. Peale teemaplaneeringu realiseerumisel, kui Narva Jõhvi-Toila 2+2
projektiga kavandatud tänava lõi ja ristmik on väljaehitatud ning ümberkaudsete teede
liikluslahendus on muutunud, on võimalik Narva mnt 133 maaüksuse juurdepääs rajada krundi
läänepoolsest küljest. Alternatiivse ristmiku projekteerimisel tuleb arvestada põhimaantee nr 1
(E20) Tallinn-Narva km 162,5 – 172,5 Jõhvi - Toila teelõigu eelprojektiga (Skepast&Puhkim
OÜ, töö nr 2020-0055) kavandatud ristmiku ruumivajadusega. Alternatiivne juurdepääs on
võimalik kavandada perspektiivse ristmiku pöörderaadiuse lõpust ca 10 m võrra põhjasuunas.
Tuleb jälgida, et perspektiivne liiklussaar ei takistaks vasakpööret planeeringualalt välja.
Kõik riigitee kaitsevööndis või teemaplaneeringu trassikoridoris kavandatud ehitusloa
kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik
omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse
muudatusi riigitee trassikoridoris või kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Planeeringuala jääb osaliselt Narva maantee tänava kaitsevööndisse, milel laius on äärmise
sõiduraja välimisest servast kuni 10 meetrit (Ehitusseadustik § 71 lg 3). Teekaitsevöönd
kehtestatakse tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt
lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks. Maa omanik on
kohustatud kaitsevööndis hoidma korras tee maaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel
paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu,
põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise.
Tee kaitsevööndis on keelatud:
1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;
2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust;
3) kaevandada maavara ja maa-ainest;
4) teha metsa lageraiet;
5) teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
Juurdepääs on näidatud põhijoonisel orienteeruva täpsusega. Projekteerimise käigus on lubatud
juurdepääsutee asukohta, laiust ning katendit täpsustada.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
12
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
4.2 Parkimine ja kõnniteed
Planeeritava ridaelamu parkimine on lahendatud krundisiseselt. Eesti Vabariigi Standardist
843:2016 tuleneva elamute parkimisnormatiivi kohaselt on väike-elamute alal uue ridaelamu
kavandamisel normatiivne parkimine 2 kohta korteri kohta. Detailplaneeringuga on kavandatud
igale boksile 2 parkimiskohta ja kokku 12 parkimiskohta. Planeeringu põhijoonisel on
kajastatud illustratiivne parkimise lahendus ja parkimiskohtade paigutus.
Vastavalt ehitusseadustikule (§ 651) tuleb elamute puhul kõik parkimiskohad varustada
juhtmetaristuga, et tagada parkimiskohtade omanikele võimalus paigaldada vajadusel
elektriauto laadimispunkt. Projekteerimise staadiumis tuleb määrata elektriauto
laadimispunktide asukohad ning tagada nende varustamine elektrienergiaga.
Narva maantee ääres on ca 3 m laiune asfaltkattega jalgtee (tee nr 2510738), mis on tänavast
eraldatud haljasribaga. Planeeringualal vahetus läheduses asub bussipeatus.
Täpne parkimislahendus (sh liikumisskeem, jalgteede asukohad ja haljasalad) tuleb anda
projekteerimisel, kui on teada täpne hoonestuse maht ja normatiividest tulenev parkimiskohtade
arv.
4.3 Kattega alad
Planeeritud juurdepääsutee ja parkla on ettenähtud asfaltkattega. Parkimiskohtade katendina
kasutada muru- või killustikukärge (või analoogset lahendust), et suurendada sademetevee
loomulikku pinnasesse immutamist.
Täpne katendite lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Sademevee juhtimise planeeritud
sademeveekanalisatsiooni peab tagama katendile projekteeritav kalle ja planeeritav
sademeveetorustik, mille eesvooluks on planeeringualast põhjapool asuv kraav.
5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED
5.1 Haljastus ja heakorrastus
Ehitustegevuse käigus tuleb ette näha kaitsemeetmeid õhu ning pinna- ja maasisese vee
reostamisest hoidumise kooskõlas kehtivate normidega. Ehitise omanik on kohustatud tagama
temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal
ning ehitise kasutamisel vastavalt Jõhvi valla heakorraeeskirjale.
Peale ehitustegevust tuleb heakorrastada õuealad ning rajada täiendav haljastus. Üldplaneeringu
kohaselt peab vähemalt 25% elamupiirkonna kogupindalast olema haljastatud. Soovitav on
kasutada nii kõrghaljastust kui ka madalhaljastust ning heitlehiseid kui ka igihaljaid puid ja
põõsaid, mis tagavad roheluse terve aasta vältel. Hoone lähedusse puude istutamisel tuleb
arvestada, et võrad ei jää kasvades hoonetele lähemale kui pool võra läbimõõtu. Kõrghaljastus
ei tohi paikneda tehnovõrkude peal ja nende kaitsevööndis. Kõrghaljastuse istutamisel hoonete
ja tehnovõrkude lähedale tuleb arvestada puu suurima võralaiusega ja juurepalli maksimaalse
suurusega. Vältida kitsaste mururibade tekitamist maja ja kõnnitee vahele.
Haljastuslahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljatus tuleb rajada koos hoonete
ehitamisega. Haljasalad peavad olema regulaarselt hooldatud ja heakorrastatud.
Maapinna tõstmise vajadus ja täpsem lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
13
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
5.2 Piirded
Piirdeaia maksimaalne kõrgus on 1,3 m. Piirded peavad olema läbipaistva konstruktsiooniga,
materjalina kasutada metallvõrku või puitmaterjali. Piirdeaed on soovituslik liigendada hekiga.
Heki kõrgus ei tohiks olla üle 1,3 m, sõidutee nähtavuskolmnurgas üle 0,4 m.
Ridaelamu bokside vahele võib kavanda kuni 1,0 m kõrgusega hekki vastavalt kaasomanike
omavahelistele kokkulepetele (tulenevalt asjaõigusseadusest).
Piirete tüüp tuleb määrata projektiga.
6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS
Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Detailplaneeringuga ei kavandata
tegevust, mille jaoks on vajalik keskkonnakasutuse luba ega olulise keskkonnamõjuga tegevusi,
mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1
ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille
korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“.
Lähtudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6 on üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel antud eelhinnang ja kaalutud
keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33
lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Jõhvi Vallavolikogu jättis detailplaneeringu
algatamisel KSH algatamata.
Kavandatava tegevuse lähialal ei asu ühtegi looduskaitseala, looduskaitselist üksikobjekti ega
kaitsealuseid liike. Planeeringuala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal ning Natura kaitsealad ei
jää kinnistu mõjupiirkonda. Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ega põhjusta pöördumatuid
muudatus, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.
6.1 Keskkonnatingimused
Tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada selleks kohandatud jäätmekäitluskohta;
Hoonete ehitamisel kasutada võimaluse korral kohalikke ja keskkonnasõbralikke
ehitusmaterjale (sh näiteks kohalikke Eestis toodetavaid ehitus- ja soojustusmaterjale,
sest nende transpordile kulub vähem energiat) ja vesialusel värve, mis on keskkonnale
ohutumad;
Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus. Sellest lähtuvalt
tuleb kavandada hoonestus võimalikult vähe energiat tarbivana;
Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et töid teostataks päevasel ajal ja välditakse ehitustöid
olemasolevate elamute läheduses öisel ajal (nt alates kella 21.00-st kuni 8.00) – nii saab
tagada ehitusaegse müra- ja vibratsioonimõju avaldumise võimalikult vähestele
elanikele;
Planeeritavates hoonetes ei tohi arendada tegevusi, millega kaasneb oluline
keskkonnareostus;
Tänava- ja muus välivalgustuses kasutada võimalusel LED-valgusteid, päikeseenergial
töötavat valgustust vms.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
14
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja lähiümbruses
keskkonnatingimuste osas. Planeeritud tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale
elukeskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste
tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatakse uue hoonestuse rajamist,
mille tõttu suureneb inimeste arv alal, kuid mis kokkuvõttes ei ületa piirkonna looduskeskkonna
vastupanuvõimet. Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja
lähiümbruses keskkonnatingimuste osas. Negatiivne mõju ümbritsevatele kinnistutele puudub.
6.2 Müra, vibratsioon ja insolatsioon
Planeeringuala külgneb Narva maanteega, mille puhul on tegemist on ühe Jõhvi linna põhitänavaga
ja mille kaudu toimub linna sissesõit Narva poolt. Planeeringuala jääb perspektiivs E20/T1 Tallinn-
Narva maantee trassikoridori 650 meetrisesse puhveralasse. Hoone projekteerimisel (vundamendid,
seinad, aknad jne) tuleb arvestada tuleb olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud
häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste).
Planeeringuga ei kavandata ehitist, mis võib kaasa tuua müra normtaseme ületamist ja
mürahinnangut ei koostata. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 kohaselt tuleb müraallika valdajal
tagada, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. Projekteerimisel tuleb
arvestada tänava liiklusest põhjustatud häiringute ulatust (vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016
määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta
esitatavad nõuded“).
Planeeringualale planeeritakse müratundlikke hooneid, seega planeeringuala välisõhus levivad
liiklusmüra tasemed ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2017 määruses nr 71 „Välisõhus leviva
müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus
nr 71) lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.
Planeeringuala vahetus läheduses asub Narva maantee L11 ja planeeringualal tuleb hinnata
liiklusest tulenevaid müratasemeid ning vajadusel planeerida leevendavaid meetmeid. Lisaks tuleb
projekteerimisel arvestada riigitee 1 Tallinn-Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu
eelprojektiga ja selle realiseerumisel võimaliku liiklusmüraga suurenemisega. Riigitee 1 Tallinn-
Narva (E20) km 162,5-172,5 Jõhvi-Toila teelõigu eelprojekti raames Kajaja Acoustics OÜ poolt
koostatud liiklusmüra hinnangu kohaselt jääb planeeringualal 2020. a liiklussageduste tingimustes
liiklusmüra öisel ajal vahemikku 50-55 dB ja päevasel ajal 55-60 dB. Detailplaneeringuga
taotletakse maakasutuse sihtotstarve muutmist pereelamumaa juhtotstarbega maaks. Eelpool
nimetatud liiklusmüra hinnangu järgi on planeeringualal ületatud liiklusmüra tasemed päevasel ja
öisel ajal ning tuleb planeerida leevendavaid meetmeid.
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei
tohi ületada lähedal asuvatel müratundlikel aladel määruse nr 71 lisas 1 toodud asjakohase
mürakategooria sihtväärtuseid (II müra kategooria alal päevasel ajal 55 dB ja öisel ajal 50
dB).
Vajadusel näha tehakse mürahinnangud projekteerimisel ja nähakse ette täiendavad
meetmed häiringute leevendamiseks.
Vaikust nõudvatel ruumidel (magamistuba, elutuba) kasutada sõidutee poolses osas
suurema helikindlusega aknaid.
Tehnoseadmete paigutamisel ja mürarikaste tegevuste puhul jälgida, et need oleksid
suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
15
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Detailplaneeringus viidatud sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“
ja sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ on tänaseks päevaks
kehtetud. Edaspidi tuleks arvestada rahvatervishoiu seaduse alusel kehtestatavate uute
määrustega.
Vajadusel rakendada siseruumide müratasemete tagamiseks müravastaseid meetmeid
lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Projekteerimisel arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
Planeeringualal võib esineda ehitusaegne müra ja vibratsioon. Ehitus- ja kasutusaegsed
vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruse nr 54 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ lisas
toodud piirväärtustele. Uute elamute projekteerimisel tuleb arvestada rahvatervishoiu seaduses
ja selle rakendusaktides toodud nõudeid. Peale detailplaneeringu realiseerimist ei ole oodata
seniste müra ja vibratsioonitasemete suurenemist. Samuti ei teki planeeringualal soojuse ja
kiirguse reostust.
Planeeringualale kavandatavad hooned jäävad olemasolevatest üksikelamu krundist piisavalt
kaugele ega põhjusta seetõttu insolatsioonitingimuste halvenemist naaberelamutel.
Projekteerimisel tuleb arvestada EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides“ või EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel
kasutatav kuupäev“ ja EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
Planeeringualast põhjapool on koostamisel Jõhvi linna, Narva mnt 137, Narva mnt 139c, 1 Tallinn-
Narva tee T6 kinnistute ning lähiala detailplaneering, millega kavandatakse reoveepumpla rajamist
Narva mnt 137 maaüksusele. Kavandatav reoveepumpla jääb Narva mnt 133 maaüksusest ca 200
m põhja poole ja eelduste kohaselt ei ulatu reoveepumplast tulenevad müra- ega lõhna häiringud
Narva mnt 133 maa-alani.
6.3 Radooniriski vähendamise võimalused
Eesti Geoloogiateenistuse radooniriski kaardi andmetele tuginedes jääb Jõhvi vald kõrge
radoonisisaldusega riskiklassi alale.
Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, õhust raskem gaas. Kõrge Rn-
sisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus.
Siseõhku tungib radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning
ehitusmaterjalidest. Läbilaskev täitekruusa kiht soodustab radooni imbumist siseruumidesse.
Peamine radoonileke keldrita majade eluruumidesse toimub põranda ja vundamendi
ühenduskohast, kuid ka aluspõhja ja kavandatavate välisseinte liitekohtadest,
põrandapragudest, keldripõrandast, elektrikaablitest ja veetorude läbiviimiskohtadest põrandal.
Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Vastavalt
standardile EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
16
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
olemasolevates hoonetes“ jaotatakse pinnaseõhu Rn-sisalduse alusel Eesti pinnas Rn-riski
tasemelt madalaks (< 10 kBq/m³), normaalseks (10‒50 kBq/m³), kõrgeks (50–250 kBq/m³) ja
eriti kõrgeks (> 250 kBq/m³). Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski
kaardi kohaselt asub planeeringuala normaalse radooniriski (Rn-riski tase 30-50 kBq/m3)
tasemega alal.
Radoonisisaldus ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Radooniohu täpsustamiseks planeeritaval
alal tuleb enne hoone projekteerimist määrata täpne pinnase radoonisisaldus ja vastavalt
mõõtmistulemustele rakendada ehituslikke meetmeid radooni eluruumidesse sisseimbumise
tõkestamiseks vastavalt EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine” ja EVS
840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”
esitatud nõuetele.
6.4 Jäätmekäitlus
Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt jäätmeseadusele ja Jõhvi valla
jäätmehoolduseeskirjale ja korraldatud jäätmeveo korrale (vastu võetud Jõhvi Vallavolikogu
14.09.2017 määrusega nr 128), mille täitmine on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele
isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Jõhvi valla haldusterritooriumil.
Jäätmevaldaja on kohustatud koguma jäätmeid liigiti, käitlema või andma jäätmed üle
jäätmevedajale. Jäätmemahuti peab olema terve, puhas, kinnine, veega pestav ning ei tohi
põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Jäätmemahuti valdaja peab tagama selle
korrashoiu ja puhastamise.
Jäätmeid tuleb koguda liigiti, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.
Eri jäätmeliikide kogumiseks tuleb kasutada eri värvi jäätmemahuteid: olmejäätmed - must,
hall, roheline, biolagunevad jäätmed – pruun, paberi ja kartongi jäätmed – sinine,
pakendijäätmed – kollane ja ohtlikud jäätmed – punane.
Mahuti asukoht peab olema valitud selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10
meetri kaugusele mahutist. Jäätmemahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega
häirida muul viisil liiklust. Juurdepääsutee jäätmemahutile peab olema piisava kandevõimega
ja tasane. Juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 meetrit lai ja vaba kõrgus tee kohal peab
olema vähemalt 4,5 meetrit. Juurdepääsutee peab olema puhastatud lumest ja jääst, tee kalle ei
tohi ületada 10%.
Prügikonteinerid võib paigutada ka jäätmemajja/-varjualusesse. Prügikonteinerite või
jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda projekteerimise käigus.
Jõhvi valla ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Tolmet Eesti OÜ territooriumil aadressiga
Kaasiku 30, Jõhvi küla.
Kruntidel ei tohi ladustada ehitusprahti. Ehitamise ajaks paigaldada krundile ehitusjäätmete
konteiner. Prügikastide puhul vältida looduses silmatorkavat värvi, prügiurnid peavad sobima
antud keskkonda. Prügikonteinerite asukoht tuleb täpsustada ehitusprojekti koostamise käigus.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
17
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
7. TULEOHUTUS
7.1 Tuleohutusnõuded
Alus: Tuleohutusseadus, siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”, Siseministri 18. veebruari 2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord“.
Tule levimist teisele ehitisele, välja arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele, peab vältima
nii, et oleks tagatud inimese elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Hoonete vaheline kuja
peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit,
piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega.
Detailplaneeringualal on nõutud tuleohutuskuja (planeeritavate hoonete minimaalne
vahekaugus 8 m naaberkinnistutel asuvatest hoonetest) tagatud.
Päästetöö tegemise tagamiseks peab:
1) ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde;
2) päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahendiga;
3) olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale, kusjuures igale
ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht;
4) olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist;
5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud;
6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega kuni
600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse
kaudu.
Tulekustutustehnikaga juurdepääs hoonetele on tagatud juurdepääsutee kaudu. Hoonele
tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab vähemalt hoonestusalani olema rajatud vähemalt 3,5
m laiune sõidutee. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja
valdajal. Kruntidele ei tohi rajada ehitist ilma ehitusprojektita.
Ridaelamute tulepüsivusklassiks on TP3. Ridaelamud liigituvad tuleohituse järgi I
kasutusviisiga hooneteks (eluhooned). Tulekustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga
ehitisele, mille hoone tuletõkkesektsiooni põlemiskoormus ei ületa 600 MJ/m2, on 10 l/s kolme
tunni jooksul. Täpsemad tulekaitsenõuded ja ehitisesisese tuletõrjeveevärgi vajadus
lahendatakse projekteerimise käigus lähtudes kehtivatest normidest. Tuleohutuse tagamiseks
projekteeritavates hoonetes tuleb lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” ja selle lisadest ning kehtivatest standarditest.
Tuletõrje veevõtukoht peab paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste
päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel.
Lähimad tuletõrjevee hüdrandid asuvad Narva mnt 141a maaüksusel (JÕ165H) ja Eha tänav T1
maaüksusel (JÕ073H). Järve Biopuhastus OÜ andmetel, ei tagata antud hüdrandist vajalikku
veevooluhulka 10 l/s (Keskkonnaabi OÜ hüdrandi tehnilise seisukorra kontrollimise akti
06.01.2021 nr 210106-1 alusel on kõnealuse hüdrandi mõõdetud veevooluhulk vaid 8 l/s).
Lähim OÜ Järve Biopuhastus tuletõrjehüdrant JÕ073H, kust tagatakse vajalik veevooluhulk
10 l/s, asub planeeritava ehitise sissepääsust ca 330 m kaugusel.
Planeeritava ridaelamu välise tulekustutusvee tagamiseks on kavandatud Narva mnt 139a
kinnistul asuva tiigi äärde kuivhüdrandi rajamine. Hüdrandi paigaldamisel tuleb lähtuda
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
18
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
siseministri 18. veebruari 2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Vastavalt
määruse nr 10 § 6 lg 2 veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga
sõidetavaid teid; lg 3 veevõtukoht peab paiknema hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise
kaugeimast ligipääsetavast punktist kuni 200 meetri kaugusel.
Joonis 4 Olemasolevad hüdrandid. Väljavõte Maa-ameti Geoportaali kaardirakendustest
Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus
8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE
Planeeringutes tuleb käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist.
Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 ”Kuritegevuse ennetamine.
Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”, 29.11.2002. Peamised riskid
käesoleval planeeringualal, on seotud vandalismiga. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja
mõned soovitused ja nõuded edaspidiseks projekteerimiseks, et vähendada kuritegevuse riske.
8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks
8.1.1 Korrashoid
Planeeringuala tuleb heakorrastada. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua
mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Planeeringu elluviimisel luua
atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur, tänavaruum jm avaliku ruumi elemendid. Kasutada
vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev
järelevalve ja vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse
lõppedes alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Tähtsat mõju avaldab prügi kiire
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
19
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
eemaldamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, muru korrapärane niitmine jne).
Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on väiksem. Ehitamisel on soovitatav
kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, prügikastid jms).
8.1.2 Elavus, valgustus ja vargused
Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on
kasutusel ööpäevaringselt. Probleemiks võib olla inimeste vähene liikumine öisel ajal.
Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse ja videovalve olemasoluga. Planeeringu
elluviimisel tuleb tagada hoonete ja siseõue hea nähtavus ja valgustatus. Oluline on valgustada
hoonete ümbrus (sissepääsud ja õueala), parkimisalad, avalikud alad ja juurdepääsuteed.
Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. See
vähendab kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismiaktide, vägivalla ja süütamise riski.
Turvasüsteemide rajamine, territooriumi jälgimine (nt alarmid (signalisatsioon),
videojälgimissüsteem, naabrivalve) ja territooriumi ööseks sulgemine vähendab varguste ja
muude kuritegudega riski.
9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID
Maa-alade kasutamise põhimõtted juhinduvad juba eksisteerivast maakasutusest ja keskkonnast
ning õigusaktides kindlaks määratud piirangutest. Kaitsevööndid on liine ja torustikke ning
nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus tehnovõrkude
ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omanikku või valdaja
tegevust. Kõikide planeeringualal (tänava maa-aladel) paiknevate tehnovõrkude
kaitsevööndites tuleb järgida kehtivaid seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid
piiranguid. Planeeringualal olevad kaitsevööndid on kajastatud joonistel.
9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi või sundvalduse seadmise ettepanekud
Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek servituudi või sundvalduse seadmiseks krunte
läbivatele tehnovõrkudele kaitsevööndi ulatuses.
Narva mnt 139a kinnisasjale tuleb seada kasutusõigus kuivhüdrandi avalikuks kasutamiseks.
10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED
Olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile, mis on kajastatud kõikidel
planeeringu joonistel.
10.1 Elektrivarustus
Planeeritava ala elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 12.12.2024
väljastatud liitumistingimustele nr 486544.
Planeeritava krundi elektrivarustus on ettenähtud alajaamade Jõhvi nr 57:(Jõhvi) (aadressil
Soo tn 69) ja Jõhvi nr 85:(Jõhvi) (aadressil Narva mnt 141a) baasil. Olemasolevatest
alajaamadest tuleb projekteerida eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid.
Krundi piirile on kavandatud 0,4 kV liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati ööpäevaringselt
vabalt teenindatav. Elektritoide liitumiskilbist kuni rajatava hooneni on ettenähtud
maakaabliga.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
20
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Kehtestatud
detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜle esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib
ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
Planeeringus on määratud elektrivõrgu servituudi vajadustega alad. Servituudi alad on määratud
elektrivõrgu kaabelliinide (1 m äärmistest 0,4 kV kaabelliinidest) ja elektrikilbile (2 m rajatise
seinast). Projekteerimise käigus määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite
trasside servituudi alad.
10.2 Välisvalgustus
Narva maantee ääres on olemasolev tänavavalgustus. Krundisisene hoone ja parkla valgustus
lahendatakse projekteerimise käigus. Välivalgustuses kasutada võimalusel energiat säästvaid
lahendusi - LED-valgusteid, päikeseenergial töötavat valgustust vms.
Välisvalgustuse paigutamisel tuleks arvestada võimaliku valgusreostusega ning vältida
läheduses eluhoonete ülemäärast valgustamist.
10.3 Sidevarustus
Planeeritava ala sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 10.12.2024
väljastatud tehnilistele tingimustele nr 39324990.
Planeeritava krundil Telia sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vajalik rajada ühendus
Telia sidevõrgu lõpp-punktist kuni hoone sisevõrgu ühendus(jaotus) kohani. Tehniliste
tingimuste kohaselt tuleb alates sidekaevust JHV122 paigaldada 24 kiuline optiline kaabel kuni
sidekaevuni JHV113. Sidekaevu JHV113 tuleb paigaldada jätk ja jätku 1/32 splitter. Alates
splitterist tuleb paigaldada 12 kiuline SM optiline kaabel igasse ridaelamu boksi või ühisesse
tehnoruumi.
Hoone sisevõrk lahendatakse projekteerimisel. Hoonesse paigaldada andmesidejaotla. Sisevõrk
projekteerida jaotlast iga ridaelamu boksini. Sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide
seadmete ühendamiseks 230 V elektrivõrguga. Sisevõrgu projekteerimisel lähtuda Telia
juhisest „Valguskaabli sisevõrkude ehitamine korter- ja ärimajades“.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.
Info järelevalve kohta telefoninumbril 5262792. Telia Eesti AS on tehnilistes tingimustes
kinnitanud, et ei võta sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
21
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Joonis 5 Sidekaevu JHV122 skeem (väljavõte Telia Eesti AS tehnilistest tingimustest)
Joonis 6 Sidekaevu JHV113 skeem (väljavõte Telia Eesti AS tehnilistest tingimustest)
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
22
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
10.4 Veevarustus ja kanalisatsioon
Planeeringuala asub Pesulux OÜ ühisveevärgi teeninduspiirkonnas, kuid olemasolevas võrgus
puuduvad vabad võimsused ühisveevärgiga liitumiseks. Lähim Järve Biopuhastus OÜ hallatav
ühisveevärgi torustik asub planeeringualast ca 230 m kaugusel.
Planeeringuala veevarustuse lahendamiseks on kavandatud puurkaevu rajamine. Planeeritaval
alal joogiks ja olmevajadusteks kasutatava vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri
24.09.2019 määruse nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning
tarbijale teabe esitamise nõuded“ nõuetele.
Kavandatava ridaelamu arvestuslik veevõtt jääb alla 10 m³ ööpäevas. Planeeritava puurkaevu
hooldusala on 10 meetrit.
Veeseaduse § 154 lg 5 kohasel on hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud
tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas:
1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine;
2) karjatamine;
3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;
4) maaparandussüsteemide rajamine;
5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;
6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine;
7) kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse
juhtimine;
8) kalmistu rajamine;
9) jäätmete käitlemine;
10) maavara kaevandamine.
Hooldusalal on keelatud ka sademevee pinnasesse juhtimine.
Puurkaevu rajamisel tuleb arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruses nr 43 „Nõuded
salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning
lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise,
rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning
puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või
kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja
salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja
salvkaevu lammutamise teatise vormid“ sätestatud nõudeid.
Planeeritava ala reoveekanalisatsioon on lahendatud vastavalt OÜ Järve Biopuhastus poolt
04.04.2024 väljastatud liitumistingimustele nr 2-9/3857.
Planeeringualal formeeruvad reoveed on planeeritud juhtida Narva maantee L11 asuvasse
kanalisatsioonikaevu.
Narva mnt 133 kinnistu piirile (kuni 1 m väljapoole kinnistu piiri) tuleb paigaldada
kanalisatsioonikaev. Kaevu lahendus (tüüp, läbimõõt, kõrgus, materjal jne) ja asukoht tuleb
määratleda projekteerimise käigus ning kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
23
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Vastavalt liitumistingimustele on lubatud reovee vooluhulk Qmax.ööp = 0,48 m3/d.
Ühenduspunktini paigaldatava reoveetorustiku diameeter ja pikiprofiil määratleda
projekteerimise käigus. Ühenduskaevu ega torustikku ei ole lubatud teha teisi
kanalisatsiooniühendusi ilma OÜ-ga Järve Biopuhastus kooskõlastuseta.
Rasvu või õlijäätmete olemasolul tuleb enne reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni reovesi
lokaalselt puhastada (rajada rasva- ja õlipüüdur). Reovesi peab vastama järgmistele nõuetele:
rasvad – piirnäit 50 mg/l ja naftasaadused, õlid – piirnäit 2,3 mg/l.
Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida kontsentreeritud reovee ja reostushulki, tinglikult puhast
heitvett, lokaalsetest puhastusseadmetest (restidelt) kogutud jäätmeid, olmeprügi, ehitusprahti,
tööstusjäätmeid jne, heitvett, mille temperatuur ületab 35 kraadi C, sademe- ja drenaaživett.
Reoainete kontsentratsioonid ei tohi ületada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise
eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi ega kahjustada ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ja/või
põhjustada puhastusprotsessi häireid.
Piirnäitajad ühiskanalisatsiooni juhitavale reoveele:
BHT 266 mg/l;
KHT 557 mg/l;
Nüld 58 mg/l;
Püld 11 mg/l;
Heljum 299 mg/l;
Kloriidid 284 mg/l;
Sulfaadid 296 mg/l;
Sulfiidid 9 mg/l.
Reoveekanalisatsiooni paisutuskõrgus on kinnistu kanalisatsiooni ja ühiskanalisatsiooni
liitumispunktis oleva kaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Liitumine ühiskanalisatsiooniga
ei tohi kahjustada olemasoleva ühiskanalisatsiooni nõuetekohast toimimist.
Reovee ärajuhtimise teenuse arvestus toimub joogivee mõõturi alusel. Veemõõdusõlm tuleb
paigaldada vastavalt mõõteseadusele ja Jõhvi valla ÜVK eeskirjale.
Käesolevate liitumistingimuste alusel kohustub Liitumistingimuste Saaja teostama
ehitusprojekti tööprojekti tasemel. Projekteerimisel tuleb arvestada OÜ Järve Biopuhastus poolt
esitatavate nõuetega.
Peale projekti kooskõlastamist sõlmitakse liitumisleping. Ühiskanalisatsiooni jaoks
projekteeritud ja ehitatud reoveetorustik tuleb anda üleandmise-vastuvõtmise aktiga OÜ-le
Järve Biopuhastus. Ehitatud reoveetorustiku üleandmiseks OÜ-le Järve Biopuhastus tuleb
esitada reoveetorustiku kohta täitedokumentatsioon ja kasutusluba ning ühiskanalisatsiooni
talumiseks selle asukoha kinnistule (või kinnistutele) seada sundvaldus või isiklik kasutusõigus
OÜ Järve Biopuhastus kasuks.
Kõik liitumisega (sh Narva mnt 133 kinnistu välise reoveetorustiku rajamisega kuni
ühenduspunktini olemasoleva ühiskanalisatsiooniga) seotud kulud ja riskid (projekteerimine,
ehitus, ehitus- ja kasutusload, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingud, kooskõlastuste
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
24
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
hankimine jne) kannab liituja. Ehitustööde alustamisest tuleb teavitada OÜ Järve Biopuhastus
ette minimaalselt 3 tööpäeva ning kutsuda kohale OÜ Järve Biopuhastus esindaja. Väljakutse
aluseks on kirjalik tellimus (e-posti teel:
[email protected]).
Peale liitumist sõlmitakse Teenusleping.
10.5 Sademeteveed
Planeeringuala läänepoolse piiri ääres asub sademetevee torustik, mille kaudu juhitakse
sademeteveed planeeringualast põhja pool asuvasse kraavi. Planeeritava juurdepääsu tee kohas
on olemasolev restkaev, mille kaudu suunatakse sademetevesi tänavamaalt Narva mnt 133
krundile. Torustik tuleb ümberehitada ja juhtida sademetevesi planeeringualast põhjapool
(Narva mnt 139 kinnistul) asuvasse kraavi.
Planeeritava krundi parkla ja hoone katuselt kogutud sademeteveed on planeeritud
planeeringualast põhjapool asuvasse kraavi. Planeeringualast väljapool tuleb torustikule seada
kasutusõigus. Planeeringuala vertikaalplaneerimine ja sademevete täpne ärajuhtimine
lahendatakse projekteerimise käigus, kui on teada hoone täpne kuju ja paiknemine, katendite
täpsed liigid, asukohad ja mahud ning trasside täpsed paiknemised ja kõrgused.
Kavandatavate platside ja teede sademetevee äravoolu peab tagama katendile projekteeritav
kalle. Sademe-, pinnase- ja pinnavee juhtimine ühiskanalisatsiooni ega naaberkruntidele ei ole
lubatud.
Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61
„Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteaine sisalduse
piirväärtused“ sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele.
10.6 Soojavarustus
Planeeringuala piirkonnas ei ole kaugküte välja ehitatud ja hetkel puudub võimalus
soojatorustikuga liitumiseks.
Vastavalt GREN Viru AS 16.12.2024 väljastatud tehnilistele tingimustele on võimalik
planeeringuala liitumine Narva mnt 135 kinnistust ida poole projekteeritud soojustrassiga, kuid
hetkel ei ole võrguettevõttel võimalik öelda, kas ja millal antud torustiku projekt realiseerub.
Kuni võimaluseni kaugküttevõrguga liitumiseks tuleb soojavarustus lahendada lokaalsete
küttesüsteemidega. Võimalikud on soojuspumbad, elektriküte ja taastuvenergia lahendused
(päikesepaneelid) või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne lahendus, sh
võimalikud kombinatsioonid tuleb anda projekteerimise käigus.
Peale soojatorustiku väljaehitamist on võimalik projekteerida Narva mnt 133 krundi liitumine,
lähtudes GREN Viru AS tehnilistest tingimustest.
Käesoleva detailplaneeringuga on esitatud tehnovõrkude põhimõttelised lahendused, mida on
lubatud täpsustada projekteerimise staadiumis, kui on teada täpsed hoone sisendite asukohad.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
25
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
11. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
11.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud sotsiaalsele-, majanduslikule-,
kultuurilisele ja looduskeskkonnale
Jõhvi valla prioriteediks on olnud kvaliteetse elukeskkonna arendamine, sest olemasolev
elamufond on vananenud. Planeeringulahendus ei vasta küll maakasutuse osas Jõhvi valla
üldplaneeringule, kuid on kooskõlas arengukavas seatud põhimõttelistele eesmärkidele
elukeskkonna arendamise, tiheasustusalade tihendamise osas. Olulist negatiivset sotsiaal-
majanduslikku mõju ühe kinnistu hoonestamisega ei ole ette näha.
Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti, seda eelkõige elamu
kavandamise tõttu praegu hoonestamata alale. Planeeringuala asukohta võib pidada visuaalselt
sobivaks linnaruumi tihendamiseks. Planeeringu elluviimisel ala korrastatakse ja võetakse
aktiivsesse ja eesmärgipärasesse kasutusse. Suureneb Jõhvi valla elanikkond, valla tulevad
noored pered ja antud piirkonnas suureneb naabrivalve.
Hoone ehitamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss,
energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude
kättesaadavuse vähenemist mujal. Säästva arengu põhimõtetega kooskõlas olevaks saab pidada
olemasolevate hoonestatud alade tihendamist ja laiendamist, et soosida kompaktse struktuuriga
elamupiirkondade teket väljakujunenud infrastruktuuri baasil.
Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid
need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja
vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei
ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.
Detailplaneeringuga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus,
mis võiks mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.
Planeeringu elluviimisel ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või
kvaliteedile. Detailplaneeringuga kavandatava hoonestuse reoveed on võimalik suunata
ühiskanalisatsiooni. Tegevusega kaasnevana ei ole oodata reoveetekke koguseid ega koostist,
mis võiksid ületada piirkondliku reoveepuhasti vastuvõtuvõimet. Seega ei ole oodata
reoveekäitlusest tulenevat olulist keskkonnamõju.
Planeeringualal puuduvad elustiku jaoks olulised elupaigad või toitumisalad, seega ei avaldata
planeeringu elluviimisega ka otsest olulist keskkonnamõju elustikule. Planeeringu
elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset mõju looduskeskkonnale.
Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste,
mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel puuduvad planeeringualal ja naabruses
kaitsealused mälestised ja planeeringu elluviimisel puudub mõju kultuuriväärtustele.
Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole
eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga
avariiolukordade esinemist.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
26
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneering
11.2 Planeeringu elluviimise kava ja rakendamise võimalused
Kehtestatud detailplaneering on ehitusprojektide koostamise aluseks. Hoonete ehituslubade
väljastamise eeltingimuseks on kohustus rajada planeeringuga ette nähtud juurdepääsutee ja
tehnovõrgud. Juurdepääs Narva maanteelt, parkla ning tehnovõrgud ehitatakse välja arendaja
kulul. Tehnovõrkude väljaehitamine toimub arendaja ja tehnovõrgu valdaja vaheliste
kokkulepete alusel. Edasised hooldustingimused ja omandisuhted lahendatakse arendajaga
sõlmitavate lepingute alusel. Kohalikule omavalitsusele ei kaasne kulusid planeeringu
elluviimisel.
Kõik riigitee kaitsevööndis või teemaplaneeringu trassikoridoris kavandatud ehitusloa
kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Kui kohalik
omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse
muudatusi riigitee trassikoridoris või kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks tuleb esitada OÜle Järve Biopuhastus liitumistaotlus ja
sõlmida liitumisleping vastavalt võrguvaldaja poolsetele tingimustele.
Kehtestatud detailplaneeringu alusel elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus,
sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu
sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt
hüvitada koheselt.
OÜ Wesenberg Töö nr 82-0824 17.11.2025
27
JÕHVI VALLAVALITSUS
Terviseamet 23.12.2025 nr 7-1.3/961-21
[email protected]
Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala
detailplaneeringu kooskõlastamine
ja arvamuse andmine
Jõhvi Vallavolikogu algatas 25. juulil 2024 otsusega nr 207 üldplaneeringu lahendust muutva Narva mnt
133 ja lähiümbruse detailplaneeringu koostamise.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Narva mnt 133 kinnistule ehitusõiguse määramine ühe
ridaelamu rajamiseks, samuti heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, liikluskorralduse ning
tehnovõrkude asukoha määramine. Planeeritavale alale laieneb Pühajõe kaldapiiranguvöönd.
Planeeritav maa-ala hõlmab maaüksust Narva mnt 133 (25101:001:0719), ärimaa 100%, pindala 2512
m²) ja osaliselt Narva maantee L11 (25101:001:0043, transpordimaa 100%) kinnistut. Planeeritava maa-
ala suurus on 0,3 ha. Planeeritaval maa-alal hoonestus puudub.
Planeeritav ala piirneb põhjast Narva mnt 139 krundiga (25301:010:0035 pindala 12631 m2 osalt
ärimaa, valdavalt puhke- virgestus ja haljasalamaa, idast Narva mnt 135 krundiga ( 25301:010:0041)
ärimaa, lõunast Narva maanteega (kohalik tee nr 2510501) ja läänest 1Tallinn-Narva tee T7
maaüksusega.
Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127) kohaselt
asub kinnistu tiheasustusalal, mille maakasutuse juhtotstarbeks on määratud kaubandus-teenindus ja
büroohoone maa (BT). Detailplaneeringuga taotletakse maakasutuse sihtotstarve muutmist
pereelamumaa (EP) juhtotstarbega maaks. Üldplaneeringu kohaselt on pereelamu maal lubatud kuni 2-
kordsed elamud, milleks on: ühepere elamu, mitmepere elamu sh ridaelamu, milleks on kolme või
enama kinnisel hoonestusviisil üksteise külge ehitatud kui 2-kordne mitmepere elamu.
Detailplaneeringu asukohale on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, mille
järgi keskkonnamõju hindamist ei ole vaja teostada.
Jõhvi Vallavolikogu kinnitas 25. juulil 2024 otsusega nr 207 detailplaneeringu koostamise
lähteseisukohad mille kohta on küsitud ettepanekuid Keskkonnaametist, Päästeametist, Maa- ja
Ruumiametilt, Kommunikatsioonide valdajatelt ning piirinaabritelt. Päästeamet esitas tingimusliku
kooskõlastuse. Kõikide esitatud ettepanekutega on koostatud planeeringulahenduses arvestatud.
Detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus ajavahemikul 14 aprillist kuni 13 maini 2025. Jõhvi
Vallavalitsuse hoones (Kooli tn 2, Jõhvi) ja Jõhvi Keskraamatukogus (Rakvere tn 13a, Jõhvi) tööajal.
Planeeringulahenduse kohta ühtegi ettepanekut ega arvamust ei esitatud.
Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu
toimus 22. mail 2025 aastal Jõhvi Vallavalitsuses. Avalikul arutelul ühtegi huvilist ei tulnud. Praeguse
seisuga ühtegi lahendamata teemat aktuaalsed ei ole.
Narva mnt 133 detailplaneeringulahendus on täpsustatud lähtuvalt kooskõlastajate poolt esitatud
ettepanekutest.
Lähtuvalt planeerimisseaduse §85 lõikest 1 esitame Narva mnt 133 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
kooskõlastamiseks või arvamuse andmiseks.
Jõhvi linna Narva mnt 133 ja lähiala detailplaneeringu materjalid on kättesaadavad otselingilt:
https://www.johvi.ee/detailplaneeringud
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Toos
Planeerimisspetsialist
5393 4531
[email protected]