Vastuskiri

Saatja: Natalja Šubina </o=Sotsiaalministeerium/ou=First Administrative Group/cn=Recipients/cn=Natalja.Subina> Saaja: 'Virge Murak' Teema: Vs: Vastus teabenõudele seoses MKM juhendiga "Ruumi otsese päikesevalguse kestuse arvutamise juhend" Tere Vastuseks Teie teabenõudes esitatud küsimustele teatame järgmist: 1. Kas Eestis eksisteerivad konkreetsed normid, uuringud, arvamused, mis sätestavad teaduslikult põhjendatult, kui palju otsest päikesevalgust on inimesel päevas vaja, et tervislik valgus oleks tagatud? Insolatsiooni miinimumnõuded, nagu ka muud ehituslikud nõuded, on määratletud vastavates standardites ja juhendites. Peame insolatsiooni oluliseks teguriks inimeste, eelkõige laste ja eakate, tervislike ja komfortsete elamistingimuste tagamisel. Insolatsioonil on positiivne füsioloogiline mõju, sealhulgas D-vitamiini sünteesi toetamine, ööpäevarütmi reguleerimine ning bakterite ja hallitusseente leviku vähendamine eluruumides. Samuti on insolatsioonil positiivne psühholoogiline ja emotsionaalne mõju, parandades meeleolu, vähendades stressi ning luues eluruumides mugava ja positiivse emotsionaalse keskkonna. Praktilisest aspektist tagab piisav otsene päevavalgus tervisliku ja komfortse elukeskkonna. Meie laiuskraadidel esineb elanikel ajavahemikus septembrist märtsini sageli ultraviolettkiirguse puudus, mis võib põhjustada organismis mitmesuguseid ebasoodsaid muutusi. Seda seisundit nimetatakse hooajaliseks afektiivseks häireks (Seasonal Affective Disorder, SAD), mida tuntakse ka kui sügis- või talvemasendust. Sümptomid avalduvad tavaliselt sügisel ja võivad püsida varakevadeni. Hooajalise afektiivse häire peamisteks sümptomiteks on väsimus, unehäired, energiavaegus, suurenenud söögiisu ja kehakaalu tõus, meeleolu alanemine, ärrituvus, vähenenud aktiivsus ning suurenenud vastuvõtlikkus haigustele. Insolatsiooni norm 2,5–3 tundi otsest päikesevalgust päevas põhineb hügieenilistel, füsioloogilistel, praktilistel ja arhitektuursetel uuringutel. See aeg on piisav põhiliste füsioloogiliste efektide saavutamiseks ning tagab korteri elanikele minimaalselt vajaliku päikesevalguse positiivse mõju tervisele ja elukeskkonnale. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juhiste kohaselt eluaseme tingimuste parandamine piisava loomuliku valgustuse, sh insolatsiooni, tagamise kaudu soodustab tervise edendamist ja vähendab haiguste koormust. Valgustingimusi, sealhulgas insolatsiooni, käsitletakse eluaseme tervisekvaliteedi olulise komponendina. Insolatsiooninõudeid rakendatakse ehitiste planeerimisel ja projekteerimisel, lähtudes planeerimisseaduse §-st 8, mille kohaselt peab planeering tagama turvalise elukeskkonna, ning ehitusseadustiku §-st 7, mille kohaselt tuleb ehitis projekteerida ja ehitada hea ehitustava kohaselt. „Ruumi otsese päikese valguse arvutamise juhendi“ koostas Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit ning selle kiitsid heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (praegune Kliimaministeerium), Eesti Arhitektide Liit, Eesti Planeerijate Ühing, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Tallinna Linnaplaneerimise Amet ning Tallinna Tehnikaülikool. Juhendi tõlgendamise küsimustes palume pöörduda juhendi koostaja poole. Analoogsed insolatsiooninõuded on sätestatud ka MKM määruse eelnõus „Hoone sisekliimale esitatavad nõuded“ (dokumendi nr 21-1212/01), mis on kättesaadav Eelnõude infosüsteemi (EIS) kodulehel. 2. Kas on mingeid norme, mis sätestavad, kuidas inimene peaks seda päikesevalgust saama? Kas ainult toas olles teatud tunnid või tuleks arvesse võtta ka õues liikumise vajadust ja sealt saadavat valgust; „Ruumi otsese päikese valguse arvutamise juhendis“ on toodud, et koolieelsete lasteasutuste, tervishoiuasutuste ja hoolekandeasutuste välialade mängu- ja puhkealadel peab olema tagatud vähemalt kolme tunni insolatsioon vähemalt 50% ala ulatuses. Tervise seisukohast on oluline nii piisava päevavalguse olemasolu siseruumides kui ka võimalus viibida õues, samuti nende aspektide omavaheline tasakaal. 3. Kas nende kohustuslike valguse normide rakendamisel on teatud erisusi? Arvestades näiteks, et vangid on väga piiratud võimalustega valguse ja/või väljas liikumise osas. Planeeringutes kasutatavad insolatsiooni käsitlused ei ole mõeldud universaalsete tervisenormidena kõigile elanikkonnarühmadele ja eluolukordadele. Erikeskkondades, sealhulgas kinnipidamisasutustes, reguleeritakse valguse, elutingimuste ja õues viibimise nõudeid eraldi õigusaktidega (nt vangistusseadus ja selle alusel kehtestatud määrused), mis arvestavad konkreetse keskkonna eripära ning inimõiguste ja tervisekaitse nõudeid. Lugupidamisega Natalja Šubina nõunik keskkonnatervise osakond +372 794 3702 [email protected] <mailto:[email protected]> Terviseamet +372 794 3500 [email protected] <mailto:[email protected]> www.terviseamet.ee <http://www.terviseamet.ee/> Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn Käesolev kiri on mõeldud ainult kirja adressaatidele. Kui olete saanud kirja ekslikult, palun teavitage koheselt selle saatjat ning kustutage saadud kiri koos kõikide lisadega. NB! Juurdepääsupiirangu märkega dokumentide avaldamine kõrvalistele isikutele on keelatud. Saatja: Virge Murak <[email protected]> Saatmisaeg: reede, 19. detsember 2025 11:45 Adressaat: [email protected] Teema: Teabenõue seoses MKM juhendiga "Ruumi otsese päikesevalguse kestuse arvutamise juhend" Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Advokaadibüroo RASK kliendiks on arendaja, kelle nimel ja volitusel edastan käesoleva teabenõude. Eestis kasutavad kõik kohalikud omavalitsused planeeringute kooskõlastamiseks MKM juhendit insolatsiooni arvutamiseks (teabenõudele edastatud). Viidatud juhend ei ole standard, seadus ega määrus ning võimatu on tuvastada, milliseid andmeid on normide määramiseks aluseks võetud ja miks on juhendis normid määratud nii, nagu need täna on. Eeltoodust tulenevalt palun vastata, et: 1. Kas Eestis eksisteerivad konkreetsed normid, uuringud, arvamused, mis sätestavad teaduslikult põhjendatult, kui palju otsest päikesevalgust on inimesel päevas vaja, et tervislik valgus oleks tagatud? 2. Kas on mingeid norme, mis sätestavad, kuidas inimene peaks seda päikesevalgust saama? Kas ainult toas olles teatud tunnid või tuleks arvesse võtta ka õues liikumise vajadust ja sealt saadavat valgust; 3. Kas nende kohustuslike valguse normide rakendamisel on teatud erisusi? Arvestades näiteks, et vangid on väga piiratud võimalustega valguse ja/või väljas liikumise osas. Lugupidamisega Virge Murak vandeadvokaat | attorney-at-law (+372) 56987086 Advokaadibüroo RASK | RASK Attorneys-at-Law (+372) 618 0820 www.rask.ee|LinkedIn <https://www.linkedin.com/company/rask-attorneys-at-law> <http://www.rask.ee/> Kirjas olev info on konfidentsiaalne ja mõeldud kasutamiseks üksnes adressaadile. Kui kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis kustutage see ja teavitage saatjat. This message is confidential and intended only for the addressee. If you have received this message by mistake, inform the sender and delete the message.