Eelnõu kooskõlastamine

Majandus- ja Teie 07.05.2019 nr MKM/19-0404 Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 27.05.2019 nr 2-2/2019/1010 Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn "Tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse" eelnõu kooskõlastamine märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) arvamuse avaldamiseks tarbijakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus eelnõu. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, tutvunud nimetatud eelnõu ja selle seletuskirjaga, teavitab, et kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega. 1. Teeme ettepaneku eelnõu § 1 punktis 18 sõnastatud tarbijakaitseseaduse (TKS) §-s 622 kasutada läbivalt ühtset mõistet TTJA poolt edastatava teabe nõudmise kohta. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõus on teabe nõudmist nimetatud päringuks, teabenõudeks, taotluseks ja teabe nõudmiseks. Õigusselguse huvides on otstarbekas kasutada läbivalt ühte mõistest – teabe nõudmine. 2. Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse kontrolltehingu regulatsiooni. TKS § 63 lg 5 kohaselt nähakse TTJA-le ette õigus kontrolltehingu läbiviimsel kasutada väljamõeldud nime või kaasata kontrolltehingu tegemisse avaliku korra eest mittevastutavaid isikuid. Tutvudes ka sama sätte kohta seletuskirjas tooduga jääb selgusetuks, mida peetakse silmas väljamõeldud nime all. Lisaks palume selgitada, kuidas peab TTJA veenduma, et nimi mida kasutakse on väljamõeldud. Juhime tähelepanu, et e-kauplusest toodete soetamisel on lisaks isiku nimele vaja reeglina märkida ka muid andmeid, näiteks tarne aadress või krediitkaardi või muu maksevahendi andmed. Krediitkaardi või virtuaalkaardi saab aga väljastada konkreetsele isikule, antud säte ei anna aga TTJA-le pädevust kasutada krediitkaardi või virtuaalkaardi taotlemiseks väljamõeldud nime, mistõttu võib e- kauplustes kontrolltehingute läbiviimine ilma ametiseisundit avaldamata olla endisel problemaatiline. Samuti ei pruugi avaliku korra eest mittevastutavad isikud nõustuda kontrolltehingu läbiviimisel kaasa löömisega, kui sellega kaasneb nende isikuandmete avaldamine kolmandatele isikutele (kaupleja). Ei saa välistada juhtumeid, kus kolmas isik (kaupleja), kelle valdusesse avaliku korra eest mittevastutava isiku andmed satuvad hiljem pahatahtlikult piirab samal isikul oma toodete või teenuste soetamist/tarbimist või edastab isiku andmed ka teistele kauplejatele, kes kartuses, et isik teostab kontrolltehinguid, samuti Sõle 23A / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  piiravad oma toodete või teenuse soetamise/tarbimise kontrolltehingu läbiviimisesse kaasatud isiku jaoks. 3. Eelnõu §-ga 4 muudetakse lennundusseadust (LennS). Lennundusseadust täiendatakse väärteokoosseisudega EL määrustest tulenevate nõuete ja kohustuste rikkumise eest. Väärteokoosseisudes on rikkumiste eest ette nähtud trahvi määrad kuni 150 trahviühikut füüsilisele ja kuni 3200 eurot juriidilisele isikule. TTJA hinnangul ei ole ette nähtud väärteokoosseisude karistuste määrad piisavalt kõrged selleks, et omada preventiivset mõju lennuettevõtjate tegevuse suhtes. Näiteks ühe Eesti lennuettevõtja, kes teostab oma lende ka Tallinna lennujaamast, aastane käive 2017. aastal oli 63 528 881 eurot. Näiteks ühe neljaliikmelise pere puhkusereisi puhul Egiptusesse, mis hilineb üle 3 tunni või tühistatakse on reisijad õigustatud nõudma lennuettevõtjalt hüvitist summas 2400 eurot. Karistus reisija õiguseid puudutavate sätete rikkumise eest peab olema märkimisväärselt suurem omamaks preventiivset mõju ettevõtja käitumisele. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et ühes lennukis võib viibida 100-200 reisijat. Juhul, kui lennuk hilineb 3 või enam tundi või lend tühistatakse ja lennuettevõtja jätab täitmata määruse 261/2004 art 14 lg 2 teavitamise nõude ning reisijad seetõttu ei ole teadlikud oma õigusest nõuda lennuettevõtjalt määruse 261/2004 art 7 järgset hüvitist, siis võib lennuettevõtja potentsiaalselt hüvitistelt kokku hoida summa vahemikus 25 000- 120 000 eurot olenevalt lennu vahemaast, riskides seejuures vaid maksimaalselt 3200 euro suuruse väärteotrahvi saamisega. Siinkohal võib lennuettevõtja langetada teadlikult otsuse õigusaktides sätestatud nõuded täitmata jätta, kuivõrd ettevõttele majanduslikult kasulikum on toime panna õigusrikkumine kui sellest hoiduda. Arvestades eeltoodut teeme ettepaneku, et juriidilise isiku vastutus LennS §-s 6050 sätestatud teo eest oleks kuni 50 000 eurot, sarnaselt ebaausate kauplemisvõtete kasutamise eest ette nähtud väärteotrahvi ülemmääraga. Vastutuse ülemäära kehtestamisel peab arvestama, et see oleks mõjus kõikidele sektoris toimivatele ettevõtjatele. Olenemata seaduses sätestatud trahvi ülemäärast tuleb trahvi igakordsel määramisel ikkagi arvesse võtta rikkumise ulatust ja muid tähtsust omavaid asjaolusid. 4. Eelnõu § 4 punktiga 5 täiendatakse LennS §-ga 6052 – menetlus. Juhime tähelepanu, et LennS § 6052 lg-s 3 määratakse pädev kohtuväline menetleja LennS §-s 6044 sätestatud väärteole (elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumine). LennS § 6044 on alates 23.05.2018 kehtetu, mistõttu on ebavajalik ka pädeva kohtuvälise menetleja määramine. Märkused eelnõu seletuskirja kohta. 1. Seletuskirja lehekülgedel 6 ja 7 loetletakse CPC määruse lisas nimetatud õigusaktide osas pädevaid rakendusasutusi. Seletuskirjas viidatakse mitmel juhul, et TTJA on pädevaks asutuseks raudteereisijate õigusi puudutava õigusakti (määrus (EÜ) nr 1371/2007) jõustamisel. Juhime tähelepanu, et alates 01.01.2019 on nimetatud õigusakti osas pädevaks asutuseks Maanteeamet. 2. Seletuskirja leheküljel 16 tuuakse välja järgnev: „Kontrolltehingu käigus saadav teave peab olema kasutatav tõendina nii riikliku järelevalve raames ettekirjutuse tegemisel ja sunniraha rakendamisel kui ka väärteomenetluses karistuse määramisel.“ Riigikohtus käsitleb oma 21.12.2016 otsuses nr 3-1-1-94-16 kontrolltehingu ja väärteokatse problemaatikat. Kohtuotsus puudutab Keskkonnainspektsiooni teotatud kontrolltehingut, millega tuvastati jäätmeseaduse rikkumine. Rikutud nõuete osas on jäätmeseaduses ette nähtud ka väärteokoosseis. Kohus toob punktis 19 välja, et kontrolltehingu tegemisel 2 (4)  jäävad süüteod üldjuhul katsestaadiumisse. Seda kinnitab ka JäätS § 1192 lg-s 8 sätestatu, mille kohaselt on kontrolltehingu käigus teostatud tehing tühine. Sama sätestab ka eelnõu § 1 punktis 19 sõnastatud TKS § 63 lg 9 - kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine. Seetõttu ei ole kontrolltehingu käigus tuvastatud tarbijakaitseseaduse või tarbijate huve kahjustava liidu õigusakti rikkumise eest võimalik määrata väärteokaristust. TKS § 63 täiendatud sõnastus ei võimalda mööda vaadata senisest riigisisesest kohtupraktikast, mistõttu ei ole eelnõuga lahendust saanud kontrolltehingu ja väärteokatse problemaatika. Kuivõrd käesoleva eelnõuga ajakohastatakse muu hulgas ka tarbijavaidluste komisjoni tööd puudutavaid sätteid teeb TTJA lisaks eelnõus välja toodule järgmised tarbijakaitseseaduse muutmise ettepanekud. 1. Teeme ettepaneku sõnastada TKS § 60 lg 3 selliselt, et kauplejal oleks kohustus saata TTJA-le kohtu teade hagi menetlusse võtmisest. Praegune sõnastus võimaldab kauplejal jätta tarbijavaidluste komisjoni otsus täitmata ja vältida komisjoni otsust mitte täitnud kauplejate nimekirja sattumist (TKS § 60 lg 4) esitades kohtule nõuetele mittevastava hagiavalduse, mille menetlusse võtmisest kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 alusel saab keelduda. TKS § 60 lg 3 sõnastusettepanek: Kaupleja teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit kirjalikult otsuse järgimisest või samas asjas maakohtusse pöördumisest, lisades ärakirja maakohtule esitatud hagiavaldusest ja hagi menetlusse võtmise teatest. 2. TKS § 40 lg 3 koosmõjus TKS § 31 lg-ga 2 ei võimalda tarbijavaidluste komisjonis lahendada vaidlust, mis tuleneb lepingust, millega tarbija ja kaupleja on kokku leppinud vaidluste kohtuvälises lahendamises tarbijavaidluste komisjonis. Kauplejad, kelle asutamiskohaks TKS § 31 lg 2 järgselt ei saa lugeda Eesti Vabariiki, kuid kelle teenuse osutamine algab või lõpeb siin (nt lennuettevõtjad, kelle peamine tegevuskoht pole Eesti) ning kes osutavad teenuseid muu hulgas ka Eesti tarbijatele peaksid saama kokku leppida vaidluse alluvuses tarbijavaidluste komisjonile. TKS § 40 lg 3 sõnastusettepanek: Komisjoni pädevuses on lahendada tarbija ja kaupleja vahelisest lepingust tulenevaid nii riigisiseseid kui ka piiriüleseid tarbija algatatud tarbijavaidlusi, mille üheks osapooleks on kaupleja, kelle asutamiskoht on Eesti Vabariigis. Komisjon on pädev vaidlust lahendama ka siis, kui tarbija ja kaupleja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud vaidluste lahendamises komisjonis ja vaidlusega seotud kaupleja tegevus on suunatud Eesti tarbijale. 3. Komisjonile esitatavate avalduste menetlusse mittevõtmise või menetluse lõpetamise alused sätestavad TKS § 47, 48 lg 7 ja 55. Sõltuvalt menetlusetapist on vastav pädevus kas komisjoni sekretariaadil, komisjoni esimehel sekretariaadi ettepanekul või komisjonil. Üldised alused kohtuvälise menetleja poolt vaidluse menetlemisest keeldumiseks sätestab ka TKS § 32. Komisjoni esimeeste poolt vastavate otsuste tegemine, sh sekretariaadi poolt selleks eelnevalt vajalike ettepanekute vormistamine eeldab samas komisjoni esimeestele vastava töö eraldi tasustamist. Paljudel juhtudel on tegemist sisutühjade või ilmselgelt alusetute ning menetlusperspektiivi mitteomavate vaidlustega. Selliste vaidluste lõpetamiseks eraldi ettepanekute tegemine ja komisjoni esimehe otsuste vormistamine on ebamõistlik koormus nii sekretariaadile kui ka komisjoni esimeestele. Ilmselgelt alusetud on näiteks avaldused, kus puudub tarbijakaitseseaduses sätestatud tarbija või kaupleja mõistele vastav isik, poolte 3 (4)  vahel puudub lepinguline suhe, esitatud on nõue, mis ei ole komisjoni pädevuses jne. Ainetud on pöördumised, kus vaidlustatakse lillede närbumine, rõivaste määrdumine, teleril nuppude paigutus jm sisutühjad pöördumised. Selliste avalduste tagasilükkamise pädevus on otstarbekas omistada sekretariaadile, mitte näha selleks ette vajadust sekretariaadil koostada komisjoni esimehele ettepanek, mille alusel komisjoni esimees saab vastava avalduse jätta menetlusse võtmata või menetlus lõpetada. TKS § 47 lg 1 sõnastusettepanek: Komisjoni sekretariaat jätab avalduse menetlusse võtmata või lõpetab menetluse, kui: 1) tarbija ei ole eelnevalt pöördunud kaebusega kaupleja poole; 2) tarbija ei ole kõrvaldanud avalduses esinenud puudusi määratud tähtaja jooksul; 3) vaidluse lahendamine ei kuulu komisjoni pädevusse käesoleva seaduse § 40 lõigetes 4 ja 5 sätestatu alusel; 4) samade poolte sama vaidlus samal alusel on teise tunnustatud vaidluste lahendamise üksuse või kohtu menetluses või on olnud kohtu menetluses; 5) tarbija vastaspoole suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus. Ettepanek TKS § 47 lg 1 täiendada punktidega 6 ja 7: 6) esitatud avaldus on ilmselgelt alusetu, sisutühi, perspektiivitu või pahatahtlik; 7) vaidlusaluse kauba või teenuse väärtus või tarbija nõude suurus on alla 30 euro ja vaidluse lahendamine ei ole oluline praktika kujundamise või senise praktika olulise muutmise vajaduse seisukohast. TKS § 47 lg 2 sõnastusettepanek: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisest või menetluse lõpetamisest teavitatakse tarbijat kirjalikult viie tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemise päevast arvates. Menetlusse võtmata jätmist või menetluse lõpetamist peab kirjalikult põhjendama. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor Helen Rohtla [email protected] 4 (4)