Kiri

Saatja: Ursula Sarnet <[email protected]> Saadetud: 02.04.2019 14:11 Adressaat: Annemary Neimar <[email protected]>; Ülle Kaldre <[email protected]> Koopia: Anneli Schmiedeberg <[email protected]>; Juku Paulus <[email protected]>; Eva Killar <[email protected]>; Indrek Gailan <[email protected]> Teema: RE: Toetuse rahuldamise otsuse eelnõu kooskõlastamine ÜF projektile: „Rohuküla ja Heltermaa sadama täiendava kaldarambi rajamine” Manused: image001.png; image002.jpg; image005.jpg; Riigiabi memo- Rohuküla-Heltermaa sadam 2019.pdf Tere! Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koosk�lastab toetuse rahuldamise otsuse eeln�u �F projektile �Rohuk�la ja Heltermaa sadama t�iendava kaldarambi rajamine� v�ttes arvesse j�rgmist:  Projekt on osa transpordi investeeringute kava projektist �Avaliku liiniveo teenindamiseks riigi sadamate rekonstrueerimine�.  Antud juhul antakse projektile riigiabi, mis on koosk�las �henduse reeglitega. (vt lisatud memo ja riigiabi andmise tingimusi) Tervitades! Ursula ------------------------------- Ursula Sarnet ekspert | transpordi arengu ja investeeringute osakond 715 3404 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn | www.mkm.ee From: Annemary Neimar <[email protected]> Sent: Thursday, March 21, 2019 5:34 PM To: Ursula Sarnet <[email protected]>; Indrek Gailan <[email protected]> Cc: �lle Kaldre <[email protected]> Subject: RE: Toetuse rahuldamise otsuse eeln�u koosk�lastamine �F projektile: �Rohuk�la ja Heltermaa sadama t�iendava kaldarambi rajamine� Tere Edastan vastavalt 12.03. memole muudetud rahastusotsuse eeln�u. Palun Teie koosk�lastust AS Saarte Liinid toetuse taotluse, mis k�sitleb �htekuuluvusfondist abi andmist projektile �Rohuk�la ja Heltermaa sadama t�iendava kaldarambi rajamine� rahuldamise osas ning lisaks arvamust riigiabireeglite rakendamise vajaduse kohta. Lugupidamisega Annemary Neimar projektiekspert 667 2104| [email protected] | www.ttja.ee Tarbijakaitse ja Tehnilise J�relevalve Amet S�le 23A 10614 Tallinn From: Annemary Neimar Sent: Tuesday, March 5, 2019 4:21 PM To: Ursula Sarnet <[email protected]>; Eva Killar <[email protected]>; Juku Paulus <[email protected]>; Indrek Gailan <[email protected]> Cc: �lle Kaldre <[email protected]> Subject: Toetuse rahuldamise otsuse eeln�u koosk�lastamine �F projektile: �Rohuk�la ja Heltermaa sadama t�iendava kaldarambi rajamine� Tere Palume Teie koosk�lastust AS Saarte Liinid toetuse taotluse, mis k�sitleb �htekuuluvusfondist abi andmist projektile �Rohuk�la ja Heltermaa sadama t�iendava kaldarambi rajamine� rahuldamise osas ning lisaks arvamust riigiabireeglite rakendamise vajaduse kohta. �htlasi palun t�psustada, kas meetmete nimekirjas olev sihttase l�heb muutmisele? Kuidas kajastame rahastusotsuses tulemusn�itajat kui meetmete nimekirjas on hetkel 5 sadamat? Kokku on kahe projekti peale tegelikult sadamaid 9, millest siis 2 antud toetuse taotluse raames. Lisaks k�simus eelarve kohta. Praeguse seisuga teeme projekti kaheks (7 v�iksemat sadamat + 2 suurt), kuid kahe projekti taotletud toetuse summa hetkel kokku suurem kui investeeringute kavaga kinnitatud esialgsele projektile eraldatava toetuse suurim summa. Kas sellega seoses on tehtud ettepanek investeeringute kava muuta? Kas selle jaoks on olemas lisavahendid ning antud projekti kohta v�ib teha tingimusliku rahastusotsuse? Lisatud on j�rgmised manused: Lisad: �Rohuk�la ja Heltermaa sadama t�iendava kaldarambi rajamine� toetuse rahuldamise otsuse eeln�u �Rohuk�la ja Heltermaa sadama t�iendava kaldarambi rajamine� toetuse taotlus Rohuk�la-Heltermaa tasuvusuuring 2019 Teostatavus- ja tasuvusanal��si hinnang (M.Lambing 19.02.2019) Andmed reisijate arvu kohta. (Saarte Liinid 06.09.2018) Lugupidamisega, Annemary Neimar projektiekspert 667 2104| [email protected] | www.tja.ee Tehnilise J�relevalve Amet S�le 23A 10614 Tallinn 1 MEMO Teema: AS Saarte Liinid taotlus „Rohuküla ja Heltermaa sadama täiendava kaldarambi rajamine“ vastavus riigiabi reeglitele Kellele: TAIO, TTJA Kellelt: VVO Memo kuupäev: 01.04.2019 LÜHIKOKKUVÕTE AS-ile Saarte Liinid antav kavandatav toetus on riigiabi ning käsitletav Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78), muudetud määrusega 2017/1084 (edaspidi GBER) artiklis 56b toodud sadamatele antav abina ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut Riigiabi üldised tingimused ELTL artikli 107 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatavate kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust. Riigiabi reegleid kohaldatakse üldjuhul vaid siis, kui abisaajaks on ettevõtja. 1. Ettevõtja olemasolu AS Saarte Liinid on eraõiguslik äriühing, mille aktsiad kuuluvad 100% Eesti riigile. Ettevõte tegutseb alates 1. oktoobrist 1994.a. AS Saarte Liinid põhiülesanne on põhikirja järgi regionaalsete sadamate haldamine ja arendamine. Seega on AS Saarte Liinide puhul on tegu ettevõtjaga. 2. Avalikud vahendid ja nende omistamine riigile Projekti elluviimiseks on AS Saarte Liinid esitanud 4. veebruaril 2019. a taotluse toetuse saamiseks projekti jaoks, mis käsitleb Rohuküla ja Heltermaa sadama täiendava kaldarambi rajamist. AS Saarte Liinid taotlevad projekti elluviimiseks 1 646 674, 40 eurot Ühtekuuluvusfondi vahenditest. Euroopa Komisjoni koostatud juhendis riigiabi kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides (ESI fondid) rahastamisvahendid programmitöö perioodil 2014-20201 1 Juhised riigiabi kohta Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides (ESI fondid) rahastamisvahendid programmitöö perioodil, alapunkt 3.1.1.  2 on selgitatud, et ESI fondidest rahastatud meetmeid tuleb käsitleda riigi vahenditena ja need on riigile omistatavad. 3. Eelise andmine ning meetme valikulisus Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta2 on selgitatud, et taristuprojektidega on seotud sageli mitut liiki osalejaid ja toetuse saamisega võib kaasneda kasu taristu ehitamisele (sealhulgas laiendused ja parandused), käitamisele või kasutamisele. Antud projekti puhul on taristu arendaja/omaniku (tegeleb taristu ehitamisega) ning taristu käitaja/majandaja (kasutab taristut otseselt lõppkasusaajatele teenuste osutamiseks) sama ettevõtja- st AS Saarte Liinid. Kaudseteks abisaajateks (ehk taristu lõppkasusaajad) on kõik, kes taristut kasutavad, eelkõige reisijad ning laevaoperaatorid. Kohustus tagada transpordiühendus perifeerse saarega tuleneb „Püsiühendusega väikesaarte seadusest“ (§ 8 lg 2 sätestab, et „väikesaartele peab olema tagatud vähemalt üks regulaarne transpordiühendus mandri või lähima suursaarega. Transpordiühenduse loomiseks vajalikku laeva-, väikelaeva- või parvlaevaliini või lennuliini toetatakse riigieelarvest vastavalt ühistranspordiseadusele. Seega täidab riik seda kohustust AS Saarte Liinide kaudu, kelle ülesanne vastavalt põhikirjale ongi tagada sadamate tõhus ja ohutu käitamine üldistes huvides. Kuna tegu on riigi poolt oma kohustuse täitmisega, siis võiks antud abi olla üldhuviteenuste otsuse alusel (2012/21/EL üldist majandushuvi pakkuvate teenuste kohta). Abi võib lugeda nimetatud otsusega kokkusobivaks ainult juhul, kui seda antakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks aluslepingu artikli 106 lõike 2 tähenduses ning otsuses 2012/21/EL toodud tingimuste kohaselt. Üldhuviteenuste otsuse 2012/21/EL art 2 lg 1e kohaselt kohaldatakse nimetatud otsust sadamatele, mille teenindatavate reisijate arv ei ületanud majandushuvi pakkuva teenuse osutamisele eelnenud kahe aasta jooksul 300 000 inimest aastas. Kuivõrd Rohuküla ja Heltermaa sadam teenindab edasi-tagasi üle 300 000 reisija, siis üldhuviteenuste ostus nr 2012/21/EL antud abile ei kohaldu. Tulenevalt eeltoodust tuleb abi deklareerida riigiabiks EK määruse 651/2014 (nn grupierandi määrus) alusel. JÄRELDUS AS-ile Saarte Liinid antav kavandatav toetus on riigiabi ning käsitletav Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1-78), muudetud määrusega 2017/1084 (edaspidi GBER) artiklis 56b toodud sadamatele antav abina ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. Projekti „Rohuküla ja Heltermaa sadama täiendava kaldarambi rajamine“ finantseerimise näol on tegemist riigiabiga, mille andmisel on vaja järgida GBER art 56b (meresadamatele antav abi) sätestatud tingimusi. 2 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta).  3 Selleks, et tagada GBER tingimustele vastamine, tuleb abi andjal kontrollida alljärgnevatele GBERis toodud tingimuste täitmist. GBER üldtingimustele vastamine: 1. Kas tegemist on raskustes oleva ettevõtjaga ning ettevõtjalt on tagasi nõutud ebaseaduslikuks tunnistatud abi, mis oleks tagasi maksmata (GBER art 1 lg 4 punktid b, c)? 2. Kas taotleja ja taotlus vastavad GBER art 6 lg 2 (ergutava mõju) toodud tingimustele? EL määruse nr 651/2014 (GBER) mõistes on AS Saarte Liinid suurettevõtja. Suurettevõtjale antaval sihtotstarbelisel üksikabil loetakse olevat ergutav mõju, kui on täidetud GBER art 6 lg 3 toodud kaks lisatingimust: - abi taotlus on esitatud enne projektiga seotud töö alustamist (art 6 lg 2) - abi läbipaistvus – suurettevõtjale antaval sihtotstarbelisel üksikabil loetakse olevat ergutav mõju, kui abisaaja dokumentatsioon kinnitab, et abi tulemusel kiireneb oluliselt projekti või tegevuse lõpuleviimine, ning abi andja on seda kontrollinud (GBER art 6 lg 3b). GBER art 56b (meresadamatele antava abi tingimused: 1. Abikõlblikud on investeeringud (GBER art 56b lg 2): - sadama taristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse; - investeeringud juurdepääsutaristu ehitamisse, asendamisse või ajakohastamisse ning - süvendamine (sealhulgas planeerimiskulud). 2. Abi summa ei tohi ületada abikõlblike kulude ja investeeringu või süvendamise tegevuskasumi vahet. Tegevuskasum tuleb rahastamiskõlblikest kuludest maha arvata eelnevalt asjakohaste prognooside alusel või tagasinõudmise mehhanismi kaudu (GBER art 56b lg 4). 3. Investeeringuteks ettenähtud abi puhul (sadama taristu ehitamisse, asendamisse või kohastamisse) ei tohi abi osakaal investeeringu kohta ületada (GBER art 56b lg 5): a) 100 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku kuni 20 miljonit eurot; b) 80 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku üle 20 miljoni euro ja kuni 50 miljonit eurot; c) 60 % abikõlblikest kuludest, kui abikõlblikud kulud projekti kohta on kokku üle 50 miljoni euro ja kuni artikli 4 lõike 1 punktis ee sätestatud summa. 4. Kuni viie miljoni euro suuruse abi puhul võib abi ülemmäär olla 80 % abikõlblikest kuludest alternatiivina GBER art 56b lõigetes 4, 5 ja 6 osutatud meetodi kohaldamisele (GBER art 56b lg 9). 5. Toetatud sadamataristu tehakse kättesaadavaks huvitatud kasutajatele võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel turutingimustel (GBER art 56b lg 8).  4 Abi andja kohustused: Abi andja (TTJA) peab enne AS-le Saarte Liinid GBER art 56b alusel abi andmist analüüsima esitatud taotluse vastavust GBER tingimustele. Kui abi andmine kvalifitseerub meresadamatele antavaks abiks (GBER art 56b), siis tuleb abi andmise otsuses tuua välja ka GBERis toodud kohustused (nt asjaolu, et abi andmisel järgitakse GBER sätestatud tingimusi; art 12 - abisaaja säilitab projekti finantseerimisega seotud dokumente vähemalt 10 aastat pärast viimase makse tegemist jne.). Grupierandiga hõlmatud riigiabi kohta tuleb abi andjal (TTJA) koostada grupierandi teatis (GBER art 12), mis peab Euroopa Komisjonini jõudma hiljemalt 20 tööpäeva pärast abikava rakendumist (s.o näiteks 20 tööpäeva pärast käskkirja jõustumist). Grupierandi teatise esitamisega seonduvad protseduurireeglid on sätestatud konkurentsiseaduse §-s 342. Lisaks peab toetuse andja jälgima, et GBER alusel antavat riigiabi võib kumuleerida mistahes muu riigiabiga, kui abi antakse erinevate abikõlblike kulude katmiseks (GBER art 8). Seejuures mis tahes muu riigiabiga, mida antakse samade abikõlblike kulude katmiseks, kui kumuleerimise tulemusel ei ületata suurimat abi osakaalu või abisummat, mida grupierandi määruse alusel lubatakse. Grupierandi määruse alusel antavat riigiabi ei tohi kumuleerida vähese tähtsusega abiga, mille puhul kaetakse samu abikõlblikke kulusid, kui kumuleerimise tulemusel ületatakse abi osakaal, mida grupierandi määruse alusel lubatakse.