Määruse eelnõu

Saatja: Katri-Liis Ennok <[email protected]> Saadetud: 02.04.2019 14:09 Adressaat: Anija Vald <[email protected]>; harku harku ee <[email protected]>; kantselei joelahtme ee <[email protected]>; <[email protected]>; info kiilivald ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; linnavalitsus maardu ee <[email protected]>; raasiku vald raasiku ee <[email protected]>; info rae ee <[email protected]>; saku sakuvald ee <[email protected]>; info sauevald ee <[email protected]>; Tallinna Linnavalitsus <[email protected]>; info viimsivv ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; johvi johvi ee <[email protected]>; linnavalitsus kjlv ee <[email protected]>; <[email protected]>; narvalv narva ee <[email protected]>; info narva-joesuu ee <[email protected]>; linnavalitsus sillamae ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; info poltsamaa ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; hlv haapsalulv ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; haljala haljala ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; vallavalitsus vinnivald ee <[email protected]>; <[email protected]>; valitsus v-maarja ee <[email protected]>; Kanepi Vald <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; info saarde ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; vallavalitsus kohila ee <[email protected]>; marjamaa marjamaa ee <[email protected]>; rapla rapla ee <[email protected]>; vald muhu ee <[email protected]>; Tiina Allik <[email protected]>; <[email protected]>; elva elva ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; torva torva ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <pohja-sakala@pohja- sakala.ee>; viljandi viljandi ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Andres Urm <[email protected]>; MKA info <[email protected]>; Ivo Jaanisoo <[email protected]>; Ülle Reidi <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; maaamet maaamet ee <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Ain Tatter <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; Lennuamet <[email protected]>; <[email protected]>; VA_eva <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; Marten Leiten <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: RAM REHOplan list <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: PlanS kohane planeeringute vormistusnõuete määruse eelnõu Manused: EN_Vorm 2019-03.rtf; EN_Vorm_lisa 1 2019-03.docx; EN_Vorm_lisa 2 2019- 03.docx; SK_Vorm_2019-03.docx Lugupeetud koost��partnerid � kohalikud omavalitsused, planeerijad, planeeringute koostajad ja planeeringute kasutajad! Saadame teile teistkordselt tutvumiseks ja arvamuste andmiseks PlanS � 3 alusel koostatud planeeringute vormistusn�uete m��ruse t�iendatud eeln�u koos seletuskirja ja asjakohaste lisadega. M��ruse eesm�rk on reguleerida planeeringute vormistamine �htselt �le Eesti, lihtsustades nii planeeringute koostamist, s�ilitamist, planeeringute kasutamist huvitatud osapoolte poolt ning planeeringutega tutvumist. M��ruse reguleerimisalaks on ainult kehtestatavatele planeeringu dokumentidele esitatavad n�uded. L�hidalt ka m�ned olulisemad m��rusega reguleeritavad teemad. - M��ruses n�idatakse esmakordselt riikliku �igusakti tasandil, et planeeringujoonised koosnevad andmekihtidest. M��rusega seatakse andmekihtidele tehnilised kriteeriumid, mis on vajalik planeeringuandmete �htseks k�sitlemiseks ja kasutamiseks �le Eesti. - M��ruses t�psustatakse, et planeeringus sisalduvad v�ga erineva t�hendusega osad � planeeringuga seatavad reeglid (tingimused), nende p�hjendused ning alusinfo. Planeeringu jooniste digitaalsed kihid koosnevad samuti erinevatest osadest - alusandmetest, esitluskihtidest ja kehtestatavatest kihtidest. Erinevad osad moodustavadki tervikuna planeeringu. Oluline on erinevate osade eristamine planeeringutes selliselt, et k�ik osapooled m�istaksid t�pselt, millised on planeeringuga seatavad tingimused, milliste eesm�rkide saavutamiseks need on seatud ning millistele alusandmetele tuginedes planeeringulahendus v�lja t��tati. - M��rusega seatakse n�ue planeeringu digiallkirjastamiseks, v�lja arvatud juhul kui planeeringud s�ilitatakse andmekogus, mis vastab avaliku teabe seaduses seatud n�uetele. Regulatsiooni ellu kutsumine on vajalik selleks, et tagatud oleks planeeringudokumendi s�ilimine muutumatuna ja koostaja ning koostamise korraldaja tegelikule tahtele vastavana. Samuti reguleerib m��rus planeeringute muudatuste korral nende tehnilist teostamist, et tagada info asja-ja ajakohasus ning �igsus eri osapoolte vaates. - Juhime siinkohal t�helepanu ka sellele, et m��ruse rakendamiseks n�hakse ette m�istlik �leminekuaeg. Samas toetab t�htaeg seda, et v�ga suures hulgas omavalitsustes (ca 60 KOV riigis) koostatavad �ldplaneeringud saaksid vormistatud maksimaalselt v�imalikus mahus juba m��rusega koosk�las. M��ruse eeln�u on v�rreldes eelmise korraga muutunud, soovitame vaadata uuesti l�bi. M��ruse eeln�u t�iendav taust detailplaneeringute n�itel on siin: Rahandusministeeriumi tellimusel 2018 dets valminud anal��si tulemusel on Eestis kehtivaid detailplaneeringuid ligikaudu 15 000 (15 064). Nende s�ilitamise koht ja s�steem varieerub omavalitsuste l�ikes v�ga tugevalt � on omavalitsusi kellel on kehtiv infos�steem, mis sisaldab k�iki detailplaneeringuid elektroonselt, on omavalitsusi, kus detailplaneeringud on k�ttesaadavad valdavas osas vaid paberkandjal. �htset s�steemi kogu Eesti l�ikes ei eksisteeri, sageli ei eksisteeri seda ka uute, liitunud omavalitsuste sees. Kehtivate detailplaneeringute hulga ja formaadi v�ljaselgitamise tulemustest ilmneb, et vaid ligikaudu 25% Eestis kehtivate detailplaneeringute seletuskirjadest ning 37% detailplaneeringute joonistest on k�ttesaadavad masinloetaval kujul. Kehtivate detailplaneeringute joonised ja lahendused ei ole alati ajakohased. Sageli ei t�iendata korrektselt planeeringujoonist ning kui see on avalikult registris k�ttesaadav, ei v�ta see �ldjuhul arvesse projekteerimistingimustega t�iendatud lahendust. Lisaks on paljusid �ldplaneeringuid v�i vanemaid detailplaneeringuid osaliselt kehtetuks tunnistatud ja/v�i osaliselt muudetud l�bi uue detailplaneeringu koostamise. Ka nendel juhtudel ei ole planeeringu originaaljoonist t�iendatud ja see v�ib kujutada endast �iguslikult ebaselget, mittekehtivat olukorda. Kuna tegemist on olemuselt suhteliselt tehnilise m��rusega, siis oleme otsustanud v�lja pakkuda ka planeeringu jooniseid koostavatele (!) spetsialistidele kaks v�imalust �hiselt m��ruse rakendamist tehniliselt n� katsetada. Ajad on 10.04.19 kell 10-12.00 12.04.19 kell 14-16.00 Koht Rahandusministeeriumi hoones Suur-Ameerika tn 1, Tallinn. Osaleda on v�imalik ka �le Skype�i. Kindlasti vajalik eelregistreerimine meili teel [email protected], NB! Katsetusele tulles v�ta kaasa oma arvuti koos spetsiaaltarkvaraga ja enda poolt koostatud v�i koostatava planeeringu joonised spetsiaaltarkvaras, mille peal katsetus l�bi viia. Peale tehnilise katsetamise ja saadud tagasiside tutvume esitatud ettepanekutega, viime v�imalusel sisse t�iendused. K�igis m��rusega seotud k�simustes palun v�tke �hendust Rahandusministeeriumi n�unik Merje Muisoga planeeringute osakonnast ([email protected]). Sellele j�rgneb ametlik eeln�u koosk�lastusring ja m��ruse kehtestamine ministri poolt. Meili manuses on m��ruse eeln�u, seda selgitav seletuskiri ja m��ruse tehniliste lisade t��versioon. Ootame igak�lgset tagasisidet hiljemalt 18.04.2019 meilile [email protected]. Planeeringute jooniste koostajaid kutsume osalema eelpool viidatud m��ruse lisade tehnilisel katsetamisel aprillikuus. Tagasiside eest ette t�nades Katri-Liis Ennok Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja  S��sta loodust ja �ra prindi seda e-kirja! K�esolev e-kiri v�ib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. Riigihalduse ministri määruse „ Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded “ eelnõu seletuskiri 1. EELNÕU SISSEJUHATUS 1.1 . Sisukokkuvõte Riigihalduse ministri määruse „ Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib nii kohaliku omavalitsuse kui ministeeriumite poolt koostatud planeeringute vormistamis t ja ülesehitus t . Määrus kehtib kõigile planeerimisseaduses toodud planeeringu te liikidele. Määruse kehtestamine on vajalik, et tagada planeeringu vormistamise ja ülesehituse nõudeid ühtselt kogu Eestis. Määrus aitab lihtsustada nii planeeringu koostajate tööd kui ka ta gada planeeringute ühest mõistetavust otsustajatele ja avalikkusele . Samuti aitavad ühtsed vormistus- ja ülesehitusnõuded paremini tagada planeeringulahendusest arusaadavust ning kasutatavust ehitustegevuse alusena . Seni on eeltoodud küsimused olnud riigi tasandil reguleerimata ning neid on reguleerinud kohalik ud omavalitsus ed iseseisvalt lähtudes oma vajadustest . Ühtsete nõuete seadmine kõikjal Eestis loob eeldused planeeringute keskse kättesaadavuse korraldamiseks ning lihtsustab kõigi osapoolte jaoks planeeringute sisuga tutvumist ja planeeringute kasutamist . Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse ( PlanS ) § 3 lõike 6 punktide s 3 ja 4 sätestatud volitusnormi alusel. 1.2 . Eelnõu koostajad Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi planeeri ngute osakonna nõunik ud Külli Siim (tel 611 3129, e-post [email protected] ) ja Merje Muiso (tel 611 3126, e-post [email protected] ). Samuti osales id eelnõu koostamise s Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja asetäitja Tiit Oidjärv (tel 611 3151, e-post tiit.oidjä[email protected] ), planeeringute osakonna nõunikud Andres Levald (tel 611 3125, e-post [email protected] ), Eleri Kautlenbach (tel 611 3228 , e-post [email protected] ) ja Triin Lepland (tel 452 0521, e-post [email protected] ) . Määruse lisade koostamises on tehtud koostööd Maa-ametiga. Määruse ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi õigusosakonna nõunik …… ( tel… e-post …). Määruse eelnõu on keeleliselt toimetanud keeletoimetaja …… ( tel … , e-post … ). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi praegu menetluses oleva eelnõu, Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. 2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Eelnõu reguleerimisel on eesmärgiks võetud sätestada nõuded alates 1. juunist 2020 kehtestatavatele detailplaneeringutele ning alates 1. det sembri st 2019 kõigile teistele kehtestat avatele planeeringu te le. Kehtestatud planeering on aluseks kas järgmise tasandi planeeringute koostamise le või ehitusprojektidele. Vajalik on , et maakasutuseks ja ehitamiseks vajalik reeglistik ja sellega kooskõlas valmivad planeeringud oleks id võimalikult paljudele ühtmoodi mõistetav ad ja järgitav ad . Kuigi eelnõuga seatakse nõuded ainult pärast nimetatud tähtaega kehtestatava te le planeeringu te le, on planeeringute suhteliselt aeganõudvat menetlusprotsessi arvestades otstarbekas neid nõudeid järgida juba planeeringu koostamisel : näiteks juba planeeringu eelnõu koostamisel või vähemalt vastu võetava ja avalikustatava planeeringu vormistamisel. Eelnõu koosneb seitsm est paragrahvist. P aragrahvid on järgmised : 1) määruse reguleerimisala; 2) üldnõuded planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele ; 3 ) nõuded planeer ingu seletuskirjale; 4 ) nõuded planeeringu joonis t e esitluskujule; 5 ) nõuded planeeringu joonis t e digitaalsetele kihtidele ; 6) Nõuded planeeringu sse kehtestamise järgsete tehtavate muudatuste vormistamisele; 7 ) määruse jõustumine. Eelnõu § 1 reguleerib määruse kohaldamisala. L õi g e 1 kordab põhimõtteliselt PlanS § 3 lg 6 punktides 3 ja 4 toodud volitusnormi ja rõhutab, et määruse nõudeid kohaldatakse kõigi planeeringu te liikide puhul , milleks PlanS kohaselt on üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse eriplaneering . L õi g e 2 sätestab, et määruses reguleerimata küsimustes tuleb lähtuda PlanS -s ja teistes riigi ja kohaliku omavalitsuse õigusaktides sätestatust. Kohaliku omavalitsuse ülesanded ja pädevus on sätestatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-s 6, mille l õike 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üheks ülesandeks ruumilise planeerimise korraldamine. Oma ülesannete täitmiseks annab kohalik omavalitsus õigusakte, mille andmise päd evus on sätestatud KOKS § 7 lõigetes 1 ja 2. Nimetatud sätted näevad ette, et kohaliku omavalitsuse volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. R eeglina peab määruse andmise volitusnorm sisalduma seaduses, kuid kohalikul omavalitsusel on õigus anda määruseid ka ilma volitusnormita (nn omavalitsuse praeter legem korras antud määrused) juhul, kui tegemist on kohaliku omavalitsuse olemusliku elu puudutava küsimuse reguleerimisega, mis ei ole seaduse või seaduse alusel antud õigusaktiga riigi poolt reguleeritud (vt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 90 lg 2). Seega on oluline rõhutada, et kohalikul omavalitsusel on jätkuvalt õigus vajadusel reguleerida määrusega kohaliku tasandi planeeringute (detail-, üld - ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringute) vormistamise ja ülesehituse nõudeid osas, mis ei ole käesolevas määruses reguleeritud ega lähe sellega vastuollu. Seega on kohalikul omavalitsusel õigus kehtestada määruseid käesolevas määruses reguleerimata küsimuste lahendamiseks ning nendega tuleb kohaliku tasandi planeeringute koostamisel arvestada. Samuti tuleb määruses reguleerimata küsimustes arvestada PlanS-le lisaks muudes seadustes ja määrustes sätestatuga. Eeltoodut arvestades tuleb kohalikel omavalitsustel peale käesoleva määruse keht ima hakkamist nende end i poolt välja antud planeeringute vormistamist ja ülesehitust reguleerivad määrused viia esimesel võimalusel käesoleva määrusega kooskõlla. Seda tehes tuleb arvestades, et edaspidi võib kohalik omavalitsus reguleerida vaid neid küsimusi, mis ei ole käesolevas määruses reguleeritud ega lähe sellega vastuollu. Eelnõu §-s 2 sätestatakse üldised nõuded planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele , tuginedes PlanS- le . PlanS § 3 lg 2 kohaselt koosneb planeering planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt esitatakse planeeringu seletuskirjas planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringu lahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Sama paragrahvi l õige 4 näeb ette, et planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet . Eeltoodust tulenevalt koosneb kehtestatud planeering seletuskirjast ja joonistest ning planeeringu juurde kuuluva test lisad est, mida ei kehtesta t a . P laneeringu koostamise korraldajal tuleb igakordselt hinnata ja otsustada, milline teave tuleb planeeringu juurde lisada ja säilitada. O tstarbekas on säilitada olulisem menetlusteave (n t planeeringu algatamise ja vastuvõtmise otsused, koosolekute protokollid jms), mis aitab hiljem vältida ka tarbetuid vaidlusi ja erimeelsusi planeeringu menetlusliku õiguspärasuse osas. Lähtudes eelnenust , näeb lõige 1 ette, et planeering tuleb vormista da seletuskirja ehk tekstina, planeeringu jooniste na, mis moodustuvad digitaals ete st kihtide st ja nende kihtide esitluskujude st ehk loetavalt kujundatud joonistena ning planeeringu juurde kuuluvate lisadena. Eelnõu lähtub nõuete seadmisel tänapäevasest dokumentide vormistamise tavast, s.t et nii seletuskiri kui joonised koostatakse ja säilitatakse digitaalse tena. Samas peab planeering olema vormistatud tervikuna nii, et vajadusel saaks nii seletuskirjast , joonistest kui ka lisadest teha paberkandjal väljatrükke ja säilitada planeeringuid ka välja trükitud kujul (nn paber köide ehk kaust) . Seetõttu eristatakse eelnõus planeeringu jooniste digitaalseid kihte esitluskujust, mis kokku moodustavad planeeringu joonised. Planeeringu jooniste digitaalsete kihtidena ehk andmegruppidena mõistetakse kõiki spetsiaalse tarkvaraga (nt AutoCad , MicroStation , MapInfo , ArcGIS jne) loodud ruumiandmeid . Digitaalsed kihid koosnevad nii jooniste alusandme test ja esitlus kihtidest kui ka planeeringulahenduse kehtestatud kihtidest . Planeeringu jooniste esitluskujud on digitaalsete kihtide kujundatud ja küljendatud versioonid, mida saab veebis esitleda (tavaliselt pdf kujul) ja vajadusel välja trükkida. Lõike 2 kohaselt peab p laneering olema selge ja üheselt mõistetav ning planeeringu seletuskiri ja joonised peavad olema omavahel kooskõlas. Eeltoodud nõue lähtub PlanS § 3 lõikest 2, mis näeb ette, et planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeering peab olema hästi loetav ja mõistetav ning ei tohi sisaldada vastukäivat ja ebaselget infot. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus planeeringu joonis ja seletuskiri ei ole omavahel harmoneeritud, mis raskendab või teeb võimatuks planeeringu tegeliku mõtte väljaselgitamise. Arvestades PlanS § 3 lg-s 2 sätestatut, mis näeb ette , et seletuskiri ja joonised täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku, ei saa määruses planeeringu seletuskirja ja jooniste vastuolu korral anda ühele või teisele prioriteetsust. Sellisel juhul tuleb lähtuda nende koostoimest ja planeeringu tegelikust ideest. Lõige 3 näeb ette, et planeering vormistatakse digitaalselt ehk elektrooniliselt . L õige 4 sätestab , et p laneeringu seletuskiri, jooniste esitluskujud ja lisad peavad olema avatavad vabavaralise tarkvara abil. Regulatsiooni eesmärk on, et igaühele asjaoludega tutvumiseks vajalikud planeeringu materjalid ( seletuskiri, joonis t e esitluskuju d ja ka lisad ) peavad olema kõigile juurdepääsu tagamiseks vaadeldavad vabavaralise tarkvara abil (OpenOffice, PDF lugemise tarkvara , veebibrauserid jt). Ka lisad, mida ei ole koostatud digitaalselt, peavad olema digiteeritud (näiteks paberkujul koostatud avalikul arutelul osalejate nimekiri tuleb skaneerida) . Lõike 5 kohaselt vormistatakse planeering sellises mõõtkavas ja kujunduses, et seda on võimalik loetaval kujul välja trükkida ja ka veebis esitleda. Sätte üldine eesmärk on võimaldada planeeringutest väljatrükkide tegemist. Kuigi vastavalt eespool kirjeldatule koostatakse planeeringud digitaalselt ning sageli neid ka esitletakse digitaalselt (kohalike omavalitsuste veebilehed, ruumilise planeerigu infosüsteem RPIS, Tallinna planeeringute register jne), on siiski oluline, et vajadusel on võimalik teha ka planeeringutest väljatrükke (avalikustamiseks, volikogu liikmetele tutvustamiseks jm). M õõtkava nõuet tuleb täita jooniste esitluskujude puhul, see tuleb valida lähtuvalt planeeringu liigist ja täpsusastmest. Kui joonise suurus ei võimalda väljatrükis või veebis terviklikuna sellist joonist esitleda , mis oleks selge ja loetav, siis on asjakohane suuremat huvi pakkuvad asukohad vormistada väljavõtetena (näiteks võib üldplaneeringu joonise tervikuna vormistada mõõtkavas 1:20 000 ja linnalised asulad mõõtkavas 1:5 000). Kujunduse nõuet tuleb täita nii seletuskirja kui jooniste vormistamisel. Välja trüki tav või veebi s esitl etav lehekülg tuleb teha korrektse paigutuse ja küljendusega , arvestades paberi või veebivaate suurust ja võimalusi. Lõige 6 näeb ette, et planeeringu seletuskiri ja jooniste digitaalsed kihid vormistatakse masinloetaval kujul (näiteks pdf , doc , rtf , tab , shp f ailivormingud) . Eeltoodud mõiste on defineeritud avaliku teabe seaduse ( AvTS ) § 3 1 lõikes 4 : m asinloetavuse all mõistetakse failivormingut, mis on struktureeritud selliselt, et tarkvararakendused suudavad spetsiifilisi andmeid, sealhulgas üksikuid faktiväiteid, ja nende sisemist struktuuri kergesti tuvastada, ära tunda ja välja lugeda. Lõike 7 eesmärk on tagada, et planeeringutes oleks üheselt mõistetav ja eristatav, millised on planeeringuga seatavad maakasutus- ja ehitustingimused, millised on põhjendused ja selgitused ning milline tausta- või alusinfo. Lõike kohaselt tuleb planeeringus eristada: 1) planeeringuga kehtestatavad maakasutus- ja ehitustingimused – planeeringust peab olema arusaadav, millised tingimused, nõuded, piirangud ja kitsendused just selle planeeringuga kehtestatakse , arvestades, et maakasutus- ja ehitustingimused on üks tervikmõiste, millele on viidatud ka PlanS § 3 lõikes 1 ; 2 ) planeeringulahenduse kaalutletud põhjendused ning selgitused – planeeringust peab selguma , miks ja millistest kaalutlustest lähtuvalt valiti just selline planeeringulahendus ; 3 ) alusandmed koos andmete päritolu viidetega – planeeringust peavad olema nähtavad, millistest allikatest koostamisel kasutatud olemasolevad lähte andmed pärinevad . P laneering sisaldab endas erinevaid alusandmeid ehk infot , mida planeeringuga ei kehtestata . N eed andmed on pärit muu de st õigusakti de st, dokumen ti d e st, andmebaasi de st vm s , kuid on samas vajalikud planeeringulahenduse koosta miseks ja visualiseerimiseks (nt muinsuskaitsealuseid ja looduskaitsealuseid objekte planeeringuga ei kehtestata, kuid nende kajastamine võib olla oluline planeeringulahenduse mõistmiseks ja põhjendamiseks) . Lõige 8 sätestab, et kehtestatud planeering allkirjastatakse planeeringu koostamise korraldaja ja planeerija poolt digitaalselt. Planeeringut ei pea allkirjastama juhul , kui planeering säilitatakse R iigi infosüsteemi haldussüsteemis (RIHA) registreeritud andmekogus. Andmekogu mõiste on toodud AvTS § 43 1 lõikes 1 : andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Seega ei kehti allkirjastamise nõue juhul, kui planeeringut säilitatakse andmekogus, mis vastab AvTS §-le 43 1 ja on registreeritud RIHA -s . Planeerin gu koostamise korraldajaks saab PlanS § 4 lg 1 kohaselt olla Rahandusministeerium, muu valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus vastavalt planeeringu liigile . Planeerija on PlanS § 6 p 10 kohaselt geograafia, arhitektuuri või maastikuarhitektuuri eriala magistritasemele vastava kõrgharidusega või vastutava spetsialisti taseme kutsetunnistusega isik või isik, kellele on antud ruumilise keskkonna planeerija kutse. Lõige ei reguleeri planeeringu üleandmist koostamise korraldajale planeerija poolt, vaid kehtestatud planeeringu säilitamiseks valminud versiooni allkirjastamist. P laneering allkirjastatakse koostamise korraldaja ja planeerija poolt digitaalselt kehtestamisel või esimesel võimalusel pärast kehtestamist lähtuvalt konkreetsetest menetlemise asjaoludest. Kuna planeering kehtestatakse haldusaktiga (kehtestamise otsus) , aitab digitaalse all kirjastamise nõude sät estamine hiljem tuvastada, et tegemist on just selle haldusaktiga kehtestatud planeeringuga ehk planeeringuversioon vastab kehtestamise ajale ja kehtestaja tahtele . Lõikes 9 sätestatakse nõue, et koos p laneeringuga esitatakse pärast planeeringu kehtestamist jooniste digitaalsete kihtide ehk andmegruppide üldine info ja planeeringulahenduse kehtestatavate kihtide nimekiri vastavalt määruse lisale 1 ruumiandmete töötlejale s.h maakatastri pidajale. Need on joonise metaandmed , mida ei avalikustata, kuid mis on vajalikud kihtide töötlemiseks, ruumiandmete leidmiseks, vaatlemiseks ja kasutamiseks. Metaandmed on planeeringu kihtide koostamise kohta käivad andmed, mis võimaldavad aru saada joonise koostamise loogikast (koostamiseks kasutatud tarkvara ja versioon), täpsusest jm ruumiandmete töötlemiseks vajalikust infost. Metaandmete hulka kuulub ka info selle kohta, kes on jooniste koostaja ehk digitaalsete kihtide looja, kelle käest saab vajadusel lisainformatsiooni. L isa 1 kohane teave täpsustab PlanS § 91 lõikes 3, § 93 lõikes 4, § 122 lõigetes 5 ja 7, § 139 lõikes 4 ja § 140 lõikes 9 sätestatud nõuet, mida ja kuidas maakatastri pidajale esitada , et seda Eesti geoportaalis esitleda . Oluline on, et selline info laekuks ruumiandmete töötlejale s.h maakatastri pidajale iga kehtestatud planeeringu kohta, kaasa arvatult, kui planeeringus tehakse kehtestamise järgselt muudatusi. Selgitusi j a põhjendusi, millist infot lisa 1 sisaldab, saab selgituste st määruse seletuskirja lõpus. Eelnõu §-s 3 sätestatakse nõuded planeeringu seletuskirjale . Seletuskiri ehk planeeringu tekst on osa planeeringu st , milles sätestatakse tervikliku ruumilahenduse jaoks vajalik info ja tingimused tekstina ehk sõnaliselt . Lõige 1 näeb ette planeeri n gu seletuskirjas märgitavad kohustusliku d andmed. Vajalik on igasugune planeeringu selgust ja õiguspärasust tagav informatsioon. Nii aitab näiteks lõike 1 punktis 1 toodud informatsioon paremini aru saada planeeringuala ja vajadusel selle mõjuala spetsiifikast. Kõik planeeringud on asukohapõhised ning seetõttu on eriti oluline ala asukoht ja suurus. Need tuleb märkida sõltuvalt planeeringu liigist ja täpsusastmest (nt detailplaneeringu puhul on asjakohane nimetada ka planeeringualale jäävad kinnistud/katastriüksused) . P unktis 2 nimetatud planeerija ja muu erite admistega isiku pädevust kinnitavate andmete märkimine aitavad tagada, et planeeringu on koostanud või selle koostamises on osalenud PlanS -s sätestatud nõuetele vastav isik. Muu eriteadmistega isik osaleb planeeringulahenduse koostamises juhul, kui lahenduse väljatöötamine nõuab spetsiifilist analüüsi (nt tehnoloogilise lahenduse valikut). Planeeringu seletuskirjast peab selguma , millised olid olulist mõju omavad järeldused planeeringuala ja selle mõjuala kohta (punkt 3) ning millised on konkreetse planeeringuala ruumilise arengu eesmärgid (punkt 4). Lähtudes PlanS § 3 lõikest 3 on k indlasti oluline rõhutada, et planeeringu seletuskirja s peab selgelt ja arusaadavalt olema toodud planeeringulahenduse kirjeldus (punkt 5) eelmises punktis märgitud ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks . S amuti peavad selguma valitud lahenduse kaalutlused ja põhjendused (punkt 6) . Muu hulgas tuleb tuua välja põhjendused, kui muudetakse juba olemasolevat planeeringulahendust või kui tehakse ettepanek liigilt üldisema planeeringu muutmiseks (nt PlanS § 142 lg 7 ja § 75 lg 3) . Planeeringu seletuskirjas peavad olema üheselt eristuvad ruumilise terviklahenduse tagamiseks vajalikud maakasutus- ja ehitustingimused (punkt 7) . Maakasutus- ja ehitustingimuste all peetakse silmas planeeringuga lahendatavate ülesannete tulemusel planee ringus kehtestatavaid tingimusi , mis aitavad jõuda soovitud tulemus eni. Need peavad lähtuma konkreetse planeeringu eesmärgist, arvestades planeeringu liiki ja PlanS-is sätestatud iga liigi ülesandeid. Peab olema arusaadav, milliseid alusandmeid on kasutatud, millised uuringud või analüüsid on planeeringu koostamise käigus koostatud või millistest varasemalt koostatud uuringutest või analüüsidest on lahenduse koostamisel lähtutud (punkt 8) . Kuna vastavalt PlanS § 3 lõikele 1 koosneb planeering nii seletuskirjast kui joonistest, on vajalik seletuskirjas siduda tekstiline osa joon i stega, seetõttu tuleb planeeringu seletuskirjas anda ka planeeringu sisukord, s.h jooniste ja lisade nimekiri (punkt 9) . PlanS § 3 lg 4 sätestab, et lisad võivad sisalda d a teavet planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö kohta. Siin tuleb eraldi nimetada kooskõlastuste ja arvamuste koondtabeli otstarbekust . Selle vajadus ilmneb tihti pärast planeeringu kehtestamist järgmiste planeeringute või otsuste (nt ehitusluba) tegemise juures. Planeeringule võib olla ka lisatud infot planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste kohta ning vajaduse korral nende tegevuste järjekord (elluviimis e kava) . Eelnevast lähtudes on ol uline märkida seletuskirjas, millised lisad kuuluv ad planeeringu juurde . Lisaks konkreetselt lõikes märgitud andmetele võib seletuskirja lisada mu i d vajalikk e selgitusi, kirjeldusi, põhjendusi ja planeeringu arusaadavust tagavat teavet (punkt 1 0 ) . Näiteks võib elluviimiskava kajastuda ka planeeringu seletuskirjas, kui seda vajalikuks peetakse. Lõige 2 sätestab, et seletuskirja lisatakse planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus. Eeltoodud nõue tuleneb PlanS § 4 lg 2 p unkti s 5 sätestatust, mis näeb planeeringu koostamise korraldaja ülesandena ette planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise korraldamise. Seega j uhul, kui koostatakse keskkonnamõju strateegiline hindamine , peab seletuskirjast ilmnema, milliste tulemusteni on hindamise käigus jõutud ja kuidas neid tulemusi planeeringu koostamisel on arvestatud , millised on leevendavad meetmed ja keskkonnaseire nõuded . Selline tulemuste arvesse võtmise nõue sisaldub PlanS-is planeeringute vastusvõtmise normis, seega peab antud nõue olema täidetud juba vastuvõetavas planeeringus. Lõige 3 näeb ette, et seletuskirja leheküljed peavad olema nummerdatud. See nõue peab olema täidetud planeeringu seletuskirja lehekülgedega vormistuses . Nummerdamine on vajalik planeeringu ülesehituse struktureerimiseks ja viidete paremaks korraldamiseks. Eeltoodud nõue aitab ka vältida juhtumeid, kus planeeringu paberköitest eemaldataks lehti või vahetatakse nende asukohti . Samuti aitab see vältida lehtede ja/või peatükkide ekslikult valesse järjekorda paigutamist. Eelnõu §-s 4 sätestatakse nõuded planeeringu esitluskujule. Need on vajalikud selleks, et vormistatava l joonis el oleks tagatud loetavus ja andmete rühmitamine (nt tehnovõrkude joonis) . Erineva te jooniste digitaalse te kihtide (mille nõuded on toodud eelnõu §-s 5 ) abil koostatud esitluskujusid nimetataksegi taval iselt lihtsalt joonisteks. Lõige 1 sätestab, et igal üksikul p laneeringu joonis e esitluskujul märgitakse nii planeeringu kui ka konkreetse joonise nimetus, joonise väljatrüki mõõtkava ning joonise koostamise kuupäev . Samuti tuleb joonise esitluskujul märkida plan eeringu koostamise korraldaja, planeerija ja planeeringu koostamises osaleva muu eriteadmisega isiku nimi , kui see on asjakohane . Samuti tuleb juhul, kui planeeringu nimetusest ei selgu planeeringu ala täpne asukoht, märkida planeeringu ala ja/või joonisel kujutatu täpsem asukoht linnaosa ja asustusüksuse täpsusastmega . Joonis t e esitluskujud tuleb eristada üksteisest teema (nt hoonestustingimused) või osa (nt valla keskus) alusel ning seletuskirjas tuleb anda kõikide koostatud jooniste nimekiri . Lõikes 2 sätestatakse, et planeeringu joonis t e esitluskuju de l märgitakse eraldi kehtestatud planeeringu lahenduse ja alusandmete leppemärgid. Sarnaselt planeeringu seletuskirja suhtes sätestatuga, peab ka joonis olema lihtne , selge ja arusaada v . Eristama peab, milline on teistest normidest ja andmebaasidest tulenev kajastatud info ning millised on planeeringuga seatud tingimused. E eltoodu arusaadavus taga takse asjakohaste ja teineteisest eristatavate leppemärkide kasutami s e ga . Praktikas on planeeringute jooniste vormistamisel lähtutud nii keskselt riigi poolt kui ka mõnede jätkusuutlikumate kohalike omavalitsuste poolt koostatud leppemärkidest. Viimane riiklikult Siseministeeriumi poolt koostatud soovituslik juhend aastast 2013 kannab nimetust „ Ruum ilise planeerimise leppemärgid“ . Antud juhendi kasutamisel tuleb arvestada, et 2015 . a 1. juulil jõustunud PlanS mõiste d ja nõuded on erinevad leppemärkide koostamise ajal kehtinud seadusest . Eelnõu § 5 sätestab n õuded planeeringu joonis t e digitaalsetele kihtidele ehk andmegruppidele . Plan S kohaselt tuleb teatud planeeringute puhul maakatastri pidajale planeeringuga koos esitada masinloetava d andmed kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustin gimuste nin g kitsenduste kohta (nt PlanS § 91 lg 3) . Lõikes 1 sätestatakse see, millises vormis tuleb planeeringu joonise digitaalne kiht koostada. Keskkonnaministri 26.10.2011 nr 64 määruse kohaselt koosneb Eesti geodeetili n e süsteem muuhulgas L-EST97 tasapinnali s e st ristkoordinaatide süsteemi st ja EH2000 kõrgussüsteemi st . Ruumiandmed tuleb toota nendes süsteemides. Ruumiandmed on ruumiandmete seaduse (RAS) § 3 lõike 1 tähenduses andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Kui ruumiandmed toodetakse tasapinnaliselt , siis kõrgussüsteemi ei pea rakendama . L õikes 2 määratletakse see, mida loetakse sätte tähenduses planeeringu jooniste digitaalseteks kihtideks: eristada tuleb kehtestatud planeeringulahenduse kihid alusandmete st ehk taustinformatsiooni kihtidest ning teistest esitl emiseks vajalikest kihtidest . Teistest normidest ja andmebaasidest tulenevat joonisel kajastatavat infot sisaldav kiht peab eristuma planeeringu ga loodud andmetest. Lõikes 2 nimetatud üldpõhimõtet täpsustatakse lõikes 3 sätestat ud loeteluga andmetest, mida planeeringu lahenduse kehtestat ud kihtideks ei loeta. L oetelu esitamine on vajalik, kuna tegemist on selliste andmetega, mida võidakse ekslikult planeeringu lahenduse kihtideks lugeda. Alusandme id planeeringuga ei kehtestata, kuid need olid vajalikud planeeringu koostamiseks , näiteks ra s teraluskaardid, mõõdistatud aluskaardid, olemasolevad kitsendusi põhjustavad objektid jne . Esitluskuju parema loetavuse tagamiseks toodetud andmeteks ehk esitlus kihtideks on näiteks juurde lisatud viirutused, kattuvad jooned, leppemärgid, kirjanurgad ja muud sarnased elemendid. Ruumikujuga seost mitteomavateks tekstideks on näiteks asulanimed ja punktobjektide nimed joonisel, mida tegelikult tuleb esitada objekti tärkandmetes. Ruumikuju on vastavalt RAS § 3 lõikele 3 ruumiobjekti geomeetriline kuju , r uumiobjekt on konkreetse asukoha või geograafilise alaga seotud reaalmaailma nähtuse abstraktne kujutis. Lõike 4 kohaselt sätestatakse planeeringulahenduse kehtestatud kihtide vormistamise tehniline kirjeldus ehk nõuded kihtide koostamiseks määruse lisas 2 , kuna sell e määruse tekstis reguleerimine ei ole kirjelduse mahukuse tõttu otstarbekas. Kihtide tehnilise kirjelduse hulka kuuluvad nii ruumikuju koostamiseks mõeldud nõuded (N õuete tabel) kui ka masinloetaval kujul kasutatavad tärkandmed ( T ärkandmete tabel) . Planeeringulahenduse kehtestatud kihid on ette nähtud eristada ehk andmegrupid moodustada seal sisalduva info alusel . Oluline on märkida, et määruse lisa 2 reguleerib ainult planeeringulahenduse kehtestatavaid kihte, mida vajab ruumiandmete töötleja. Seetõttu tuleb maakatastri pidajale esitada nii lisa 1 kohane info kui ka lisa 2 kohased planeeringulahenduse kehtestatavad kihid. Juhul, kui planeeringu koostamise korraldajal on võimalik või vajalik koguda rohkem andmeid, võib ta nende kihtide kohta sätestada nõudeid. Iga l isas 2 nimetatud planeeringulahenduse kehtestatud kihi Nõuete tabelis on kirjas tärkandmete vormis tamise võimalus ja vormis tamise tingimused. Kiht tuleb koos tärkandmetega esitada lisas toodud kujul maakatastri pidajale , s.t et iga kihi kohta tuleb esitada vähemalt kohustuslikuna ära märgitud andmed . Tärk andmed võivad olla esitatud kas planeeringujooniste koostamise tarkvaras loodud andmetena või unikaalse identifikaatori ja tekstitöötlustabelina . Ilma tärkandmeteta võib kihte esitada vaid juhul, kui lisas 2 kihi N õuete tabeli s on see eraldi ära märgitud . Selgitusi ja põhjendusi, miks just selliste tärkandmetega planeeringulahenduse kehtestatavaid kihte tuleb vormistada ja esitada, on antud lisa 2 selgituste juures seletuskirja lõpus. Lõikes 5 sätestatakse planeeringulahenduse kehtestatavate kihtide kujutamise/koostamise nõuded. Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide objektid kujutatakse tegelikkusele vastavas asukohas. Planeeringulahenduse kehtestatud kihid tuleb koostada iga kihi kohta lisas 2 toodud Nõuete tabeli ja Tärkandmete tabeli info le. Planeeringulahenduse kehtestatavaid kihte on võimalik määrusele vastavalt vormistada ja maakatastripidajale esitada kolmel erineval moel sõltuvalt sellest, kuidas kihid ja objektid on loodud. Andmete vektorkujul loomine tagab nende masinloetaval kujul kasutatavuse . Ruumiobjekt koos kirjeldava tärkandmestikuga (tärkandmed ehk atribuudid ehk tabelandmed) on geoinfosüsteemi (GIS) tarkvaraga toodetud andmestik. Tärkandmed on andmetabelisse organiseeritud omadustega koondatud andmed, mis on esitatud tähtede ja/või numbritena koos võimalike erimärkide ja tühikutega (nt mitmesugused koodid, nimetused). Tärkandmestik on vajalik selleks, et ruumiobjekti kirjeldada ja siduda planeeringulahendusega. Ruumiobjekt koos identifikaatoriga ja sellele vastava tärkandmetega automaatset sidumist võimaldava kirjeldava failiga tähendab joonestusprogrammis toodetud ruumikuju, mis on seotud tabeltöötlus programmiga toodetud tärkandmestikuga (tekstitöötlustabelina). Kui ruumiobjekti sisu on võimalik kirjeldada ja esitada kihi nimena, võib kihi esitada ka ilma tärkandmeteta. Planeeringu koostamise korraldaja ei saa valida suvaliselt, kuidas vormistada planeeringulahenduse kehtestatavaid kihte, vaid ta peab valiku tegemisel lähtuma sellest, millist tarkvara kihtide loomiseks kasutatakse. Valikut aitab teha järgmises lõikes nimetatud lisa 2. Eelnõu § 6 sätestab nõuded juhuks, kui kehtivas planeeringus tehakse muudatusi. Muutmiseks loetakse PlanS kohaselt 1) osalist või terviklikku kehtetuks tunnistamist (ainult detailplaneeringud); 2) kehtiva planeeringuala või selle osa kohta uue planeeringu kehtestamist (kaasa arvatud detailsema planeeringuga tehtud muudatused üldisema taseme planeeringus, nt PlanS § 142) ; 3) teemaplaneeringu k ehtes tamist; 4) muudetud või uute kehtestatud õigusaktidega kooskõlla viimist ja 5) jõustunud kohtuotsusega vastavusse viimist ( nt PlanS § -d 53, 73, 93 , 122, 140) . Sätte nõudeid tuleb järgida kõigil nimetatud juhtudel. Lõike 1 kohaselt pea vad avalikkusele nii veebis kui väljatrükina eksponeeritav ad esitluskuju d – digitaalsete kihtide kujundatud ja küljendatud versioonid – kajastama kõiki sinna kehtestamise järgselt tehtud muudatusi (nn valveplaan). Käesoleva määruse § 2 lg 5 sätestab, et planeering vormistatakse sellises mõõtkavas ja kujunduses, et seda on võimalik loetaval kujul välja trükkida ja veebis esitleda, seda nõuet tuleb täita ka nendel juhtudel, kui planeeringusse tehakse muudatusi. M uudatusi peab kajastama nii joonistel kui ka planeeringu seletuskirjas , kui lisati või asendati teksti või jäeti välja mõni osa tekstist. Eelkõige mõeldakse, et muudatused peavad kajastuma planeerimisalase tegevuse korraldaja või planeeringu koostaja veebi lehel esitletava s või väljatrükina kättesaadavaks tehtud planeeringu s . Arhiiviseaduse kohaselt arhiveeritud dokumentides muudatused ei kajastu. Arhiivi talletatakse just selline versioon planeeringust, milline antud ajahetkel kehtestati. H ilisemad muudatused peavad ag a nähtuma juhul, kui soovitakse tutvuda kehtiva versiooniga . I gal isikul, kes soovib teada, millised maakasutus- ja ehitustingimused hetkel kehtivad, peab olema võimalik se llest eriteadmisi ja –vahendeid omamata aru saada . Regulatsiooni eesmärgiks on tagada, et muudatuste tegemine planeeringus peab esimesel võimalusel nähtuma ka avalikkusele kättesaadavas planeeringu veebi versiooni s ja muudatuste järgses väljatrükis . Nagu juba öeldud, saab p laneeringut muuta koostades selle liigi kohta käivaid nõudeid järgides uue planeeringulahenduse mõne osa või mõne kindla teema kohta (teemaplaneering). Samuti saab hierarhiliselt kõrgemal asuvaid planeeringuid muuta sellest madalamal asuva planeeringuga (nt PlanS § 142 sätestatud üldplaneeringut muutev detailplaneering). PlanS näeb ka ette, et planeeringu saab pärast planeeringu kehtestamist muudetud või kehtestatud õigusaktidega või jõustunud kohtuotsusega vastavusse viia. Lisaks eelnevale saab üht planeeringu liiki – detailplaneeringut – ka tervikuna või osaliselt kehtetuks tunnistada, mis samuti on sisuliselt planeeringu muutmine. Seega on võimalik, et ühel ajahetkel kehtestatud planeering ei ole enam ajakohane ning selle kehtestamise aeg sed seletuskiri ja joonis ed on eksitavad. Õiguslikus mõttes ei oma tähtsust, kas avalikkusele esitletav planeering on ajakohane või mitte, sest õiguslikult siduv on muudetud kuju. Muudatuse juures peab olema viide ka muudatuse aluseks olevale õigusaktile ning kehtima hakkamise ajale. Kui planeerimisalase tegevuse korraldaja tehniline võimekus ei võimalda muudetud kujul kehtivas planeeringus esitleda ajakohasena kõiki sisulisi muudatusi, siis võib muudatuse ulatuse ning kehtima hakkamise aluse ja tähtaja tähistada viitena. Lõige 2 sätestab, et k ui planeeringu kehtestamise järgs elt muudetakse planeeringut, peab see muudatus kajastu ma ka planeeringu jooniste digitaalsetes kihtides ning nii digitaalsete kihtide üldine info kui ka ajakohastatud planeeringulahenduse kehtestatud kihid esitatakse määruses sätestatud nõuetele vastaval kujul maakatastri pidajale , et planeeringute kohta käivad andmed (nii lisa 1 kohased metaandmed kui ka lisa 2 kohased tärkandmed) oleksid ajakohased ka Eesti geoportaalis . Oluline on märkida, et muutmine ise (kuupäev, tegija ja ots us e number) on üks vajalikest andmetest, mis peab jõudma avalikkuseni. Seetõttu isegi k ui muudatus puudutab vaid planeeringu seletuskirja ja joonise esitluskuju ei muutu , tuleb ikkagi esitada lisa 1 kohased uued andmed ja lisas 2 toodud planeeringulahenduse kehtestatud kihtidest vähemalt planeeringuala , mille tärkandmetes kajastuvad kehtestamise järgsed muudatused . See tagab, et ka planeeringute ajas muutumisel on masinloetaval kujul olemas informatsioon planeeringute kehtivuse ja kehtivuse ulatuse kohta. Eelnõu § 7 lõige 1 sätestab määruse jõustumise aja, milleks on 1. juuni 2019. a. H MS § 93 lg 2 kohaselt hakkab m äärus kehtima (jõustub) kolmandal päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Seega saab määruses endas sätestada üldisest tähtajast erineva jõustumistähtaja. Seega kõik planeeringud, mis algatatakse ja koostatakse pärast nimetatud kuupäeva, peavad vastama planeeringu kehtestamise hetkel käesoleva määruse nõuetele . Lõige 2 sätestab, et p laneeringud, va detailplaneeringud, mis on algatatud enne käesoleva määruse jõustumist, kuid mis pole veel kehtestamiseni jõudnud 1. detsembriks 2019 . a , tuleb kehtestamise hetkeks määrusega vastavusse viia . Pooleaastane periood on piisav, et seda saaks arvestada pooleliolevatele kui d vähemalt kuue kuu pärast kehtestatavatele planeeringute le nende vormistamis el ja ülesehituse kavandamisel. N õuetega vastavusse viimine on oluliseks abiks planeeringute avalikkusele esitlemisel ja arusaadavuse tagamisel. Eelkõige on vajalik määruse nõuetega kooskõlla viia koostamisel olevad üldplaneeringud, sest üldplaneeringus sisalduvad maakasutus- ja ehitustingimused peavad olema arusaadavad ja järgitavad kõigile ühtemoodi. Lõige 3 sätestab, et e nne käesoleva määruse jõustumist algatatud detailplaneeringud, mis kehtestatakse pärast 1. juunit 2020 . a , peavad kehtestamisel vastama käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele. Kuna enne käesoleva määruse jõustumist algatatud, kuid veel kehtestamiseni jõudmata detailplaneeringute hulk on oluliselt suurem kui teistel planeeringu liikidel, ja seega ka võimalik muutmise vajadus on ulatuslikum, kui muude planeeringu liikide puhul, siis nende osas on määrusega vastavusse viimise ajaks nähtud ette 12 kuuline tähtaeg määruse jõustumisest. Kuna määrus sätestab nõuded kehtesta tavatele planeeringu te le, tagavad eelpool nimetatud jõustumise tähtajad kõigile algatatud planeeringutele võimaluse uute nõuetega juba koostamisel arvestada. Arvestades, et m ääruse nõuded on üldised, saab neid arvestada pooleliolevate planeeringute koostamisel , kui sellest on ette teada pool aastat või detailplaneeringute puhul isegi aasta . Nõuetega vastavusse viimine ei too kaasa ülemäärast kiirustamist ega ka märkimisväärset halduskoormust . Mingid kulud ja halduskoormus siiski määruse n õuetega vastavusse viimisel võivad esineda, kuid see ei kaalu üles üldist kasu, mis saavutatakse vormistunõuete ühtlustamisega terves Eestis. 3. EELNÕU TERMINOLOOGIA E namik e elnõus kasutatavad terminid on lugejale arusaadavad ning neid pole vaja eraldi reguleerida. Seletuskirjas on mitte väga levinud termineid selgitatud ning antud viited teistele seadustele (nt AvTS , RAS ), k u st leida legaaldefinitsioone . Eelnõuga loodud, aga eelnõus piisavalt selgitatud mõisted on 1) planeerin gu jooniste digitaalsed kihid; 2) planeeringu jooniste esitluskuju d ja 3) planeeringulahenduse kehtestatud kihid . Esimest kahte on selgitatud eelnõu seletuskirja § 2 lõike 1 selgituses , kolmandat on selgitatud eelnõu § 5 lõigete 2 ja 3 selgituste juures . 4. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõul ei ole Euroopa õigusega puutumust. 5. MÄÄRUSE MÕJUD Määrus mõjutab ruumilise planeerimis e valdkonda, eeskätt planeeringu koostamise korraldajaid – kohalikke omavalitsusi ning Rahandusministeeriumit ja teisi ministeeriumeid, kellele planeeringu koostamine ülesandeks on tehtud või võidakse teha . Samuti planeerijaid , kes koostavad planeeringuid . Maakatastri pidaja on oma vajadusest lähtuvalt alates 2017. aasta jaanuarist koondanud paberkaustade asemel planeeringu põhilised jooniste digitaalsed esitluskujud, seletuskirja ja muud olulised dokumendid oma arhiivi ja loonud planeeringualade piiri vektor kujul kihi. Maa-amet on teinud sellekohase ringkirja ja juhendi omavalitsustele ning vajadusel omavalitsusi abistanud ( Maa-ameti 16.01.2017 ringkiri nr 6-3/17/973, „ Planeeringute dokumentide Maa-ametile esitamise juhend “) . Määruse jõustumise järgselt digitaalsete andmete esitamine ei too kaasa ülemäära suuri muudatusi omavalitsuste töövoos andmete vormista misel ja esitamisel katastripidajale. Määruse jõustumine toob planeeringute koostajatele ( planeerijad , jooniste koostajad) kaasa vajaduse lähtuda edaspidi määruses ja selle lisas esitatud nõuetest. Osaliselt on nõuded seni seatud kohalike omavalitsuste poolt. T egemist on ühekordse muudatusega planeeringute koostamise praktikas, millele tuginedes koostatakse ka järgmised planeeringud. Ühekordsete muudatuste sisseviimise lihtsustamiseks koostatakse näidisfailid. Määrus ei kohusta viima enne määruse jõustumist kehtestatud, arhiveeritud ja maakatastri pidajale esitatud planeeringuid määruse nõuetega vastavusse. Seega ei kaasne määrusega tagasiulatuvaid nõudeid ning selle kehtima hakkamisega olulist koormust. Määruse nõudeid on soovitatav ja otstarbekas rakendada juba planeeringu koostamise ajal. Kui seda tehakse, siis ühtsed vormistusnõuded aitavad kaasa planeeringute kiiremale ja mugavamale menetlemisele , kuna planeerijatel planeeringute vormistami n e hõlbustub (praegu tuleb lähtuda iga planeeringu koostamise korraldaja etteantud nõuetest , mistõttu kulub täiendavalt aega erinevatest vormistusnõuetest tulenevalt planeeringute vormistamisele) ning koostöötegijatel ja kooskõlastaja tel planeeringutega tutvumine lihts ustub (p raegu kulub eraldi aeg leidmaks puutumust omav planeeringuosa). Samuti lihtsustub planeeringute koostamise korraldajatel, kes pole vormistamisnõudeid rakendanud, planeeringute menetlemine (praegu puudub planeeringute vormistamisel süsteemsus, kuna iga planeerija on planeeringu erinevalt vormistanud). Seega aitab m äärus lihtsustada nii planeeringu te menetlemisega seotud osapoolte tööd kui ka tagada planeeringute ühest mõistetavust otsustajatele ja avalikkusele. Samuti aitavad ühtsed vormistus- ja ülesehitusnõuded paremini tagada planeeringulahendusest arusaadavust. Kohalikel omavalitsustel säilib õigus käesolevas määruses reguleerimata küsimus i reguleeri da kohaliku omavalitsuse määruste ga . Tegemist on nn omavalitsuste praete legem korras antud määrustega, millega tuleb samuti planeeringute puhul arvestada (vt ka § 1 „Määruse reguleerimisala“ koha toodud selgitust). Lisaks tuleb kohalikel omavalitsustel peale määruse kehtestamist enda poolt planeeringute vormistamist ja ülesehitust reguleerivad määrused viia käesoleva määrusega kooskõlla. Seda tehes tuleb arvestades, et kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud määruses võib reguleerida vaid neid küsimusi, mis ei ole käesolevas määruses reguleeritud ega lähe sellega vastuollu. 6. MÄÄRUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD TEGEVUSED,VAJALIKUD KULUD JA MÄÄRUSE RAKENDAMISE EELDATAVAD TULUD Määruse rakendamisega kaasnevad teatud tegevused ko halikele omavalitsustele, kelle koostatavad planeeringud on määruse jõustumisel pooleli ega vasta määruses ettenähtud nõuetele. Sellisel juhul tuleb pooleliolevad planeeringud viia vastavusse määruses sätestatud nõuetega. Alles koostatavad planeeringud peavad kehtestamisel määrusele vastama kindla üleminekuperioodi möödumisel (vt p 7 juures toodud selgitust). Arvestades, et määruses sisalduva regulatsiooni üldist iseloomu, ei too võimalikud tegevused kaasa ülemäärast halduskoormust ega kulusid . Määruse kehtestamine toob kaasa planeeringute vormistusliku ühtlustumise kogu Eestis. Ühtselt vormistatud planeeringute olemasolu loob aga eeldused ning lihtsustab kohalike omavalitsuste poolt enda planeeringregistrite kasutusele võtmist tulevikus. Määruse nõuete rakendumisel lihtsustub planeeringute koostamine, planeeringutega tutvumine ja nende elluviimine, samuti planeeringute alusel ehitusprojektide koostamine. Paremad võimaluse planeeringutest arusaamisel lihtsustavad nii isikutel, kohalikel omavalitsustel kui ka riigiasutustel tervikliku ruumilise olukorra hindamist ja oma tegevuse kavandamist. Üheselt reguleeritakse planeeringu ruumiandmete säilitamine. See võimaldab ka hiljem vastava võimaluse tekkimisel hõlpsasti kuvada korrektselt ja nõuetekohaselt vormistatud planeeringuid keskses planeeringute säilitamiseks loodavas keskkonnas. 7 . MÄÄRUSE JÕUSTUMINE JA RAKENDAMINE Määruse jõustumise ajaks on määratud 1. juuni 2019. Kuna planeeringute koostamine on pikk protsess, siis on ettenähtud nn üleminekuaeg, mille jooksul kõik enne määruse jõustumist algatatud ja koostamisel olevad planeeringud jõutaks määruse nõuetega vastavusse viia. Seega r akendatakse käesolevat määrust detailplaneeringutele alates 1. juunist 2020 ning kõigile teistele planeeringuliikidele 1. detsembrist 2019 . Rõhutame peab, et planeeringud peavad määruse nõuetele vastama kehtestamisel – ehk siis alates 1. juunist 2020 kehtestatavad detailplaneeringud ja alates 1. detsembrist 2019 kehtestavad muud planeeringuliigid peavad vastama käesolevas määruses toodud nõuetele. Vältimaks kehtestamisel määruse nõuetega mittevastavust on juba koostamisel tungivalt soovituslik määruse nõudeid järgida. 8 . E ELNÕU KOOSKÕLASTAMINE , HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK KONSULTATSIOON Eelnõu koostamisel tehti tihedat koostööd mitmete huvigruppide ja asutustega. Eelnõu on läbinud nn mitteametliku kooskõlastusringi septembris 2018, mil eelnõu saadeti esmaseks tutvumiseks ja arvamuste avaldamiseks … . Peale eelnõu täiendamist saadetakse see kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks kohalikele omavalitsustele, Maa-ametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumile, Kaitse minis teeriumile, Siseministeeriumile , erinevatele eriala organisatsioonidele ning asutustele, kes võivad osaleda planeeringu koostamisel . 9 . LISAD Lisa 1 selgitused Nii jooniste digitaalsete kihtide üldine info kui ka planeeringulahenduse kehtestatavate kihtide nimekiri esitatakse eraldi loodud failina, mille nõuded on toodud määruse lisas 1. Jooniste digitaalsete kihtide üldise info esitamise vorm ei ole reguleeritud, see võib olla nii tabelina kui tekstina. Kohustuslik on märkida tarkvara ja selle versioon, millega planeeringu joonised on koostatud, et esitatud kihid oleks võimalik viia ühtsesse süsteemi üldises andmebaasis ( Eesti geoportaalis ) . Veel on vajalik märkida planeeringu joonise täpsusaste ehk väljatrüki mõõtkava, et esitatud kihte süsteemis vajaliku täpsusastmega kuvada. Kui suuremat huvi pakkuvad asukohad on vormistatud suurema detailsusastmega väljavõtetena (nt üldplaneeringutes vallasisene linn või linnalised asulad) ja seda soovitakse täpsemalt ka süsteemis kuvada, tuleb see ala piiritleda väljavõtte piiriga , mis kantakse omaette kihile, kuid mida esitluskujul ei näidata . Lisaks vajab ruumiandmete töötleja infot jooniste koostaj a ehk digitaalsete kihtide looja kohta, kelleks võib olla nii planeerija , planeeringu tehniline koostaja kui ka planeeringu koostamise korraldaja, kes on joonised loonud. Kui andmetega on tegelenud erinevad isikud, tuleb välja tuua nende osalus. Need on joonise õigsuse eest vastutavad isikud, kelle käest saab vajadusel küsida lisainformatsiooni. Nimede juurde võib märkida ka kontaktandmed, kuid nende lisamine pole kohustuslik, sest kontaktandmed võivad ajas muutuda. Koos joonise metaandmetega on vaja esitada planeeringulahenduse kehtestatavate kihtide nimekiri lisas 1 esitatud kujul. Soovitav on kihtide nimekiri panna kokku pärast planeeringu jooniste valmimist. Lisa 2 selgitused Lisa s 2 on planeeringu liikide kaupa nimetatud need kihid, mida saab vaid nõuetele vastavalt vormistada. Teis i planeeringulahenduse kehtestatud kihte, millel asuva info kohta nõudeid pole seatud, määrusele vastavalt nimetama ja vormistama ei pea. Lisas 2 nimetatud kihid tuleb vormistada Tärkandmete tabeli le vastaval kujul pärast planeeringu kehtestamist olenemata planeeringu liigist . Seega ei reguleeri määrus ega lisa koostatavaid/kooskõlastatavaid, vaid kehtestatud planeeringute andmeid. Planeeringu jooniste koostajal on mõistlik arvestada lisas 2 toodud nõuetega (nt kihi nimetus) juba koostamise ajal, kuid kihid võib õigete nimede ja andmetega varustada ka planeeringu kehtestamis el . Kihtidel asuvad ehk andmegrupi moodustavad ruumiobjektid ja nende tärkandmed on mõistlik lõplikult vormistada alles pärast planeeringu kehtestamist, osalt sellepärast, et mõned andmed on kehtestamise kohta (kehtestamise kuupäev, otsuse number ja viide veebiaadressile), kuid osalt ka seetõttu, et alles kehtestamise hetkeks on lõplikult selge, milline planeeringulahendus lõplikult kehtestatakse. Planeeringulahenduse kehtestatud kihtide koostamine tuleb teha iga kihi kohta vastavalt Nõuete tabelile ja Tärkandmete tabelile. Iga vormistatava ja esitatava kihi Nõuete tabelis on kirjas tärkandmete lisamise võimalus ja tingimused. Tärkandmete tabel tuleb vormistada koos ruumiobjektiga (GIS programmis) või ruumiobjektist eraldi andmetabelis (eelkõige joonestusprogrammis) lisades vajadusel objekti ja andmeid ühendava unikaalse identifikaatori. Kui kihi N õuete tabelis on lubatud ja iga ruumiobjekt asub omaette kihil (või nt kruntidele on antud krundi number, millega saame objekti ja andmed siduda), siis ei ole eraldi unikaalset identifikaatorit vaja. Kui kihi N õuete tabelis on lubatud andmeid jagada eraldi tähistatud kihtidele, võib esitada andmed ilma tärkandmeteta kihtidele, mille nimetuses on kasutatud Nõuete tabelis märgitud eesliidendit . Eraldi tähistatud kihid tuleb luua nii, et kihi nimetusele lisatakse alakriips ja täiend jättes kihi nimetuse eesliidendiks. Juhul, kui on lubatud (näite lahtris tähistatud: jne ), võib ka täiendeid juurde luua. Planeeringuala Vormistamise nõuetele vastavalt tuleb iga planeeringu kohta teha vähemalt planeeringuala kiht. Planeeringuala on PlanS § 3 lõikes 1 sätestatud kui konkreetne maa-ala, mille kohta planeering koostatakse. Seega on planeeringuala olemasolu kindlalt tagatud iga konkreetse planeeringu puhul . Planeeringuala kihi kohta tärkandmete esitamine on kohustuslik, s.t et andmed tuleb esitada kas 1) ruumiobjektina koos tärkandmetega või 2) ruumiobjektina ja tärkandmed eraldi tabelin a . Planeeringuala kihi vormistamine sõltub planeeringu liigist ja eesmärgist ning kasutatavast tarkvarast . Näiteks võib üldplaneeringu puhul planeeringuala piir kattuda kohaliku omavalitsuse piiriga, kuid see ei tähenda, et planeeringul poleks konkreetset planeeringuala. Selle kihi loomine on k ohustuslik kõikide planeeringute puhul, sest sellele kihile märgita kse planeeringu identifi tseerimiseks number ehk planID . Planeeringu i dentifitseerimise number on selle konkreetse planeeringu eristamiseks teistest planeeringutest. Planeeringu i dentifitseerimise number on ühe planeeringu kõigil planeeringulahenduse kehtestatud kihtidel ehk andmegruppidel sama, see seob kõik erinevad kihid just selle kehtestatud planeeringuga . Planeeringuala kihi tärkandmed seotakse identifitseerimise numbri abil kõikide teiste kihtidega ning seetõttu ei ole teistel kihtidel enam vajalik kajasta d a üldiseid planeeringut puudutavaid tärkandmeid (nt planeeringu nimetus, kehtestamise aeg ja otsuse nr). Planeeringu i dentifitseerimise numbri võib anda planeerimislase tegevuse korraldaja (nt kohalik omavalitsus üld -, detail- ja eriplaneeri n gu puhul) ise ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses , kuid kui planeerimislase tegevuse korraldajal i dentifitseerimise numbri loomise süsteemi pole , tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel, mida võib i dentifitseerimise numbri küsimise eesmärgil teha ka varem kui alles planeeringu kehtestamisel. Planeeringuala kiht on mõistlik luua kõige esimesena, sest selle kihiga seotakse muud planeeringu kohta käivad andmed . Planeeringuala ruumikuju peab vastama tegelikkusele vaatamata sellele, et esitluskujul ei ole planeeringuala piiri joonise loetavuse huvides mõistlik näidata õiges kohas, vaid see asub tegelikust ala asukohast väljaspool. Samuti peab ruumikuju olemas olema ja vastama tegelikkusele isegi juhul, kui planeeringuala pole üldse mõistlik esitluskujul näidata. Lisaks planID veerule on planeeringuala kihil kohustuslike tärkandmetena vajalik märkida planeeringu nimetus, planeeringu liik, planeeringu seisund ning kehtestamise kuupäev ja otsuse number. Planeeringu nimetus on kohaliku omavalitsuse poolt planeeringule antud originaalnimetus, mis kajastub planeeringu otsustes. Selle nimetusega planeeringt tutvustatakse nii avalikkusele kui ka otsustajatele. Planeeringu liik on maakatastri pidaja poolt loodud kood (väärtused antud lisas 2 planeeringuala kihi juures), millest selgub konkreet n e planeeringu liik. Planeeringu eesmärk on mõistlik tärkandmetes anda väga lühidalt, näiteks sarnaselt lehekuulutustes eesmärgi kirjeldusele. Oluline on planeeringu eesmärk siis, kui koosttakse näiteks teemaplaneeringut. Oluline on märkida, et eriplaneeringute planeeringuala on detailse lahenduse planeeringuala. Planeeringu seisund on maakatastri pidaja poolt loodud lühike kood (väärtused antud lisas 2 planeeringuala kihi juures), mis annab infot selle kohta, kas planeering kehtib. Planeeringu seisund on seotud õigusaktide kuupäevadega ja on masinloetav otsuste kuupäevade kaudu. Näiteks kehtival planeeringul saab kehtestamise kuupäeva kaudu teada tema seisundi. Erandiks on osaliselt kehtiv planeering, mille puhul peab tärkandmete koostaja seisundi andmetes täitma. Tingimuslikult kohustuslik on planeering u veebi viide – veebi s esitlemise või andme kogu lehekülje viide, kui seda on võimalik jagada. Eelkõige on mõeldud viidet käesoleva määruse § 6 lõikes 1 nimetatud veebis esitlemisele. Tingimuslikult kohustuslik on ka planeeringu muutmise s.h kehtetuks tunnistamise märkimine. Juhul, kui üht planeeringut muudetakse mitmendat korda, tuleb veerge juurde teha ja ka nende muutmiste info lisada. Oluline on märkida, et muutmise info peab lisandu ma planeeringuala kihile ka juhul, kui planeeringuala või üldse joonis ei muutu, kuid muutub seletuskiri. Sellisel juhul on muutmise info ikkagi kohustuslik. Planeeringu muutmise info tuleb lisada planeeringule kohe, kui planeering muutub. Kui tehniliselt pole võimalik kohe õigeid andmeid õigetele kihtidele märkida, tuleb anda vaid viide, et planeering on osaliselt kehtiv. See on nn ohu märgiks, et andmed pole enam õiged, eelkõige on sellisteks juhtumiteks nn sama liigi planeeringute üleplaneerimised või osalised kehtetuks tunnistamised. Osaliselt kehtiva planeeringu staatus on ajutine: see eksisteerib niikaua kui osaliselt kehtiva või osaliselt kehtetuks tunnistatud planeeringuala tärkandmed pole veel lõplikult korrastatud. Planeeringu kehtestamise kuupäeva ja kehtestamise otsuse numbri lisamine on kohustuslik. Kuna kehtestamise otsus on haldusakt, siis näitab kuupäeva ja otsuse lisamine täpset nõuete kehtima hakkamise aega ja alust. Algatamise ja vastuvõtmise kuupäevade lisamine on soovituslik. Juhul, kui detailsema planeeringuga muudetakse üldisemat planeeringut (nt PlanS § 142 ja § 91 lg 6 ), siis koostatakse planeeringulahenduse kehtestatud kihid mõlema planeeringu liigi kohta esitatud nõuetest lähtuvalt eraldi. See tähendab, et näiteks koostades PlanS § 142 kohast üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut, ei tule küll luua planeeringuala piiri kaks korda, kuid tuleb esitada nii detailplaneeringu lahenduse jaoks loodud kihid kui ka üldplaneeringus muudetud kihid. Seejuures ei pea planeeringuala piiri esitama kaks korda, kuid tuleb detailplaneeringuala kohta esitatud tärkandmetes kindlasti ära märkida, millist planeeringut sellega muudetakse. Lisa 2 ülejäänud planeeringulahenduse kehtestatud kihid on jagatud gruppidesse lähtuvalt planeeringu liigist: üldplaneering ja detailplaneering. Eriplaneeringute detailsed lahendused tuleb vormistada detailplaneeringu kihtide vormistamise nõuetest lähtuvalt, sest vastavalt PlanS § 111 määratakse eriplaneeringu detailse lahendusega kavandatava ehitise ehitusõigus ning lahendatakse muud asjakohased detailplaneeringu ülesanded . Üldp laneeringu vormistatavad kihid on toodud lisa 2 A osas . Üheks üldplaneeringus kindlaks määratud vormistusega kihiks on detailplaneeringu koostamise kohustusega ala . See kiht on oluline edasise planeerimise jaoks kohaliku omavalitsuse territooriumil. PlanS § 125 lõike 1 preambulas on sätestatud, et sellisteks aladeks on linnad, alevid ja alevikud, kuid sama paragrahvi lõige 2 lubab kohalikul omavalitsusel endal alasid vajadusel juurde määrata. Seetõttu on seda üldplaneeringu kihti vaja eelkõige nende objektide jaoks, mida kohalik omavalitsus juurde määrab. K ui detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ei erine maakatastripidaja andmestikust (linnad, alevid ja alevikud), siis seda kihti maakatastripidajale esitama ei pea. Detailplaneeringu koostamise kohustusega alade puhul on tärkandmed kohustuslikud. Objektid võivad olla joonestatud vaid aladena või auguga aladena, liitobjektide tegemine ega teiste geomeetriate kasutamine pole lubatud. Tärkandmetes tuleb anda planeeringu identifitseerimise number ehk planID selleks, et teised sama planeeringu kihid (nt planeeringuala) siduda detailplaneeringu koostamise kohustusega alade andmetega. Eeldatavasti kasutatakse üldplaneeringu koostamiseks GIS tarkvara ja seetõttu saab tärkandmed lisada ruumiobjektile. Juhul, kui aga kasutatakse joonestustarkvara, siis tuleb igale objektile anda omaette unikaalne identifikaator ehk objectID , mille abil seotakse omavahel ruumiobjekt ja eraldi koostatud andmetabel. Juhul, kui konkreetsele detailplaneeringu koostamise kohustusega alale on planeeringus antud nimetus või kasutatakse seal kindlat kohanime, võib selle nime kanda tärkandmetesse. Selline nimega sidumine aitab paremini leida planeeringu seletuskirjast just selle ala kohta käivat infot. PlanS § 75 l g 1 p 26 sätestab ühe üldplaneeringu ülesandena detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtude määramise. See tähendab, et detailplaneering tu leb koostada vaid siis, kui ala ja juhtum esinevad koos (nt ehitusloakohustusliku hoone püstitamine linna territooriumil – seadusest tulenevad juhtum ja ala). Seega tuleb iga kohaliku omavalitsuse poolt seaduses toodud aladele lisaks määratud ala kohta märkida, millised detailplaneeringu koostamise juhtumid seal kehtivad. Näiteks võib määrata detailplaneeringu koostamise kohustusega alaks küla kompaktse asustusega ala, millel kehtivad PlanS § 125 lg 1 toodud juhud. Kui aga määratud alal soovitakse teistsuguseid juhtumeid määratleda, tuleb ka need kohustuslikuna ära märkida ruumiobjekti tärkandmetes. Ka tiheasustusega alade kihi loomisel on kihi vormistusnõuded kindlaks määratud. See kiht on vajalik mitmetest erinevatest seadustest tulenevate nõuete täitmiseks. PlanS § 75 l g 1 p 27 sätestab, et üldplaneeringuga tuleb määrata maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alad. Lisaks on e rinevad nõuded tiheasustusaladele ette nähtud veel maa hindamise seaduses, pakendiseaduses, atmosfääriõhu kaitse seaduses, lõhkematerjali seaduses jne. Mõnedes neist seadustest on eraldi ära näidatud, kuidas sisustada tiheasustusala mõistet , k uid enamasti viidatakse ( üld ) planeeringus määratud aladele. T iheasustusega ala puhul on tärkandmed kohustuslikud. Kiht on v õimalik esitada ka ilma tärkandmeteta, kui erinevad tiheasustused eristatakse kihi nimetusega, kusjuures eraldi kihil peab olema maareformiseaduse mõistes tiheasustusega ala. Nende alade määramine on oluline maamaksu määramiseks, s eetõttu on kihile esitatavates nõuetes eraldi välja toodud, et kohustuslikuna tuleb määrata kiht või konkreetne ala kihil maareformiseaduse mõistes. Eelnevalt on juba selgitatud, mida tähendavad tärkandmetes objectID ja planID . Juhul, kui tiheasustusega ala kih t i ei loodud ainult maareformiseaduse mõistes, tuleb kohustuslike tärkandmetena see ära märkida iga konkreetse ala puhul: kas jah või ei . Juhul, kui konkreetsele tiheasustusega alale on planeeringus antud nimetus või kasutatakse seal kindlat kohanime, võib selle nime kanda tärkandmetesse. Selline nimega sidumine aitab paremini leida planeeringu seletuskirjast just selle ala kohta käivat infot. J uhul, kui tiheasustusalad on loodud erinevatel põhjustel (erinevad seadused) ja neil kehtivad erinevad tingimused , võib tiheasustusega ala määrates märkida, millised tingimused sellel konkreetsel alal kehtivad. Maakasutuse juhtotstarve on PlanS § 6 p 9 kohaselt üldplaneeringuga määratav maa-ala kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Praktikas märgitakse erinevad juhtotstarbed erinevate funktsioonidega maa-aladele (elamise funktsioon, puhkamise funktsioon jne) erinevate värvide ja tähistega. Käesoleva määruse ja selle lisa de seisukohast ei ole oluline, millised värvid ja tähised konkreetsetele maa-aladele antakse, vaid oluline on eristada erinevad otstarbed. PlanS § 75 lg 1 p 18 sätestab, et aladele üldiste kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas maakasutuse juhtotstarve. Üldjuhul on tärkandmed kohustuslikud. Kuid alad on v õimalik esitada ka ilma tärkandmeteta, juhul kui juhtotstarbe nimetus eristatakse kihi nimetusega. Eelnevalt on juba selgitatud, mida tähendavad tärkandmetes objectID ja planID . Kohustuslikuna tuleb märkida, milline juhtotstarbe nimetus konkreetsele alale määratud on. Lisaks saab märkida ka tähise ja peamised alal kehtivad tingimused, kui need määratud on. Näiteks väike-elamumaa nimetuse kõrval võib ära märkida ka tähise EV ja selle, et antud alale tohib rajada vaid kuni 2 korruselisi ühe- ja kahepere elamuid, mis peavad moodustama määratud alast 80%. Kui täpsemaid tingimusi pole antud või need pole seotud konkreetse alaga (näiteks kehtivad suuremal maa-alal) , ei pea neid ka tärkandmetesse märkima. Samas võib soovi korral tingimuste lahtrisse märkida ka lihtsalt viite seletuskirjale (nt peatükile). PlanS ei keela anda ühele maa-alale ka mitut maakasutuse juhtotstarvet. Sellisel juhul, kui ühel alal on kaks või rohkem juhtotstarvet, tuleb tärkandmetes veerge juurde l uua (nt juhtots 2, juhtots 3 jne) ning need andmetega täita. Vormistusnõuded on kindlaks määratud ka kihile, millele märgitakse kohaliku omavalitsuse jaoks väärtuslikud alad ja objektid . Need on üldplaneeringus märgitud loodus-, või kultuuriväärtusega, samuti ka põhjendatud avaliku huvi all olevad alad ja objektid. Need on planeeringuga tähelepanu või kaitset väärivaks määratud kohalikud väärtused. Nende objektide ja alade kaitseks või kasutamisele võivad olla seatud tingimused. Üldjuhul on tärkandmed kohustuslikud. Kuid alad on v õimalik esitada ka ilma tärkandmeteta, juhul kui väärtuse iseloom eristatakse kihi nimetusega. Kohaliku omavalitsuse jaoks väärtust omavad alad ja objektid võivad olla väga eriilmelised, need on näiteks PlanS § 75 lg 1 p 16 märgitud miljööväärtuslikud alad ja väärtuslikud üksikobjektid või ka näiteks sama lõike p 14 märgitud väärtuslikud põllumajandusmaad, rohealad, maastikud, maastiku üksikelemendid ja looduskooslused. Seetõttu on võivad ka nende kaitse ja kasutamise tingimused olla väga erinevad. Oluline on, et kohalik omavalitsus ja kogukond väärtustavad neid alasid ja objekte vaatamata sellele, kas neil on üleriigilist tähtsust või seaduslikku alust (v.a planeerimisseadus ise) tingimus te (piirangute, kitsenduste) määramiseks . Eelnevalt on juba selgitatud, mida tähendavad tärkandmetes objectID ja planID . Kui väärtuslikud alad ja objektid esitatakse kõik ühel kihil (eesliidendit ei kasutata), siis on kohustuslik tärkandmetes märkida nimetus , millise objektiga on tegemist (nt väärtuslik maastik, roheala jms). Lisaks võib tärkandmetes anda ka kaitse- ja kasutamise tingimuste lühida ülevaate. Kui see pole aga näiteks mahukuse tõttu võimalik, võib tingimuste lahtrisse märkida ka lihtsalt viite seletuskirjale (nt peatükile). Vajalik on vormistusnõudeid järgida ka planeeringuga kehtestatud kitsendust põhjustava objekti ja selle vööndi kihi loomisel. Olemasolevad kitsendusi põhjustavad objektid (KPO) koos oma vöönditega on planeeringus alusandmed, m i s saadakse teistest õigusaktidest, dokumentidest, andmebaasidest vms . Sellised andmed on väga vajalikud planeeringulahenduse koostamiseks (nt muinsuskaitsealused ja looduskaitsealused objektid, teed ja tehnovõrgud jne). Samas võib üldplaneeringuga sellis eid objekte juurde luua , kui see on planeeringuliselt põhjendatud. Sellisel juhul tuleb KPO-d ( ja nende seadusest tulenevad vööndid ) luua sellele kihile . Planeeringuga kehtestatud KPO ( ja selle vöönd ) tuleb alati esitada koos ja selliselt, et nendevaheline seos oleks üheselt arusaadav (nt PlanS § 75 lg 1 p 13 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt ) . Mõnede KPO-de puhul on pärast selle planeeringus märkimist vajalik veel järgnevad toimingud enne, kui KOP päriselt hakkab kehtima . Näiteks uute teede ja tehnovõrkude info on küll planeeringust tulenvalt oluline , kuid sellel pole sellist kaalu nagu olemasoleval teel või tehnovõrgul (vt PlanS § 75 lg 1 p 1 ja 3 asukoht) . Seetõttu võib p laneeringust tulenevaid teede ja tehnovõrkude asukohti võtta ka informatiivsetena. Juhul, kui üldplaneeringu järgselt koostatakse ehitusprojekt ning objekt ehitatakse valmis, saab objekt endale seadusjärgse kitsenduse staatuse. KPO ( ja selle vööndi ) kihi puhul on tärkandmed kohustuslikud. Objektid võivad olla punktide, joonte või aladena, vastavalt objekti iseloomule , k aitsevööndid võivad olla vaid aladena. Eelnevalt on juba selgitatud, mida tähendavad tärkandmetes objectID ja planID . Lisaks nendele tuleb nii KPO (nähtuse) kui ka KPO vööndi puhul märkida katastripidajalt saadud KPO kood. See on selleks, et KPO-d ja nende vööndid kajastuksid Eesti geoportaali kitsenduste kaardil. Eraldi vormistusnõuded on loodud planeeringuga kehtestatud kitsendust põhjustava objekti seadusjärgse vööndi muudatuse kihi jaoks. Sarnaselt eelmise kihi kohta kirjutatud infole , on mõnikord planeeringuliselt põhjendatud olemasoleva KPO vööndi muutmine . Sellele kihile tulevad andmed vaid juhul, kui soovitakse KPO vööndit muuta (nt PlanS § 75 lg 1 p 12 ranna ja kalda ehituskeelu vööndi muutmine; PlanS § 75 lg 1 p 8 tänava kaitsevööndi laiendamine ) . Kihile märgitakse muutunud objekt, muutunud lõik või muutunud ala koos vööndiga. KPO vööndi muudatus peab olema esitatud koos KPO konkreetse objekti või selle osaga objektist, kus planeering seadusjärgsest erineva muudatuse kehtestas. Vaja on luua side KPO- ga , mille vöönd on muudetud. KPO objekt ja vööndi muudatus tuleb luua ainult selles osas, kus muudatus on planeeringu kehtestamisega seadusjärgsest erinev. Näiteks peab olema välja lõigatud ranna ja kalda see lõik, mille ulatuses on ehituskeeluvöönd seadusjärgsest erinev ning ehituskeeluvööndi muudatus on samuti eraldi alana, mitte liidetud seadusjärgse vööndi alaga kokku. KPO vööndi muudatuse kihi puhul on tärkandmed kohustuslikud. Kaitsevööndid võivad olla vaid aladena, kuid o bjektid ise saavad olla punktid, joone d või alad vastavalt objekti iseloomule. Eelnevalt on juba selgitatud, mida tähendavad tärkandmetes objectID ja planID . Lisaks nendele tuleb nii KPO vööndi muudatuse kui ka KPO (nähtuse) puhul märkida katastripidajalt saadud KPO kood. See on selleks, et KPO-d ja nende vööndid kajastuksid Eesti geoportaali kitsenduste kaardil. Kuna planeeringus saab vajadusest lähtuvalt märkida erinevaid maakasutus- ja ehitustingimusi, mis ei ole otseselt väärtused ega ka seadusjärgsed kitsendused, kuid on siiski väga olulised planeeringulahenduse elluviimisel , siis võib üldplaneeringus ette tulla ka mitmete erinevate tingimustega alasid . Sellisteks aladeks on näiteks PlanS § 75 lg 1 p 18 üldiste kasutus- ja ehitustingimuste all toodud võimalus määrata ka hoonestuse kõrguspiirangut, samuti saab sellisteks tingimustega aladeks lugeda arhitektuurivõistluse korraldamise alasid ( PlanS § 75 lg 1 p 25 ) jne. Kihi loomisel on ü ldjuhul tärkandmed kohustuslikud , k uid alad on v õimalik esitada ka ilma tärkandmeteta juhul , kui tingimus eristatakse kihi nimetusega. Eelnevalt on juba selgitatud, mida tähendavad tärkandmetes objectID ja planID . Kui tingimustega alad ja objektid esitatakse kõik ühel kihil (eesliidendit ei kasutata), siis on kohustuslik tärkandmetes märkida t ingim us (nt kõrguspiiranguga ala või arhitektuurivõistluse ala jms) . Detailplaneeringu kihte on reguleeritud määruse lisa 2 B osas . Detailplaneering määrab ära planeeringuala kruntideks jaotamise (vt PlanS § 126 lg 1 p 1). Seetõttu on ühe kohustuslikuna lahendatava ülesande jaoks ette nähtud planeeringuga kehtestatud krundi piiride kihi kohustuslikud vormistusnõuded. Vormistusnõuetele vastavalt peab krundi(d) moodustama ka siis , kui katastriüksus t ei kavatseta muuta ning seetõttu kattub katastriüksuse piir krundi piiriga . Krunt on üks nn baaskihtidest, mille külge seotakse tärkandmetena krundi kasutamise sihtotstarve. Planeeringuga kehtestatud krundi piiride kihi kohta tärkandmete esitamine on kohustuslik, s.t et andmed tuleb esitada kas 1) ruumiobjektina koos tärkandmetega või 2) ruumiobjektina ja tärkandmed eraldi tabelina. Krundi piiride kihi vormistamine sõltub planeeringu liigist ja eesmärgist ning kasutatavast tarkvarast. Juhul, kui kohalik omavalitsus kogub tärkandmeid lisas 2 toodud tärkandmetest täpsemalt (näiteks soovitakse teada katastriüksuse võimalikke sihtotstarbeid), siis võib ka neid Maa-ametile esitada. Juurde lisatavate tärkandmete jaoks luuakse omaette veerud. Objektid võivad olla joonestatud aladena GIS programmis või kinniste joontena joonestusprogrammis . Iga krundi kohta tuleb luua üks geomeetria, millele antakse objectID või positsiooni (krundi) number. Eelnevalt on juba selgitatud, mida tähendavad tärkandmetes objectID ja planID , selle kohta lisainformatsiooni rohkem pole. Kui iga krundi kohta märgitakse positsiooni (krundi) number, võib seda kasutada objec t ID -na ning siduda selle läbi kõik krundi kohta käiv info. Toonitama peab, et kui planeeringus kasutatakse positsiooni numbrit, siis samas planeeringus teisele krundile tuleb anda sarnaselt positsiooni number. Kui aga planeeringus märgitakse krundi number, siis tuleb seda teha kõikide kruntide puhul. Kasutades positsiooni või krundi numbrit identifikaatorina tuleb esitada ka numbreid sisaldav kiht eraldi ja kõik numbrid peavad asuma nendega kokku käiva ruumiobjekti geomeetria sees. Juhul, kui konkreetsele krundile on planeeringus antud nimetus või aadressi ettepanek, võib selle nime tuse/aadressi kanda tärkandmetesse. Selline nime tuse ga sidumine aitab paremini leida planeeringu seletuskirjast just selle krundi kohta käivat infot. Kohustusliku väljana tuleb detailplaneeringutes märkida krundi kasutamise sihtotstarve. Lisaks võib märkida tärkandmetesse ka sihtotstarbe tähise, kui seda kasutatakse joonisel. Juhul, kui kohalik omavalitsus kogub krundi kasutamise sihtotstarvete andmeid ka protsendiliselt, võib nende andmete jaoks luua omaette veeru ja need sinna märkida. Kui ühel krundil on kaks või rohkem krundi kasutamise sihtostarvet, tuleb need lisada ja luua vastavad väljad lisades tärkandmete nimetusele numbri alustades kahest (nt otstarve2 jne). Ka hoonestusala kihi kohta on esitatud kohustuslikud vormistusnõuded, sest ka see on üks detailplaneeringu kohustulikest ülesannetest (vt PlanS § 126 lg 2). Selle kihi loomine on kohustuslik juhul, kui ehitusõigusega nähakse krundile ette hoonete rajamist (või olulise avaliku huviga rajatiste rajamist) või krundil on detailplaneeringukohustuslikud hooned (nn olemasolev hoonestus). sellisel juhul on vajalik on sätestada, et kavandatud ehitusõigus ongi olemasolev hoonestus. Planeeringuga kehtestatud hoonestusala kihi kohta tärkandmete esitamine on kohustuslik, s.t et andmed tuleb esitada kas 1) ruumiobjektina koos tärkandmetega või 2) ruumiobjektina ja tärkandmed eraldi tabelina. Hoonestusala kihi vormistamine sõltub planeeringu liigist ja eesmärgist ning kasutatavast tarkvarast. Juhul, kui kohalik omavalitsus kogub tärkandmeid lisas 2 toodud tärkandmetest täpsemalt (näiteks soovitakse teada suletud brutopinda), siis võib ka neid Maa-ametile esitada. Juurde lisatavate tärkandmete jaoks luuakse omaette veerud. Objektid võivad olla joonestatud aladena GIS programmis või kinniste joontena joonestusprogrammis. Iga krundi kohta tuleb luua üks geomeetria, millele antakse objectID või positsiooni (krundi) number. Eelnevalt on juba selgitatud, mida tähendavad tärkandmetes objectID ja planID , kuid kui iga krundi kohta märgitakse positsiooni (krundi) number, võib seda kasutada objectID -na ning siduda selle läbi kõik krundi kohta käiv info. Kasutades positsiooni või krundi numbrit identifikaatorina tuleb esitada ka numbreid sisaldav kiht ja kõik numbrid peavad asuma nendega kokku käiva ruumiobjekti geomeetria sees. Juhul, kui konkreetsele krundile on planeeringus antud nimetus või aadressi ettepanek, võib selle nimetuse/aadressi kanda tärkandmetesse. Selline nimetusega sidumine aitab paremini leida planeeringu seletuskirjast just selle krundi hoonestusala kohta käivat infot. Kohustuslike andmetena tuleb hoonestusala kihil märkida kõik ülejäänud ehitusõiguse väärtused, välja arvatud krundi kasutamise sihtotstarve, mis tuleb märkida krundi tärkandmetes. Lisaks ehitusõigusele võib hoonestusala kihi tärkandmetes märkida ka muid ehitusingimusi (nt kui krundile on antud erinevad ehitusõigused põhihoone ja abihoonete ehitamiseks) või infot maapealsele/maa-aluste ehitusõiguste kohta. Kõrguse kohta tärkandmeid täites tuleb märkida üks kahest: kas absoluutkõrgus või kõrgus maapinnast. Ka detailplaneeringute juures on väärtuste, kitsenduste ja muude tingimuste kihi vormistusnõuded ära määratud. Nende kihtide detailsemad selgitused on üldplaneeringu sarnaste nimetustega kihtide juures, kuid arvestama peab detailplaneeringu täpsusastet. LISA 2 . P laneeringu lahenduse k ehtestatud kihtide tehniline kirjeldus Planeeringu kehtestamise järgselt o lenemata planeeringu liigist tuleb planeeringulahenduse kehtestatud kihid vormistad a vastavalt Nõuete tabelile ja Tärkandmete tabelile . Jooniste p laneeringulahenduse k ehtestatud kihtide an dmed esitatakse planeeringu kaupa ja erinevate kihtide ruumiobjektid ei tohi olla ühel kihil. P laneeringulahenduse k ehtestatud kihtide nimedena peab k asutama Nõuete tabelis toodud kihi nime . Kui sisu edasi andmiseks on vaja nime täiendada ja see on lubatud , siis kasutatakse selleks kihi nime, lisatakse alakriips ja sobiv lisand . Kasutatavad tärkandmete väljatüübid ja nende selgitused: Väli Selgitus [tekst] Tekstiväli, mis lubab sisestada nii tähe- kui numbrimärke. Maksimaalne pikkus 250/254 tähemärki olenevalt programmist [number] Lubab sisestada ainult numbreid [kodeeritud] Sisuliselt numbri väli, viitab sellele et väl i tuleb täita ainult määruses toodud koodidega [kuupäev] Väli, kuhu tuleb sisestada ainult kuupäevi [viide] Sisuliselt teksti väli, viitab, et väljale sisestatakse viide Tärkandmed on märgitud kas kohustuslikuna, tingimuslikult kohustuslikuna või ei ole kohustuslikkuse märget antud. Viimasel juhul on selle veeru tärkandmete loomine vabatahtlik. Tingimuslike tärkandmete puhul on oluline, et kui esineb selgituses toodud eeldus, tuleb selle veeru tärkandmed märkida. Kohustuslike tärkandmete märkimine on vajalik ning need veerud tuleb täita. Planeeringuala Kohustuslik kõikide planeeringu liikide puhul, sest sellele kihile antakse kood ehk planID ja selle kihiga seotakse muud andmed, mida mujal enam ei kajastata (nt kehtestamise aeg ja otsuse nr). Nõue Selgitus Näide Tärkandmed K ohustuslikud Geomeetria liik Ala ; closed polyline lubatud joonestusprogrammis juhul, kui pole liitobjekt ega auguga ala Ulatus Ainult planeeringulahendusega hõlmatud ala, piiri hulka ei loeta kontaktvööndit Objektide arv I ga planeeringu kohta üks geomeetria, vajadusel ka liitobjekt ja auguga ala ; p ole lubatud objekte juurde luua Kihi nimi Plan_ala Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus planID [tekst] Kohustuslik P laneeringu i dentifitseerimise number , unikaalne ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number, siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. planNim [tekst] Kohustuslik Kehtestamise otsuses toodud planeeringu nimetus planLiik [kodeeritud] Kohustuslik Numbriline kood, mille väärtused toodud allpool tabelina. Näitab ära, millise planeeringu liigiga on tegemist. planEesm [tekst] Planeeringu peamise eesmärgi lühikirjeldus, mille võib kirja panna näiteks sarnaselt algatamise lehekuulutusele planSeis [kodeeritud] Kohustuslik Numbriline kood, mille väärtused toodud allpool tabelina. Näitab planeeringu seisundit. planViide [viide] Tingimuslikult kohustuslik Kui on võimalik jagada avalikku veebiviidet, millelt avaneb konkreetne planeering omavalitsuse veebis/andmekogu, on lingi lisamine kohustuslik algatKp [kuupäev] Planeeringu algatamise kuupäev vastuvKp [kuupäev] Planeeringu vastuvõtmise kuupäev kehtestKp [kuupäev] Kohustuslik Planeeringu kehtestamise kuupäev kehtestNr [tekst] Kohustuslik Planeeringu kehtestamise otsustaja ja otsuse number muutKp [kuupäev] Tingimuslikult kohustuslik Kui on toimunud planeeringu muutmine, on planeeringu muutmise kuupäeva märkimine kohustuslik muut Nr [tekst] Tingimuslikult kohustuslik Kui on toimunud planeeringu muutmine, on planeeringu muutmise otsustaja ja otsuse numbri märkimine kohustuslik “ p lan Liik ” väärtused K ood Selgitus 40 Üleriigiline planeering, s.h mereplaneering 47 Riigi eriplaneering 10 Maakonna planeering, s.h osa kohta koostatud ja teemaplaneering 20 Üldplaneering, s.h osa kohta koostatud ja teemaplaneering 27 Kohaliku omavalitsuse eriplaneering 30 Detailplaneering “ p lan S eis ” väärtused K ood Selgitus 10 P laneering on kehtiv 15 Planeering on osaliselt keht iv või osa planeeringu s t on kehtetuks tunnistatud. Osaliselt kehtiva planeeringu staatus on ajutine: eksisteerib niikaua kui osaliselt kehtiva või osaliselt kehtetuks tunnistatud planeeringuala tärkandmed pole korrastatud. 20 Planeering või selle osa on kehtet uks tunnistatud . Osaliselt kehtetuks tunnistatud planeeringu puhul peab planeeringuala ruumikuju vastama kehtetuks tunnistatud osale . A Üldplaneering Detailplanee ringu koostamise kohustusega ala Nõue Selgitus Näide Tärkandmed K ohustuslikud Geomeetria liik A la Ulatus P eab asuma planeeringu ala sees Objektid I ga objekti koht a üks geomeetria, vajadusel ka auguga ala ; l iitobjektid pole lubatud Kihi nimi DP_koko_ala Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID [tekst] Tingimuslikult kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuse ; kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID [tekst] Kohustuslik P laneeringu i dentifitseerimise number , unikaalne ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number , siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. kohanimi [tekst] Detailplaneeringu koostamise kohustusega ala kohanimi dpKokoJuht [tekst] Kohustuslik Millised juhtumid sellel alal kehtivad (nt seadusest tulenevad või rohkem ) Tiheasustus ega ala Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta , kui erinevad tiheasustuse d eristatakse kihi nimetusega, kus juures eraldi kihil peab olema maareformi seaduse mõistes tiheasustus ega ala Geomeetria liik Ala Ulatus P eab asuma planeeringu ala sees Objektid I ga objekti kohta üks geomee tria, vajadusel ka aug uga ala; l iitobjektid pole lubatud Kihi nimi või kihi nime eesliidend Tiheasustus Tiheasustus_maaref jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID [tekst ] Tingimuslikult kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuse; kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID [tekst ] Kohustuslik P laneeringu i dentifitseerimise number , unikaalne ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number, siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. m aaref [tekst] Kohustuslik Kas tiheasustusega ala on määratud maareformiseaduse tähenduses, märkida kas jah või ei kohanimi [tekst] Tiheasustusala kohanimi t ingim us [tekst ] Juhul, kui on erinevate tingimustega tiheasustusega alad määratud, siis millised tingimused sellel alal kehtivad Maakasutus e juhtotstarve Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad juhtotstarbe d eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Ala Ulatus P eab asuma planeeringu ala sees Objektid I ga objekti kohta üks geomee tria , vajadusel ka auguga ala , li itobjektid pole lubatud Kihi nimi või kihi nime eesliidend Maakasutus Maakasutus_elamu; Maakasutus_tootm jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID [ tekst ] Tingimuslikult kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuse; kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID [tekst ] Kohustuslik P laneeringu i dentifitseerimise number , unikaalne ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number, siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. juhtots * [tekst ] Kohustuslik Juhtotstarbe nimetus planeeringus t ahis* [tekst ] Juhtotstarbe tähis konkreetses planeeringus, juhul kui seda kasutatakse planeeringu joonisel t ingimus* [tekst ] Pe amised alal kehtivad tingimused * - kui ühel alal on 2 või rohkem juhto t s, siis tuleb luua vastavad väljad nt juhto t s 2 , juhto t s 3 jne K ohaliku omavalitsuse jaoks väärtuslikud alad ja objektid Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta , kui erinevad väärtuslikud alad ja objektid eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik P unkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus P eab asuma planeeringu ala sees Objektid I ga objekti kohta üks geomee tria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime eesliidend V aart V aart_miljöö, V aart_loodus, V aart_pollumaa, V aart _ rohe, V aart_maastik, V aart_vaade, V aart_rand jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID [tekst ] Tingimuslikult kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuse ; kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID [tekst ] Kohustuslik P laneeringu i dentifitseerimise number , unikaalne ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number , siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. n imetus [tekst ] Tingimuslikult k ohustuslik Kui väärtuslikud alad ja objektid esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik märkida, millise ala või objektiga on t egemist t ingimus [tekst ] Peamised alal kehtivad kaitse- ja kasutustingimused Planeeringuga kehtestatud kitsendusi põhjustava d objektid ja nende vööndid Planeeringuga kehtestatud kitsendust põhjustav objekt (KPO) ja selle vöönd tuleb alati esitada koos ja selliselt, et nendevaheline seos oleks üheselt arusaadav . Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Kohustuslik Geomeetria liik Objekt p unkt i , joon e või ala na , vastavalt objekti iseloomule ; Vöönd alana Ulatus P eab asuma planeeringu ala sees Objektid I ga objekti ja vööndi kohta üks geomee tria k ohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt ; m aantee jne Kihi nimi või kihi nime eesliidend Kitsendus Kitsendus_objekt; Kitsendus_vöönd Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID [tekst ] Tingimuslikult kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuse; kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID [tekst ] Kohustuslik P laneeringu i dentifitseerimise number , unikaalne ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number, siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. kpoKood [kodeeritud ] Tingimuslikult kohustuslik KPO kood vastavalt kehtival e kitsenduste reaalsusmudelile; k ohustuslik ainult objektidele vo ond Kood [kodeeritud ] Tingimuslikult kohustuslik Vööndi kood vastavalt kehtiva le kitsenduste reaalsusmudelile; k ohustuslik ainult vöönditele Planeeringuga kehtestatavad k itsendusi põhjustavate objektide seadusjärgsete vööndite muuda tused Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Kohustuslik Geomeetria liik Objekt p unkt i , joon e või ala na , vastavalt objekti iseloomule ; Vöönd alana Ulatus P eab asuma planeeringu ala sees Objektid I ga objekti ja vööndi kohta üks geomeetria ehituskeeluvöönd ; tänava kaitsevöönd Kihi nimi või kihi nime eesliidend Kitsendus_muut Kitsendus_ muut_ objekt; Kitsendus_ muut_ vöönd Tärkandmed Kohustuslik kus Selgitus objectID [tekst ] Tingimuslikult kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuse ; kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID [tekst ] Kohustuslik P laneeringu i dentifitseerimise number , unikaalne ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number , siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. kpoKood [kodeeritud ] Tingimuslikult kohustuslik KPO kood vastavalt kehtivale kitsenduste reaalsusmudelile; kohustuslik ainult objektidele v oond Kood [kodeeritud ] Tingimuslikult kohustuslik Vööndi kood vastavalt kehtivale kitsenduste reaalsusmudelile; kohustuslik ainult vöönditele Ti ngimustega ala Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad tingimustega alad eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Ala Ulatus P eab asuma planeeringu ala sees Objektid I ga objekti kohta üks geomee tria, vajadusel ka auguga ala; l iitobjektid pole lubatud Kihi nimi või kihi nime eesliidend Ti ngimus Tingimus_ arhvoistlus ; T ingimus_korgus jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID [tekst ] Tingimuslikult kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuse ; kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID [tekst ] Kohustuslik P laneeringu i dentifitseerimise number , unikaalne ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number , siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. tingimus Kohustuslik Pe amised alal kehtivad tingimused B Detailplaneering Planeeringuga kehtestatud krundi piirid See on ala, kuhu on antud krundi kasutamise sihtotstarve . Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Kohustuslik ; kui KOV kogub tärkandmeid täpsemalt, siis võib ta seda Maa-ametile esitada Geomeetria liik Ala; closed polyline lubatud joonestusprogrammis juhul, kui pole auguga ala Ulatus Peab asuma planeeringuala sees Objektid I ga krundi kohta üks geomee tria Kihi nimi K runt Tärkandmed Kohustuslik kus Selgitus objectID [tekst ] Kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuse ; kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis . Juhul kui kõik krundid on varustatud unikaalse krundi ( positsiooni ) numbriga, siis eraldi objectID ei pea looma. planID [tekst ] Kohustuslik P laneeringu i dentifitseerimise number , unikaalne ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number , siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. n imetus [tekst ] Krundi nimetus või aadressi ettepanek otstarve* [tekst ] Kohustuslik Detailplaneeringus määratud krundi kasutamise sihtotstarve t ahis* [tekst ] Sihtotstarbe tähis, kui seda kasutatakse joonisel * - kui ühel krundil on 2 või rohkem sihtostarvet, siis tuleb need lisada ja luua vastavad väljad nt otstarve2 jne Hoonestusala See on ala, kuhu on antud ehitusõigus , v.a krundi kasutamise sihtotstarve . Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Kohustuslik ; kui KOV kogub tärkandmeid täpsemalt, siis võib ta seda Maa-ametile esitada Geomeetria liik Ala ; closed polyline lubatud joonestusprogrammis juhul, kui pole auguga ala ega liitobjekt Ulatus P ea b asuma ühe krundi se es Objektide arv I ga krundi kohta üks geomeetria , vajadusel ka liitobjekt ja auguga ala Kihi nimi Hoonestus Tärkandmed Kohustuslik kus Selgitus objectID [tekst ] Kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuse ; kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis . Juhul kui kõik krundid on varustatud unikaalse krundi ( positsiooni ) numbriga, siis eraldi objectID ei pea looma. planID [tekst ] Kohustuslik P laneeringu i dentifitseerimise number , unikaalne ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number , siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. n imetus [tekst ] Krundi nimetus või aadressi ettepanek ehTyyp [kodeeritud ] Täpsemalt kogutud andmed: Koodide väärtused toodud allpool tabelina eh Ting [tekst ] Tingimuslikult kohustuslik Täpsemalt kogutud andmed: Ehitusala peamisi tingimusi kirjeldav informatsioon on kohustuslik, kui ühe krundi piires on erinevad ehitusõigused a rv [tekst ] Kohustuslik Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal p ind [tekst ] Kohustuslik Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind k orgus [tekst ] Tingimuslikult kohustuslik Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus maapinnast meetrites, võib puududa, kui kõrgus määratakse absoluutkõrgusega k orgus Abs [tekst ] Tingimuslikult kohustuslik Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus absoluutne kõrgus meetrites, võib puududa, kui on määratud kõrgus maapinnast s ygavus [tekst ] Tingimuslikult kohustuslik Asjakohasel juhul hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus meetrites „ ehTyyp “ väärtused Kood Selgitus 10 maapealne - e hitusõigus antakse maa peale 20 maa-alune - e hitusõigus antakse maa alla 30 vaba - p ole määratud kas on maapealne või maa - alune Kohaliku omavalitsuse jaoks väärtuslikud alad ja objektid Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad väärtuslikud alad ja objektid eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik P unkt, joon või ala, vastavalt objekti iseloomule Ulatus P eab asuma planeeringu ala sees Objektid I ga objekti kohta üks geomee tria, vajadusel ka liitobjektid Kihi nimi või kihi nime eesliidend V aart Vaart_miljöö, Vaart_loodus, V aart_pollumaa jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID [tekst ] Tingimuslikult kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuse ; kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID [tekst ] Kohustuslik P laneeringu i dentifitseerimise number , unikaalne ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number , siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. n imetus [tekst ] Tingimuslikult k ohustuslik Kui väärtuslikud alad ja objektid esitatakse kõik ühel kihil, on kohustuslik märkida, millise ala või objektiga on tegemist t ingimus [tekst ] Peamised alal kehtivad kaitse- ja kasutustingimused Planeeringuga kehtestatud kitsendusi põhjustavad objektid ja nende vööndid Planeeringuga kehtestatud kitsendust põhjustav objekt (KPO) ja selle vöönd tuleb alati esitada koos ja selliselt, et nendevaheline seos oleks üheselt arusaadav. Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Kohustuslik Geomeetria liik Objekt p unkt i , joon e või ala na , vastavalt objekti iseloomule ; Vöönd alana Ulatus P eab asuma planeeringu ala sees Objektid I ga objekti ja vööndi kohta üks geomee tria maantee; gaasitoru; elektriliin jne Kihi nimi või kihi nime eesliidend Kitsendus Kitsendus_objekt; Kitsendus_vöönd Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID [tekst ] Tingimuslikult kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuse; kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID [tekst ] Kohustuslik P laneeringu i dentifitseerimise number , unikaalne ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number, siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. kpoKood [kodeeritud ] Tingimuslikult kohustuslik KPO kood vastavalt kehtivale kitsenduste reaalsusmudelile; kohustuslik ainult objektidele vo ond Kood [kodeeritud ] Tingimuslikult kohustuslik Vööndi kood vastavalt kehtivale kitsenduste reaalsusmudelile; kohustuslik ainult vöönditele Planeeringuga kehtestatavad kitsendusi põhjustavate objektide seadusjärgsete vööndite muuda tused Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Kohustuslik Geomeetria liik Objekt p unkt i , joon e või ala na , vastavalt objekti iseloomule ; Vöönd alana Ulatus P eab asuma planeeringu ala sees Objektid Iga objekti ja vööndi kohta üks geomeetria ehituskeeluvöönd Kihi nimi või kihi nime eesliidend Kitsendus_muut Kitsendus_ muut_ objekt; Kitsendus_ muut_ vöönd Tärkandmed Kohustuslik kus Selgitus objectID [tekst ] Tingimuslikult kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuse ; kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID [tekst ] Kohustuslik P laneeringu i dentifitseerimise number , unikaalne ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number , siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. kpoKood [kodeeritud ] Tingimuslikult kohustuslik KPO kood vastavalt kehtivale kitsenduste reaalsusmudelile; kohustuslik ainult objektidele v oond Kood [kodeeritud ] Tingimuslikult kohustuslik Vööndi kood vastavalt kehtivale kitsenduste reaalsusmudelile; kohustuslik ainult vöönditele Ti ngimustega ala Nõue Selgitus Näide Tärkandmed Võimalik esitada ilma tärkandmeteta, kui erinevad tingimustega alad eristatakse kihi nimetusega Geomeetria liik Ala Ulatus P eab asuma planeeringu ala sees Objektid I ga objekti kohta üks geomee tria, vajadusel ka auguga ala; l iitobjektid pole lubatud Kihi nimi või kihi nime eesliidend Ti ngimus Tingimus_arhvoistlus ; jne Tärkandmed Kohustuslikkus Selgitus objectID [tekst ] Tingimuslikult kohustuslik Objekti unikaalne identifikaator ühe kihi ulatuse ; kohustuslik juhul, kui tärkandmed on eraldi tabelis planID [tekst ] Kohustuslik P laneeringu i dentifitseerimise number , unikaalne ühe kohaliku omavalitsuse ulatuses ja on ühe planeeringu kõigil kihtidel sama. Kui kohalikul omavalitsusel puudub võimalus anda planeeringule number , siis tekib see katastripidajale planeeringuala andmete esitamisel. tingimus Kohustuslik Pe amised alal kehtivad tingimused LISA 1 . Jooniste digitaalsete kihtide üldine info ja planeeringulahenduse kehtestatavate kihtide nimekiri Planeerimisseaduse § 91 lõikes 3, § 93 lõikes 4, § 122 lõigetes 5 ja 7, § 139 lõikes 4 ja § 140 lõikes 9 on sätestatud nõue, et maakatastri pidajale saadetakse ka kehtestatud planeering ning andmed masinloetaval kujul planeeringu kehtestamisega jõustunud maakasutus- ja ehitustingimuste ning kitsenduste kohta. Sellega koos esita takse ka j ooniste digitaalsete kihtide üldine info ja planeering ulahenduse kehtestatavate kihtide nimekiri eraldi loodud failina . Digitaalsete kihtide üldine info on : Jooniste üldine info Selgitus Näide tarkvara ja versioon Planeeringu digitaalsete kihtide koostamiseks kas u tatud tarkvara ja versiooni ArcMap 9.3.1 täpsusaste Planeeringu koostamise /väljatrüki täpsusaste mõõtkavana ; Juhul, kui planeeringust on tehtud täpsemaid väljavõtteid, siis ka nende täpsusaste eraldi 1:15000 alevik 1:5000 k oostamise korraldaja/ planeerija Info, mis mahus ja kelle poolt nimeliselt on esitatavad andmed valminud. Kui andmetega on tegelenud erinevad isikud, siis t uua välja nende erinev roll, nt p laneerija ja planeeringu koostamise korraldaja roll Merje Muiso (planeerija ) cad kihid Maili Hirlak ( vallavalitsuse planeerimisspetsi alist) tärkandmete Exceli tabel Näide esitatavate kihtide nimekirjast. Tegelik kihtide nimekiri sõltub planeeringu liigist ja koostatud planeeringu eesmärgist . Maakatastri pidajale esitatakse planeeringulahenduse kehtestatavate kihtide nimekiri järgmisel kujul : K ihi/faili nimi ( Tekstina vastavalt ette antud liigitusele ) S isu kirjeldus ( Millise digitaalselt esitatava kihi andmeid sisaldab ja lühiselgitus kihi sisu kohta ) M uu oluline info ( Näiteks andmete kasutamise piirangud ) plan_ala Planeeringuala piir Esitluskujul ei näidata, sest ühtib valla piiriga vaart_rohet Rohevõrgustiku tuumala vaart_rohek Rohevõrgustiku koridor tiheasustus Tiheasustusala maareformi seaduse mõistes