-864235 -144145 0 0 2448560 635 0 0 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: delta_accessRestrictionBeginDate \* MERGEFORMAT 25.04.2019 Kehtib kuni: delta_accessRestrictionEndDate \* MERGEFORMAT 25.04.2024 Alus: delta_accessRestrictionReason \* MERGEFORMAT HkMS § 89 lg 1 Teabevaldaja: T arbijakaitse ja T ehnilise Järelevalve Amet delta_recipientName_1 \* MERGEFORMAT Riigikohus delta_recipientStreetHouse_1 \* MERGEFORMAT Lossi 17 delta_recipientPostalCity_1 \* MERGEFORMAT 50093 Tartu delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 25.04.2019 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 2-4/19/0022/790 DIGIALLKIRJASTATUD EDASTATUD E-TOIMIKU KAUDU Haldusasi nr: 3-19-333 8564880 1943100 0 0 Vastustaja 1: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium registrikood 70003158 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected] Vastustaja 2: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registrikood 700003218 Sõle 23a, 10614 Tallinn
[email protected] Kaebaja: Levikom Eesti OÜ registrikood 12678473 Pärnu mnt 139c/2, 11317 Tallinn Kaebaja esindaja: vandeadvokaat Triin Kaurov Advokaadibüroo TGS Baltic menetlus@tgsbaltic. com TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI MÄÄRUSKAEBUS Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2019 määrusele haldusasjas nr 3-19-333 Taotlused Võtta määruskaebus menetlusse. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 09.04.2019 määrus osas, millega kohus rahuldas Levikom Eesti OÜ määruskaebuse (p 2), tühistas Tallinna Halduskohtu 06.03.2019 määruse asjas nr 3-19-333 ning saatis asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks (p 3) ning keelas esialgse õiguskaitse korras sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz avaliku konkursi läbiviimise kuni asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni (p 4). Teha asjas uus määrus ning jätta sellega Levikom Eesti OÜ 22.03.2019 määruskaebus täies ulatuses rahuldamata. Jätta Levikom Eesti OÜ menetluskulud tema enda kanda. Lühikokkuvõte määruskaebuse seisukohtadest Käesoleva vaidluse põhiküsimus on, kas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 määrus nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ (edaspidi määrus nr 5) ja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) 19.02.2019 konkursi väljakuulutamise teade on käsitletavad(eel)haldusaktidena või õigustloova aktina (määrus nr 5) ja menetlustoiminguna (teade). Kui määruse nr 5 osas on Tallinna Ringkonnakohus leidnud, et kaebeõiguse üle otsustamisel ja halduskohtu määruse õiguspärasuse kontrollimisel ei ole oluline lõplikult tuvastada, kas määrus nr 5 on eelhaldusakt või määrus, siis TTJA avaliku konkursi väljakuulutamise teadet käsitleb ringkonnakohus eelhaldusaktina ning leiab, et see on vaidlustatav tühistamise nõudega (09.04.2019 määruse p-d 18 ja 19). TTJA hinnangul puuduvad teatel haldusmenetluse seaduse § 52 lg 1 p 2 tähenduses eelhaldusaktile omased tunnused. Sellega ei tuvastata ega määrata siduvalt kindlaks lõpp-haldusakti üksiku eelduse olemasolu. Konkursi kontekstis saab eelhaldusaktina käsitleda osalejate kvalifitseerimise otsustust, millega määratakse kindlaks isikute ring, kes konkureerivad konkursile pandud sageduslubadele. Kaebuse tagastamisel halduskohtule ei ole Tallinna Ringkonnakohus arvestanud asjaoluga, et Levikom Eesti OÜ ei täida konkursil osalemisele sätestatud nõudeid, mistõttu ei saaks ta osaleda sageduslubade konkursil isegi siis, kui antakse välja neli sagedusluba. Samas on ringkonnakohus selgitanud, et kaebajal tuleb ära näidata, et sageduslubade jaotamisel rohkemaks kui kolmeks loaks oleks tal olnud võimalus üks sagedusluba omandada. Eeltoodust võib järeldada, et ringkonnakohus möönab ka ise, et juhul kui kaebaja ei vasta konkursile kvalifitseerumise nõuetele, on tegemist HKMS § 121 lg 2 p 1 tähenduses kaebeõiguse ilmselge puudumisega. Olulised asjaolud ja menetluse senine käik 04.04.2018 algatasid Tehnilise Järelevalve Amet ( al 01.01.2019 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium avaliku konsultatsiooni 3600 MHz sageduslubade avaliku konkursi korraldamise ettevalmistamiseks. Konsultatsiooni olid kaasatud kõik huvitatud osapooled, sh Levikom Eesti OÜ . 24.01.2019 võttis E uroopa Komisjon vastu rakendusotsuse (EL) 2019/235 (edaspidi Komisjoni rakendusotsus), mille punktis 6 sätestatakse, et Euroopa elektroonilise side seadustiku kohaselt peavad liikmesriigid 31.12.2020 lubama sagedusala 3400 – 3800 MHz kasutamise maapealsete süsteemide jaoks, millega saab pakkuda järgmise põlvkonna (5G) traadita lairiba elektroonilise side teenuseid. 28.01.2019 jõustus ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 määrus nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ , milles sätestatakse avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks. Määruse nr 5 § 6 sätestab nõuded konkursil osalejatele. Muu hulgas sätestab määruse nr 5 § 6 lg 1 p-d 2 ja 3, et osaleja netovara peab vastama äriseadustikus sätestatud nõuetele ning tal ei tohi olla õigusaktidest tulenevate riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlglane maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlglane tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. 19.02.2019 kuulutas TTJA viidatud määruse alusel välja avaliku konkursi sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz . Konkursil osalemise avalduste esitamise tähtajaks oli vastavalt konkursi väljakuulutamise teatele 25.03.2019 kell 10.00. 21.02.2019 esitas Levikom Eesti OÜ (edaspidi ka kaebaja) Tallinna Halduskohtule kaebuse määruse nr 5 tühistamiseks ning TTJA poolt 19.02.2019 välja kuulutatud avaliku konkursi läbiviimise peatamiseks ja tühistamiseks, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ja läbiviimise keelamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotluse esialgse õiguskaitse korras peatada TTJA poolt 19.02.2019 välja kuulutatud avaliku konkursi läbiviimine sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410-3800 MHz või alternatiivselt keelata TTJA-l konkursi läbiviimine. Kokkuvõtvalt leiab Levikom Eesti OÜ, et k onkursi tingimused, eeskätt kolme sagedusloa ploki alternatiiv, pärsivad uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja tehnilist arengut, ühtlasi tekitavad spekuleerimise riski ega välista sageduslubade koondumist ühe ettevõtja kätte. Sellepärast on tegu ebaproportsionaalse meetmega, mis ühtlasi rikub kaebaja õigust õiglasele konkurentsikeskkonnale ja õiguspärast ootust. Konkursi tingimuste õigusvastasuse tõttu on õigusvastane ka avaliku konkursi väljakuulutamine. 28.02.2019 esitas TTJA seisukoha Levikom Eesti OÜ esialge õiguskaitse taotluse suhtes. TTJA märkis, et k aebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus. K aebaja poolt Konkursi korrale tehtud etteheidetest (kolm vs neli konkursi objekti, sageduslubadega spekuleerimise risk, tehnoloogilise arengu piiramine) ei nähtu, et need takistaksid kaebajal konkursil osalemist . Kaebajal on sarnaselt teistele sideettevõtja tele nii Eestist kui mujalt Euroopast võimalus osaleda 5G sageduslubade konkursil, mille võiduvõimalused sisuliste tingimuste täitmisel on kõigil võrdsed . 06.03.2019 määrusega Tallinna Halduskohus tagast as kaebus e ning jättis esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata . 22.03.2019 esitas kaebaja Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palu s tühistada Tallinna Halduskohtu 06.03.2019 määrus ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. 22.03.2019 määrusega Tallinna Ringkonnakohus võttis kaebaja määruskaebuse menetlusse ja rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning keelas esialgse õiguskaitse korras sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz välja kuulutatud avaliku konkursi läbiviimise 30 päevaks, s.o kuni 21. aprillini 2019 (kaasa arvatud). 27.03.2019 esitas TTJA seisukohad Levkom Eesti OÜ määruskaebusele. Kokkuvõtvalt märkis TTJA: Konkursi korraldamine on tingitud nii ettevõtjate huvist kõnealune sagedusala võimalikult kiiresti kasutusele võtta kui üldiselt Euroopa Liidus võetud eesmärgist 3400-3800 MHz sagedusala kasutusele võtmiseks mobiilse lairiba teenuse osutamiseks. Kaebajale 2007. a väljastatud sagedusluba ei anna talle õigustatud ootust olemasoleva sagedusloa kehtima jäämiseks pärast üleminekuaega ning täiendava 5G ressursi saamiseks soodsamatel tingimustel. Kuigi EL-is on võetud suund vabastada sagedusala 3400-3800 MHz 5G teenuste tarbeks, on riik kehtestanud Eesti raadiosagedusplaanis tähtaja sagedusala 3600-3800 MHz vabastamiseks praegusest kasutusest. Olemasoleva kasutuse jätkamine on lubatud kuni 31.01.2021 eeldusel, et selleks on kehtiv sagedusluba. Konkursi sagedusalas on Komisjoni rakendusotsusega antud selge suunis, et selles sagedusalas saab jätkata olemasolevate teenuste osutamist vaid juhul, kui võrgu parameetrid vastavad Komisjoni rakendusotsuse lisas B "üldtingimused" sätestatud parameetritele. Kaebajale 2007. a väljastatud sagedusloa puhul ei ole eeltoodud tingimus täidetud. Lisaks kaebajale olid veel kahel sideettevõtjal konkursi sagedusalas sagedusload, kusjuures nende kasutatava sagedusressursi maht oli kaebajale eraldatud mahust isegi suurem - 2x28 MHz ehk 56 MHz üleriigiliseks kasutuseks ühel sideettevõtjal ja teisel 112 MHz. Nimetatud sideettevõtjad loobusid oma sageduslubadest vastavalt protokollitud kokkulepetele, et vabastada sagedusala 5G konkursi tarbeks. Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuses toodud väited nelja konkursi objekti eelistest kolme ees, sageduslubadega spekuleerimise risk ja tehnoloogilise arengu piiramine on otsitud ja alusetud. Sagedusressursi jagamine kolme loa vahel on tingitud tehnilistest ja kvalitatiivsetest kaalutlustest ning Eesti geograafilist asetusest ja asjakohaste võrdlusriikide praktikatest. Kehtiva õigusega on välistatud sageduslubadega spekuleerimise risk. Vastavalt elektroonilise side seaduses (edaspidi ESS) ESS § 17 lg-tele 2 ja 4 tuleb raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmine kooskõlastada eelnevalt TTJA- ga , kellel on õigus keelduda raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmisest või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmisest, kui see moonutab konkurentsi (ESS § 17 lg 8). Euroopa Liidus kehtib tehnoloogilise neutraalsuse printsiip, mis tähendab, et riik peab looma tingimused, mis võimaldavad uute tehnoloogiate kasutusele võtmist, kuid ei piira seejuures sideettevõtjaid konkreetse tehnoloogia määramisega. Seega ei saa riik kehtestada kohustust just 5G võrgu väljaehitamiseks. Ükskõik millise tehnoloogia kasutamine ei ole keelatud, kuid riik on läbi konkursi korraldamise loonud võimaluse 5G tehnoloogia arendamiseks, mis on ühtlasi kooskõlas Komisjoni rakendusotsuses ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis (EL) 2018/1972 sätestatud eesmärkidega. TTJA konkursi väljakuulutamise teade ei ole käsitletav haldusaktina HMS § 51 tähenduses ega haldustoiminguna HMS § 106 tähenduses. Tegemist on menetlustoiminguga, mille iseseisev vaidlustamine halduskohtus on lubatud vaid väga erandlikel juhtudel. Antud juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid. Konkursi teade ei piira määruses sätestatud tingimustele vastavuse korral konkursil osalemist. 09.04.2019 Tallinna Ringkonnakohus rahuldas Levikom Eesti OÜ määruskaebuse, tühistas Tallinna Halduskohtu 06.03.2019 määruse , saatis asja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ning keelas esialgse õiguskaitse korras sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz avaliku konkursi läbiviimise kuni asjas menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. III. TTJA määruskaebuse põhjendused 3.1 . Kohus on ebaõigesti kohaldanud Riigikohtu praktikat ning lugenud avaliku konkursi väljakuulutamise teate HMS § 52 lg 1 p 2 tähenduses eelhaldusaktiks . Riigikohus on eelhaldusaktiks lugenud nt maa maksustamishinna määramist , õnnetusjuhtumi kohta koostatud akti ja kõrgharidustaseme õppe raames tehtavad hindamisotsustus i . Haldusasjas nr 3-3-1-3-01 tehtud lahendis leidis Riigikohus: „ Maatüki maksustamishinna määramine tähendab eelotsustuse tegemist maamaksukohustuse suuruse kohta. /…/. Täpsemalt on tegemist eelhaldusaktiga, sest õiguslikult siduvalt tehakse kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu .“. Haldusasjas nr 3-3-1-26-08 tehtud lahendis selgitab Riigikohus : „Kolleegiumi hinnangul on antud juhul õnnetusjuhtumi kohta koostatud akt käsitatav HMS § 52 lg 1 p 2 mõttes eelhaldusaktina, millega tehti õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavad asjaolud ning määrati osaliselt kindlaks lõpliku haldusakti sisu . Kuigi sellisest eelotsustusest ei teki menetlusosalistele koheselt veel mingisuguseid õigusi ega kohustusi, ei või haigekassa kui haldusorgan lõpliku otsuse tegemisel eelhaldusaktis tuvastatud asjaoludest mööda minna .“. Eeltoodust nähtub, et eelhaldusaktidega tehakse õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omav asjaolu, millest lõpliku haldusakti andmisel ei või kõrvale kalduda. Eelhaldusakti puhul saab rääkida ka menetlusosalise teatavast õiguspärasest ootusest menetluse lõpp-tulemi suhtes. Eelhaldusakti vaidlustamise osas on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-48-02 tehtud lahendis leidnud : „ E elhaldusakti vaidlustamine enne lõplikku akti on vajalik siis, kui eelhaldusaktiga on vältimatult kindlaks määratud ka lõpliku haldusakti sisu “ . Tallinna Ringkonnakohus leiab, et konkursi väljakuulutamise tea det saab pidada eelhaldusaktiks ainuüksi seetõttu, et sellest tuleneb konkursil osalemise tähtaeg . Tulenevalt peab ringkonnakohus võimalikuks teate vaidlustamist tühistamiskaebusega ja seda juba enne konkursi lõpp-tulemust kinnitava haldusakti andmist. Selline järeldus on ebaõige. Eelhaldusakti definitsioon on sätestatud HMS § 52 lg 1 p-s 2 ning selle kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu . Seega on eelhaldusakti legaaldefinitsiooni kohaselt eelhaldusakti oluliseks tunnuseks lõpliku haldusakti seisukohast mingi üksiku olulise eelduse kindlakstegemine. Näiteks tuvastab haldusorgan tegevusloa andmisel eelhaldusaktiga ettevõtja vastavuse ühele kindlale nõudele, mis peab olema loa andmisel täidetud. Menetlus jätkub tegevusloa muude eelduste kontrollimiseks. Eelhaldusaktist menetlusosalis e le veel mingisuguseid õigusi ega kohustusi küll ei teki, kuid samas ei või haldusorgan lõplikus otsuses eelhaldusaktis tuvastatud asjaoludest kõrvale kalduda . Ringkonnakohus on vaidlusaluse määruse p-s 29 leidnud, et: „ Avalik konkurss kuulutati välja TTJA 19.02.2019 teatega (eelhaldusaktiga), millega kinnitati mh määruses nr 5 sätestatud avaliku konkursi toimetamise kord . “. TTJA hinnangul eksib ringkonnakohus väites, et TTJA 19.02.2019 konkursi väljakuulutamise teatega kinnitati määruses nr 5 sätestatud konkursi toimetamise kord ehk justnagu oleks määrus saanud TTJA teatega haldusaktiks. TTJA nõustub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, et määruse nr 5 puhul on tegemist õigusloova aktiga, mis sätestab sageduslubade konkursi objektid, konkursil osalemise nõuded ja konkursi läbiviimise korra ning mille järgimine on TTJA- le kui konkursi korraldajale kohustuslik. Just eeltoodud põhjusel ei ole ka paralleeli tõmbamine siin riigihanke pakkumise kutse dokumentidega asjakohane. Vaidlust ei ole selles, et 19.02.2019 teates on viidatud määrusele nr 5 ning naaberriikidega sõlmitud koordinatsioonilepingutele, nimetatud konkursi objektid, samuti sagedusloa alghind ja tagatisraha suurus ning määratud ka konkursil osalemise taotluste esitamise tähtaeg. Samas, konkursi läbiviimise tingimused nagu konkursi objektid, sagedusloa alghind, tagatisraha suurus, nõuded osalejatele jms on sätestatud määruses nr 5, mistõttu kordab konkursi väljakuulutamise teade jub a määruses sätestatut ega määratle täiendavaid nõudeid või tingimusi . Ainus täpsustus on konkursile avalduste esitamise tähtaeg . TTJA selgitas Tallinna Halduskohtule 28.02.2019 esitatud seisukohas, et konkursi väljakuulutamise teate puhul on tegemist menetlustoiminguga . Teatel kui menetlustoimingul puudub konkursi lõpp-tulemuse seisukohast eelhaldusaktile omane siduvus. Konkursi väljakuulutamise teate avaldamine on konkursi läbiviimise esimene etapp, millega ei muudeta ega lõpetata õigussuhteid ega otsustata, kas ja kes sagedusload võidavad. TTJA hinnangul on konkursi väljakuulutamise teade võrreldav kutsega järelevalvemenetluses, millega menetleja palub menetlusosalisel ilmuda kindlaks määratud ajal menetleja juurde nt ütluste andmiseks. Seejuures kutse koostamise, edastamise ja kutsel märgitud menetlustoimingu läbiviimise tingimused on sätestatud seaduses. Kutse või selles märgitud tähtpäev ei oma iseenesest mingisugust tähendust järelevalvemenetluse tulemusel tehtava otsuse seisukohast. Samuti ei oma konkursi lõpp-tulemuse seisukohast tähendust, mis kuupäevaks ja kellajaks osalejad oma avalduse peavad esitama. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Riigikohtu praktika kohaselt on võimalik menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine erandlikult olulise menetlusnõude rikkumisel, mis mõjutab igal juhul hilisema haldusakti sisu või kui menetlusnõude rikkumine toob kaasa menetlusosalise subjektiivse õiguse rikkumise sõltumata menetluse lõpptulemusest. Riigikohus selgitab haldusasja nr 3-3-1-8-02 tehtud lahendis järgmist : „ Haldusmenetluse käigus toimunud menetlusnormide rikkumist saab üldjuhul halduskohtus vaidlustada vaid koos lõpliku haldusaktiga. /…/ Sellest reeglist võib teha erandi otsesõnu seaduses sätestatud juhtudel, aga ka lähtuvalt protsessiökonoomika põhimõttest, mida võimaldab ka HMS § 58. Erandlikult on menetlustoimingu või lõplikule haldusaktile eelneva haldusakti vaidlustamine õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise menetlusveaga, mis juba menetluse käigus võimaldab jõuda järeldusele, et sellise menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa olla sisuliselt õiguspärane. Enne lõplikku haldusakti saab kaebuse esitada ka juhul, kui menetlustoiming rikub õigusi sõltumata menetluse lõpptulemusest. “ . TTJA hinnangul ei ole konkursi väljakuulutamise puhul tegemist konkreetselt Levikom Eesti OÜ-d koormava või muul viisil tema suhtes ebasoodsa menetlustoiminguga. Konkursi väljakuulutamise teade ei piira ega takista kaebaja osalemist konkursil. Samuti, kaebaja ei ole viidanud avalduste esitamise tähtaja, formaadi või muude konkursi väljakuulutamise teates esitatud asjaolude võimalikule õigusvastasusele. Seega antud juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse konkursi väljakuulutamise teate kui menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks. Isegi kui käsitleda TTJA teadet eelhaldusaktina, on selline käsitlus võimalik üksnes teates märgitud tähtaja osas. Samas, konkursile avalduste esitamise tähtaja võimalikule õigusvastasusele ei ole kaebaja viidanud. TTJA on seisukohal, et ringkonnakohtu järeldus nagu minetaks kaebaja võimaluse vaidlustada TTJA teate ja määruses nr 5 sätestatud kolme sagedusloa regulatsiooni pärast konkursi läbiviimist, on ekslik. TTJA teate (kui menetlustoimingu) vaidlustamine on võimalik koos konkursi võitjaks tunnistamise otsusega, taotledes samas põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamist määruse nr 5 asjakohaste sätete suhtes. 3.2. Kohus on eksinud kaebuse tagastamisel halduskohtule, kuna on jätnud tähelepanuta fakti, et Levikom Eesti OÜ ei täida konkursil osalemisele sätestatud nõudeid. Vaidlustatud määrusega tagastas Tallinna Ringkonnakohus Levikom Eesti OÜ kaebuse halduskohtule, kuna leiab, et Levikom Eesti OÜ kaebeõiguse puudumist ei saa pidada ilmselgeks. Tallinna Ringkonnakohus selgitab määruse p-s 28, et: „ Juhul, kui nõustuda kaebuse tagastamisega üksnes põhjendusel, et kaebaja ei ole avalikule konkursile veel kvalifitseerunud, tooks see kaasa olukorra, kus avaliku konkursi edasisel toimetamisel – juhul, kui kaebaja kvalifitseeritakse ning ta jääb sagedusloast ilma – puuduks Levikom Eesti OÜ-l võimalus vaidlustada konkursi tingimusi osas, mis puudutavad sageduslubade arvu, sest selleks ajaks oleks kaebuse esitamise tähtaeg möödunud ning lähtuda tuleks kehtivatest konkursi tingimustest (vt ka ringkonnakohtu selgitusi menetluse mitmeetapilisuse kohta). /…/ Täiendavalt tuleb halduskohtul hinnata sedagi, kas Levikom Eesti OÜ kvalifitseerumine ning (neljanda) sagedusloa võimalik omandamine oleks tõenäoline ja usutav , arvestades kaebaja varasemat tegevust sageduslubade opereerimisel.“. Tallinna Ringkonnakohus on aga seejuures jätnud tähelepanuta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer i umi 27.03.2019 Levikom Eesti OÜ määruskaebusele esitatud seisukoha p-des 16 jj toodud selgitused, et Levikom Eesti OÜ on majandusraskustes ettevõtja, kes ei täida konkursil sätestatud nõudeid ega ole suure tõenäosusega suuteline tasuma sagedusloa alghinda ja tagatist ning ei saaks seetõttu osaleda sageduslubade konkursil isegi siis, kui antakse välja neli sagedusluba. Vastavalt määruse nr 5 § 6 lg 1 p-dele 2 ja 3 peab konkursil osaleja netovara vastama äriseadustikus sätestatud nõuetele ning tal ei tohi olla õigusaktidest tulenevate riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlglane maksukorralduse seaduse tähenduses. Levikom Eesti OÜ 2016. a majandusaasta aruande andmetel ei vastanud Levikom Eesti OÜ netovara 2016. a äriseadustikus sätestatud nõuetele. 2017. a majandusaasta aruannet ei ole Levikom Eesti OÜ äriregistri andmetel esitanud. MTA avaliku andmebaasi kohaselt oli Levikom Eesti OÜ-l seisuga 27.03.2019 ajatatud maksuvõlg summas 185 439,97 eurot, mille peab tasuma hiljemalt 16.11.2020. Eelnev viitab, et kaebaja ei suuda täita avaliku konkursi tingimusi. Kaebaja ei ole ka ise suutnud veenvalt tõendada, et tema võimalused sagedusluba saada oleksid soovitud nelja sagedusloa puhul suuremad kui kolme loa puhul. Tallinna Ringkonnakohus on ka ise vaidlusaluse määruse p-s 20 asunud seisukohale, et p õhimõtteliselt ei ole välistatud, et olukord, kus vaidlusalusel konkursil jaotatakse sagedusala 3410–3800 MHz kolmeks sagedusloaks, piirates sellega väiksemate äriühingute võimalusi saada sageduslube, riivab ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadust, kuid sellisel juhul tuleb kaebajal ära näidata, et sageduslubade jaotamisel rohkemaks kui kolmeks loaks oleks kaebajal olnud võimalus üks sagedusluba omandada. Eeltoodust võib järeldada, et ringkonnakohus möönab ka ise, et juhul kui kaebaja ei vasta konkursile kvalifitseerumise nõuetele, on tegemist HKMS § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud kaebeõiguse ilmselge puudumisega. 3.3. Kohus on eksinud kaebaja esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel. Vaidlustatud määruse p-s 35 leiab ringkonnakohus, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kuna konkursi jätkumisel kaotaks kaebaja võimaluse vaidlustada konkursi tingimusi sageduslubade arvu puudutavas osa. Ringkonnakohus on ka esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel jätnud tähelepanu fakti, et Levikom Eesti OÜ-l puudub temast endast tulenevate takistuste tõttu võimalus konkursil osaleda. TTJA selgitas käesoleva määruskaebuse p-s 24, et olemasolevate andmete kohaselt ei vasta tema netovara konkursile kvalifitseerumise tingimustele ning tal esineb maksuvõlg, mis on konkursil osalemist välistavaks teguriks. Seega puudub kaebajal subjektiivse õiguse puudumise tõttu esialgse õiguskaitse vajadus . Käesolevaks hetkeks on konkursil osalemise avalduse esitanud ja konkursil osalemise eest ette nähtud tagatisraha tasunud kolm ettevõtja. Seega on huvi 5G sageduslubade väljastamiseks ja sidevõrgu väljaehitamiseks muutunud sedavõrd kaalukaks, et olla aluseks Tallinna Ringkonnakohtu poolt 09.04.2019 rakendatud õiguskaitse abinõu tühistamiseks. I V . Menetluslikud teated TTJA sai Tallinna Ringkonnakohtu määruse kätte 10.04.2019. Määruskaebus on tähtaegne, kui see on esitatud hiljemalt 25 .04.2019. Seega on käesolev määruskaebus tähtaegne. HKMS § 107 lg 9 alusel on TTJA vabastatud kautsjoni tasumisest. Käesolev menetlusdokument on pärast E-toimikusse laadimist ning kohtule esitamist edastatud vastaspoole lepinguliste esindajate e-posti aadressile
[email protected]. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margit Tammistu jurist