TTJA seisukoht Levikom Eesti OÜ määruskaebusele haldusasjas 3-19-333

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 27.03.2019 Kehtib kuni: 27.03.2024 Alus: HkMS § 89 lg 1 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tallinna Ringkonnakohus [email protected] Pärnu mnt 7 15084, Tallinn 27.03.2019 nr 2-4/19/0022/626 DIGIALLKIRJASTATUD EDASTATUD E-TOIMIKU KAUDU Haldusasi 3-19-333 Vastustaja 1: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium registrikood 70003158 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] Vastustaja 2: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registrikood 700003218 Sõle 23a, 10614 Tallinn [email protected] Kaebaja: Levikom Eesti OÜ registrikood 12678473 Pärnu mnt 139c/2, 11317 Tallinn Kaebaja esindaja: vandeadvokaat Triin Kaurov Advokaadibüroo TGS Baltic [email protected] TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI SEISUKOHT Levikom Eesti OÜ määruskaebusele haldusasjas 3-19-333 I. Asjaolud 1. 21.02.2019 esitas Levikom Eesti OÜ (edaspidi kaebaja) Tallinna Halduskohtule kaebuse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side Sõle 23A / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ (edaspidi Konkursi kord) tühistamiseks ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) poolt 19.02.2019 välja kuulutatud avaliku konkursi läbiviimise peatamiseks ja tühistamiseks, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ja läbiviimise keelamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotluse esialgse õiguskaitse korras peatada TTJA poolt 19.02.2019 välja kuulutatud avaliku konkursi läbiviimine sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410-3800 MHz või alternatiivselt keelata TTJA-l konkursi läbiviimine. 2. 06.03.2019 määrusega Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse (p 1) ning jättis esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 2). 3. 22.03.2019 esitas kaebaja Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 06.03.2019 määrus ja teha uus määrus, millega saata asi tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ning rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus. Alternatiivselt on kaebaja esitanud ringkonnakohtule uue esialgse õiguskaitse taotluse välja kuulutatud avaliku konkursi läbiviimise peatamiseks. 4. 22.03.2019 määrusega Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning keelas esialgse õiguskaitse korras sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz välja kuulutatud avaliku konkursi läbiviimise 30 päevaks, s.o kuni 21. aprillini 2019 (kaasa arvatud). Samas, Tallinna Ringkonnakohus võttis kaebaja määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 06.03.2019 määruse peale haldusasjas nr 3-19-333 menetlusse ning kohustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit vastama määruskaebusele hiljemalt 27.03.2019 kell 15.00. 5. TTJA ei nõustu määruskaebusega ning vaidleb sellele vastu. TTJA hinnangul on Tallinna Halduskohtu 06.03.2019 määrus seaduslik ja põhjendatud, mistõttu kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. II. TTJA vastuväited kaebaja määruskaebusele 6. Esiteks, juhib TTJA tähelepanu sellele, et asjas kogutud tõendite ja avalikus ruumis avaldatud teadaannete alusel (näiteks: Postimees, 26.03.2019 avaldatud artikkel „5G-võrgu loomisel lahvatas terav tüli“) nähtub, et kaebajal ei ole olnud kavatsust osaleda vaidlusalusel konkursil, mistõttu on tegemist populaarkaebusega ja selle aluseks on abstraktse normikontrolli nõue. Kontrollitavaks normiks oleks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ (Konkursi kord) § 2. TTJA nõustub Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 28.02.2019 halduskohtule esitatud seisukohas öelduga, et Konkursi korda sätestava määruse näol on tegemist õigusloova aktiga, mille tühistamine ei ole halduskohtu pädevuses. Samas, sõltumata 2 (9)  asjaolust, kas Konkursi korda lugeda õigustloovaks aktiks või haldusaktiks, ei ole selle vaidlustamine subjektiivse õiguse riive puudumise tõttu võimalik. 7. Teiseks, juhib TTJA tähelepanu asjaolule, et kogu kaebaja retoorika tugineb arusaamatul eeldusel, nagu peaks riik väljastama talle soodustingimustel neljanda 5G sagedusloa. Kaebajal puudub aga subjektiivne õigus nõuda talle soodustingimustel sagedusloa väljastamist, iseäranis olukorras, kus sageduslubade kui piirarud ressursi jagamine on ette nähtud avaliku konkursi korras, millest võivad osa võtta sideettevõtjad nii Eestist kui mujalt Euroopast ning mille võiduvõimalused sisuliste tingimuste täitmisel on kõigil võrdsed. 8. TTJA selgitas Tallinna Halduskohtule 28.02.2019 (lisa 1) esitatud seisukohas, et kaebajal on õigus konkursil osaleda sarnaselt teiste sideettevõtjatega ning konkureerida sisuliste tingimuste täitmisel 5G sageduslubadele. Kas kaebaja seda õigust kasutab või mitte, sõltub ainult ja ainult temast endast. Nähtuvalt kaebusest on kaebaja aga võtnud juba ette hoiaku, et suure tõenäosusega lähevad sagedusload konkursi tulemusena kolmele olemasolevale sideoperaatorile, kuivõrd neil on ärilistel ja majanduslikel põhjustel paremad võimalused konkurssi võita. Sellest võib järeldada, et tegelikkuses ei piira kaebaja võimalust konkursil osaleda mitte Konkursi tingimused, vaid kaebaja enda majanduslik võimekus. 9. Arvestades eeltoodut, on Tallinna Halduskohus tuvastanud õigesti kaebaja õiguste võimaliku rikkumise eeldused (06.03.2019 Tallinna Halduskohtu määruse punkt 7.2). Nimelt on halduskohus leidnud, et kaebaja subjektiivsete õiguste riive eeldab vähemalt kahe eeltingimuse täidetust / faktilise asjaolu esinemist, millisteks on kaebaja poolt kõnealusel konkursil osalemine (ja kvalifitseerumine) ning konkursi tulemusena mitteedukaks osutumine, st konkursil osalemise (ja kvalifitseerumise) tulemusena kõigist kolmest sagedusloast ilma jäämine. Senikaua, kuni neid asjaolusid ei esine, ei saa väita, et kaebaja õiguste riive oleks reaalne / realiseeruks (Tallinna Halduskohtu 06.03.2019 määruse p 7.2). Samas olukorras, kus kaebaja ei ole avaldanud soovi konkursil osaleda ei saa tema õiguste rikkumine realiseeruda ka tulevikus. 10. TTJA nõustub Tallinna Halduskohtu järeldusega ka selles, et kaebaja poolt Konkursi korrale tehtud etteheidetest (kolm vs neli konkursi objekti, sageduslubadega spekuleerimise risk, tehnoloogilise arengu piiramine) ei nähtu, et need takistaksid kaebajal konkursil osalemist (Tallinna Halduskohtu 06.03.2019 määruse p 7.2). Kaebaja ei ole ka määruskaebuses suutnud usutavalt põhjendada, kuidas olemasolev Konkursi kord tal konkursil osalemist takistab ja tema ettevõtlusvabadust piirab. Väited nelja konkursi objekti eelistest kolme ees, sageduslubadega spekuleerimise risk ning tehnoloogilise arengu piiramine on alusetud ning kantud üksnes kaebaja soovist saada endale konkursiväliselt 5G sagedusluba. Selline käsitlus on aga vastuolus raadiosageduste kui piiratud ressursi jagamise ja ausa konkurentsi põhimõtetega. 11. TTJA selgitas Tallinna Halduskohtule 28.02.2019 esitatud seisukohas, miks on kaebaja etteheited ministri määrusega kinnitatud Konkursi korrale alusetud. Esiteks, TTJA selgitas, et asjakohatu on võrrelda Eestit Euroopa riikidega, kes on otsustanud jagada vaidlusaluse sagedusala rohkem kui kolme sagedusloa plokiks. Arvestades Eesti geograafilist asetust on 3 (9)  asjakohane võrrelda Eestit riikidega1, kus konkursi sagedusala kasutamisvõimalused on piiratud seoses naaberriigi Venemaa poolt põhjustatud kasutuspiirangutega. Nimelt piirab meie uute teenuste kasutuselevõttu Venemaa sagedusalas 3600-3800 MHz paiksete kosmoseside maajaamade kasutus, mis põhjustab olulisi piiranguid sageduskasutusele Eestis, kuna vastavalt Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunications Union – ITU) põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjale (ITU Raadioeeskiri) ei saa uued rakendused tekitada raadiohäireid olemasolevatele. See tähendab, et 200 MHz sagedusriba kasutamine valdavas osas Eestis (va Lääne-Eesti saared) on oluliselt piiratud enne vastavasisuliste kokkulepete saavutamist Venemaa sideadministratsiooniga. Senine Venemaa naabrite (Eesti, Soome, Läti, Poola, Leedu) kogemus nii koordinatsioonilepingute läbirääkimistel, kui ka liikuvaside tugijaamade koordineerimisel on pigem negatiivne. See tähendab, et võimatu on prognoosida, millal Eestis saab hakata sagedusala 3600-3800 MHz mobiilse lairibateenuse jaoks täies ulatuses kasutama. Eeltoodu on ka põhjuseks, miks iga konkursi kolmest objektist koosneb kahest osast, millest üks asub sagedusalas 3410-3600 MHz, millele on ITU Raadioeeskirja artiklis 5 kehtestatud kasutamise tingimused liikuva side tarbeks. See tähendab, et kohe pärast konkursi objekti võitmist saaksid kolm operaatorit alustada reaalselt teenuse osutamist sagedusalas 3400-3600 MHz ning tulevikus, eeldusel et Venemaa muudab oma piiriäärset sageduskasutust, saaks sagedusala kasutamise ümber planeerida selliselt, et iga operaator saaks kasutada 130 MHz pideva sagedusribana. Nelja konkursi objekti (4x100MHz) korral oleks piiranguteta kasutatavas sagedusvahemikus 3400- 3600 MHz võimalus reaalselt teenust osutada ainult kahel sideettevõtjal. Lisaks, sagedusalade laiuse määramisel peab arvestama ka tuleviku arenguvajadusi, et tagada võimalus teenuste laienemiseks pikemas ajaperspektiivis. Lähtudes Komisjoni rakendusotsuse Lisa punktist B on konkursi sagedusalas ploki suurus eelistatavalt vähemalt 80-100 MHz, mida toetab ka mobiilsideoperaatorite ühenduse GSMA positsioon2. Seega arvestades 5G tehnoloogia arengut ja ressursi vajaduse suurenemist on tulevikus vaja tagada kanalilaiused 5G tehnoloogia jaoks vahemikus 100-200 MHz. Kasutatavat sagedusressurssi piirab ka vajadus kaitsta Eesti kaitseotstarbelist raadiolokatsiooni (Kaitseväe radarid), milleks on vastavate sagedusalade vahele jäetud kaitsetsoon (3400-3410 MHz). Seega jääb reaalse teenuse osutamiseks esialgsest 400 MHz sagedusalast järgi 190 MHz laiune üle-eestiliselt kasutatav sagedusriba. Selle ressursi jagamisel neljaks oleks raadiovõrgu rajamine ebaefektiivne ja teenuste arengu seisukohast piirav. Lõppkasutajale pakutav kiirus, mis sõltub kasutada olevast sagedusriba laiusest kujuneks sellest tulenevalt tunduvalt madalamaks, kuna mida väiksemateks osadeks sagedusressurss jagada, seda väiksemaks jääb võimalik edastatav summaarne andmemaht. Lisaks sellele väheneb kasutatav spektriressurss plokkide arvu suurendamisel nendevaheliste puhveralade tõttu, mis on vajalikud naaberoperaatorite võrkude vaheliste häirete vältimiseks. Seega erinevalt kaebaja paljasõnalisest väitest, nagu oleks ressursi jagamine nelja sagedusloa vahel otstarbekam, on tegelikkuses ressursi jagamine kolme loa vahel tingitud tehnilistest ja kvalitatiivsetest kaalutlustest ning Eesti geograafilist asetusest. 1 Näiteks Soome, kus on analoogiline olukord piiri piirangute osas, kasutas konkursi korraldamisel samasugust plokkide jagamist nagu Eesti https://api.hankeikkuna.fi/asiakirjat/13fb2669-4043-4a3f-8de9- d4ddef2ac71c/1d4a1382-8623-4dd8-90a3-5e13c7cc4c8e/KIRJE_20180711060002.PDF 2 https://www.gsma.com/spectrum/wp-content/uploads/2018/11/5G-Spectrum-Positions.pdf 4 (9) 12. Lisaks selgitas TTJA, et kaebaja kartus nagu tekitaks Konkursi kord sageduslubadega spekuleerimise riski ega välista sageduslubade koondumist ühe ettevõtja kätte, on põhjendamatu. Elektroonilise side seaduses (edaspidi ESS) on sätestatud sageduslubadega kauplemise võimalus eesmärgiga tagada raadiospektri efektiivne kasutamine ning sellise võimaluse nimetamine spekuleerimiseks ei sobitu arusaamaga vabast turumajandusest. Vastavalt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26.10.2017 määruse nr 54 „Eesti Raadiosagedusplaan“ (edaspidi Eesti raadiosagedusplaan) lisale 1 ja ESS §-le 17 on sageduslubadega kauplemine lubatud, kui see ei moonuta konkurentsi. ESS § 17 lg-te 2 ja 4 kohaselt tuleb raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmine kooskõlastada eelnevalt TTJA-ga, kes omakorda kooskõlastab selle vajadusel Konkurentsiametiga. TTJA-l on õigus keelduda raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmisest või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmisest, kui see moonutab konkurentsi (ESS § 17 lg 8). Seega on kehtiva õigusega välistatud võimalus konkursi tulemusel antavate sageduslubade koondumisest ühe sideettevõtja kätte. 13. Asjatundmatu on kaebaja väide, et kehtestatud Konkursi kord pärsib uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja tehnilist arengut. Konkursi tingimused on tehnoloogiliselt neutraalsed ja välja antavad sagedusribad on piisava laiusega erinevate tehnoloogiate kasutamiseks. TTJA selgitas halduskohtus, et konkursi korraldamisele eelnenud avaliku konsultatsiooni käigus oli just kaebaja see, kes rõhutas vajadust mitte piirata sagedusala kasutamist ühe tehnoloogiaga, kuna erinevatel konkursil osalejatel võivad olla erinevad äriplaanid antud sagedusala kasutamiseks ning puudub risk turunõudlusele mittevastavate võrkude või teenuste turuletoomiseks. Nimelt märgib kaebaja oma 30.04.2018 TTJA-le järgmist: „Konkurss peab olema tehnoloogia ja teenuste neutraalne./…/ Näeme, et puudub vajadus sagedusala kasutusotstarbe piiramiseks ainult kas mobiilse teenuse või traadita püsiühenduse (BWA) tarbeks. Lähitulevikus turulejõudvad võrgulahendused ja -tehnoloogiad (sh uued võrgutopoloogiad) võimaldavad rajada juhtmeta hübriidvõrke ning erinevatel konkursil osalejatel võivad olla erinevad äriplaanid antud sagedusala kasutamiseks (turunõudlusele mittevastavate võrkude või teenuste turuletoomise risk on olematu).“ (vt TTJA 28.02.2019 Tallinna Halduskohtule esitatud vastuse lisa 2). Seega on konkursi tingimustes kaebaja seisukohtadega arvestatud ning seega kaebaja etteheide konkursi tingimuste osas põhjendamatu. TTJA selgitab veelkord, et Euroopa Liidus kehtib tehnoloogilise neutraalsuse printsiip, mis tähendab, et riik peab looma tingimused, mis võimaldavad uute tehnoloogiate kasutusele võtmist, kuid ei piira seejuures sideettevõtjaid konkreetse tehnoloogia määramisega. Seega ei saa riik kehtestada kohustust just 5G võrgu väljaehitamiseks. Ükskõik millise tehnoloogia kasutamine ei ole keelatud, kuid riik on läbi konkursi korraldamise loonud võimaluse 5G tehnoloogia arendamiseks, mis on ühtlasi kooskõlas Komisjoni rakendusotsuses ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis (EL) 2018/19723 sätestatud eesmärkidega. Samuti on sideettevõtjad näidanud selget huvi 5G tehnoloogia kasutamiseks4. 3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L1972&qid=1553678554194&from=ET 4 TTJA on kahele sideettevõtjale väljastanud ka testload vastava tehnoloogia testimiseks. 5 (9) 14. Lisaks alusetutele etteheidetele Konkursi korra suhtes, leiab kaebaja ekslikult, et tulenevalt asjaolust, et kaebaja juba tegutseb konkursi sagedusalas, rikuvad konkursi tingimused tema õiguspärast ootus. Tallinna Halduskohus on eeltoodu osas leidnud õigesti, et Konkursi kord ja/või TTJA poolt konkursi välja kuulutamine sagedusalas 3410–3800 MHz ei oma vahetut mõju kaebaja õiguspärasele ootusele varem väljastatud sagedusloa kehtivuse osas. Seega ei tulene kohtu hinnangul ka õiguspärase ootuse põhimõttest kaebaja subjektiivset õigust Konkursi korra ja TTJA poolt konkursi väljakuulutamise vaidlustamiseks (vt Tallinna Halduskohtu 06.03.2019 määruse p 7.3). 15. Asjaolu, et kaebajal on hetkel konkursi sagedusalas kehtiv sagedusluba ei tähenda, et teda peaks seetõttu teistest potentsiaalsetest konkursil osaleda soovijatest erilisemalt kohtlema. TTJA selgitab, et lisaks kaebajale olid veel kahel sideettevõtjal konkursi sagedusalas sagedusload, kusjuures nende kasutatava sagedusressursi maht oli kaebajale eraldatud mahust isegi suurem - 2x28 MHz ehk 56 MHz üleriigiliseks kasutuseks ühel sideettevõtjal ja teisel 112 MHz. Nimetatud sideettevõtjad loobusid oma sageduslubadest vastavalt protokollitud kokkulepetele, et vabastada sagedusala 5G konkursi tarbeks. Lisaks selgitab TTJA, et vastavalt Eesti raadiosagedusplaani lisale 1 on kõnealuses sagedusalas olemasoleva kasutuse jätkamine lubatud veel kuni 31.01.2021 eeldusel, et selleks on kehtiv sagedusluba. Nagu kaebaja märgib, on talle 2007. a väljastatud sagedusvahemike 3685-3699 MHz/3785-3799 MHz kasutamiseks sagedusluba nr SLG07/8087, mida TTJA on kaebaja soovil iga kolme kuu tagant pikendanud. Viimane pikendamise otsus tehti 14.03.2019. Kaebaja püüab määruskaebuse p-s 2.7 eksitada kohut väites, et kord juba väljastatud sagedusluba on põhimõtteliselt tähtajatu, kuna sagedusloa pikendamisest keeldumine on võimalik vaid erandlikel, ESS § 16 lg-s 2 sätestatud alustel. TTJA selgitab, et tulenevalt ESS §-st 18, mis sätestab sagedusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused ja korra, peab sageduskasutus vastama igal ajahetkel sagedusloa väljastamise eeldustele. See tähendab, et sageduskasutus peab olema efektiivne, sagedusloa omaniku tegevus peab vastama sagedusloa tingimustele ning samuti ei tohi esineda asjaolusid, mis tinginuks sagedusloa väljastamisest keeldumise. Samuti, arvestamaks sidevaldkonna kiiret arengut, sätestab ESS § 10 Eesti raadiosagedusplaani muutmise tingimused ja korra. Viidatud paragrahvi lõige 3 sätestab, et kui selline muudatus piirab raadiosageduste kasutaja õigusi, jõustub see raadiosageduste kasutaja õigusi piiravas osas pärast kahe aasta möödumist selle avaldamise päevast, kui rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti. Käeoleval juhul sätestab hiljuti vastuvõetud Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/2355 (edaspidi Komisjoni rakendusotsus) punkt 6, et Euroopa elektroonilise side seadustiku kohaselt peavad liikmesriigid 31.12.2020 lubama sagedusala 3400 – 3800 MHz kasutamise maapealsete süsteemide jaoks, millega saab pakkuda järgmise põlvkonna (5G) traadita lairiba elektroonilise side teenuseid. Nagu Eesti raadiosagedusplaani lisast 1 nähtub, on konkursi sagedusalas 3400 – 3800 MHz rakendatud üleminekuaega. Kusjuures, kaebajalt küsiti seisukohta kõne all oleva Eesti raadiosagedusplaani muutmise osas, millele kaebaja vastas nõustumisega tingimusel, seda ala saab kasutada 5G teenuse osutamiseks. Oma 26.04.2018 pöördumises nr. 26.04.2018- 02 (lisa 2) märgib Levikom Eesti OÜ: “Teatame, et oleme valmis meie poolt kasutatava 3600 – 3800 MHz sagedusala vabatahtlikult tingimusteta vabastama, samas eeldades, et plaanitava 5 Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/235, 24. jaanuar 2019, otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses sagedusala 3400 – 3800 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega. https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019D0235&qid=1553678640057&from=ET 6 (9)  3400 – 3800 MHz sagedusala konkursi tingimused tõepoolest soosivad 5G-võrkude kiiret väljaehitamist ja soodustavad konkurentsi, st konkursil osalejatele ei seata ebamõistlikke tingimusi, kunstlikke ega põhjendamatuid piiranguid ja tõkkeid ning kõik konkursile pandavad sagedusload on võrdse suurusega (4 x 100 MHz). /…/ Arvestades ülalmainitud eeldusi ning raadiovõrgu ringiplaneerimiseks ja -ehitamiseks kuluvat aega ja investeeringuid, sh paljude uute mastikohtade rajamise vajadust loodame praeguse info ja teostatud analüüsi tulemustele baseerudes sagedusala vabastada hiljemalt 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul.“. Lähtuvalt sellest, et kõiki turuosalisi tuleb kohelda võrdselt, arvestas riik konkursi tingimuste koostamisel eeltooduga ning asjaoluga, et kaebajal ei ole mingeid piiranguid sageduslubade konkursil osalemiseks ja seega 5G teenuste arendamiseks tulevikus. Seega on kaebaja väide, et talle väljastatud sagedusluba kehtib aegade lõpuni, tulenevalt ESS §-dest 10 ja 18 alusetu. 16. Lisaks selgitab TTJA, et kaebajale 2007. a väljastatud sagedusloa alusel on lubatud kasutada üksnes paikset lairiba juurdepääsu tehnoloogiat järgmistel tingimustel: a) dupleksrežiim on sagedustihendusdupleks (frequency didvision duplex, FDD); b) eraldatud plokkide suurus on 3,5 MHz kordne; c) 2 x 14 MHz (ehk ainult 14 MHz pideva ribana). Konkursi sagedusalas on Komisjoni rakendusotsusega antud selge suunis, et selles sagedusalas saab jätkata olemasolevate teenuste osutamist vaid juhul, kui võrgu parameetrid vastavad komisjoni otsuse lisas B "üldtingimused" sätestatud parameetritele: a) dupleksrežiim on aegtihendusdupleks (Time Division Duplex, TDD); b) eraldatud sagedusplokkide suurus on 5 MHz kordne; c) kättesaadavaks tehakse spekter, mis loob traadita lairiba elektroonilise side teenustele võimaluse juurdepääsuks katkematu spektri piisavalt suurtele plokkidele (eelistatavalt laiusega 80–100 MHz). Sellel põhjusel peeti kaebajaga läbirääkimisi sagedusala vabastamiseks olemasolevast kasutusest, millega kaebaja oma 30.04.2018 kirjas (vt lisa 1 - TTJA 28.02.2019 Tallinna Halduskohtule esitatud vastuse lisa 2) ka nõustus. Seega ei saa kaebaja väita, et tal on tekkinud õigustatud ootus olemasolevale sagedusloa kehtima jäämiseks pärast üleminekuaega ning täiendava 5G ressursi saamiseks soodsamatel tingimustel. Märkimist väärib ka asjaolu, et kaebaja kasutab täna talle konkursi sagedusalas 2007. a väljastatud sagedusloa alusel üksnes väikest osa olemasolevast ressursist. Nimelt kasutab kaebaja reaalselt ainult 28 MHz (mitte pideva ribana) ja sedagi üksnes Harjumaal. 17. Seoses eeltooduga peab TTJA vajalikuks juhtida tähelepanu ka sellele, et kaebaja püüab jätta endast eksliku mulje kui väga suurest 5G ja asjade Interneti (IoT) pakkujast. Kaebaja, kes positsioneerib ennast kui 5G turuliidrit Eestis, pakub oma kodulehel http://www.levikom.ee/iot/ olevate andmete kohaselt IoT teenust, mida kaebaja ise nimetab 5Gks. Kõnealust teenust osutatakse NORAnet tehnoloogia baasil, mis kasutab teenuse osutamiseks vabasagedusi (sagedusalas 862-876 MHz) andmeedastuskiirusega 0.3 kbps kuni 50 kbps, mis on aga suurusjärkudes väiksemad, kui Komisjoni rakendusotsuses sätestatud 5G andmeedastuskiirused. Lähtuvalt sellest on küsitava väärtusega kaebaja väited, et ta on investeerinud 5G võrkudesse/teenustesse. Pigem on investeeritud IoT võrku, mis ei kasuta 3G, 7 (9)  4G ega ka 5G teenuse osutamiseks mõeldud raadiosagedusi. Seega ei saa kõnealune konkurss kuidagimoodi mõjutada kaebaja tänaste IoT teenuste arendamist. Eelnevalt nimetatud teenuste arendamiseks ei ole vaja selliseid ribalaiuseid, mida plaanitakse väljastada käesoleva konkursi käigus ja lähtuvalt kaebaja kodulehe andmetest ei paku kaebaja IoT teenuseid käesoleva konkursi sagedusalades. 18. Samuti on kaebaja korduvalt esitanud vastuolulisi fakte oma tegevuse kohta konkursi sagedusalas. Näiteks 29.03.2018 toimunud koosolekul (lisa 3) informeeris Levikom Eesti OÜ, et sagedusala ei ole kasutusest tühi ning seal on mitusada klienti. Konkursi korra väljatöötamisele eelnenud avaliku konsultatsiooni käigus selgitab kaebaja 30.04.2018 pöördumises (vt lisa 1 - TTJA 28.02.2019 Tallinna Halduskohtule esitatud vastuse lisa 2), et ta on valmis konkursi sagedusalas olevad kliendid teistesse sagedusaladesse ümber tõstma. Samas, 21.03.2019 veebiväljaandes Arvutimaailm avaldatud artiklis “5G tulek võib lükkuda Eestis teadmata ajaks edasi”6 väidab Levikom Eesti OÜ tegevjuht Peep Põldsamm: „Levikom kasutab konkursile pandud 3400-3800 MHz sagedusalas olevaid sagedusi aastast 2007. /…/ Riik proovib nüüd neid sagedusi, mida kasutavad tuhanded kliendid, jõuga käest ära võtta.”. Tegelikkuses on kaebajal erinevaid traadita internetiühenduse tehnoloogiaid ja sagedusalasid kasutavaid kliente kokku ca 2500 tk7. Seega olukorras, kus kaebaja on veel aasta tagasi ehk 30.04.2018 TTJA-le kinnitanud, et ta on asunud sagedusala vabastama ja sellest kliente ümber tõstma, ei ole usutav (21.03.2019), et ta on peale seda teinud kõnealusesse sagedusalasse ulatuslikke investeeringuid ja omab seal mitutuhat klienti. Arvestades, et 22.03.2019 seisuga oli konkursil osalemise eest tagatisraha maksnud juba kolme osalejat, pidurdab kaebaja ilmselt pahatahtlik tegevus põhjendamatult konkursi läbiviimist ja seega võimalikult kiiret 5G võrdu väljaehitamist. 19. Arvestades eeltoodut järeldab Tallinna Halduskohus põhjendatult, et konkursil osalemata puudub Konkursi korral (ministri määrusel) kaebuses toodud asjaoludel piisav puutumus kaebaja subjektiivsete õigustega. TTJA nõustub Tallinna Halduskohtuga, et praeguses menetlusetapis on kaebaja kaebus ennatlik ning kuulub tagastamisele kaebeõiguse puudumise tõttu. Tulenevalt eelöeldust ning arvestades seda, et kaebaja on vaidlustanud TTJA poolt konkursi väljakuulutamise seonduvalt asjaoluga, et konkursi väljakuulutamise õiguslikuks aluseks olev määrus on õigusvastane, langeb ära alus ka TTJA tegevuse vaidlustamiseks sõltumata sellest, kas käsitada TTJA poolt konkursi väljakuulutamist haldusaktina, toiminguna või menetlustoiminguna (vt Tallinna Halduskohtu 06.03.2019 määruse p-d 7.4 – 7.6). Samas rõhutab TTJA, et on jätkuvalt seisukohal, et 19.02.2019 konkursi väljakuulutamise teate puhul on tegemist menetlustoiminguga, mida saab vaidlustada vaid erandlikel juhtudel (vt lisa 1 lk- d 5-7). TTJA hinnangul ei ole konkursi väljakuulutamise puhul tegemist konkreetselt Levikom Eesti OÜ-d koormava või muul viisil tema suhtes ebasoodsa menetlustoiminguga. Konkursi väljakuulutamise teade ei piira ega takista kaebaja osalemist konkursil kui kaebaja seda soovib. Samuti, kaebaja ei ole viidanud avalduste esitamise tähtaja, formaadi või muude konkursil osalemist puudutavate korralduslike tingimuste võimalikule õigusvastasusele. Seega antud 6 https://www.am.ee/node/6891 7 Levikom Eesti OÜ poolt TTJA-le ESS § 148 alusel ESS § 137 lg-s 3 sätestatud kohustuste täitmiseks esitatud andmed. ESS § 151 lg 4 alusel on sideettevõtja klientide arv on avalik. 8 (9)  juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse konkursi väljakuulutamise teate kui menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks. III. Menetluslikud teated 20. Käesolev menetlusdokument on E-toimikusse ülelaadimise järgselt edastatud kaebaja lepinguliste esindajate e-posti aadressile [email protected]. Lähtudes eelöeldust palun: 1. jätta Levikom Eesti OÜ määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 06.03.2019 haldusasjas nr 3-19-333 tehtud määruse resolutsioon muutmata; 2. jätta Levikom Eesti OÜ menetluskulud tema enda kanda. Lisad: 1. TTJA 28.02.2019 seisukoht kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele; 2. Levikom Eesti OÜ 26.04.2018 kiri nr. 26.04.2018-02; 3. TJA 29.03.2018 koosoleku protokoll nr 18-1/2018/0612. (allkirjastatud digitaalselt) Valmond Mikli õigusnõunik 9 (9) Hr. Margus Krupp Peadirektor i asetäitja Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A Meie: 30 .0 4 .2018.a. nr. 30 .0 4 .2018-0 1 Tallinn 10 614 Teie: Avalik arutelu 3400 - 3800 MHz sagedusala konkursi tingimuste väljatöötamiseks Levikom peab konkurssi sideettevõtjate leidmiseks lairibateenuste pakkumiseks sagedusalas 3400- 3800 MHz üheks olulisemaks eelduseks järgneva kümnendi jooksul või isegi kaugema perspektiivi ga elektroonilise side ja infoühiskonna teenuste ning seeläbi kogu Eesti ühiskonna ja majanduse arengu ja konkurentsivõime tagamisel. Tegemist on avaliku piiratud ressursiga, mis on vältimatult vajalik sellise tehnoloogiaga sidevõrkude rajamiseks ning -teenuste pakkumiseks, mis võimaldavad tuua turule uusi side-, IoT- ja meediateenuseid, kaotada vahed kaabel- ja traadita lairibavõrkude funktsionaalsuses ning teenuste kättesaadavuses linna- ja maapiirkondade vahel. Eeltoodud põhjustel peame äärmiselt oluliseks, et 3400 - 3800 MHz sagedusala konkurss viidaks läbi järgides järgmisi üldisi põhimõtteid: Konkursi tulemusena peaks suurenema (mitte vähenema või kindlustuma olemasolev ) konkurents elektroonilise side turgudel Eestis, sh mitte ainult teenuste, vaid ka infrastruktuuri valdkonnas , mistõttu on oluline vältida sagedusressursi koondumist piiratud arvu ettevõtjate kätte; Konkursi tingimused peavad olema õiglased , võrdsed ning eesmärgi põhised, so pea vad soodustama uue tehnoloogiaga võrkude võimalikult kiiret rajamist ja nende baasil uute teenuste võimalikult kiiret turuletoomist kõigil osalejatel võrdsetel alustel , mistõttu on oluline, et konkursiga ei seataks selliseid põhjendamatuid piiranguid , nõudeid ja barjääre ( sh finantsilisi ja ajalisi ) , mis raskendavad uute tehnoloogiate, võrkude ja teenuste kasutuselevõttu või loovad turuosalistele erinevaid turutingimusi , sa mas võib rakendada soodustingimusi osalejatele, kes suudavad põhjendada uute võrkude ja teenuste kiire ma turuletoomise võimekust ; Konkursi tulemusena rajatavad võrgud ja turuletoodavad teenused peavad panustama Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamisse ja arengusse, sh nii sisemajanduse kogutoodangu (SKT), aga ka rahvamajanduse koguprodukti (RKP) kasvu ning soodustama ka uute kommunikatsioonitehnoloogiate ja vastavate teenuste teadus- ja tootearenduse ning opereerimise ökosüsteemi arengut Eestis ; Konkursi tingimused peaksid välistama või minimiseerima mittesihipäraste kaalutlustega osavõtjate osalemise võimaluse (finantsspekulandid), seades kvalifitseerumise tingimuseks tegutsemise ja kogemuse elektroonilise side valdkonnas , vältides samas ebaadekvaatsete tingimuste kehtestamise (käibenõuded jmt.); Konkurss peab olema tehnoloogia ja teenuste neutraalne. Ülaltoodud põhimõtetest ja kaalutlustest lähtuvalt esitame alljärgnevad seisukohad avaliku arutelu dokumendis esitatud küsimustele. Stsenaarium 1: Sagedusala 3600-3800 MHz ei vabastata praegusest kasutusest Oleme aru saanud, et sagedusala 3600-3800 MHz praegu kasutavad ettevõtjad (sh Levikom) on teavitanud TJA-d, et vabastavad vabatahtlikult nimetatud sagedusala võrkude ringiplaneerimiseks ja -ehitamiseks kuluva mõistliku aja jooksul, mistõttu puudub vajadus antud stsenaariumit kaaluda ; Rõhutame aga, et eelmainitud sagedusala vabastamiseks vajalik võrkude ringiplaneerimiseks ja -ehitamiseks kuluv aeg ei tohiks olla aluseks 3400-3800 MHz sagedusala konkursi etapiviisiliseks läbiviimiseks ega erineva suurusega sagedusblokkide või järgmise põlvkonna teenuste pakkumise võimet piiravate 100 MHz ribast väiksemate sagedusblokkide (N x 50 MHz või N x 80 MHz) konkursile viimiseks (muuhulgas TJA poolt osundatud samadel põhjustel) . 1. Näeme, et puudub vajadus sagedusala kasutusotstarbe piiramiseks ainult kas mobiilse teenuse või traadita püsiühenduse (BWA) tarbeks. Lähitulevikus turulejõudvad võrgulahendused ja -tehnoloogiad (sh uued võrgutopoloogiad) võimaldavad rajada juhtmeta hübriidvõrke ning erinevatel konkursil osalejatel võivad olla erinevad äriplaanid antud sagedusala kasutamiseks (turunõudlusele mittevastavate võrkude või teenuste turuletoomise risk on olematu). 2. Arvestades vajadust järgmise põlvkonna teenuste ühtlase kättesaadavuse järele üleriigiliselt (so nii tihe-, kui ka hajaasustusega piirkondades), peaksid kõik väljastatavate sageduslubade ribalaiused olema võrdsed ning kindlasti 100 MHz. Kaalutlus, et väiksema ribalaiusega (50 MHz, 80 MHz) saab anda välja rohkem sageduslubasid ja seega justkui suurendada konkurentsi, ei ole asjakohane – Eesti suurusele turule mahub maksimaalselt ca 4 võrguoperaatorit ja ka seda eeldusel, et lisaks elektroonilise side teenuste opereerimisele pakutakse tegevuse efektiivsuse saavutamiseks ka muid sama kompetentsi või taristut vajavaid teenuseid (IT-taristuteenused, andmelao- ja majutusteenused, infoühiskonna teenused jmt). Erineva ribalaiusega sageduslubade väljaandmine halvendab konkurentsi olukorda ning loob ebaõiglase turusituatsiooni. 100 MHz -st väiksem ribalaius ei pruugi võimaldada turunõudluse rahuldamist lähitulevikus ning eriti just erineva ribalaiusega sageduslubade väljastamine seab väiksema ribalaiusega sagedusloa omanikud oluliselt halvemasse turuolukorda. 3. Mõttekas on konkursile esitada kogu 400 MHz ressurss korraga , so arvestada konkursi korraldamisel ka kahe sagedusala vabastamisele kuluvat aega seda sagedusala osaliselt kasutavate ettevõtjate poolt. Arvestades konkursi ettevalmistamisele ja läbiviimisele kuluva t aega, ei tohiks see viivitada konkursi läbiviimist. 4. Konkurss tuleks korraldada ühes etapis ning kõik sagedusload väljastada ühe konkursi etapi raames. 5. Vt. punkt 3. 6. Vt punkt 2. Arvestades uue põlvkonna võrkude (sh tuumikvõrgud, OSS/BSS-tugisüsteemid jmt) rajamiseks ja uute teenuste arendamiseks ja turuletoomiseks kuluvaid investeeringuid ja organisatsiooni suurust (nt IoT turu komplitseeritud ökosüsteemi haldamiseks) , on tegelikult Eesti suurusel turul ebareaalne antud sagedusriba kasutatavatel tehnol oogiatel baseeruvate regionaalsete võrguoperaatorite teke või nende jätkusuutlik tegutsemine. Stsenaarium 2: Sagedusala 3600-3800 MHz vabastatakse praegusest kasutusest 1. Arvestades vajadust järgmise põlvkonna teenuste ühtlase kättesaadavuse järele üleriigiliselt (so nii tihe-, kui ka hajaasustusega piirkondades), peaksid kõik väljastatavate sageduslubade ribalaiused olema võrdsed ning kindlasti 100 MHz (TDD) . Konkurss peaks läbi viidama ühe-etapiliselt (so mitte ajaliselt erinevatel aegadel). 2. Vt. stsenaarium 1, punktis 2 ja punktis 6 esitatud seisukoh ad . Pooldame, et ühele neljast osalejast antaks konkursil välja 100 MHz (TDD) sagedusluba soodustingimustel iludusvõistlusena sellele osalejale, kes suudab uue võrgu baasil tuua turule teenused nt 2/3 elanikkonnale kõige kiiremini (so analoogselt 800 MHz sagedusala konkursil toimunule). Üldised tingimused 1. Hinnang toodud tingimustele: a. O n asjakohane (vt seisukohta iludusvõistluse rakendamist ühele loale – stsenaarium 2, punkt 2); b. Pooldame 4 x 100 MHz konkurssi ülaltoodud põhjustel, ühele ettevõtjale (sh kontsern) ainult üks luba; c. pooldame; d. pooldame; e. pooldame; f. pooldame; g. pooldame; h. ei poolda; i. pooldame; j. pooldame; k. üldiselt pooldame, kuid sõltub konkreetsetest tingimustest; l. pooldame; m. pooldame; n. pooldame; o. pooldame. 2. Pooldame võrkudele juurdepääsu regulatsiooni kehtestamist või tõhustamist. 3. Ühtlaselt üleriiklikult, kuigi võrkude rajamise alguses (1-2 aastat) võidakse keskendu da piirkondadesse, kus on nõudlus kaasaegsete teenuste järele selleks ajaks rahuldamata. 4. ESS-iga sätestatud ühekordse loatasu määras. Üks sagedusluba iludusvõistluse korras ja soodustingimustel (nt ühekordne loatasu 1 mln EUR), kes suudab kiiremini tuua teenused turule suuremas ulatuses (kas geograafiline ulatus või elanikkonna katvus). Ülejäänud sagedusload väljastataks finantsoksjoni korras. Konkursil osalemise tingimusena peaks olema tegutsemine elektroonilise side teenuste turul. 5. Koordinatsioonileping Venemaaga kas kogu sagedusala ulatuses või baasjaamade kaupa on oluline, kuid meie praeguse arusaama kohaselt on piirialadel võimalik teatud teenuseid osutada ja turunõudlust rahuldada ka piiranguid rikkumata. 6. Meie arvates tuleks konkursi tingimustega sätestada võimalus, kus piirialadel piirangute kehtivuse ajal oleksid vastavad sagedusload proportsionaalselt soodsamatel tingimustel, tingimusega, et piirangute kadumisel (koordinatsioonilepingu sõlmimisel või koordinatsiooni saamisel baasjaamade kaupa) antud soodustingimused kaovad (konkurents peab toimima võrdsetel alustel). Anname teada, et oleme valmis ja teeme käesolevaga ettepaneku tutvustada enda seisukohti ning arutada erinevaid variante meievahelisel kohtumisel. Lugupidamisega, Levikom Eesti OÜ /allkirjastatud digitaalselt/ _____________________________ Peep Põldsamm Juhatuse liige Kontakt: Peep Põldsamm , tel 545 10100 , [email protected] ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 28.02.2019 Kehtib kuni: 28.02.2024 Alus: HkMS § 89 lg 1 Teabevaldaja: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tallinna Halduskohus [email protected] Pärnu mnt 7 15082, Tallinn 28.02.2019 nr 2-4/19/0022/418 DIGIALLKIRJASTATUD EDASTATUD E-TOIMIKU KAUDU Haldusasi 3-19-333 Vastustaja 1: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium registrikood 70003158 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn [email protected] Vastustaja 2: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet registrikood 700003218 Sõle 23a, 10614 Tallinn [email protected] Kaebaja: Levikom Eesti OÜ registrikood 12678473 Pärnu mnt 139c/2, 11317 Tallinn Kaebaja esindaja: vandeadvokaat Triin Kaurov Advokaadibüroo TGS Baltic [email protected] TARBIJAKAITSE JA TEHNILISE JÄRELEVALVE AMETI SEISUKOHT esialgse õiguskaitse taotlusele haldusasjas 3-19-333 I. Asjaolud 1. Levikom Eesti OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 21.02.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 22.01.2019 määruse nr 5 „Avaliku konkursi läbiviimise kord sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz“ (edaspidi Konkursi kord) tühistamiseks ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi TTJA) poolt 19.02.2019 välja Sõle 23A / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  kuulutatud avaliku konkursi läbiviimise peatamiseks ja tühistamiseks, alternatiivselt õigusvastasuse tuvastamiseks ja läbiviimise keelamiseks. Koos kaebusega esitas kaebaja ka taotluse esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks. 2. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras peatada TTJA poolt 19.02.2019 välja kuulutatud avaliku konkursi läbiviimine sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410-3800 MHz või alternatiivselt keelata TTJA-l konkursi läbiviimine. 3. Tallinna Halduskohus esitas 22.02.2019 kohtunõude, milles palub vastustajate seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse osas hiljemalt 28.02.2019. 4. TTJA hinnangul puudub alus esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks. TTJA esitab alljärgnevalt seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebaja kaebeõiguse suhtes osas, mis puudutab avaliku konkursi väljakuulutamist ja läbiviimist. II. TTJA seisukoht esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebaja kaebeõiguse osas Puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks 5. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 249 lg-le 1võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 alusel arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avaliku huvi ja puudutatud isiku õigustega ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. 6. Esmalt märgib TTJA, et tema hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus HKMS § 249 lg 1 tähenduses. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega on tegemist juhul, kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei tooks kaebaja jaoks kaasa pöördumatuid tagajärgi. Kaebaja on kahjuliku tagajärjena nimetanud vaidlusaluse sagedusala kasutamise võimalusest ilma jäämist. TTJA selgitab, et konkursi väljakuulutamise teade ei piira kuidagiviisi kaebajal konkursil osalemist, samuti konkursi võitmise korral talle sagedusloa väljastamist. Seega ei kaasne konkursi peatamata jätmise korral kaebajale tema kirjeldatud kahjulikku tagajärge. Kaebaja jaoks kahjulike tagajärgede ärahoidmine (sagedusala kasutamise võimalusest ilma jäämine) sõltub üksnes kaebaja enda tegevuseset – konkursil osalemist. 7. Konkursi korraldamine sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz on tingitud nii ettevõtjate poolsest huvist kõnealune sagedusala võimalikult kiiresti kasutusele võtta kui üldiselt Euroopa Liidus võetud eesmärgist 3400-3800 MHz sagedusala kasutusele võtmiseks mobiilse lairiba teenuse osutamiseks. Hiljuti vastuvõetud Euroopa Komisjoni rakendusotsuse (EL) 2019/2351 (edaspidi Komisjoni rakendusotsus) punktis 6 sätestatakse, et Euroopa elektroonilise side seadustiku kohaselt peavad liikmesriigid 31.12.2020 lubama sagedusala 3400 – 3800 MHz 1 Euroopa Komisjoni rakendusotsus (EL) 2019/235, 24. jaanuar 2019, otsuse 2008/411/EÜ muutmise kohta seoses sagedusala 3400 – 3800 MHz suhtes kohaldatavate tehniliste tingimuste ajakohastamisega. 2 (7)  kasutamise maapealsete süsteemide jaoks, millega saab pakkuda järgmise põlvkonna (5G) traadita lairiba elektroonilise side teenuseid. Ühtlasi peavad liikmesriigid võtma kõik vajalikud meetmed, et hõlbustada 5G kasutuselevõttu; see hõlmab sagedusala 3400 – 3800 MHz ümberkorraldamist, et kasutada saaks piisavalt suuri sagedusplokke. Seepärast on 5G kasutuselevõtmise huvides vaja ühtlustatud tehnilisi tingimusi aegsasti muuta. Samuti on rõhutatud vajadust tagada kõnealuse sagedusala defragmenteerimine2. Komisjoni rakendusotsuse punkti 10 kohaselt peaksid liikmesriigid püüdma tagada 3400 – 3800 MHz sagedusala defragmenteerimise, et luua võimalusi juurdepääsuks killustamata spektri suurtele plokkidele kooskõlas gigabitiühenduvuse eesmärgiga. Muu hulgas tähendab see, et hõlbustada tuleks seniste kasutusõigustega kauplemist ja/või nende rentimist. Suured, eelistatavalt 80–100 MHz laiused üksteisega külgnevad spektriosad hõlbustaksid suure läbilaskevõimega, väga töökindlate ja lühikese latentsusajaga 5G traadita lairiba teenuste, näiteks aktiivantennisüsteemide (AAS) tõhusat kasutuselevõttu. See eesmärk on eriti tähtis defragmenteerimise seisukohast. Sama otsuse punktis 11 rõhutatakse omakorda, et otsuses 2008/411/EÜ sätestatud sagedusala 3400 – 3800 MHz kasutamise õigusraamistik peaks jääma samaks, kuivõrd sellega tagatakse ka edaspidi kaitse sagedusalas pakutavatele olemasolevatele teenustele, mille puhul ei ole tegemist maapealsete elektroonilise side võrkudega. Eeskätt tuleks ka edaspidi kaitsta sagedusalasse jäävate paikse satelliitside teenuste (FSS, kosmos- Maa) maajaamu, koordineerides asjakohaselt ja igal üksikjuhul eraldi nende süsteemide ja riigi tasandil hallatavate traadita lairibavõrkude tööd.“. 8. Kuigi Euroopa Liidus on võetud suund vabastada sagedusala 3400-3800 MHz 5G teenuste tarbeks, on riik püüdnud kaitsta mh kaebaja teenust (paikne juurdepääs) ning kehtestanud Eesti raadiosagedusplaanis3 tähtaja sagedusala 3600-3800 MHz vabastamiseks praegusest kasutusest. Vastavalt raadiosagedusplaanile on kõnealuses sagedusalas olemasoleva kasutuse jätkamine lubatud kuni 31.01.2021 eeldusel, et selleks on kehtiv sagedusluba. Nagu kaebaja märgib, on talle 2007. a väljastatud sagedusvahemike 3685-3699 MHz/3785-3799 MHz kasutamiseks sagedusluba nr SLG07/8087. Kuigi kaebusest nähtub kaebaja huvi jätkata konkursi sagedusalas teenuse osutamist, on tema käitumine vastuoluline. Nimelt jättis kaebaja tähtaegselt esitamata viidatud sagedusloa pikendamise taotluse, mis tagaks talle jätkuvalt sagedusvahemike 3685-3699 MHz/3785-3799 MHz kasutamise õiguse (maksimaalselt raadiosagedusplaanis sätestatud tähtpäevani). Kaebaja esitas ligi kuuajase hilinemisega elektroonilise side seaduse (edaspidi ESS) § 16 lg-s 1 nimetatud sagedusloa pikendamise taotluse, tuues põhjenduseks sagedusloa kehtivusaja teavituse mittekättesaamise. Samas, majandustegevuse registri väljavõttest nähtub, et automaatteavitus sagedusloa kehtivustähtaja lõppemisest on 01.01.2019 edastatud kolmele kaebaja e-posti aadressile, sh kaebaja äriregistris avaldatud aadressile (lisa 1). 9. Lisaks eeltoodule leiab TTJA, et Levikom Eesti OÜ kaebus on ka ilmselgelt perspektiivitu. Kaebuses toodud väited nelja konkursi objekti eelistest kolme ees, sageduslubadega spekuleerimise risk, tehnoloogilise arengu piiramine ja ressursi ebaefektiivne kasutamine on otsitud ja alusetud. 2 Sagedusala 3400 – 3800 MHz defragmenteerimise eesmärk on tagada, et kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides oleks kõnealune sagedusala vabastatud 5G teenuste tarbeks. 3 Kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 26.10.2017 määruse nr 54 „Eesti raadiosagedusplaan“ lisa. 3 (7) 10. Esiteks, asjakohatu on kaebaja võrdlus Eesti ja Euroopa riikide vahel, kes on otsustanud jagada vaidlusaluse sagedusala rohkem kui kolme sagedusloa plokiks. Arvestades Eesti geograafilist asetust on asjakohane võrrelda Eestit riikidega4, kus konkursi sagedusala kasutamisvõimalused on piiratud seoses naaberriigi Venemaa poolt kehtestatud kasutuspiirangutega. Nimelt kasutab Venemaa sagedusala 3600-3800 MHz paiksete kosmoseside maajaamade tarbeks, mis põhjustab olulisi piiranguid sageduskasutusele Eestis. See tähendab, et 200 MHz kasutamine valdavas osas Eestis (va Lääne-Eesti saared) on oluliselt piiratud enne vastavasisuliste kokkulepete saavutamist Venemaa sideadministratsiooniga. Senine Venemaa naabrite (Eesti, Soome, Läti, Poola, Leedu jne) kogemus nii koordinatsioonilepingute läbirääkimistel, kui ka liikuvaside tugijaamade koordineerimisel on pigem negatiivne. See tähendab, et võimatu on ette ennustada, millal Eestis saab hakata sagedusala 3600-3800 MHz mobiilse lairiba jaoks täies ulatuses kasutama. Eeltoodu on ka põhjuseks, miks iga konkursi objekt kolmest koosneb kahest osast, millest üks asub sagedusalas 3410-3600 MHz, millele on Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (International Telecommunications Union – ITU) põhikirja ja konventsiooni täiendavate raadioeeskirjade artiklis 5 kehtestatud kasutamise tingimused liikuva side tarbeks. See tähendab, et kohe pärast konkursi objekti võitmist saaksid kolm operaatorit alustada reaalselt teenuse osutamist sagedusalas 3400-3600 MHz ning tulevikus saaks sagedusala kasutamise ümber planeerida selliselt, et iga operaator saaks kasutada 130 MHz pideva ribana. Nelja konkursi objekti (4x100MHz) korral oleks piiranguteta kasutatavas sagedusvahemikus 3400-3600 MHz võimalus reaalselt teenust osutada ainult kahel sideettevõtjal. Lisaks, lähtudes Komisjoni rakendusotsuse Lisa punktist B on konkursi sagedusalas ploki suurus eelistatavalt 80-100 MHz, mida toetab ka mobiilsideoperaatorite ühenduse GSMA positsioon5. Arvestades 5G tehnoloogia arengut ja ressursi vajaduse suurenemist on tulevikus vaja tagada kanalilaiused 5G tehnoloogia jaoks vahemikus 100-200 MHz. Lisaks, arvestades vajadust kaitsta kaitseotstarbelist raadiolokatsiooni, on jäetud ka kaitsetsoon (3400-3410 MHz). Seega jääb reaalse teenuse osutamiseks esialgsest 400 MHz järgi 190 MHz. Selle ressursi jagamisel neljaks, oleks raadiovõrgu rajamine ebaefektiivne. Osa võimalikust spektrist jääks kasutamata ja lõppkasutajale pakutav kiirus kujuneks sellest tulenevalt tunduvalt madalamaks, kuna mida väiksemateks osadeks sagedusressurss jagada, seda väiksemaks jääb ka selle kasutusefektiivsus, sest sagedusplokkide vahel tuleb kasutada omakorda puhveralasid, et üks sideettevõtja ei hakkaks teist segama. 11. Väär on kaebaja väide, et Konkursi tingimused tekitavad spekuleerimise riski ega välista sageduslubade koondumist ühe ettevõtja kätte. TTJA selgitab, et Eesti raadiosagedusplaani ja ESS § 17 kohaselt on vaidlusaluses raadiosagedusalas sageduslubadega kauplemine küll lubatud, kuid üksnes juhul, kui see ei moonuta konkurentsi. ESS § 17 lg-te 2 ja 4 kohaselt tuleb raadiosageduste kasutamise õiguse üleandmine ja kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmine kooskõlastada eelnevalt TTJA-ga, kes omakorda kooskõlastab selle vajadusel Konkurentsiametiga. TTJA-l on õigus keelduda raadiosageduste kasutamise õiguse 4 Näiteks Soome, kus on analoogiline olukord piiri piirangute osas, kasutas konkursi korraldamisel samasugust plokkide jagamist nagu Eesti https://api.hankeikkuna.fi/asiakirjat/13fb2669-4043-4a3f-8de9- d4ddef2ac71c/1d4a1382-8623-4dd8-90a3-5e13c7cc4c8e/KIRJE_20180711060002.PDF 5 https://www.gsma.com/spectrum/wp-content/uploads/2018/11/5G-Spectrum-Positions.pdf 4 (7)  üleandmisest või kasutuslepingu alusel kasutamiseks andmisest, kui see moonutab konkurentsi (ESS § 17 lg 8). 12. Väärad on kaebaja väited ka selles, et kehtestatud Konkursi kord pärsib uute tehnoloogiate kasutuselevõttu ja tehnilist arengut. Kusjuures konkursi korraldamisele eelnenud avaliku konsultatsiooni käigus oli just kaebaja see, kes rõhutas vajadust mitte piirata sagedusala kasutamist ühe tehnoloogiaga, kuna erinevatel konkursil osalejatel võivad olla erinevad äriplaanid antud sagedusala kasutamiseks ning puudub risk turunõudlusele mittevastavate võrkude või teenuste turuletoomiseks. Nimelt märgib kaebaja oma 30.04.2018 kirjas TTJA-le järgmist: „Konkurss peab olema tehnoloogia ja teenuste neutraalne./…/ Näeme, et puudub vajadus sagedusala kasutusotstarbe piiramiseks ainult kas mobiilse teenuse või traadita püsiühenduse (BWA) tarbeks. Lähitulevikus turulejõudvad võrgulahendused ja -tehnoloogiad (sh uued võrgutopoloogiad) võimaldavad rajada juhtmeta hübriidvõrke ning erinevatel konkursil osalejatel võivad olla erinevad äriplaanid antud sagedusala kasutamiseks (turunõudlusele mittevastavate võrkude või teenuste turuletoomise risk on olematu).“ (lisa 2). Arvestades eeltoodut on kaebaja seisukohad vastuolulised. Kaebuse p-s 2.6 heidab kaebaja ette, et millegagi ei ole välistatud, et konkursi sagedustel ei võeta kasutusele hoopis 4G tehnoloogiat, mis ei võimalda uute teenuste kasutuselevõttu. TTJA selgitab, et Euroopa Liidus kehtib tehnoloogilise neutraalsuse printsiip, mis tähendab, et riik peab looma tingimused, mis võimaldavad uute tehnoloogiate kasutusele võtmist, kuid ei piira seejuures sideettevõtjaid konkreetse tehnoloogia määramisega. Seega ei saa riik kehtestada kohustust just 5G võrgu väljaehitamiseks. Ükskõik millise tehnoloogia kasutamine ei ole keelatud, kuid lähtudes sellest, et riik on läbi konkursi korraldamise loonud võimaluse 5G tehnoloogia arendamiseks, on tagatud Komisjoni rakendusotsuses ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis (EL) 2018/19726 sätestatud eesmärkide täitmine. Samuti on sideettevõtjad näidanud selget huvi 5G tehnoloogia kasutamiseks. 13. Seoses kaebaja väitega, et miski ei taga, et sagedusloa konkursi võitnud ettevõtted sagedusressursi efektiivsesse kasutusse võtaks, selgitab TTJA, et arvestades konkursi sagedusala atraktiivsust tagab juba turg selle ala maksimaalselt kiire ja võimalikult efektiivse kasutusele võtmise. 14. Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et esialgse õiguskaitse abinõuna 19.02.2019 välja kuulutatud konkursi läbiviimise peatamine kuni kohtumenetluse lõppemiseni oleks ebaproportsionaalselt koormav konkursil osalemisest huvitatud sideettevõtjate suhtes. Just sideettevõtjate poolne huvi sagedusala võimalikult kiiresti kasutusele võtta, tingis konkursi ettevalmistamise ja välja kuulutamise. Levikom Eesti OÜ-l puudub kaebeõigus 15. Levikom Eesti OÜ on muu hulgas esitanud kaebuse TTJA 19.02.2019 konkursi väljakuulutamise teate kui haldusakti tühistamiseks, alternatiivselt teate kui haldustoimingu 6 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis (EL) 2018/1972, 11. detsember 2018, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik 5 (7)  õigusvastasuse tuvastamiseks ning selle alusel avaliku konkursi läbiviimise keelamiseks või alternatiivselt sageduslubade väljastamise keelamiseks. 16. TTJA hinnangul ei ole 19.02.2019 avaldatud konkursi väljakuulutamise teade käsitletav haldusaktina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 51 tähenduses ega haldustoiminguna HMS § 106 tähenduses. Tegemist on menetlustoiminguga, mille iseseisev vaidlustamine halduskohtus on lubatud vaid väga erandlikel juhtudel. 17. HKMS § 6 kohaselt loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusakt HMS § 51 tähenduses, haldusleping HMS § 95 tähenduses, samuti üksikjuhtumit reguleeriv halduse siseakt. Halduskohtumenetluses loetakse haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik- õiguslikus suhtes. 18. HMS § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks see, et tegemist on reguleeriva toimega õiguslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. 19.02.2019 teates teavitati avalikkust, et TTJA kuulutab välja avaliku konkursi sageduslubade andmiseks maapealsetes süsteemides üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutamiseks sagedusalas 3410–3800 MHz. Konkursi väljakuulutamise teade kordab suures osas Konkursi korras sätestatut ning lisaks kirjeldab, mis ajaks ja kuhu tuleb esitada konkursil osalemise sooviavaldused, tasuda osalemise eest ette nähtud tagatisraha ning kust saab täiendavat teavet konkursi objektide ja konkursi läbiviimise kohta. Seega ei oma 19.02.2019 teade iseseisvat reguleerivat toimet, kuna see ei ole suunatud õiguste ja kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele (ei tekitata, muudeta ega lõpetata ühegi isiku subjektiivseid õigusi). 19. HMS § 106 lg 1 tähenduses toimingu sooritamine on haldusorgani selline tegevus haldusõigussuhtes, mille iseseisvaks eesmärgiks ja läbiviidava haldusmenetluse soovitavaks lõpptulemuseks ongi mingi faktilise tagajärje saavutamine. TTJA 19.02.2019 teate HMS § 106 mõttes toiminguna käsitlemine eeldaks, et selle teate koostamine oleks olnud algusest peale seatud TTJA läbiviidud menetluse eesmärgiks. Sellega aga alles teavitati avalikkust ja huvitatud isikuid konkursi avamisest. Sellele järgnevad täiendavad menetlustoimingud ja lõpuks ka haldusaktid konkursi tulemusel väljastatavate sageduslubade näol. Seetõttu on kaebaja vaidlustatud teate puhul tegemist menetlustoiminguga. 20. HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Riigikohtu praktika kohaselt on võimalik menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine erandlikult olulise menetlusnõude rikkumisel, mis mõjutab igal juhul hilisema haldusakti sisu või kui menetlusnõude rikkumine toob kaasa menetlusosalise subjektiivse õiguse rikkumise sõltumata menetluse lõpptulemusest. Näiteks on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-24-09 tehtud kohtuotsuses leidnud järgmist: „/…/ Isikul saab olla huvi toimingu õigusvastasuse 6 (7)  tuvastamiseks siis, kui tal on vahetu puutumus selle toiminguga, sellel on vahetu mõju isiku kaitstavatele õigustele ja vabadustele ning õigusvastasuse tuvastamine peab andma isikule selge eelise või õigusliku kasu./…/“ (p 7). TTJA hinnangul ei ole konkursi väljakuulutamise puhul tegemist konkreetselt Levikom Eesti OÜ-d koormava või muul viisil tema suhtes ebasoodsa menetlustoiminguga. Konkursi väljakuulutamise teade ei piira ega takista kaebaja osalemist konkursil kui kaebaja seda soovib. Samuti, kaebaja ei ole viidanud avalduste esitamise tähtaja, formaadi või muude konkursil osalemist puudutavate korralduslike tingimuste võimalikule õigusvastasusele. Seega antud juhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse konkursi väljakuulutamise teate kui menetlustoimingu eraldiseisvaks vaidlustamiseks. 21. Isegi kui käsitleda konkursi väljakuulutamise teadet haldusakti või –toiminguna, ei saaks see rikkuda Levikom Eesti OÜ õigusi ega piirata tema vabadusi. Konkursi teade ei piira Konkursi korras sätestatud tingimustele vastavuse korral konkursil osalemist. Tulenevalt leiab TTJA, et esineb alus kaebuse tagastamiseks HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. III. Menetluslikud teated 3.1 Käesolevaga esitatud taotluste rahuldamata jätmisel palub TTJA määrata tähtaja kaebusele sisuliste vastuväidete esitamiseks. 3.2 Käesolev menetlusdokument on E-toimikusse üleslaadimise järgselt edastatud kaebaja lepinguliste esindajate e-posti aadressile [email protected]. Lähtudes eelöeldust palun: 1. jätta Levikom Eesti OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata; 2. tagastada Levikom Eesti OÜ kaebus. Lisad: 1. Väljavõte majandustegevuse registri 01.01.2019 automaatteavitusest Levikom Eesti OÜ-le seoses sagedusloa nr SLG07/8087 kehtivustähtaja lõppemisest; 2. Levikom Eesti OÜ 30.04.2018 kiri Avalik arutelu 3400-3800 MHz sagedusala konkursi tingimuste väljatöötamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Valmond Mikli õigusnõunik 7 (7)  LISA ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud: 29.03.2018 Kehtib kuni: 29.03.2023 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 17 Teabevaldaja: Tehnilise Järelevalve Amet PROTOKOLL Tallinn 29.03.2018 nr 18-1/2018/0612 Levikom Eesti OÜ ja TJA koosolek (3,5 GHz) Algus: 10:00 Lõpp: 11:25 Juhatas: Margus Krupp Protokollis: Endrik Kriisa Võtsid osa: Irena Lukas, Rivo Mets, Erik Reinaru (Levikom), Peep Põldsamm (Levikom) 3600 MHz Irena Lukas informeeris, et eelmisel aastal alustas TJA sagedusala 3400-3800 MHz ümberplaneerimisega. Sagedusala ümberplaneerimise vajaduse tingib tehnoloogia areng ning muudatused regulatsioonis: Ülemaailmsel Raadioside Konverentsil (WRC-15) muudeti raadiosageduste kasutust sagedusalas 3400-3600 MHz, eraldades see liikuvale mobiilsidele (IMT) primaarsel alusel. Sagedusala kasutamise tehnilised nõuded, mis võimaldavad uuemate tehnoloogiate efektiivset kasutamist, on sätestatud Euroopa Komisjoni (EK) otsuses 2014/276/EL (kanalisamm 5 MHz ning TDD kasutusrežiim). Samuti on sagedusala 3400- 3800 MHz valitud Euroopas üheks esimeseks 5G kandidaatsagedusalaks. Käesolevaks ajaks on sagedusala alumine osa 3400-3600 MHz kasutusest vabastatud. Eelmise aasta lõpus sõlmiti koordinatsioonileping Lätiga ning hetkel valmistatakse ette koordinatsioonilepingut Soomega. Kahjuks koordinatsiooniläbirääkimised Venemaaga nimetatud sagedusala koordinatsioonilepingu sõlmimise teemal tulemusi ei andnud st, et kehtib FWA süsteemidele mõeldud koordinatsioonileping sagedusalas 3400-3600 MHz ning kasutust, mis ei ole kooskõlas nimetatud lepinguga tuleb Venemaaga koordineerida. Margus Krupp mainis, et avalik konkurss on samuti 2018 aastaplaanis ning aprillis tuleb avalik konsultatsioon ning palus Levikomil täpsustada, kas nad oleksid nõus loobuma sagedusloast sagedusalas 3600-3800 MHz (2x14 MHz), et saaks ka ülemine osa vabastada vanast kasutamisest ning esitada konkursile. Levikom informeeris, et sagedusala ei ole kasutusest tühi ning seal on mitusada klienti peal, kuid on huvitatud avalikust konkursist sagedusalas 3400-3800 MHz ning lubas informeerida oma otsusest/plaanidest seoses olemasoleva sagedusloa kasutusega kahe nädala jooksul, kui ka avaliku konsultatsiooni käigus.  2 Otsustati Jätkatakse konsultatsioone leidmaks lahendus kus TJA saaks korraldada konkursi ka ülemises sagedusalas 3600-3800 MHz, et välja anda pideva ribaga 50/ 100 MHz plokid. Levikom esitab TJA-le otsuse 3600-3800 MHz sagedusalas neile kuuluva sagedusloa osas kahe nädala jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Krupp Endrik Kriisa Juhataja Protokollija Konfidentsiaalne Hr. Margus Krupp Peadirektori asetäitja Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A Meie: 26.04.2018.a. nr. 26.04.2018-02 Tallinn 10614 Teie: 3600 - 3800 MHz sagedusala vabastamine Käesolevaga teatame, et oleme valmis meie poolt kasutatava 3600 – 3800 MHz sagedusala vabatahtlikult tingimusteta vabastama, samas eeldades, et plaanitava 3400 – 3800 MHz sagedusala konkursi tingimused tõepoolest soosivad 5G-võrkude kiiret väljaehitamist ja soodustavad konkurentsi, st konkursil osalejatele ei seata ebamõistlikke tingimusi, kunstlikke ega põhjendamatuid piiranguid ja tõkkeid ning kõik konkursile pandavad sagedusload on võrdse suurusega (4 x 100 MHz). Võttes arvesse, et sagedusala 3500 MHz vabastamise eesmärk on tagada 5G-võrkude võimalikult kiire väljaehitamine ja uute tehnoloogiate maksimaalne kasutuselevõtt, peavad eelkõige sellest prioriteedist lähtuvalt olema kujundatud ka sagedusala avaliku konkurssi tingimused. Levikom eeldab enda kasutuses oleva 3600 – 3800 MHz sagedusala vabastamisega, et meil on võimalus võrdsetel ja õiglastel alustel eelmainitud sageduslubade konkursil osaleda, eesmärgiga jätkata antud sagedusala kasutamist selleks määratud otstarbel. Levikom esitab enda täpsemad seisukohad plaanitava sageduslubade konkursi tingimuste kohta käimasoleva avaliku konsultatsiooni raames. Arvestades ülalmainitud eeldusi ning raadiovõrgu ringiplaneerimiseks ja -ehitamiseks kuluvat aega ja investeeringuid, sh paljude uute mastikohtade rajamise vajadust, loodame praeguse info ja teostatud analüüsi tulemustele baseerudes sagedusala vabastada hiljemalt 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul. Lugupidamisega, Levikom Eesti OÜ /allkirjastatud digitaalselt/ _____________________________ Peep Põldsamm Juhatuse liige Kontakt: Peep Põldsamm, tel 545 10100, [email protected] Levikom Eesti OÜ Reg nr: 12678437 KLIENDITEENINDUS 1213 levikom.ee Pärnu mnt 139C, 11317 Tallinn KMKR: EE101771665 ÜLDINFO +372 675 6500 [email protected] Swedbank IBAN: EE602200221061049025