OTSUS
29.01.2019 nr 1-10/19-004-TI
Projekti 2014-2020.10.01.001.01.15-0012 „Tartu
läänepoolse ümbersõidu I ehitusala ehitus“ toetuse
osaline tühistamine
1. Faktilised asjaolud
1.1. Maanteeametile eraldati Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi RÜ) poolt projektile nr 2014-
2020.10.01.001.01.15-0012 „Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala ehitus“
Ühtekuuluvusfondist toetust 21.08.15 käskkirjaga nr 1-10/15-218.
1.2. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna (edaspidi AA) 28.12.2016. a kinnitatud
projektiauditi nr CF-102/2016 lõpparuandes märgitud tähelepaneku 4.1 kohaselt on toetuse
saaja riigihanke nr 148419 korraldamisel eksinud hankemenetluse liigi valikul (tuvastatud
mitteabikõlblik kulu 1 208 629,57 eurot). 12 kilomeetri pikkuse (182,6-194,2) Tartu
läänepoolse ümbersõidu ehitus koosnes kuuest ehitusalast. III, IV ja V ehitusala ehitamisel oli
Maanteeamet korraldanud rahvusvahelised hanked, I ehitusala ehitamisel siseriikliku avatud
hankemenetluse. Ka I ehitusala tööde riigihange oleks tulnud läbi viia rahvusvahelise hankena.
AA hinnangul esinesid tähelepanekus kirjeldatud puuduste osas Vabariigi Valitsuse
01.09.2014. a määruse nr 143 § 22 lõikes 3 toodud asjaolud, mille alusel hankelepingutele, mis
kokku ületavad riigihanke rahvusvahelist piirmäära, vähendatakse eraldatavat toetust 100
protsenti, kui ilmneb, et on rikutud riigihangete seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud keeldu.
Kohaldada võib 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud
määral, mis võimaldas hankemenetluses osaleda ka teise liikmesriigi territooriumil tegutseval
ettevõtjal, sealhulgas, kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris. Tuvastatud
puudustest tulenevalt on auditi tähelepaneku kohaselt projekti kulusse kantud 4 834 518,29
eurost 25% ehk 1 208 629,57 eurot mitteabikõlblik.
1.3. RÜ jäi läbi viidud menetluse tulemusena (01.03.2017 kiri nr 6-12/14-1064-017) seisukohale,
et Tartu läänepoolse ümbersõidu ehitusalade hankelepingute esemed on RHS § 23 lg 1 kohaselt
eraldisesisvad ehitustööd ning puudub projekti „Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala
ehitus“ osas alus finantskorrektsiooni tegemiseks.
1.4. Korraldusasutus (edaspidi KA) hindas kaasust ning tuvastas rikkumise. RÜ ja Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium (edaspidi RA) ei nõustunud KA seisukohaga. Novembris 2017
algatas Euroopa Kontrollikoda auditeerimise veendumaks kas AA on hangetega seonduvaid
kaasusi õieti hinnanud. Antud auditi skoopi valiti ka üks erimeelsuses olev Maanteeameti
projektiaudit. Veebruaris 2018 esitas Euroopa Kontrollikoda aruande eelnõu, milles ei
vaidlustanud AA poolt tehtud tööd, mistõttu saab asuda seisukohale, et nimetatud juhtumite
osas on AA hinnang olnud korrektne. Novembris 2018 edastas Euroopa Kontrollikoda auditi
2
lõpparuande, milles ei ilmnenud uusi asjaolusid, seega kinnitati, et AA on Maanteeameti
projektiauditeid õieti hinnanud – rikkumine on tuvastatud ning rakendatav
finantskorrektsioonimäär on õiglane.
1.5. KA ja seotud osapoolte tegevuste ja arutelude tulemusel on kaasus loetud KA poolt lõplikult
lahendamatuks erimeelsuseks 20.12.2018.a. Mitteabikõlblikuks muutunud kulud kuuluvad
sertifitseerimisest ja maksearuandest välja arvamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
nr 1303/2013 artikli 126 punkti f kohaselt. Maha arvatud kulu ei kuulu EL struktuurfondist
hüvitamisele ning puuduolevad vahendid eelarvesse tuleb leida riigivahenditest.
2. Toetuse osaline tühistamine
2.1. Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punkti 6, § 45 lõike
1 punkti 2 ja § 46 lõike 3 ning Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–
2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 3, teeb RÜ finantskorrektsiooni
alljärgnevalt:
Projekti nr 2014-2020.10.01.001.01.15-0012 „Tartu läänepoolse ümbersõidu I ehitusala
ehitus“ raames lugeda mitteabikõlblikuks 1 208 629,57 eurot, millest toetuse osa
moodustab 1 027 335,13 eurot ja omafinantseeringu osa 181 294,44 eurot.
2.2. Mitteabikõlblikuks muutunud kulud kaetakse riigieelarvest ning toetuse saajalt neid sisse ei
nõuta.
Vastavalt STS §-le 51 ja määruse nr 85 §-le 5 tuleb isikul käesoleva otsusega mittenõustumise
korral enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Vaie tuleb esitada
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või
päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Vaides tuleb märkida
haldusmenetluse seaduse §-s 76 nimetatud andmed.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
peadirektor
Maile Mäesalu
OTSUS
29.01.2019 nr 1-10/19-003-TI
Projektide 2014-2020.10.01.001.01.15-0009
„Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 18,8 – 24,9
Kiia – Keila lõigu rekonstrueerimine“ ja 2014-
2020.10.01.001.01.15-0014 „Riigimaantee nr 8
Tallinn – Paldiski km 37,4-46,8 teelõigu
rekonstrueerimine“ toetuse osaline tühistamine
1. Faktilised asjaolud
1.1. Maanteeametile eraldati Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi RÜ) poolt
Ühtekuuluvusfondist toetust järgnevalt:
14.07.15 käskkirjaga nr 1-10/15-178 projektile nr 2014-2020.10.01.001.01.15-0009
„Riigimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski km 18,8-24,9 Kiia-Keila lõigu rekonstrueerimine“.
28.09.15 käskkirjaga nr 1-10/15-255 projektile nr 2014-2020.10.01.001.01.15-0014
„Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 37,4-46,8 teelõigu rekonstrueerimine“.
1.2. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna (edaspidi AA) 30.12.2016. a kinnitatud
projektiauditi nr CF-96/2016 lõpparuandes (edaspidi auditi lõpparuanne) märgitud
tähelepaneku 4.1 kohaselt on toetuse saaja jätnud osadeks jaotatud riigihankel summeerimata
kõigi osade eeldatavad maksumused ning on sellest tulenevalt valinud vale hankemenetluse
(tuvastatud mitteabikõlblik kulu 607 632,92 eurot). Audiitori hinnangul on Maanteeamet
rikkunud hanke nr 147 644 „Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 18,8 – 24,9 Kiia – Keila
lõigu rekonstrueerimine“ läbiviimisel RHS § 23 lõikes 2 sätestatud nõuet, et osadeks jaotatud
riigihanke iga osa kohta hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse kõigi osade summeeritud
eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda. Maanteeamet tellis
riigimaanteel nr 8 Tallinn-Paldiski 2014. aastal teelõigu rekonstrueerimise töid neljal korral
kogumaksumusega 12 896 230,96 eurot. Maanteeamet viis ainult kahe hanke (147680 ja
152520) puhul läbi rahvusvahelise hankemenetluse. Kahe ülejäänud hanke puhul (147644 ja
147935) piirduti avatud siseriikliku hankemenetlusega, kuigi RHS § 23 lg 2 sätestas, et osadeks
jaotatud riigihanke iga osa kohta hankelepingu sõlmimisel kohaldatakse kõigi osade
summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimisele kohaldatavat korda. Seega on
Maanteeamet auditi lõpparuande kohaselt hangete 147644 ja 147935 puhul läinud vastuollu
RHS § 23 lg 2 sätestatuga. Projektiauditi tähelepaneku kohaselt on põhjendatud hangete
147644 ja 147935 puhul kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.
1.3. RÜ jäi läbi viidud menetluse tulemusena (01.03.2017 kiri nr 6-12/14-1064-017) seisukohale,
et käsitletud hankelepingute esemed on RHS § 23 lg 1 kohaselt eraldisesisvad ehitustööd ning
puudub projektide „Riigimaantee nr 8 Tallinn Paldiski km 18,8-24,9 Kiia – Keila teelõigu
2
rekonstrueerimine“ ja „Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km 37,4-46,8 teelõigu
rekonstrueerimine“ osas alus finantskorrektsiooni tegemiseks.
1.4. Korraldusasutus (edaspidi KA) hindas kaasust ning tuvastas rikkumise. RÜ ja Majandus- ja
kommunikatsiooniministeerium (edaspidi RA) ei nõustunud KA seisukohaga. Novembris 2017
algatas Euroopa Kontrollikoda auditeerimise veendumaks kas AA on hangetega seonduvaid
kaasusi õieti hinnanud. Antud auditi skoopi valiti ka üks erimeelsuses olev Maanteeameti
projektiaudit. Veebruaris 2018 esitas Euroopa Kontrollikoda aruande eelnõu, milles ei
vaidlustanud AA poolt tehtud tööd, mistõttu saab asuda seisukohale, et nimetatud juhtumite
osas on AA hinnang olnud korrektne. Novembris 2018 edastas Euroopa Kontrollikoda auditi
lõpparuande, milles ei ilmnenud uusi asjaolusid, seega kinnitati, et AA on Maanteeameti
projektiauditeid õigesti hinnanud – rikkumine tuvastatud ning rakendatav
finantskorrektsioonimäär on õiglane.
1.5. KA ja seotud osapoolte tegevuste ja arutelude tulemusel on kaasus loetud KA poolt lõplikult
lahendamatuks erimeelsuseks 20.12.2018.a. Mitteabikõlblikuks muutunud kulud kuuluvad
sertifitseerimisest ja maksearuandest välja arvamisele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
nr 1303/2013 artikli 126 punkti f kohaselt. Maha arvatud kulu ei kuulu EL struktuurfondist
hüvitamisele ning puuduolevad vahendid eelarvesse tuleb leida riigivahenditest.
2. Toetuse osaline tühistamine
2.1. Tulenevalt eeltoodust ja võttes aluseks struktuuritoetuse seaduse § 8 lõike 2 punkti 6, § 45 lõike
1 punkti 2 ja § 46 lõike 3 ning Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–
2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ § 22 lõike 2, teeb RÜ finantskorrektsiooni
alljärgnevalt:
Projekti nr 2014-2020.10.01.001.01.15-0009 „Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km
18,8 – 24,9 Kiia – Keila lõigu rekonstrueerimine“ raames lugeda mitteabikõlblikuks
607 632,92 eurot, millest toetuse osa moodustab 516 487,98 eurot ja omafinantseeringu
osa 91 144,94 eurot.
Projekt nr 2014-2020.10.01.001.01.15-0014 „Riigimaantee nr 8 Tallinn – Paldiski km
37,4-46,8 teelõigu rekonstrueerimine“ raames lugeda mitteabikõlblikuks
703 355,54 eurot, millest toetuse osa moodustab 597 852,21 eurot ja omafinantseeringu
osa 105 503,33 eurot.
2.2. Mitteabikõlblikuks muutunud kulud kaetakse riigieelarvest ning toetuse saajalt neid sisse ei
nõuta.
Vastavalt STS §-le 51 ja määruse nr 85 §-le 5 tuleb isikul käesoleva otsusega mittenõustumise
korral enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus. Vaie tuleb esitada
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile 30 päeva jooksul, arvates otsusest teadasaamise päevast või
päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest. Vaides tuleb märkida
haldusmenetluse seaduse §-s 76 nimetatud andmed.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
peadirektor
Maile Mäesalu
Priit Sauk
Maanteeamet
[email protected] 01.02.2019 nr 6-12/18/0070/222
Teelise 4
10916, Tallinn
Teavitus mitteabikõlblikuks tunnistatud
toetuse osast Ühtekuuluvusfondi projektides
Austatud Priit Sauk
Ajavahemikul 06.07.2016-28.12.2016 viis Rahandusministeeriumi finantskontrolliosakond
(edaspidi auditeeriv asutus) Teie projekti nr 2014-2020.10.01.001.01.15-0012 „Tartu läänepoolse
ümbersõidu I ehitusala ehitus“ raames läbi projektiauditi (auditi lõpparuanne nr CF-102/2016
kuupäevaga 28.12.2016, edastatud Teile auditeeriva asutuse poolt 02.01.2017 kirjaga nr 10-
5/00014). Käesolevaks ajaks on selgunud, et auditi lõpparuandes toodud tähelepaneku nr 4.1
(tuvastatud mitteabikõlblik kulu 1 208 629,57 eurot, sh toetuse osa 1 027 335,13 eurot) puhul on
auditeeriv asutus ja rakendusüksus jäänud rikkumise ulatuse suhtes eriarvamusele, seega toetuse
saajalt toetust tagasi ei nõuta.
Ajavahemikul 25.07.2016 - 27.12.2016 viis Rahandusministeeriumi finantskontrolliosakond
(edaspidi auditeeriv asutus) Teie projekti nr 2014-20120.10.01.001.01.15-0009 „Riigimaantee nr
8 Tallinn – Paldiski km 18,8 – 24,9 Kiia – Keila lõigu rekonstrueerimine“ raames läbi
projektiauditi (auditi lõpparuanne nr CF-96/2016 kuupäevaga 30.12.2016, edastatud Teile
auditeeriva asutuse poolt 02.01.2017 kirjaga nr 10-5/00014). Käesolevaks ajaks on selgunud, et
auditi lõpparuandes toodud tähelepaneku nr 4.1 (tuvastatud mitteabikõlblik kulu 607 632,92 eurot,
sh toetuse osa 516 487,98 eurot) puhul on auditeeriv asutus ja rakendusüksus jäänud rikkumise
ulatuse suhtes eriarvamusele, seega toetuse saajalt toetust tagasi ei nõuta.
Auditi lõpparuande nr CF-96/2016 tähelepaneku 4.1 raames tuvastati mitteabikõlblik kulu ka Teie
projekti nr 2014-2020.10.01.001.01.15-0014 „Riigimaantee nr 8 Tallinn-Paldiski km 37,4-46,8
teelõigu rekonstrueerimine“ osas (tuvastatud mitteabikõlblik kulu 703 355,54 eurot, sh toetuse osa
597 852,21 eurot). Ka siin on selgunud, et antud tähelepaneku puhul on auditeeriv asutus ja
rakendusüksus jäänud rikkumise ulatuse suhtes eriarvamusele ning seega toetuse saajalt toetust
tagasi ei nõuta.
Kuna Euroopa Komisjon lähtub alati auditi seisukohast, tuleb Euroopa Komisjonile kulude
sertifitseerimisel arvestada auditis mitteaktsepteeritud kulud komisjonile esitatavast
maksearuandest maha, seega need kulud ei kuulu struktuurfondide vahenditest hüvitamisele. Kuigi
Sõle 23A / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
käesoleval juhul ei kaasne Teile toetuse tagasimaksmise kohustust, palume Teil teha muudatused
projektidega seotud raamatupidamislikus arvestuses märkides audiitori poolt mitteaktsepteeritud
kulud mitteabikõlblikeks kuludeks, märkusega, et nende katteks on saadud vahendeid
riigivahenditest, mis ei ole struktuuritoetus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heigo Saare
transpordiosakonna juhataja
Lisad:
1. TTJA 29.01.2019 otsus nr 1-10/19-003-TI
2. TTJA 29.01.2019 otsus nr 1-10/19-004-TI
Maile Mäesalu
[email protected]
2 (2)