Vaideotsus Moeklikk OÜ

VAIDEOTSUS 16.01.2019 nr 2-5/19/0001/6 Vaide esitaja Juriidilise isiku nimi: MOEKLIKK OÜ Seadusjärgne esindaja: Janek Lind Registrikood: 12661758 Asukoht: Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Mustamäe tee 151-88, 12918 Kontaktandmed: [email protected] Vaidlustatav haldusakt või toiming Tarbijakaitseameti 19.12.2018 ettekirjutus nr EK-RKV-2018-00088 Vaiet läbivaatav organ: Vabariigi Valitsuse seaduse § 10513 lg 1 alusel korraldati Tarbijakaitseamet ja Tehnilise Järelevalve Amet ümber ning ühendati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiks alates 01.01.2019. Eeltoodu alusel on pädev asutus vaide läbivaatamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. RESOLUTSIOON Jätta MOEKLIKK OÜ vaie Tarbijakaitseameti 19.12.2018. a. ettekirjutuse nr EK-RKV-2018- 00088 peale rahuldamata haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 p 4 alusel. Edasikaebamise kord Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on kolmekümne kalendripäeva jooksul arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post: [email protected]). I. Faktilised ja õiguslikud asjaolud ning vaide esitaja nõue 1. Tarbijakaitseamet tegi 19.12.2018. a. MOEKLIKK OÜ-le (edaspidi ka vaide esitaja) ettekirjutuse, millega kohustas vaide esitajat esitama veebilehel Sõle 23 A / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218  2 https://www.facebook.com/Moeklikk/ kauba lõpphind, s.t hind koos käibemaksu ja muude tasudega, mis on teada kauba pakkumisel; esitama veebilehel https://www.facebook.com/Moeklikk/ enne lepingu sõlmimist selgel ja arusaadaval viisil tarbijale lepingutingimused viisil, mis võimaldaks teisel poolel need salvestada ja taasesitada. Ettekirjutus oli täitmiseks kohustuslik hiljemalt 31.12.2018. 2. Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 7 lg 1 kohaselt peab ettevõtja kaupa pakkudes ja müües tarbijale teatavaks tegema kauba müügihinna. Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tarbija tasutav lõpphind (TKS § 7 lg 2). Majandus- ja taristuministri 09.02.2016 määruse nr 44 „Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ (Määrus 44) on kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuete kohta § 2 lg-s 3 välja toodud, et lõpphinnas sisalduvad käibemaks ja muud kauba müügiga seonduvad maksud. Müügihinna definitsioon on antud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 98/6/EÜ, mille artikli 2 punktis a sätestatakse: müügihind - toote tüki või toote kindlaksmääratud koguse lõpphind, kaasa arvatud käibemaks ja kõik muud maksud. 3. MOEKLIKK OÜ on viinud veebilehel esitatava teabe kooskõlla ettekirjutuses väljatooduga ning 02.01.2019 lõpetati haldusmenetlus nr 28-25/18-008973 teatega nr 28-25/18-008973-008. 4. MOEKLIKK OÜ esitas 07.01.2019. a. vaide Tarbijakaitseameti 19.12.2018. a. ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-00088 punkti 2.1 peale. Vaide esitaja leiab, et Tarbijakaitseameti väljastatud ettekirjutus rikub tema õigusi: Tarbijakaitseamet ei arvesta võlaõigusseaduse (VÕS) § 54 lg 1 p 6 erandiga; kaupa võivad osta ka teiste liikmesriikide kodanikud (käibemaksu probleem); kauba müügil võib lõpphind erineda esialgsest pakkumisest allahindluse vms soodustuse tõttu. Vaide esitaja toob vaide punktides 1-5 välja põhjendused, miks ei ole tema puhul enne tarbija/kliendiga suhtlust võimalik mõistlike jõupingutustega lepingu eseme väärtust enne arvutada. II. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhjendused 5. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) vaide esitaja seisukohtade ja nende põhjendustega ei nõustu ning jääb seisukohale, et vastavalt TKS § 7 lg-le 1 peab MOEKLIKK OÜ esitama veebilehel https://www.facebook.com/Moeklikk/ kauba lõpphinna, s.t hinna koos käibemaksu ja muude tasudega, mis on teada kauba pakkumisel. Ettekirjutuse esemeks on toote müügipakkumisele kehtestatud nõuded. Vaide esitaja aga põhjendab müügipakkumise nõuete mitte täitmist hilisema tehingu käigus tekkivate asjaoludega (võimalik tehingu pool, maksude tasumine, allahindlus, sh allahindluse fortuuna süsteem). Nimetatu ei ole aga asjakohane müügipakkumise nõuete hindamisel. VÕS § 54 lg 5 sätestab nõuded, mis esitatakse tarbijale sidevahendi teel lepingu sõlmimisel ning mille kohaselt peab lepingut sõlmiv isik saama aru, millise hinnaga temale toodet müügiks pakutakse (so koos käibemaksuga). Pakkumises võivad aga ei pea sisalduma toote kättetoimetamise kulud. VÕS § 54 lg 1 p 6 kohustab ettevõtjat enne  3 lepingu sõlmimist andma tarbijale kättetoimetamise või mis tahes muud kulude kohta teavet, kui need kulud tuleb kanda tarbijal, või kui neid kulusid ei ole mõistlike jõupingutustega võimalik enne arvutada, siis teavet selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude tasumist. Vaide esitaja taotleb tema suhtes erandi kohaldamist VÕS § 54 lg 1 p 6 alusel. Sätte järgi on erandiks olukord, kus lepingu eseme koguhinda koos maksudega ei saa lepingu eseme olemusest tulenevalt mõistlike jõupingutustega enne arvutada. Seega peab erisuse kohaldamiseks vaide esitaja põhistama toote lõpphinna arvutamise võimatust toote omadustest lähtuvalt. Selliseid tõendeid esitatud ei ole ja vaide lahendaja ei saa asuda neid ise sisustama. 6. Ebaõige on vaide esitaja väide, et Tarbijakaitseamet on nõudnud kauba kohaletoimetamise kulude, s.t. postikulu arvutamist lõpphinna sisse. Tarbijakaitseamet sellist nõuet ette kirjutanud ei ole ning on seda ka ettekirjutuse EK-RKV-2018-00088 põhjenduste sektsioonis selgitanud järgnevalt: „Tuginedes VÕS § 54 lg 1 p 6, ei pea kauba postikulu sisalduma kauba müügihinnas ning postikulu võib jätta tarbija kanda.“ Tarbijakaitseamet viitas sellele, et kohaletoimetamisekulu ei pea sisalduma lõpphinnas, ka 11.10.2018 MOEKLIKK OÜ-le saadetud kirja nr 6-25/18-008973-003 p-s 1 järgmiselt: „Seega olete õigesti mõistnud, et postikulu ei pea sisalduma müügihinnas, kuid seda ei ole Tarbijakaitseamet ka nõudnud, vaid viide VÕS § 54 lg 1 p 6 oli suunatud sellele, et ettevõtja peab esitama koguhinna koos maksudega.“ Seega on Tarbijakaitseamet korduvalt selgitanud ja juhtinud tähelepanu sellele, et kauba müügihinnale, s.t. kauba lõpphinnale, võib tehingujärgselt juurde lisada kauba kättetoimetamise/postikulu, kui sellele on kaupleja lepingueelselt tüüptingimustes viidatud. 7. Vaide esitaja väidab, et kauba lõpphinnale ei pea lisama käibemaksu, kuna vaide esitaja müüb kaupa ka Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit klientidele. TTJA selgitab, et rahvusvahelise eraõiguse seaduse (edaspidi REÕS) § 14 lg 1 kohaselt kohaldatakse juriidilisele isikule selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Sama § lg 2 kohaselt, kui juriidilist isikut juhitakse Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis, kohaldatakse juriidilisele isikutele Eesti õigust. Tuginedes eeltoodud seaduse paragrahvidele, kohaldub vaide esitajale Eesti õigus, kuna tegemist on Eestis asutatud juriidilise isikuga, keda juhitakse Eestis ning kelle põhitegevus toimub Eestis. Seega peab vaide esitaja oma tegevuses lähtuma Eesti õigusest. 8. Eeltoodule tuginedes selgitame täiendavalt, et TKS § 1 lg 3 alusel kohaldatakse tarbijakaitseseadust, juhul kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist. Sama § lg 4 kohaselt, tarbijale kauba või teenuse pakkumisel, müümisel või muul viisil turustamisel kohaldatakse tarbijakaitseseadust, võlaõigusseadust, toote nõuetele vastavuse seadust ning teisi seadusi. Seega kohalduvad vaide esitajale nii TKS-st kui ka VÕS-st tulenevad kauba hinna avaldamise sätted, mis on esitatud ettekirjutuses nr EK-RKV-2018-00088. See tähendab, et vaide esitajale kohalduvad nii TKS § 7 lg 1, 2 ja 4, VÕS § 54 lg 1 p 6 kui ka Määruse nr 44 § 2  4 lg 3. 9. Vaide esitaja väide, et puuduvad tarbijate pretensioonid hinnainfo kuvamise kohta, ei ole antud juhul asjakohane, kuna tarbijate pretensioonide puudumine ei tähenda, et kauplejal oleks õigus kasutada tarbijat eksitavaid ja ebaausaid kauplemisvõtteid. Kauplemisvõte on eksitav muu hulgas siis, kui esitatav teave sisaldab ebaõiget teavet hinna või hinna arvutamise või konkreetse hinnaeelise olemasolu kohta (TKS § 16 lg 2 p 4). 10. Vaide esitaja väide, et lõpphinda ei ole võimalik kuvada, kuna ettevõte plaanib rakendada fortuuna süsteemiga juhuslikku allahindlust, ei ole antud juhul asjakohane, kuna lõpphinna kuvamine viisil, mis on TKS-st tulenevate nõuetega kooskõlas, ei saa välistada hilisemalt tarbijale sooduskampaania pakkumist. Selline sooduskampaania pakkumine ei mõjuta mitte kuidagi kaupleja võimalust esitada korrektset kauba lõpphinda ehk müügihinda. TTJA kordab, et kaupa pakkudes ja müües peab kaupleja tarbijale teatavaks tegema kauba müügihinna (TKS § 7 lg 1). Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tasutav lõpphind (TKS § 7 lg 2). Eeltoodud seaduse sätetest ei tulene vaide esitajale mitte ühtegi raskendavat asjaolu korraldada sooduskampaaniaid. Samuti ei ole igapäevases ja aastatepikkuses Ameti praktikas sama tegevusalaga kauplejatel selliseid probleeme esinenud. Kaupleja kohustus on tehniliste lahenduste valimisel lähtuda sellest, et lahendus võimaldaks seadusega kooskõlas olevat käitumist. 11. Vaide esitaja väited vaide põhjenduste punktis 4 ei ole arusaadavad ning ei selgu, mida vaide esitaja punktis öelda soovib. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 59 kohaselt kuulub seadusandlik võim Riigikogule. PS § 65 lg 1 kohaselt võtab Riigikogu vastu seadusi ja otsuseid. TTJA on Eesti Vabariigi riigiamet, kelle pädevused on sätestatud erinevates seadustes, sh TKS §-s 21 lg-s 2. Muu hulgas teostab TTJA järelevalvet TKS-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ning teistes seadustes tarbija õiguste kaitseks sätestatud nõuete täitmise üle (TKS § 21 lg 2 p 1). Seega, kuigi direktiivi 98/6/EÜ artikli 3 p-s 2 on jäetud liikmesriikidele võimalus artikkel 1 kohaldamata jätta, kui tegemist on oksjonimüügiga, siis Eesti seadusandja seda teinud ei ole ning seega ei saa selles osas ka kauba müümisel direktiivile tugineda. 12. TTJA ei ole ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-00088 tegemisel kõrvale kaldunud kaalutluse põhimõtetest ja eesmärgist. Ettekirjutuse aluseks on puudulik e-kaubanduse teel müüdava toote hinnainfo. Vaide esitaja väide, et tulenevalt HMS § 4 lg 1 on haldusorganil ehk TTJA-l õigus rakendada kaalutlusõigust, ei ole antud juhul asjakohane ning vaide esitaja on valesti tõlgendanud HMS-st tulenevat kaalutlusõiguse põhimõtet. Käesoleval juhul ei ole VÕS § 54 lg 1 p 6 puhul tegemist seaduse sättega, kus Ametil on kaalutlusõigus, valida selle vahel, kas nõuda vaide esitajalt hinna esitamist koos käibemaksuga või mitte. Tegemist on imperatiivse normiga ning see tähendab, et sellest ei saa kõrvale kalduda. Säte annab selged juhised, kuidas kaupleja  5 peab kauba koguhinda lepingueelselt kuvama. Sätte kohaselt peab kaupleja esitama tarbijale lepingueelselt lepingu eseme koguhinna koos maksudega. 13. Lisame, et asjaolu, et oksjoni käigus muutub kauba hind, ei tähenda see seda, et muutub käibemaksu protsent, mille kaupleja peab kauba müügilt tasuma. Olenemata kauba lõpphinnast on käesoleval ajahetkel kehtiva käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) kohaselt käibemaksumääraks 20 protsenti maksustavast väärtusest, välja arvatud KMS § 15 lg 2-4 sätestatud juhtudel (KMS § 15 lg 1). Eeltoodule tuginedes jääb TTJA seisukoha juurde, et käibemaks peab sisalduma kauba müügihinnas ehk lõpphinnas, mida tarbijale kauba müümisel kuvatakse ning seda ei või hilisemalt kauba hinnale juurde arvutada. 14. TTJA, hinnanud kõiki asjakohaseid õigusnorme ja sellekohast praktikat, vaidlustatud ettekirjutust ja menetluses esitatud seisukohti ning hinnanud asjaolusid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et vaidlustatud ettekirjutus on formaalselt ja materiaalselt õiguspärane. Kuna vaide lahendamise käigus ei ilmnenud TTJA-le selliseid asjaolusid, mis viiks teistsugusele lõppjäreldusele, kui need esitati vaide esitajale vaidlusaluse ettekirjutuse põhjendustes. Tulenevalt eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3, § 85 punkti 4 ja § 86 alusel otsustan jätta rahuldamata MOEKLIKK OÜ poolt esitatud vaide. (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak peadirektor