VAIDEOTSUS
16.01.2019 nr 2-5/19/0003/5
Vaide esitaja
Juriidilise isiku nimi: Tarbekaubad OÜ
Seadusjärgne esindaja: Jörgen Lind
Registrikood: 14204031
Asukoht: Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Väike-Aru tn 4-
49, 80036
Kontaktandmed:
[email protected]
Vaidlustatav haldusakt või toiming
Tarbijakaitseameti 19.12.2018 ettekirjutus nr EK-RKV-2018-00087
Vaiet läbivaatav organ:
Vabariigi Valitsuse seaduse § 10513 lg 1 alusel korraldati Tarbijakaitseamet ja Tehnilise
Järelevalve Amet ümber ning ühendati Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiks alates
01.01.2019. Eeltoodu alusel on pädev asutus vaide läbivaatamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet.
RESOLUTSIOON
Jätta Tarbekaubad OÜ vaie Tarbijakaitseameti 19.12.2018. a. ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-
00087 peale rahuldamata haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 85 p 4 alusel.
Edasikaebamise kord
Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on kolmekümne
kalendripäeva jooksul arvates vaideotsuse teatavaks tegemisest õigus pöörduda
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse
(Tallinna Halduskohtus, asukoht Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post:
[email protected]).
I. Faktilised ja õiguslikud asjaolud ning vaide esitaja nõue
1. 19.12.2018. a. tegi Tarbijakaitseamet Tarbekaubad OÜ-le (edaspidi ka vaide esitaja)
ettekirjutuse, millega kohustas vaide esitajat: esitama veebilehel
Sõle 23 A / 10614 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 /
[email protected] / www.ttja.ee
Registrikood 70003218
2
https://www.facebook.com/MoeklikkP/ kauba lõpphind, s.t hind koos käibemaksu ja muude
tasudega, mis on teada kauba pakkumisel. Esitama veebilehel http://moeklikkparnu.ee/
maksmise, kättetoimetamise ja tellimuse täitmise korra ning asja kättetoimetamise, teenuse
osutamise või muu soorituse tegemise aja. Esitama veebilehel http://moeklikkparnu.ee/
taganemisõiguse olemasolu korral selle õiguse kasutamise tingimused, tähtaeg ja kord. Esitama
veebilehel http://moeklikkparnu.ee/ teave, et tarbija kannab 14-päevase taganemisõiguse
kasutamisel asja tagastamisega seotud kulud. Esitama veebilehel http://moeklikkparnu.ee/
meeldetuletus, et tarbija saab lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse korral tugineda
seaduses sätestatud õiguskaitsevahenditele, muu hulgas lepingust taganeda või nõuda kahju
hüvitamist. Esitama veebilehel http://moeklikkparnu.ee/ andmed tarbija võimaluste kohta
pöörduda kohtuvälise kaebusi ja vaidlusi lahendava organi, tarbijavaidluste komisjoni, poole
ning pöördumise tingimused. Esitama veebilehel http://moeklikkparnu.ee/ enne lepingu
sõlmimist selgel ja arusaadaval viisil tarbijale lepingutingimused viisil, mis võimaldaks teisel
poolel need salvestada ja taasesitada.
Ettekirjutus oli täitmiseks kohustuslik hiljemalt 31.12.2018.
2. Tarbijakaitseseaduse (TKS) § 7 lg 1 kohaselt peab ettevõtja kaupa pakkudes ja müües
tarbijale teatavaks tegema kauba müügihinna. Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest
tarbija tasutav lõpphind (TKS § 7 lg 2). Majandus- ja taristuministri 09.02.2016 määruse nr 44
„Kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded“ (Määrus 44) on kauba ja teenuse hinna
avaldamise nõuete kohta § 2 lg-s 3 välja toodud, et lõpphinnas sisalduvad käibemaks ja muud
kauba müügiga seonduvad maksud. Müügihinna definitsioon on antud Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivis 98/6/EÜ, mille artikli 2 punktis a sätestatakse: müügihind - toote tüki või
toote kindlaksmääratud koguse lõpphind, kaasa arvatud käibemaks ja kõik muud maksud.
3. Tarbekaubad OÜ on viinud veebilehel esitatava teabe kooskõlla ettekirjutuses
väljatooduga ning 02.01.2019 lõpetati haldusmenetlus nr 28-25/18-008801 teatega nr 28-25/18-
008801-007.
4. Tarbekaubad OÜ esitas 10.01.2019. a. vaide Tarbijakaitseameti 19.12.2018. a.
ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-00087 punkti 2.1 peale. Vaide esitaja leiab, et Tarbijakaitseameti
väljastatud ettekirjutus rikub tema õigusi: Tarbijakaitseamet ei arvesta võlaõigusseaduse (VÕS)
§ 54 lg 1 p 6 erandiga; kaupa võivad osta ka teiste liikmesriikide kodanikud (käibemaksu
probleem); kauba müügil võib lõpphind erineda esialgsest pakkumisest allahindluse vms
soodustuse tõttu. Vaide esitaja toob vaide punktides 1-5 välja põhjendused, miks ei ole tema
puhul enne tarbija/kliendiga suhtlust võimalik mõistlike jõupingutustega lepingu eseme
väärtust enne arvutada.
3
II. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhjendused
5. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) vaide esitaja seisukohtade ja nende
põhjendustega ei nõustu ning jääb seisukohale, et vastavalt TKS § 7 lg-le 1 peab Tarbekaubad
OÜ esitama veebilehel https://www.facebook.com/MoeklikkP/ kauba lõpphinna, s.t hinna koos
käibemaksu ja muude tasudega, mis on teada kauba pakkumisel. Ettekirjutuse esemeks on toote
müügipakkumisele kehtestatud nõuded. Vaide esitaja aga põhjendab müügipakkumise nõuete
mitte täitmist hilisema tehingu käigus tekkivate asjaoludega (võimalik tehingu pool, maksude
tasumine, allahindlus, sh allahindluse fortuuna süsteem). Nimetatu ei ole aga asjakohane
müügipakkumise nõuete hindamisel. VÕS § 54 lg 5 sätestab nõuded, mis esitatakse tarbijale
sidevahendi teel lepingu sõlmimisel ning mille kohaselt peab lepingut sõlmiv isik saama aru,
millise hinnaga temale toodet müügiks pakutakse (so koos käibemaksuga). Pakkumises võivad
aga ei pea sisalduma toote kättetoimetamise kulud. VÕS § 54 lg 1 p 6 kohustab ettevõtjat enne
lepingu sõlmimist andma tarbijale kättetoimetamise või mis tahes muud kulude kohta teavet,
kui need kulud tuleb kanda tarbijal, või kui neid kulusid ei ole mõistlike jõupingutustega
võimalik enne arvutada, siis teavet selle kohta, et võidakse nõuda selliste täiendavate kulude
tasumist. Vaide esitaja taotleb tema suhtes erandi kohaldamist VÕS § 54 lg 1 p 6 alusel. Sätte
järgi on erandiks olukord, kus lepingu eseme koguhinda koos maksudega ei saa lepingu eseme
olemusest tulenevalt mõistlike jõupingutustega enne arvutada. Seega peab erisuse
kohaldamiseks vaide esitaja põhistama toote lõpphinna arvutamise võimatust toote omadustest
lähtuvalt. Selliseid tõendeid esitatud ei ole ja vaide lahendaja ei saa asuda neid ise sisustama.
6. Ebaõige on vaide esitaja väide, et Tarbijakaitseamet on nõudnud kauba
kohaletoimetamise kulude, s.t. postikulu arvutamist lõpphinna sisse. Tarbijakaitseamet sellist
nõuet ette kirjutanud ei ole ning on seda ka ettekirjutuse EK-RKV-2018-00087 põhjenduste
sektsioonis selgitanud järgnevalt: „Tuginedes VÕS § 54 lg 1 p 6, ei pea kauba postikulu
sisalduma kauba müügihinnas ning postikulu võib jätta tarbija kanda.“ Tarbijakaitseamet viitas
sellele, et kohaletoimetamisekulu ei pea sisalduma lõpphinnas, ka 18.10.2018 Tarbekaubad
OÜ-le saadetud kirjas nr 6-25/18-008801-006 järgmiselt: „Seega olete õigesti mõistnud, et
postikulu ei pea sisalduma müügihinnas, kuid seda ei ole Tarbijakaitseamet ka nõudnud, vaid
viide VÕS § 54 lg 1 p 6 oli suunatud sellele, et ettevõtja peab esitama koguhinna koos
maksudega.“ Seega on Amet korduvalt selgitanud ja juhtinud tähelepanu sellele, et kauba
müügihinnale, s.t. kauba lõpphinnale, võib tehingujärgselt juurde lisada kauba
kättetoimetamise/postikulu, kui sellele on kaupleja lepingueelselt tüüptingimustes viidatud.
7. Vaide esitaja väidab, et kauba lõpphinnale ei pea lisama käibemaksu, kuna vaide esitaja
müüb kaupa ka Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit klientidele. TTJA selgitab, et
rahvusvahelise eraõiguse seaduse (edaspidi REÕS) § 14 lg 1 kohaselt kohaldatakse juriidilisele
4
isikule selle riigi õigust, mille kohaselt ta on asutatud. Sama § lg 2 kohaselt, kui juriidilist isikut
juhitakse Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis, kohaldatakse juriidilisele isikutele Eesti
õigust. Tuginedes eeltoodud seaduse paragrahvidele, kohaldub vaide esitajale Eesti õigus, kuna
tegemist on Eestis asutatud juriidilise isikuga, keda juhitakse Eestis ning kelle põhitegevus
toimub Eestis. Seega peab vaide esitaja oma tegevuses lähtuma Eesti õigusest.
8. Eeltoodule tuginedes selgitame täiendavalt, et TKS § 1 lg 3 alusel kohaldatakse
tarbijakaitseseadust, juhul kui kaupleja vahendab tarbijale kauba üleandmist. Sama § lg 4
kohaselt, tarbijale kauba või teenuse pakkumisel, müümisel või muul viisil turustamisel
kohaldatakse tarbijakaitseseadust, võlaõigusseadust, toote nõuetele vastavuse seadust ning teisi
seadusi. Seega kohalduvad vaide esitajale nii TKS-st kui ka VÕS-st tulenevad kauba hinna
avaldamise sätted, mis on esitatud ettekirjutuses nr EK-RKV-2018-00087. See tähendab, et
vaide esitajale kohalduvad nii TKS § 7 lg 1, 2 ja 4, VÕS § 54 lg 1 p 6 kui ka määruse nr 44 § 2
lg 3.
9. Vaide esitaja väide, et puuduvad tarbijate pretensioonid hinnainfo kuvamise kohta, ei
ole antud juhul asjakohane, kuna tarbijate pretensioonide puudumine ei tähenda, et kauplejal
oleks õigus kasutada tarbijat eksitavaid ja ebaausaid kauplemisvõtteid. Kauplemisvõte on
eksitav muu hulgas siis, kui esitatav teave sisaldab ebaõiget teavet hinna või hinna arvutamise
või konkreetse hinnaeelise olemasolu kohta (TKS § 16 lg 2 p 4).
10. Vaide esitaja väide, et lõpphinda ei ole võimalik kuvada, kuna ettevõte plaanib
rakendada fortuuna süsteemiga juhuslikku allahindlust ei ole antud juhul asjakohane, kuna
lõpphinna kuvamine viisil, mis on TKS-st tulenevate nõuetega kooskõlas ei saa välistada
hilisemalt tarbijale sooduskampaania pakkumist. Selline sooduskampaania pakkumine ei
mõjuta mitte kuidagi kaupleja võimalust esitada korrektset kauba lõpphinda ehk müügihinda.
TTJA kordab, et kaupa pakkudes ja müües peab kaupleja tarbijale teatavaks tegema kauba
müügihinna (TKS § 7 lg 1). Müügihind on kaubaühiku või kaubakoguse eest tasutav lõpphind
(TKS § 7 lg 2). Eeltoodud seaduse sätetest ei tulene vaide esitajale mitte ühtegi raskendavat
asjaolu korraldada sooduskampaaniaid. Samuti ei ole igapäevases ja aastatepikkuses Ameti
praktikas sama tegevusalaga kauplejatel selliseid probleeme esinenud. Kaupleja kohustus on
tehniliste lahenduste valimisel lähtuda sellest, et lahendus võimaldaks seadusega kooskõlas
olevat käitumist.
11. Vaide esitaja väited vaide põhjenduste punktis 4 ei ole arusaadavad ning ei selgu, mida
vaide esitaja punktis öelda soovib. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 59 kohaselt kuulub
seadusandlik võim Riigikogule. PS § 65 lg 1 kohaselt võtab Riigikogu vastu seadusi ja otsuseid.
TTJA on Eesti Vabariigi riigiamet, kelle pädevused on sätestatud erinevates seadustes, sh TKS
§-s 21 lg-s 2. Muu hulgas teostab Amet järelevalvet TKS-s ja selle alusel kehtestatud
5
õigusaktides ning teistes seadustes tarbija õiguste kaitseks sätestatud nõuete täitmise üle (TKS
§ 21 lg 2 p 1). Seega, kuigi direktiivi 98/6/EÜ artikli 3 p-s 2 on jäetud liikmesriikidele võimalus
artikkel 1 kohaldamata jätta, kui tegemist on oksjonimüügiga, siis Eesti seadusandja seda teinud
ei ole ning seega ei saa selles osas ka kauba müümisel direktiivile tugineda.
12. TTJA ei ole ettekirjutuse nr EK-RKV-2018-00087 tegemisel kõrvale kaldunud
kaalutluse põhimõtetest ja eesmärgist. Ettekirjutuse aluseks on puudulik e-kaubanduse teel
müüdava toote hinnainfo. Vaide esitaja väide, et tulenevalt HMS § 4 lg 1 on haldusorganil ehk
TTJA-l õigus rakendada kaalutlusõigust, ei ole antud juhul asjakohane ning vaide esitaja on
valesti tõlgendanud HMS-st tulenevat kaalutlusõiguse põhimõtet. Käesoleval juhul ei ole VÕS
§ 54 lg 1 p 6 puhul tegemist seaduse sättega, kus Ametil on kaalutlusõigus, valida selle vahel,
kas nõuda vaide esitajalt hinna esitamist koos käibemaksuga või mitte. Tegemist on
imperatiivse normiga ning see tähendab, et sellest ei saa kõrvale kalduda. Säte annab selged
juhised, kuidas kaupleja peab kauba koguhinda lepingueelselt kuvama. Sätte kohaselt peab
kaupleja esitama tarbijale lepingueelselt lepingu eseme koguhinna koos maksudega.
13. Lisame, et asjaolu, et oksjoni käigus muutub kauba hind, ei tähenda see seda, et muutub
käibemaksu protsent, mille kaupleja peab kauba müügilt tasuma. Olenemata kauba lõpphinnast
on käesoleval ajahetkel kehtiva käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) kohaselt
käibemaksumääraks 20 protsenti maksustavast väärtusest, välja arvatud KMS § 15 lg 2-4
sätestatud juhtudel (KMS § 15 lg 1). Eeltoodule tuginedes jääb TTJA seisukoha juurde, et
käibemaks peab sisalduma kauba müügihinnas ehk lõpphinnas, mida tarbijale kauba müümisel
kuvatakse ning seda ei või hilisemalt kauba hinnale juurde arvutada.
20. TTJA, hinnanud kõiki asjakohaseid õigusnorme ja sellekohast praktikat, vaidlustatud
ettekirjutust ja menetluses esitatud seisukohti ning hinnanud asjaolusid kogumis ja
vastastikkuses seoses, leiab, et vaidlustatud ettekirjutus on formaalselt ja materiaalselt
õiguspärane. Kuna vaide lahendamise käigus ei ilmnenud TTJA-le selliseid asjaolusid, mis
viiks teistsugusele lõppjäreldusele, kui need esitati vaide esitajale vaidlusaluse ettekirjutuse
põhjendustes.
Tulenevalt eeltoodust ja haldusmenetluse seaduse § 73 lõike 3, § 85 punkti 4 ja § 86 alusel
otsustan jätta rahuldamata Tarbekaubad OÜ poolt esitatud vaide.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaur Kajak
peadirektor