Rahvusatlas ja telefonivõrk

TELEFON Enne telefoni jõudmist Eestisse olid meie alal välja arendatud suuremaid linnu ühendavad telegraafiliinid. Telefon tuli Eestisse 1877. aastal ning seda demonstreeriti esmakordselt Tartus Jaani kiriku juures. Seejärel seati sisse mitmed üksikud telefoniühendused kahe punkti vahel (nt Kunda tehaste ja mõisa vahel), kuid vara on veel rääkida telefonivõrgust. Telefoniühenduste võrgustamine toimus peamiselt 20. sajandi alguses, kui hakati rajama keskjaamadest lähtuvaid telefoniühendusi maakondades. Võrgu ehitamise eest vastutasid enamasti eratelefoniühingud. Kui 1919. aastal oli Eesti valitsus kõik eratelefonivõrgud riigistanud, jätkus sidevõrgu hooldamine ja arendamine riigi kulul. Nõukogude perioodist pole teadaolevalt telefonivõrkude kaarte säilinud. Sidesüsteemide paiknemine oli ju strateegiline informatsioon ja seetõttu avalikku kasutusse jõudnud kartograafilisi teoseid ilmselt ei koostatudki. TELEPHONY Before phones reached Estonia, telegraph lines connected the bigger towns and cities. The first telephone reached Estonia in 1877, when it was presented at St John’s Church in Tartu. After this, certain connections between two points were established (e.g. between Kunda manor and its factories), but it was still much too early to speak of a telephone network. Connections were arranged into a network mainly in the early 20th century, when local lines from exchanges were set up in counties. The construction of the network was usually performed by private phone cooperatives. The government of Estonia nationalised all private telephone networks in 1919, after which their maintenance and development continued at public expense. No known maps of phone networks have been preserved from the Soviet era. The locations of communication systems were strategic information. Thus, it is likely that no cartographic representations of them were made for public use. 01_Telephon Karte von Estland. Woldemar von Hoyningen-Huene [1907]. 1 : 500 000. Rohu mõisniku Woldemar Alexander Michael von Hoyningen-Huene (1854–1925) koostatuna ilmus Eestimaa kubermangu telefoniühendusi kajastav kaart. Lisaks telefoniühendustele on kujutatud kaardil ka telegraafiühendused Helsingisse, Suursaarele ja Saaremaale. Kaardil on eristatud eratelefoniühingutele kuuluvad ühendused ja riigi omanduses liinid, eraldi on kujutatud planeeritavad ühendused. Näha on ka Liivimaa kubermangu kulgevad ühendusliinid. Kaardile on lisatud kubermangu ja kõigi maakonnalinnade ning Narva vapp. This map of the telephone connections in the Estonian Province was made by Woldemar Alexander Michael von Hoyningen-Huene (1854-1925), the lord of Rohu Manor. In addition to phone connections, the map also shows telegraph lines to Helsinki, Gogland and Saaremaa. The map distinguishes between private cooperative and state-owned lines, plus planned lines. The tie-lines to the Livonian Province are also visible. The map includes the coats of arms of the province, all counties and the City of Narva. 02_Eesti telefoni keskjaamade ja nende vaheliste magistraalliinide kava. 1919. 1 : 650 000. Eesti Vabariigi algaastatest (30. märts 1919) pärineb telefoni keskjaamu ja nendevahelisi magistraalliine käsitlev kaart. Omanäoline, ent samas ajastuliselt mõistetav on riigipiiride puudumine. Läti aladele jääv Ruhja on näiteks kujutatud Eesti telefonivõrku. Kaardile on punktiirjoonega kantud ka mõned plaanitavad magistraalliinid ja telefonikeskjaamad. Selle järgi tehti esimesed suuremad investeeringud Virumaa telefonivõrku Rakvere ümbruses (keskjaamad Haljalas, Kadrinas ja Viru-Jaagupis). Telefonikeskjaama märgi värv näitab maakondlikku kuuluvust. Kaart on trükitud Sõjaväe Topograafia Jaoskonnas ning sellel on toodud ka toonase Post-Telegraafi-Telefoni Valitsuse kõrgemate ametnike nimed. This map of phone exchanges and the trunk lines between them was published in the early years of the Republic of Estonia, on 30 March 1919. There are no state borders on the map, which is unusual but understandable, considering the time. For example, Ruhja (Rūjiena) in Latvia is depicted as part of the Estonian phone network. The dotted lines represent planned trunk lines and exchanges. It can be seen that the first major investments were to be made in the Vironian phone network around Rakvere, with exchanges in Haljala, Kadrina and Viru-Jaagupi. The colour of each exchange refers to the county. The map was printed by the Topography Department of the Armed Forces and bears the names of senior officials from the Postal/Telegraphy/Telephony Authority. 03_ Eesti Vabariigi telefoni asutuste ja nende vaheliste magistraalühenduste kava. 1921. 1 : ????????. Teatud mõttes eelnevaga sarnase ülesehitusega kaardile on juba vabakäeliselt kantud ka riigipiir. 1919. aastal plaanitud Haljala keskjaamast on loobutud ning ka Häädemeeste – Kilingi-Nõmme liini pole välja ehitatud. Siinse kaardi leppemärgistik on 1919. aastal ilmunud kaardist põhjalikum. Eristatud on keskjaamad, agentuurid, kollektiivkeskjaamad ja kõnepunktid. Kaardi on joonistanud Karl Triumph (1900–1941), kes tegi hiljem ka mitmeid postivõrku kajastavaid kaarte. This map, which is somewhat similar to the previous one, has a hand-drawn state border. It can be seen that the Haljala exchange and Häädemeeste-Kilingi-Nõmme line planned in 1919 were not built. The symbols on this map provide more information than those on the map from 1919. It depicts exchanges, agencies, collective exchanges and call stations. The map was drawn by Karl Triumph (1900-1941), who later also made several maps of the postal network. 04_E.V. telefoni-telegraafi asutised ja nende vahelised kaugeühendused. P. Kann. 1937. 1 : 300 000. Kaart sideasutustest ja nendevahelistest ühendustest oli ilmselt mõeldud ametkonnasiseseseks kasutamiseks. Leppemärgisüsteemi kirjeldused on väga tehnilised ja mõistetavad vaid vastava eriharidusega inimestele. Telefoniühenduse saamiseks oli vaja helistada keskjaama ja öelda soovitav number. Kommutaatori kaudu ühendas sideoperaator vajalikud liinid. Kaardilt on näha, et kogu riigi telefonisüsteem oli paljuski üles ehitatud piki raudteid. Kaardi autor on P. Kann (????–????). Üldistatuna on 1937. aastal ilmunud ka sarnane kaart, kus ühendused on kujutatud valdavalt sirgjoontega. This map of telecommunications institutions and the connections between them was likely meant for official use only. The descriptions of symbols are very technical and can be understood only by specialists. To talk to somebody over the phone, one needed to call the exchange and give the number one wanted. The switchboard operator connected the respective lines. The map shows that the phone system was mostly linked to railways. The author of the map was P. Kann (????-????). A similar map of a more general nature was issued in 1937. On it, the connections were mostly depicted using straight lines. 05_Telefonikeskjaamad ja nende vahelised kaugeühendused. 1937. 1 : 1 500 000. 06_NMT 450-võrgu levialakaart. 1990. aastatel algas mobiilside võidukäik. Esmalt oli populaarne NMT (Nordisk MobilTelefoni), mis oli Põhjamaades kasutusele võetud esimese põlvkonna mobiilside süsteem. 1990. aastate II pooleks kattis see võrk peaaegu kogu Eestit, kuid mobiilisides oli hakatud üle minema uuele standardile ja NMT võrk suleti 2000. aastal. Uueks standardiks sai GSM (Global System for Mobile Communication, algselt Groupe Spécial Mobile) ehk globaalne mobiilsidesüsteem, mis on praeguseni maailmas populaarseim. 1990. aastate keskel kujunes Eesti juhtivaks mobiilsideoperaatoriks ettevõte Eesti mobiiltelefon (EMT, tänane Telia). Siin esitatud 1997. aasta suve mobiiliside levikukaart näitab, et riigi elanikkonnast küll enamik sai teenuseid kasutada, kuid n-ö valgeid laike oli kaardil veel omajagu. 1997. aasta kevadel tuli aga turule agressiivse reklaamikampaaniaga Q-GSM (tänane Tele2). Võrgu avamise hetkel oli toona võimalik helistada vaid Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas ning aasta lõpuks pidid kaetud olema ka mitmed peamaanteed. The 1990s were the beginning of the golden age of mobile phones. The first popular cellular system was NMT (Nordisk MobilTelefoni), the first-generation cellular system of the Nordic countries. This network covered almost all of Estonia by the late 1990s, but a new standard had emerged and the NMT network was closed in 2000. The new standard was GSM (Global System for Mobile Communication, at first Groupe Spécial Mobile), which is currently the most popular standard worldwide. Estonian Mobile (EMT, now Telia) was the leading mobile network operator in Estonia in the 1990s. This map shows mobile coverage in Estonia in summer 1997. It can be seen that most of the population was able to use the services, but there are quite a few white areas. In spring 1997, Q- GSM (now Tele2) entered the market with an aggressive advertisement campaign. At first their network covered only Tallinn, Tartu, Pärnu and Narva, but by the end of the year a number of main roads were to be covered as well. 07_Q-GSM levialakaart. 08_EMT levikukaart Saatja: Taavi Pae <[email protected]> Saadetud: 03.01.2019 15:12 Adressaat: TJA - Avalik <[email protected]> Teema: rahvusatlas ja telefonivõrk Manused: TELEFON_tp_km_tk_HSR_C_en_ED_C_1.pdf Tere, Head uut aastat! Pöördun Teie poole seoses Eesti rahvusatlase koostamisega ja sinna planeeritava kaardiga, mis iseloomustaks tänast sidevõrku. Lühidalt atlase kontsepstioonist. Kokku leiavad atlases käsitlemist 35 teemat, mille puhul saame näidata ajalist järjepidevust teema kartograafilisel kujutamisel. Üheks selliseks teemaks on telefonivõrk, mille kohta on olemas mitmed kaarditeavikud (lisan peatüki kaardid ja kirjeldused manuses). Iga teema lõpetab tänase hetke seis (kaart) antud teemast. Ehk siis kartograafiliselt kujutatuna, kuidas on tänasel hetkel telefonivõrgu ülesehitus. Kuna tegemist on kiiresti areneva teemaga, siis ilmselt on kaardi koostamisel valikuid mitmesuguseid. Uus kaart tuleb mõõtkavas 1:1 500 000 (ehk Eesti mahub ära A4 paberile), mistõttu kaardi väljund on tegelikult üsna üldine. Siinkohal loodan Teie abile, et oskate öelda, millised võiks olla potentsiaalsed kaardil kujutatavad teemakihid, mida oleks võimalik kasutada (st mille kohta on terviklik andmebaas). Näiteks telefonivõrk, lairiba arendus, Eestist väljuvad ja sissetulevad kommunikatsioonid, mobiilsidevõrk jne. Kokkuvõtvalt: loodetavasti oskate öelda mingeid Teie käsutuses olevaid andmekihte, millest saaks teha üldhuvitava ja kauni teemakaardi, mis iseloomustaks telefoni ja side 2019. aastal, mis samas oleks tulevastele põlvedele märgiks, et toona oli just nii. Taavi Pae, PhD Eesti rahvusatlase koostaja /TÜ geograafia osakonna dotsent [email protected]/55613338