Kutsehariduse nõukoja komisjoni koosolek protokoll

KUTSEHARIDUSE NÕUKOJA KOMISJONI KOOSOLEKU PROTOKOLL 1.07.2024 nr 9.2-3/24/60 Koosoleku toimumise aeg: 11.06.2024 nr 10 Algus kell 15.00, lõpp kell 17.00 Juhatas: Triin Laasi-Õige Protokollis: Mari-Liis Seer Osa võtsid: Kristina Kallas (HTM), Kuno Rooba (Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing), Ulvi Noor (Eesti Haridustöötajate Liit), Ille Nakurt-Murumaa (Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtja Assotsiatsioon MTÜ), Helena Pärenson (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium), Arto Aas (Eesti Tööandjate Keskliit), Marge Hindriks(Sotsiaalministeerium), Marko Udras (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda), Häli Allas (Siseministeerium), Annikki Aruväli (Kultuuriministeerium), Anu Kose (Sisekaitseakadeemia), Ivar Sikk (Sotsiaalministeerium), Raili Allmäe (Kliimaministeerium), Ants Noot (Põllumajandus-Kaubanduskoda), Ülle Ernits (Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu), Marian Vares (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Anna-Liina Väkram (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium) Kutsutud (HTM): Anzori Barkalaja, Renno Veinthal, Ingrid Jaggo, Marelle Möll, Marili Lehtmets, Triin Laasi-Õige, Mari-Liis Seer, Kristel Bankier Puudusid: Majandus ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Eesti Töötukassa, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, SA Kutsekoda esindajad PÄEVAKORD 1. Kutsehariduse reform ja õppimiskohustuse pikendamine 2. Kutsekeskhariduse õppekavade ideekonkursi tulemuste tutvustamine 3. Kutseõppeasutuste vastutusvaldkondade tutvustamine ja muudatused koolivõrgus 4. Hariduskulude analüüsi töörühma tehtud järeldused, soovitused ja uue rahastusmudeli lähteülesanne 5. Kohapealsed küsimused 1. Ülevaade kutsehariduse reformi ja õppimiskohustuse pikendamise protsessist – Triin Laasi-Õige Anti ülevaade kutsehariduse reformi tegevuskavast, tegevuste hetkeseisust ja meenutati reformi tausta sh probleeme, mille lahendamisele reform kaasa aitab. Tegevuskava elluviimisel kaasatakse partneritena õppeasutusi ja erineva juhtimistasandi töötajaid. Õppimiskohustuse ea tõstmine rakendub alates 01.09.2025 ning ühtne sisseastumine alates maist 2026, peale seda peavad jätkama õpinguid kõik põhikoolide lõpetajad. 2026/27 viiakse kõik kutseõppe ja kutsekeskhariduse õppekavad uutele alustele. Õppekavad peavad  teenima õppijaid pikemas perspektiivis ning pakkuma võimalusi kõikidele noortele elukestvaks õppeks. Tasulise kutseõppe regulatsiooni puhul uusi muutuseid sisse pole viidud tulenevalt eelmise nõukoja tagasisidest. MKM ja Eesti Töötukassaga välja töötatud erisus: registreeritud töötu, vähenenud töövõime või muu sihtrühm tööturumeetmete seaduses sätestatud oskuste arendamise tööturumeetme alusel ning kokku lepitud töötukassa toel kutseõppe tasemeõppesse õppima asumisel. Samuti ei nõuta õppekulu hüvitamist õpilaselt juhul kui selles õppekavarühmas või õppekaval on keelatud tasu võtta (seos OSKA ja EKEÜ soovitustega). Ettevalmistava õppe osas muudatusi ei ole. Ettevalmistav õpe on proaktiivne meede neile noortele, kes pole ise oma edasiõppimise valikut teinud ja sellele õppekavale õppimaasumist noor ise valida ei saa. Hariduskeskuste moodustamine ehk kutsehariduse ja üldhariduse pakkumine ühes asutuses on meede, mida oodatakse mitmes piirkonnas, et optimeerida õppe pakkumist, luua uusi õppevorme ja võimalusi erinevate haridustasemete sh mitteformaalse õppe paremaks sidustamiseks ja üleminekute lihtsustamiseks. Antakse ülevaade kutsehariduse reformi rahalisest mõjust, mille kohta on esitluses ülevaatlik tabel, lisavajadus riigieelarvest tekib alates 2028 aastast, mis peamiselt hõlmab pikema õpiajaga kaasnevaid ressursse. Küsimus: mis see tähendab, et kutseõppeasutustele antakse võimalus üldkeskharidust pakkuda? Vastus: koolivõrgu korrastamise raames tehtava muudatusega antakse õigus KÕA pakkuda üldkeskharidust selle asemel, et ehitada piirkonda uus riigigümnaasium. Hoiab kokku ressursse, noor siseneb hariduskeskusesse ja saab seal vastavalt soovile vahetada oma õpirada. Tahetakse vältida väljalangemist üldharidusest. Koolivõrgu ümberkorraldamine võimaldab õpilasele erinevaid paindlikke õpiradu. Nt Hiiumaa, kus on ühendasutus olemas. Küsimus: Kas õpilased õpivad koos täiskasvanud õpilastega? Õppekavad tehakse vastavaks? Vastus: Paindlikkus õppekava läbimisel, oma õpiraja kujunemisel. Rakenduslik ja akadeemiline gümnaasium on paralleelselt kättesaadavad ehk meil on üks uks, kus ei konkureerita õpilaste ja õpetajate pärast. Annab õpilasele pikemalt võimaluse otsustada oma tuleviku üle ja paindlikumalt ühest osast teise liikuda. Kutsekeskhariduse standardi ja kvaliteedi tõstmine, et see ei ole alternatiivina nõrgem variant gümnaasiumile ja teeb selle võrdsematel alustel võrreldavaks. Aastaks 2035 on meil 100 akadeemilist gümnaasiumi ja umbes 30 hariduskeskust, st seal saab ühtlasi kutseharidust ja keskharidust. 2. Kokkuvõte ideekorjest – Marelle Möll Koolidelt tuli ideekavandeid 40, millest mindi edasi 18 ideekavandiga, sh on kaasatud 21 kooli ja 28 õppekavarühma. Ideekavandid valiti välja koostöös kutsehariduse õppekavade liigitamise ja nõuetele vastavuse hindamise õppekavakomisjoniga. Ideekavandite väljatöötamist rahastatakse ESF+ tegevustest. Ideekavandeid esitati ka õppevaldkondades, kus varasemalt ei ole kutsekeskhariduse õpet pakutud. Koolide roll ideekavandite väljatöötamisel on väga suur ja mitmed koolid on seotud mitmete uute ideekavanditega. Esitluses on ülevaade töös olevatest ideekavanditest ja esitletud on nende esialgsed õppekava nimetused ja välja toodud raam, mille sisse ideekavandid pidid mahtuma. Esitletud on õppekava mudel ja üldised põhimõtted. Ülevaade tegevuskavast ja järgmistest kohtumistest. Küsimus: Mis see eriti raamist välja idee on, millega esialgu edasi ei saa minna? 2 (4)  Vastus: Meretehnoloogia: sinimajandus ja ressursside väärindamine – seotud 8 erineva õppekavarühmaga. Küsimus: Mis saab juuksurite õppest? Sisseastumisel hetkel piiratakse mitte ainult keskharidusega vaid ka üldkeskharidusega. Vastus: Praegu on väljatöötamisel uus, laiapõhjaline iluteenuste kutsekeskhariduse õppekava, kus üks valdkondlik suund on juuksur. Tugevdame oluliselt ka keskhariduse osa. Probleem on ilmselt kutseõppes, kus koolid seavad 4.taseme õppekavale sisseastumise tingimustes lisapiiranguid, mida ei nõua ükski seadusandlik akt. See peab muutuma. Juba oleme õppekava menetluse protsessis seda probleemi hakanud muutma ka teiste õppekavade korral ja ei kinnita õppekava enne, kui nõuded õpingute alustamiseks on kirjeldatud põhiharidus. Kommentaarid osalejatelt: Sotsiaalvaldkonna kutsekeskhariduse õppe peab hoolikalt läbi mõtlema, mida pakutakse ja peab tegema ka koostööd praktikabaasidega, et õppija ei oleks piiritletud seadusest tulenevate erisustega. OSKA poolt on tulnud tellimus erinevate õppekavade arendamiseks, mida saaks väga hästi teha ka kutsekeskhariduse tasemel, nt farmaatsias ei pea olema üle haritud inimesed. Rakenduskõrgharidusse minejate hulk peaks lõpuks suurenema tulenevalt uutest õppekavadest – üleminek peaks olema lihtne ja sujuv. Lisaks akadeemilisele gümnaasiumile on ka rakenduslik gümnaasium väärtuslik, sh akadeemilise kõrgkooli kõrval peaks ka rakenduskõrgharidus olema samavõrd väärtuslik. 3. Kutseõppeasutuste vastutusvaldkondade jaotus ning sellest tulenevad muudatused koolivõrgus – Triin Laasi-Õige ja Ingrid Jaggo Triin Laasi-Õige avab tausta, miks vastutusvaldkondade süsteem vajalik on. Eesmärgiks on tagada kvaliteetse õppe pakkumine piiratud eelarve tingimustes, sh korrastada õppe pakkumist, tagada õppebaaside olemasolu, vähendada dubleerimisi ja võimaldada valdkondade arendustegevusi ja planeerida investeeringuid. Määramisel olid peamiselt aluseks õppijate arv (sh kutsekeskharidus), tulemusnäitajad, õppe kvaliteedi HAKA ja erialaliitude hinnangud, õppebaaside olemasolu, regionaalne mõõde, kutsemeistrivõistlustel osalemine ja õppe arendustöö suutlikkus. Tutvustati valdkonna arengu eest vastutava kooli rolli ja ülesandeid, mis on täpsemalt kirjeldatud esitluses, nt õppekavaarendus, koostöö partneritega. Õpet jäävad pakkuma ka need koolid, kes ei ole vastutusvaldkonna koolid. Anti ülevaade ajaraamist: aastaks 2026 on välja töötatud uued koolide tegevustoetuste põhimõtted, rahastusmudel ja vastutusvaldkondade süsteem on tööle rakendunud. Iga valdkonna kohta tehti regiooniti ülevaade kaardi vaates, et näha visuaalset ülevaadet. Näiteks toodi õppekavarühm ehitus ja tsiviilrajatised, mille tausta selgitas Ingrid Jaggo. Õppekavarühmade lõikes toodi välja koolid, kes edaspidi vastutavad valdkonna arendamise eest (nn vastutusvaldkonna koolid), koolid, kus jätkub õppe pakkumine ja koolid, kus õppe pakkumine on kavas lõpetada. Täpne ülevaade on esitluse slaididel kujutatud tabelina, mis kujul läks info ka koolidele 17. mail 2024.a. Õppe pakkumine on üles ehitatud nii, et koolid ei konkureeriks oma vahel – kuskil toimub baasõpe, teisal on võimalik lisaks ka spetsialiseerumine. Suurem eesmärk koolivõrgu korrastamisel on õppe pakkumine kvaliteetselt ja kestlikult. Küsimus: Kas valikute tegemist täpsemalt oleks võimalik ka näha? Esialgu tehti vähe tausttööd, mistõttu on tekkinud uued ettepanekud vastutusvaldkondade valikul. Palve, et korraks veel maha istuda ja läbirääkimisi teha. Vastus: Tabeli kujul on olemas andmed, mida saab jagada. Saame veel eraldi kohtumise teha. Kutsehariduse pakkumine ei kao ühestki piirkonnast, kuid praegusel viisil koolivõrgu ülalpidamine pole enam riigile jõukohane. Valikute tegemine on vältimatu ja muutus on 3 (4)  keeruline. Võrreldes nt Järvamaad ja Olustveret ja nende vahemaad, siis on mõistlik, et ühel neist peaks olema vastutus ja teisele jääb õppe pakkumise õigus. Minister Kristina Kallas juhtis tähelepanu, et ei ole mõistlik üleval pidada ja teha investeeringuid kahele, 30 km raadiuses olevale õppebaasile (Järvamaa ja Olustvere põllumajanduse erialade õppebaas). Ressursi kokkuhoiu mõttes on otstarbekas ühes koolis välja arendada korralik baas, mida saab kasutada lähedalolev olev kool. Minister Kristina Kallas väljendas ootust, et muudatused õppe pakkumise osas oleksid suuremad nt käsitöö valdkonnas. Praegu on käsitöö valdkonnas õppe pakkujaid liiga palju, samas on OSKA raporti kohaselt käsitöö erialade lõpetajate rakendumine tööturul vähene. Triin Laasi-Õige selgitas, et plaan on sügisel koostöös Viljandi Kultuuriakadeemiaga otsida lähendusi rahvuslik käsitöö õppe pakkumise osas nt täienduskoolitustena. 4. Hariduskulude analüüs – kutseharidus – Kristel Bankier Hariduskulude analüüsi aluseks olid saldoandmike infosüsteemi 2022. aasta andmed. Andmete kogumist juhtis Jaak Aaviksoo ning järeldused ja soovitused tulid ka tema poolt, mille põhjal minnakse edasi uue rahastusmudeli loomisel. Vaadati avalikke andmeid, mis on kõikidele teada ja kättesaadavad. Hariduskulude kogumaht moodustas 6.3% SKP-st, sh 6% moodustas kutsehariduse kulu. Viimastel aastatel on kutsehariduse osatähtsus hariduse kogukuludest vähenenud, mis võib viia tulemuseni, et meil ei ole võimalik pakkuda kvaliteetset haridust. Kulu- ja eelarvestus vajab tugevdamist ja kutsehariduse eripäradega arvestamist. Tuleks kaaluda ühtsete koolipõhiste finantsarvestuse põhimõtete kehtestamist ja õppetöösse kaasavate töötajate tasustamisel on vaja selgemini piiritleda, kes on kutsehariduse õpetaja. Uue rahastusmudeli väljatöötamiseks on loodud ministeeriumisisene töörühm (partnerite kaasamine alates september 2024, kui on tehtud kuluanalüüs ja välja on pakkuda erinevaid mudeleid), mille juhiks on hariduskulumudelite arendusjuht Kristel Bankier. Lepitud on kokku ajakava ja töö tegemiste tähtajaks on 2024. aasta lõpp ning uue rahastusmudeli rakendumine algab 2026. eelarveaastast. Uue rahastusmudeli selge taotlus on ka võrdväärsem rahastamine üldharidusega ning nende omavaheliste erisuste tasandamine. Nt ei ole kutseõpetajatel diferentseerimifondi. Praegune rahastusmudel on väga detailne ent raha koolidele antakse ühe suure summana, nt on eristamata õpetajate palgafond ja halduskulud. Raha peab olema kasutatud sihtotstarbeliselt ja koole ei saa rahastada ainult õppijate arvu järgi, arvestama peab ka kooli taristut. Küsimus: Kas kaasatakse ka tervishoiu kõrgkoole? Vastus: Rahastusmudeli puhul arvestatakse ka kõrghariduse erisustega. Kutsehariduse kulu vähenemine on tingitud õppijate arvu langusest ja investeeringute tõttu. Õppijate arv on suurenenud üldhariduses. Kui see trend on muutumas, siis see tähendab, et ka rahastuses peaks see kajastuma. Arutleti Soome ja Eesti võrdlust üldhariduses ja kutsehariduses olevate õppijate arvu. Soomes omandatakse kutseharidust kauem ning õpilastel on üldjuhul personaalne õppekava, mille alusel enda õpirada kujundada. Soome kutseharidus teenib väga hästi rakenduskõrgharidust. Slaide jagatakse ja kõik ettepanekud on osalejatelt oodatud. Järgmine kutsehariduse nõukoja kohtumine toimub sügisel, kuupäev lepitakse kokku jooksvalt. Lisa: Kutsehariduse nõukoja koosoleku_11.06.2024_ettekanne (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) juhataja protokollija 4 (4)  Kutsehariduse nõukoja koosolek 11.06.2024 Tallinnas  Päevakava: 1. Ülevaade kutsehariduse reformi ja õppimiskohustuse pikendamise protsessist - Triin Laasi-Õige. 2. Uute kutsekeskhariduse õppekavade ideekonkursi tulemuste tutvustamine, sh töösse läinud õppekavad – Marelle Möll 3. Kutseõppeasutuste vastutusvaldkondade jaotuse tutvustamine ning sellest tulenevad muudatused koolivõrgus - Triin Laasi-Õige, Ingrid Jaggo 4. Hariduskulude analüüsi töörühma kutsehariduse järeldused/soovitused ja uue rahastamismudel koostamise lähteülesanne - Kristel Bankier 5. Kohapeal tõstatuvad küsimused Ülevaade kutsehariduse reformi ja õppimiskohustuse pikendamise protsessist KUTSEHARIDUSE REFORMI TEGEVUSKAVA TÄHTAEG OLEK Kutsehariduse reformi tegevuskava koostamine 30.10.2023 Kooskõlastatud Uue kutsekeskhariduse õppekava mudeli väljatöötamine (VVTP) 31.01.2024 kooskõlastatud Tasemeõppe koolitustellimuse kooskõlla viimine tööturu vajadustega (OSKA 31.01.2024 kooskõlastatud põhikutsealade analüüs) Tasulise kutseõppe tasemeõppe regulatsiooni väljatöötamine 20.02.2024 kooskõlastatud Ettevalmistava õppe kontseptsiooni ja regulatsiooni loomine 20.02.2024 Kooskõlastatud Hariduskeskuste kontseptsiooni ja regulatsiooni loomine 20.02.2024 Kooskõlastatud Uute kutsekeskhariduse õppekavade loomine 2025/26 õppeaastaks 15.03.2024– 2025 töös Kutsekeskhariduse üldharidusliku ainesisu ajakohastamine ja uue 1.03-31.12.2024 Töös keskhariduse kontseptsiooni loomine Kutsehariduse populariseerimiseks kommunikatsiooni strateegia ja kava 30.06.2024 Töös koostamine Kutseõppeasutuste vastutusvaldkondade süsteemi väljatöötamine 1.09.2024 Töös Kutseõppeasutuste tegevustoetuse tingimuste ja korra uuendamine, sh uue 30.12.2024 Töös rahastamismudeli väljatöötamine Kutseõppeasutuste koolivõrgu korrastamise vajaduste ja võimaluste analüüs, 30.12.2024 Töös sh hariduskeskuste kontseptsiooni edasiarendus Õppimiskohustuse pikendamine: protsess 22.02.2024 majavälisele kooskõlastusringile 30.05.2025 Vabariigi Valitsuse istungile 4.06.2024 Riigikogu kultuurikomisjon 12.06.2024 Riigikogu I lugemine 1.09.2025 Õppimiskohustuse rakendumine Mai 2026 ühtne sisseastumine ja 2026/27 jätkavad kõik põhikooli lõpetajad õpinguid 2026/27 on kõik kutse- ja kutsekeskhariduse õppekavad uutel alustel Õppimiskohustuse pikendamine: muudatused kutsehariduses 1. Tasulise kutseõppe regulatsioon Erisused: Käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktides 2–4 nimetatud õpilaselt ei nõuta õppekulude hüvitamist, kui tal on tuvastatud vähenenud töövõime, ta on registreeritud töötu või muu sihtrühm tööturumeetmete seaduses sätestatud oskuste arendamise tööturumeetme alusel ning Eesti Töötukassa on temaga tegevuskavas kokku leppinud töötukassa toel kutseõppe tasemeõppesse õppimaasumise. Õppekulude hüvitamist ei nõuta õpilaselt juhul, kui ta asub õppima õppekavarühmas või õppekaval, mille eest riik on käesoleva seaduse§47lõike10punkti3,lõike11punkti3võilõike14kohaseltkeelanudtasuvõtta. Õppimiskohustuse pikendamine: muudatused kutsehariduses 2. Ettevalmistav õpe • Ettevalmistav õpe on tasemeõpe isikuarengu õppekavarühmas, mille käigus omandatakse keskharidustaseme õppes või kutseõppes õpingute jätkamiseks vajalikud kompetentsid teisel kvalifikatsioonitasemel. • Ettevalmistava õppe ülesanne on toetada õpilast enese tundmaõppimisel ja valikuvõimaluste mõistmisel ning tagada õpilase valmisolek õpingute ja tööeluga seotud otsuste tegemiseks ja elluviimiseks. • Ettevalmistava õppe kättesaadavuse tagab riik. • Valdkonna eest vastutav minister annab käskkirjaga ettevalmistava õppe läbiviimise õiguse riigikoolidele, arvestades õpperühma avamise vajalikkust piirkonnas. Õppimiskohustuse pikendamine: muudatused kutsehariduses 3.Kutseharidusejaüldharidusepakkumineühesasutuses(hariduskeskusemoodustamine) • Kooli pidaja otsusega võib kool pakkuda lisaks kutseharidusele ka üldkeskharidust, kui koolis toimub õpe ka kutsekeskhariduseõppekavaalusel. • Kooli pidaja otsusega võib kool pakkuda põhiharidust mittestatsionaarses ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatudjuhulkastatsionaarsesõppevormispõhikooli-jagümnaasiumiseaduse§-s22sätestatudkorras. Kutsehariduse reformi rahaline mõju Lisavajadus riigieelarvest 4-aastaste kutsekeskhariduse õppekavade rakendamiseks tekib 2028. aastal 3,2 mln ulatuses ning 2029. aastal 9,7 mln ulatuses. Kulu hõlmab 3200 õppija aasta võrra kauem õppimisega kaasnevaid ressursse. Lisavajadused otsustatakse riigi eelarvestrateegia koostamise protsessis. Tegevus 2025 2026 2027 2028 2029+ Kutsekeskhariduse pikendamine 3,2 9,7 Kutsevaliku õpe (2025/26) 0,54 1,06 Ettevalmistav õpe al 2026 1,0 3,0 3,0 3,0 Õppeinfosüsteemi arenduskulu 0,15 0,15 0,15 KOKKU reformi mõju 0,69 2,21 3,15 6,20 12,70 Sh HTM sisemistest ressurssidest 0,69 2,21 3,15 3,0 3,0 Lisavajadus RE-st 0 0 0 3,2 9,7 Uute kutsekeskhariduse õppekavade ideekorje tulemuste tutvustamine, sh töösse läinud õppekavad  Kokkuvõte ideekorjest ➢ Kokkuideekavandeid 40. ➢ Uuteõppekavade väljatöötamist toetavaid tegevusirahastatakse ESF+ tegevustest. ➢ 17ideedINSA-„IT akadeemia ja Inseneriakadeemia kutse-, üld-ja huvihariduses“ vahenditest; ➢ 23ideedÕKVA –„Teaduspõhine õppekavade ja õppevara arendamineningrakendamine ja õppekvaliteedi hindamine, personaalsed õpiteed ja õpianalüütika“ vahenditest. ➢ Kaasatud21 kooli ➢ Kaasatudõppekavarühmi 28 + 1 ➢ Edasi 18 ideekavandiga Ideidesitati õppevaldkondades, kuseelnevalt eiole kutsekeskharidusõpet pakutud, ntlapsehoidja, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist, äriinnovatsioonispetsialist, kestlik ettevõtluskorraldus. Töös olevad ideekavandid INSA piloodid ÕKVA piloodid ➢ Veebiarendaja - multimeediaspetsialist ➢ Meediatehnoloogiate spetsialist ➢ Ehitustehnoloogiad/hoonete ehitus ➢ Kestlik ettevõtluskorraldus ➢ Targa maja tehnosüsteemide tehnik ➢ Toiduainete tehnoloogia ➢ Külalismajanduse spetsialist/ Elamusteeninduse ➢ Telekommunikatsiooni ja digiside tehnik spetsialist ➢ Energeetika- ja automaatikaseadmete ➢ Autonoomsete sõidukitehnoloogiate spetsialist spetsialist ➢ Tööstus 5.0 digitehnik ➢ Biotööstuse operaator ➢ Masinaehitustehnoloogia ➢ Ilu ja heaolu teeninduse spetsialist ➢ Logistik-müügispetsialist ➢ Puittoodete tehnoloogia ➢ Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna spetsialist ➢ Keskkonnasõbralike rõivaste kujundaja- õmbleja  Mudel – raam õppekavale Loodavadõppekavad võisidolla: ✓ laiapõhjalised, sthõlmavadühteõppekavarühmakuuluvatekutse-ja erialade kompetentse, ✓ valdkondlikud, sthõlmavadkompetentsesamasse õppesuundakuuluvatest õppekavarühmadest, või ✓ interdistsiplinaarsed sthõlmavadkompetentse erinevates õppesuundadesse kuuluvatest õppekavarühmadest. Õppekava kogumaht on 240 EKAPit (õppekava nominaalkestus 4 aastat), millest ✓ põhiõpingud moodustavad 125 EKAPit, sh praktika vähemalt 25 EKAPit; ✓ üldharidusõpingud 80 EKAPit; ✓ valikõpingud 35 EKAPit, millest 5 EKAPit on õppija soovidest ja huvidest lähtuvad vabaõpingud.  Mudel – raam õppekavale ➢ Õppekava on suunatudoskuste õppele, stõppekava mooduliteõpiväljundid, mahtja jaotus õppeaastati toetabkonkreetsete oskuste(kompetentside, oskusprofiilide vmt) kujundamist. ➢ Ühetervikliku osaõppekavast moodustabõppesse sissejuhatav osa, õppekogumahuga minimaalselt 30 EKAPit-peabvõimaldamaõppijal arendadatöötamiseks ja elukestvaks õppeksvajalikke üldpädevusi ningtoetamaõppijat edasisel eriala valikul. Õppeülesehitus ja korralduspeabvajadusel võimaldamaõppijal liikuda erinevate õppekavade vahel. ➢ Valdkonnapõhiste ja laiapõhjaliste õppekavade loomiselnähakseõppekavaga etteerinevaid suunavalikuid nii, et õppelõpetamisel on õppijavõimeline sooritamakutseeksami. ➢ Viimaneaastavõibvastavalt õppija valikule olla kas akadeemiline aasta, kuson rohkem üldharidusõpet, võipraktiline õpe, kusõpeon töökohapõhises õppevormis võivälispraktikat ERASMUS+ tegevustetoel.  Mis toimunud ja kuidas edasi? ➢ Toimuvadkoostöölaagrid ühiseks õppekavade disainimiseks ➢ Meeskondadevajaduspõhised nõustamisedja konsultatsioonid (kaasatudeksperte). ➢ Õigusruumimuudatused. ➢ Septembriks 2024 esitavad töörühmadõppekavakontseptsioonid õppekavade hindamise komisjonile. ➢ Õppekava projekti tutvustaminepotentsiaalsetele tööandjatele. ➢ Oktoobris 2024 üldharidusõpingute moodulitekoostajate ja uuteõppekavade töörühmade ühisseminar. ➢ Õppekavade (õpiväljundid ja hindamiskriteeriumid) valmimise tähtaeg 31.12.2024. ➢ Jaanuarist 2025 koostavadkoolidvalminudõppekavadele rakenduskava, et tagada2025/26 õppeaastal nenderakendamine. Kutseõppeasutuste vastutusvaldkondade jaotus ning sellest tulenevad muudatused koolivõrgus  Mootorliikurid, Elektrienergia Elektroonika Mehaanika ja laevandus ja Keemia- Õppeasutus ja energeetika ja automaatika metallitöö lennundus tehnoloogia Tallinna Polütehnikum VV VV Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus VV õpe VV õpe VV Pärnumaa Kutsehariduskeskus VV* VV* õpe õpe Järvamaa Kutsehariduskeskus VV* õpe õpe Tallinna Tööstushariduskeskus VV* VV õpe õpe Eesti Merekool VV* VV* Tallinna Ehituskool õpe Tartu Rakenduslik Kolledž õpe VV VV VV Tallinna Kopli Ametikool õpe Viljandi Kutseõppekeskus õpe ei õpe Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool õpe VV VV Võrumaa Haridus- ja Tehnoloogiakeskus õpe õpe Rakvere Ametikool õpe VV Kehtna Kutsehariduskeskus VV* Kuressaare Ametikool õpe Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool õpe Valgamaa Kutseõppekeskus õpe Eesti Lennuakadeemia õpe Hariduskulude analüüs - kutseharidus Hariduskulude analüüsi aluseks olid saldoandmike infosüsteemi 2022. aasta andmed. Hariduskulude kogumaht 2022. aastal oli 2,3 miljardit eurot, mis moodustas 6,3% SKPst 0,55% 0,52% 9,0% 0,50% 8,5% 0,50% 0,48% 8,4% 8,0% 0,42% 0,44% 0,45% 0,40% 7,5% 7,7% 7,6% 0,41% 0,41% 0,40% 7,0% 0,40% 0,38% 0,37% 7,0% 6,5% 0,35% 6,0% 6,7% 6,2% 0,30% 5,9% 5,8% 5,9% 5,5% 5,6% 5,6% 5,0% 0,25% 4,5% 0,20% 4,0% 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 Kutsehariduse kulude osatähtus SKPst Kutsehariduse osatähtus hariduse kogukuludest  Järeldused 1. Kutsehariduse kulutase on madal ja langustrendis, sellest tingitud surve on viinud asutuste tasemel struktuursete muutusteni, mis ei võimalda tagada soovitud kvaliteediga haridust. Kutsehariduses puuduvad sisemised reservidoma tegevuse ümberkorraldamiseks, rääkimata täiendavate ülesannete täitmisest. 2. Kutsehariduse kulu- ja eelarvestus vajab metodoloogilist tugevdamist, sh ühtseid kuluarvestuse juhiseid koolidele, olemasolevate andmete täpsemat analüüsi ja asjakohaseid, koolide, õppekavade ja õppevormide erisusi arvestavaid kulumudeleid. 3. Ei ole võimalik arvutada kulu õppija kohta eri õppeliikides. Tuleks kaaluda ühtsete koolipõhiste finantsarvestuse põhimõtete kehtestamist. 4. Õpetamisega seotud töötajate tasustamise tasustamisel kasutatakse nii töölepingud, VÕS lepingud kui teenuslepingud. Õpetajate palgatingimuste parandamiseks ja töömaailma ekspertide kaasamiseks õppetöösse vaja selgemalt piiritleda, kes on kutsehariduse õpetaja. Uue rahastusmudeli väljatöötamine • Ministeeriumisisene töörühm alustas peale hariduskulude töörühma töö lõppemist, esimene koosolek 23.05, kus lepiti kokku tegevuste ajaraam ja majaväliste partnerite kaasamine. Töörühma juht on hariduskulumudelite arendusjuht Kristel Bankier. • Uue rahastusmudeli aluseks on hariduskulude analüüs ja taotlusteks mh kooskõla keskhariduse rahastamispõhimõtetega ning vähem detailsust koefitsientide näol. • Rahastusmudel võtab arvesse vastutusvaldkondade põhisust ja sellest tulenevaid täiendavaid ülesandeid. • Majaväliste partnerite kaasamine septembrist 2024, • Tähtaeg 2024. aasta lõpp ja rakendumine 2026. eelarveaastast