.
Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon
Viide: Riigikogu / 16.07.2024 / 2-2/15-636;
Riigikantselei / 16.07.2024 / 7-1.1/24-01127
Resolutsiooni teema: Riigikogu liikmete arupärimine majandus- ja infotehnoloogiaministrile (AP
636)
Adressaat:
[email protected]
Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu juhatusele kirjalikult, millal ta arupärimisele
Riigikogu istungil vastab.
Tähtaeg: 14.10.2024
Lisainfo: Kuue Riigikogu liikme arupärimine Eesti inimestele pakutavate internetiteenuste kohta.
Kontroll: Heili Tõnisson
Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik
Kinnitamise kuupäev: 16.07.2024
Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson
[email protected], 693 5655
Saatja: "Riigikantselei" <
[email protected]>
Saaja:
[email protected]
Teema: Riigikantseleist saabunud resolutsioon
Kuupäev: 2024-07-16 07:28
Riigikantselei dokumendihaldusüsteemist on teile saadetud resolutsioon
nr 24-01127
Reg kp 16.07.2024 00:00:00.
Pealkiri : Riigikogu liikmete arupärimine majandus- ja
infotehnoloogiaministrile (AP 636)
Probleemide tekkimisel palun pöörduda telefon 6935555,
[email protected]
Riigikantselei
Hr Tiit Riisalo
Majandus- ja infotehnoloogiaminister
15.07.2024
ARUPARIMINE
Eesti inimestele pakutavatest internetiteenustest
Lugupeetud majandus- ja infotehnoloogiaminister
Juba mitu aastat jarjest poorab ajakirjandus tahelepanu asjaolule, et Eestis pakutavad
internetiteenused on kallid ega vasta inimeste ootustele. Tasub meelde tuletada Eesti Ekspressis
2020. aastal avaldatud artiklit, kus oh ilmekalt ja konkreetselt naidatud, kuidas Eestis maksavad
inimesed interneti eest enam kui Latis vöi Leedus, vastu aga saavad nad kuni kuus korda
vaiksemad kiirused. Eelmisel nadalal vöttis teema luubi alla Delfi Arileht, kes joudis kurva
jarelduseni, et neija aastaga pole pilt sehles valdkonnas eriti muutunud.
Tsitaat Delfi Arilebe artiklist ,,Hinnaloks. Eesti inimesed kasutavad Euroopa tiht aeglasemat
internetti” (10.07.2024): ,,Kui Leedus pakub Tehia valguskaabli olemasolu korral kuni 250
Mbit/s kiirusega internetti soltuvalt lepingutingimustest 14-16 euroga, siis Eestis ei saa Tehialt
ega Elisalt sehle raha eest isegi koige aeglasemat pusitihendust. Ehisa ktisib koige lahjema ehk
15-megabitise koduinterneti eest 18 fling Tehia oma 20-megabitise tihenduse eest 19 eurot kuus.
Veelgi suurem hinnavahe tekib suurematel kiirustel. Leedus pakub Tehia lGbit/s koduinternetti
vahem kui 25 euroga, Eestis on vastava kiirusega paketi hind aga 73,2 ja Elisal 71,99 eurot
kuus.
Lounanaabritega vorreldes on meie olukord veelgi trööstitum. Latis on kaabhiinternetigajOutud
tanaseks nii kaugele, et sealne turuliider TET ei pakugi uutele klientidele enam vahemat
gigabitisest internetist. Kui sOlmida Teliale ja Lati riigile kuuluva TETiga kaheaastane leping,
saab Eesti möistes ulmekiiruse katte suisa 12 euro eest kuus.”
Lisaks tile möistuse kahlitele internetiteenustele on Eesti hadas ka internetiuhenduse kiirustega:
Delfi Arilehe pooh toodud tabeli järgi kasutas Euroopa Komisjoni andmetel Eestis mullu
vahemalt 100-megabitist uhendust koigest 35,5 protsenti kaablil pohineva internetiteenuse
kasutajatest. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi hulgas paiknes Eesti selle näitajaga 26. kohal, meist
tahapoole jai vaid Kreeka.
Kui iseloomustada tekkinud olukorda uhe lausega, siis see oleks: ,,Eesti inimesed maksavad
tiuiaeglase interneti eest Uuisuurt raha.” Riigi, keda aastaid peeti Uheks Euroopa ja maailma
liidriks digiarenduses, jaoks on selhine olukord habivaärne. Oleme kaesoleva sajandi algusest
raakinud, et interneti kasutamine ei ole mingi privileeg, vaid pigem inimOigus. Paistab, et nUUd
on meie riik sehle inimOiguse tagamisest hasti kaugel.
Samal paeval (10.07.2024) ilmus Eesti Rahvusringhaalingu portaalis uudis, kus
Konkurentsiameti ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Jarelevalve Ameti esindajad ei nainud
vOimalust tekkinud kahetsusväarset olukorda muuta. Konkurentsiameti peadirektor titles:
,,Ohigopoolsel turul on turuosahistel kasuhikum Uksteise tegevust jalgida kui konkureerida,
Aruparirnine
4V,
selleparast et kul nad konkureeriksid, siis nad koik kaotaksid. Uksteise tegevust jargides nad
koik vOidavad.”
Paraku peab nentima, et paijudes riikides on telekommunikatsiooniettevötteid ehk
sideoperaatoreid sama paiju kui Eestis — vahemikus 2-4. See puudutab ka arupärimises juba
mainitud Latit ja Leedut, aga ka naiteks Soomet ja Saksamaad. Teisisönu, olukord turul on
Euroopa riikides pöhimotteliselt sama, aga liigkOrget hinda maksavad millegiparast just Eesti
tarbijad. Olgu siinkohal margitud, et suurimat turuosa omava Rootsi ettevötte Telia puhaskasum
kasvas mullu 8,7 miljoni euro vörra, kuundides 63 miljoni euroni. Soome paritolu Elisa teenis
mullu 12,5 miljonit eurot puhaskasumit.
Eeltoodust tulenevalt palume Teil vastavalt Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse paragrahvile
139 vastata jargmistele kusimustele:
1. Miks on tekkinud selline vahe internetiteenuste maksumuses fling kiirustes Eesti ja
teiste Euroopa riikide vahel?
2. Kuidas mojub selline olukord Eesti riigi mainele, eriti IlK valdkonnas?
3. Kas Teie arvates on selline Eesti internetiturul tekkinud olukord normaalne? Turg
dikteerib reegleid ja riik ei pea olukorda sekkuma selle parandamiseks?
4. Kui selline olukord ei ole teie arvates normaalne, siis millised peaksid olema need
sammud, mida riik peaks olukorra parandarniseks ette vötma?
5. Kas Eesti ininiestel on lootust, et riik ei lase jatkuda olukorral, kus nad peavad maksma
markimisvaarselt suuremaid summad vorreldes meie naaberriikidega uliaeglase
interneti eest?
Lugupidamisega
J0L /ctS2L
\
4
/ c V-c
-
i7iC 5/ ‘
c
//
V -
/N c-Cc
- —‘
1-’
t: --v
Taimar Peterkop
Riigikantselei
.07.2024 nr 2-2/15-636
Arupärimise edastamine
Austatud riigisekretär
Edastan Teile Riigikogu liikmete Vadim Belobrovtsevi, Vladimir Arhipovi, Aleksandr
Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Aleksei Jevgrafovi ja Lauri Laatsi esitatud
arupärimise majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole.
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata
Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.
Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil
vastab.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Lisa: arupärimine kahel lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]