Kaarel Jänes eie 12.06.2024 *
Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit Meie 15.07.2024 nr 1.4-1/2792-2
[email protected] *
Selgitus Elektrilevi OÜ-s ettevõetud
muudatuste kohta
Austatud härra Jänes
Aitäh pöördumise eest, milles väljendate muret ja teete ettepanekuid seoses Elektrilevi OÜ-s
ette võetud muudatustega.
Alustuseks kinnitame, et jaotusvõrgu varustuskindlus, võrgutasu konkurentsivõimelisus,
dubleerivate investeeringute vältimine, kulutõhusad lahendused ja turuosaliste võrdne
kohtlemine on jätkuvalt nii riigi kui Elektrilevi juhtorganite fookuses. Eesti Energia
üldkoosolekuna tunnen kahtlemata muret jaotusvõrgu olukorra pärast, kuid igapäevaselt
vastutab võrgu töökindluse, arendamise ja efektiivsuse eest Elektrilevi juhatus, strateegilisi
suuniseid annab ja järelevalvet teostab ühingu nõukogu ning omanikuõigusi teostab Eesti
Energia AS.
Detsembris 2023 kohustas Konkurentsiamet Elektrilevi OÜ-d muuhulgas töötama välja:
- tegevuskava rikete likvideerimise töid teostavate meeskondade ning juhtimiskeskuse
ressursipuuduse leevendamiseks;
- tegevuskava kriisiolukorras võrgukatkestuste likvideerimistöid teostatavate ettevõtete
meeskondade paremaks ja operatiivsemaks kaasamiseks piirkondade üleselt;
- tegevuskava kõikide hooldusvajadusega liinikoridoride hooldustööde teostamiseks.
Kavandatavad muudatused rikete likvideerimise ja juhtimiskeskuse töökorralduses (sh
omavõimekuse kasvatamine) on osa nimetatud tegevuskavadest ning need on suunatud nii
jaotusvõrgu varustuskindluse kui kulutõhusate lahenduste tagamisele. Elektrilevi mõistab, et
omavõimekuse suurendamiseks vajalikud kvalifitseeritud elektrikud tuleb kas värvata või
koolitada ning sellega Elektrilevi ka aktiivselt tegeleb. Ressurssi tuleb kasutada efektiivselt ja
selle üle peab nõukogu ka jooksvat järelevalvet.
Varustuskindluse osas märgime, et aasta-aastalt on kasvanud ilmastikukindla võrgu osakaal
ja Elektrilevi pikaajaline arengukava aastani 2035 näeb ette ilmastikukindla võrgu osakaalu
jätkuva kasvatamise. See aga nõuab aega ja raha, järgmiste aastate investeeringud võrku
peavad eesmärgi saavutamiseks küündima 150-160 miljoni euroni. Kiirem, aga kahjuks
osaline lahendus on liinikoridoride laiendamine, millesse panustab Elektrilevi käesoleval
aastal üle 7 miljoni euro ja järgnevatel aastatel üle 13 miljoni euro aastas.
Vastused Teie poolt esitatud küsimustele:
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
1) Milliseid muudatusi ja millises ajaraamis Elektrilevi planeerib elektrivõrgutööde
korraldamisel / tellimisel? Sh kas Elektrilevi planeerib märgatavat tellimise
vähendamist?
Seni oli Elektrilevil kaks erinevat mudelit: Põhja-Eestis (v.a. Tallinn) oli kogu rikete
likvideerimine partnerite ülesandeks, aga Lõuna-Eestis oli 24/7 valmisolek Elektrilevil
tagatud omatöötajatega ja etteteatamisega valmisolek partnerite abiga. Aastatel 2024-2025
tegeleb Elektrilevi ühtse rikete likvideerimise töökorralduse juurutamisega ehk Lõuna-Eestis
kasutatava mudeli suunas liigutakse ka Põhja-Eestis. Muudatuste järgselt hakkab Elektrilevi
24/7 valmisolekut tagama omatöötajatega ning partnereilt ostetakse 2-tunnise ja 24-tunnise
etteteatamisega brigaade. Lisaks sõlmitakse piirkondades erihinnaga eelkokkulepped, et
suurte tormide korral operatiivselt täiendavaid brigaade kaasata.
Need muudatused ei too Elektrilevi kinnitusel kaasa märgatavat tellimise vähendamist. Seni
tellis Elektrilevi turult rikete likvideerimist (sh 24/7 valmisolekut), erinevaid hooldustöid ja
väga suures mahus uue võrgu ehitamist. Omavõimekuse suurendamise plaan puudutab vaid
24/7 valmisolekut ja mõningaid hooldustöid, aga riketele eritehnikaga reageerimine ja uue
võrgu ehitamine jäävad turult ostetavateks teenusteks. Uue võrgu ehitamine on olnud läbi
aastate kõige suurem turult ostetav teenus. Eelmisel aastal oli Elektrilevi brutoinvesteering
üle 160 mln euro ja see tehti valdavalt partnerite abiga. Käesoleval aastal on see summa
ligikaudu 130 mln ja järgmisel aastal ca 120 mln. Edaspidi peaksid brutoinvesteeringud
tõusma jälle 150 mln euro suurusjärku aastas ning see töö tellitakse jätkuvalt turult.
2) Kuidas mõjutavad planeeritud muudatused Elektrilevi efektiivsust ja võrgutariifi?
Rikete likvideerimise töökorralduses planeeritavad muudatused suurendavad Elektrilevi
hinnangul efektiivsust ega mõjuta või pigem alandavad võrgutariifi. Tänased turupõhised
lepingud sisaldavad partnerite valmisolekutasu, mille eest rikkeid ei likvideerita ja
hooldustöid ei tehta. Sama valmisolekutasu ulatuses saab Elektrilevi tulevikus maksta palka
omatöötajatele, kes väikese rikete arvuga perioodil teevad ka väiksemaid remont- ja
hooldustöid. Seega on säästetud raha võimalik kasutada tööde mahu suurendamiseks ja
panustada võrgu töökindlusse.
Elektrilevilt laekunud info kohaselt on üks oluline põhjus muudatusteks olnud ka turu vähene
toimivus. Viimase 5 aastaga on rikete likvideerimise kulud kasvanud 1,5 korda ning analüüs
näitas, et rikete likvideerimise kulude kasvus mängis kõige suuremat osa turult ostetud rikke
likvideerimise ühikhinna kasv – 5 aastaga ligi 2,5 korda. Lisaks on pakkujate arv hangetel
võrdlemisi väike, mis ei pruugi tagada parimat võimalikku hinda. Olukorras, kus rikkelisus
on väga kõrgel tasemel ja tarbijatel võib ekstreemsematel juhtudel pinge puududa mitmeid
päevi ning samal ajal on hoolduskulud läbi aegade suurimad, siis on selge, et tänase mudeliga
jätkamine ei ole võrguteenuse tarbija huvides.
3) Kuidas on muudatuste tulemusel tagatud tarbijatele elektrivõrguteenuse kvaliteedi
kasv?
Rikete likvideerimise senise töökorralduse rakendamisel esines mitmeid juhtumeid, kus
partnerid ei suutnud täita neil lasuvaid kohustusi ja Elektrilevi pidi suuremate tormide korral
leidma partneritele lisajõude teistest piirkondadest. Seejuures on olnud väga lihtne saata ühest
piirkonnast teise Elektrilevi brigaade, kuid nii mõnigi partner on sellest keeldunud või küsinud
2
ebamõistlikult suurt tasu. Tulevikus tagab Elektrilevi 24/7 valmisoleku omatöötajatega ning
lisaks sisseostudele partnereilt (2-tunnise ja 24-tunnise etteteatamisega brigaadid ning
erihinnaga eelkokkulepped) loob Elektrilevi ka majasisese kriisireservi lisabrigaadidest, kellel
on tavaolukorras muud tööülesanded. Kogumis suurendab see Elektrilevi valmisolekut
kriisiolukordadeks ning suurendab elektrivõrgu töökindlust ja tarbijatele pakutava teenuse
kvaliteeti.
4) Milline on planeeritud muudatuste mõju- ja tasuvusanalüüs? Palume see meile
esitada.
Elektrilevi sisedokumendid, sh tasuvusarvutused, ei kuulu avalikustamisele, kuid
Rahandusministeeriumile esitatud tõendite alusel on ümberkorralduste kokkuhoid peale
täielikku rakendamist enam kui 2 miljonit eurot aastas. Elektrilevi kulude ja tegevuste üle
teostab järelevalvet Konkurentsiamet, kellel on õigus tutvuda tehtud kuludega ja nende
põhjendatusega.
Elektrilevi on koostanud pikaajalise arengukava aastani 2035 ja lähiajal saab kinnitatud
strateegia aastani 2028. Mõlemad dokumendid näevad ette, et Elektrilevi võrgu töökindlus
paraneb ja võrguteenuse hind hoitakse vähemalt keskpingeklientidele konkurentsivõimeline.
Muuhulgas näevad need dokumendid ette, et Elektrilevi jätkab turult nende tööde ja teenuste
tellimist, kus on kindlus, et turul on piisavalt pakkujaid ja hinnad konkurentsivõimelised.
Kokkuvõttes usume, et Elektrilevi on kokku pannud strateegia, mis toob lõppkliendile
kvaliteetse võrguteenuse võimalikult soodsa hinnaga. Kinnitame, et see on ka riigi huvi. Ka
plaanitud muudatus omavõimekuse suurendamiseks peab tagama kulude kokkuhoiu. Selle üle
peab järelevalvet Elektrilevi nõukogu. Ministeerium kohtub regulaarselt Eesti Energia
juhatusega, kes annab jooksvalt ka ülevaateid Elektrilevi arengutest ja tegevustest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Kaupo Raag 5885 1386
[email protected]
3