Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine

MÄÄRUS 12.07.2024 nr 25 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmine Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruses nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 lõike 5 punktides 3–51 nimetatud tegevusega, töötab ajutiselt sama seaduse §-s 42“ tekstiosaga „tööturumeetmete seaduse § 8 lõike 4 punktides 3−9 nimetatud tegevusega, töötab ajutiselt sama seaduse §-s 11“; 2) paragrahvi 5 lõikes 17 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 35 alusel“ tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ §-s 44“; 3) paragrahvi 5 lõike 18 punktis 1 asendatakse tekstiosa „tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 37 lõikele 5“ tekstiosaga „Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024– 2029“ § 45 lõikele 6“; 4) paragrahvi 5 lõigetes 21 ja 22 asendatakse sõna „Projektis“ tekstiosaga „Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1−4 sätestatud tegevuses“; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 23 järgmises sõnastuses: „(23) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevuses osalejal, kes asub õppima või tööle projektis osalemise ajal, on õigus osaleda ja jätkata osalemist koolitusel, psühholoogilisel nõustamisel ja võlanõustamisel või kasutada tugiisikuteenust projekti abikõlblikkuse perioodi lõpuni.“; 6) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „850 000“ arvuga „500 000“; 7) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul ei või taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus.“; 8) paragrahvi 10 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksusel või selle ametiasutusel võimalik taotlejana toetust saada või elluviimisel partnerina osaleda ühel korral. (5) Paragrahvi 4 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud tegevustes on taotlejal võimalik saada toetust ühe nimetatud tegevuse elluviimiseks ühel korral.“; 9) paragrahvi 17 lõiked 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Rakendusasutus koostab lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel valikumetoodika, mille rakendusüksus avalikustab oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise teate avaldamise päeval. (3) Projekti hindab kaks erapooletut eksperti. Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevust elluviivat projekti hindab kolm eksperti. Rakendusüksus korraldab ekspertide valimise. Rakendusasutus kinnitab ekspertide nimekirja.“; 10) paragrahvi 17 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks; 11) paragrahvi 17 lõike 10 kolmandas lauses asendatakse tekstiosa „14 kalendripäeva“ sõnadega „kümne tööpäeva“; 12) paragrahvi 17 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt: „(11) Rakendusüksus annab taotlejale kuni kümme tööpäeva Sotsiaalkindlustusameti küsimustele vastamiseks ja vajadusel taotluse muutmiseks ning edastab vastused ja muudetud taotluse Sotsiaalkindlustusametile.“; 13) paragrahvi 18 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 14) paragrahvi 19 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 15) määrust täiendatakse 11. peatükiga järgmises sõnastuses: „11. peatükk Määruse rakendamine § 30. Määruse rakendamine 2024. a juulis §-des 4 ning § 5 lõigetes 17, 18 ja 21–23 jõustunud muudatusi kohaldatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. a.“; 16) määruse lisa 1 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Lisa 1 Ekspertide hindamislehe vorm (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamineˮ kinnitatud toetuse andmise tingimuste muutmise eelnõu tähelepanekud eelnõu seletuskirja lisa KOOSKÕLASTUSTABEL Ettepanek/märkus Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar Rahandusministeerium kooskõlastas vaikimisi. Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas tähelepanekuteta. Kliimaministeerium kooskõlastas vaikimisi. Kultuuriministeerium kooskõlastas vaikimisi. Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus) Lisada paragrahvi 10 lõige (1)1 ja lõige 4 Arvestatud järgmises sõnastuses: Määrus ja seletuskiri täiendatud. "(1)1 Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul ei või taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus." „(4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksusel või selle ametiasutusel võimalik taotlejana toetust saada või elluviimisel partnerina osaleda ühel korral." Seletuskirja järgmine selgitus lg 1^1^ osas Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse, et määruse § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul ei või taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksuse hallatava asutus. Määruse § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud tegevuse osas võivad taotlejaks olla juriidiline isik, valitsusasutus või selle hallatava riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või selle ametiasutus. Kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus võib määruse § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud tegevuses olla partner, mistõttu on tema kulud abikõlblikud. Jätta muutmata § 10 lg 1 punkt 3 ja mitte Arvestatud lisada juurde lõige 5. Määrus korrigeeritud. Ehk muudetud § 10 oleks järgmine: (1) Taotleja ja partner võib olla: 1) juriidiline isik; 2) valitsusasutus või selle hallatav riigiasutus; 3) kohaliku omavalitsuse üksus või selle asutus. (1)1 Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul ei või taotlejaks olla kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus. (2) Taotleja ja partner peavad vastama [Tippige siia] ühendmääruse § 3 lõike 2 punktides 1–7 sätestatud nõuetele. (3) Kui § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul on taotlejaks muu isik kui kohaliku omavalitsuse üksus, peab taotleja partnerina kaasama selle kohaliku omavalitsuse üksuse, mille territooriumil hakatakse tegevusi ellu viima. (4) Paragrahvi 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks on kohaliku omavalitsuse üksusel või selle asutusel võimalik taotlejana toetust saada või elluviimisel partnerina osaleda ühel korral. Ettepaneku põhjuseks on asjaolu, et vastavalt TsüS § 25 lõikele 2 on kohaliku omavalitsuse üksus avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. KOKS § 2 lg 1 kohaselt on kohalik omavalitsus põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse – valla või linna – demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes valla- või linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Ehk siis kohalik omavalitsus üksus on juriidiline isik, kes teostab oma õigusi ja täidab oma kohustusi läbi oma asutuste (KOKS § 22 lg 34 ehk oma ametiasutuse kui ka hallatavate asutuste läbi). Seega kui määruses on sätestatud, et taotleja/partner võib olla kohaliku omavalitsuse üksus, siis võib see olla, kas selle ametiasutus või hallatav asutus. Ning olukorras, kus määruse § 4 lg 1 punkti 1 tegevuse osas ei tohi olla taotlejaks hallatav asutus, siis tuleb seda ka määruses sätestada. Hallatava asutuse saab määruse § 4 lg 1 punktis 1 nimetatud tegevuse osas kaasata partnerina, mistõttu on nende kulu abikõlblik. Või kui partneriks on kohaliku omavalitsuse üksus, siis läbi KOKSi volituse saame lugeda vastava hallatava asutuse kulu abikõlblikuks (hallatav asutus peab tegelema vastava tegevusega). Käesolev ettepanek on tehtud lähtuvalt meetme määruse § 4 lg 1 punktist 1, kuid arvestatud ei ole asjaoluga, kas teiste määruse 2 [Tippige siia] § 4 lg 1 nimetatud tegevuste osas on samuti vajalik taotleja või partneri osas erisusi. Lisa 1 Hindamisleht - määruse § 17 lg 1 p 1 Arvestatud kohaselt hinnatakse projekti kooskõla Seletuskiri täiendatud. valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele. Kooskõlastamisele esitatud hindamislehel viited projekti mõju hindamisele rakenduskava erieesmärgi saavutamisele ja kooskõla valdkondlikele arengukavadele puuduvad. Palun täiendada ja/või selgitada, kuidas nende aspektide hindamine tagatakse. Lisa 1 Hindamisleht - hindamiskriteerium 5 Mittearvestatud osas teeme ettepaneku tuua sisse kaks Hetkel on koostamisel uued horisontaalsed alamkriteeriumit: hindamiskriteeriumid ja muudatus 5.1 sooline võrdõiguslikkus, võrdsed soovitakse viia sisse peale selle lõplikku võimalused, ligipääsetavus valmimist. 5.2 kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng Selline liigendus toetab enam hindajatel hindamisel fookusesse võtta võrdsuspoliitika poolt ja regionaalarengut ning keskkonna ja kliimaneutraalsust. Määruse eelnõu sisaldab punkti 1 ehk § 4 lg 3 Arvestatud. muudatust, kuid seletuskirjas seda eelnõu Seletuskiri täiendatud. punktide 1-3 all ei käsitleta (on viide vaid § 5 lõike 17 ja lõike 18 punkti 1 muudatusele), kuigi tekstis viidatakse TöMSile, mis on § 4 lõike 3 muudatuse põhjuseks. Ettepanek tuua seletuskirjas välja viide § 4 lõike 3 muudatusele ehk „Eelnõud punktidega 1-3 asendatakse määruse § 4 lõikes 3, § 5 lõikes 17, lõike 18 punktis 1 viited kuni …“. Meetme määruse § 6 lõige 1 punkt 3 sätestab Mittearvestatud. et abikõlbmatud kulud on mootorsõiduki ja Ühendmääruse sätte mõte ei ole välistada kinnisasja ost ning väljaostukohustusega kasutusrent, vaid sätestada eritingimused liisimine. Tegemist on ühendmääruse § 17 kapitalirendile. Vastavalt ESF+ määruse punktiga 12 vastuolus oleva sättega, kuivõrd tingimustele ei saa panna kohustust autot ühendmääruse § 17 punkt 12 sätestab, et välja osta vaid saab tasuda nö jooksvaid abikõlbmatud kulud on liisingulepingu alusel kulusid ehk kasutusrendiga seotud kulusid. vara ostukulu, kui leping ei sisalda liisinguvõtja kohustust osta vara lepingu Selgitus: lõppedes välja ja see ei lähe liisinguvõtja ÜM seab tingimused üksnes kapitalitüüpi omandisse. Seega ühendmääruse alusel on liisinglepingule. Vastavalt on ka abikõlblik väljaostukohustusega liisimine seletuskirjas selgitatud. Võtmesõna on siis (kohustus liisinguvõtjal lepingu lõppedes osta ostmisel (liisingulepingu alusel vara 3 [Tippige siia] vara välja ja võtta see enda omandisse), mida ostukulu). Vaid kapitalirendi tüüpi aga meetme määrus antud juhul keelab. liisinglepingu alusel soetatut käsitletakse finantsarvestuses ostuna ja kapitaliseeritakse. Kasutusrendi tüüpi liisingleping, nagu selle nimetus juba viitab, on kasutamine, mitte ost, seega finantsarvestuses alati majanduskulu. Kasutusrendi lepingus puudub väljaostu kohustus, on võimalusena, seega ei kohaldu ÜM § 17 p 12 liisinglepingule, mis on kasutusrendi tüüpi. Ehk teisisõnu sellist liisinglepingu abikõlblikkust ÜM ei reguleerigi, samuti ei fondimäärus ega ÜSM. Seepärast on Sotsiaalministeeriumi TAT-des (käesolev TAT liikus 1.07.2023 MKM all) piiratud just kapitalitüüpi rendikulu, sest ostu ei soovita toetada, isegi kui ÜSM seda võimaldab (esineb põhjendatud vajadus). Isegi kui ÜM sõnastus ei ole võib-olla kõige selgem, ilma, et peaks tundma liisinglepingute olemust (liising + väljaostukohustus mitte võimalus), siis tuleks ÜM sõnastust täiustada. Kuid tõlgendus, et kasutusrendi tüüpi liisinglepingu kulud ei ole abikõlblikud ÜM kohaselt, ei ole õige. Ilmselt ei ole olnud ega ole ka tulevikus KA soov kasutusrendi tüüpi liisinglepingute kulu piirata, sest tegemist on kasutusrendilepingu (takso, Bolt, isikliku sõiduauto kasutamise hüvitis) alternatiiviga. ÜM § 17 p 12 sõnastus on analoogne grupierandi määruse alusel riigiabi andmisel (art 14 lg 6 p b, art 17 lg 3a p b) – ka seal on silmas peetud üksnes kapitalirenti. ÜM- s on sama nõuet rakendatud ka mitteriigiabi andmisel. Praegu on vastuolu rakendussätte ja Arvestatud. seletuskirja vahel, seletuskirjas on Määrus täpsustatud. rakendussätte juures viidatud eelnõu punktidele 1-5, kuid määruses tagasiulatuv kohaldamine puudutab vaid punkte 1-3. Palun viia meetme määrus vastavusse ühendmäärusega. Meetme määruse § 19 lõikes 4 on sätestatud, Arvestatud. et taotluse rahuldamata jätmise otsuses Määrus korrigeeritud, jäetud välja viide märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 ühendmääruse §-le 8. nimetatud andmed ja asjaolud. Ühendmääruse § 8 lõikes 4 on reguleeritud taotluse rahuldamise otsuse andmed ja asjaolud, 4 [Tippige siia] mistõttu enamik seal toodud andmed ja asjaolud ei ole asjakohased taotluse rahuldamata jätmise otsuses. Muuta meetme määruse § 19 lõiget 4 nii et tuuakse välja ühendmääruse § 8 lõike 4 punktid, mis kohalduvad või võtta antud lõige üldse määrusest välja. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Juhime teie tähelepanu sellele, et olete algse Mittearvestatud. Seisuga 13.05.2024 on määruse eelnõu seletuskirjas öelnud järgmist: määruse viiest tegevusest avatud kaks „Regionaalset tasakaalustatust suurendavate tegevust (tegevus 1 ja tegevus 5). Esimesena sekkumiste tõhusust plaanitakse hinnata avatud noortele suunatud vooru rahastusega projektide rakendamise hilisemas faasis, seotud otsused on äsja kinnitatud ning näiteks võrreldes, kas taotlemisaktiivsus on tegevused on alles algamas, naistele suurenenud probleemsemates piirkondades suunatud voor on laekunud taotluste pärast seda kui on rohkem teavitatud ja hindamise faasi. Eelnevast lähtuvalt leiame, nõustatud.“ Palun täiendage seletuskirja et vastava analüüsi tegemiseks ning vastava analüüsiga, kuna vastavalt muudatuse täienduste lisamiseks seletuskirja on vara. seletuskirjale on toetusvahendid lõppemas, mistõttu on viimane aeg sekkumise regionaalse mõju hindamiseks ja vajadusel tõhustamiseks. Algses seletuskirjas märgite ka, et „Eeldus Mittearvestatud. Seisuga 13.05.2024 on on, et projekte taotletakse seal, kus probleemi määruse viiest tegevusest avatud kaks tunnetatakse teravamalt ning on olemas tegevust (tegevus 1 ja tegevus 5). Esimesena suutlikud rakendajad.“ (lk 17). Palume avatud noortele suunatud vooru rahastusega hinnata, kas meetme senise kogemuse põhjal seotud otsused on äsja kinnitatud ning on nimetatud eeldus osutunud põhjendatuks. tegevused on alles algamas, naistele Kui mitte, siis palume kavandada täiendavad suunatud voor on laekunud taotluste meetmed taotlusaktiivsuse ja rakendajate hindamise faasi. Eelnevast lähtuvalt leiame, suutlikkuse suurendamiseks probleemsemates et vastava analüüsi tegemiseks ning piirkondades. täienduste lisamiseks seletuskirja on vara. Noortele suunatud tegevus on hõlmab riiki tervikuna mistõttu regionaalset aspekti selle põhiselt hinnata on ennatlik. Naistele suunatud voor rahaline maht võimaldab toetus saad kuni kahel taotlejal ning ka selle põhiselt on regionaalse aspekti hindamine mitte sobilik. Määruse raames on kavandatud veel kolm tegevust millele ei ole taotlusvoore veel avatud, mistõttu ei ole nende osas võimalik hinnangut anda. Palume esitada projektide valikumetoodika Saadetud e-kirja teel 22.05.2024 kooskõlastamiseks Regionaal- ja Täiendavaid tähelepanekuid ei saadetud. Põllumajandusministeeriumile. 5  Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19.07.2023 määrus nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ Lisa 1 (muudetud sõnastuses) Ekspertide hindamislehe vorm Maksimum- Hindamisleht Hinne hinne 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide 6 saavutamisele 1.1. Projekti panus meetme eesmärkide saavutamisse (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti 4 eesmärk ja tulemused“) Selgitus punkti 1.1 hinnangute kohta: 1.2. Projekti panus meetme tulemusnäitaja saavutamisse (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ning „projekti tulemuste 2 jätkusuutlikkus“ ) Selgitus punkti 1.2 hinnangute kohta: 2. Projekti põhjendatus 11 2.1. Projekti olemasoleva olukorra ja projekti vajaduse põhjendatus olukorra analüüsist lähtuvalt, mh projekti tegevuste selgus, teostatavus ja mõistlikkus. 6 (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „näitajad“ ja „tegevused“). Selgitus punkti 2.1 hinnangute kohta: 2.2. Projekti riskianalüüs (välised ja sisemised riskid) (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad 2 „riskianalüüs“ ja „tegevused“) Selgitus punkti 2.2 hinnangute kohta: 2.3. Projekti tegevuste elluviimiseks kaasatud partnerid ja 3  koostööpartnerid (e-toetuse taotlusvormi alajaotus „partnerid“, „tegevused“ ja taotlusvormi lisa 3 „Partneri kinnituskiri“) Selgitus punkti 2.3 hinnangute kohta: 3. Projekti kuluefektiivsus 8 3.1. Projekti üldine kuluefektiivsus (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „projekti 4 eesmärk ja tulemused“, „näitajad“ ja „eelarve“) Selgitus punkti 3.1 hinnangute kohta: 3.2. Konkreetsete kavandatud kulutuste vajalikkus, põhjendatus ja mõistlikkus projekti rakendamise seisukohast (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „olemasolev 4 olukord ja ülevaade projekti vajalikkusest“, „tegevused“ ja „eelarve“) Selgitus punkti 3.2 hinnangute kohta: 4. Taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia 4 Taotleja ja partneri võimekus ja rollijaotus projekti elluviimisel. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljad „Taotleja kogemused taotluses toodud tegevustega analoogsete tegevuste 4 elluviimisel“, „tegevused“ ja „eelarve“ ning lisa 3 „Partneri kinnituskiri“) Selgitus punkti 4 hinnangute kohta: 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia 4 aluspõhimõtete ja sihtidega Hinnang lisaks projekti vahetutele eesmärkidele panustamine Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt 4 regionaalareng) eesmärkide saavutamisse ja panustamine riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse. (e-toetuse taotlusvormi sisu alajaotuse andmeväljas „valdkonna ülesed näitajad“) Selgitus punkti 5 hinnangute kohta: Maksimaalne üldhinne 33 6. Ettepanek 1 1 Lahter täidetakse juhul, kui maksimaalne üldhinne on 19 punkti või rohkem  rahuldada taotlus osalises mahus; Ettepaneku põhjendus2: rahuldada taotlus taotletud mahus. Ettepaneku põhjendus3: 2 Osalises mahus rahastamise põhjendus 3 Kasutatakse vajaduse täiendava ettepaneku tegemisel  02.07.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määruse nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamine“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 19. juuli 2023. a määrust nr 48 „Tööalase konkurentsivõime toetamineˮ. Muudatuse eesmärk on viia määruses sisalduvad viited kooskõlla 1. jaanuaril 2024. a jõustunud tööturumeetmete seadusega (edaspidi TöMS) ning Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrusega nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029ˮ (edaspidi THP), muuta toetuse taotlemise tingimusi, piirates sama taotleja poolt toetuse taotlemist või projekti elluviimisel partnerina osalemist, samuti muudetakse ekspertide kaasamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunikud Anna-Liina Väkram (tel 5911 5470, [email protected]) ja Heidi Paabort (tel 5854 8258, [email protected]), sama osakonna tööturuteenuste juht Kristi Suur (tel 5913 9212, [email protected]) ja õigusnõunik Ilona Säde (tel 5667 4014, [email protected]), strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Pille Penk (tel 5918 2214, [email protected]) ja välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (tel 631 3609, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Heidi Paabort ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu on seotud 1. jaanuaril 2024. a jõustunud tööturumeetmete seadusega (RT I, 06.07.2023, 110) ja Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määrusega nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024-2029“ (RT I, 03.05.2024, 2). Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 16 punktist. Eelnõu punktidega 1−3 asendatakse määruse § 4 lõikes 3, § 5 lõikes 17, lõike 18 punktis 1 viited kuni 31. detsembrini 2023 kehtinud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse sätetele viidetega seda 1. jaanuarist 2024. a asendava TöMSi ja THP vastavatele sätetele. TöMSiga kaasajastati ja korrastati tööturuteenuste osutamise õigusruum, kaotades dubleerimise ja muutes õigusruumi selgemaks, kehtestades tööturuteenustega seonduva seaduses meetmete tasandil ning viies teenuste täpsemad tingimused THPsse. Viidete muutmine ei too kaasa määrusega kehtestatud tingimuste muutust, kuna viidatavate sätete sisu jääb samaks. Eelnõu punktis 4 täpsustatakse määruse § 5 lõigete 21 ja 22 sõnastust, tuues välja, et tööturustaatuse muutumisega seotud õigus teenusel osalemist jätkata on piiratud paragrahvi 4 lõike 1 punktides 1−4 nimetatud toetatud tegevustega. Täpsustus on vajalik õigusselguse tagamiseks, kuna paragrahvi 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuses osalemist ei piirata tööturustaatuse alusel, tegevuses on lubatud osaleda sihtrühma kuuluvatel isikutel olenemata nende tööturustaatusest ja selle muutusest. Sama paragrahvi lõike 1 punktide 1−4 alusel on projektis osalejatel õigus tööle või õppima asumisel jätkata tööturukoolitusel osalemist kuni selle lõppemiseni ning kasutada psühholoogilise nõustamise, võlanõustamise või tugiisikuteenust kuni neli kuud pärast tööle või õppesse asumist. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse §-i 5 lõikega 23, milles täpsustatakse paragrahv 4 lõike 1 punkti 5 alusel toetatud tegevuses osalemise õigust. Sätte kohaselt on projekti sihtrühmal, olenemata tööturustaatusest ja selle muutumisest projekti vältel, õigus osaleda projekti raames läbiviidaval koolitusel, osaleda vajaduspõhiselt osutataval psühholoogilisel nõustamisel, võlanõustamisel või kasutada tugiisikuteenust. Täiendav säte on vajalik määruse tingimuste täpsustamiseks, andmaks selge suunise paragrahv 4 lõike 1 punkti 5 alusel toetatud tegevuses osaleja puhul, kellel erinevalt teistest toetatud tegevustest puuduvad tööturustaatusega seotud piirangud projekti raames teenusele sisenemisel ja seal osalemisel ning neile ei laiene sama paragrahvi lõigetes 21 ja 22 toodud tingimused. Nii võib töötav naine projekti sisenemisel alustada osalemist koolitusel ning töötuks jäädes jätkata sellel osalemist samadel alusel. Samuti võib projekti sisenemisel hetkel töötu naine projekti vältel asuda tööle ning jätkata projektis osalemist ning kasutada talle projekti raames osutatavaid teenuseid edasi samadel alustel kui varem, st talle ei kohaldu lõikes 22 nimetatud piirang, mille kohaselt võib tööle asunud inimene jätkata teenusel osalemist veel neli kuud. Eelnõu punktiga 6 muudetakse määruse § 8 lõike 2 punktis 1 kehtestatud tegevuse toetuse maksimaalset summat, vähendades seda 850 000 eurolt 500 000 eurole. Muudatuse jõustumise ajal taotluseid vastu ei võeta ning taotlusvoor avatakse pärast määruse jõustumist. Esimene taotlusvoor oli avatud 3.09.2023 –17.11.2023 ja selle raames oli võimalik taotleda toetust projektidele kogueelarvega kuni 850 000 eurot, taotlusvooruga võeti kohustused üles kogu eelarve ulatuses, mis meetme raames avatud taotlusvoorude kaudu vastavale tegevusele oli kavandatud. Toetuse maksimaalse summa vähendamine on kavandatud eesmärgiga, et kui tegevusele on tulevikus võimalik suunata täiendavaid eelarvevahendeid näiteks vabanevate vahendite arvelt, on võimalik kuulutada välja täiendavaid taotlusvoore ja rahastada täiendavaid projekte. Kuna täiendavaid vahendeid ei pruugi olla piisavalt, et avada voor suurtele projektidele, siis eesmärk on toetada täiendavalt rohkemal arvul, aga väiksemamahulisi projekte. Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse §-i 10 lõikega 11, milles täpsustakse, et määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse puhul ei või taotlejaks olla edaspidi kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus. Samas saab kohaliku omavalitsuse üksuse hallatav asutus olla määruse § 4 lõike1 punktis 1 nimetatud tegevuses partner. Kuni vastava muudatuseni võivad kehtiva määruse § 10 lg 1 p 3 järgi taotleja ja partner olla KOV üksus või selle asutus. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KoKS) järgi võivad vallal või linnal olla ametiasutused (teostavad avalikku võimu), aga samuti hallatavad asutused (nt noortekeskused, kool vms, mis ei teosta avalikku võimu). Kuna määrus ei piira asutuse mõistet, saavad "asutuse" alla kvalifitseeruda nii ametiasutused kui ka hallatavad asutused. Seega kohaliku omavalitsuse hallatavate asutuste elluviidavad tegevused on nii kehtiva määruse kui muudatuse kohaselt abikõlblikud, kuid kuna § 10 lg 4 lisamisega piiratakse taotlejatena kohalike omavalitsuste ja nende ametiasutuste võimalust taotleda toetust ühe tegevuse raames ühele korrale siis § 10 täiendamisega lõikega 11 piiratakse kohaliku ka omavalitsuse üksuse hallatava asutuse õigust taotleda toetust § 4 lg 1 p 1 sätestatud tegevuse elluviimiseks. Selliselt on piiratud ka hallatavate asutuste võimalus toetust taotleda, et ei juhtuks, et juba toetust saanud kohaliku omavalituse hallatav asutus taotleb uues taotlusvoorus toetust. Samas ei ole ka edaspidi piiratud hallatavate asutuste osalemine tegevustes partnerina. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määruse § 10 lõigetega 4 ja 5. Lõige 4 sätestab, et § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuseks esitatud taotluse korral on kohaliku omavalitsuse üksusel või selle ametiasutusel võimalik taotleja või partnerina toetust saada ühel korral. Täiendav säte välistab juba toetuse saanud kohalikud omavalitsused ja nende ametiasutused, et võimaldada uute kohalike omavalitsuste toetamise kaudu teenuste ühtlasem kättesaadavus üle Eesti. Samade kohalike omavalitsuste uuesti toetamine ei ole eesmärgipärane, kuna on juba vastava tegevuse elluviimiseks saanud varasemat tuge. Lõige 5 sätestab, et § 4 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud tegevusteks esitatud taotluste korral on võimalik samal taotlejal toetust saada ühe nimetatud tegevuse elluviimiseks ühel korral. Sättega välistatakse sama toetuse saaja erinevate projektide rahastamine sama tegevuse raames, tagades taotlejate heterogeensus, mis ühtlasi suunab taotlejaid projekti kirjutamisel sisulisemalt planeerima kõiki tegevusi, kavandades neid ühe projekti raames, mitte jaotades kavandatavaid tegevusi mitme samalaadse projekti vahel.. Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse § 17 lõigete 2 ja 3 sõnastust. Muudatusega lõikes 2 viiakse määruse tekst kooskõlla praktikaga, kuna praktikas koostab valikumetoodika rakendusasutus. Projektide valimine ja selleks asjakohase valikumetoodika kujundamine on poliitikakujundamise oluline osa, kuna selle kaudu saab tagada, et toetust saavad need projektid, mis panustavad kõige rohkem poliitikaeesmärkide saavutamisse. Muudatusega lõikes 3 täpsustatakse projekti hindamisse kaasatud ekspertide koguarvu. Algses määruses kehtestatud nõude kohaselt hindas iga projekti kolm erapooletut, usaldusväärset valdkonna eksperti. Regulatsiooni muudatusega pöördutakse tagasi varasema Euroopa Sotsiaalfondi vahendite perioodi avatud taotlusvoorude praktika juurde, kus projektide hindamisse oli kaasatud kaks valdkonna eksperti. Kahe eksperdi kasutamine on varasemale praktikale tuginedes optimaalne ning võimaldab ressursse paremini kasutada. Erandina hindavad kolm eksperti projekti § 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse elluviimiseks, mille hindamisse on kaasatud ka edaspidi kolm eksperti. Projektide hindamisse kaasatud ekspertide erisus kehtestatakse tulenevalt taotlusvoorude avamisest ning muudatuse jõustumisest. Eelnõu punktiga 10 tunnistatakse määruse § 17 lõige 8 kehtetuks, kuna sama paragrahvi lõige 7 seab juba kvalifitseerimise tingimuse, milleks on vähemalt 19 hindepunkti saavutamine 33st ehk maksimaalsest võimalikust punktisummast. Olemuselt on täiendavate tingimuste seadmine ebavajalik, kuna lävend on juba eelneva lõikega seatud ning praktika on näidanud, et selline täiendav piirang ei pruugi anda tervikpilti projekti tugevusest ja võib jätta kõrvale valdkonnas pädevad ja uuenduslikud tegutsejad, kuid vähem kogenud projektikirjutajad. Üldine lävend annab taotlejatele võrdsemad võimalused ning tähtajalise taotlusvooru puhul rahastatakse nagunii projekte paremusjärjestuse alusel. Eelnõu punktiga 11 muudetakse § 17 lõike 10 kolmandat lauset, kehtestades sättes nimetatud hindamise tulemuse rakendusüksusele edastamise tähtajaks 10 tööpäeva varasema 14 kalendripäeva asemel. Muudatusega viiakse tekst kooskõlla määruse § 16 lõikega 5 ja sisulist muudatust ei ole. Eelnõu punktiga 12 muudetakse § 17 lõike 11 sõnastust, eemaldades loetelust taotlusi hindavad eksperdid, kes saavad vastavasisulised ettepanekud taotluse rahuldamiseks osalises või taotletud mahus teha ekspertide hindamisvormis lisa 1 „Ekspertide hindamiselehe vorm“. Muudetud regulatsiooniga jäetakse lisaks võimalus küsimuste esitamiseks ja ettepanekute tegemiseks taotluste vastavushindamist läbiviivatele Sotsiaalkindlustusameti ekspertidele. Muudatusega täpsustub Sotsiaalkindlustusameti roll taotluse hindamisel, mis omakorda annab taotlejatele selgema teadmise, mis võib olla küsimusele vastamise või vastamata jätmise tegelik tagajärg. Eelnõu punktiga 13 tunnistatakse määruse § 18 lõike 1 punkt 2 kehtetuks kooskõlas käesoleva määruse § 17 lõige 8 kehtetuks tunnistamisega, mistõttu ei ole vastav säte enam vajalik. Eelnõu punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks määruse § 19 lõige 4. Seni kehtinud lõikes sisaldus viide ühendmääruse § 8 lõikele 4, mis sätestab taotluse rahuldamise otsuses märgitavad asjaolud. Ühendmääruse § 8 lõige 2 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemise alused, millele muudetavas määruses vaja viidata ei ole. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse koostamisel lähtutakse muuhulgas haldusmenetluse seadusest. Eelnõu punktiga 15 täiendatakse määrust 11. peatükiga, milles sätestatakse, et eelnõu punktides 1−5 nimetatud sätete muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. Tagasiulatuv rakendamine tuleneb muudatuse aluseks olevate TöMSi ja THP jõustumise tähtajast. Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras. Eelnõu punktiga 16 muudetakse määruse lisa 1 „Ekspertide hindamislehe vorm“. Lahter sisaldab hindajate tarbeks ettepanekut rahuldada taotlus kas osaliselt või taotletud mahus võimaldades teha ettepanekuid tegevuste täpsustamiseks, vajalikeks muudatuseks ning vajadusel ka eelarve korrigeerimiseks. Lähtuvalt määruse § 17 lõikes 1 sätestatud kriteeriumitest arvestatakse, et näitajate saavutamisse panustatakse nii meetme disainimise, koordineerimise ja tehnilise hindamise tasandil kui ka täpsustakse hindamisekspertide ja taotlejate juhiseid. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse muudatused on pigem tehnilised ja olulisi mõjusid ei kaasne, v.a eelnõu § 1 punktis 6 vähendatud taotluse kogusumma ja § 1 punktis 7 nimetatud muudatus, kus kohaliku omavalitsuse üksusel on määruse § 4 lõike 1 punktis 1 tegevusteks võimalik taotleja või partnerina toetust saada ühel korral. Taotluse kogusumma vähendamine võib vähesel määral toetuse taotlejatele mõju omada, sest võib vähendada planeeritavate tegevuste ulatust. Summa vähendamine on tingitud asjaolust, et kuna uuesti avatava taotlusvooru jaoks ei pruugi täiendavaid vahendeid olla piisavalt, siis eesmärk on toetada täiendavalt rohkemal arvul, aga pigem väiksemamahulisi projekte. Ühe korra määruse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusteks toetuse saamine mõjutab 62 kohalikku omavalitsust, mis on täna juba NEET- olukorras noorte tugisüsteemi arendamiseks toetust saanud. Samade kohalike omavalitsuste uuesti toetamine ei ole enam vajalik, kuna on juba vastava eesmärgi täitmiseks saanud samast taotlusvoorust varasemat tuge. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. Määruse § 1 punktides 1−5 sätestatud muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2024. Punktides 1−3 sätestatud muudatuste tagasiulatuv rakendamine on seotud TöMS ja THP jõustumisega 1. jaanuaril 2024. a. Määruses asendatakse viited õigusaktidele. Punktides 4 ja 5 sätestatud muudatuste tagasiulatuv rakendamine on vajalik tagamaks voorudeülene õigusselgus abikõlblikest kuludest alates määruse § 4 lõike 1 punktis 5 nimetatud tegevuse taotlusvooru väljakuulutamisest veebruaris 2024. Kuna muudatuste jõustumise ajal ei võeta taotluseid vastu ning taotluseid ei ole menetluses, puudub vajadus ülejäänud muudetavate sätete osas rakendussätete kehtestamiseks. 7. Eelnõu muudatuse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse muudatuse eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks 11.–25.04.2024 Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusele. Samuti edastati eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Tähtajaks kooskõlastas eelnõu Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium ja Kliimaministeerium märkusteta, ja Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastas vaikimisi. Eelnõu kooskõlastas märkustega Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Kommentaaridega on määruse ja seletuskirja tekstis arvestatud ning tagasiside saadetud märkuste esitajatele e- posti teel teadmiseks. Seoses täiendavate muudatustega esitati eelnõu uuesti EIS kaudu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 10.–17.06.2024 samale kooskõlastajate ja arvamuse avaldajate ringile. Täiendavad kommentaarid ja ettepanekud edastasid vaid Riigi Tugiteenuste Keskus, ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kelle kommentaaridega mittearvestamist on seletuskirja lisas põhjendatud. Lisad: Lisa 1 – EIS tähelepanekute kooskõlastustabel