Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed“ muutmine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Siseministeerium 08.07.2024 nr 1-4/24/3362 Kliimaministri määruse "Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed" muutmine" eelnõu Kliimaministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks kliimaministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal kliimaminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri Arvamuse avaldamiseks: Eesti Laevaomanike Liit, Logistika ja Sadamate Liit, Pakrineeme sadam, Dirhami sadam, Narva-Jõesuu sadam, Narva sadam, Sillamäe sadam, Hara sadam, Veere sadam, Mõntu sadam, Lahesuu sadam, Nasva sadam Teadmiseks: Riigilaevastik, Transpordiamet Katarina Karpina, 715 5820 [email protected] Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/ Registrikood 70001231  EELNÕU 13.06.2024 KLIIMAMINISTER MÄÄRUS Tallinn 2024. a Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed“ muutmine Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 55 lõike 2 ja § 67 lõike 2 alusel. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruses nr 15 „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks; 2) paragrahvi 1 täiendatakse lõigetega 41 – 43 järgmises sõnastuses: „(41) Lootsitellimuse muutmine või tühistamine vähem kui kaks tundi enne lootsitellimuses märgitud laeva saabumise või väljumise aega loetakse valeväljakutseks. (42) Kui enne lootsimise alustamist või lootsimise alustamisel selgub, et laev on meresõiduohutuse seaduse § 57 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud, loetakse lootsitellimus valeväljakutseks. (43) Valeväljakutse järel tuleb lootsi saamiseks esitada uus lootsitellimus kooskõlas lõigetega 2, 21 ja 3.“; 3) paragrahvi 21 lõike 1 punktidest 12 ja 13 jäetakse välja sõnad „ja koht“; 4) paragrahvi 21 lõiget 1 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses: „131) lootsimise algpunkt ja lõpp-punkt;“; 5) paragrahvi 32 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) Pakri lahe ankruala A;“; 6) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 1 ja 12 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 4 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „, Hara“; 8) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses: „81) Lahepere laht – φ = 59º 26,0' N; λ – = 24º 05,0' E Pakrineeme sadam;“; 9) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 9 ja 11 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses: „121) Liivi laht – φ = 57º 55,7' N; λ – = 22º 12,0' E Mõntu sadam;“; 1 11) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „Hundipea sadam,“ tekstiosaga „Lahesuu sadam,“; 12) paragrahvi 41 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Väinamere lootsimispiirkonda kuulub Lehtma sadam, Heltermaa sadam, Rohuküla sadam, Sviby sadam, Virtsu sadam, Kuivastu sadam, Saaremaa sadam, Roomassaare sadam, Nasva sadam, Mõntu sadam ja Triigi sadam.“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Minister Keit Kasemets Kantsler 2  13.06.2024 Kliimaministri määruse „Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse (MSOS) § 55 lõike 2 ja § 67 lõike 2 alusel. Määruse muutmise eesmärk on korrastada määrust teiste õigusaktide ja praktikas üleskerkinud vajaduste põhjal. Samuti lisatakse määrusesse lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht Lahepere lahes Pakrineeme sadama teenindamiseks. Pakrineeme sadam on Paldiski lootsimispiirkonda kuuluv uus sadam,1 mille kaudu on võimalik laevadel Eestisse tarnida veeldatud maagaasi (LNG-d). Eelnõuga ei tehta muudatusi, mis on seotud töös oleva meresõiduohutuse seaduse muudatustega või mis vajavad esmalt laiemat arutelu merendussektoriga. Eelnõu valmistasid ette ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi merendusosakonna õigusnõunik Katarina Karpina ([email protected]), Riigilaevastiku õigus- ja hankeüksuse juht Katrin Andre ([email protected]) ja sama asutuse lootsinduse teenistuse direktor Margus Haljaste ([email protected]). Eelnõu väljatöötamisse oli kaasatud Transpordiamet. Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Kaili Kuusk (tel 626 2905, e-post [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]) 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on lootsimise korra ajakohastamine. 3. Eelnõu sisu Eelnõu koosneb 12 muutmispunktist. Eelnõu punkt 1. Määruse § 1 lõike 4 teine lause tunnistatakse kehtetuks ja sama reegel, mille kohaselt tuleb valeväljakutse korral lootsi saamiseks esitada uus lootsitellimus, esitatakse eraldiseisva sättena sama paragrahvi uues lõikes 43. Kuna valeväljakutse järel tuleb uus lootsitellimuse esitada mitte ainult määruse § 1 lõikes 4 nimetatud juhul, siis esitatakse kehtiva määruse § 1 lõike 4 teine lause eraldi sättena uues lõikes 43, nii et kõnealune reegel kohalduks ka muude valeväljakutsete puhul. Eelnõu punkt 2. Määruse §i 1 täiendatakse lõigetega 41 ja 42, kus kirjeldatakse olukordi, mida loetakse valeväljakutseks, ning lõikega 43, kus sätestatakse valeväljakutse korral uue 1 Pakrineeme sadam sadamaregistris: https://www.sadamaregister.ee/sadam/8457. 1 lootsitellimuse esitamise kord. Määruse § 1 lõike 4 esimeses lauses kirjeldatakse juba olukorda, mida loetakse valeväljakutseks. Kui loots saabub tellitud ajaks laevale või lootsi laevalemineku kohta, aga laev ei ole valmis lootsimise alustamiseks või kui laev ei ole saabunud lootsi laevalemineku kohta, loetakse lootsitellimus pärast 30 minuti möödumist valeväljakutseks. Lisaks kehtivale määrusele kirjeldab valeväljakutse olukordi ka kliimaministri 22. juuni 2023. a määrus nr 38 „Lootsitasu määrad ja maksmise kord“ (edaspidi lootsitasu määrus). Valeväljakutse olukorrad on sätestatud lootsitasu määruse § 11 lõikes 2 ja § 12 lõikes 2. Selleks, et erinevad olukorrad, mida võib lugeda valeväljakutseks, oleksid kirjeldatud ühes õigusaktis, tuuakse lootsimise määrusesse ka nendes sätetes esitatud juhud. Määruse § 1 uues lõikes 41 sätestatakse, et kui lootsitellimust muudetakse või see tühistatakse vähem kui kaks tundi enne lootsimise algust (ehk pärast lootsitellimuse viimase kinnitamise tähtaega), loetakse, et tegemist on valeväljakutsega. Kui lootsitellimust muudetakse või see tühistatakse vähemalt kaks tundi enne laeva saabumise või väljumise aega, siis lisatasu ei tule maksta. Tegemist on lootsitasu määruse § 11 lõikest 2 üle toodud reegliga. Määruse § 1 uues lõikes 42 sätestatakse, et kui enne lootsimise alustamist või lootsimise alustamisel selgub, et laev on meresõiduohutuse seaduse § 57 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud, loetakse lootsitellimus valeväljakutseks. Seega on valeväljakutse olukord, kus enne lootsimise alustamist või lootsimise alustamisel selgub, et laev on kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud, kuna laeva kapten või reisilaeva kapten ja vanemtüürimees on sooritanud lootsitasõidu eksami ning neil on lootsitasõidu luba. Näiteks on lootsitellimuses esitatud selle kapteni nimi, kes laeva tegelikult ei juhi ja tegelikult juhib laeva kapten, kellel on lootsitasõidu luba. Täiendus on tingitud praktikas esinenud juhtumitest, kus laevaagent on laeva kohta esitanud lootsitellimuse ja loots saabub lootsimise alguspunkti, kus selgub, et laeva kaptenil on lootsitasõidu luba, mistõttu on laev MSOSi § 57 lõike 1 punkti 3 kohaselt kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud. Tegemist on lootsitasu määruse § 12 lõikest 2 üle toodud sättega. Lootsitasude määruse muutmisel jäetakse lootsimise korra määrusesse üle toodud säte lootsitasude määrusest välja. Lootsitasude määruse muutmist kavandatakse koos Kliimaministeeriumi algatatud meresõiduohutuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga2. Valeväljakutse puhul tuleb tasuda lootsitasu määruses kehtestatud valeväljakutse lisatasu. Määruse § 1 uues lõikes 43 nähakse ette, et valeväljakutse korral tuleb lootsi saamiseks esitada uus tellimus kooskõlas sama paragrahvi (määruse § 1) lõigetega 2, 21 ja 3. See tähendab, et tuleb esitada uus lootsitellimus koos kõigi nõutud andmetega määruse § 1 lõikes 3 nimetatud tähtaegadel. Tegemist on nõudega, mis sisaldub kehtiva määruse § 1 lõike 4 teise lauses ja mis eelnõuga kehtetuks tunnistatakse. Eelnõu punktid 3 ja 4. Määruse § 21 lõike 1 punktide 12 ja 13 muutmine ja punktiga 131 täiendamine on omavahel seotud muudatused. Määruse § 21 lõike 1 punktidest 12 ja 13 jäetakse lootsikviitungil esitatavate andmete seast välja lootsi laevale saabumise ja laevalt lahkumise koht, kuna need andmed ei ole lootsimise seisukohalt olulised. MSOSi § 61 kohaselt algab lootsimine hetkel, kui laev alustab manööverdamist lootsi nõuannete järgi, kuid hiljemalt siis, 2 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/087c10c8-1a08-417a-beac-9eedb2bc6f61. 2 kui laev siseneb kohustusliku lootsimise alasse (MSOSi § 61 lõige 1) ja lõpeb, kui laev on ankrus või sildunud või kohustusliku lootsimise alast väljunud (MSOSi § 61 lõige 11). Lootsikviitung on lootsitasu arvutamise aluseks olev dokument, mistõttu on oluline, et lootsikviitungil oleks esitatud lootsimise algpunkt ja lõpp-punkt. Seetõttu täiendatakse § 21 lõiget 1 punktiga 131, kus nähakse ette, et lootsikviitungile kantakse lootsimise algpunkt ja lõpp-punkt. Eelnõu punkt 5. Määruse §-s 32 nähakse ette, millistel ankrualadel on lootsi kasutamine kohustuslik. Paragrahvi lõike 1 punktist 1 jäetakse välja viide Pakri lahe ankrualale C, kuna sellist ankruala enam ei ole. MSOSi § 2 punkti 271 kohaselt on ankruala navigatsiooniteabes avaldatud piirkond, mis on määratud laeva ankrus seismiseks ehk tegemist on Transpordiameti määratud piirkonnaga laevade ankrus seismiseks. Rahvusvahelise Hüdrograafiaorganisatsiooni navigatsioonikaartide koostamise eeskirja järgi on ankruala määratletud kui piiridega ankrukoht. Kuna Transpordiamet on väljaandes „Teadaanded meremeestele“ N° 11 – 2021 teavitanud (teadaanne nr 180)3, et kaartidelt tuleb kustutada Pakri lahe ankruala C, siis tuleb korrigeerida ka kehtivat määrust. Eelnõu punkt 6. Määruse § 4 lõikes 2 on esitatud kohustusliku lootsimise piirkonnas lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohtade koordinaadid. Paragrahvi 4 lõike 2 punktis 1 on sealjuures esitatud lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht Narva lahes Narva-Jõesuu ja Narva sadamate teenindamiseks. Kuna Narva-Jõesuu ja Narva sadamad ei kuulu määruse §- s 41 nimetatud lootsimispiirkondadesse, tunnistatakse punkt 1 kehtetuks. Määruse § 4 lõikes 2 tunnistatakse kehtetuks punkt 12, kus on esitatud lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht Narva lahes Sillamäe sadama teenindamiseks. Määruses on Sillamäe sadama teenindamiseks nimetatud kaks punkti, mille vahemaa on poolteist meremiili. Sillamäe sadama jaoks kahe lootsipunkti olemasolu ei ole vajalik, mistõttu jääb määrusesse alles läänepoolsem punkt, mida praktikas ka peamiselt kasutatakse. Eelnõu punkt 7. Määruse § 4 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja viide Hara sadamale, kuna Hara sadam ei kuulu määruse §-s 41 nimetatud lootsimispiirkondadesse. Eelnõu punkt 8. Määruse § 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81, kus nähakse ette lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht Lahepere lahes Pakrineeme sadama teenindamiseks. Määruse § 41 lõike 3 kohaselt kuulub Pakrineeme sadam Paldiski lootsimispiirkonda. Punkti koordinaatide määramisel on lähtutud Paldiski lootsimispiirkonna lootside ettepanekutest. MSOSi § 55 lõike 3 kohaselt võib lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht asuda sisemeres, kui navigeerimine selles piirkonnas ei ole keeruline. Pakrineeme sadama lootsimispunkt asub sisemeres, kuid selles punktis navigeerimine ei ole keerukas. Valitud punkt on sadamast sellisel kaugusel, et seal on võimalik asuda tegema ettevalmistusi sadamasse sisenemiseks ja vajaduse korral vedurlaeva kinnitamiseks. MSOSi § 55 lõike 3 kohaselt tähistatakse lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad navigatsioonikaartidel ning avaldatakse navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus. Nimetatud tegevused teeb Transpordiamet. Eelnõu punkt 9. Määruse § 4 lõikes 2 tunnistatakse kehtetuks punkt 9, kus on esitatud lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht Dirhami reidil Dirhami sadama teenindamiseks. 3 https://www.transpordiamet.ee/sites/default/files/documents/2022-01/TM_No.11-2021.pdf. 3 Dirhami sadamat ei ole külastanud alates 2008. a ühtegi laeva, mille puhul oleks lootsi kasutamine kohustuslik, seega puudub vajadus Dirhami lootsimispunkti nimetamiseks määruses. Määruse § 4 lõikes 2 tunnistatakse samuti kehtetuks punkt 11, kus on esitatud lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht Tagalahes Veere sadama teenindamiseks. Veere sadamat ei ole külastanud vähemalt 20 aastat ükski laev, mille puhul oleks lootsi kasutamine kohustuslik. Eelnõu punkt 10. Määruse § 4 lõiget 2 täiendatakse punktiga 121, kus nähakse ette lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht Liivi lahes Mõntu sadama teenindamiseks. Punkti koordinaatide määramisel on lähtutud Väinamere lootsimispiirkonna lootside ettepanekutest. Valitud punkt on sadamast sellisel kaugusel, et seal on võimalik asuda tegema ettevalmistusi sadamasse sisenemiseks ja vajaduse korral vedurlaeva kinnitamiseks. MSOSi § 55 lõike 3 kohaselt tähistatakse lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad navigatsioonikaartidel ning avaldatakse navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus. Nimetatud tegevused teeb Transpordiamet. Eelnõu punkt 11. Määruse § 41 lõikesse 1 lisatakse Tallinna lootsimispiirkonna sadamana Lahesuu sadam. Tegemist ei ole uue sadamaga, vaid olemasoleva sadamaga, mis on määrusest ekslikult välja jäänud. Geograafiliselt asub Lahesuu sadam Tallinna lahes Paljassaare poolsaare põhjakaldal koordinaatidel 59° 27' 25.59" N ; 24° 42' 10.63" E. Eelnõu punkt 12. Määruse § 41 lõige 4 sõnastatakse uuesti, kuna lõike sõnastuses tehakse mitmeid muudatusi. Määruse § 4 lõike 2 punkti 9 kehtetuks tunnistamise (eelnõu punkt 9) tõttu jäetakse välja viide Dirhami sadamale ja edaspidi ei kuulu Dirhami sadam enam Väinamere lootsimispiirkonda. Samuti jäetakse Väinamere lootsimispiirkonnast välja Veere sadam (eelnõu punkt 9), kuna viimase 20 aasta jooksul ei seda külastanud ühtegi laeva, mis oleks vajanud lootsi teenust. Määruse § 41 lõikesse 4 lisatakse samas Nasva sadam ja Mõntu sadam, kuna viimase 20 aasta jooksul on nimetatud sadamaid külastanud mitu laeva, mis on vajanud lootsi teenust. Nasva sadam asub Saaremaal koordinaatidel 58° 12' 48.11" N; 22° 23' 45.65" E ja sadama pidaja on Baltic Workboats AS. Nasva sadam teenindab veesõidukeid kogumahutavusega 500 kuni 7500 (välja arvatud). Mõntu sadam asub Saaremaal Sõrve poolsaarel koordinaatidel 57° 56' 56.15" N; 22° 7' 37.76" E ja sadamapidaja on OÜ Mõntu Sadam. Mõntu sadam teenindab veesõidukeid kogumahutavusega 500 kuni 7500 (välja arvatud). 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei tehta terminoloogilisi muudatusi. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4 6. Määruse mõjud Määrusel puudub oluline sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju. Samuti puudub oluline mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, majandusele, regionaalarengule ning elu- ja looduskeskkonnale. Määrus puudutab peamiselt lootsiteenuse osutajat Riigilaevastikku ja vähemal määral lootsiteenuse kasutajaid, kuid olulisi sisulisi muudatusi määruse rakendamine neile kaasa ei too. Määrus puudutab Transpordiametit muudatuste tõttu lootsimispunktides. MSOSi § 55 lõike 3 kohaselt tähistatakse lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad navigatsioonikaartidel ning avaldatakse navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus. Transpordiamet peab muudatuste kohaselt eemaldama navigatsioonikaartidelt lootsimispunktid või lisama uued lootsimispunktid navigatsioonikaartidele ning avaldama sellekohase teabe navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega eeldata sellest lisatulusid. Määrust rakendatakse olemasolevate ressursside arvelt. Pakrineeme ja Mõntu sadamate teenindamiseks lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohtade määramise tõttu tuleb Transpordiametil avaldada asjakohane teave navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus. Transpordiamet koostab ja uuendab lootsiraamatut võrguväljaandena. Lootsiraamatu osasid korrigeeritakse navigatsiooniteabe muutumise järgi kord kuus. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Siseministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Laevaomanike Liidule, Logistika ja Sadamate Liidule ning muudatusega seotud sadamate pidajatele. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: KLIM/24-0747 - Majandus- ja kommunikatsiooniministri 28. novembri 2002. a määruse nr 15 „Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad, lootsimispiirkonnad ning lootsikviitungile kantavad andmed“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Siseministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.07.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea36d57b-08fd-4297-8039-983e52b9bd45 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ea36d57b-08fd-4297-8039-983e52b9bd45?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main