Tiit Riisalo Teie: 21.06.2024 nr 2-2/1724-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected] Meie: 22.07.2024 nr 1.1-5/0325-1
Arvamus avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse
muutmise seaduse eelnõule
Lugupeetud Tiit Riisalo
Statistikaamet on saanud arvamuse avaldamiseks avaliku teabe seaduse ja keeleseaduse muutmise seaduse
eelnõu, millega täiendatakse andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide loetelu andmeedastuse
nõusoleku ja volituste haldamise süsteemidega ning luuakse õiguslik alus tõlkeandmekogu Tõlkevärav
asutamiseks. Soovime siinkohal juhtida tähelepanu Statistikaameti riikliku statistika seadusest (edaspidi RStS)
tulenevatele pädevustele ning saada kinnitust, et meie tõlgendus seoses avaliku teabe seaduse muudatustega
on korrektne ja tagab olemasolevate süsteemide soovitud rakendamise ka tulevikus.
1. Avaliku teabe seadusesse (edaspidi AvTS) lisatakse muutmise eelnõuga § 4311, mille lõike 1 kohaselt
töödeldakse keskses volituste haldamise andmekogus andmeid eesmärgiga võimaldada selle
vastutaval töötlejal kontrollida juriidilise isiku esindaja või füüsilise isiku (edaspidi lõppkasutaja)
volituse olemasolu ja ulatust ning võimaldada lõppkasutajal keskselt hallata tema poolt ja temale
antud volitust riigi infosüsteemis. Samas piiratakse muutmise eelnõu punktis 2 riigi ja kohaliku
omavalitsuse andmekogude pidamist kindlustavate süsteemide kasutamise kohustuslikkust AvTS §
439 lõike 3 punktides 1–7 nimetatud süsteemidega, kuhu alla ei kuulu punktis 8 nimetatud keskne
volituste haldamise süsteem. Seda on seletuskirjas põhjendatud asjaoluga, et nimetatud süsteemi
kasutamine ei ole otseselt vajalik õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks, kuivõrd isikud
saavad oma õigusi teostada ja oma volitusi hallata ka ilma selle süsteemi ja protsessita. Samas ka
nenditakse, et kuivõrd selle tehnoloogilise lahenduse puhul on tegemist uuendusliku lähenemisega
volituste haldamisele, ei ole mõistlik vähemalt esialgu kehtestada keskse volituste haldamise süsteemi
kasutuselevõtmise kohustust, kuigi laiem kasutuselevõtt eesmärgina jääb alles.
Statistikaamet on varasemalt koos Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusega (RmIT)
osalenud volituste haldamise süsteemi ärianalüüsi koostamisel ning selgitanud enda ärivajadusi.
Tulenevalt RStS §-ist 28 võimaldab Statistikaamet riikliku statistika tegijana andmeesitajatel täita oma
kohustust õigeaegselt andmete esitamisel asjakohaste küsimustike ulatuses, andes ettevõtjast
andmeesitajale võimaluse kontrollida enda kohustuse sisu ameti veebilehel
https://www.stat.ee/et/esita-andmeid/andmete-esitamise-kohustus. Andmeid saab esitada
elektroonilises andmeedastuskeskkonnas eSTAT, kus küsimustikud on osaliselt eeltäidetud. eSTATiga
liitumiseks tuleb ettevõtte/asutuse esindusõiguslikul isikul esitada taotlus eSTATis, autentides ennast
ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID-ga. Ka füüsilised isikud, kes vabatahtlikkuse alusel on valmis
uuringutes osalema, saavad andmeid esitada endale sobival ajal elektrooniliselt
andmeedastuskeskkonnas estat.stat.ee. Taotluse alusel loob Statistikaamet ettevõttele/asutusele
tegevjuhi/peakasutaja, kes saab omakorda õiguse lisada oma ettevõttes/asutuses eSTATi
andmeesitajaid ehk määrata küsimustike täitjaid. Samas süsteemis toimub ka volituste haldamine, mis
võib iga küsimustiku puhul olla erinev. Sellest tulenevalt oleme hinnanud, et hetkel kesksena pakutav
lahendus ei vasta veel täielikult Statistikaameti vajadustele. Tuginevalt eelpool kirjeldatud AvTS § 439
lõike 3 muudatusest, mille kohaselt sama sätte punktis 8 nimetatud keskne volituste haldamise
süsteem pole kasutuselevõtuks kohustuslik, eeldame, et Statistikaamet võib jätkata enda süsteemi
kasutamist seni, kui kesksele üleminek osutub vajadustele vastavaks.
Statistikaamet
Tatari 51, 10134 Tallinn
rg-kood 70000332; tel 625 9300
[email protected], www.stat.ee
2. AvTS-i lisatakse muutmise eelnõuga § 4310, mille lõike 1 kohaselt töödeldakse andmeedastuse
nõusoleku andmekogus (edaspidi nõusoleku andmekogu) andmeid eesmärgiga omada keskset
ülevaadet selle kohta, kas ja mis ulatuses on isik andnud nõusoleku oma isikuandmete edastamiseks
riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust eraõiguslikule juriidilisele isikule või teinud tahteavalduse
oma isikuandmete ülekandmiseks ühest riigi infosüsteemi kuuluvast andmekogust teise. AvTS § 439
lõike 3 kohaselt on andmekogude pidamist kindlustavad süsteemid kasutamiseks kohustuslikud kõigi
riigi ja kohaliku omavalitsuse andmekogude pidamisel ning AvTS § 439 lõikesse 1 punkti 7 lisamisega
laieneb kohustuslikkus ka nõusolekusüsteemile. Sealjuures on seletuskirjas selgitatud, et RIS-i
kuuluvate andmekogude vastutavad töötlejad peavad veenduma, et andmesaaja soovitud andmed on
nende andmekogudes põhiandmed, kuivõrd AvTS-i § 436 lõige 2 näeb ette, et andmeid päritakse
põhiandmekogust. See tähendab, et põhiandmed on RIS-i kuuluvasse andmekogusse kogutavad
andmekogu unikaalsed andmed, mis tekivad andmekogu haldaja avalike ülesannete täitmise käigus
ning vajalikke andmeid tuleks pärida just sellest andmekogust, kus need on registreeritud
põhiandmetena.
Statistikaamet tegutseb avalike ülesannete täitmisel eeskätt RStS ja isikuandmete kaitse seaduse
(edaspidi IKS) alusel. Oleme seni tõlgendanud, et riikliku statistika tootmiseks kogutav ja töödeldav
andmestik ei moodusta andmekogu avaliku teabe seaduse mõttes, kuivõrd RStS § 6 lõike 3 kohaselt
riikliku statistika tegemisel moodustatavad andmestikud ja statistilised registrid ei ole andmekogud
avaliku teabe seaduse tähenduses. Kuigi andmed on RStS § 3 lõike 1 tähenduses riikliku statistika
tegija poolt talle seadusega antud ülesannete täitmiseks andmeesitajatelt kogutud või töödeldud üksik-
ja koondandmed, sealhulgas riigi ja teiste andmekogude, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning
juriidiliste isikute tegevuse käigus loodud või nende kogutud andmed, tuleb nende töötlemisel lähtuda
nii isikuandmete kaitsest kui statistilisest konfidentsiaalsusest (RStS § 32 lg 3) ehk Statistikaametil
on võrreldes teiste andmetöötlejatega suurem konfidentsiaalsuskohustus. Konfidentsiaalseid
andmeid, kuhu alla kuuluvad ka isikuandmed, ei ole lubatud kasutada ühelgi muul kui statistilisel ja
teaduslikul eesmärgil (RStS § 34 lg 11), kusjuures mõlemal juhul tuleb juhinduda ka IKS-ist (RStS § 31
ja 38).
Seega hindab Statistikaamet, et eelnõuga kehtestatav süsteem ei ole ameti poolt rakendatav, kuivõrd
Statistikaameti valduses olevaid andmeid ei saa käsitleda põhiandmetena AvTS käsitluses ning
andmete edastamine kolmandatele isikutele saaks toimuda üksnes RStS ja IKS alusel.
Lisaks on seletuskirjas viidatud, et nõusolekusüsteemi lahendus näeb esialgu ette nõusoleku andmise
võimaluse Eesti isikukoodiga täisealistele täieliku teovõimega füüsilistele isikutele ning et nõusolekut
on võimalik andmesubjektil anda ka nõusolekuteenuse väliselt, kuivõrd nõusolekuteenus on
vabatahtlik andmesubjektile kasutamiseks.
Eelnevast tulenevalt soovime kinnitust, et Statistikaamet võib ka edaspidi jätkata enda vajadustest
lähtuva nõusoleku küsimise protsessiga. RStS § 35 lõike 2 kohaselt levitab riikliku statistika tegija
isiku otsest või kaudset tuvastamist võimaldavaid andmeid ainult tema nõusolekul, välja arvatud
käesolevast seadusest tuleneval juhul või kui andmed on avalikud tulenevalt seadusest. Samas siia alla
ei kuulu statistilise üksuse otsest või kaudset tuvastamist võimaldavad andmed teaduslikel
eesmärkidel kasutamiseks RStS §-s 38 sätestatu kohaselt. Statistikaamet kasutab nõusoleku küsimise
instrumenti eelkõige isiku-uuringute puhul, kuid ka sel juhul tuleb väga täpselt kirjeldada, millisel
eesmärgil soovitakse isikuga seotud andmeid kasutada ning kes ja millises vormis on võimalikud
volitatud töötlejad edaspidi, kui tegemist on näiteks uuringu tellijale andmete edastamisega
isikustatud või pseudonüümitud kujul. See tähendab, et me ei saa igapäevases töös piirduda ka
teoreetiliselt pakutava keskse lahendusega, kuivõrd RStS tähenduses on isiku mõiste laiem ja
puudutab ka juriidilist isikut iseloomustavaid andmeid.
3. Statistikaamet toetab igati kesksete süsteemide loomist, mis laiendavad võimalusi andmete
jagamiseks erinevate osapoolte vahel selges õigusraamistikus. Samas on meie hinnangul tühimik
osas, mis puudutab ka andmete vastassuunalist liikumist ehk et isikul oleks võimalik anda keskselt
nõusolek tema kohta eraõigusliku isiku poolt kogutud andmete jagamiseks riigiga, mis vähendaks
andmeesitaja koormust ning samas tagaks turvalisuse ja läbipaistvuse volituste ulatuse osas.
Kokkuvõttes, Statistikaamet on valmis jätkuvaks koostööks reaalajamajanduse ja teistes riigiga suhtlemist
hõlbustavate lahenduste väljatöötamisele keskendunud töörühmades, et saaksime eelnevates punktides
kirjeldatud süsteemid ka ameti vajadustest lähtuvalt edaspidi keskse tehnoloogia abil siiski rakendusele võtta
nii füüsiliste kui juriidiliste isikute vaates. Seega näeme edaspidi suurt ühisosa, et leida ühiselt õiguslikud ja
tehnilised lahendused ameti keerukamate kasutusjuhtude puhul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmet Lee
Peadirektor