Käskkiri

KÄSKKIRI 18.07.2024 nr 28 Riigihanke “Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate uuring” korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine Riigihangete seaduse § 14 lõike 1 punkti 2 ja § 125 alusel ning kooskõlas ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri ning majandus- ja taristuministri 09.10.2017. a käskkirjaga (registreeritud dokumendihaldussüsteemis 03.10.2017.a) nr 1.1-1/17-199 kinnitatud „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada riigihange teenuse “Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate uuring” (CVP kood: 79311300-0 “Uuringu analüüsiteenused”) tellimiseks. 2. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud teenuse tellimiseks riigihanke alusdokumendid (lisatud). 3. Tellitava uuringu „Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate uuring“ eeldatav kogumaksumus on kuni 59 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hankelepingu täitmise periood on lepingu sõlmimisest alates kuni 20. detsember 2024. aasta. 4. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud teenuse tellimise eest vastutavaks isikuks ja punktis 5 nimetatud komisjoni esimeheks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) riikliku küberturvalisuse osakonna küberturvalisuse teadus- ja tehnoloogiajuhi Ilmar Vessini. 5. Moodustan hankekomisjoni punktis 1 nimetatud hanke korraldamiseks, sh pakkumuste vastavaks tunnistamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus: 1. Hendrik Roland Helm – MKM, digiriigi arengu osakonna projektijuht; 2. Anna Kuus – MKM, riikliku küberturvalisuse osakonna küberturvalisuse teadus- ja arendustegevuse nõunik; 3. Carmen Raal – MKM, riikliku küberturvalisuse osakonna rahvusvahelise küberturvalisuse koostöö nõunik. 6. Valitud hankemenetluse ja punktis 2 nimetatud riigihanke alusdokumentide peale võib esitada vaidlustuse Rahandusministeeriumi juures asuvale riigihangete vaidlustuskomisjonile riigihangete seaduses sätestatud korras ja tähtajal.  2 (allkirjastatud digitaalselt) Maria Alajõe kantsleri ülesannetes  Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Riigihange nr “Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate uuring“ Tööde kirjeldus Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) viib läbi hanke, mille eesmärk on leida Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate uuringu läbiviija. 1. Taustainformatsioon Küberriskide mõju võib olla erinev sõltuvalt vanusest, seoses iga grupi unikaalsete harjumuste ja tehnoloogiliste teadmistega. Lapsed ja noorukid kasutavad internetti aktiivselt mängudeks, sotsiaalmeediaplatvormide kasutamiseks ning õppetööks. Nad võivad olla haavatavad küberkiusamise, privaatsuse rikkumise ja pettuste ohvriks langemise osas, kuna neil võib puududa teadlikkus küberohtudest või nad ei pruugi tunda turvalise internetikasutuse põhitõdesid. Laste ja noorukite poolt kasutatavad digitaalsed lahendused erinevad vanemate vanusegruppide poolt kasutatavatest lahendustest, kasutatavad sotsiaalmeediaplatvormid on generatsioonide lõikes erinevad ning sama kehtib ka küberturberiskide kohta, millega erinevad vanusegrupid kokku puutuvad. Olenemata vanusest võivad noored, kes ei ole digitaalselt osavad või kellel puudub juurdepääs piisavale teadmusele, kergesti langeda ohvriks küberrünnakutele, nagu õngitsemine, identiteedivargus, pahavara või puutuda kokku teiste sarnaste küberohtudega. Küberriskide maandamiseks on oluline roll haridusel ja teadlikkusel. Organisatsioonid, haridusasutused ja lapsevanemad peaksid pakkuma asjakohast koolitust ja juhiseid, tõstmaks teadlikkust ja oskusi küberohtude äratundmiseks ning nendega toimetulekuks laste ja noorte seas. Senised küberkäitumise-alased uuringud on suuresti keskendunud eelkõige laiema elanikkonna küberkäitumisele ja küberhügieenile, uuematest uuringutest on II ja III kooliastme küberkäitumist käsitlenud TÜ eetikakeskuse RAYUELA (H2020 projekt „Noorte harimine ja jõustamine läbi mängimise internetis ohutult toimetamiseks“) projekt, mille raames läbi viidud fookusgrupi intervjuud II-III kooliastme Eesti õpilaste seas annavad ülevaate kokkupuudetest eri küberohtudega ja küberkuritegudega, niisamuti erinevustest eri rahvusgruppide seas (vt: RAYUELA - A fun way to fight cybercrime (rayuela-h2020.eu)). Projekti laiem eesmärk oli luua ülevaade noorte kokkupuudetest erinevate küberkuritegudega ning selle baasil luua mängulised tegevused, mille abil vastavas sihtrühmas ennetustööd teha. Digi- ja küberpädevus (edaspidi DKP) kompetentside kohta II ja III kooliastme noorte seas annavad ülevaate ka Kaitseministeeriumi poolt ellu kutsutud ja TalTechi küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse poolt läbiviidavad KüberPähkli uuringud ja test-võistlused, mille laiem fookus on testida õpilaste küberturbe-alaseid teadmisi, andes uuringuanalüüsi baasil soovitusi koolidele, lapsevanematele, riigile ja kohalikele omavalitsustele küberriskide maandamiseks vastava sihtrühma seas. Ülevaate Eestis läbi viidud küberkäitumise uuringutest annab ka Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi (2023) raport “Eesti elanikkonna teadlikkus küberturvalisusest: ülevaade uuringutest ja võimalikest edasistest suundadest”. Põhikooli riiklik õppekava (PRÕK 2011, § 4 lg 8) näeb ühe õppeeesmärgina ette digipädevuste arendamist. See eesmärk hõlmab endast põhikooli noorte seas infootsingute ja digitaalse sisuloome oskuste ja pädevuste arendamist, uute tehnoloogiatega toimetulekut ning teadlikkuse arendamist erinevate digikeskkondade ohtude märkamisel ja neile reageerimisel. DKP arendamine ja tehnoloogia/arvutiõpetuse sisuline pool ja fookus on koolide endi otsustada, seetõttu on vastavate pädevuste arendamise rõhk kooliti erinev. Lisaks PRÕKile sätestab tehnoloogiaõpetuse lisa (VV 28. jaanuari 2010. a määruse nr 14 „Põhikooli riiklik õppekava” lisa 7) ka alateema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ digipädevuste arendamise, mida seostatakse eeskätt arvuti kasutamise võimaluste ja digikeskkonna kasutamisega, ent digipädevuste ja digitaalsete tehnoloogiate ja platvormide kasutamise oskuste arendamise puhul pole PRÕKis ega selle lisades eraldi esile toodud küberturvalisusega seotud õpiväljundeid- ja eesmärke. Sellest tulenevalt esineb koolide vaates DKP arendamisel olulisi erinevusi, kuna arvuti/informaatikaõpetus on põhikooliastmes valikuline. Arvuti/informaatikaõpetuse varieeruvust nenditakse ka Startup Estonia poolt tellitud ja Rakendusliku Antropoloogia Keskuse ja Eesti Uuringukeskuse poolt läbi viidud uuringus “Tuleviku tegija teekond: kas homsed oskused tulevad koolist, huviringist või YouTube’ist?” (2023), mille laiem fookus oli kaardistada tegureid, mis suurendavad noorte seas huvi MATIK (matemaatika, teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja kunstid) valdkondade vastu. 2. Hanke eesmärk Hanke eesmärk on leida koostööpartner, kes koostab küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate II ja III kooliastme noorte seas. Lisaks annab hanke raames koostatud analüüs soovitusi erinevate õppematerjalide koostamiseks, loomaks turvalisemat digitaalkeskkonda, tõstes seeläbi teadlikkust ja oskusi vastava sihtrühma seas ning andes sisendit asjakohasele poliitikale ja sekkumisstrateegiatele, mis vastavad II ja III kooliastme noorte unikaalsetele vajadustele. Samuti on hanke eesmärgiks pakkuda väärtuslikku panust küberjulgeoleku valdkonna arengusse, aidates kujundada turvalisemat digitaalset tulevikku. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostatud küberturvalisuse strateegias (“Läbivalt IT-vaatlik Eesti”) aastateks 2024-2030 on samuti esile toodud küberturvalisuse valdkonna järelkasvu dimensioon, mistõttu on hanke raames koostatud analüüsi üheks oluliseks elemendiks järelkasvu soodustamine. Seega on analüüsi üheks mõõtmeks uurida tegureid, mis soodustaksid II ja III kooliastme noorte seas DKP arendamist laiemalt ning suurendaksid huvi küberturvalisuse valdkonna vastu. Küberspetsialistide järelkasvu soodustamine on omakorda kriitiline, tagamaks küberkogukonna ja DKP teadmuse jätkusuutlikkus Eestis. Seega tellitakse hankega tervikteenus, mille hulka kuulub:  küberturvalisuse teadlikkuse ülevaate II ja III kooliastme õpilaste seas;   küberturvalisuse õppematerjalide projekti sisendi loomine (vt täpsemalt p. 3.1.). 3. Hanke tulemusena sõlmitud lepingu täitmise tulemus Käesoleva hanke tulemusena peab:  valmima küberturvalisuse teadlikkuse teaduspõhine uuring, mis annab ülevaate küberturvalisuse teadlikkuse hetkeolukorrast, suundumustest ning mõjuteguritest II ja III kooliastme õpilaste seas. Tervikdokumendis peavad olema esile toodud riskide maandamiseks konkreetsed juhised ja soovitused küberteadlikkuse tõstmiseks ja soovitusi efektiivseima õpiväljundi saavutamiseks. 3.1. Küberturvalisuse teadlikkuse analüüs 3.1.1. Üldine sisu ja nõuded Paljudel inimestel puuduvad piisavad teadmised küberohtudest ja nende ennetamisest. Sihipärane analüüs võimaldab kohandada haridus- ja teavitusprogramme, mis on suunatud konkreetsete vanuserühmade vajadustele, et parandada nende küberturvalisuse-alast teadlikkust ja oskusi. Erinevad vanuserühmad võivad olla küberriskidele erinevalt vastuvõtlikud, kuid praegused turvalahendused ei pruugi neid eripärasid arvestada. Käesoleva hanke raames koostatud analüüs peab aitama tuvastada II ja III kooliastme noorte spetsiifilised vajadused ja eripärad, töötamaks välja asjakohased koolitusmaterjalid ning loomaks ülevaade vastava sihtrühma digi- ja küberpädevustest (DKP). Ühiskonnarühmade ebapiisav ettevalmistus ja reageerimisvõime küberrünnakutele võib põhjustada ulatuslikku kahju nii individuaalsel kui ka organisatsioonilisel tasandil. Analüüs peab toetama üldist vastupanuvõimet ja iga noore valmisolekut tuvastamaks küberrünnakuid. Sageli annavad noored enda vanematele ja vanavanematele digioskuseid edasi, arendades seeläbi vanemate digi-ja küberpädevusi, ent ka vanemad on sageli digioskuste arendamisel lastele eeskujuks. Uuring peaks andma ka lapsevanematele soovitusi DKP ja oskuste arendamiseks laste seas, tõstmaks seeläbi ka laiemat huvi küberturvalisuse valdkonna vastu. Uuringu eesmärk on välja selgitada küberturvalisuse teadlikkuse ja ohuhinnangute tasemed II ja III kooliastme noorte seas, sealhulgas toob analüüs esile tegurid, mis kujundavad noorte ohuhinnanguid ja teadlikkust ning tegurid, mis soodustavad DKP arendamist. Analüüsi keskmes on II ja III kooliastme noorte digi- ja küberpädevused, valim jaotub vastavalt kooliastmele, soole ning rahvuslikule kuuluvusele, hindamaks võimalikult laia sihtrühma seas erinevaid mõjutegureid ja tendentse. Analüüs peab pakkuma tervikliku ülevaate küberturvalisuse teadlikkusest. Hankija näeb ette, et analüüs peab vastama eelmainitud eesmärkidele ja alljärgnevatele küsimustele:  Kuidas noored tuvastavad ja reageerivad küberohtudele sotsiaalmeediaplatvormidel?;  Kuidas mõjutada kõige paremini II ja III kooliastme noori, arendamaks digi- ja küberpädevusi ja laiemat huvi küberturvalisuse valdkonna vastu?  Kas ja kuidas soodustab reaalainete õpe huvi DKP arendamisel?  Millised on enimkasutatavad digitaalsed platvormid ja sotsiaalmeediaplatvormid II ja III kooliastme noorte seas?  Kuidas erinevad isikliku teabe jagamise harjumused lastel ja lapsevanematel ning kuidas see mõjutab nende küberriski taset?; Millised on enimlevinud eksiarvamused ja ohtlikud praktikad II ja III kooliastme õpilaste seas teabe jagamisel internetis?  Milline on koolide tase DKP õpetamisel ja arendamisel?  Milline on koolide roll küberturvalisuse alase teadlikkuse tõstmisel II ja III kooliastme noorte seas?  Milline on II ja III kooliastme noorte ja nende vanemate valmisolek ja võimekus tuvastada ja reageerida levinumatele küberrünnetele?;  Kuidas arendada tõhusaid küberhügieeni harjumusi II ja III kooliastme noorte seas, kes kasvavad üles digitaalselt küllastunud keskkonnas?;  Millised meetodid ja tehnoloogiad on kõige tõhusamad noorte pikaajaliseks kaasamiseks küberturvalisuse praktikatesse?;  Kas ja kuidas erineb DKP omandamine poiste ja tüdrukute seas, II ja III kooliastmes? Kas ja kuidas esineb erinevusi erinevate keeleliste sihtrühmade DKP omandamise puhul?  Milliseid DKP arendamise õppematerjale kasutatakse Eestis II ja III kooliastme noorte puhul? Milline on olemasoleva õppematerjali kvaliteet?;  Millised on rahvusvahelised või Eestis läbi viidud sarnaste uuringute tulemused? Lisada vastava uuringu lühikokkuvõte ja viide uuringule.  Millised tegurid ja sotsiaalsed keskkonnad mängivad enim rolli DKP omandamisel – on selleks näiteks kool, lähikondlased, sõbrad?  Kas ja kuidas mängivad rolli mõjuisikud DKP arendamisel - mõjuisikuteks võivad olla lapsevanemad, õpetajad, suunamudijad, täiskasvanutest eeskujud. Lisaks peab analüüs sisaldama ettepanekuid II ja III kooliastmele suunatud DKP arendavate õppematerjalide võimalustest, vastates alljärgnevatele küsimustele/punktidele:  milliste teabekanalite kaudu on võimalik jõuda vastava vanuserühmani (II ja III kooliastme õpilased), milline on selleks parim võimalik teabekanal vastava kooliastme õpilaste seas?;  millised on parimad võimalikud õppemeetodid ja eripärad vastavate kooliastmete noorte seas;  millised on soovituslikud teabe edastuse formaadid (näiteks; video, audio, digitaalne- või trükitud tekst), arendamaks DKP vastava sihtrühma seas? Eeltoodud loetelu on hankijapoolne visioon, milliseid komponente või aspekte tuleks küberturvalisuse teadlikkuse puhul uurida. Juhul, kui pakkuja soovib mõne aspekti/komponendi osas sisse viia täiendusi ja/või mõne hankija poolt välja toodud aspekti/komponendi uurimisest soovitakse loobuda, siis lepitakse selles kokku tööde teostamise käigus. 3.1.2. Uurimis- ja analüüsimeetodid Hankija visioonis tuleks analüüsiprojekti läbiviijal uurimisküsimustele vastamiseks kasutada kombineeritud uurimis- ja analüüsimeetodeid, mis sisaldavad nt dokumentide analüüsi, kvalitatiivseid intervjuusid (süvaintervjuud või fookusgrupi intervjuud vms), kvantitatiivset andmeanalüüsi jm. Täpne uurimis- ja analüüsimetoodika on pakkuja valida. Pakkujal tuleb meetodeid pakkumuses põhjendada ja selgitada. Pakutavast metoodikast peavad nähtuma kõikide uuritavate komponentide uurimis- ja analüüsimeetodid. Vajadusel täpsustatakse metoodikat tööde elluviimise käigus. Muu Projekt viiakse ellu Euroopa Liidu kaasrahastamisel ja tööde teostamisel tuleb sellele viidata. Täpsemad juhised ja vajaliku sümboolika edastab hankija tööde teostamisel. Analüüsi oodatav valmimisaeg on 4 (nelja) kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest vastavalt tööde käigus kokku lepitule, kuid mitte hiljem kui 20. detsember 2024. Töö käigus kogutavad andmed ja kaasnevad intellektuaalsest varast tulenevad õiguste kasutusõigused (lihtlitsents koos all-litsentsiga) kuuluvad pärast töö üleandmist ministeeriumile. Ministeerium võib töö käigus kogutavaid andmeid ja intellektuaalsest varast tulenevate õiguste kasutusõigusi vabalt kolmandatele isikutele üle anda ilma uuringus osalejate nõusolekuta.  VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hange: Uuring „Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaade” ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionuppvalikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt. Kõik pakkuja poolt väljapakutud tegevuste väljatöötamise ja elluviimise kulud peavad kajastuma pakkumusega esitatavas eelarves. „Pakkumuse kogumaksumus“ on hankija jaoks lõplik ja sellele ei lisandu täiendavaid väljamakseid ega hilisemaid kulutusi. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Projekti eelarve kirjeldus. Pakkuja esitab tööde elluviimise eelarve peamiste kululiikide kaupa (Vabas vormis dokument) ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1. pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;  2. teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3. asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46.1). Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) EL NÕUKOGU SANKTSIOON. ALLTÖÖVÕTJAD, TARNIJAD JA TUGINETAVAD ISIKUD. Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 2. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 3. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 4. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. Hankija lükkab tagasi pakkumuse, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks RSanS § 7 lg 1 alusel tühine. Määrust kohaldatakse riigihangetele alates rahvusvahelisest piirmäärast. NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2022/576, 8. aprill 2022, millega muudetakse määrust (EL) nr 833/2014, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses Venemaa tegevusega, mis destabiliseerib olukorda Ukrainas. Küsimused ettevõtjale: Pakkuja kinnitab, et ta ei kaasa üle 10% hankelepingu maksumusest hankelepingu täitmisele alltöövõtjaid, tarnijaid ega tugine kvalifitseerimistingimuste täitmisel selliste ettevõtjate näitajatele, kes on: 1. Vene Föderatsiooni kodanik, resident või Vene Föderatsioonis asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidiline isik, asutus või muu üksus; 2. rohkem kui 50% ulatuses otseselt või kaudselt punktis 1 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse omandis; 3. punktis 1 või 2 nimetatud isiku, asutuse või muu üksuse esindaja või tegutseb sellise isiku juhiste alusel. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") UURIMIS- JA ANALÜÜSIMETOODIKA VISIOON Pakkujal tuleb esitada uurimis- ja analüüsimetoodika visioon, mis sisaldab vähemalt: kõikide uuritavate komponentide/aspektide uurimis- ja analüüsimeetodite kirjeldust vastavalt hanke hindamiskriteeriumites kirjeldatule; põhjendust, miks on valitud komponentide/aspektide uurimiseks ja analüüsimiseks vastav metoodika. Küsimused ettevõtjale: 1. Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon (Vabas vormis dokument) AJA- JA TEGEVUSKAVA Pakkujal tuleb esitada aja- ja tegevuskava, vastavalt hindamiskriteeriumis kirjeldatule, mis sisaldab vähemalt: 1. Analüüsi koostamise peamisi tegevusi ja protsesse: nt analüüsi ettevalmistamiseks ja uuringu läbiviimiseks, analüüsi vormistamiseks ja erinevates etappides tellijapoolseks tagasisidestamiseks arvestatud aeg, analüüsi tervikversiooni planeeritud esitamise aeg; Tööde aja- ja tegevuskava planeerimisel tuleb arvestada tööde kirjelduses p 4 ja p 5 välja toodud nõudeid ja seda, et hankeleping sõlmitakse eelduslikult juulis 2024. Tellija jätab endale õiguse tööde elluviimise käigus kokkuleppel täitjaga vajadusel teha muudatusi pakkuja esitatud aja- ja tegevuskavas eeldusel, et muudatused on lepinguga taotletavate eesmärkide saavutamiseks põhjendatult vajalikud. Küsimused ettevõtjale: 1. Aja- ja tegevuskava (vabas vormis dokument). MEESKOND Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab vabas vormis ülevaate projekti meeskonnast. MEESKONNA NÕUDED Täitja meeskonnas peab olema: 1. Vähemalt üks haridus- või käitumispsühholoogia valdkondlike teadmistega ekspert, kes panustab dokumentide sisulisse koostamisesse ning küberturvalisuse õppematerjalide metoodika sisendi koostamisse. Eksperdi kaasamise eesmärk on välja selgitada metoodikad, kuidas läheneda erinevatele sihtrühmadele küberturvalisuse alaste oskuste ja teadmiste arendamiseks ning luua ettepanekud küberturbe-alaste õppematerjalide koostamiseks. 2. Vähemalt üks küberturvalisuse teadmistega tehniline ekspert, kes panustab dokumentide sisulisse koostamisesse. 3. Projektijuht, kes vastutab tööde korrektse ja tähtajalise elluviimise ning tellijaga suhtluse eest. Nimetatud rolli võib täita ka punktis 1 või 2 nimetatud üks isik. Pakkuja peab tagama hankelepingu täitmisel meeskonna piisavuse, et tööd saaksid teostatud vastavalt kokkulepitud ajakavale ja nõuetele. Nõuded meeskonnale: 1. Kasvatusteaduste valdkondlike teadmistega ekspert peab olema vähemalt: 1.1. omandanud magistrikraadi või sellele vastav kvalifikatsiooni psühholoogia või, haridus- või sotsiaalvaldkonnas; 1.2. kõrghariduse omandamise jooksul läbinud haridus- või käitumispsühholoogia seotud õppeaine(d) ja/või tal on viimase 36 (kolmekümne kuue) kuu jooksul hanke algamisest tagasiulatuvalt praktiline tööalane kogemus haridus- või käitumispsühholoogia valdkonnas; 2. Küberturvalisuse teadmistega tehniline ekspert peab olema: 2.1. omandanud IT-alase kõrghariduse; 2.2. kõrghariduse omandamise jooksul läbinud küberturvalisusega seotud õppeained ja/või tal on viimase 36 (kolmekümne kuue) kuu jooksul hanke algamisest tagasiulatuvalt praktiline tööalane kogemus küberturvalisuse valdkonnas töötamisega. 3. vähemalt üks meeskonnaliige peab olema osalenud vähemalt kahe (2) küberturvalisuse alase analüüs-juhendi välja töötamises põhimeeskonna liikmena (mitte tagasiside andjana). Dokumendi koostamise tööd peavad pakkumuse esitamise hetkeks olema nõuetekohaselt lõpetatud (tellimustöö puhul tellija poolt vastu võetud). 4. vähemalt üks meeskonna liige (eelistatult projektijuht) peab olema võimeline töötama tellijaga eesti keeles isiklikult või tõlgi kaasamise abil. Pakkuja esitab töid teostava(te) tehnilis(t)e ekspertide kohta haridust tõendavad dokumendid.  HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: Hankija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Hange: “Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate uuring” Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk nr Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja hindamismeetod täidetav Kvaliteet - 1 Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon 35 hankija hinnatav Kvaliteet - 3 Aja- ja tegevuskava 30 hankija hinnatav Maksumus - 4 Pakkumuse maksumus 35 jah vähim on parim Kokku: 100 Hindamismetoodika kirjeldus 1. Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon Hindamismetoodika kirjeldus on kirjeldatud dokumendis "Hindamismetoodika kirjeldus" 2. Aja- ja tegevuskava Hindamismetoodika kirjeldus on kirjeldatud dokumendis "Hindamismetoodika kirjeldus" 3. Pakkumuse maksumus  Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Riigihange nr „Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate uuring“ Hindamismetoodika kirjeldus Kõikide vastavaks tunnistatud pakkumuste hindamisel kasutatakse majanduslikult kõige soodsama pakkumuse kindlaksmääramisel väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System) allpool toodud kriteeriumite alusel: Tabel 1. Hindamiskriteeriumite osakaalud Nr Kriteerium Numbriline Osakaal 1 Uurimis- ja analüüsimetoodika 35 visioon 2 Aja- ja tegevuskava 30 3 Pakkumuse kogumaksumus 35 KOKKU 100 Hindamiskriteeriume 1-3 hindavad hankija hindamiskomisjoni liikmed kollektiivselt1. Tabel 1. välja toodud hindamiskriteeriumid kuuluvad hindamisele alljärgnevate põhimõtete järgi: Kriteeriumi nr 1 „Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon“ hindamine (maksimaalselt 35 väärtuspunkti) Kriteeriumi „ Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon“ eest omistatakse pakkumusele punktid vastavalt kas „35“, „20“ või „10“. Maksimaalsed väärtuspunktid (35) omistatakse kõige täiuslikumale „ Uurimis- ja analüüsimetoodika visioonile“. 1 Hankija jätab endale õiguse kaasata hindamiskomisjoni töösse komisjoniväliseid eksperte. Eksperdid ei osale hindamisel, neil on nõuandev roll. Punktid kriteeriumi „Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon“ osas antakse järgmiselt: 35 punkti 20 punkti 10 punkt Analüüsi koostamise metoodika Analüüsi koostamise metoodika Analüüsi koostamise metoodika on selge ja arusaadav. Uurimis- on suures osas selge ja/või on vähesel määral selge ja/või või analüüsimeetod on välja arusaadav ja/või uurimis- või arusaadav ja/või uurimis- või toodud iga komponendi kohta, analüüsimeetod on välja toodud analüüsimeetod on välja toodud mida plaanitakse uurida. enamiku (kuid mitte iga) mõnede komponentide kohta, Valitud metoodika on sobilik komponendi kohta, mida mida plaanitakse uurida ja/või tellitavate tööde eesmärkide plaanitakse uurida ja/või metoodika on vähesel määral saavutamiseks. metoodika on suures osas sobilik tellitavate tööde sobilik tellitavate tööde eesmärkide saavutamiseks eesmärkide saavutamiseks ja/või metoodika sisaldab muid ja/või metoodika sisaldab muid suuremaid puudusi, mis ei väiksemaid puudusi, mis ei võimalda anda kõrgemat võimalda anda kõrgemat hinnet. hinnet. Kriteeriumi nr 3 „Aja- ja tegevuskava“ hindamine (maksimaalselt 30 väärtuspunkti) Kriteeriumi „Aja- ja tegevuskava“ eest omistatakse pakkumusele punktid kas „30“, „20“ või „10“. Maksimaalsed väärtuspunktid (30) omistatakse kõige täiuslikumale „Aja- ja tegevuskavale“. Punktid kriteeriumi „Aja- ja tegevuskava“ osas antakse järgmiselt: Hinne „30” Hinne „20” Hinne „10” Tööde elluviimise ajamaht, tööde Tööde elluviimise Tööde elluviimise hinnanguline järjekord ja tööde ning tegevuste hinnanguline ajamaht on ajamaht on vähesel määral teostamise ajakava on terviklikult kohati üldiselt kirjeldatud kirjeldatud ja/või ajakava ei ole läbi mõeldud, realistlikud ja ja/või tööde järjekord ja/või terviklik ja/või ajakava sisaldab arusaadavad ning tagab tähtaegse ajakava sisaldab muid muid suuremaid (3 või enam) tööde elluviimise. väiksemaid (1-2) puudusi. puudusi.  Kriteeriumi nr 4 „Pakkumuse kogumaksumus“ hindamine (maksimaalselt 35 väärtuspunkti) 4.1 Pakkumuse kogumaksumuse (käibemaksuta) eest omistatakse pakkumusele punktid eRHRis toodud väärtuspunktide süsteemi alusel. 4.2 „Pakkumuse kogumaksumus“ on hankija jaoks lõplik ja sellele ei lisandu täiendavaid väljamakseid ega hilisemaid kulutusi. Eduka pakkumuse väljaselgitamine 1. Kolme kriteeriumi alusel saadud väärtuspunktid liidetakse kokku ja saadakse pakkumust iseloomustav väärtuspunktide summa. Arvutuste tulemused ümardatakse kahe komakoha täpsusega. Maksimaalne väärtuspunktide kogusumma on 100,00. 2. Edukaks tunnistatakse pakkumus, mis hindamiskriteeriumite alusel kujunevate väärtuspunktide summeerimisel sai kõige rohkem väärtuspunkte ja on seega majanduslikult soodsaim pakkumus. 3. Juhul, kui mitu pakkumust koguvad võrdse arvu väärtuspunkte, siis tunnistatakse edukaks kriteeriumite „Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon“ ja „Aja-ja tegevuskava“ eest kokku enim punkte saanud pakkumus. 4. Juhul, kui pärast kriteeriumite „Uurimis- ja analüüsimetoodika visioon“ ja „Aja-ja tegevuskava“ eest kokku punkte saanud pakkumused on endiselt võrdsed, siis korraldab hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmise juures viibida.  Projekti meeskonna CV Uuring „Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaade” Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Viite nr ______ Nimi: _______________ Isikukood: _______________________ Kontaktandmed: _____________________ (e-post, telefon) Töökogemus (esitatakse neljaliikmelise uurimismeeskonna liikmete kohta) - Vähemalt üks haridus- või käitumispsühholoogia valdkondlike teadmistega ekspert, kes panustab dokumentide sisulisse koostamisesse ja õppematerjalide ning õppemetoodika sisendi valmimisse. - Vähemalt üks küberturvalisuse teadmistega tehniline ekspert, kes panustab dokumentide sisulisse koostamisesse ja õppevideote valmimisse; Projektis/uuringus Töökoha/ametikoha Projekti/uuringu töötamise alguse ja lõpu nimetus ja olulisemate Tööandja nimi nimi ja kirjeldus aeg kuu ning aasta tööülesannete kirjeldus täpsusega. projektis/uuringus Vajadusel jätkata loetelu… Roll hankelepingu täitmisel (esitatakse vastavalt hindamismetoodikale) Meeskonnaliikme Kirjeldus, kuidas meeskonnaliikme Meeskonnaliikme tööülesannete roll (ametikoht), oskused aitavad saavutada kirjeldus meeskonnas hankelepingu eesmärki Hariduskäik: … … Keeleoskus: Muu oluline informatsioon: … …  LISATEAVE 1. Pakkumuse esitamine ja teise ettevõtja vahenditele tuginemine 1.1. Juhul kui pakkuja soovib tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel, esitab pakkuja ja teine ettevõtja pakkumuses kinnituse, et nad vastutavad solidaarselt hankelepingu selle osa täitmise eest, mille suhtes teise ettevõtja vahenditele tugineti. 1.2. Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. 1.3. Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja, lisades pakkumusele volikirja. 2. Pakkumus 2.1. Vastavalt RHS § 122 näitab pakkuja pakkumuses hankelepingu täitmisel selle osa suuruse ja iseloomu, mille suhtes pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid koos kavandatavate alltöövõtjate nimedega. 2.2. Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele. 2.3. Hankija lükkab pakkumuse tagasi, mille alusel sõlmitav hankeleping oleks Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 7 lg 1 alusel tühine. 9. aprillil 2022 jõustus Euroopa Liidu Nõukogu sanktsioon (Euroopa Liidu Nõukogu määrus nr 2022/576), mille kohaselt on hankijal keelatud riigihankelepingute sõlmimine ja täitmine Vene Föderatsiooni kodanike või seal asutatud ettevõtja, sh füüsilisest isikust ettevõtja, juriidilise isiku, asutuse või muu üksusega. 2.4. Hankijal on õigus nõuda pakkujalt dokumentide esitamist, mis võimaldavad kontrollida RHS § 95 lg 1 p 5 sätestatud kõrvaldamise aluste puudumist. Kuna puudub andmebaas, kust oleks Eesti hankijal võimalik kontrollida Vene Föderatsiooni kodanikke või seal asutatud ettevõtjaid nimeliselt on hankijal õigus nõuda pakkujalt järgmiste tõendite esitamist: 2.4.1.kui tegemist on füüsilise isikuga, isikut tõendava dokumendi koopia, millelt nähtub isiku kodakondsus; 2.4.2.kui tegemist on juriidilise isikuga, väljavõte või tõend tema asukohamaa äriregistrist või muult pädevalt asutuselt. 2.5. Hankija võib kontrollida pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnata vastavaks tunnistatud pakkumusi käesolevas riigihangete seaduses sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Sellisel juhul tagab hankija, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks tulnud käesoleva seaduse § 95 lõike 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele. 3. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 3.1. Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal enne hankelepingu sõlmimist vastavalt RHS §-s 116 lg 1 sätestatule või kui pakkumuse maksumus või kulu ületab riigihanke alusdokumentides kindlaks määratud hankelepingu hinda või kulu. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase põhjendatud otsuse 3.2. Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult: 3.2.1.kui tekib vajadus hankelepingu eset olulisel määral muuta; 3.2.2.kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks; 3.2.3.kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia. 4. Pakkumuse edukaks tunnistamine 4.1. Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus riigihanke alusdokumentides toodud hindamiskriteeriumide alusel. 4.2. Eduka pakkumuse valiku aluseks on vastavalt RHS § 117 lg 1 majanduslik soodsus ja hanke alusdokumendis toodud „Hindamismetoodika“. 5. Muud sätted 5.1. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms) kui pakkumuse tehnilisele kirjeldusele vastavuse kriteeriumile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. 5.2. Kui huvitatud isik ei ole esitanud hankemenetluse käigus küsimusi riigihanke alusdokumentides avastatud vastuolude, ebaselguste või puuduste kohta, on hankijal õigus hankelepingu sõlmimise ja täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral valida hankijale sobivam riigihanke alusdokumentide tõlgendus. 5.3. Edukas pakkuja kohustub talle edastatud hankelepingu allkirjastama ning tagastama allkirjastatud hankelepingu hiljemalt 3 tööpäeva jooksul hankelepingu edastamisest arvates. 5.4. Riigihankes saavad osaleda ainult pakkujad või taotlejad sh alltöövõtjad, kelle elu- või asukoht on RHS § 3 p-s 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik).  TÖÖVÕTULEPING nr 28 ERITINGIMUSTE PROJEKT Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra § 6 lg 3 alusel riikliku küberturvalisuse osakonna juhataja ülesannetes …. (edaspidi tellija), ja XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige … (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Lepingu esemeks on „Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate“ uuringu korraldamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Töövõtja täpsemad ülesanded on kirjeldatud lepingu lisas (tööde kirjeldus). 2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke „Eesti elanike küberturvalisuse teadlikkuse ja digitaalsete oskuste ülevaate uuringu“ tulemusena (viitenumber……………) ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ja töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab tööga loodavad tulemid tellijale üle hiljemalt 4 kuud pärast lepingu sõlmimist arvestusega, et lepingulised kohustused peavad olema täidetud hiljemalt 20. detsembriks 2024, vastavalt, kumb tähtaeg saabub varem. Töö üleandmise täpsemad nõuded on kirjeldatud lepingu lisas. 2.4. Lepingu ese on finantseeritav Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) fondist. Töövõtjal tuleb töö teostamisel teavitada avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel logo Euroopa Liidu embleemi koos tekstiga „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“. Logo kasutamise nõuded on leitavad Riigi Tugiteenuste Keskuse veebileheküljelt ning täpsemad teavitusjuhised on leitavad Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korralduse ja toetuse andmise üldtingimuste määrusest. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord Tellija tasub pärast töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist mõlema poole poolt töövõtjale lepingu punktis 2.1 sätestatud töö teostamise eest tasu kogusummas kuni …………. eurot, millele lisandub käibemaks. Tellija tasub üleandmise-vastuvõtmise aktis kirjeldatud ja teostatud töö eest töövõtja pakkumuses toodud maksumuse kohaselt. 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on … , telefon … , e-post … . 4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on………., telefon … , e-post … . 5. Lepingu lisad 5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: 5.1.1. Lisa 1. Riigihanke alusdokumendid (leitavad riigihangete registris); 5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt riigihangete registris või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated 6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/