Kiri

Taotlus Sihtasutuselt Ida-Viru Investeeringute Agentuur EASi ja Kredexi ühendasutusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele Jõhvi Äripargi 2.etapi taristu raja miseks raha eraldamise kohta Taotleja nimi: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur ( IVIA ) Projekti nimetus: Jõhvi Äripargi 2.etapi taristu rajamine Projekti üldmaksumus : 1 272 522 eurot Omafinantseering: 0 eurot K aasfinantseering : 0 eurot Projekti toimumise aeg : 01 . 0 6 . 20 2 4 - 3 1 . 12 .202 5 Taotleja andmed Juriidiline nimetus: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Postiaadress: Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Keskväljak 4, 41531 Taotleja suurus: suurettevõte Kodulehekülje aadress: www.ivia.ee Käibemaksukohustuslase number: EE101370875 Pangakonto andmed: SEB Pank Pangakonto number (IBAN): EE391010220109173019 SWIFT kood: EEUHEE2X Kontaktisikute andmed 1. Teet Kuusmik 2. Kersti Raja Lisateave Riigiabi reeglite rakendamine: E uroopa Komisjoni (EL) määruse nr 651/2014 a rtikkel GBERi artikli 56 lõige 5 Vastavus t GBER artikli 6 lõige 3 punkt b) kinnitame alljärgnevaga L isas 1 „ digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse rajamine“ . P rojekti eesmärk, tegevused , tulemused (lühike kirjeldus) Projektiga rajatakse Jõhvi Äripargi 2. etapi territooriumile tehnilise taristu elemendid – vesi ja kanalisatsioon, sõidu - ja kõnniteed, sidetrass, tänavavalgustus. Taristu olemasolu on eelduseks uute erasektori investeeringute teostamiseks Ida-Virumaal ja Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos stuudiokompleksiga Jõhvis. Infrastruktuuri projektiga luuakse eeldused kuni 9 erasektori investeeringu teostumiseks, milleks on äri- ja tootmisüksused järgneva 15 aasta jooksul ja millega kaasneb ca 200-250 uue töökoha loomine Ida-Virumaal. Investeeringute maht nende era objektide kohta on varasemate kogemuste alusel kokku ca 40 miljonit eurot. Projekti üldeesmärk : Jõhvi Äripargi 2. etapi avaliku tehnilise taristu rajamisega luuakse eeldused äri- ja tootmissektori erainvesteeringute teostumiseks Ida-Virumaal ning Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ja Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos filmistuudiotega. Kahe viimase objekti kontekstis on oluline teostada taristu investeeringud perioodil 2024 – 2025, kuna nende objektide ehitus vastavalt ajagraafikule on planeeritud 2025-2026. aastal. . Projekti otsesed eesmärgid: Rajada avalik tehniline infrastruktuur Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumil, kindlustades seeläbi ettevõtjad-investorid vajalike kommunaalteenustega tootmisprojektide realiseerimiseks . T egevuse tulemused : Loodud on tingimused kuni 9 erasektori investeeringu teostumiseks, milleks on äri- ja tootmisüksused järgneva 15 aasta jooksul, millega kaasneb ca 200-250 uue töökoha loomine Ida-Virumaale. Selle tulemusel laekub täiendavaid maksulaekumisi ca 27,2 miljonit eurot, sealhulgas: sotsiaalmaksu ca 10,2 mln eurot; tulumaksu ca 4,7 mln eurot; sh KOV-ide eelarvetesse ca 2,5 mln eurot; käibemaksu ligikaudu 9,8 mln eurot. 202 6 . aasta augustiks on territooriumil valminud ka Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ning Loometööstuse inkubaatori d koos filmistuudiotega . Projekti tulud Projekti kulud Oodatav mõju Projekti positiivne sotsiaalmajanduslik mõju: Uute ettevõtete tegevuse tulemusel suureneb maksulaekumine nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarvesse (20% tulumaks ja 33% sotsiaalmaks otseselt ja kaudselt lisandunud töökohtadelt ja 22% käibemaks müügitulult). Tekivad uued töökohad Tõuseb piirkonna konkurentsivõime Projekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamisesse ning omab suurt sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonnale. Kuna projekt ei ole erasektorile selle mittetasuvuse tõttu huvipakkuv, kuid selle mõju ettevõtluse arengule ja regiooni majandusele suur, on riigil võimalus turutõrke tingimustes sekkuda. Projekti realiseerimise tulemusel saab Ida-Virumaal toetusmeetme 15 aastase tegevuse jooksul kasu: Kuni 9 tootmis-, logistika- või äriteenindusettevõtet, kes loovad 200-250 uut töökohta. Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid: T aotleja kinnitus Allkirjaga kinnitan järgnevat: -kõik käesolevas taotluses esitatud andmed on õiged ning esitatud dokumendid on kehtivad ning vajadusel võimaldan neid kontrollida; -taotleja ja tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega välja kuulutatud pankrotti ning tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; -taotleja ei ole raskustes olev ettevõtja Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 artikli 2 punkti 18 tähenduses; - taotlejal puuduvad riiklikud ajatamata maksuvõlad, mis ületavad 100 €; - taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga; - taotlejal ei ole taotluse esitamise ajal tähtajaks täitm ata kohustusi; - taotlejal on taotluses kavandatud vahendid projekti kaasfinantseeringu tagamiseks; - projekti omafinantseeringuna ei ole arvestatud teisi riigi, kohalike omavalitsuste või muude Euroopa Liidu institutsioonide või fondid poolt antud tagastamatuid toetusi; taotlejale ei ole esitatud seni täitmata korraldust Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu poolt riigiabi tagasimaksmiseks . Allkirjaõigusliku isiku ees- ja pere konna nimi : Teet Kuusmik, juhatuse liige Põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamise vorm Projekti nimi: Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi taristu rajamine Hindamise aruande koostamise kuupäev: 20.03.2023 Hindaja nimi: Sirli Pehme Hindaja ametikoht: Civitta Eesti AS jätkusuutlikkuse tiimi juht 1. osa Palun märkige, milliste järgmiste keskkonnaeesmärkide puhul on vajalik projekti Jah Ei „Ei“ korral põhjendus põhjalik hindamine põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ seisukohast Kliimamuutuste leevendamine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ suuniste alusel nõutud. 1 Kliimamuutustega kohanemine X Planeeritava taristuobjekti tegevuse kohta viidi läbi kliimakindluse hindamine, mis sisaldas ka kliimamuutustega kohanemise mõju analüüsi. Seega ei ole vajalik projekti kliimamuutustega kohanemise seisukohast täiendavalt põhjalikult hinnata. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ja praegusele ning tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Projekti elluviimine ei põhjusta olulist mõju, mis vähendaks piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele ning projekt ise on vastupidav kliimamuutustele. Vee ja mereressursside kestlik X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju pinna- ja põhjaveele) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a kasutamine ja kaitse Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Veekasutus on seotud eelkõige projekteeritava taristu kasutusaegse tegevusega. Kuna taristu kasutajate puhul on välistatud olulise keskkonnamõjuga tööstusettevõtted, siis pole põhjust eeldada tulevikus olulist veesaastet. Veevarustus ja kanalisatsioon lahendatakse ühisvõrgu baasil ning trassid dimensioneeritakse tarbimisvajaduse järgi. Uute trasside ja torude kasutamine tähendab minimaalset lekete riski. Sademevesi kogutakse äri- ja logistikapargi alalt kokku, juhitakse läbi õli-mudapüüduri ning seejärel lähedal asuvasse Pühajõkke. Sama väljalask on täna kasutusel äri- ja logistikapargi 1. etapi osal. Kuigi puuduvad alused arvata, et taristu territooriumilt võib sademevette sattuda reostust, siiski on täiendava ettevaatusabinõuna keskkonnamõjude hindamise eksperdi ettepanekul rakendatud sademevee puhastus õli-mudapüüduriga. Projekti tegevused ei kahjusta veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali ega mereala head keskkonnaseisundit. 2 Ringmajandus, sealhulgas X Tegevuse otsene ja esmane kaudne mõju sellele keskkonnaeesmärgile ei ole märkimisväärne. jäätmetekke vältimine ja Ehituses kasutatava materjali valikul ja hoone hilisema kasutuse planeerimisel arvestatakse jäätmete ringlussevõtt ringmajanduse põhimõtetega - eelistatud on kohaliku päritoluga ning korduv- või taaskasutatavad materjalid, tähelepanu pööratakse säästlikkusele, ettevõtete vahelisele koostööle rohe- ja ringmajanduse põhimõtete edendamiseks, vara kasutusaja pikendamisele. Ehituses täitematerjalina kasutatakse võimalusel lähipiirkonnas vanade hoonete lammutamisel tekkinud jäätmeid. Äri- ja logistikapargi 2. etapi ehituse järgselt kogutakse jäätmed nõuetekohaselt kokku ja antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Taristu rajamisega seotud jäätmetekke ja -käitlusega seoses ei ole mõjusid ette näha. Taristu kasutusega ei kaasne jäätmete tekke suurenemist, kuna taristu rajamise eesmärk on koondada ettevõtteid, mille tegevus ei ole seotud olulise keskkonnamõjuga tööstuslike protsessidega. Seega kaasneb taristu kasutusega põhiliselt segaolmejäätmete, paberi, papi, biolagunevate ja pakendi jäätmeliikide teke. Taristu tulevaste kasutajate poolt tekitatavate jäätmete sorteerimist, kogumist ja üleandmist korraldab iga krundiomanik ise, lähtudes seejuures kohaliku omavalitsuse kehtestatud korrast. Jäätmeid sorteeritakse liigiti ning antakse üle selleks luba omavale ettevõttele. Jõhvi äri – ja logistikapargi 2. etapi ehitus ei põhjusta jäätmetekke suurenemist, loodusvarade ebatõhusust ega ringmajanduse seisukohast olulist keskkonnakahju. Õhu-, vee- ja pinnasesaastuse X Projekti keskkonnamõjusid (sh müra, valgusreostus, heited atmosfääri ja transpordi vältimine ja tõrje intensiivsuse muutus) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. 3 Kavandatud taristu rajamine ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse. Taristu ehitusel tööde läbiviija jälgib, et ehitusega ei kaasneks häiringuid ning vajadusel rakendab leevendusmeetmeid. Eelkõige võib tekkida vajadus kuival perioodil teostada tolmutõrjet. Taristu kasutusaegne mõju õhusaastele tuleneb äri – ja tootmiskruntide omanike tegevusest. Siinkohal tuleb silmas pidada, et iga krundi omanik, kelle tegevus võib potentsiaalselt välisõhu kvaliteeti mõjutada, peab enne tegevuse algust taotlema keskkonnaluba. Taotluse raames tuleb tõendada, et tegevus vastab õhukvaliteedi normidele. Keskkonnamõjude strateegilise hinnangu raames teostati välisõhukvaliteedi tasemete modelleerimine, võttes eelduseks, et iga taristu äri- ja tootmiskrundi omanik hakkab soojustarbe katmiseks kasutama maagaasil töötavat küttekeha. Õhukvaliteedi taseme modelleerimisel lähtuti kavandatava hoonete eeldatavast maksimaalsest mahust, leides selle alusel kütteenergia vajaduse ning maksimaalse vajaliku põletusseadme võimsuse igale hoonestatavale kinnistule. Selle põhjal sai igale hoonestatavale kinnistule prognoosida vajaliku võimsusega katlamaja ning arvestada seal maagaasi kasutamisest tekkivad õhuheitmed. Modelleerimise tulemuste põhjalt saab järeldada, et tegevus ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju ümbruskonna õhukvaliteedile ning risk selleks on seda enam maandatud, et iga välisõhu heiteallika lisandumisel tuleb kaaluda vajadust krundi omanikul taotleda keskkonnaluba. Juhul, kui kavandatud tegevus toob kaasa õhukvaliteedi piirväärtuste ületuse, siis keskkonnaluba ei väljastata. Hetkel on käimas läbirääkimised taristu arendaja ja kohaliku keskkütte teenuse pakkuja vahel, et tagada võimalus rajatavas taristus kasutada ka keskkütet. Sel juhul ei pea kruntide omanikud oma katlamaja rajama. Äri- ja logistikapargi 2. etapi arendamisega võib prognoosida piirkonnas transpordi intensiivsuse suurenemist kuni 140 sõidukit ööpäevas. Arvestades keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud müra modelleerimist ning asjaolu, et vaadeldav ala asub Tallinn-Narva 4  maantee vahetus läheduses, saab järeldada, et liiklussageduse mõju on marginaalne, moodustades kuni 4% olemasolevast maantee liiklusest. Taristu kasutusaegse müra mõju leevendamiseks on projekti detailplaneeringus arvestatud, et hoonestuse rajamisel planeeritakse ventilaatorid ehitiste katusele või külgedele, mis jäävad lähimatest elamutest võimalikult kaugele. Piirkonna müratase tuleneb valdavalt maanteeliiklusest ning äri- ja logistikapargi mõju osakaal sellest on väike. Valgusreostuse mõju ennetamiseks on taristu kruntidel kavas kasutada madalat tootmis- ja äriterritooriumile suunatud valgustust. Võttes arvesse, et lähim elamu asub 100 m kaugusel üle riigimaantee, saab järeldada, et kavandatava tegevusega kaasnevad pikaajalised visuaalsed mõjud puuduvad. Kokkuvõttes projekti tegevused ei suurenda märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette ega pinnasesse. Elurikkuse ja ökosüsteemide X Projekti keskkonnamõjusid (sh mõju kaitsealade kaitse-eesmärkidel täitmisele ja kaitstavatele kaitse ja taastamine loodusobjektidele ja liikidele ning Natura 2000 võrgustikule) on põhjalikult hinnatud 2019-2021. a Alkranel OÜ poolt läbiviidud keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames, mille tulemused on esitatud aruandes „Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa- ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH)“. Planeeritava taristu idaosas paikneb Pühajõgi, mille mõlemal kaldal on keskkonnamõjude strateegilise hindamise raames teostatud taimestiku inventuur ja tuvastatud viis kolmanda kaitsekategooria soontaimeliiki: laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), suur käopõll (Listera ovata) ja rohekas käokeel (Platanthera chlorantha). Inventuuri raames järeldati ühtlasi, et Pühajõe kaldavöönd on võsastunud ning poolloodusliku rohumaa taastamiseks on vajalik niitmine. Taristu arendaja on võtnud kohustuseks teostada perioodiliselt rohumaa niitmist. 5  Taristu planeeringu kohaselt ei ole Pühajõe piiranguvööndisse hoonestusala kavandatud, küll aga võib kaitsealuste taimede leiukohti mõjutada taristu juurdepääsu tee ning sademevee ärajuhtimise kraavi rajamine, mille eesmärgiks on suunata tootmisterritooriumi platsidelt ja katustelt kogunev sademevesi jõkke. Kaitsealuste taimede kasvupiirkonnas on peamiseks niiskusrežiimi mõjutajaks Pühajõgi ning kraav olulist dreenivat efekti ei oma. Pühajõe piirkonna juurdepääsu tee rajamisel arvestatakse vähemalt 20-meetrise puhvertsooniga ümber kavandatava tee, kus on vajalik kaitsealuste isendite ümberistutamine. Kokkuvõttes saab järeldada, et võttes arvesse ka planeeritavaid leevendavaid meetmeid, ei kahjusta projekti tegevus märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust ega elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust. Kui olete 1. osa küsimustele märkinud „jah“, palun andke põhjalik hinnang 2. osa küsimustele. 2. osa Taotleja peab esitama põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ järgimise põhjaliku hinnangu nende keskkonnaeesmärkide kohta, mille puhul see on vajalik (1. osas on keskkonnaeesmärgi puhul vastuseks „Jah“). Palun vastake allpool esitatud küsimustele nende 1. osas kindlaks määratud keskkonnaeesmärkide kohta, mis nõuavad põhjalikku hindamist. Keskkonnaeesmärgid, mille puhul oli 1.osas vastuseks „Ei“, ei ole vajalik uut hindamist läbi viia. Selleks märkida lahtrisse „Ei“ tähistus X ja lisada põhjendusena, et „Põhjendus on esitatud 1.osas“ või muu sarnane viide. Küsimused Ei Jah Sisuline põhjendus Kliimamuutuste leevendamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt toob eeldatavalt kaasa märkimisväärse kasvuhoonegaaside heite? 6 Kliimamuutustega kohanemine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt põhjustab praeguse kliima ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist projektile endale või inimestele, loodusele või varadele? Vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt kahjustab a) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist potentsiaali, või b mereala head keskkonnaseisundit? ) Üleminek ringmajandusele, sealhulgas jäätmetekke vältimine X Põhjendus on esitatud 1. osas. ja jäätmete ringlussevõtt: Kas projekt eeldatavalt a) suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist, välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või b põhjustab olulist ebatõhusust mis tahes ) loodusvarade otseses või kaudses kasutamises nende olelusringi mis tahes etapis, mida ei ole piisavate meetmetega minimeeritud, või 7  c) põhjustab ringmajanduse seisukohast olulist ja pikaajalist keskkonnakahju? Saastuse vältimine ja tõrje: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt suurendab märkimisväärselt saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse? Elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: X Põhjendus on esitatud 1. osas. Kas projekt eeldatavalt a) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või b) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust? Hindamise järeldus ja kinnitus, kas taotletav tegevus vastab „ei kahjusta oluliselt“ nõuetele: Tuginedes eeltoodule vastab käesolev projekt „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Hindamise aruande koostaja allkiri: Allkirjastatud digitaalselt 8  JÕHVI ÄRIPARGI 2.ETAPI TEHNILINE TARISTU Kliimakindluse tagamine Tellija: Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur Teostaja: Civitta Eesti AS Hindajad: Sirli Pehme, Erika Sulg Märts 2023 1 2 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................................... 4 1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS ......................................................................................... 5 ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT .........................................................................................5 2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) .......................................................... 8 2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE .....................................................................................8 2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE ...............................................................................9 3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) ......................... 10 3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS .........................................................................................10 3.2. OHULE AVATUS ...................................................................................................................11 3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS ................................................................................................12 KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 13 3 SISSEJUHATUS Analüüsi eesmärgiks on hinnata Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuuri (IVIA) poolt Ida-Virumaale Jõhvi valla Kotinuka külla kavandatud Jõhvi äri- ja logistikapargi taristu 2. etapi kliimakindlust. 2021. aastal avaldas Euroopa Komisjon kliimakindluse tagamise kohta teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“, milles esitatud juhise kohaselt katab kõnealune protsess kahte teemat – panus kliimaneutraalsusesse (kliimamuutuste leevendamine) ning panus vastupanuvõimesse kliimamuutuste vastu (kliimamuutustega kohanemine). Mõlema puhul koosneb hindamine kahest etapist: hindamine ja üksikasjalik analüüs. Antud kontekstis on „taristu“ lai mõiste, mis hõlmab nii hooneid, looduspõhiseid taristuid, võrgutaristuid kui ka muid materiaalseid varasid. Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi maa-ala detailplaneeringu projekt on koostatud Projekt363 OÜ poolt. 20.04.2017 algatas Jõhvi Vallavalitsus otsusega nr 249 Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi maa-ala detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise.1 Selle raames hinnati detailplaneeringu ja selle alternatiividega kaasneda võivaid keskkonnamõjusid ning analüüsiti nende mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. 01.03.2022 korraldusega nr 278 kehtestas Jõhvi Vallavalitsus Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi maa-ala detailplaneeringu.1 Käesolevas aruandes on hinnatud Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi ehituse projekti mõju kliimamuutuste leevendamisele ning analüüsitud planeeritava taristu vastupanuvõimet kliimamuutustele. 1 Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneering. Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP-165: LINK 4 1. KLIIMAKINDLUSE TAGAMISE PROTSESS Projekti teostajaks on Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA). Tegemist on avaliku sektori arendusorganisatsiooniga, mille asutajad on Eesti Vabariigi Valitsus ning Kiviõli, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Narva omavalitsused. IVIA peamine eesmärk on luua Ida-Virumaal ettevõtjate jaoks soosiv keskkond investeerimiseks ning seeläbi aidata kaasa maakonnas uute töökohtade loomisele. Projekti raames rajatakse Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp, mis hakkab paiknema äripargi esimese etapi vahetus läheduses. Taristu kasutajate sihtgrupiks on eelkõige piirkondliku tähtsusega logistikaettevõtted ja hulgimüüjad, vähese keskkonnamõjuga väike- ja keskmise suurusega tootmisettevõtted ja äriteenindusettevõtted. Äri- ja logistikapargi arendus toetab Euroopa roheleppe ja õiglase ülemineku eesmärke luues Ida-Virumaale eeldused väikese keskkonnamõjuga jätkusuutliku ja mitmekesise ettevõtluskeskkonna arenguks ning toetades majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu 2030. a energia- ja kliimaeesmärkide ja 2050. a kliimaneutraalsuse saavutamisega. ASUKOHT, TEGEVUSE ISELOOM JA MAHT Projekteeritav Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas Tallinn-Narva maantee vahetus läheduses (katastriüksus 25101:001:0551, maatulundusmaa 100%, pindala 23,9 ha) (vt joonis 1). Projekti tegevuse aluseks on Projekt363 OÜ koostatud Jõhvi äri- ja logistikapark II detailplaneering2. Kavandatud tegevusele on Alkranel OÜ teostanud Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. JOONIS 1 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI ASUKOHT2 Ida-Viru maakonna pindala on 2972 km2 ning rahvaarv 2022. a seisuga ligi 132 700 inimest. Ida-Virumaa tööhõive on Eesti maakondade võrdluses üks madalamaid, moodustades 2022. a 20 kuni 64 aastaste elanike puhul 70%. Viimaste aastakümnete jooksul on maakonna rahvaarv pidevas languses ning Statistikaameti prognooside kohaselt võib eeldada sama trendi jätkumist. Põhjusteks on eelkõige negatiivne loomulik iive ning rändesaldo. Vähenemise käigus muutub ka maakonna rahvastiku vanuseline 2 Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneering. Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP- 165: LINK 5 koosseis, st vanemaealiste vanusegruppide arvukus kasvab.3 Maakonna ettevõtluses valitseb ettevõtete arvu poolest, nagu ka mujal Eestis, jae- ja hulgikaubandus. Samas tuleneb Ida-Virumaa puhul valdav osa majanduse väärtusest põlevkivi kaevandamisest ja väärindamisest. Jõhvi linn on kujunenud regionaalseks kaubandus-, teenindus- ja administratiivkeskuseks. Planeeritava taristu asukohas hetkel hooneid ei ole ja suurema osa alast katab mets. Ehitusregistri andmetel ainus alal paiknev ehitis on kuivenduskraav (KÜ 25201:005:0770). Planeeringu alast lääne suunas asub Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etapp ning selle taga suletud Kotinuka prügila ja aktiivses kasutuses olev Uikala prügila. Umbes kilomeetri kaugusel loode suunas asub Kotinuka küla keskus ning lõunas üle Tallinn- Narva maantee Jõhvi linna eramutega hoonestatud ala (lähim elamu on üle maantee ca 100 m kaugusel) ning kaubandusettevõtted.4 Kavandatud taristu idaküljel voolab Pühajõgi. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-2027 on antud veekogumi ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund hea ning koondseisund kesine. Jõe kaldal asuvad III kaitsekategooriasse kuuluvate kaitsealuste taimeliikide leiukohad. Projekti raames on alale planeeritud kokku 20 krunti, millest 5 on transpordimaa sihtotstarbega, 2 üldkasutatava maa sihtotstarbega ning 13 äri- ja tootmismaa sihtotstarvetega (vt joonis 2). Juurdepääsudeks kruntidele on kavandatud jätkata teed, mis kulgeb läbi Jõhvi äri- ja logistikapark 1. etapi. Pühajõe mõlemal kaldal ehituskeeluvööndi ulatuses säilitatakse mets loodusliku maana. Projekt näeb ette äri- ja logistikapargi 2. etapi territooriumile ehitada välja järgmised kommunikatsioonid5: 1. Veetrassid kuni planeeritud kruntideni; 2. Kaks tuletõrjehüdranti; 3. Kanalisatsioonitrassid kuni planeeritud kruntideni (taristu keskele on planeeritud pumpla, kust edasi reovesi juhitakse isevoolsesse magistraaltorustikku); 4. Sadevesi kogumise süsteem kruntidelt vee kogumiseks ning Pühajõkke suunamiseks; 5. Uus sidekanalisatsiooni torustik, mis seotakse kõrvalasuva logistika- ja äripargi 1. etapi sidekanaliga; 6. Alajaam, millest rajatakse kaablid kruntide juurde kavandatud jaotuskilpideni; 7. Maagaasi torustik kuni planeeritud kruntideni. Jõhvi äri- ja logistikapargi arendajal on kavas rajada päikesepark, mis võimaldaks taristul tegutsevatele ettevõtetele otseühendust taastuvenergia tootmisüksusega. 3 Statistikaamet, 2023: LINK 4 Alkranel OÜ, 2019-2021, Jõhvi valla Kotinuka küla Jõhvi äri- ja logistikapargi II etapi maa-ala detailplaneeringu (DP) keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH): LINK 5 Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneering. Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP- 165: LINK 6 JOONIS 2 JÕHVI ÄRI- JA LOGISTIKAPARGI KRUNTIDE JAOTUS (ÄRI- JA TOOTMISMAA KRUNDID MÄRGITUD LILLA VÄRVIGA, TRANSPORDIMAA KRUNDID HALLIGA JA ÜLDKASUTATAVA MAA ROHELISEGA)6 6 Jõhvi äri- ja logistikapargi 2 etapi detailplaneering. Jõhvi valla detailplaneeringute register, toimiku registri nr DP-165: LINK 7 2. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE (KLIIMANEUTRAALSUS) Vastavalt Euroopa Komisjoni kliimakindluse tagamise teatisele „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“7 hõlmab kliimamuutuste leevendamine kasvuhoonegaaside heite vähendamist, energiatõhusust, energiasäästu ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu. See eeldab, et kavandatud tegevuse puhul on rakendatud meetmed kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks või sidumiseks, mis toetavad pikemas perspektiivis Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. Teatise tabelis 2 on loetletud taristuobjektide kategooriad, mille puhul on CO2-jalajälje kvantitatiivne hindamine üldjuhul nõutud. Jõhvi äri- ja logistikapargi projektiga kavandatud tegevus ei kuulu loetletud kategooriate hulka ning seega ei ole vajalik kliimaneutraalsuse leevendamise osas 2. etapi üksikasjalikuma hindamise läbiviimine. 2.1. KLIIMAMUUTUSTE LEEVENDAMINE Projektiga kavandatud tegevus on kooskõlas Euroopa Liidu poolt 2019. aasta lõpus avaldatud Euroopa Roheleppe kasvustrateegia eesmärkidega jõuda läbi nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandustegevuse 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Õiglase ülemineku mehhanism on üks Euroopa Liidu vahend, mis toetab majandust, tööturgu, inimesi ja keskkonda nendes piirkondades, mida ootavad ees olulised sotsiaalmajanduslikud väljakutsed seoses Euroopa Liidu suunaga saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eestis on selliseks piirkonnaks Ida-Virumaa, kuna regiooni sotsiaalmajanduslik keskkond on tänasel päeval paljuski sõltuvuses põlevkivisektorist. Jõhvi äri- ja logistikapargi arendus loob eeldused uute töökohtade loomiseks ning piirkonna ettevõtlusmaastiku ümberkujundamiseks fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+ seab eesmärgiks, et aastaks 2030 on Ida-Virumaal mitmekesine, tugevatel ettevõtlikkushoiakutel tuginev ning suure lisandväärtuse loomist soodustav ettevõtluskeskkond. 8 Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030 kohaselt on valla üldine eesmärk rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike ootustele ja vajadustele. Selleks on vaja9: • parandada piirkonna mainet; • tõsta elukeskkonna kvaliteeti; • parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti; • tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti. Jõhvi äri- ja logistikapargi rajamine toetab nii maakondlikul kui ka valla tasemel seatud eesmärki mitmekesistada piirkonna majandusmaastikku kahjustamata seejuures keskkonda ning vähendades töökohtade sõltuvust fossiilsete maavarade kasutusega seotud tegevusaladest. 7 Euroopa Komisjon, 2021. Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027: LINK 8 Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019-2030+: LINK 9 Jõhvi valla arengukava aastateks 2023-2030: LINK 8 2.2. KAUDNE KASVUHOONEGAASIDE HEIDE Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi rajamise projekti puhul on kasvuhoonegaaside heide seotud ehituse etapiga. Heide leiab aset ehituse ajal selleks kasutatavatest masinatest. Ehitustöid teostab hanke raames määratav ettevõte, seega ei ole heide otseselt projekti elluviija kontrolli all. Võttes arvesse selle kestvust ning taristu eluiga üle 50 aasta, siis ei peeta ehitusaegset kasvuhoonegaaside heidet märkimisväärseks. Rajatav taristu kasutusaegselt pidevalt ressurssi ei tarbi. Kasutusaegne heide on seotud kruntidel tegutsema hakkavate ettevõtete tegevusega ning selle arvestamine hinnangu andmisel ei ole põhjendatud. Samas tuleb märkida, et läbimõeldud taristu, mis koondab sarnase vajadusega ettevõtted ühte piirkonda, võimaldab ressursside säästlikku kasutust ning kulude kokkuhoidu: • Projektiga on nähtud ette taristu kruntidel võrguelektri tarbimise võimalus. Võrguelektri puhul on tulevikus riiklik eesmärk saavutada kliimaneutraalsus. IVIA toetab aktiivselt taastuvelektri tootmise osakaalu suurendamist ning plaanib taristu kõrvale päikesepargi rajamist. • Projekteeritava taristu kruntide kasutajatele nähakse ette võimalus liituda gaasitrassiga ning rajada maagaasil töötav küttekeha oma soojusvajaduse katmiseks. Samas peab arendaja aktiivselt läbirääkimisi, et liita taristu kohaliku keskkütte süsteemiga. Mõlemal juhul vastuolu Euroopa Liidu kliimaeesmärkidega pole, kuna kliimaneutraalsuse saavutamiseks liigub ka soojuse tootmine üha enam alternatiivsetele lahendustele. Samas võimaldab keskkütte kasutamine vähendada lokaalset heidet atmosfääri, kuna sel juhul puuduv vajadus igal krundil rajada eraldi küttekeha. • Energiatarbe vähendamiseks rajatakse vee- ja kanalisatsioonitrassid maksimaalses ulatuses isevoolsetena, mistõttu vee pumpamise energiakulu viiakse miinimumi. Eeltoodud andmete põhjal saab järeldada, et tegevusega ei kaasne olulist kasvuhoonegaaside heidet ning projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist. 9 3. KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE (VASTUPANUVÕIME KLIIMAMUUTUSTELE) Kliimakindluse vastupanuvõime hindamise eesmärgiks on teha kindlaks olulised kliimariskid, mis võivad avalduda kavandatud taristu objektile ja/või selle asukohale. Kliimariskide hindamisel vaadeldav ajavahemik peaks vastama projekti rahastatava investeeringu kavandatud elueale. Siinkohal on võetud aluseks Euroopa standardites arvutusliku tööea mõiste – periood, mille jooksul konstruktsiooni kasutatakse tehes vajalikku hooldust, kuid mitte suuremaid remonditöid. Kehtivate normide alusel projekteeritavate hoonete arvutuslik tööiga on 50 aastat, st 2023. aastal planeeritav taristuprojekt peab vastu pidama kliimamõjuritele ja äärmuslikele ilmastikunähtustele kuni aastani 2073. Kliimamuutustega kohanemise hindamise 1. etapp koosneb esmalt kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsist, ning seejärel neid kahte kombineerides kliima suhtes haavatavuse hindamisest. Võimalike märkimisväärsete kliimariskide tuvastamisel esimese analüüsi käigus liigutakse edasi 2. etapiga, ehk üksikasjaliku analüüsiga. 3.1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS Kliimatundlikkuse analüüsi eesmärgiks on teha kindlaks, millised kliimaohud on konkreetset liiki projekti puhul olulised olenemata projekti asukohast. Planeeritava taristuprojekti peamisteks kliimaohtudeks on üleujutused (nii lähedalasuvate veekogude kui ka valingvihmade tõttu), sademed (sh lumi, jäävihm) ja tormid (sh tuul, äike). Ekstreemsete ilmastikuolude tõttu suureneb oht elektrikatkestusteks. Valingvihmad ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Jõhvi logistika- ja äripargi 2. etapi põhilise vara moodustab maa-alune infrastruktuur, mis on tormide mõju eest hästi kaitstud. Ühtlasi arvestades linnale lähedast asukohta, saab eeldada et võimalikud elektri- ja veevarustuse katkestused likvideeritakse lühikese aja jooksul. Kavandatud taristu paikneb vahetus läheduses riigimaanteele, seega ei ole häiringute esinemine transpordiühenduses tõenäoline. Erinevate ekstreemsete ilmastikuolude korral on kliimatundlikkus varade, protsesside, sisendite ja transpordiühenduste osas kavandatava taristuobjekti puhul väike. Tabelis 1 on toodud kliimatundlikkuse analüüsi tulemused. Kokkuvõtvalt on kavandatav taristuprojekt väikese kliimatundlikkusega kõigi kolme teema puhul. TABEL 1. KLIIMATUNDLIKKUSE ANALÜÜS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Üleujutused (sh Kuumus (sh põud, Sademed (sh lumi, Tormid (sh tuul, veekogudest, temperatuuri tõus) jäävihm) äike) valingvihmadest) Kohapealsed varad ja Väike Väike Väike Väike protsessid Sisendid (vesi, energia) Väike Väike Väike Väike Transpordiühendused Väike Väike Väike Väike Suurim punktisumma Väike Väike Väike Väike nelja teema puhul 10 3.2. OHULE AVATUS Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp hakkab asuma Jõhvi vallas Kotinuka külas vahetus läheduses Tallinn- Narva maanteele ja logistika- ja äripargi 1. etapi katastriüksusele. Keskkonnaagentuuri poolt koostatud 2022 aastakokkuvõtte10 kohaselt on selle piirkonna aasta keskmiseks õhutemperatuuriks u 6 oC ja aasta keskmise õhutemperatuuri anomaalia u 1,7 oC, st on näha temperatuuritõusu trendi. Aastane sademete hulk selles piirkonnas on u 606 mm ning anomaalia 92%. Keskkonnaagentuuri kliimanormide11 kohaselt on antud piirkonnas 1991-2020 aasta keskmiseks tuulekiiruseks 3,7 m/s, kusjuures maksimaalne tuulekiirus samas ajavahemikus on selles piirkonnas 28,0 m/s (tuul, mille keskmine kiirus ületub 21 m/s või üle selle loetakse tormiks). Tulevase kliima analüüsimisel on lähtutud Keskkonnaagentuuri poolt 2015. aastal koostatud dokumendist „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“. Aluseks on võetud globaalse kliimastsenaariumite RCP4.5 (mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP8.5 (pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal koostatud kliimaprojektsioonid. 12 Antud projektsiooni kohaselt muutub kliima võrreldes kontrollperioodiga 1971-2000 aastateks 2041-2070 järgnevalt: • Keskmine temperatuur tõuseb 2-2,6 oC võrra; • Sademete hulk suureneb keskmiselt 10-14%; • Sademete suurimat kasvu on oodata talvel (201-231%), kusjuures lumikate kahaneb märkimisväärselt; • Keskmised tuulekiirused kasvavad talvel ja osaliselt ka kevadel tsüklonite arvu kasvuga – kasvu tõenäoline vahemik 3-18%. • Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid. Lisaks keskmise temperatuuri tõusule on oodata sagenevaid põuaperioode ning kuumalaineid, mis võivad avaldada negatiivset mõju kohalikele veeressurssidele. Kavandatav taristuprojekt olulisel määral vett ei kasuta ning ei põhjusta piirkonnas veetarbimise suurenemist. Planeeritavast taristu idaosas on Pühajõgi. Pühajõgi kuulub Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda ning jõkke suubuvad Rausvere (Raudsvere) jõgi – 7,6 km, Vasavere (Voka) jõgi – 15,5 km ja Mägara oja (Aluoja, Härjaoja, Sepaoja) – 14 km; Kohtla-Järve ja Tammiku kraav13. Vooluhulk on kasvavas trendis: perioodil 1945-1962 oli jõe vooluhulgaks mõõdetud 1,7 m3/s, perioodiks 1978-2010 oli jõe vooluhulk kasvanud kuni 2,1 m3/s 14. Piirkonnas asuvate maa-aluste kaevanduste täitumine veega, kopratammide ja langenud puude poolt voolu tõkestamine ning rohked sademed on koosmõjus põhjuseks, miks Jõhvi kirdeosas on esinenud probleeme liigveega.15 Projekteeritud taristu ja jõe vahele jääb 50-100 meetrine puhver. Taristu hoonestusala on projekteeritud absoluutkõrgusele 46 m, samas kui Pühajõe kalda piiri kõrguseks on geoloogiliste mõõdistustega määratud 43,5 m. Eeltoodust lähtuvalt saab järeldada, et jõe veetaseme muutus ei ohusta kavandatud taristut. Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapi põhilise vara moodustab maa-alune infrastruktuur (õhuliinid puuduvad), mis on tormide kliimamuutuste potentsiaalsete mõjude eest hästi kaitstud. Elektri- ja veevarustuse katkestused ei ole samuti oluliseks riskiks, kuna projekteeritav taristu paikneb linna lähedal, kus elektri- ja 10 Keskkonnaagentuur, kliima aastakokkuvõtted: LINK 11 Keskkonnaagentuur, kliimanormid: LINK 12 Keskkonnaagentuur, 2015. Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100: LINK 13 Tuvi, E-L, Feršel, A-L, 2010. Hoiualadega jõed Virumaal 1 14 Vaht, R., 2014. The impact of oil shale mine water on hydrological pathways and regime in northeast Estonia. 15 Tallinna Ülikooli ETUI, 2012. Ida-Virumaa tehnilise infrastruktuuri teemaplaneering. Keskkonnamõjude strateegiline hindamine: LINK 11 veevarustuse teenuse pakkuja on võimeline rikked kiiresti likvideerima. Viimaste aastate kogemuse põhjalt ei ole sellega probleeme esinenud. Sademete hulga kasv (sh valingvihm) võib avaldada negatiivset mõju sademevee kogumissüsteemidele asulakeskkonnas, põhjustades nii majanduslikku kui ka sotsiaalset kahju. Valingvihmad ei kujuta taristuprojektile ohtu, kuna projekteerimisel on arvestatud vajadusega rajada piisava mahuga sademevee ärajuhtimise süsteem, et ennetada rohkete sademetega kaasnevaid häireid. Sademevee ärajuhtimine toimub Pühajõkke. See lahendus on tänaseks kasutusel Jõhvi äri- ja logistikapargi 1. etappi puhul ning seni ei ole süsteemi toimimises tõrkeid esinenud. Kavandatava äri- ja logistikapargi 2. etapi tehnilise lahenduse välja töötamisel on arvestatud piirkonna looduslike tingimuste ning taristu kavandatud tööea jooksul avalduda võivate kliimamuutustega. Tulevase kliima puhul on üleujutuste, sademete, tormide ning kuumuse ohule avatus kavandatava taristuprojekti puhul väike (vt tabel 2). TABEL 2. OHULE AVATUS KLIIMAMUUTUJAD JA -OHUD Kuumus (sh Üleujutus (sh Sademed (sh Tormid (sh tuul, temperatuuri tõus, veekogud, lumi, jäävihm) äike) põud) valingvihmad) Praegune kliima Väike Väike Väike Väike Tulevane kliima Väike Väike Väike Väike Suurim punktisumma: Väike Väike Väike Väike praegune + tulevane kliima 3.3. KLIIMA SUHTES HAAVATUS Kliima suhtes haavatavuse hindamise eesmärgiks on teha kindlaks võimalikud märkimisväärsed ohud ja nendega seotud riskid. Hindamise alusel tehakse otsus, kas minna edasi üksikasjaliku analüüsi etappi või mitte. Kliima suhtes haavatavuse analüüsi puhul lähtutakse kliimatundlikkuse ja ohule avatuse analüüsi tulemustest. Analüüsis jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks. 12 KOKKUVÕTE Kliimakindluse hindamise dokumentatsioon põhineb Euroopa Komisjoni teatises „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021 – 2027“ toodud juhistel. Kliimamuutuste leevendamise hindamisel jõuti järeldusele, et projektiga kavandatud Jõhvi äri- ja logistikapargi 2. etapp ei põhjusta olulist kasvuhoonegaaside heidet. Projekt toetab Euroopa Liidu heitkoguste vähendamise eesmärkide saavutamist, kuna panustab Ida-Virumaal uute töökohtade loomisesse ning seni sotsiaalmajanduslikult suuresti põlevkivitööstusest sõltuva piirkonna ettevõtlusmaastikku ümberkujundamisesse fossiilsetest maavaradest sõltumatuks. Üksikasjalikum kliimamuutuste leevendamise hindamine antud tegevuse puhul ei ole Euroopa Komisjoni suuniste alusel nõutud. Hinnati kliimamuutustega kohanemist ehk analüüsiti kliimatundlikkust ning praegusele ja tulevasele ohule avatust – neid tulemusi kombineeriti kliima suhtes haavatavuse hindamiseks. Jõuti järeldusele, et kuna nii kliimatundlikkuse kui ohule avatuse hinnang kõikide teemade lõikes on „väike“, on taristu haavatavus samuti „väike“. Sellest tulenevalt puudub vajadus kliimariskide edasiseks hindamiseks. 13 CIVITTA International [email protected] +372 735 2802 CIVITTA Estonia CIVITTA Romania www.civitta.com [email protected] [email protected] +372 646 448 8 +403 180 535 88 www.civitta.ee www.civitta.ro CIVITTA Latvia CIVITTA Moldova [email protected] [email protected] +371 277 055 85 +373 797 550 99 ● www.civitta.lv www.civitta.md ● CIVITTA Lithuania CIVITTA Armenia [email protected] [email protected] +370 685 266 80 +374 10 546 434 www.civitta.lt www.civitta.am CIVITTA Finland CIVITTA Serbia [email protected] [email protected] +358 505 261 694 +381 11 2435 489 www.civitta.fi www.civitta.rs CIVITTA Denmark CIVITTA Bulgaria [email protected] [email protected] +452 762 80 83 +359 884 076 576 www.civitta.com www.civitta.bg CIVITTA Poland CIVITTA North [email protected] Macedonia +48 690 001 286 [email protected] www.civitta.pl +389 71 391 957 www.civitta.com CIVITTA Kosovo CIVITTA Slovakia [email protected] [email protected] +421 901 700 574 +383 493 380 55 www.civitta.sk www.civitta.com CIVITTA Ukraine CIVITTA Sweden [email protected] [email protected] +380 442 270 140 www.civitta.com www.civitta.com.ua CIVITTA Belarus CIVITTA Georgia [email protected] [email protected] +375 296 018 517 www.civitta.com www.civitta.by 14  TEOSTATAVUS-TASUVUSANALÜÜS Jõhvi Äripark 2 . etapp taristu JÕHVI 202 4 SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. KOKKUVÕTE PAGEREF _Toc167897618 \h 3 2. PROBLEEMI KIRJELDUS PAGEREF _Toc167897619 \h 5 3. PROJEKTI EESMÄRGID PAGEREF _Toc167897620 \h 5 3.1. Üldine eesmärk PAGEREF _Toc167897621 \h 5 3.2. Otsene eesmärk PAGEREF _Toc167897622 \h 5 3.3. Tulemused PAGEREF _Toc167897623 \h 6 4. PROJEKTI TEOSTAV ORGANISATSIOON (IVIA) PAGEREF _Toc167897624 \h 7 5. PROJEKTI KONTSEPTSIOON PAGEREF _Toc167897625 \h 9 5.1. Asukoht PAGEREF _Toc167897626 \h 9 5.2. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus PAGEREF _Toc167897627 \h 11 5.3. Projekti kontseptsioon PAGEREF _Toc167897628 \h 11 6. TOOTED JA TEENUSED PAGEREF _Toc167897629 \h 14 6.1. Põhitooted PAGEREF _Toc167897630 \h 14 6.2. Teenused PAGEREF _Toc167897631 \h 14 6.3. Hinnad PAGEREF _Toc167897632 \h 15 7. SIHTGRUPID PAGEREF _Toc167897633 \h 16 8. TURUNDUS PAGEREF _Toc167897634 \h 17 9. TEGEVUSPLAAN PAGEREF _Toc167897635 \h 18 10. PROJEKTI EELTINGIMUSED PAGEREF _Toc167897636 \h 19 11. FINANTSANALÜÜS PAGEREF _Toc167897637 \h 20 11.1. Projekti finantsmudel PAGEREF _Toc167897638 \h 20 11.2. Investeeringud PAGEREF _Toc167897639 \h 20 11.3. Tasuvusanalüüs PAGEREF _Toc167897640 \h 21 11.4. Kasumianalüüs avaliku sektori eelarvele PAGEREF _Toc167897641 \h 22 11.5. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus PAGEREF _Toc167897642 \h 23 12. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU MÕJU ANALÜÜS PAGEREF _Toc167897643 \h 23 13. RISKIANALÜÜS PAGEREF _Toc167897644 \h 25 KOKKUVÕTE Jõhvi Äripargi 2. etapi tehnilise taristu rajamine on eelduseks uute erasektori investeeringute teostamiseks Ida-Virumaal ja Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos stuudiokompleksiga Jõhvis . Infrastruktuuri projek tiga l uuakse eeldused kuni 9 erasektori investeeringu teostumiseks, milleks on äri- ja tootmisüksused järgneva 15 aasta jooksul ja millega kaasneb ca 200-250 uue töökoha loomine Ida-Virumaal . Investeeringute maht nende era objektide kohta on varasemate kogemuste alusel kokku ca 40 miljonit eurot. Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti elluviimine toetab põlvkonnavahetust läbi Jõhvi Äripargi territooriumile rajatava te Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ja Loometööstuse inkubaatori koos stuudiokompleksiga (eelduseks on nende objektide rajamine). sellega kaasneb rahvusvaheliste filmiprojektide toomine Eestisse, mis võimaldavad teenuste tellimist ja ettevõtete arengut, kes läbivad inkubatsiooniprogramme ning tegelevad loomemajanduse ja digi- m ultimeediavaldkonnas, s.h. sellised tegevused, nagu helisalvestus, animatsioon, mängude tootmine, järelproduktsioon , grimm, dekoratsioonid, j m . Uue majanduse töökohad võimaldavad mitmekesistada majanduskeskkonda ja järk-järgult liikuda puhtama ja kliimasõbralikuma majandustegevuse suunas, mis on peamine eesmärk kliimamuutuste kontekstis . Projektiga rajatakse järgmised tehnilise taristu osad: Teedevõrgustik, mis tagab juurdepääsu avalikult kasutatavatele teedele; Tänavavalgustus; Veetrassid; Kanalisatsioonitrassid; Sidetrassid; Sadeveekraavid, mis on ühendatud eeläravooluga, milleks on Pühajõgi . Erasektori investeeringud äri- ja tootmishoonetesse toovad kaasa uute töökohtade tekkimisel läbi erasektori investeeringute mõju hõive kasvule, tööpuuduse vähenemisele ja konkurentsile tööjõuturul, mille tulemusena suureneb konkurents töötajate pärast ja surve töötasude kasvuks . Uute töökohtade loomisega väheneb tööpuudus, eriti noorte hulgas, väheneb väljaränne maakonnas ja kasvavad palgad nii konkurentsi tõttu tööjõuturul, kui tänu muutustele erinevates sektorites. Projekti realiseerimise tulemusena on 1 5 aasta pärast Ida-Virumaal: saanud projektist otsest kasu kuni 9 äripargi territooriumile kinnistud võõrandanud tootmis-, logistika- ja äriteenindus ettevõtet , kes on loo n ud 200 - 250 uut töökohta Ida-Virumaal Jõhvis . Projekti investeeringu maksumus on 1 272 522 eurot. Projekti finantseeritakse õiglase ülemineku fondi meetme st „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused”. PROBLEEMI KIRJELDUS Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti territooriumil puudub ettevõtluse jaoks vajalik taristu. Ilma taristu ühendusteta ei ole võimalik tarbida kommunaalteenuseid, samuti ei ole võimalik planeeritavatele hoonetele saada kasutusluba. Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti infrastruktuuri rajamine on eelduseks uute erasektori investeeringute teostamiseks ning Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ja Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos filmistuudiotega. Vastavalt detailplaneeringule on määratud trassikoridorid, mis tagavad kõikide Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti tootmis- ja äriotstarbega kinnistute varustamise võimalused. Jõhvi Äripargi 2. etapi taristu eelprojekti kohaselt on koostatud tehnilised lahendused kõikide Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusprojekti tootmis- ja äriotstarbega kinnistute varustamiseks eelnimetatud infrastruktuuriühendustega. IVIA poolt on võetud esmane kalkulatsioon taristuga seotud investeeringute mahu hindamiseks, mille on koostanud Kohtla Ehitusteenus OÜ. Kalkulatsiooni kohaselt on taristuga seotud investeeringute maht 1 272 523 eurot. Taristu rajamine Jõhvi Äripargi 2. etapis ei ole äriliselt tasuv investeering, mistõttu ilma toetusmeetmeteta ei ole infrastruktuuri rajamine võimalik, seega ei ole ilma toetusmeetmeteta võimalik luua eeldusi uute erasektori investeeringute toomiseks Jõhvi Äripargi 2. etapi arendusse, samuti rajada Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori hoonet ning Loometööstuse inkubaatori hoonet koos filmistuudiotega. Sellisel juhul, kui Jõhvi Äripargi 2. etapi taristu investeeringuid mitte teostada, ei ole võimalik ka olulist sotsiaalmajanduslikku mõju omavat projekti ellu viia. PROJEKTI EESMÄRGID Üldine eesmärk Jõhvi Äripargi 2 . etapi avaliku tehnilise taristu rajamise ga l uua kse eeldused äri- ja tootmissektori erainvesteeringute teostumiseks Ida-Virumaal ning Jõhvi digi- ja multimeedia inkubat sioonikeskuse ja Loometööstuse inkubaatori rajamiseks koos filmistuudiotega. Kahe viimase objekti kontekstis on oluline teostada taristu investeeringud perioodil 202 4 – 202 5 , kuna nende objekti de ehitus vastavalt ajagraafikule on planeeritud 202 5-2026 . aastal. Otsene eesmärk Rajada avalik tehniline infrastruktuur Jõhvi Äripargi 2.etapi territooriumil, kindlustades seeläbi ettevõtjad-investorid vajalike kommunaalteenustega tootmisprojektide realiseerimiseks : Vee- ja kanalisatsioonitrassid Kraavitus S õidu /kõnni teed ja tänavavalgustus Sidetrassid Peale taristu valmimist on kruntidel võimalik liituda elektrivõrgu ja keskküttetrassiga. Tulemused L oodud on tingimused kuni 9 erasektori investeeringu teostumiseks, milleks on äri- ja tootmisüksused järgneva 15 aasta jooksul, millega kaasneb ca 200-250 uue töökoha loomine Ida-Virumaa le. Selle tulemusel laekub täiendavaid maksulaekumisi ca 27,2 miljonit eurot, sealhulgas: sotsiaalmaksu ca 10,2 mln eurot; tulumaksu ca 4,7 mln eurot; sh KOV-ide eelarvetesse ca 2,5 mln eurot; käibemaksu ligikaudu 9,8 mln eurot. 2026. aasta augustiks on territooriumil valminud ka Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ning Loometööstuse inkubaatorid koos filmistuudiotega. PROJEKTI TEOSTA V ORGANISATSIOON (IVIA) IVIA on 2010.a Eesti Vaba riigi ja 4 kohaliku omavalitsuse (Narva, Kohtla-Järve , Kiviõli linn ja Jõhvi vald) asutatud ettevõtluse arendusorganisatsioon põhieesmärgiga ettevõtluseks sobiva taristu ettevalmistamine ning arendamine investeeringute toomiseks maakonda. Tabel 1. IVIA põhiandmed Andmete kirjeldus Sihtasutus Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) Varasem ärinimi: Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus Registrikood 90003841 Registreerimiskuupäev 24.05.2010 Juriidiline aadress Keskväljak 4, Jõhvi linn, Jõhvi vald, Ida-Viru maakond, 41595 Käibemaksukohustuslase registreerimisnumber EE101370875 Käibemaksukohustuslase registreerimiskuupäev 26.05.2010 Esindusõigus Teet Kuusmik, Juhatuse liige Kontaktid +372 5114685, [email protected] Andmed: Äriregister IVIA on Ida-Virumaa ja Eesti edukaim organisatsioon ( välis ) investorite toomisel regiooni. Investoritele pakutakse kompleksteenust: detailplaneeringuga ja avaliku taristuga varustatud kinnistuid tööstusobjektide rajamiseks ja soft-landing tugiteenused. Alates o rganisatsiooni asutamisest 2010 on tööstusparkide territooriumil omandanud kinnistud kokku 4 2 ettevõtet, kellest 16 on tänaseks oma tootmis- ja äriobjektid täielikult välja ehitanud ja käivitanud. Nendes ettevõtetes töötab ligikaudu 1000 inimest ja era investeeringute kogumaht on üle 100 mln eurot. IVIA tööstusparkides tegutsevad ettevõtted tasuvad iga-aastaselt ca 15 m ln eurot makse riigi ja kohalikku eelarvesse. Uute erainvestorite aktiivne otsimine toimub sihipärase ja järjepideva turundus tegevusena. Sihtturgudel kasutatakse erinevaid turunduskanaleid: reklaam trüki- ja digi meedia kaudu, ärifoorumi te korraldamine, tööstusmessidel osalemine jms. Igal aastal luuakse kontakte umbes 30 potentsiaalse investoriga. Isegi COVID-19 pandeemia põhjustatud riigiüleste liikumispiirangute ajal jätkas IVIA aktiivset koostööd välisinvestoritega, kasutades kõiki kättesaadavaid kaugturunduse ja -müügi vorme. Selle tulemusena sõlmiti aastatel 2020-2021 maa ostu-müügitehingud kaheksa investoriga. IVIA-l on pikaajalised kogemused tööstusinvestorite jaoks kruntide ettevalmistamisel, mis hõlmab muuhulgas detailplaneeringute koostamist, greenfield alade arendamist, avaliku tehnilise taristu projekteerimist ja ehitamist. Alates 2010. aastast on ehitusvalmis krunte loodud 250 ha suurusel territooriumil, valmistatud ette ehitusvalmis maa, taristusse on investeeritud üle 10 mln euro nii EL struktuurifondide vahenditest kui IVIA omavahenditest. IVIA on rajanud reformimata riigimaadele neli tööstus/äriparki neljas Ida-Virumaa omavalituses (Narva, Kohtla-Järve linnas ja Lüganuse linnas ja Jõhvi vallas), alates detailplaneeringu algatamisest avaliku tehnilise taristu ehitamise ning esimeste er ainvesteeringute käivitamiseni. Tööstuspargid on spetsialiseerunud järgmiselt: Narva Tööstuspark (Kulgu ja Kadastiku) – töötlev tööstus; Kohtla-Järve Tööstuspark– rohetehnoloogiad; Jõhvi Äripark 1.etapp - äriteenindusettevõtted (regionaalsed esindused), logistika ja väiketootmine ; Kiviõli Äripark– väiketootmine. PROJEKTI K ONTSEPTSIOON Asukoht SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur (IVIA) tegeleb Ida-Viru maakonnas 14 erineva arendusp ro j e kti e lluviimisega, s.h. nelja tööstus- ja äri pa rgi arendusega, s.h. Jõhvi Äripark , mille peamisteks sihtgruppideks on äriteenindusettevõtted (regionaalsed esindus ed), logistika ja väiketootmine. Esimeses etapis on välja arendatud ca 45 ha maad . Rajatud on järgnevad kommunikatsioonid: teed, tänavavalgustus, side, vee- ja kanalisatsioonitrassid ning gaasitrass. Infrastruktuur on kohustuslik komponent arendusprojektis, et uued ettevõtted oleksid valmis tegema investeerimisotsuse. Kokku 24 ärimaa ja tootmismaa krunti, millest seisuga 22 .0 5 .202 4 on vabad 2 (J oonis 1 ). V abadele kruntidele on IVIA poolt tehtud väärtuspakkumised uutele ettevõtetele. Seisuga 22 .0 5 .202 4 on 9 krundil teostatud ettevõtete poolt investeeringud summas ca 20 milj EUR. Ettevõtete poolt on seoses investeeringutega loodud üle 70 töökoha. Perioodil 202 4 -2025 planeerivad teised kinnistu omandanud ettevõt ted oma investeeringud teostada summas ca 40 milj EUR, mis on fikseeritud kohustusena kinnistute ostu-müügi lepingutes. Joonis 1. Jõhvi Äripark 1.etapp Kuna Jõhvi Äripargi 1 . etapi arendusprojekt on jõudnud lähedale 100% realiseerumiseni , on IVIA poolt elluviimisel Jõhvi Äripargi 2 . etapi arendus (ca 24 ha) . Arendusprojekti detailplaneering on kehtestatud. Vastavalt detailplaneeringule moodustatakse 2 . etapis 13 äri- ja tootmismaa krunti (Joonis 2), millest 9 krunti on planeeritud erasektori ettevõtetele, 1 krunt Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ehitam i seks , 2 krunt i Loometööstus e inkubaatori rajamiseks koos filmistuudiotega ning 1 krunt viimase objekti teenindamiseks vajalike majutusasutuste rajamiseks. Joonis 2. Jõhvi Äripark 2. etapp. Detailplaneeringu joonis Jõhvi Äripargi 2 . etapi arendusprojekti elluviimiseks on möödapääsmatu taristu rajamine uuele arendusprojekti territooriumile. Seisuga 22 .0 5 .202 4 on taristu eelprojekt (Joonis 3 ) koostatud ja Jõhvi Vallavalitsusele on esitatud taotlus ehitusloa väljastamiseks. Joonis 3. Jõhvi Äripark 2.etapp. Eelprojekti joonis Ettevõtluskeskkonna kirjeldus Jõhvi on maakonnakeskus, mistõttu on linnas tegutsemise vastu suur ettevõtjate poolne huvi. Lisaks on olulisteks argumentideks: Jõhvi asub geograafiliselt Eesti rahvaarvult teise maakonna keskel; 10 km raadiuses Jõhvist asuvad mitmed suured asumid (s.h. Kohtla- Järve linnaosad), kokku elab 10 km raadiuses ca 5 0 000 elanikku; Jõhvit läbib Tallinn- Narva maantee ja raudtee , mis on ü hed olulisemad transpordikoridor id Eestis; Jõhvi on koondunud paljud riiklikud asutused – regionaalsed osakonnad; Paljud hulgimüügifirmad, logistikaettevõtted, ärikliente teenindavad ettevõtted on tänaseks koondunud Jõhvi, mitmed neist planeerivad laiendada oma tegevust ; Jõhvi piirkonnas tegutseb mitmeid tootmisettevõtteid, s.h. toiduainetetööstus-, elektroonika-, metallitöötlemis-, puiduettevõtteid ; Jõhvis asub Virumaa suurim kutseõppeasutus – Ida- Virumaa Kutse haridus keskus ning eraalgatuslik täiendõppe IT kool kood / Jõhvi Projekti kontseptsioon IVIA eesmärk on projekti raames rajada taristu kommunikatsioonid Jõhvi Äripargi 2.etapi s , kus tegutsevad keskkonnasõbralikud tootmisettevõtted, logistikaettevõtted, ärikliente teenindavad ettevõtted ning rahvusvahelist audiovisuaaltootmist teenindavad ettevõtted . Äripargi territooriumile rajab IVIA rajab P rojekt on planeeringulahendust arvestades jagatud tinglikult 3 osasse (Joonis 4) : Tootmis -, logistika-, ( äri ) teenindus ettevõtete ala (märgitud joonisel punasega) Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ning Loometööstuse inkubaatori ala koos stuudiokompleksiga (märgitud joonisel sinisega) Stuudioid teenindav ala – back lot ala ja kaasneva majutuse välja arendamise võimalus (märgitud joonisel rohelisega) Joonis 4 . Jõhvi Äripark 2.etapp. Detailplaneering on koostatud arvestades vastava kliendirühma vajadusi: Tootmis -, logistika- ja äriteenindus ettevõtete alal on kruntide suurused 3500 – 7700 m ² , täisehitamise mahud 2100 – 5600 m ² , ehituskõrgused kuni 2 0 m, krundid asuvad visuaalselt esi plaanil vaadelduna Tallinn- Narva maanteest; Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse krundi suurus on 9 484 m² , täisehitusmahuga 6000 m², ehituskõrgusega 28 m ning Loometööstuseinkubaatori alal on kruntide suurused kokku 18585 m ² , täisehitamise mah t kokku 12000 m ² , ehituskõrgus kuni 28 m, krundid asetsevad territooriumi põhjapoolsel alal piki põhja-lõun a suunas lookleva Pühajõe sängi läänekülge metsa sees. Stuudioid teenindava krundi suurus on 20186 m ² , täisehitamise mahu ga 14000 m ² , ehituskõrguse ga kuni 2 8 m, krun t asetse b kolmnurga kujulisena inkubatsioonikeskuse ja stuudiote läänepoolsel küljel. 20 24-2026 .a planeerib IVIA krun dile 4 (detailplaneeringu järgi) rajada digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse hoone, kus pakutakse tehnoloogia startup idele inkubatsiooni programmi ÕÜF rahastamise toel ning ettevõtetele üüritakse ruume turutingimustel. Kruntidele 2-3 rajab IVIA regioonis ja üle-eestiliselt filmitööstuse arenguks vajaliku loometööstuse inkubaatori koos filmistuudiote kompleksiga. Inkubaatorite teostatavuse kohta on koostat ud eraldi teostatavus-tasuvusanalüüs id , koostatud eelprojektid ehitusloa taotlemiseks. Hoonete ehituse f inantseerimine on tagatud Õiglase Ülemineku Fondi meetme „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused“ sekkumisest „Inkubaatorite rajamine Narva ja Jõhvi“. Jõhvi Äripargi 2. etapi projekti elluviimine toetab läbi Jõhvi Äripargi territooriumile rajatava Jõhvi digi- ja multimeediainkubaatori ning Loometööstuse inkubaatori koos s tuud iotega (eelduseks taristute rajamine) põlvkonnavahetust. Pakutavad start-up ja loometööstuse programmid on suunatud noorte ettevõtjate põlvkonna kasvatamiseks ning laieneb Ida-Virumaal Narvast Jõhvi. Jõhvi Äripargi puhul on oluline võtta suund keskk onnasõbralike ja kestlike põhimõtete rakendamiseks. Eesmärk on vältida traditsioonilist lähenemist tööstuskeskkonnale ning leida kaasaegsed nutikad lahendused: pargi turundust toetavad visuaalsed lahendused, kõrghaljastuse võimalikult maksimaalne säilitamine jne. T OOTED JA T EENUSED Põhitooted Peamisteks toodeteks on: Väljaehitatud infrastruktuuriga t ootmis /ärimaa kinnistud , millele on kehtestatud detailplaneering Pikaajaline ruumide üürimine , mis on varustatud tootmise jaoks vajaliku infrastruktuuri komponentidega . Teenused Peamisteks t eenusteks on: Kommunaalteenuste osutamine: Tootmise jaoks vajalike kommunaalteenuste osutamine – täiendav teenus investori jaoks, mida tööstuspargid pakuvad. Investorid võivad osta kommunaalteenuseid kohalikelt firmadelt või mõningal juhul tööstuspargis tegutsevatelt firmadelt Infrastruktuurielementide teenendus, mis jäävad krundile (lumekoristus, teede liivatamine, muruniitmine, jne). Antud teenust võib sisse osta äri park või siis ostab teenuse investor otse teenuse pakkujalt S oft- landing teenus äripargi resident-ettevõtetele : Ettevõtte käivitamisega seotud nõustamine ja asjaajamine (s.h. e-residentsus ettevõtjale, ettevõtte registreerimine, arvelduskonto avamine, käibemaksukohuslus, maksundus jne); Asjaajamise korraldamine (asjaajamine kohalikus omavalitsuses, teistes kohalikes ja/või riiklikes organisatsioonides tegevuse alustamiseks, tegevuslubade saamiseks, abi planeerimisprotsessi juhtimi sel , planeerimistegevuste asjaajamine kohalikul tasandil); Konsultatsioonid (konsulteerimine ja nõustamine äriplaani, turundusplaani, TTA jne koostamisel, vajadusel partnerkonsultantide kaasamine allhanke korras mahukamate arengudokumentide koostamiseks); Finantsnõustamine (finantsplaanide koostamine, abi finantseerimise taotlemisel toetusfondidest, krediidiasutustest, riskikapitali allikatest jm) Nõustamine arenguprojekti käivitamisel (abi partnerite leidmisel ehitus- ja äriprotsessi sisenemisel, nõustamine ehitusprotsessides, abi kooskõlastuste taotlemisel ametiasutustes jm) Hinnad Krundid Maa müügit ehingute hindade kehtestamisel lähtub IVIA samalaadsete toodete pakutavast turuhinnast. Kuna viimase 5 aasta jooksul on pakkunud tootmismaa müüki ilma ehitisteta ja väljaehitatud infrastruktuuriga ainult IVIA (Narva Tööstuspark Kadastiku ja Kulgu territooriumidel, Kohtla-Järve Tööstuspark, Jõhvi Äripark 1.etapis, Kiviõli Äripark) , siis IVIA poolt kehtestatud hinnad on faktiliselt kujunenud antud toote turuhinnaks regioonis: Maa müük – 20,00 EUR/m ² Ruumid Ruumide üürimine äripargi territooriumile rajatud hoonetes – Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuses ja Loometööstuse inkubaatoris koos stuudiokompleksiga . Hinnatase on välja toodud nimetatud objektide teostatavus-tasuvusanalüüsides. Kommunaalteenused resident-ettevõtetele Kommunaalteenuste osutamine teostatakse nullkasumiga, vastavalt tarbitud kogusele ja võrguettevõtete hinnakirjale . Soft – landing teenus resident-ettevõtetele Nn. „pehme maandumise“ tugiteenus on äripargi territooriumile kinnistu(d) omandavatele ja omandanud ettevõtetele IVIA poolt kaasnev teenus, osa äripargi kinnistu te turundus- ja müügi strateegiast . SIHTGRUPID Jõhvi Äripargi klientidena on eelistatud – innovaatilised tootmisettevõtted, nutikaid- kõrgtehnoloogilisi lahendusi väljatöötavad ning rakendavad logistika- tootmisettevõtted, filmitööstusele teenuseid pakkuvad loometööstus ettevõtted , teenindusettevõtted. IVIA näeb Jõhvi Äripargi klientidena: Tootmisettevõtted: Arvestades Jõhvi Äripargi asukohta (Tallinn- Narva maantee naabrus, Jõhvi linna eramurajoonide lähedus, jne.) on detailplaneeringuga kohaselt piirkonda sobiv keskkonnasõbralik tootmine; T ootearenduse-, prototüüpe tootvate, tootedisaini, insenertehnilisi lahendusi pakkuvad jms tegeleva ettevõtted (kontseptuaalselt pärast inkubaatorite ja stuudiote projekti de käivitumist ) . Samas ei välista IVIA muude valdkondade tootmisettevõtete tegevuse alustamist Jõhvi Äripargis, kui need sobivad pargi keskkonda ning sobituvad teiste valdkonna ettevõtetega. Logistikaettevõtted Logistikaga tegelevad ettevõtted, perspektiivis filmistuudiote s tootmise back up korraldamiseks; nt. filmitootmisseadmete ja eritehnika laod jne.; Äriklientidele suunatud hulgi- ja jaemüügiettevõtted: torud, elektritarvikud, metallmaterjalid, seadmed jne. Äriteenindusettevõtted Ärikliente teenindavad ettevõtted: tööriistalaenutus, eritehnikaga teenuste pakkumine, puhastusfirmad , majutus , transport jne. Äriettevõtted Keskkonda sobituv büroo hoone, milles asub IVIA kontor ja startup inkubaator, hoones on võimalik välja üürida ruumid erinevatele ettevõtetele: erinevaid tugiteenuseid pakkuvad ettevõtted, äriteenuseid osutavad ettevõtted ( IT , jur. teenused j ms ), toitlustus, jne. (kontseptuaalselt „ Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskus “ ja „Loometööstuse inkubaator koos stuudiokompleksiga“ projekti de raames); TURUNDUS Oluline osa tööstus- ja äripar kide arendamisest on t u rundustegevus te teostamine uute klientide leidmiseks parkide territooriumile. Selleks viib IVIA läbi sihitud tegevusi väljakujunenud turunduskanalite kaudu : reklaamimine sotsiaalvõrgustikes (Facebook, LinkedIn, Youtube); äri seminarid siht gruppidele ; veebileht www.ivia.ee ; osalemine ( rahvusvahelistel ) valdkondlikel messidel (näiteks Tampere; Oulu ); sisuturundus sihtturgude digimeedias ; IVIA info- ja reklaambrošüürid ; perioodilised reklaamid kohalikes ja piirkondlikes meediaväljaannetes eesmärgiga leida äriteenindusettevõtteid ; artiklite avaldamine Eesti majandusajakirjanduses; osalemine valdkondlikel konverentsidel võrgustiku lai en damiseks. Aastane eelarve antud tegevuste läbiviimiseks on ca 15 000 eurot , toetudes IVIA var asemale kogemusele sarnaste turund u stegevust e läbiviimisel. Eeltoodud tegevused teostatakse IVIA omavahendite arvelt. TEGEVUSPLAAN Tähtajad Tegevus 04. -0 6 .202 4 Jõhvi Äripargi 2.etapi t erritooriumi katastritoimingute teostamine 05.-08.2024 ТТА ja Käskkirja kooskõlastamisprotseduurid 09 - 1 0 .2024 Infrastruktuuri rajamise riigihanke läbiviimine 1 1 . 2024 - 0 9 .202 5 Infrastruktuuri ehitamine 11 .2024 – 0 8 .202 6 Digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ehitamine; Loometööstuse inkubaatori ja stuudiokompleksi ehitamine Al. 11 .202 4 Jõhvi Äripargi turundamine Al. 0 9 .2025 Jõhvi Äripargi haldus ja arendus PROJEK TI EELTINGIMUSED Jõhvi Äripargi 2 . etapi taristu rajamiseks on seisuga 2 2.0 5 .202 4 tehtud alljärgnevad eeltööd: Detailplaneeringu koostamise tehniline protsess on läbi viidud; Jõhvi valla poolt on detailplaneering kehtestatud; Jõhvi Äripargi 2 . etapi taristu rajamise ettevalmistustöödest on saadud tehnilised tingimused võrguvaldajatelt ja koostatud eelprojekt. Väljastatud on ehitusl uba L ahendatud on maaomandi küsimus ; Koostatud on Jõhvi digi- ja multimeedia inkubatsioonikeskuse ja Loometööstuse inkubaatori teostatavus-tasuvusanalüüs id, koostatud eelprojektid, esitatud ehitusl ubade taotlused ; Jõhvi Äripargi 1 . etapis on teostatud turundustegevusi, mille tulemusena käivad konsultatsioonid eraettevõtetega investeeringute tegemiseks Jõhvi Äripargi 2 . etapi proj ektis, pärast taristu valmimist. IVIA omab pikaajalist kogemust sarnaste projektide elluviimisel (Narva Tööstuspark 2. etapis, Jõhvi Äripargi 1. etapp, Kohtla-Järve Tööstuspark, Kiviõli Äripark); IVIA meeskond on kompetentne ja suutlik sarnaseid projekte ellu viima ning saavutama oodatud tulemus; IVIA meeskond on kogemustega sarnaste projektide elluviimisel, eesmärgiks on osaliselt ajaliselt paralleelselt tööde läbi viimine Jõhvi Äripargi 2. etapi taristu rajamisel ja inkubaatorite rajamisel koos filmistuudiotega, mistõttu on ajagraafikud tulemuste saavutamiseks ambitsioonikad; IVIA meeskond omab sarnast kogemust Narva Tööstuspargi 1.etapi taristu rajamise projektis, kus samaaegselt teostati taristu ehitustöid ja 2 logistikakeskuse ehitustöid; FINANTSANALÜÜS Projekti finantsmudel Projekti tasuvuse, majandusliku ja finantsilise jätkusuutlikkuse ja sotsiaalmajandusliku mõju hindamiseks koostati projekti finantsmudel. Mudel on koostatud 15-aastaseks perioodiks, millest esimesed kaks aastat on investeerimisetapp ja järgnevad 13 aastat tööetapp. Arvestusperiood on valitud juhendi alusel äriinfrastruktuuri projektide valdkonnas. Projekti finantsmudel sisaldab: projekti elluviimise kulude prognoosi; projekti jooksvate tulude, kulude ja kasumi prognoosi; puhastulu analüüs; rahavoogude prognoosi; sotsiaalmajandusliku mõju prognoosi; investeeringute tasuvuse prognoosi avaliku sektori eelarvele. Peamised sisendandmed, mida finantsmudeli koostamisel kasutati: Tabel 6. Finantsmudeli sisendandmed Andmed Argumendid väärtuste valimiseks finantsmudelis Tegevustulud Maade müügi hind 20 eurot / m² lähtudes olemasolevast hinnatasemest Jõhvi Äripargis Müügiprognoos Konservatiivse stsenaariumi järgi (lähtudes IVIA pikaajalisest kogemusest tööstusparkide arendamisel) 1 kinnistu müük aasta jooksul, alates esimesest aastast peale projekti elluviimist 2027. Tegevuskulud Haldus kulud Tuginedes J õ hvi Ä ripargi territooriumile rajatud ä riobjektide haldus kuludele . Konkreetsed kulud ja hinnad esitatud finantsanalüüsi lisades Tööjõukulud Põhineb IVIA töötajate tegevuses osalemise plaanil ja nende tööjõukuludel. Tööjõukulude suurus on esitatud finantsanalüüsi lisades. Amortisatsioonikulud Lähtudes Eestis üldtunnustatud amortisatsiooninormidest projektis soetatud varale. Amortisatsioonikulude konkreetsed väärtused soetatud põhivara liikide lõikes on toodud finantsanalüüsi lisades Investeerimiskulud Eelarve on koostatud l ähtudes eelpakkumisest ehitusettevõtte poolt . Investeerimiskulude konkreetsed suurused on esitatud finantsanalüüsi lisades . Taristu ehitamiseks viiakse läbi riigihange. Inflatsioon Prognoos on tehtud raskesti prognoositavat inflatsiooni mitte arvesse võttes, kuid eeldades, et inflatsiooni muutus mõjutab kõiki nii kulusid kui ka projekti tulusid. Hinnad Hinnad on eurodes. Prognoosid on koostatud püsihindades. Hinnad arvestatud ilma käibemaksuta . Investeeringud Esialgsete arvestuste kohaselt on projekti teostamiseks vajaliku investeeringu kogumaht 1 272 5 22 eurot (ilma käibemaksuta). Tabel 7. Projekti elluviimise kulud Ühik 2024 2026 KOKKU 1. Kinnisasja ost Eur - 2. Ehituslikud eeltööd (põhiprojekt) Eur 50 000 50 000 3. Ehitamine Sõiduteed Eur 589 512 589 512 K eskküttetras si tööd Eur 50 000 50 000 elekter Eur 25 000 25 000 tänavavalgustus Eur 63 930 63 930 vesi Eur 94 180 94 180 kanalisatsioon Eur 129 168 side Eur 18 332 Kraavid Eur 141 263 141 263 Reserv 10% Eur 111 138 111 138 3. Inkubaatori või tootearenduskeskuse arendamise kulud kokku Eur - 1 222 522 - 1 222 522 4. Struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamine Eur PROJEKTI KULUD KOKKU Eur 50 000 1 222 522 - 1 272 522 Tasuvusanalüüs Jooksvad tulud Projekti jooksvad tulud tekivad : Maade müügist Jooksvad kulud Jooksvate kulude struktuuris moodustab valdava osa personalikulud (üle 50% kõikidest tegevuskuludest). Teisteks tegevuskuludeks on: T urunduskulud Tänavavalgustus e kulud Territooriumi korrashoi u kulud Teede remon di kulu Muud kulud: m aamaks , m aa müügiga seotud maksud . Kasumlikkus Puhastulu analüüs finantsmudelis näitab, et projekti diskonteeritud tulud 1 5 aastase perioodi korral moodustavad 677 246 eurot/ aastas, kulud (amortisatsioonita ) 692 042 eurot/aastas, puhaskasum puudub. Nende arvutuste põhjal ei ole projekt kasumlik ega tasu end ära, mistõttu ei ole see äriprojektina eraarendajate jaoks atraktiivne. Kasumianalüüs avaliku sektori eelarvele Ülaltoodud kasumlikkuse (puhastulu) analüüs näitab, et projekt ei too tulu, kui seda käsitleda äriprojektina. Kuid projektil on suur sotsiaalmajanduslik mõju nii lühikeses kui ka pikemas perspektiivis. See teeb projekti realiseerimise avaliku sektori jaoks majanduslikult kasulikuks. Tasuvuse hindamiseks viidi avaliku sektori jaoks läbi majandusanalüüs, kus võrreldi avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringuid avaliku sektori tuludega, mis tekkisid projekti sotsiaalmajandusliku mõju hindamisest. Analüüs viidi läbi investeeringute tulemuslikkuse üldtunnustatud hindamise meetodil diskonteeritud rahavoo alusel. Vastavalt metoodikale võrreldi projekti teostamisel tekkivaid lisatulusid ja –kulusid eeldusega, et projekt ei realiseeru. Projekti lisatuluks on täiendav maksutulu uute ettevõtete tegevusest. Projekti lisakuluks on õiglase ülemineku fondi meetme „Ettevõtluse mitmekesistamise tugiteenused” rahastus. Üksikasjalikumalt on andmed projektiga seotud avaliku sektori lisatulude ja -kulude arvestuste kohta esitatud lisas olevas finantsanalüüsis. Projektis tuvastatud lisatulud ja -kulud diskonteeriti vastavalt 4% diskontomäärale. Saadud diskonteeritud rahavoogu analüüsiti investeeringute absoluutse ja suhtelise tootluse kriteeriumide alusel. Allpool on esitatud avaliku sektori poolt projekti tehtud investeeringute tasuvuse näitajad: Tabel 9. Projekti tasuvusnäitajad Näitaja Tähendus NPV 16 mln eurot PI 14,5 eurot DPP 6 aasta Analüüsi tulemused näitavad, et projekt on avalikule sektorile tulus ja kiire tasuvusajaga, kuna: raha ajaväärtust arvestades tasub investeering ära 6 aasta jooksul (DPP näitaja), mis on seda tüüpi ettevõtluse infrastruktuuri projekti puhul aktsepteeritav periood; projekti tulemusena on avaliku sektori nüüdispuhasväärtus (NPV) täiendavatest maksutuludest 16 miljonit eurot (raha väärtus 2024. aastal) diskonteeritud investeeringutasuvuse indeks (PI) on 14,5 . See tähendab, et iga projekti investeeritud 1 euro pealt saab avalik sektor tuluna tagasi 14,5 eurot 2024. aasta raha väärtuses. Projekti finantsiline jätkusuutlikkus Projekt on finantsiliselt jätkusuutlik, kuna igal arvestusperioodil on projektikulude täielik katmine tagatud järgmiste allikate kombinatsiooniga: fondi toetus, projektiteenuste müük, IVIA laen. SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU M Õ JU ANALÜÜS Projekti positiivne sotsiaalmajanduslik mõju: Uute ettevõtete tegevuse tulemusel suureneb maksulaekumine nii kohalike omavalitsuste kui riigieelarvesse (20% tulumaks ja 33% sotsiaalmaks otseselt ja kaudselt lisandunud töökohtadelt ja 22% käibemaks müügitulult ) . Tekivad uu ed töökohad Tõuseb piirkonna konkurentsivõime Projekt annab olulise panuse Ida-Virumaa majanduskeskkonna mitmekesistamisesse ning omab suurt sotsiaalmajanduslikku mõju piirkonnale. Kuna projekt ei ole erasektorile selle mittetasuvuse tõttu huvipakkuv, kuid selle mõju ettevõtluse arengule ja regiooni majandusele suur, on riigil võimalus turutõrke tingimustes sekkuda. Projekti realiseerimise tulemusel saab Ida-Virumaal toetusmeetme 1 5 aastase tegevuse jooksul kasu: Kuni 9 tootmis-, lo gistika- või äriteenindusettevõtet , kes loovad 200-250 uut töökohta. Selle tulemusel laekub 13 aasta jooksul täiendavaid maksulaekumisi ca 27,2 miljonit eurot, sealhulgas: sotsiaalmaksu ca 10,2 mln eurot; tulumaksu ca 4,7 mln eurot; sh KOV-ide eelarvetesse ca 2,5 mln eurot; käibemaksu ligikaudu 9,8 mln eurot. Allpool on loetletud nende mõjude võtmeindikaatorid: Tabel 10. Sotsiaalmajandusliku mõju võtmeindikaatorid Summaarsed näitajad peale Jõhvi Inkubaatori käivitamist 5 aastat 10 aastat 13 aastat Uued töökohad, in 50 175 225 Maksude täiendav laekumine, mln eurot sh sotsiaalmaks, mln eurot 0,38 5,19 10,18 sh tulumaks, mln eurot 0,18 2,42 4,74 sh KM, mln eurot 0,37 4,99 9,79 sh laekumine kohalikesse eelarvetesse, mln eurot 0,09 1,27 2,49 Müügitulu uutest ettevõtmistest, mln eurot 2 27 53 Ekspordi kasv regioonis, mln eurot 2 22 43 Lisandväärtuse kasv, mln eurot 2 23 45 RISKIANALÜÜS Projekti läbiviimisel võivad esile kerkida järgmised peamised riskid: Tabel 11. Projekti riskianalüüs Risk Riski realiseerumise tagajärjed Tõenäosus/ Mõju Riski ärahoidmise või selle tagajärgede vähendamise meetmed Taristu rajamise riigihanke protsess ei ole läbiviidud korrektselt ja ei vasta riigihanke seaduse tingimustele 1.Riigihanke tulemused vaidlustatakse rahastaja poolt ning riigihanke tulemus tühistatakse 2. Uue riigihanke läbiviimise protsess lükkab edasi taristu valmimise tähtaja ca 3-4 kuuks, mis seab omakorda ohtu taristu valmimise abikõlbliku perioodi jooksul Keskmine/ Suur 1. Riigihanke dokumentatsioon koosk õ lastatakse eelnevalt rakendus ü ksusega 2. Taristu rajamise riigihanke protsessi l ä biviimiseks ostab IVIA teenust k õ rge kompetentsiga ettev õ ttelt , kellel on pikaajalised kogemused riiklike hangete ettevalmistamises ja l ä biviimises riigisektoris Taristu ehitamine osutub kallimaks kui selleks eraldatud toetus Taristu rajamine võib jääda ootele või seisma, mis ei võimalda realiseerida ka inkubaatorite rajamist ning nendega seotud tulemuste saavutamist Väike / suur 1.Lahendada läbi koos ekspertidega nutikaimad ja soodsaimad lahendused juba eelprojekteerimise käigus 2 . Leida täiendavaid finantseerimisallikaid omafinantseeringu kaasamiseks Tõrked taristu ehitamisel Planeeritud ehitusperiood võib pikeneda, mis seab ohtu taristu valmimise tähtaja Keskmine/ Keskmine kuni suur 1.Ehitusjärelevalve teenuse sisse ostmine ehitusprotsessi juhtimiseks 2.Ehitusprojekti ekspertiisi teostamine (Välis)ettevõtete vähene huvi Ida-Virumaale investeerimiseks /laienemiseks Oodatud erainvesteeringud, loodavad töökohad , majanduse mitmekesistamine ning teised sotsiaal-majanduslikud mõjud jäävad saavutamata Keskmine/Suur Sihitud turundustegevuste läbiviimine sihtgruppidele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Meie 07.06.2024 nr 8-3/1592-1 [email protected] Sepise tn 7 11415, Tallinn Jõhvi äripargi teise etapi taristu rajamise vastavuskontroll Austatud Kadrin Randpuu Edastan teile SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur poolt ette valmistatud Jõhvi Äripargi teise etappi taristu rajamise taotlus vastavuskontrolli läbiviimiseks. Vastavuskontrolli läbiviimisel palun arvestada üldise grupierandi määrusest tulenevate järgmiste nõuetega: Vastavuskontrolli läbiviimisel palun arvestada üldise grupierandi määrusest tulenevate järgmiste ühendmääruse § 3 lg 2 nõuetega: Taotleja ja partner peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) neil on perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse või perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse kohaselt tagasimaksmisele kuuluv toetus tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud; 2) neil või nende seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 3) nende taotluses nimetatud tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui nad tegelevad majandustegevusega; 4) nende maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 5) taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsiooni ja majandusaasta aruande esitamise kohustuse, kui see on asjakohane; 6) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel; 7) nad ei ole raskustes ettevõtjad, kui nii on ette nähtud Euroopa Liidu õiguse kohaselt; 8) neil on projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus vastavalt toetuse andmise tingimuste määrusele. Lisaks eelnevale palume teostada vastavuskontroll taotluse „ei kahjusta oluliselt“ hinnangu ning kliimakindluse analüüsi kohta. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Jõhvi Äripargi teise etappi taristu rajamise taotlus on lisatud käesolevale kirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaarel Lehtsalu regionaalse arengu nõunik Lisaadressaadid: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Kaarel Lehtsalu 715 3414 [email protected] 2 (2)