Majanduspoliitika plaani kooskõlastamine ja EHRL'i ettepanekud tegevusplaaniks

Saatja: "Martti Kalvik" Saaja: "info.mkm" Teema: FW: Majanduspoliitika plaani kooskõlastamine ja EHRL'i ettepanekud tegevusplaaniks Kuupäev: 2024-06-03 12:25 From: Killu Maidla <[email protected]> Sent: Monday, June 3, 2024 3:08 PM To: Martti Kalvik <[email protected]>; Tiit Riisalo <[email protected]> Cc: Sandra Särav <[email protected]>; Külli Kraner <[email protected]>; [email protected] Subject: Majanduspoliitika plaani kooskõlastamine ja EHRL'i ettepanekud tegevusplaaniks Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Hea minister Tiit Riisalo, Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu poolt tunnustame ambitsioonikat majanduspoliitika plaani ja kavatsust majanduse taastamine riigi juhtimise üheks oluliseks prioriteediks võtta. Valitsuse senised otsused ei ole meie valdkonna ettevõtetele kahjuks liiga palju optimismi andnud – majutusteenuse käibemaksutõusu ei saa lugeda ei majandust soodustavaks ega konkurentsivõimet tagavaks sammuks, pigem vastupidi. Sellegipoolest usume, et valitsusel on soov muuta ettevõtluskeskkond konkurentsivõimelisemaks, et anda meil võimalus majandus taas tõusuteele saada. Riigi ülesanne on luua sobiv keskkond, muu tuleb soodsate kasvutingimuste puhul ettevõtjate poolt orgaaniliselt. Sobiva keskkonna loomise eesmärki silmas pidades oleme koostanud oma valdkonda puudutavad ettepanekud, mille leiate allpool. Lisaks soovime tähelepanu juhtida ka Tööandjate Keskliidu ja erialaliitude algatatud majandusleppele „Ambitsioon on valik“. EHRL on selle leppega liitunud ja oma liikmeskonnaga panustame majanduse elavdamisse täie energiaga, oles juba mitmeid tegevusi initsieerinud. Selle kõige juures peame oluliseks ka ära märkida, et riigieelarve kärpimine, mida ettevõtlussektor on pikisilmi oodanud, on õige ja antud olukorras möödapääsmatu – aga kärped peavad käima kulude kohta ja mitte kahandama arendusi ja investeeringuid. Seejuures teeb meid murelikuks EAS’i turismiturundusosakonna kärpekava, mis on suunatud otse turundus- ja arendustegevuste kärpimiseks ja mida me kuidagi õigeks ei pea. Riik ei saa kaotada eksporti soodustavaid tegevusi olukorras, kus majandus vajab tõuget ja turismi taastumine nõuab samaaegselt nii ettevõtjate kui riigi ühist pingutust. Loodame, et ambitsioonika majandusplaani elluviimise taustal jäävad alles ka selle saavutamiseks vajalikud tegevused. TÖÖJÕUD: 1. Tagame TLS muutused, mis võimaldavad paindlikke töölepinguid hiljemalt 2025 suvehooaja alguseks. Paindlikkuse edu mõõdikuks on VÕS lepingute vähenemine ja TL-te arvu suurenemine 2. Välistööjõud – leiame võimaluse turismiettevõtete hooajaliste lepingute lihtsustatud pikendamiseks, arvestades reaalset tööjõupuudust ametite lõikes (Töötukassa andmed) ning ettevõtte usaldusväärsust (lepime kokku kindlad mõõdikud). Pikem töötamise periood soodustab ka teeninduse kvaliteeti ja ettevõtte efektiivsust. 3. Arendame valdkonnapõhise kutsehariduse kui rakendusliku kõrghariduse koostöös tasemele, mis toetakse ettevõtluse ja majanduse arengut ehk vastaks paremini ettevõtluse vajadustele – mõõdikuks (ja koolide rahastuse määramiseks) lõpetanute rakendumine valdkonnas ja/või edasiõppimine 4. Soodustame tööandjate investeeringuid töötajate tervisesse (madalam maksustamine ja/või piirmäära tõstmine). Tervemad töötajad=tervemad elanikud, väiksem kulu tervisekassale ja riigile pikas plaanis. Mõõdikuks haiguspäevade vähenemine. 5. Muudame töötamise teeninduses atraktiivsemaks maksustades jootrahad vaid tulumaksuga. Vähendame seeläbi survet töötasudele parandades valdkonna kriitiliselt väikest kasumlikkust ja toome riigikassasse lisatulusid 6. Muudame tööandja pensioni ettevõtetele atraktiivsemaks läbi soodsama maksustamise 7. Tõstame töölähetuste päevarahade limiite 8. Analüüsime keeleseaduse paindlikumat rakendamist teenindusettevõtetes, kus klientideks valdavalt välismaalased andes sellega võimaluse välistudengitele teeninduses töötamiseks KONKURENTSIVÕIMELINE JA LÄBIPAISTEV ETTEVÕTLUSKESKKOND 9. Jätame ära majutuse käibemaksutõusu, et tagada konkurentsivõime ja võimalus taastumiseks turismieskpordis olulisele sektorile 10. Töötame välja mõistliku regulatsiooni lühiajalises majutuspakkumises, mis tagaks õiglase konkurentsi ja ettevõtluskeskkonna nii uutele kui traditsioonilistele ärimudelitele 11. Korrastame erisoodustusmaksude regulatsiooni, toetamaks lihtsat ja läbipaistvat maksusüsteemi. Selleks suurendame palgafondist kasutatavate esinduskulude % ja võimaldame oma töötajate toitlustuskulud, mis on seotud ettevõtlusega (nt toitlustamine koolitusel või muul ettevõtte korraldatud üritusel või ärilõunal osalemine) erisoodustusmaksu alt vabastada 12. Toome riigieelarvesse tagasi multifunktsionaalse konverentsikeskuse investeeringu, mis kasvatab Eesti mainet rahvusvaheliste sündmuste korraldamisel, toob riiki ekspordi- ning maksutulu ja läbi sündmuste aitab kaasa turvalise sihtkoha maine kujundamisele 13. Viime läbi analüüsi toitlustuse käibemaksu alandamise mõjude osas. Praegune maksumäär on Euroopa kõrgeimate seas, vähendab valdkonna konkurentsivõimet ja suurendab varimajandust 14. Viime läbi analüüsi kohalike joogitootjate (kohalikud veinid, siidrid) maksustamise konkurentsivõime hindamiseks ning meetmete välja töötamiseks, et kohalikku tootmist ja läbi selle kohalikku toidu- ja joogikultuuri arengut toetada 15. Lisame mõõdikuna turismi ekspordi oodatava mahu aastal 2035. Detailsemalt võime vaadata ka väliskülastajate uuringus kajastatavaid mõõdikuid, mis näitavad täpsemalt külastajate rahulolu, samuti reisi kestvust ja eesmärke. Samuti rahvusvaheliste sündmuste ja neil osalevate väliskülaliste arv. Mõõdikud tuleks kindlasti kooskõlla viia ka valmiva turismi pika vaate visiooniplaaniga, kus sektori esindajad on saanud kaasa rääkida ja sisenditega panustada. 16. Jätkame digitaliseerimise toetamisega, kuid suuname seda paremini just väike-ettevõtjate esimeste digisammude astumise suunas. Oluline siinkohal mitte ainult rahaline toetus, vaid läbi mõelda kuidas väike-ettevõtjaid võimalustest teavitada ja huvituma panna 17. Investeerimine peab olema lihtne, arusaadav ja sujuvate protsessidega mitte ainult välisinvestoritele, vaid ka meie enda investoritele. Kindlasti tuleb luua konkreetsed mõõdikud ja vastutajad kohalikes omavalitsustes. Eesti võiks olla Euroopas tuntud kõige kiiremate ja sujuvate protsesside poolest aastal 2035. 18. Ühendused – kogu Eesti peab olema nutikate ühendustega kaetud, ühistranspordi sujuvaks ja lihtsaks kasutamiseks tuleb luua mugav ja lihtsalt kasutatav platvorm 19. Keskkonnasäästlik ja vastutustundlik ettevõtlus on tulevik – on oluline siinkohal oma ettevõtteid toetada, et tagada nende konkurentsivõime. Eurorahastuste kättesaadavaks tegemine ja efektiivne kasutamine. Teavitus ettevõtjatele selgelt kommunikeeritud ka läbi erialaliitude. Toetada ettevõtteid (eriti väiksemaid) projektide ja aruandlusega ja vähendada seejuures bürokraatiat. Soovime teile jõudu ja vastupidavust ning oleme alati valmis omalt poolt ettepanekuid põhjendama ja kaasa arutlema. Heade soovidega, Killu Maidla Eesti Hotellide ja Restoranide Liit Tegevjuht/ CEO Eesti Hotellide ja Restoranide Liit/ Estonian Hotel and Restaurant Association Kiriku 6, 10130 Tallinn, Estonia Tel. +372 641 1428, Mob. +372 5118 264 E-mail: [email protected] <mailto:[email protected]> ; [email protected] <mailto:[email protected]> www.ehrl.ee <http://www.ehrl.ee/>